Kuritegevus Eestis 20. saj lõpul ja 21.saj algul Uurimistöö Nimi: Kool: Sisukord 1. Sissejuhatus..............................................................................................3 2. Kuritegevus..............................................................................................4 3. Võrdlus teiste riikidega............................................................................5 4. Kuritegevus Eestis..................................................................................6 - Kuritegude avastamine..................................................................6 - Erinevat liiki kuritegude ohvriks langemine..................................7 5
(Pullat 2002.7,8,9). Eeltoodut üldistades võib öelda, et organiseeritud kuritegevuse näol on tegemist kuritegeliku ühendusega, mis koosneb rohkem kui kahest isikust, on püsiva isikustevahelise ülesannete jaotusega ning selle tegevus on suunatud raskete kuritegude toimepanemisele või ametivõimude ebaseaduslikule mõjutamisele. Kõigil kuritegelikel ühendustel on üks ühine põhijoon, nad on eelkõige orienteeritud kasumile. Organiseeritud kuritegevus eeldab efektiivsuse ja edukuse tagamiseks organisatsiooni olemasolu ja planeerimist, eelkõige pikaajalise tegevuse puhul. Tänu pikaajalisele iseloomule ja organisatsiooni olemasolule on organiseeritud kuritegevus kuritegeliku käitumisena ainulaadne. Organiseeritud kuritegevus viitab ohule, mis seondub hästi organiseerunud ja püsivate ühenduste poolt kuritegude toimepanemisega . organiseeritud kuritegevus põhjustab alljärgnevaid tagajärgi:
SISUKORD SISSEJUHATUS..............................................................................................................................3 1. NAISED JA KURITEGEVUS.....................................................................................................4 2. NAISTE KURITEGEVUSE ÜLDOMADUSED........................................................................5 3. SELETUSMUDELID NAISTE KURITEGEVUSELE..............................................................6 4. ISEÄRASUSED KARISTUSE TÄIDEVIIMISEL SAKSAMAA JA EESTI NÄITEL...........8 KOKKUVÕTE.................................................................................................
kollaboratsionisti, kes juutidega koostööd tegid. Vene Õigeusu Kirik oleks ta kuulutanud pühakuks, aga vene rahvas oleks teda tänutundega meeles pidanud seni, kuni vene rahvus üldse eksisteerib. Loomulikult, tänu Venemaa massiteabevahenditele, mida kontrollivad juudid, aga samuti ka häälte massilisele röövimisele ja võltsimistele, valiti presidendiks uuesti Jeltsin ja Venemaa röövimine jätkus. Aga Ameerikas jätkas juutide organiseeritud kuritegevus oma võimu kindlustamist. Iva ei olegi selles, et juudid on halastamatumad, tigedamad ja verejanulisemad kui itaalia maffia liikmed. Nad on targemad, paremini organiseeritud, poliitiliselt paremini kaitstud ja ahnemad: sealt, kust itaalia maffia oskab varastada miljoni, varastavad nemad miljardi. Ja lõpetuseks, juudi gangstereid on Ameerikas palju rohkem kui itaalia maffia liikmeid. 1990ndate aastate alguseks oli ainult New Yorki koondunud ligikaudu 5 000 endisest Nõukogude Liidust saabunud
Urmot Rosenberg IT KURITEGEVUS 368 IT KURITEGEVUS IT kuriteod 1. Arvuti või arvutisüsteemi ebaseaduslik kasutamine - isiku virtuaalkontot kasutatakse ilma tema nõusolekuta (näiteks on ilma isiku nõusolekuta kasutatud Facebook vms kontot, e-posti kontole sisse logitud jne); 2. Arvuti kelmused 3. Arvutiviiruse sh spämmi teadlik levitamine; 4. Arvuti või arvutisüsteemi töö blokeerimine - erinevad ründed arvutile või arvutisüsteemile, mille tulemusel arvuti või
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Sotsiaaltöö õppetool I ST Annika Kukke KURITEGEVUS Referaat Õppejõud: Reino Veielainen Mõdriku 2010 SISUKORD LÄÄNE-ViRU RAKENDUSKÕRGKOOL.......................................................................1 sisukord............................................................................................................................... 2 SISSEJUHATUS................................................
Alkohol ja kuritegevus. Alkoholi tarbimine on kindlasti üks põhjuseid, miks kuritegude arv Eestis on nii suur. Paljud muidu korralikud ja seadusi järgivad inimesed võivad alkoholi mõju all toime panna rumalaid tegusid, mida pärast kahetsetakse. Alaealised võivad sattuda politseisse tänu alkoholi tarbimisele. Näiteks kui toimub mingi pidu, kus tarbitakse alkoholi ja politsei pidutsejatele peale satub, on alaealisel kohe üks kuritegu juures. Sama on alkoholi ostmisega. Kuna alaealised ise alkoholi kätte ei saa, peavad nad laskma seda kellelgi osta või vahel ka ise proovima osta kuskilt väiksemast poest. Jällegi, kui politsei peale satub, on alaealised saanud hakkama ühe uue kuriteoga. Liiga palju alkoholi tarbinud inimesed võivad korda saata kuritegusid. Väga tavaline on see, kui minnakse täis peaga autorooli, sest inimene arvab, et ta on sõitmiseks piisavalt kaine. Teised teda ka ei takista, sest nad ise...
· Pindala: 756 950 km2 · Rahaühik: Tsiili peeso · Riigikeel: hispaania keel · President: Sebastián Piñera · Tippdomeen: .cl RAHVASTIK RAHVASTIK ASUKOHT KAARDIL HALDUSJAOTUS · Tsiili jaguneb 15. haldusjaotuseks. · Suurimad haldusjaotused: o Magalhães ja Tsiili Antarktika o Aisén o Antofagasta MAJANDUS TERVISHOID · Umbes üks arst 2150-ne inimese kohta · Põhilised surma tegurid: o Südamehaigused o Vähktõbi o Kuritegevus o Õnnetusjuhtumid KURITEGEVUS · 2176 vangi · 100 000 elaniku kohta: o Mõrvad: 5 o Vägistamised: 10 o Vargused: 667 AJALUGU · Indiaanlased asustasid tänapäeva Tsiili ala umbes 10 tuhat aastat tagasi. · Tuntuim indiaanihõim Tsiilis oli maputsed. · Inkad ühendasid lühikeseks ajaks oma riigiga Tsiili põhjaosa. · Esimene eurooplane, kes jõudis Tsiilisse, oli Fernão de Magalhães.
