Palsam eeterlike õlide ja vaikude segu Palsam eeterlike õlide ja vaikude segu Palkon lahtine rõdu Panderoll postisaadetis Palkon lahtine rõdu Panderoll postisaadetis Paradoksaalne absurdnePersonal isikkoosseis Paradoksaalne absurdnePersonal isikkoosseis Petrooleum põletusaine Plisseerima voltima Petrooleum põletusaine Plisseerima voltima Potentsiaalne võimalik Profaanne võhiklik, asjatundmatu Potentsiaalne võimalik Profaanne võhiklik, asjatundmatu Pretensioon nõudlus, taotlus Prestiiz mõjukus Pretensioon nõudlus, taotlus Prestiiz mõjukus Progressiivne edasiviiv Propaganda levitamine Progressiivne edasiviiv Propaganda levitamine Renessanss, renessanslikRessurss tagavara, varu Renessanss, renessanslikRessurss tagavara, varu
Pildileht visuaalsest kunstist Arhitektuur Tallinna teletorn (http://et.wikipedia.org/wiki/Tallinna_telet orn) Eiffeli torn (http://et.wikipedia.org/wiki/Eiffeli_torn) Arhitekt: David Bassiladze, Juri Sinis Ehituse algus: 1975 ja ehituse algus: 1980 Arhitekt: Gustave Eiffel Zanr: profaanne Ehituse algus: 1887 ja ehituse lõpp: 1889 Asukoht: Tallinn Zanr: profaanne Asukoht: Prantsusmaa Disain Lighting the Sails (http://flavorwire.com/97346/laurie- anderson-lights-the-sails-in-sydney) ClassXFurniture
fajanss-peen valge savi filigraanne-peen,viimistletud homogeenne-välimust muutma karakull-lambanahk kineetika-liikumist uuriv teadusharu kontingent-määratud kogus kontseptsioon-vaadete süsteem konverteerima-muutma misjon-kristlik äratustöö nihilism-seaduste mittetunnistamine nivelleerima-tasandama panderoll-postisaadetis paradksaalne-mõistusvastane,absurdne tendents-suunitlus trafaretne-harilik,kulunud plisseerima-voltima potensiaalne-varuks olev, võimalik prestiiz-mõjukus profaanne-võhiklik,asjatundmatu propaganda-levitustöö ressurss-tagavara standardne-tüüpiline suveräänne-iseseisev sabloonne-ühetooniline,omapäratu santaaz-väljapressimine sarz-karikatuurne sedööver-meistritöö
· tahvelmaal · seina e. monumentaalmaal · miniatuurmaal GRAAFIKA tasapinnaline kujund luuakse trükkimise abil · kõrgtrükk · sügavtrükk · lametrükk ARHITEKTUUR ehk ehituskunst · Vastavus oma ülesandele · Ruumimõju · Osa visuaalsest ümbrusest · Ehituskunst nõuab vahetut tutvumist endaga selles kohas, kus ta asub ARHITEKTUUR jaguneb · KIRIKLIK ehk sakraalne · ILMALIK ehk profaanne TARBEKUNST · KERAAMIKA · METALLEHISTÖÖ · PUITEHISTÖÖ · KLAASEHISTÖÖ · NAHKEHISTÖÖ · TEKSTIIL KERAAMIKA põletatud savist esemed · terrakota glasuurimata savinõud · fajanss glasuuritud savinõud · portselan METALLEHISTÖÖ · JUVEELIKUNST e. ehtekunst METALLEHISTÖÖ SEPISED · Küünlajalad · Nagid · Sepistatud piirded · Uste detailid PUITEHISTÖÖ · MÖÖBEL · TARBERIISTAD · INTARSIA
Kujutav kunst 1. Kujutava kunsti liigid tarbekunst ja arhitektuur on need millel on praktiline väärtus. 2. Ehituskunst ehk arhitektuur on inimese poolt loodud materiaalne keskkond. 3. Ehitise kõige esinduslikum külg on hoone esikülg ja seal asetseb peauks 4. Peafassaad on alati ehitise esikülg 5. Sakraalne ehk kirikuarhitektuur ja profaanne ehk ilmalik arhitektuur on arhitektuuri 2 suurt osa. 6. Tarbekunst jaotatakse erinevateks osadeks valmistamisel kasutatud materjali järgi. 7. Tarbekunsti osad on keraamika,metallehistöö,puitehistöö,klaasehistöö.nahkehistöö ja tektstiil. 8. Tekstiilikunsti kõige massilisem osa on moekuntst ehk disain. 9. Skulptuuris on kõige tähtsamaks väljendusvahendiks vormiline kuntstiteos ehk reljeef ja vorm. 10. Skulptuurid jaotatakse 2 suurde ossa ümarplastika ja reljeef. 11
elu. Renessanssliku maailmavaate keskmeks on humanism veendumus, et suurim väärtus on isiksuse vaba areng. Inimest ei hinnata enam niivõrd päritolu kui isiklike omaduste järgi. Ideaal on üksikisik, kes teostab ennast edukalt ja iseseisvalt. Oluliseks muutub isikuvabadus sõltumatus keskaegsetest kollektiividest ja ühingutest, ka autoriteetidest, kaanonitest ja dogmadest. Selle tagajärjel sulandub kokku sakraalne ja profaanne. Asjad ja teod kaotasid oma sümboolsed tähendused, maailm muutus ühtseks ning ühemõõtmeliseks.
