Abielu kriisiperioodid- põhjused ja toimetulek. Lahutus. Eksperdid toovad välja kuus kriisiperioodi: 1. Mesinädalatejärgne periood 2. Lapse sünd 3. Majandusraskused 4. Abikaasa truudusetus 5. Töö vahetamine 6. Pensionile jäämine Kriisideks ette valmistamine ja partneriga koos toimetulekustrateegiate leidmine muudab ekspertide sõnul abikaasad lähedasemaks. Samas saavad kriisid tihtipeale suhtele saatuslikuks. Lahutuse põhjused- ühiskondlikud: Naine on karjäärile pühendunud, mees tunneb end ohustatuna. Perekonnale jäänud vähesed ülesanded ei taga pere koospüsimist (kool, kirik, meelelahutusäri) Seaduse silmis on abielu lahutamine lihtne protseduur. Ühiskonna vähene religioossus. Indiviidikeskne ühiskond esikohal isiklik õnn. Kõrge lahutumus ühiskonnas lahutus mudelina ees. Individuaalsed põhjused: Lühiajaline kooselu, ei jõuta üksteist tundma õppida. Partnerite erinevad oo...
aktsiate müügisurve ja börsiindeks langes ühe päevaga 11,7%. 3. Milles kriis väljendus? - Langesid toiduainete hinnad maailmaturul, tollimaksud tõusid, sissetulekud vähenesid, piirati tootmist, nõrgemad talud läksid pankroti. 4. Mis vahendeid kasutas valitsus kriisiga võitlemiseks? - Kokkuhoiu poliitika, kontroll väliskaubandusele, toetati põllumehi, hädaabitööd (raudteede, maanteede, lennuväljade, jms rajamised). 2.ISELOOMUSTAGE KRIISE EESTIS. Majanduskriis Sisepoliitiline kriis Põhiseaduslik kriis peamiselt põllumajandus, Süveneb rahulolematus; riigikogul liiga suur võim, langesid toiduainete hinad, Autoriteedi langemine; valitsus ei suutnud riiki tollimaksud tõusid, normaalselt juhtida, toimus Killustatus;
Kuuba kriis Kuuba kriis ehk Kariibi kriis oli 1962. aasta oktoobris kujunenud üks Külma sõja aegseid suuremaid vastaseise, ühelt poolt Nõukogude Liidu ja Kuuba ning teiselt poolt Ameerika Ühendriikide vahel. See kriis pani inimesi hinge kinni hoidma, sest see on lähiajaloo üks tõsisemaid kriise, kuna see oleks äärepealt kaasa toonud tuumasõja. Samuti on Kuuba kriis võrreldav Berliini blokaadiga. Peale 1959. aastal Fidel Castro võimule tulekut algasid Kuubal sotsialistlikud reformid (natsionaliseermine jne), mille tõttu teravnesid Kuuba ja USA vahelised suhted. Kuigi Castro väitis, et ta on marksist ja et Kuubal toimub sotsialistlik revolutsioon, hakkas Kuuba lähenema siiski NSV Liidule. Kuna 1960.
..………8-9 Lõppsõna………………………………………………………………...….……...……10 Kasutatud kirjandus……………………………………...….………………....………11 2 SISSEJUHATUS Peale Teist maailmasõda loodud ÜRO-l ehk Ühinenud Rahvaste Organisatsioonil on palju eesmärke, millest üks peamisi on tagada maailmas rahu ja stabiilsus ning hoida ära riikidevahelisi kriise. Oma üle poole sajandi kestnud eksistentsi jooksul on ÜRO pidanud palju rahvusvaheliselt teravaid olukordi lahendama ning paraku on ta mõnel korral selles ka ebaõnnestunud. Ühe suurima ebaõnnestumisena võib välja tuua ÜRO suutmatust hoida ära 1994. aasta Rwanda genotsiid. 1994. aasta genotsiidis kaotas kuskil saja päeva jooksul oma elu erinevate andmete põhjal kuni üks miljon elanikku. Seda võib pidada üheks lähiajaloo massiivsemaks
Alberto Giacometti on rikastanud oma teostega näitust, mis võtab aluseks valgusajastu ideoloogia. Näitus on väga rikas, sest ühendab sõjajärgse moodsa kunsti skulptuure, kollaaže ja maale 60ndate ja 70ndate kunsti ruumiseadete, aktsioonide ja videotega ning ka mõnede üksikute nüüdiskunsti lahendustega. Läbivaim idee on see, et valgustusajastul algas lõppematu kriitika ja kriisi ring - vabadus kritiseerida aitab ületada sotsiaalseid ja poliitilisi kriise. Külastasin 24.oktoobril KUMU-s näitust „Kriitika ja kriisid. Kunst Euroopas alates 1945“. Ruum oli jaotatud 12-ks osaks, mille südamikuks oli valgustuse vaimu pilavad tööd. Teemadeks on veel see, mida kustnikud on probleemidena käsitlenud ehk siis keskkond, loodus, lootus, kuidas me elame, kuidas tahame elada, mida tahame (teha), kuidas tunneme ennast, kuidas tuleme toime kohtadega, kus elame. Kogu näitus, mis kirjeldas kuidas Euroopa kunst ja
sajandi teisel poolel alanud dekoloniseerimisprotsessiga avas Aafrika jälle tee uuele ajastule ning väljakutsetele. Praeguseks on mustal mandril 53 iseseisvat ja autonoomset riiki ja 20.sajandi probleemid on kandunud ka uude sajandisse. Üks kõige verisemaid ja uskumatumaid kriise 20.sajandi Aafrikas oli Rwanda genotsiid 1994, mille tagajärejed kandusid üle ka naaberriikidesse ja on põhjustanud konflikte siiamaani. Seetõttu olekski paslik arutleda, mis on Aafrika kriise põhjustanud ja millised on olnud tagajärjed. Samuti proovida heita pilk tulevikku ja leida lahendusi. Paremaks mõistmiseks ja illustreerimiseks on hea seda teha kindla kriisi taustal ja selleks ongi sobilik Rwanda genotsiid. Kõige levinumaks arvamuseks on tõdemine, et Aafrika kriisides on süüdi eurooplased. Veelgi enam, kõik halb, mis Aafrikas on tuleks kanda eurooplaste arvele. Samas on see üpris loogiline järeldus arvestades kuidas eurooplased Aafrikat kohelnud on. Heaks
sept 1991 Peakorter asub New Yorgis Põhikiri jõustus 24.okt.1945 (seda kuupäeva tähistatakse ÜRO päevana) Peasekretär on Ban Ki-moon (Lõuna-Korea) NATO Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon on sõjaväeline liite, millele pandi alus 4.aprill 1949. aastal Põhja- Atlangi lepinguga (Washingtoni leping). NATO liikmeid on 28, Eesti liitus NATO-ga 2004. aastal Eesmärgiks on tagada (eelkõige liikmesriikide) inimestele turvalisus ja vabadus. NATO soovib kriise ja probleeme lahendada diplomaatilisel teel, kui see ei õnnestu, on NATO-l olemas väed sõjaliseks sekkumiseks. NATO sõjalise jõu moodustavad liikmesriikide sõjaväed. Washingtoni lepingu artikkel 5 järgi võetakse kallaletungi ühe NATO liikme vastu kui kallaletungi kogu liidu vastu. Hetkel on NATO üksused rahu valvamas Afganistanis, Iraagis, Kosovos ning Somaalia lähedastes vetes võitlemas merepiraatluse vastu. NATO pakub abi ka Aafrika Liidule lahendamaks Aafrika siseseid kriise.