Kuritegevus EVs ARVESTUS Kuritegevus EVs arvestuse küsimused 1. Kuriegevuse parameetrid – seisund, dünaamika, struktuur. Kuritegevuse parameetrite all mõistetakse neid arvulisi näitajaid, mis iseloomustavad kuritegevust kvantitatiivselt ja kvalitatiivselt. Nende abil määratakse kindlaks selle seisund, struktuur ja dünaamika. Kuritegevust iseloomustavad parameetrid on: Seisund- kuriegevuse arv mingil teatud ajahetkel (kuritegevuse sagedus), kas siis näiteks
Bipolaarne häire ja kuritegevus Ehk uued tõendid bipolaarse häire ja kuritegevuse omavahelise seose kohta, mis põhinevad rahvastikupõhisel pikaajalisel uurimisel. Cornelia Bormann Sissejuhatus Kuigi bipolaarset häiret (varasemalt: maniakaal-depressiivne psühhoos) on korduvalt seostatud vaenuliku käitumisega, on selle seos kuritegevuse/ kriminaalse käitumisega siiani ebakindel. Seega viis Oxfordi ülikooli psühhiaatriaosakond koostöös Rootsis asuva Karolinska instituudiga läbi pikaajalise uurimistöö. See viidi läbi Rootsis elavate bipolaarse häirega inimeste seas. Uurimistöö aluseks kasutati Rootsi rahvastikuregistrit ning haiglate registreid, et leida uurimistöö läbiviimiseks vajalikud inimesed. See tähendab, inimesed, kellel on diagnoositud bipolaarne häire ning seda vähemalt kahel korral, et vältida valepositiivseid tulemusi. V...
kitsamal ajavahemikul, seisund ehk kuritegude summa - sagedus dünaamika - mõeldakse kuritegevuse seisundi ja struktuuri muutumist teataval territooriumil, mitmel erineval kuid omavahel võrreldaval ajaperioodil (Dünaamika mitmel erineval kuid omavahel võrreldaval ajaperioodil, näitab tõusu või langust, samuti selle suhtelist püsivust, kuritegevuse dünaamika uurimise tulemusena võib teha järeldusi, kas kuritegevus kasvab, väheneb või seisab püsimatuna.) struktuur - väljendatakse mitmete näitajate alusel: 1 millistest kuriteo liikides koosneb, nt. varavastased - I omakasulised II vägivaldsed III ettevaatamatuse tõttu 2 palju on mehi, naisi, retsidiivsus kuriteo kordamine 3 alaealised ja täiskasvanud 4 varem karistatud ja esmakordselt karistatud (modus vivendi teoviis) 5 paragraafide järgi nt
Kuritegevus EVs arvestuse väljendid Armu anda, mite hukata! koma võib inimese elu maksta Ars lorga vita brevis est Kunst on pikk, kuid elu on lühike Conditio sine quo non tingimus, ilma milleta ei ole ... (e.põhjuslik seos); kausaalne seos teo ja tagajärje vahel De jure belli ac pacis Sõja ja rahu õigus De morbitus ut bene ut nihil Surnuist tuleb kõnelda kas head või mitte midagi Exempla docent eeskujud õpetavad Historia est magistra vitae Ajalugu on elu õpetaja Ignoratio iuris nemicum excurat Seaduse mittetundmine ei vabanda Ignoratio non est argumentum mitteteadmine ei ole argument In dubio pro reo Kahtluse korral süüdistatava kasuks In vino veritas veinis peitub tõde Invitus agere nemo cogitur Mitte kedagi ei saa sundid...
Sisukord Sissejuhatus...................................................................................................... lk 3 Svaasimaa........................................................................................................ lk 4 Kliima.............................................................................................................. lk 5 Veondus........................................................................................................... lk 5 Turism.............................................................................................................. lk 5 Abi................................................................................................................... lk 5 Relvajõud......................................................................................................... lk 6 Majandus..............................
..........................................................................................3 1.KURITEGEVUS.................................................................................................................3 2.KURITEGUDE TÜÜBID................................................................................................... 4 2.1.Tapmine........................................................................................................................4 2.3.Organiseeritud kuritegevus...........................................................................................4 2.4.Ohvriteta kuriteod.........................................................................................................5 2.5.Noorsookuritegevus......................................................................................................5 2.6.Valgekraeline ja organisatsiooniline kuritegevus.........................................................5 2.7.Narkokuriteod.............
Vahel on kuritegelikule teele sattumine ka paratamatu ning selle vältimiseks ei saa midagi teha, kuid enamjaolt on see ainult inimeses endas kinni. Kui noorukite teadmised ja kogemused oleksid suuremad, siis ei satuks nii palju noori kuritegelikule teele. Niisiis aitab noorukite mitte kuritegelikule teele sattumisele kaasa ka erinevad plakatid, raamatud, jutud, filmid, kus näidatakse, mida kuritegevus endaga kaasa toob. Kui ollakse sattunud kuritegelikule teele, tuleks kindlasti pöörduda kellegi vanema ja targema poole, näiteks vanemate, psühholoogi, vanema õe/venna. Kui neile ei julge oma probleemidest rääkida, võib ka pöörduda mõne hea sõbra poole, kes oleks mõistlik ja aitaks igas olukorras. Arvan, et kui kuritegelikule teele juba sattuda, tuleb sellest veast õppida, et mitte sellele teele tagasi sattuda ning leida kõikidele probleemidele lahendused
Tartu Tervishoiukõrgkool SIGNE VOIS ALAEALISTE KOMISJONID referaat Juhendaja: Merli Mendelman Tartu 2014 1 SISSEJUHATUS Käesolevas referaadis on väike ülevaade sellest, mis on alaealiste komisjon, millised lapsed sinna satuvad, miks nad sinna satuvad. Mis seda kõike mõjutab, kas selles on süüdi vanemad, kool või hoopis sõbrad, kui vanalt alaealiste komisjoni noored satuvad ning millised kõige enam, kas poisid või tüdrukud. 1. ALAELAISTE KOMISJONI PÕHIMÄÄRUS 1. Alaealiste komisjon on maavalitsuse, valla-, linna- või linnaosa valitsuse juures tegutsev komisjon (edaspidi komisjon). 2. Komisjoni põhiülesandeks on oma haldusterritooriumil alaealistega tehtava kriminaalpreventiivse töö koordineerimine, samuti alaealistele õiguserikkujatele määratud mõjutusvahendite kohaldamise abil nende elu korraldamine ...