Õpilase nimi: Lenne Lõiv Rühma nr: K-09 1. Kujutava kunsti liigid: arhitektuur ja tarbekunst on need millel on praktiline väärtus. 2. Ehituskunst ehk arhitektuur on inimese poolt loodud materiaalne keskkond. 3. Ehitise kõige esinduslikum külg on hoone esikülg ja seal asetseb peasissepääs. 4. Peafassaad on alati ehitise esikülg. 5. Sakraalne ehk usuline ja profaanne ehk praktiline on arhitektuuri 2 suurt osa. 6. Tarbekunst jaotatakse erinevateks osadeks valmistamisel kasutatud materjali järgi. 7. Tarbekunsti osad on metallehistöö, puitehistöö, nahkehistöö, keraamika, klaasehistöö, tekstiil. 8. Tekstiilikunsti kõige massilisem osa on moekunst ehk disain. 9. Skulptuuris on kõige tähtsamaks väljendusvahendiks reljeef ja vorm. 10. Skulptuurid jaotatakse 2 suurde ossa: ümarplastika ja reljeef 11
Aktuaalne kaamera" "Tõde ja õigus" "Elav teadus" "Nobeli laureaat" Leida Laiuse film "Naerata ometi" AJALOOSÜNDMUSED. alsam,panderoll,pankrot,paradoksaalne,paragrahv,paralleelne,perfektne,personal,petrooleum,pidzaama,plisseerima,pokaal,portugallane,potentsiaalne,president,pre Hispaania kodusüda, Teine maailmasõda, II maailmasõda Esimene maailasõda, Kuues volvosõda, Valge Daami päevad, Valgete Ööde ralli stiiz,pretensioon,profaanne,professionaalne,progressiivne,propaganda,prozektor,psühholoogia,psüühiline, religioosne,renessanss,renessanslik,reportaaz,ressurss,r Viie Veski kross, Soome saun, Hiina kapsas, Baski barett, Rooma hoor/saun. Rootsi laud essursi,rezissöör,revans,revolutsioon,rutiinne,röntgen,sekretär,staaz,standardne,stiihiline,sufiks,suveräänne,sabloonne,Santaaz,Sarz,Saslõkk,sedööver,seflus,zoo
Rühma nr.K-08B 1. Kujutava kunsti liigid .Tarbekunst, maalikunst, graafika, skulptuur ja arhitektuur on need millel on praktiline väärtus. 2. Ehituskunst ehk arhitektuur on inimese poolt loodud materiaalne keskkond. 3. Ehitise kõige esinduslikum külg on.fassaad ja seal asetseb.sissepääs 4. Peafassaad on alati ehitise kõige esinduslikum külg 5. Sakraalne ehk kiriarhitektuur ja profaanne ehk ilmalik arhitektuur on arhitektuuri 2 suurt osa. 6. Tarbekunst jaotatakse erinevateks osadeks esemed millel on tarbimisväärtuse ja iluväärtuse järgi. 7. Tarbekunsti osad on keraamika, klaas, metallehistöö, nahkehistöö, puitehitis ja tekstiil 8. Tekstiilikunsti kõige massilisem osa on moekunst, dekoratiivkangad, vaibad ja kodutekstiil 9. Skulptuuris on kõige tähtsamaks väljendusvahendiks vormiline kunstiteos. 10. Skulptuurid jaotatakse 2 suurde ossa raidkunst ja modelleerimine
Hermanson Rühma nr: MT-09A 1. Kujutava kunsti liigid arhitektuur ja tarbekunst on need millel on praktiline väärtus. 2. Ehituskunst ehk arhitektuur on inimese poolt loodud materiaalne keskkond. 3. Ehitise kõige esinduslikum külg on fassaad ja seal asetseb peasissepääs 4. Peafassaad on alati ehitise esikülg 5. Sakraalne ehk usuline ja profaanne ehk praktiline on arhitektuuri 2 suurt osa. 6. Tarbekunst jaotatakse erinevateks osadeks osadeks valmistamisel kasutatud materjali järgi. 7. Tarbekunsti osad on keraamika ,metallehistöö ,nahkehistöö ,tekstiil ,klaas ,puitehistöö. 8. Tekstiilikunsti kõige massilisem osa on moekunst ehk disain. 9. Skulptuuris on kõige tähtsamaks väljendusvahendiks vorm ja reljeef 10. Skulptuurid jaotatakse 2 suurde ossa : ümarplastika ja reljeef 11
[email protected] 14. sept. 2016. Enamiku religioonide tunnused ja komponendid (jätkub) 4. Püha (pühaduse) mõiste (ld sacer, kr hagios) Eriline, väljaspool tavapärasust olev hierarhia Sakraalne võib olla hüveline või rüve Tabu (polüneesia tapu – ei tohi) Profaanne (ld profanus – pühitsematu, ilmalik) normaalseisund 5. Pühad paigad ja esemed Tempel (ld templum – eraldatud koht, kuhu välk sisse oli löönud Kirik (kr kyriakos – Issandale kuuluv) > sks Kirche, rts kyrkan, vn tserkov´ Altar (ld altāria – ohverdamiskoht) Reliikvia (ld reliquiae – jäänused) pühad säilmed Stuupa – budistlik säilmetorn Mošee (ar) islami pühakoda Medrese – islami vaimulik kool Sünagoog < (kr synagogé – koosolek) – juudi palvemaja