Teismeea ehk keskmise kooliea üldiseloomustus Tütarlastel algab ja lõpeb murdeiga varem, kui poistel. Sel perioodil toimub organismis palju muutusi, mille tulemusena areneb füüsiline ja seksuaalne kõpsus. Füüsiline areng on väga intensiivne, kehapikkuse ja kehamassi juurdekasv. Keha omandab vastavalt naiselikud või mehelikud proportsioonid ja arenevad sekundaarsed sugutunnused nagu näiteks karvakasv, tütarlastel rinnanäärmete areng, menstruatsiooni teke. Puberteedi vallandajaks on LH (luteiniseeriv hormoon), selle tõus organismis. Puberteedi alguseks loetakse, tütarlastel, rinnanäärmete suurenemist ja poistel, testiste suurenemist. Vanuseliselt loetakse tütarlastel puberteedi alguseks 9.-13. aastat, keskmiselt 11.a. ja poistel 10.-14. aastat, keskmiselt 12.a. Hilinenud puberteediks loetakse, tütarlastel > 13.-14. a., poeglastel >15.-16. a. Seoses kiire ja ebaühtlase kasvuga on sagedased siseelundite funktsionaalsed häired. Murdeeas ägen...
Ühisk:sovinism,imperialism,vähemuste ises. Maj: mõjuv laienes väh aren maad muudeti tug maade tööstuse tooraine baasiks,globaliseerum,konfl. Kult:geneet,kvantmeh,kunst ja kirj,filmikun,nobeli preem. Eluo: jõukama maail uuend(pilvelõh),sionistl liik. Riikide blokid: kolmikliit:saksam, austr,itaal. Ententeriig:suurbr ja iirim,vene,pr.I m.s:1914-1918 alah ohtu, sõda romant,rah.vah. kriise regul titutsioonide puudum. Ajend:28.06 1914-austr ung troonip ertshert tapmis saraj. 23.07 1914-austria esit serbial ultim.28.07 1914-ertshert tapm. 1.08 1914-saksam kuulut vene ja pr sõja.4.08 1914-saksa alust sisset belgiasse.11 nov 1918 kirjut compiegne vaher . selle tag lag imp,tekkisid uued riig,hukut dün.Pariisi rahukon 18 jan 1919,28 jun 1919 kirjut alla Versailles rahlep.usa pres woodrow wilson,suurbr peam david lloyd george,pr peam george clemenclau.
Berliini blokaad ja müür Berliini blokaad · 24. juuni 1948 12. mai 1949 · Jossif Stalin · Üks esimesi suuremaid rahvusvahelisi kriise külma sõja ajal · Toimus Berliini linnas Saksamaal · Ajendiks oli rahareform Berliini müür · Ehitamist alustati 13 august 1961 · Lõhuti 9 november 1989 · Üritas põgeneda 5000 inimest · Hukkus 100 kuni 200 inimest · Walter Ulbricht ja Nikita Khrushchev Osalevad riigid · NSVL · Saksamaa · USA Probleem NSVL ei tahtnud, et läänes tekiks ühine tsoon. Tulemus · Kõik ühendusteed läänepoolega katkestati
Mõningane kirjavahetus, mõned Mõningane post aruanded Mõningad telefonikõned Mõned kohtumised Ajaraiskajad Vahetud, kiireloomulised asjad Meelelahutused ,,populaarsed" tegevused Tulemused I kvadrant Stress, läbipõlemine, kriisiohjamine, alatine tulekahjude kustutamine II kvadrant Visioon, perspektiiv; tasakaal, distsipliin, kontroll, vähe kriise III kvadrant Keskendumine lühiajalisele, kriisiohjamine, reputatsioon kameeleoni iseloom, näevad eesmärke ja plaane väärtusetutena, tunnevad end ohvritena ja et nad ei suuda asju kontrollida, pealiskaudsed või vaevalised suhted IV kvadrant Täielik vastutustundetus, vallandamine töölt (oht)
Mõningane kirjavahetus, mõned Mõningane post aruanded Mõningad telefonikõned Mõned kohtumised Ajaraiskajad Vahetud, kiireloomulised asjad Meelelahutused ,,populaarsed" tegevused Tulemused I kvadrant Stress, läbipõlemine, kriisiohjamine, alatine tulekahjude kustutamine II kvadrant Visioon, perspektiiv; tasakaal, distsipliin, kontroll, vähe kriise III kvadrant Keskendumine lühiajalisele, kriisiohjamine, reputatsioon kameeleoni iseloom, näevad eesmärke ja plaane väärtusetutena, tunnevad end ohvritena ja et nad ei suuda asju kontrollida, pealiskaudsed või vaevalised suhted IV kvadrant Täielik vastutustundetus, vallandamine töölt (oht)