Kas teadmatuses toime pandud kuritegu on andestatav ? Iga kriminaalkohtuniku on kindlasti vaevanud küsimus, kas anda inimesele, kes ise oma tegude eest ei vastuta karistus, mida ta tegelikult väärib või ei. Kindlasti ei mõtle ma selle all alaealisi, kes just tahtlikult panevad toime kuritegusi, teades et nemad ju ometigi ei vastuta. Pigem neid inimesi, kes kannatavad mõne vaimse haiguse kallal ning ei mõista piiri unedemaa ja reaalsuse vahel. Seega kas peaksime neile andma sümboolse patsutuse õlale ning ütlema et järgmine kord teed paremini või siiski karistama neid kui iga teist tavakodanikku ? Muidugi väidab rodu advokaate, et vaimuhaige väärib kergemat karistust ning kindlasti mitte vanglat. Kuid kes saab meile garanteerida et too vaimselt väärastunud inimene oma tegu ei korda või hoopiski midagi hullemat ei tee. Parimaiks variandiks oleks rangestatud järelvalve kuskil kinnipidamisasutuses. Vangla ei pruugi neile tões...
Minuarust ei ole kuritegevuse kasvu Eestis viimasel ajal suudetud ohjeldada. Muu hulgas kinitab seda see, et selle aja kestel on kuritegevuse hulk tõusnud päris kõrgele. Ehki valitseb siiani arusaam, et kuritegevuse vastu on kõige parem võidelda karistades, mõtlen ma aina rohkem, et tegelikult tuleks kuriteole jälile saada juba enne kui see toime pannakse. See ei kujuta endast küll mingit lõplikku pääseteed, ent võib ometi osutuda tõhusaks vahendiks hoida kuritegevus kontrolli all. Kuritegevus ei ole ainult paratamatus, vaid sellel on paljuski sotsiaalsed ja majanduslikud põhjused. Ajakirjanduses on neist sagedamini kajastatud narkomaaniat, töötust, majanduslikku halba olukorda ja noorte probleeme vaba aja sisustamisel ja sellega toime tulemisel. Ennetamise kavandamisel peaks tuginema rohkem kuritegevuse põhjustele niipalju kui neid teada on. Nii tehtaks kindlamad eeldused osa kuritegevusest juba alguses vältida või vähemalt natukenegi ohjeldada
Ta kasvas üles karmis piirkonnas ja kuulus kahte noortejõuku. Ta jättis 14-aastaselt kooli pooleli, kuigi ta oli väga nutikas ja tark poiss. Lisaks kuritegevusele on ta töötanud kommipoes, baarmenina, turvamehena ja keeglisaalis teenindajana. Al Capone abiellus 30. detsembril 1918. aastal iiri tüdruku Mary ''Mae" Coughliniga, kellega oli tal ka poeg Albert ''Sonny'' Francis. Ma ry ''Ma e " C o ug h lin Alb e rt ''S o nny '' Fra nc is ja ta is a Kuritegevus Capone läks tööle Yale'i vana mentori John Torrio juurde. Peagi aitas Capone hallata Torrio salaviinaäri. 1922. aasta keskpaiku oli Capone Torrio juures tähtsuselt teine mees ning sai lõpuks kõrtside, mängupõrgute ning lõbumajade täisosanikuks. Pärast seda, kui Torriot tulistas konkureeriva jõugu liige ning ta otsustas lõpuks Chicagost lahkuda, päris Capone tööstuse ja temast sai boss. Capone kontrollis ebaseaduslikke baare,
loomulikud nähtused,mida tuleb igapäevaelus ette.Ammustel aegadel,kui tekkisid perekonnad,polnud ka probleemid välistatud.Kui muututakse liiga lähedasteks,kerkivad esile tunded ja emotsioonid,mida on väga raske alla suruda.Sama on ka tänapäeval.Pole olemas perekonda või suhteid,kus saadakse koguaeg hästi läbi.Tülitsemisi ja probleeme oma elus on võimatu ignoreerida. Alati leidub ka isikuid,kes ei taha seadustele alluda ning elavad oma reeglite järgi.Näiteks esikohal on kuritegevus,mida ei saa peatada.Inimene võib oma loomuselt olla hea,kuid siiski elab oma elu kriminaalselt.Seaduste vastu astunud inimesi leidub igas ühiskonnas sajandist sajandisse.Kuritegevust on pea võimatu peatada,kuna inimeste loomus jääb samaks vaatamata ajastule.Isegi kui kasutusele võetakse karmimad meetodid,ei takista see kuritegevuse lõppemist. Siiski pole ka muutunud naiste ja meeste vahelised suhted.Mehed on olnud perekonna kaitsvam pool e.perekonna pea,kes teenib lauale leiba ja tegeleb
Kes aitavad kuritegudele kaasa? ,,Teadmatus on õndsus." Nii ütlevad vanad eestlased. Sellest lühidast lausest võime välja lugeda, et naiivsed ning ümbritsevast mitteteadlikud inimesed langevad enamasti endast kavalamate ohvriks. Kuid kas ka lähedaste nimel ekstreemsustesse minek on õigustatud? Eelkõige aitavad kuritegudele kaasa indiviidid, kes näevad, mis toimub ent on liiga arad selleks, et toimuvast kellelegi teatada. Nii oli ka prantsuse näitekirjaniku Moliere'i näidendis ,,Tartuffe". Peategelane ning pereisa Orgon langeb libekeelse Tartuffe'i meelevalda, kes teeskleb, et on Orgoni hea sõber ning kõige seejuures petab esimeselt välja ta valdused ja kogu maise vara. Orgonit kujutatakse kui teistest sõltuvat ullikest, kes ei oska silma paista. Orgon oli tüssaja valeimidzist ja sõbralikkusest niivõrd pimestatud, et ei saanud Tartuffe'i tõelistele kavatsustele jälile. Seevastu kõik Orgonit ümbritsevad pere, lähe...