Keskendub olulisele (ainulaadsele) Mütoloogiline maailmapilt Religioosne/teaduslik maailmapilt Tsükliline ajatunnetus Lineaarne ajatunnetus 5. Rahvaluule suulises ja kirjalikus kultuuris. Rahvaluule Eesti külaühiskonnas ja tänapäeval. Suuline kultuuritüüp Kirjalik kultuuritüüp Elustiil paikne Liikumine vähene (ei kohta uut, traditsioonide püsivus ja muutumatus) Väärtused seotud ellujäämisega, st looduse heasoovlikkus, põlluharimine põlvest põlve Ajatunnetus tsükliline (profaanne ja sakraalne aeg vahelduvad) Maailmapilt mütoloogiline, jumalate kohaoluga arvestamine. Abstraktseid mõisteid ei tunta Sõltumine viljakusest Vastavad pärimusliigid viljakusmaagia, ended... Kristlus ja reformatsioon kirja levik 20. saj linnastumine, moderniseerumine Orienteeritus minevikule (kroonikad, ajalootunnetus) Tehnoloogilised murrangud Massikultuuri teke Abstraktsed väärtused (õnn) Tähtsale (ainulaadsele) keskendumine (üksiksündmused, mitte protsess)
HVUS.06.002. Maailma usundid Kordamisküsimused eksamiks 1. Defineerige, mis on religioon? Eesti keeli "usund". 2 tähendust: üldmõistena usklikkus ja kitsamalt ükskik usund. 2. Defineerige, mis on usk? Hoiak ehk suhtumine. (religioonide ühine tunnus) 3. Defineerige, mis on müüt religiooniteaduse mõttes? 4. Mida tähendavad religiooniteaduse mõisted ,,sakraalne" ja ,,profaanne"? Sakraalne ehk püha (nähtus, oled, paik, ese, milles on üleloomulik vägi. Profaanne ehk tavaline, igapäevane, ilmalik ja loomulik. 5. Mis on animatism ja mis on animism? Animatism on õpetus, mis seletab, et kogu meid ümbritsev on elus. Animism on hingeusk. 6. Mis on maagia? Nõidumine, võlumine. 7. Mis on totemism? Uskumine sellesse, et hõimu esivanem on olnud loom. 8. Milline oli ajaloos esimene surnute kohtlemise viis (ehk matmisviis)? Laibamatus (surnu peitmine). 9
heaolutunne Intelligent- Hüpotees- Nihilism- kõige eitamine Konkurent- rivaal haritlane teaduslik oletus Karantiin- asutus Klisee- reljeefse Perfektne- täiuslik, Kabinet - tuba nakkuskahtlaste joonisega inimeste, loomade kõrgtrükiplaat v taimede isoleerimiseks Konkreetne- Kollektiiv- ühine, Piiskop-pühitseti, seati Humaanne- inimlik selgepiiriline, ühis täpne Konstateerima- Kompetentne- Profaanne- Kurioosne- kentsakas, sedastama, asjatundlik, asjatundmatu, võhiklik; veider, naljakas nentima, pädev; Kontrrevolutsioon- Korüfee- Rutiinne- harjumuslik, Likvideerima-kaotama, revolutsioonivasta teaduse v kunsti sissekulunud kõrvaldama ne tegevus suurkuju Materialist- Pankrot- Standardne- Filigraanne - peenelt
,,Jevgeni Onegin" Aleksandr Puskin 1. Tegevuspaik ja aeg: Venemaa, 1819-1825. 2. Tegelaste iseloomustused: · Jevgeni Onegin ilus, noor, rikas, armastatud, kuulub kõrgseltskonda, lõpus 26. aastane. · Vladimir Lenski noor, sirge, kirjutas luuletusi, suri duellis Oneginiga. · Olga jutukas, seltsiv, kena, noor, blondide juustega, rõõmsameelne. · Tatjana vaikne, eemale hoidev, oli Oneginist sisse võetud, haritud, hiljem seltskondlik daam. · (Filipjevna) vana hoidja, annab Tatjanale nõu ja täidab ta käske. · Kindral tüse, Tatjana mees. 3. Probleem, mis käivitab sündmustiku: Surevad Onegini isa ja onu. Onu pärandab talle mõisa, kuhu Onegin elama läheb, et pidevast pidutsemisest ja linnaelust pääseda. 4. Kavapunktid (sisukokkuvõte): · Jevgeni naudib elu: käib teatris ja pidudel. · Ta tüdineb heast elust ja kolib onu pärandatud mõisasse. · Onegin tutvub Lenskiga ja neist sa...