Berliini kriisid Berliini blokaad 1948-1949 Oli üks esimesi suuremaid kriise Külma sõja ajal Ajendiks oli Saksamaa kolmes läänepoolses tsoonis läbi viidud rahareform See allutas pool linna majanduslikult Saksamaa lääneosale ja NSVL ei saanud seda oma piirkonnaga majanduslikult siduda Vastuseks sulges NSVL maismaa- ja raudteed, välismaailmaga peeti ühendust õhu kaudu Tulemus Saksamaa Liitvabariik jäi iseseisvaks haldusüksuseks Saksamaa lõplik lõhenemine: kolmes läänetsoonis kuulutati välja Saksa LV ja idatsoonis Saksa DV Berliini ülestõus 1953
inimõiguste ja rahvusahelise koostöö tagamine lahendab rahvusvahelisi probleeme sotsiaalse, kultuurilise ja humaanse iseloomuga. Taani, Rootsi, Prantsusmaa, Kreeka, Soome Euroopa Liit EL Põhiülesanne kodanike, kaupade, teenuste ja kapitali vaba liikumise tagamine EL piires. Euroopa Liidu liikmesriigid Euroopa Koostöö ja Julgeoleku Organisatsioon OSCE OSCE Püüab konflikte ennetada kriise ohjata aidata kaasa konfliktijärgse sotsiaalsele taastustööle inimõiguste tagamine Ühinenud Rahvaste Hariduse, Teaduse ja Kultuuri Organisatsioon UNESCO Annab välja erialase ja üldisema suunitlusega ajakirju, maakaarte, atlaseid, põhjalike ajalookäsitlusi Tegeleb maailmakirjanduse tähtsamate teoste tõlkimisega Tegeleb maailma rahvaste rahvamuusika salvestamisega. Eesti, Soome, Rootsi, Kreeka
Perekond ja abielu 1. Perekonnas põhjustavad kriise Vanemate erimeelsused Rasked ajad (rahaline seis, lähedase kaotus) Perevägivald Alkoholism… (kirjuta 5 põhjust) 2. Abielulahutust soodustavad tegurid on Perevägivald – alkoholism, psühhoterror Eluliste oskuste vähesus- ei osata probleeme lahendada Ühiskonna moraal – kergelt lubatakse Rahvuslik omapära – ei otsita kriisis abi Eeskuju – palju lahutatakse ….jne. 3. Abielulahutust takistavad tegurid on
Berliini blokaad Arvin Aitaja 9a klass Berliini blokaad 24. juuni 1948 12. mai 1949. Berliini blokaad oli esimesi suuremaid rahvusvahelisi kriise külma sõja ajal. Teise maailmasõja lõppedes jagati Saksamaa võitjariikide USA, Suurbritannia, Prantsusmaa ja Nõukogude Liidu vahel okupatsioonitsoonideks. Läänetsoonides kasutusele võetud vääring kehtestati ka lääneliitlaste kontrolli all olnud Lääne-Berliinis. See allutas pool linna majanduslikult Saksamaa lääneosale ja NSV Liit ei saanud seda linnaosa Nõukogude okupatsioonitsooniga majanduslikult siduda. Vastuseks sulges NSV Liit kõik Lääne-Berliini Saksamaa läänetsoonidega ühendanud maismaa- ja raudteed, ja Berliini lääneosa sai välismaailmaga ühendust pidada vaid õhu teel (vt Berliini õhusild). NSV Liidu idee oli sulgeda juurdepääsuteed ja varustada ise Lääne-Berliini söögi ja kütusega, et saada terve linn enda majanduslikku sõltuvusse. Blokaadiga saavutas NSV Liit olukorra, et L...
KUUBA KRIIS Ksenia Heinsoo Katja Krasulja 12 klass Kuuba kriis ehk Kariibi kriis oli 1962. aasta oktoobris kujunenud vastasseis ühelt poolt Nõukogude Liidu ja Kuuba ning teiselt poolt Ameerika Ühendriikide vahel. USA ja NSV Liidu võitlus mõjuvõimu pärast toimus ka Aafrikas ning Ladina-Ameerikas. Üks teravamaid kriise oli seotud Kariibi meres asuva Kuuba saarega. FIDEL CASTRO 1950. aastatel lõpul toimus Kuubal relvastatud riigipööre Kehtestas saarel kommunistlikku diktatuuri. USA toetas kommunismivastaseid jõude ning lootis nende abiga Castro võimult kõrvaldada. Castro sõlmis Nõukogude Liiduga salajasse kokkuleppe. Selle alusel toodi saareriiki Nõukogude tuumalõhkepeadega varustatud raketid. Seepeale kuulutas USA Kuubale sõjalise blokaadi. Kahe üliriigi vahel puhkenud vastasseis, mida nimetati Kuuba (ehk Kariibi) raketikriisiks, ähvardas l...