kurjus langeks välja. Selleks on vaja aga positiivset eeskuju. Tihti õeldakse, et noorus on hukas. Mina ütleks pigem, et hukas on hoopis need vanemad, kes on sellised lapsed üles kasvatanud. Lapsed saavad eeskuju kõigepealt ikka vanematelt ning kui vanemad pidevalt joovad ja suhtuvad oma lastesse halvasti, siis viimastel polegi enam midagi teha, kui minna kuhugi hulkuma või pättusi sooritama. Ma saan aru, et noorukil peaks olema juba arenenud mõistus, et taibata, et kuritegevus on vale, aga kui tal on lapsest saadik olnud selline halb eeskuju, siis mida talle enam õelda? Mida aeg edasi, seda vähem on vanematel oma laste jaoks aega, kuna töö hõivab nende aja. Ei saa palju lastega tegeleda ning seda kiiremini kasvavad nad vanematest välja. Nad tahavad aina vähem vanematega kokku puutuda ja ei võta enam nende arvamust kuulda. See tähendab seda, et isegi kui vanemad jagavad positiivset eeskuju, siis neil ei ole võimalus seda näidata ehk siis eeskuju puudubki.
Crime & Punishment The fight between good and evil is as old as the humankind itself. Even in society there are always black sheep and these people are called 'criminals'. Although we are part of the EU and tend to be as humane as possible, we have to deal with the problem of growing numbers of people admitted to penitentiaries. One in all we have to dwelve into the mind of a criminal and find out what makes a felon tick. What forces an individual to commit crimes against others? Are we too humane and lenient? When looking for the reasons why people commit crimes I can only say what I believe to be sure of, and it is that individuals go against laws because they choose so, as criminal behaviour is a matter of choice. Today, there are many excuses cloaked as reasons for criminal behaviour. The misguided nature of these assertions has a serious impact upon crime control strategies. The classical approach h...
Artikli pealkiri on „Gender and Crime“ ning selle autor on Candace Kruttschnitt sotsioloogia osakonnast Toronto ülikoolist Kanadast. Ajakiri, kus artikkel „Gender and Crime“ ilmus, on Annual Review of Sociology. Artikkel ilmus 2013. aastal 39. köites lehekülgedel 291-308. Tegelik pikkus on artiklil lühem, sest lõpus on mitu lehekülge kasutatud allikaid ning sisukord. Seega on sisulist materjali 13 lehekülge ja tegemist on teadusliku artikliga. Artikli märksõnad on naiste kuritegevus, kriminoloogia teooria ja feministide uuringud. Artiklit valisin kaua ning kaalusin päris mitmete variantide vahel. Sirvisin läbi erinevate ajakirjade artikleid. Raske oli leida sobivat, sest kui leidsin huvitava teema, oli artikkel ebasobiva pikkusega või ei tundunud olevat teaduslik. Käesolev artikkel vastab minu arvates igati nõuetele ning arvan, et naiste poolt sooritatud kuritegevus on oluline teema ja pigem jäetud suurema tähelepanuta
kasvutendents mida kiiremad ja olulisemad on muudatused, seda märgatavam on kuritegevuse kasv (Ginter & Kaugia 1998: 256). Lähenemine kuritegevusele kui normaalse ühiskonna normaalsele nähtusele (Ginter 1991: 7-11) Kuritegevuse olemus Kuritegusid pannakse toime igat tüüpi ühiskonnas. Kuigi nii ühiskonniti kui ka erinevatel ajastutel piiritletakse kriminogeensuse valdkonda kuuluvalt erinevalt. Kuritegevus on tihedalt seotud elutingimustega. Kui oletada, et kuritegevus kujutab endast sotsiaalse patoloogia väljendusvormi, siis järelikult pole tegu juhusliku sotsiaalse nähtusega, mistõttu kuritegevus patoloogiana kasvab välja ühiskonna põhistruktuuridest. Kuritegevus kui normaalne nähtus Paradoksaalselt ei ole olemas paremat näidet nähtusest, millel oleks olemas kõik normaalse nähtuse tunnused, kui kuritegevusel, mis näitab stabiilselt kasvavat arengutendentsi koos ühiskonna arenguga.
langus. Juhtimise risk tulude vähenemine ebaefektiivse juhtimise tagajärjel. Krediidi- ja finantsrisk laenutingimuste muutumine, tagatisvara väärtuste järsk langus või häving. Kinnisvara risk hoonete ja seadmete oodatust kiirem amortiseerumine, väärtuste langus. Personali risk vajalikke oskustega töötajate puudus, konfliktid töösuhetes. Kuritegevus ebaausad töötajad, vargused, huligaanidest kliendid. Poliitiline risk muutused seaduseandluses (nt. maksudes), poliitiline ebastabiilsus riigis. Erakordsed sündmused loodusõnnetused, tulekahjud. Keskkonna riskid ettevõtte tegevuse või tema toodete tõttu kannatavad keskkond või üksikinimesed. Tööõnnetused katkised seadmed, lohakas suhtumine, kehavigastused ja kutsehaigused.