staatused. Mõned staatused on mõjukamad kui teised ja nende staatuste omanikud on tõenäolisemalt muutuste agendid. Kui suguharupealik võtab uuenduse omaks, teevad seda ka tõenäoliselt teised liikmed. Muutuste tüübid järk-järgulised ehk kasvavad muutused (põllumajandus alates paleoliitikumist järk-järgult arenenud) ning revolutsioonilised muutused (üh poliitilise ja sotsiomajandusliku struktuuri järsk ja põhjalik ümberkorraldus). 10. E. Durkheim usust, sakraalne ja profaanne (194-195, 199) Ükski usk pole väär, kõik omalmoel õiged ja kõik vastavad, kuigi erinevalt, inimeksistentsi etteantud tingimustele. Kõigis ühiskondades kaks väga erinevat käitumiste ja objektide kogumit 1) Sakraalne sisaldab pühasid, jumalikke ning müstilisi/üleloomulikke jõude 2) Profaanne maine, arusaadav, mõistetav. 11.M. Weber usust, preestrid ja prohvetid (195, 200) Weberit huvitas peamised seosed ideede ja tegude vahel
2. Defineerige, mis on usk? Usk (psühholoogia mõistena hoiak ehk suhtumine), ilma usuta pole religioonil mõtet. 3. Defineerige, mis on müüt religiooniteaduse mõttes? Müüt - püha sõna, jutustus, pühakiri (nt. maailmaloomise müüdid; piibel, koraan jne). Müüdi (sõna, õpetuse) kaudu püüab usund kirjeldada ja seletada maailma. Selles tähenduses on müüt teaduse-eelne või alternatiivne maailmaseletus. 4. Mida tähendavad religiooniteaduse mõisted ,,sakraalne" ja ,,profaanne"? Profaanne (ld profanus pühitsematu, ilmalik) normaalseisund. Sakraalne võib olla hüveline või rüve. 5. Mis on animatism ja mis on animism? Animatism elusolev/kõik ümbritsev on elus. Animism (lad. anima hing) hingeusk 6. Mis on maagia? Maagia nõidumine, võlumine 7. Mis on totemism? Usk, et hõimu esivanem on olnud loom 8. Milline oli ajaloos esimene surnute kohtlemise viis (ehk matmisviis)? Varajasim matmisviis surnukeha peitmine ehk laibamatus 9
Uusaegses Euroopas, kus on valitsenud individualism ja progressiusk, on kunstiteose uudsust peetud suureks väärtuseks. KUNSTILIIGID: I ARHITEKTUUR (ehituskunst). Alates kiviajast on inimesed midagi ehitanud, aga eriliselt väljendusrikkad on olnud usuga seotud ehitised- seepärast jagatakse arhitektuur: 1. Sakraalne e. püha arhitektuur · Kirikud, (kabelid, kloostrid)- kristlastel, moseed- muhameedlastel, templid- kõigil ülejäänud religioonidel 2. Profaanne e ilmalik arhitektuur · Sõjalised ehitused- linnused, linnakindlustused, kindlused · Valitsejate lossid, raekojad · Elamud, tööstusehitised II SKULPTUURIKUNST- (lad. Sculptura- "raidkunst") tavaliselt mingist kõvast materjalist loodud mahulised kujundid 1. Ümarplastika-töödeldud ja vaadeldav igast küljest 2. Reljeef- figuurid või ornamendid eenduvad pinnast millega nad on seotud (harva on sellesse süvendatud). · Võib olla süvend-, madal-, kesk-, või kõrgreljeefi
sõltuvat. Müütide ja riituste kompleks, mida seob usk üleloomulikku väesse, millest tuntakse end sõltuvat 2. Defineerige, mis on usk? – psühholoogiline nähtus, hoiak, suhtumine 3. Defineerige, mis on müüt religiooniteaduse mõttes? – püha sõna, jutustus, pühakiri Müüt on religioosse pärimuse liik, mis seletab muistse inimese mõtlemise baasil maailma tekkimist jne 4. Mida tähendavad religiooniteaduse mõisted „sakraalne“ ja „profaanne“? Sakraalne: ehk püha on nähtus, olend, paik või ese, milles on üleloomulik vägi, millel on usundiline kaitse ja mida austatakse, kummardakse ja teenitakse Profaanne: tavaline, igapäevane, ilmalik ja loomulik 5. Mis on animatism ja mis on animism? animatism: vanim religioonivorm (kõik, mis ümbritseb, on elus). aminism: hingeusk, usk individuaalse hinge olemasolusse 6. Mis on maagia? – nõidumine, võlumine 7. Mis on totemism
immuunne immuunsed Haapsalu haapsallane momentaanne momentaansed Tsiili tsiillane filigraanne filigraansed suveräänne suveräänsed korall koralllane ingel+lik spontaanne spontaansed homogeenne mannekeen festival festivallane VÕRDLE profaanne printsess+lik TÜVE LÕPUS ON S s/s MITMUS ÜLIVÕRRE religioos/ne religioos/sed religioos/seim grandioosne grandioossed grandioosseim kurioosne kapriissed kapriisseim kapriisne kurioossed kuriosseim virtuoosne virtuoossed virtuoosseim
ROMAANI STIIL 1. Kus ja millal arenes välja Romaani kunst? 10. sajandil Prantsuse, Saksa ja Itaalia aladel. 2. Kas romaani kunst on pigem sakraalne või profaanne? Sakraalne (e. kiriklik) 3. Millest tuleneb romaani stiili nimetus? Romaani kunst on saanud oma nime ladina keelest arenenud romaani keeli rääkivate rahvaste järgi. Romaani keeled on näiteks itaalia, prantsuse ja hispaania keeled. Teisalt viitab nimetus teatud sarnasustele vanarooma kunstiga. 4. Romaani kunsti juhtivaks zanriks oli sakraalarhitektuur. 5. Romaani kirikute eeskujuks oli karolinglik basiilika. 6. Kirjelda romaani basiilikat!