KONTROLLTÖÖ 1.Maailmasõda 1.Nimeta 1.maailmasõja puhkemise põhjused? 1) Kultuuri erinevused 2)Suurriikide liidu suhted 3)Puudusid intstitutsioonid, mis reguleerivad rahvusvahelisi kriise. 4)Austria-Ungari ja Venemaa konkurents Balkani poolsaarel. 5)Võitlus liidri rolli pärast Maailmas. 6)Prantsusmaa ja Saksamaa tüli Elsass-Lotringi pärast. 2.Suurriikide sõjaplaan. 1)Venemaal, tuli arvestada sõjategevusega kahel rindel, Ida- Preisimaal ja Austria-Ungaris. 2)Saksamaa soov oli Prantsusmaa kiire purustamine, seejärel Venemaa. 3)Prantsusmaal oli tugev kindluste süsteem, kuid Belgia piirile seda ei tehtud. Taheti tagasi vallutada Elsass-Lotring ja sealt Saksamaale
Leedu VR, Poola VR, Soome VR · Sõdade edaspidiseks vältimiseks -> Rahvusvaheline organisatsioon Rahvasteliit · USA ei astunud Rahvasteliitu · 1920.aastad rahulikud · 1930.aastal hakkas maailm liikuma uue sõja suunas 1) Sakslasi vihastas Pariisi rahuleping 2) Itaalia ja Jaapan soovisid rohkem asumaid 3) Meelevaldselt kehtestatud riigipiirid tekitasid rahvastevahelisi pingeid 4) Rahvasteliit ei suutnud lahendada kriise, kui neis osalesid suurriigid 5) 1929.a. Tabas maailma suur majanduskriis. Inimesed pettusid demokraatias. Võimule said diktaatorid · diktatuur- ühe inimese või grupi ainuvõim · demokraatia- rahvavõim
arenenumates riikides. Segamajandus on vaba turumajandus, mida valitsus mõningal määral reguleerib vältimaks makroökonoomilist ebastabiilsust ning leevendamaks turutõrgete tagajärgi. See tähendab, et riigi majanduses on ühendatud vabaturu põhimõtted ja riiklik reguleerimine. Tunnused Segamajandus ühesugused, kui vabaturumajanduselt : eraomandi, konkurentsi, vaba ettevõtluse, turusuhted. Riik osaleb majanduselus, et laseb vabaturumajanduse puudusi kõrvaldada - kriise, vaesust, sotsiaalset kaitsetust, monopolide teket jne. Jekaterina Sumilova 10a
Esimese maailmasõja põhjuseks olid asjaolud, et alahinnati sõda, sõda romantiseeriti, puudusid organisatsioonid mis reguleerisid rahvusvahelisi kriise, levis sõjaline mõtlemine. Vastuolud suurriikide vahel ( Suurbritannia ja Saksamaa ). Austria kroonipärija Franz Ferdinandi tapmine patrioodi poolt juuni 1914. Saksamaa sõjaplaan- kiire purustamine Prantsusmaal, seejärel Venemaa Prantsuse sõjaplaan- plaan17 tugevdasid kindluse süsteeme, hoogne pealetung Inglismaa- puudus plaan Venemaa- Polnud kindlat plaani, kuid see-eest oli tugev sõjajõud Austria-ungari- arusaam oli neil selles, et võitlema peab võitlema mitmel rindel
vabakaubanduse organi- barjäärid ja aidata Mehhiko satsioon kaasa rahvusvaheliste firmade tegevusele. 2.IMF-rahvusvaheline valuuta- püüab vältida ülemäära ülemaailmne, ka Eesti fond järske maailmamajandust ohustavaid valuutakursside kõikumisi ning leevendada eri riikide finants kriise 3.Vabakaubanduspiirkond- liikmesmaade vahel pole N: NAFTA ja EFTA ühendus, mille liikmesmaade kaubandustõkkeid,säilib vahel pole kaubandus- individuaalne kaubandus- tõkkeid poliitika väljaspool liitu olevate riikidega. 6.EUROOPA LIIT-Euroopa maj.ühendus, tagab ühisturu Euroopa piires. majandusühendus s.o. kaupade, teenuste, kapitali ja tööjõu vaba
Tuleb küsida, kas eestlased on ikka endas selgusel Artikkel, mida lugesin, on Joosep Värgi ja Marju Lauristini vaheline intervjuu. Selles intervjuus käsitleti põhiliselt Eesti demokraatiat ähvardavaid ohte ja probleeme. Alustuseks võib välja tuua, et pärast Araabia kevadet on demokraatia pidevas languses olnud. Põhjus on lihtne, kuna kõike päästev demokraatia valmistas suure pettumuse. Loodeti, et demokraatia läheb õitsema nagu lilled, aga tõi hoopis kaasa vägivalla ja kriise Araabiasse. Eestlastel on hirm tuleviku ees, kuna Eesti riik on väike ja habras. Igale tõusule järgneb langus, on kummaline uskuda, et kriis tooks kaasa demokraatiavastasuse ja muudel viisidel väljapääsu otsimise. Nagu artiklis öeldud, oleks see nagu hirmuklahvile vajutus, kuna inimesed pole endas selgusel ega tea, mis on õige ja mis mitte. Demokraatia tuleb üles ehitada. Kõik põhimõtted, mis peale iseseisvuse taastamist
luures, vastandlikke sõjaliste blokkide moodustamises (NATO ja VLO) ja võidurelvastumises. Külma sõja kujunemise põhjusteks olid lääneriikide taotlused taastamaks demokraatiat Euroopas ja NSV Liidu soov laiendada oma mõjusfääri. Konstruktivistliku teooria kohaselt lõpetas külma sõja see, et Nõukogude Liit otsustas, et USA ei ole enam eluohtlik vaenlane, mille järel ka USA ei tundnud end enam ohustatuna Nõukogude Liidu poolt. Külma sõja üks raskemaid kriise oli Berliini blokaad. Berliin oli jagatud nelja riigi vahel ära ja neil olid erinevad vaated Berliini edasises olukorras. Kuna NSV Liidule ei sobinud lääneriikide rahareformi tegemise soov, blokeeris NSVL kõik juurdepääsud Berliini läänesektoritele. Nii sai Berliini NSVL mõjusfääris olud osa kõik oma vajaliku ainult õhuteede kaudu. Külma sõja juurde kuulunud võidurelvastumine kujutas endast NSV Liidu ja USA vastastikku kartust võimaliku sõjalise kokkupõrke osas
I Maailmasõda ENTENTE: Inglismaa, Prantsusmaa, Venemaa KESKRIIGID: Saksamaa, Austria-Ungari, Itaalia Maailmasõja põhjused: 1. Suurriigid alahindasid ohtu, mis võib kaasneda suure sõjaga ja ei üritanud seda ära hoida. 2. Sõda romantiseeriti 3. Puudusid rahvusvahelisi kriise reguleerivad institutsioonid 4. Sõjaline mõtlemine osutus kaalukamaks kui diplomaatia Maailmasõja ajend: 28. juunil 1914 tapeti Sarajevos (Bosnias) Austria-Ungari troonipärija Franz Ferdinard Gavrilo Principi poolt (serblane), sest A-U tahtis muuta kaksikmonarhia kolmikmonarhiaks, mis ei meeldinud serblastele. SAKSA SÕJAPLAAN: Schlieffeni plaan - Prantsusmaa kiire purustamine Belgia ja Luksemburgi kaudu, seejärel vägede paiskamine itta Venemaa vastu. PRANTSUSE SÕJAPLAAN: J
Mati Raidma andis nõu, et inimesed ei peaks keskenduma sellele, kuidas elekter on katkenud, vaid tunnistama endale fakti, et kui elekter on katkenud, siis teda lihtsalt ei eksisteeri. Samuti peaksime mõtlema kaugemale ning olema valmis probleemi kiiresti lahendama. Tuleb mõelda, mida me saame ise teha, et mei oleks mugavam, kui elekter kaob ja mida saab teha riik, et probleemi lahendamisele kaasa aidata. Eesti on üle elanud väikese mastaabiga kriise. Mati Raidma tõi näite Pärnu üleujutusest, tänu millele jäi Eesti rahvas ilma meediast. Kadus ka sõltuvus ehk mobiiltelefonid, sest telefonimastide toide oli kadunud. Meil ei ole olemas nii suurt generaatorit, mis tervele Eestile elektri tagasi toodaks. Väiksemate kriiside korral on erinevaid plaane välja mõeldud. Kriisi korral on väga oluline tagada haiglate töö, sest suure elektrikatkestuse korral võivad paljud inimesed elu kaotada. Mõne inimese elu sõltub sel hetkel elektrist
AJALUGU 14.11.13 Peale patsifismi ajastut. Mis iseloomustab 30.ndaid? - agressioonid enam ei üritatud kriise, konflikte rahumeelselt lahendada. - Majanduskriis (lõppes 30ndate alguses) Kuidas tuldi toime? Demokraatia või diktaktuuri abil tuldi toime . Demok . USA, Prantsusmaa, Inglismaa . (reformidega laiendasid sotsiaalseid garantiisid, võtsid kasuttusele heolu riigi) Nooreddemokraatlikud riigid Balti riigid, Saksamaa, Poola, Tsehhoslovakkia, Jugoslaavia. (Diktaktuuriga lahendasid).