1) aitavad süstematiseerida olemasolevat informatsiooni kuritegevuse kohta ja pakuvad lähtekohti uuteks uuringuteks 2) võivad olla kuritegevuse kontrolli, vähendamise või ärahoidmise programmidele teoreetiliseks aluseks Teooriate rühmad: 1) bioloogilised 2) ühiskondlikud 3) hüpoteetilised sisemised psüühilised struktuurid 4) indiviidi kogemuse omandamine ja isiksuse kujunemise protsessiga seotud Emile Durkheim üks esimesi, kes püüdis selgitada, et kuritegevus on ühiskonnas normaalne nähtus. Kuritegevuse likvideerimiseks on vaja kõik inimesed suruda täielikult ühtsete käitumisreeglite alla. See aga teeb arengu võimatuks, sest igasuguse sotsiaalse arengu eeltingimus on muutused inimeste käitumises, mis on ühesugususe korral võimatu. Rober K Merton ta näitab reljeefselt, kuidas ühiskond ise, püstitades oma liikmete ette eesmärke, kuid jättes välja nende eesmärkide saavutamiseks vajalike vahendite
Sise-ja välisjulgeolek Sise ja välisjulgeolek on lahutamatu. Sise-ja välisjulgeolek on teine vaade andmete kaitse ja side süsteemi.Kaitse on igas riigis väga oluline ning igat riiki peab kaitsma ning tuleb säilitada ohutu ning turvaline keskkond. Sisejulgeolek on see ,kui riiki kaitstakse siseselt,eks siis ainult oma riigi piires,mis tähendab seda,et teisi riike appi ei tule.Sisejulgeoleku valdkonda juhib siseminister.See on riigi sisemine julgeolekuseisund, mis tagatakse sisejulgeolekusüsteemi moodustavate sisejulgeolekustruktuuride poolt. Sisejulgeoleku ehk siseturvestruktuurid tuvastavad ja väldivad ebaseaduslikke ja sihilikult kuritahtlikke toiminguid, mis kahjustavad inimesi, ühiskonda, ainelisi ja ainetuid väärtusi ning infrastruktuure, kaitsevad nende toimingute eest, leevendavad rünnete toimet ja tagavad jätkusuutlikkuse pärast rünnet. Samuti on siseministeeriumil ja valitsemisala asutustel kriisiregule...
Chadee & Ditton (2005) Fear of crime and the media: Assessing the lack of relationship (p.321- 332) Mitmed uuringud on näidanud, et kuritegevuse kajastamine ajalehtedes on suhteliselt väike, kuid selle protsent on muutuv. Näiteks tüüpiline suurlinna ajaleht pühendab 5-10 % uudistest just kuritegevuslikele uudistele. Chadee & Dittoni uuringus selgus, et umbes 36 uurimisobjektist olid krimiuudiseid varieeruvalt 1,6 %-st 33,5 %-ni. Krimiuudised telekas ei läbinud sama tasemega kontrolli mis ajalehe uuringus. Dominic (1978; 111) leidis, et Ameerika teleuudistes on 13% uudistest just krimiuudised, Suurbritannias on see 5%. Raadio kohta pole seda hiljuti mõõdetud ega uuritud. Chadee & Dittoni uurimus põhineb Ferrano (1995) definitsioonil kuritegevuse hirmul. : Fear of crime is an emotional response or dreas or anxiety to crime or symbols that a person assosiates with crime (24). Nad alustasid oma uurimistööd 2000 aastal, nad tegid uurimusk...
mille saamiseks peame lihtsalt lootma jääma naftariikidele. Majanduslike riskide alla kuuluvad veel kõik kauba sisse ja väljaveod, energiasüsteemid, vesi, söök jne. Teine suur mure on keskonnariskid. Sinna alla kuuluvad kõik erinevad reostused, uputused, keemiatehased, kaevandamine, põllumajandus ja igasugune muu tootmine ning kui jätkub koondumine suurlinnadesse siis võib kasvada ka inimtegevuse hävitav mõju ühele piirkonnale. Kolmas alapunkt oleks kuritegevus ja narkomaania. Järjest kasvav narkomanide arv nõrgestab riiki. Erinevalt tavalisest inimesest ei ole narkomaan enamasti võimaline riigile makse maksma aga selleeest vajab arstiabi ja korrakaitsjate pidevat valmisolekut. Sama kehtib ka kurjategiatega. Päevalehe andmetel kulutab Eesti riik ühe vangi ülal pidamiseks kuus keskmiselt 1000 eurot. Sellist summat ei saa endale lubada isegi korralikud eesti pered. Kurjadegiate lapsi peavad
käes olevaid alasid, ekspluateerides neid, et saada vajalikku ressurssi oma elujärje parandamiseks (nt vihmametsade massiline raiumine). Bioloogilist mitmekesisust vähendab ka teatud kasumit tootvate liikide massiline kasvatamine, mis surub välja kohaliku mitmekesisuse – näiteks õlipalmi kasvatamine Indoneesias ja Malaisias ohustab sealseid vihmametsi. 4.12 Piirideülene kuritegevus Piirideülene kuritegevus on organiseeritud illegaalne tegevus, mis toimub rahvusvaheliselt ja võib kaasata inimesi erinevatest riikidest. Sellega võitlemine on tänapäeva riikide julgeolekupoliitika oluline osa ning alus järjest tihenevale riikidevahelisele koostööle – näiteks Interpol. Piraatlus on vägivaldne röövkallaletung laevale või lennukile nii rahvusvahelistes vetes kui ka aladel, mis ei kuulu ühegi riigi kohtuliku võimu alla. Kui vanasti olid piraadid huvitatud
Ühiskonna mõiste. Nüüdisühiskonna kujunemine (industriaalühiskond, postindustriaalne ühiskond, teadmusühiskond, siirdeühiskond). Võim majanduses, riigis ja inimsuhetes. Võimu tunnused ja teostamise meetodid. Demokraatia põhiprintsiibid ja väärtused. Seadused ja õigusnormid. Riigi mõiste. Riigivõimu tunnused. Õigusriik. Avalik ja erasektor. Kodanikuühiskond. Ühiskonna sotsiaalne struktuur. Huvid. Pluralismi olemus ja tähtsus. Sotsiaalsed probleemid ( tööpuudus, vaesus, kuritegevus jm). Heaoluriik. Infoühiskond. Ühiskonna jätkusuutlikkus ja ühiskonnaelu valdkondade seotus. 1. Ühiskonna mõiste. Ühiskond on suurte inimhulkade kooselu korrastatud viis. Ühiskonna struktuuri moodustavad kolm peamist sektorit: o Esimene e. avalik sektor (riigi- ja omavalitsused) o Teine e. erasektor (eraettevõtted) o Kolmas e. mittetulundussektor (kodanikuorganisatsioonid ja- ühendused) Tänapäeval eristatakse kaht tüüpi ühiskonda: avatud ja suletud ühiskonda (Avatud ühiskond