Sotsiaalsed faktid Sotsiaalne morfoloogia – elanike arv, tihedus, paiknemine, teed, ehitised Institutsioonid – majandus, poliitika, seadused, kunst, religioon, teadus Kollektiivsed kujutelmad – keel, kunst, religioon, teadus, müüdid Kollektiivne teadvus Moodustub individuaalsete teadvuste baasil On individuaalsetest teadvustest sõltumatu Individuaalne teadvus peegeldab kollektiivse teadvuse sisu Religioon Inimelu jaguneb Profaanne, igapäevane sfäär Sakraalne, püha sfäär Religioossete ideede allikaks on ühiskond. Kõrgem jõud mida inimesed tunnetavad on tegelikult ühiskond. Religioon on ühiskonna esetunnetus Jumala-religioon asendub inimese-religiooniga Emile Durkheim (1897) „Suitsiid“ Enesetapud Enesetappude arv on riigis pika aja jooksul stabiilne Ei sõltu majanduslike tingimuste kõikumisest, ega rahva tervisest
panderoll - postisaadetis pankrot - maksujõuetus paradoksaalne - näiliselt mõistusvastane, absurdne paragrahv - §-märk, alajaotis tekstis paralleelne - rööpne; kõrvutine perfektne - laitmatu personal - (asutuse vmt) isikkoosseis petrooleum - põletusaine pidzaama - ööriietus plisseerimä - voltima pokaal jalaga joogiklaas portugallane - Portugali elanik potentsiaalne - varuks olev; võimalik president - valitav riigipea prestiiz - mõjukus pretensioon - nõudlus, taotlus profaanne - võhiklik, asjatundmatu; ilmalik professionaalne - elukutseline progressiivne - edasiviiv, edumeelne propaganda - levitamine; selgitustöö prozektor - helgiheitja psühholoogia - hingeteadus psüühiline - hingeline religioosne, religioosse - usuline renessanss, renessansi - uuestisünni- ajastu (XIV-XVI saj) renessanslik - renessansile omane reportaaz - sündmuste kirjeldus ressurss, ressursi - tagavara, varu rezissöör - lavastaja revans - kättetasumine, kaotuse tasategemine
olemasolus, samuti ka sellega kaasnevate mõistete õigsuses ja talituste mõjus). 3. Defineerige, mis on müüt religiooniteaduse mõttes? Religioosse pärimuse liik, mis muistse inimese mõtlemise baasil seletab jumalate, maailma ja inimese tekkimist, kulgemist ja saatust. Eristatakse loomism-e, viljakusm-e, loodusm-e, sotsiaalm-e, suguharum-e, veeuputusm-e, aitioloogilisi m-e, teispoolsusem-e, eshatoloogilisi m-e jt. 4. Mida tähendavad religiooniteaduse mõisted „sakraalne“ ja „profaanne“? ● Sakraalne- mõiste “püha” sünonüüm ● Profaanne- Ilmalik, ebapüha, tavapärane – kõik, mis ei kuulu püha (sakraalse) või tabulise hulka, kuid mis ei ole rüve. Profaanne ja sakraalne ei ole hierarhilises vahekorras, vaid eksisteerivad kõrvuti. 5. Mis on animatism ja mis on animism? ● Animatism- Arvatavalt esiaja (arhailise) usundikihi varaseim aste, mis eeldab usku
Paragrahv peatükk, seadus 211. Violetne lillakas 154. Paralleelne kõrvutine, rööpne 212. Virtuoosne osav, meisterlik 155. Perfektne laitmatu 156. Personal isikkoosseis, töötajaskond 157. Petrooleum põletusaine 158. Pidzaama kaheosaline ööriie 159. Plisseerima voltima 160. Pokaal jalaga klaas 161. Portugallane Portugali elanik 162. Potentsiaalne võimalik 163. Prestiis mõjukas 164. Profaanne oskamatu, võhiklik 165. Pretensioon nõudlus, taotlus 166. Professionaalne väljaõppinud, elukutseline 167. Progressiivne edasiviiv 168. Propaganda selgitustöö 169. Prozektor helgiheitja 170. Psühholoogia hingeteadus 171. Psüühiline hingeline 172. Religioosne usuline 173. Renessanss taassünd 174. Reportaaz sündmuste kirjeldus, ülevaade 175. Ressurss tagavara, varu 176. Rezissöör lavastaja 177
Müüt on: Religioosse pärimuse liik, mis seletab muistse inimese mõtlemise baasil maailma tekkimist, kulgemist ja saatust teaduseväline maailmaseletus. Religiooni ühe komponendina riituse loomulik kaaslane püha sõna püha toimingu juures. Mingil ajal ühiskonnas levinud käibetõde. Müüte on kahte liiki: päritolu- ja saatusemüügid. 4. Mida tähendavad religiooniteaduse mõisted ,,sakraalne" ja ,,profaanne"? Sakraalne ehk püha nähtus, olend, paik või ese, milles on üleloomulik vägi, millel on usundiline kaitse ja mida austatakse, kummardatakse ja teenitakse. Profaanne tavaline, igapäevane, ilmalik ja loomulik. Kõik, mis ei kuulu sakraalse või tabusse hulka, kuid mis ei ole rüve. 5. Mis on animatism ja mis on animism? Animatism maailmakäsitlus, mille järgi maailm on elus ja seda täidab ebaisikuline vägi. Seda peetakse vanimaks ürgusundiks. Puudub ettekujutus üksikhingedest