Põhjused: 1)Suurriikide valitsused alahindasid ohtu 2)Sõda romantiseeriti. Sõda peeti hiilgavaks. Ootus 3)Puudus rahvusvahelisi kriise reguleeriv institutsioon 4)Sõjaline mõtlemine osutus kaalukamaks kui diplomaatia. Eeldused: 1)Austria-Ungari troonipärija ertshertseogi Ferdinandi tapmine 28.06.1914 2)Schlieffeni plaan- Prants kiire purustamine, siis Venemaa 3)Pranst plaan-Fra-Ger piirile rajada kindlustussüsteem, plaan17(Lotring,Elsass) 21-25.08.1914-piirilahing Fra-Eng väed said lüüa 02.09.1914 Marne-i lahing- peatati sakslaste pealetung 1915 sõtta astuvad nii ITL,Bulg 02.05.1915 algas Saksa armee Gorlice operatsioon
Üritati hoida vastaspoolt pidevas hirmus. 2. Miks muutus võidurelvastumine mõttetuks? - Võidurelvastumine viis selleni, et tuumalõhkepeade arv ületas mõitlikuse piiri olemasolevate pommide ja rakerridega oleks saanud hävitada mitu korda kogu elu maakeral. 3. Millele oleks võinud kulutada relvastuse tootmisele läinud raha ? Oleks võinud kasutada inimeste elujärje parandamiseks. 4. Iseloomusta lühidalt külma sõja kriise Euroopas 1950.-1960. Aastatel (tähtsamad kriisipiirkonnad, osalised, kriiside põhjused, kuidas need lahenesid). - Verine Korea soda Põhja- Ja Lõuna-Korea vahel. Lõppes tulemusteta. Olukord Korea poolsaarel jäi samaks, maa oli ka edaspidi jagatud kaheks vaenutsevaks riigiks.Kuuba (ehk kariibi) raketikriisiks, Lahensed rahumeelselt. 5. Miks sai Berliini müürist jagatud Euroopa sümbol? 1961. Aastal ehitati müür, mis eraldas Lääne-Berliini Ida-Berliinist
sealhulgas ka lõivudest, tulud varadelt, toetustest, välisabist, ning ka muudest tuludest (sh trahvid) Kulud on tegevuskulud, eraldised, materiaalse ja immateriaalse vara soetamine ja renoveerimine, muud kulud. Finantseerimistehingud liigendatakse riigieelarves eelarveklassifikaatori alusel vastavalt Vabariigi valitsuse ettepanekule. Miks sotsiaalministeeriumi kulutused on Eesti riigieelarves suurimad? Sellepärast et nad üritavad vältida kriise (majandus jms). Suurimad rahad lähevad toestusteks. Sellest järgmisel tasemel on tööjõu ja majanduskulud. Viimasena muud kulud. Võrdle sotsiaalmaksust laekuvat eelarve tuluosa kulutustega sotsiaalministeeriumis. Mida saab järeldada? Sotsiaalmaksust laekub 28% riigieelarvesse, ning sotsiaalse kaitse eest 34%. Kulusid on 34% ning tulusid 28%, kulusid on rohkem kui tulusid. Riigil läheb rohkem raha kulude peale, ning ise saab tulude pealt
abiorganisatsioone: UNICEF, UNDP, UNEP, UNCHR, UNCTAD, UNIDO, UNDCP 2) Euroopa Nõukogu- Regionaalne, rahvusvaheline organisatsioon, millesse kuulub 47 liikmesriiki Euroopast ja Aasiast. Euroopa Nõukogu põhilised tegevusvaldkonnad on inimõigused, sotsiaalõigused, keelelised õigused, haridus ja kultuur. 3) Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsioon (OSCE) Regionaalne, eesmärgid püüd konflikte ennetada, kriise ohjata ja aidata kaasa konfliktijärgse sotsiaalsele taastustööle, sealhulhgas inimõiguste tagamisele. 4) Majanduskoostöö ja Arengu organisatsioon (OECD), G8 Globaalne, arenenud tööstusriike koondav organisatsioon, millel on 30 liikmesriiki rahvusvaheline organisatsioon. OECD tegeleb peamiselt majanduspoliitika küsimustega, mis on seotud üldise infovahetuse, andmete kogumise, statistika avaldamise, majandustrendide analüüsi, tulevikuprognoosidega jms
Põhjused: Vastuolud maailma suurvõimude vahel: Ohu alahindamine-lokaalsõdade ohutus: Sõja romantiseerimine: Rahvusvahelisi kriise reguleerivate institutsioonide puudumine: Sõjalise mõtlemise jäikus(keerulised sõjaplaanid, soov neid realiseerida) Ajend: France Ferdinandi(Austria-Ungari troonipärija) tapmine Sarajevos. Atentaadi sooritas Serbia koolitusega terrorist. A-U esitas Serbiale omapoolsed 10 nõudmised, et tagada oma julgeolekut. Serbia otsustas selle tagasi lükata(sai teoks tänu Venemaa toetusele). A-U katkestas suhted ja kuulutas Serbiale 28.juulil 1914 sõja.(Saksamaa toetusel).