3. Elust põgenejate subkultuur: Taandumine puudub juurdepääs legaalsetele ja illegaalsetele vahenditele ning vägivaldne vastuhakk pole võimalik alkoholi ja narkootikumide tarbimine jne. Vt ka: Steven Pinker: The surprising decline in violence. http://www.ted.com/talks/steven_pinker_on_the_myth_of_violence.html III. 3. loeng - kuritegevus Süütegu seaduses sätestatud karistatav tegu. Süüteod on kuriteod ja väärteod. Kuritegu on Karistusseadustikus sätestatud süütegu, mille eest on põhikaristusena ette nähtud rahaline karistus, vangistus või sundlõpetamine. Väärtegu on Karistusseadustikus või muus seaduses sätestatud süütegu, mille eest on põhikaristusena ette nähtud rahatrahv või arest. Süütegude liigid: inimsuse ja rahvusvahelise julgeoleku vastased süüteod; isikuvastased süüteod; poliitiliste ja
Kust tulevad kriminaalid? Kriminaale leidub igas riigis, kus nad tegutsevad kas üksi või mitmest kurjategijast koosneva grupina. Neid nähtakse kui ühiskonna osa on need, kes teenivad elatist ja ajavad läbi seadusevastase tegevusega. Kuid kust ja kuidas need kriminaalid tulevad? Kriminaali elu saab tihedalt alguse vanematest sünditakse ellu, kus kuritegevus on igapäevane ja elu juurde kuuluv vältimatu osa. Õpitakse juba noorelt, et raha saab kõige kergemini näiteks varastades ja harjutaksegi ära, et nii elu käib. Samuti on ka kriminaalsesse perekonda sündinud lapsel kergem sellise eluviisiga jätkata, sest tutvused on olemas ja ümberkaudsed grupeeringud on neile kergelt saadaval. Kui ei sündita just kriminaalsesse perekonda, siis võib juhtuda nii, et laps kasvab üles
Birgit Salumäe Tartu Kutsehariduskeskus KM12 Sotsiaalsed probleemid Sotsiaalsed probleemid ehk sotsiaalprobleemid Sotsiaalsed probleemid ehk sotsiaalprobleemid on ühiskonda puudutavad ja sekkumist nõudvad probleemid, nt vaesus, tööpuudus, kuritegevus, alkoholism, narkomaania, kodune vägivald, inimkaubandus, rassi- ja etnilised konfliktid, iive. Vaesus Vaesus on täisväärtusliku elu alalhoidmiseks vajalike piisavate materiaalsete ja ka kultuuriliste vahendite puudus. Jagatakse absoluutseks ehk primaarseks vaesuseks ja suhteliseks ehk sekundaarseks vaesuseks. Absoluutne vaesus viitab sellele, et rahuldamata on esmatähtsad vajadused elu alalhoidmiseks puuduvad toit ja peavari Tööpuudus Tööpuudus või töötus on nähtus, mis seisneb selles, et inimesed, kes soovivad töötada, ei leia omale sobivat tööd. Sageli mõistetakse tööpuuduse a...
Olen tähelepannud, et Eesti siiski mõtleb kodutute peale, on jagatud kodututele suppi või üldse midagi, mida saab hamba alla panna, annetatakse riideid, talveks on loodud ühised soojad ruumid, kus kodutud saavad näiteks öö veeta, ennast kasida ja pesemas käia jne. Kuid ühiskond peab, selle kõik kinni maksma ja sellist vabaraha pole nii palju, et seda heategevust pidevalt teha, ainult teatud perioodidel. Suureks probleemiks, mis meil paraku veel eksisteerib on kuritegevus. Viimaste statistika andmete põhjal on Eestis kõige suurem kuritegevus Harjumaal ning Ida-Virumaal. Tänast olukorda arvestades on võib-olla suurenenud kõige rohkem röövimine ja vargused, et endale raha teha vms. Teinekord võivad suured vargused vägagi palju kahju teha, kui puuduvad kindlustused jms. Kõik see kuritegevus on nii ettearvamatu, et iialgi ei või teada millal, kuidas ja kellega see juhtuda võib. Mõningad kuritöö inimohvrid on võib-olla kaotanud täieliku turvatunde
Aafrika, La-Am Brasiilia Rahvastiku püramiid 4) Suremust ja sündimust mõjutavad tegurid arengumaades ja arenenud riikides Suremust mõjutavad tegurid: · Rahvastiku vanuseline koosseis · Meditsiini areng · Haridustase(tervisesport, õige toitumine, haiguste ennetamine) · Majanduslikud tegurid(nälg, tööpuudus, elanikkonna sissetulek) · Loodus- ja liiklusõnnetused · Kuritegevus · Sõjad ja poliitilised kontaktid Sündimust mõjutavad tegurid: · Traditsioonid · Haridustase · Religioon · Viljakas eas naiste arv · Valitsuse poliitika 5) Rännetega kaasnevad probleemid, positiivne ja negatiivne külg lähte- ja siirdemaale, rännete põhjused Probleemid: · Kultuuride segunemine · Tööpuudus
tark on kunagi öelnud: ,,Pole olemas midagi uut siin ilmas, on ainult unustatud vana." Sellega tuleb ilmselt nõustuda. Ühiskond areneb ja muutub ometi vastavalt juba olemasolevale ja toetudes olnule, rakendades eelnenut ja uut, et areneda, mõtestada lahti ja leida uusi suundi, mis aitaks korrastada, muuta ja leida alternatiive kasutuks muutunuile. Äkki on just murrangulised avastused, mis eelneva kasutuks muudavad need, mis piiritlevad eilset ja tänast. Nii on ka kriminoloogia arenguga. Kuritegevus on saatnud inimest läbi ajaloo. Aegade algusest tänapäevani on inimene sepitsenud kurja. Erinevatel ajastutel on seda mõistetud ja mõtestatud erinevalt, lähtudes hetkel kehtivatest normidest. Prof. E. Raska on oma raamatus ,,Kriminoloogia sissejuhatus ainesse"(2002), toonud ilmeka ja arusaadava näite kuritegevuse algusaja kohta. Ta seletab nähtuse lahti läbi Vanas Testamendis esitatu: "Ja Aadam sai ühte oma naise
teke ● Ülelinnastu ● Linnade mine kokkukasvamine ● Areng jõudnud infoajastusse Majanduslikud ja ● Tööpuudus ● Elukohtade sotsiaalsed probleemid ● Kuritegevus puudus ● Töökohtade puudus ● Tekivad slummid ● Puudub veevärk ja
Kriminoloogia Jaan Ginter 2012 Registreeritud kuritegevus ei peegelda tegelikku olukorda, päriselt on see kuritegevus 2 korda suurem kui registreeritud kuritegevus. Seda seetõttu, et paljudel juhtudel puudub kannatanu või teisel juhul ei teata kannatanud kuriteost politseile. Registreeritud kuritegevuse numbril pole absoluutset tähendust, kuid teatav seos on ka latentsel kuritegevusel. Registreerimise kvaliteet võib palju muutuda, nt registratsioonisüsteemi muutuste tõttu. 1987 a. toimusid ka tegelikus elupildis palju muutusi, mis tolle aja registreeritud kuritegevuse numbrit muutsid.