teineteist. (3) Mõnel ajastul ühiskonnas laialt levinud ideoloogia, eksiõpetus või käibetõde, mis on muutunud argimõtlemise lahutamatuks osaks (nt UFO-d inimkonna päästjaina, kommunism kui inimkonna helge tulevik, füüreri eksimatu instinkt jne). Vt ka alcheringa, arhetüüp, astraalmütoloogia, binaarne opositsioon, euhemerism, kollektiivne alateadvus, legend, mütoloogia, riitus. 4. Mida tähendavad religiooniteaduse mõisted ,,sakraalne" ja ,,profaanne"? Sakraalne - Mõiste "püha" sünonüüm. Vt püha. profaanne (ld profnus `pühitsematu') Ebapüha, tavapärane kõik, mis ei kuulu püha (sakraalse) või tabuse hulka, kuid mis ei ole rüve. P ja sakraalne ei ole hierarhilises vahekorras, vaid eksisteerivad kõrvuti. Vt ka rüve, sakraalne, tabu. 5. Mis on animatism ja mis on animism? animatism (ld animatus `hingestatud, elustatud') Arvatavalt esiaja (arhailise) usundikihi
Ateism- jumalasalgamine, mõtteviis, mis eitab jumalat Patsifism-rahuidee, rahuliikumine, mõtteviis, mis eitab relva kasutamsit ja Deemonlik- saatanlik, kurjast tulenev relvastatud võitlust Deism- seisukoht, mille järgi Jumal on maailma loonud, aga ei sekku selle Polüteism- usk paljude jumalate olemasolusse tegemistesse Profaanne- pühitsemata, ebapüha, ilmalik Demoniseerimine- mingi asja, inimese või inimeste rühma kuulutamine Prohvet- Jumala tahte vahendaja kurjast pärinevaks Protestantism- usupuhastuse ideid järgiv mõttesuund või konfessioon Dekaloog- kümme käsku Raamatuusund- usund, mille normatiivseks aluseks on mingi püha raamat või
sammhaaval või järk-järguliselt. Järk-järguline muutus võib jääda kauaks märkamatuks kuni toimub mõni suurem ümberkorraldus. 2)revolutsioonilised muutused: rev.muutus tähendab ,,ühiskonna poliitilise ja sotsiomajandusliku struktuuri järsku ja põhjalikku ümberkorraldust". Kasvavad välja revolutsioonilisest olukorrast. Revolutsiooniline situatsioon lakkab siis, kui sotsiaalsed klassid kaovad. 11. E. Durkheim usust, sakraalne ja profaanne Durkheim arvas oma uurimuses ,,Religioosse elu algvormid", et arusaamad elu tõelisest tähendusest ja tseremooniad, mis neid arusaamu väljendavad, tekivad grupi kollektiivsest kogemusest. Kui kõik sotsiaalsed institutsioonid on grupi katse-eksituse meetodil tehtud säilimispüüdluse produkt, siis peavad ka uskumuste süsteemid pärinema ühiskonnast enesest. Durkheimi jaoks on kõikidel uskumuste süsteemidel, olenemata nende vormist
olemasolu: zanritel on erinevad funktsioonid, zanre kirjeldatakse omavahelistes suhetes. 23. Too kolm näidet, mis peegeldavad zanrinimetuste loomist erinevatelt alustelt. MÜÜT. Peategelane: mitte-inimene, hoiak: püha, toimumiskoht: teine maailm, toimumisaeg: kauge minevik, tegevusväli: mingi aeg/koht, tõeväärtus: usutav, jutustamise aeg: ei ole piiratud, konventsionaalne algus: puudub. MUISTEND. Peategelane: inimene, hoiak: püha/profaanne, toimumiskoht: tänapäevamaailm, toimumisaeg: lähiminevik, tegevusväli: mingi aeg/koht, tõeväärtus: usutav, jutustamise aeg: ei ole piiratud, konventsionaalne algus: puudub. MUINASJUTT. Peategelane: inimene/mitte-inimene, hoiak: profaanne, toimumiskoht: ebamäärane, toimumisaeg: ebamäärane, tegevusväli: mingi ajatu/kohatu, tõeväärtus: mitteusutav, jutustamise aeg: piiratud, konventsionaalne algus: tavaline. 24
meditatsiooniga. 2) grupilunastus - grupiväärtused, seal kus muutub lunastuse vorm. Kogudus, riik. Mida rohkem inimesi keskendub mingisugusele ideele. 3) sisemiste väärtuste keskne lunastus teatud vaimuseisundid, seesmise kirgastuse, puhtuse, valgustuse taotlemine, nirvana. Lunastus keskendub pigem moraalsetele- eetilistele kategooriatele. 4. pühad paigad ja esemed templum eraldatud koht 1077 Canossa sakraalne profaanne. Sakraalne eraldatud, võib olla püha, võib olla ka neetu. Profaanne kõik, mis on igapäevane, normaalolukord. Euhemerism 5. pühad toimingud ehk riitused iga religiooni juurde kuulub tegevuslik osa. Rituaal või riitus.või sisaldada lausungeid, kummardusi, põlvitamisi, ohverdamisi jne. kogu religiooni arhailine ajalugu on läbi teinud ohverdamiste astmed. Ohver jaguneb: väärtuslikukspeetava olendi, taime, aine, eseme annetamine kõrgemal seisvale olemisele- jumalale nt.