Külmasõja ajal täiustati kõiki massihävitusrelvade liike. USA võttis kasutusele tuumapommi. NSV Liit aga kontinentidevahelisi rakette. Tavarelvastus muutus üha tugevamaks. 1960 aasta algul puhkes Euroopas tõsine kriis. 1961 aastal ehitati müür, mis eraldas Lääne- Berliini Ida- Berliinist, see muutus Euroopa sümboliks. Võitlus Ida ja Lääne aladel laienes. Tekkis mitmeid kriisikoldeid: Korea Sõda jms. Üks teravamaid kriise oli Kuuba raketikriis, mis ähvardas lõppeda tuumasõjaga. Pärast Stalini surma loodeti olukorra paranemist. Suureks sammuks oli lepingu sõlmimine, millele kirjutas alla 100 riiki. Lääneriigid hakkasid oma majandust taastama. Tänu kiirele majanduslikule tõusule kujunes 1950- 1960 aastatel Lääneriikides heaoluühiskond. Arenenud riigid hakkasid samuti liikuma infiühiskonna suunas. Enamikes Lääne- Euroopa maades taastati demokraatlik riigikord. See kinnitati põhiseaduste
USA eemalejäämine, kuna ei tunnistanud RL põhikirja 3. Saatanlikud 30ndad – sõjaohu suurenemine a) Poliitilised põhjused: Saksamaa soovis Versailles´ rahu kui ebaõiglast tühistada ja sõjakaotust tasa teha Jaapani ja Itaalia solvumine, et võitjatena ei saanud maailmasõjas osalemise eest piisavalt asumaid meelevaldselt kehtestatud riigipiiridest tingitud pinged naaberriikide vahel (nt Poola-Leedu) RL suutmatus lahendada kriise, kus osalesid suurriigid b) Majanduslikud põhjused: 1929.-1933. aasta suur ülemaailmne majanduskriis majandusraskuste tõttu kaotasid paljud usu demokraatia võimesse taastada normaalne elu lootus diktatuurile – tugevakäelisele karmile valitsemisele, mis taastab korra ja parema elu
piirkonna. 1930. aastail rahvusvaheline olukord aga teravnes. Suuresti oli see seotud Versaillles' süsteemiga. Sakslasi vihastas rahuleping ja see, et prantslased ja inglased ei tahtnud tunnustada Saksamaad suurriigina. Jaapan ja Itaalia olid rahulolematud, sest ei saanud piisavalt asumaid. Kehtestatud riigipiirid põhjustasid pingeid, sest paljud riigid leidsid, et neile kuuluvad alad on ebaõiglaselt saanud naaberriik. Rahvasteliit suutis lahendada vaid väiksemaid kriise. Saksamaal oli päevakorras rahulolematus Versailles' süsteemis, võitjate üleolev suhtumine, poliitiliste erakondade omavaheline kemplemine. Kõik need olid väetiseks diktatuuripõllul. Ka majanduslik seisund polnud kiita. Toimus inflatsioon ning oli palju töötuid. Hitler püüdis ületada kriisi majanduse riikliku juhtimisega. See tähendab, et maa ja rahva eesmärk oli tõsta riigi sõjalist võimsust. Ka see aitas kaasa diktatuuri tekkele.
ESIMENE MAAILMASÕDA Põhjused: · Alahinnati ohtu, kriise. (Suurriikide valitsused ei uskunud maailmasõja võimalikkusesse). · Sõda romantiseeriti (oli levinud kujutelm, et sõda on romantiline, ülev ja hiilgav) · Rahvusvahelisi kriise reguleerivate institutsioonide puudumine · Sõjaline mõtlemine osutus kaalukamaks kui diplomaatia Maailmasõja ajend: Austria-Ungari ertshertsog Franz Ferdinandi tapmine Sarajevos 28.juunil 1914. Sarajevo asus A-U-le kuuluvas Bosnias, kus atendaadi sooritas Serbia terrorist. Venemaa asus toetama A-U surve alla sattunud Serbiat. Saksamaa õhutusel kuulutas A-U Serbiale sõja, vastuseks kuulutas Venemaa välja mobilisatsiooni. Saksamaa
3. Kestev pinge hakkab põhjustama depressiooni. 4. Võimetus kriisi lahendada põhjustab tugeva psühholoogilise reaktsiooni, kus inimene ei ole enam võimeline funktsioneerima. Naomi golani kriisisekkumise teooria Üks tuntumaid kriisisekkumise teooriaid põhineb Naomi Golanilt, kes lõi oma teooria arendades edasi Caplani, Lindemanni ning teiste eelkäijate teooriaid. Golani teooria põhiteesid: · Iga inimese elus esineb kriise. · Kriisi vallandavad ohtlikud sõndmused või raskused. · Kriisid lahenduvad reeglina 6-8 nädalaga · Kui ohtlikud sündmused põhjustavad inimesele kaotusi, kaob tal tasakaal. · Tasakaal on inimeste võime tulla toime sellega, mis nendega juhtub. Kui see häirub, siis proovib inimene esmalt oma tavalisi toimetulekumudeleid. Kui need ei toimi, siis asutakse otsima uusi mudeleid. · Iga ebaõnnestumisega kaasneb pinge ja stress.