Ühiskonnale oleks see turvalisem kui ka odavam.Kõik algab lapsepõlvest.Vanemad peavad oma lapsi armastama ja neist hoolima ning looma kõik eeldused turvaliseks ja heaks tulevikuks.Samuti tuleks inimesi harida, kui seda ei ole tehtud, siis saab oluline roll olema politseil, kes peab tagama tänavate ja inimeste üleüldise turvalisuse.Inimestes olev turvatunne teeb nad õnnelikuks.Suudetaks tagada ühiskonnas heaolu, siis kaoks ka kuritegevus. Utoopline oleks olukord, kus kõik inimesed oleks võrdsed ja nende vajadused oleks täidetud.Inimestel ei oleks kadestust, mis ajendaks neid kuritegudele.Kõigil oleks turvaline ja hea elu,kuid see on ebareaalne.Iga inimene on erineva välimuse, vajaduste ja ka positsiooniga ühiskonnas.Enne kui sellist utoopiat ei teki, siis kuritegevus maailmas ei lakka.
Kui Eestis aga pole ülikoole, oleksid kõik need pinnad vabad ning ma olen peaaegu kindel selles, et sinna tahetakse siis jälle ehitada mõni riietepood või ilusalong, mida on, olgem ausad, Eestis juba praegugi väga palju. Kuritegevus suureneks. Praegu käivad väga paljud eestlased ülikoolides ning neil on, mida oma ajaga teha. Kui aga ülikoole ei oleks, siis võin julgelt väita, et kuna siis on aega väga palju üle, suureneks kuritegevus, inimestel oleks igav, aga igasugune kuritegevus (varastamine, seinte sodimine, kiiruse ületamine, purjus peaga auto juhtumine) - see annaks ju väga palju põnevust elule juurde. Kirjutatut kokku võttes võib näha, et ülikoolideta Eesti tooks kaasa ainult probleeme ning segadust, mida on võimatu vältida. Ma tean, et see oli siin ainult osa, milline oleks Eesti ülikoolideta, kuid paljud võivad siiski väita, et mul ei ole õigus ning et ülikoolideta oleks
Slumm - Linna vaene, halva hoonestatuse ja heakorraga üleasustatud osa. Seda iseloomustavad juhuslikust materjalist (tavaliselt kartongist, vineerist, pappkarpidest, tahvelkivist jms) ehitatud elamud, infrastruktuuri (veevärgi ja kanalisatsiooni, sageli ka elektri) puudumine, üldine räpasus ja viletsus. Slummis elavad kõige vaesemad inimesed, tavaliselt immigrandid maalt või teistest riigi piirkondadest. Paljud neist on töötud või juhutöölised. Slummile on iseloomulik suur kuritegevus. Hiidlinnastu ehk linnaahel ehk megalopolis ehk megapolis - Suurlinnast ja selle ümbrusesse koondunud väiksematest linnadest tihedasti kokkukasvanud kogum, millel maailmamajanduses on olulise tähtsusega ülikeskuse roll. Hiidlinnastut võib lugeda linnastumise kõrgeimaks astmeks. Tuntuimad hiidlinnastud on: · nn BosWash (USA-s Atlandi ookeani rannikul Bostoni ja Washingtoni vahel) · nn Tokaido (Jaapani idarannikul Tokyo ja Osaka vahel)
Noorus – piinarikas üleminekuperiood. Noor pätt – kultuurilise, psühholoogilise ja materiaalse võõrandumise ohver. Noori iseloomustas deviantne käitumine, mis oli reaktsiooniks sotsiaalsele ja kultuurilisele kontekstile. Noored olid loomingulised. Kuidas seletati gängide tekkimist ja nende olemust Chicago koolkonnas? Gängide tekkimisele aitas suuresti kaasa linnastumine, immigratsioon, erinevate rahvusrühmade kõrvuti eksisteerimine ja kuritegevus. Gängide tekkimist on käsitletud kui vahendit eluga toime tulemiseks. Olid etniliselt, sidususet ja vägivalla-astmelt erinevad jõugud. Gängid ei esinenud ainult halvas mõttes, vaid lisaks funktsioneerisid ka omamoodi spordiklubid ja n.ö salamaailmad. Mida tähendab ’sildistamine’ ja teisene deviantsus? Sekundaarne deviantsus tekib, kui inimesel on alguses millegi suhtes vastuolu, mille järel omistatakse talle deviantne identiteet ning lõpuks võtabki inimene selle omaks
Euroopa Liidu kodanike jaoks on julgeolek väga oluline teema, võiks öelda, et isegi prioriteet number üks. Sisejulgeoleku koht Euroopa Liidu julgeoleku süsteemis omab väga suurt tähtsust ja vajab olulist tähelepanu. (Euroopa Liidu sisejulgeoleku strateegia 2010:7-9) Meie demokraatia kvaliteet ja üldsuse usaldus liidu suhtes sõltub suurel määral suutlikkusest tagada julgeolek ja stabiilsus. Kuritegevust jätkub igale poole, põhilisemad kuritegevus valdkonnad hetkel on näiteks terrorism, küberkuritegevus, korruptsioon, uimastikaubandus ja alaealiste seksuaalne ärakasutamine. Kuritegevuse ärahoidmiseks ja sisejulgeoleku tõhustamiseks on väga oluline rahvusvaheline koostöö. Euroopa Liit peaks tugevdama julgeolekumudelit, mis toetub liidu põhimõtetele ja väärtustele: inimõiguste ja põhiõiguste austamine, õigusriigi põhimõte, demokraatia, dialoog, sallivus, läbipaistvus ja solidaarsus. (idem, 7-9) 1