Elustiil paikne Kristlus ja reformatsioon kirja levik Liikumine vähene (ei kohta uut, traditsioonide 20. saj linnastumine, moderniseerumine püsivus ja muutumatus) Orienteeritus minevikule (kroonikad, Väärtused seotud ellujäämisega, st looduse ajalootunnetus) heasoovlikkus, põlluharimine põlvest põlve Tehnoloogilised murrangud Ajatunnetus tsükliline (profaanne ja sakraalne Massikultuuri teke aeg vahelduvad) Abstraktsed väärtused (õnn) Maailmapilt mütoloogiline, jumalate kohaoluga Tähtsale (ainulaadsele) keskendumine arvestamine. (üksiksündmused, mitte protsess) Abstraktseid mõisteid ei tunta Inimeste paljusus ja rahvaluule kiire levik
psühholoogia, unenäod, tänapäeva müüdid, kollektiivne alateadvus. *sotsioloogiline müüdikäsitlus: Durkheim. religioon. *funktsionalistlik müüdikäsitlus: Malinowski. maagia-teadus-religioon funktsioonid. *strukturalistlik müüdikäsitlus: Propp, Strauss. müüt ja mõtlemine. *semiootiline müüdikäsitlus: Lotman, Uspenski, Ivanov. müüdi tõlgendus. *fenomenoloogiline müüdikäsitlus: Eliade. kosmos, ajalugu, müüt ja reaalsus, sakraalne ja profaanne, religiooni olemus, religioosne sümbolism ja nüüdisinimese ebakindlus. *ajaloolis-filoloogiline ja ajaloolis-sotsioloogiline müüdikäsitlus: Dumezil, Puhvel. indoeurooplaste müüdid ja jumalad. võrdlev mütoloogia. 2. Kirjelda müüdi kohta folkloori zanrisüsteemis ja tema suhteid/erinevusi muinasjutu ja muistendiga. 1 Vorm PROOSAJUTUSTUSED 2 Konventsionaalne algus Puudub Tavaline
On esitatud mina-vormis, sest tegu on esitaja enda looga. Kui jutt meeldib, siis seda korratakse, räägitakse iga kord uuesti ja uuesti. On olnud alati populaarne 33. Missugune on "klassikaliste rahvajuttude" põhijaotus? Mille poolest need folkloori zanrid erinevad? Muinasjutt konventsiaalne algus tavaline; jutustamise aeg on piiratud; ei ole enamasti usutava sisuga; tegevuse koht & aeg on teadmata ehk ta on kohatu ja ajatu; (toimumisaeg ebamäärane; toimumiskoht ebamäärane); hoiak profaanne; peategelaseks inimene või mitte-inimene. Muistend puudub kindel algusaeg; jutustamise aeg ei ole piiratud; võib olla usutava sisuga(enamasti on); on teada koht; toimumisajaks lähiminevik; toimumiskohaks tänapäeva maailm; hoiak püha või profaanne; peategelaseks inimene. Müüt puudub kindel algusaeg; jutustamise aeg ei ole piiratud; võib olla usutava sisuga(enamasti on); on teada koht; toimumisajaks kauge minevik;
M ja riitus on tekkinud usundis enam-vähem ühel ja samal ajal, nad on tihedalt põimunud ja täiendavad teineteist. (3) Mõnel ajastul ühiskonnas laialt levinud ideoloogia, eksiõpetus või käibetõde, mis on muutunud argimõtlemise lahutamatuks osaks (nt UFO-d inimkonna päästjaina, kommunism kui inimkonna helge tulevik, füüreri eksimatu instinkt jne). 4. Mida tähendavad religiooniteaduse mõisted „sakraalne“ ja „profaanne“? sakraalne – mõiste “püha” sünonüüm. Nähtused, olendid, paigad ja esemed, mida inimene peab olevaks täidetud üleloomulikust väest ja millel on usundiline kaitse. On kaks seisukohta: (1) pühadus on välja kasvanud tabust (pühaks peetu on seotud eriliste keeldudega) ja muutunud religioosseks mõisteks; (2) pühadus on kohe algul olnud puhtreligioosne mõiste, mis tähistas midagi jumalikku valdkonda kuuluvat, erilist ja puutumatut
· päevade märkimine nr + kuu. Nt Saksamaal 12. saj · tornikellad linnades 11.-14. saj Aasta · päekeseaasta , nelipööripäeva · aasta jaotamine kaheks tööperioodiks ( Hurt) jüripäevast mihklipäevani mihklipäevast jüripäevani Esimene trükitud kalender 1731. Usundile tuginev ajatunnentus. Aega tajutakse kui erineva/ vahelduva omadustega (kvaliteediga) ajalõike. -Mircea Eliande, Sakraalne ja profaanne- eesti keeles ajakirjas Vikerkaar 1992, nr 4-12 Sakraalne ehk pühadeaeg ning profaanne ehk tavaaeg Sakraalne aeg Profaanne aeg - Müütiline aeg- loomise aeg. On argiaeg, mis saab mõtte sakraalse aja kaudu. - Sakraalne aeg on tagasipöörduv algusesse, uuesti läbi elatav. - Jumalate kohaloleku tõttu on see aeg püha. Rahvakalender lähtub inimese elustiilist. Rahvakalender on vaieldamatult talupoja kalender, kes on põllutööline
muinasjutu ning muistendiga. Müüdis puudub konventsionaalne algus ja jutustamise aeg ei ole piiratud, ta on usutav ning tegevus toimub kindlas paigas kindlal ajal, toimub kauges minevikus kuskil teises maailmas, peategelased pole inimesed vaid jumalad jt, hoiak on püha. Muinasjutul on konventsionaalne algus ning jutustamise aeg on piiratud. Ta on mitteusutav ning toimub ebamäärases kohas, ebamäärasel ajal. Tegelane võib olla nii inimene kui mitte- inimene, hoiak on profaanne Muistendis puudub sarnaselt müüdiga konventsionaalne algus ja jutustamise aeg ei ole piiratud, ta on usutav ning tegevus toimub kindlas paigas kindlal ajal. Erinevalt müüdist toimub tegevus lähiminevikus ja tänapäeval ning peategelaseks on inimene. Hoiak on püha või profaanne. 15. Too esile ühisjooni, mis Eestiski tuntud muinasjutul “Mees, kes mõistab loomade keelt” (ATU 670, tuntud ka kui “Kuke õpetus”) ja piiblimüüdil Aadama ja Eeva pattulangemisest (1Ms 3:1-7)?