I.ms põhjused: *alahinnati ohtu *sõda romantiseeriti *Rahvusvahelisi kriise reguleerivaid institutsioone polnud *Sõjaline mõtlemine osutus kaalukamaks kui diplomaatia *Saksa soovis juhtpositsiooni Euroopas *Balkanil põrkusid A-U ja Venemaaa taotlused *Saksa Prantsuse tüli Elsass-Lotringi pärast. Ajend: Austra-Ungari troonipärija ertshertsog Franz Ferdinandi tapmine 28. juunil 1914 aastal. Tulemused: *Hukkus 10 000 000 *Kokku varisesid A-U, Venemaa, Türgi ja Saksamaa ja nende alade peale tekkis palju väiksemaised
aasta Berliini blokaadi. Põhiprobleemiks oli see, kumb riik teostab end paremini, saavutades sellega kõige parema riigi tiitli, millega kaasneb ka suurim võim. Tegemist ei olnud sõjaga kus kaks armeed võitlesid, vaid toimus võitlus kahe maailmavaate vahel lääne demokraatia ja kommunistliku totalitarismi vahel. Mõlemad pooled üritasid üksteist üle trumbata igas eluvaldkonnas, seda nii võidurelvastumises, tehnika vallas, rivaalitsemisega, tekitades erinevaid kriise. Suuresti hakkas toimuma konkurents just relvatehnoloogias. Põhirelvaks oli tuuumarelv, kuid ka teisi relvi toodeti meeletustes kogustes, mida kellelgi nii palju tegelikult vaja polnud. Kõik see nõudis veel aga ka suuri kulutusi, külm sõda võttiski enda alla palju aega ja raha, mida sageli raisati väga meeletustes kogustes. Külma sõja esimeseks vastasseisuks oli Berliini bokaad. Selles osalesid NSVL , Saksamaa ja USA
poolehoidu. · Jaapan ja Itaalia tahtsid endale asumaid jõuga haarata, sest nad ei saanud neid maailmasõjas osalemise eest piisavalt. · Pärast Esimest maailmasõdameelevaldselt kehtestatud riigipiirid põhjustasid rohkesti pingeid. Nii mitmeski riigis arvati, et neile kuuluvad alad on ebaõiglaselt saanud naaberriik ning need tuleks tagasi võita. · Rahvasteliit polnud võimeline lahendama kriise, kui nendes osalesid suurriigid. 1930. aastate lõpuks oli selge, et Rahvasteliit ei suuda enam täita lepitaja rolli riikidevahelistes tülides. Organisatsiooni osatähtsus ja mõjuvõim hakkasid langema. Tehti katseid hoida ära suure sõja puhkemine Euroopas, kuid rahvusvaheline olukord muutus üha pingelisemaks. Tekkisid uued vastuolud.
Milles seisnes külm sõda? Külm sõda oli NSV Liidu ja Idaploki vastasseis demokraatlike lääneriikidega. Külma sõja põhjuseks oli kahe vastandliku leeri kujunemine peale II maailmasõda. Eesmärgiks oli enda tugevdamine ja vaenlase nõrgestamine. Tekitati konflikte ja kriise, ähvardati ja luurati. Lääneriigid taotlesid demokraatia taastamist sõjajärgses Euroopas ja NSV Liit soovis oma mõjusfääride laiendamist ja sotsialistliku maailmavaate levitamist Ida- Euroopas. Osapoolteks olid NSV Liit ja talle alluvad marionettriigid Ida-Euroopas, Ameerikas, Aasias, Aafrikas ja USA teiste kapitalistlike riikidega (Inglismaa, Saksamaa Liitvabariik, Prantsusmaa). Vastasseisu peamised valdkonnad olid võidurelvastumine ning võitlus mõjuvõimu pärast
– Kollektiivkaitse – Kriisiohje – Koostöine julgeolek Kollektiivkaitse • Washingtoni lepingu artikkel 5 kohaselt aitavad NATO liikmesriigid alati üksteist kaitsta rünnaku vastu. • Lähtutakse põhimõttel: - relvastatud rünnak ühe või mitme liikmesriigi vastu loetakse rünnakuks kõigi liikmesriikide vastu. Kriisiohje Kriisiohje põhimõtted: • Ohjata alliansi julgeolekut mõjutada võivaid arenevaid kriise enne nende paisumist konfliktideks. • Lõpetada alliansi julgeolekut mõjutavaid puhkenud konflikte. • Kindlustada konfliktijärgses olukorras stabiilsust, mis toetab Euro-Atlandi julgeolekut. Koostöine julgeolek • Koostöö teiste rahvusvaheliste organisatsioonidega ja riikidega, et tagada rahvusvahelist julgeolekut. • Koostöise julgeoleku põhieesmärgid: - relvastuskontroll - massihävitusrelvade leviku tõkestamine - maharelvastumine
konkurents puudub, - inimesed ei ole huvitatud oma töö tulemustest. Segamajanduson kõige tänapäevasem majandusvorm, mis eksisteerib kõikides maailma arenenumates riikides. See tähendab, et riigi majanduses on ühendatud vabaturu põhimõtted ja riiklik reguleerimine. Segamajandus on vabaturumajanduselt üle võtnud kõik, mis soodustab tootmist: - eraomandi, - konkurentsi, - vaba ettevõtluse, - turusuhted. Riik osaleb majanduselus, et vabaturumajanduse puudusi kõrvaldada - kriise, vaesust, sotsiaalset kaitsetust; seadusega määratakse tootjatele maksud, takistatakse monopolide teket, kaitstakse tarbijate huve, soodustatakse konkurentsi, hoolitsetakse keskkonnakaitse, hariduse, kultuuri, elanike sotsiaalse turvalisuse eest.
ESIMENE MAAILMASÕDA: 19141918 Ajend: AustriaUngari troonipärija tapmine Põhjused: vastuolud suurriikide vahel juhtpostitsioon euroopas, mõjusfääride jaotamine, koloniaalvalduste ümberjaotamine. Soodustavad asjaolud: alahinnati ohtu, soda romantiseeriti, rahvusvahelisi kriise reguleerivate ühingute puudumine, sõjaline mõtlemine osutus kaalukamaks kui diplomaatia. Osalejad: kolmikliit, antant Riikide sõttaastumine: 1914enamik riike, 1915 Itaalia, 1917 Kreeka, 1918 hakkasid rigid sõjast eralduma. Sõjalised plaanid: SAKSAMAA välksõda, Prantsusmaa kiire purustamine, seejärel vägede paiskamine itta Venemaa vastu. PRANSTUSMAA rajati tugevaid kindluste süsteeme. Lotringi ja Elsassi alade hõivamine ning sissetung Saksamaale. INGLISMAA koostöö Prantsusmaaga, 70000meest. VENEMAA nõrk ettevalmistussuur armee, kehv varustus. AUSTRIA UNGARI lõunas Serbia ja idas Venemaa vastu. Rinded: IDARINNE Venemaa, LÄÄNERINNE Saksamaa, Prantsusmaa, BALK...