Eesti meeldib eelkõige inimestele kes naudivad erinevaid hooaegasid ja puutumata loodust, mida on paljudes riikides väga väheseks jäänud. Samuti on mõnus, et meil ei ole ülerahvastatust, inimestel on piisavalt privaatsust ja väga paljudel on võimalus elada täiesti eraldatult metsa sees ilma ,et keegi sind üldse näeks või kuuleks. Minu arust on Eestis ka võrreldes teiste riikidega väga turvaline elukeskond , meil ei ole terroriakte, puuduvad koolitulistamised ja üldse kuritegevus on võrreldes teiste Euroopa riikidega ikka väga madal, meil ei ole ühtegi sellist linna ega ka linnaosa kuhu sa ei julge minna, sest seal elavad pagulased või on nii kõrge kuritegevus, et isegi politsei sinna ei sõida, nagu näiteks on Rootsis Malmö või Saksamaal paljud linnad. Eestis on ka väga mõnus kliima, jah meil võib olla ei ole ideaalsed valged jõulud ja ideaalset +25 kraadist suvesooja , aga siiski me naudime
Eesti julgeolekuriskid Eestil on julgeolekuriske palju, aga nagu on ka teistel riikidel. Peamised riskid Eestis on ebastabiilsus ja rahvusvahelised kriisid. Kuid ohud seisnevad ka teistes eluvaldkondadaes näiteks majanduslikud riskid, keskkonnariskid, kuritegevus, narkomaania, terrorism ja pommirünnakud. Kuid õnneks on seni eesti otseselt kahest viimasest eemale hoidnud, kuid oht on alati. Majanduslikud riskid on arvatavasti ühed suurimad riskid. Sinna alla võib kuuluda ka sõltuvus teistest riikidest. Üks parimaid näiteid on kütus, mille saamiseks peame lihtsalt lootma jääma naftariikidele. Sest naftat saab ainult vähestest riikidest. Majanduslike riskide alla kuuluvad veel
Nende eesmärgiks on demokraati arendamine Eestis. Erakonna sihiks on turvaline euroopalik heaoluriik. Inimene töötab innuga ja armastab oma riiki siis, kui riik teda kaitseb. Eesti Keskerakond mõistab turvalisuse all nii sisejulgeolekut kui ka sotsiaalset turvalisust, kaitset ökoloogiliste ohtude eest ja sotsiaallkaitset. Sisejulgeoleku tagamisel on Eesti Keskerakonna prioriteediks võitlus selliste ohtudega nagu narkomaania, alkoholism, kohalik kuritegevus, korruptsioon, liiklusohud, koduvägivald, organiseeritud kuritegevus, terrorism, rassism ja rahvuslik vaen, illegaalne immigratsioon, infotehnoloogiline kuritegevus ja intellektuaalse omandi vargus, prostitutsioon ja koolivägivald. Samuti on erakonna programmis maaelu edendamine, noorsoopoliitika, vanurite ja toimetulekuraskustega inimeste heaolu tagamine ning palju muud. Toetatakse astmelist tulumaksu ning 5% ettevõtte tulumaksu kehtestamist, samuti ka madalat
tekkivad uued ajastud, uus tehnoloogi, uued asjad ja sellest oleneb ka sisestruktuur. 18Saj. Linnakeskonna ohud: nakkushaigused,joogivee reostus, hügieen.territoriaalne segregatsioon: sarnaste sotsiaalsete või majanduslike näitajatega inimetse koondumine teatud piirkondadesse. Segregatsioon võib tiomuda sissetulku, peretüübi, rahvuse, religiooni või muu tunnuse alusel. Ökolinnade liikumine-eesmärk on arendada võimalikult keskonnasõbraliku linna. Suurimad sotsiaalsed probleemid: kuritegevus ja sotsiaalsete kontaktide pinnapealsus. Linnade keskonnaproblemid: vingugaas, reostunud vesi, haigused, halb hügieen. Miks need probleemid tekkivad: sest reostunud vesi tekitab haigusi ning paljd surevad noorena ära, auto kütuse ebatäielik põlemine, halvasti ventileeritud ahjuküttega majad, mootorsõidukid, hügieeni nõuded on halvad. Sudu:ilmastikunähtus, suitsust ja selle lisanditest koosnev mürgine udu. Probleemid arengumaade linnades :haigusi tekitavad hügieeni
Kurjategijad steriliseerida Cesare Lombroso eriline kriminaalne inimtüüp -> spets välised tunnused Evolutsiooni jääk, sarnanevad loomadele rohkem kui keskm inimene Edwin Sutherland kuritegevuse põhjused on sotsiaalsed Kuritegelikus keskkonnas elamine Robert K Merton sotsiaalne keskkond mõjutab inimesi, pakkudes neile eesmärke ja vahendeid. Neist kahest sõltub inimese käitumine Cloward ja Ohlin kuritegelikud subkultuurid Kriminal. Subkultuur org kuritegevus, kogenud kurjategijad õpetavad nooremaid Konfliknte subkultuur noorte meeste vägivaldsed grupid Retrealistlik 7(tagasitõmnunud) kultuur narkomaanid, alkohoolikud. Sildistamise teoooria Esmane deviantsus kogemata rikub norme Sildistamine- selle tulemusel pannakse inimesele külge (kurjategija) silt Teisene deviantsus inimene võtab omastatud silmi omaks ja hakkab edaspidii norme rikkuma Kuritegevuse paratamatus E Durkheim
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