6. Komiterni vastane pakt jaapani ja saksamaa vaheline pakt loodud võitluseks kommunistliku internatsiooni vastu. 1) Uued riigid ida-euroopas peale II maailmasõda - eesti , läti, leedu, jugoslaavia, austria, ungari, tsehhoslovakkia, soome, poola . 2) Rahvaste liidu eesmärgid ja nõrkuse põhjused eesmärk oli riikide omavaheliste tõlide rahumeelne lahendamine ning rahvusvaheline koostöö. Rahvaste liit polnud võimeline lahendama kriise kui nendes osalesid suurriigid. Kui mõnele riigile midagi ei meeldinud siis ta lihtsalt astus rahvaste liidust välja ja teda e saanud isegi karistada kuidagi. 3) Jaapani agressioon Mandzuurias jaapan tahtis saada kogu aasia valitsejaks. 1930 aastate algul ründasid Jaapanlased Hiinat. Vallutatud Hiina osadesse lõid nad Jaapanist sõltuva Mandzuuria riigi. Rahvasteliit saatis sinna asja uurima komisjoni, kelle arvates
Külmsõda-NSVL ja USA vahel toimunud sõda kus otsest kontakti üksteisega ei toimunud vaid toimus poliitiline, majanduslik ja ideoloogiline võitlus. Trumani doktriin-Harry Trumani seisukoht, et riigi välispoliitka juhhtmõtteks peab olema vabade rahvaste toetamine nii sise,kui ka välissurve vastu. Marshalli plaan-George Marshalli kava mis nägi ette Euroopa taastamise ning USA ulatusliku abi sõjas kannatada saanud Euroopa riikidele. Berliini blokaad-Üks esimesi suuremaid rahvusvahelisi kriise külmasõja ajal. Berliini müür-Jagas Saksamaa kaheks:Ida-Saksamaaks ja Lääne-Saksamaaks. Tehti selleks et Ida-Saksamaalt ei põgeneks inimesi Lääne-Saksamaale. Kõik kes üritasid seda teha oli käsk maha lasta. Heaoluühiskond-Ühiskond,kus on saavutatud enamiku kodanike sotsiaalne ja majanduslik turvalisus. Massihävitusrelvad- Suure häbitamisvõimega relvad, mille kasutamine põhjustab hulgaliselt purustusi ja inimohvreid. Teemad:
Mida enam vesinikke süsiniku aatomi kohta, seda suurem kütteväärtus NAFTA 1.Kuna ja kus rajati esimene naftapuurtorn? 1859 Pennsylvania USA 2.Mille saamiseks eeskätt hakati naftat destilleerima? lambiõli 3.Millised on tuntuma naftamaad? 4. Mis on OPEC ja milleks ta loodi. Naftat Eksportivate Riikide Organisatioon. loodi selleks, et kaitsta naftat tootvate liikmesriikide huve rahvusvahelisel turul 5.Milliseid riikidevahelisi kriise on põhjustanud nafta? Sõjad, Lahesõda 1990-1991, Tsetseenia sõda jne. 6.Miks on naftamaad hakanud ehitama naftatöötlemistehaseid. Sest et nii on odavam. 7.Kas naftat on toota odavam Kaspia piirkonnas või Pärsia lahe ääres? Miks? 8.Millises olekus ja millega transporditakse gaasi? Vedelasolekus, mööda gaasijuhtmeid. NAFTA TÖÖTLEMINE 1.Millisel põhimõttel töödeldakse ümber naftat? Destillatsioon 2.Milistel temperatuurivahemikel eraldub naftast bensiin, diiselkütus, kütteõli
Rahvasteliidu peakorter asus Sveitsi linnas Genfis. Algul ei võetud sinna Saksamaad ja ta liitlasi. Usa ei saanudgi kunagi liikmeks. Uued sõja põhjused: Sakslasi vihastas versailles rahuleping ning see, et prantslased ja inglased ei tahtnud saksamaad suuriigina tunnustada. Esimeses maailmasõjas antandi poolel sõdinud jaapan ja itallia olid solvunud, sest nad ei saanud maailmasõjas osalesmise eest piisavalt asumais. Otsutati need jõuga haarata. Rahvasteliit polnud võimeline lahendama kriise, kui nendes osalesid suur riigid. 1929 aastal tabas maailma võimas vapustus puhkes ülemaailmne majanduskriis 1930 aastate lõpuks valitses diktatuur peaaegu kõikides euroopa riikides. Pariisi rahukonverentsile ei kutsutud kaotajaid ja esilagu arutati rahulepingute eelnõusid suure kümne ehk usa, suurbritannia, prantsusmaa, itaalia ja jaapani esindajatest koosnenud nõukogu istungitel. Versaille rahuleping antandi riikide ja saksmaa vahel sõlmiti 28. Juunil 1919 1918 tekkis Jugoslaavia
vahendid Finantskapital tootmise rahastamiseks kasutatav sularaha, arveldusarvetel olev raha ja väärtpaberid Merkantilism 15.-17.sajandi Prantsuse majandusteaduse koolkond, mis pooldas riigi aktiivset osalemist majanduses, eeskätt väliskaubanduses Keinsism inglise majandusteadlase John M. Keynesi järgi nimetatud koolkond, mis pooldas majanduses riigi ulatuslikku regulatsiooni, sest kapitalistlik majandus olevat loomult ebastabiilne ega suuda kriise vältida Klassikaline poliitökonoomia majandusteaduse haru, mis lähtub majanduse arengu seaduspärasusi mõtestades ühiskonna ajaloolise arengu astmetest Monetarism majandusteaduse liberaalne vool, mis peab majandusarengu määrajaks ringluses oleva raha hulka
paljusi asju ja kuidas me tuleme alatai välja võitjatena, või vähemalt elusana. Kuna Ukrainas toimuv on hetkel kuum teema siis räägib president ka meie riigi poliitilisest olukorrast. Tema arvates ei ole meie riik ohus kuna Eestis ei ole ohtu, et demokraatia kaoks. Alati on opositsioon juhtivale parteile ja valijad on erinevad. Riigipea räägib ka meie riigi rahalisest seisust. Presidendi arvates, ei tohiks tekkida meil suuri kriise. Riik on rabelenud välja kriisist ja liigub taas paremate aegade poole, väidab ta. Seda kõike arvesse võttes toonitab ta ka seda, et saatus kordab ennast ja kriis võib alati tagasi tulla kuid Eesti rahvas on tugev ja tuleb sellest välja. President räägib ka meie rahvale väga armsast teemast ehk kultuurist. Kultuur on meie rahvale kui väike laps. Ta innustab meid kultuuri hoidma ja levitama.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