saj.-st renessansini monogrammina Kristuse sümboliks. IHS tähistab kolme esimest tähte nimes Jesus kreeka tähestiku järgi: iota, eta, sigma või ladinakeelse tõlgitsusega Jesus Hominum Salvator (Jeesus inimeste lunastaja) sakraalne - kiriklik, usuelusse puutuv - sakraalkunst - sakraalarhitektuur profaanne - mittekiriklik, ilmalik profaanarhitektuur, ka sekulaararhitektuur ladina rist - kõrge rist lühema põikpuuga, ristiusu sümbol Kristuse ristilöömise meenutajana kreeka rist - rist nelja ühepikkuse haruga, mis ristuvad täisnurga all. Sümboliseeris algselt looduse nelja algelementi vene rist - kolme põikpuuga rist, mille kõige ülemine põikpuu on lühem (Kristuse süüplaat) ja kõige
lehena. Eestvedaja Margaret Mead. Uuris, kuidas murdeiga mõjutab tüdrukute psühholoogiat. Oli seksuaalrevolutsiooni eestvedaja. Strukturalism – Kultuurinähtusi tuleb uurida sünkrooniliselt, nende sisemises ja välises ühtsuses. Modelleerida struktuur ehk arvatav algroritm, mis määrab ära nähtuste arengu varjatud loogika. Claude Levi-Strauss Binaarsed opositsioonid – vastandid. nt sakraalne/profaanne, mees/naine, lubatud/mittelubatud, puhas/mittepuhas Sensoorsed opositsioonid – teistsugused vastandid; nt toores/keedetud, niiske/kuiv Mittesensoorsed – kommunikatsioon/mittekommunikatsioon, mesi/tubakas .. Neoevolutsionism, kulruurimaterialism – kultuuri evolutsioon väljendub töösse rakendatud energia suurenemisega ajaloos, tehnoloogia määrab kultuuri. Leslie White.
määrast kui palju uus on kooskõlas sellega mis kultuuris juba eksisteerib 2) hinnast palju läheb maksma uue omaksvõtt või vanast käitumisviisist loobumine 3) vastupanust,mida osutavad status quo säilitamise pooldajad 4) üldisest hirmust muutuste pikaajalise mõju ees 5) muutusi tekitavate sündmuste toimest. Muutuste tüübid: 1) järk-järgulised ehk kasvavad muutused; 2) revolutsioonilised muutused( järsk ja põhjalik ümberkorraldus). 11. E. Durkheim usust, sakraalne ja profaanne (194195, 199). "religioosse elu algvormi" arvas Durkheim, et arusaamad elu tõelisest tähendusest ja tseremooniad,mis neid arusaamu väljendavad, tekivad grupi kollektiivsest kogemusest. Durkheimi jaoks on kõikide uskumuste süsteemidel olenemata nende vormist või sisust "sama objektiivne tähtsus ja nad täidavad kõikjal sama funktsiooni... ei ole olemas religioone mis oleksid väärad , kõik nad on omal moel õiged ja kõik nad vastavad kuigi erinevalt inimese
Renessanssliku maailmavaate keskmeks on humanism veendumus, et suurim väärtus on isiksuse vaba areng. Inimest ei hinnata enam niivõrd päritolu kui isiklike omaduste järgi. Ideaal on üksikisik, kes teostab ennast edukalt ja iseseisvalt. · Oluliseks muutub isikuvabadus sõltumatus keskaegsetest kollektiividest ja ühingutest, ka autoriteetidest, kaanonitest ja dogmadest. Selle tagajärjel sulandub kokku sakraalne ja profaanne. Asjad ja teod kaotasid oma sümboolsed tähendused, maailm muutus ühtseks ning ühemõõtmeliseks. · Renessanslik moraal erineb rüütlimoraalist. Tähtsaimaks probleemiks on eesmärgi ja vahendite suhe. Rüütlimoraal vahendid on väga olulised (neil sümboolne tähendus sageli) ainult õigel viisil saavutatud eesmärk on midagi väärt. Renessansiinimene saavutab oma eesmärki vahendeid valimata nn
Elustiil paikne Kristlus ja reformatsioon kirja levik Liikumine vähene (ei kohta uut, traditsioonide 20. saj linnastumine, moderniseerumine püsivus ja muutumatus) Orienteeritus minevikule (kroonikad, ajalootunnetus) Väärtused seotud ellujäämisega, st looduse Tehnoloogilised murrangud heasoovlikkus, põlluharimine põlvest põlve Massikultuuri teke Ajatunnetus tsükliline (profaanne ja sakraalne Abstraktsed väärtused (õnn) aeg vahelduvad) Tähtsale (ainulaadsele) keskendumine Maailmapilt mütoloogiline, jumalate kohaoluga (üksiksündmused, mitte protsess) arvestamine. Inimeste paljusus ja rahvaluule kiire levik Abstraktseid mõisteid ei tunta Suur liikuvus (ülemaailmne, internett) ja kiire elutempo
LaVey satanism on elu jaatav, humoorikas ja seisab väljaspool head-halba. Tema satanism on ülemineku aja, postmodernne satanism, mis ei täitnud tekkinud vaakumi, kuna sakraalsusest jäi puudu. Ristiusk juba ammu ei täida oma rolli ja pole see ainus öige tee, aga tema loodud moraalsed normid, konventsioonid mõjuvad ikka veel. LaVey satanism on esimesel pilgul vb triviaalne, samas tegelikult väga sügav. Kui Saatan representeerib loodust (profaanne), siis on Saatan ka üks inimesele omane aspekt. Ja kui Jumal (sakraalne) kui externne olevus meile enam midagi ei tähenda, siis on inimene ise Jumal ja sakraalne muutub inimese internseks probleemiks. St inimene vastutab ise oma tegude eest ja religioon on enese vormimise, loomise tööriist, maagia. LaVey satanism on religiooni ja psühhiaatria vahel, selline “rituaalne konstruktivism”. Köige olulisem aga et kogu selle LaVey kontsepti taga seisab
algus Jutustamise aeg Ei ole piiratud piiratus Tõeväärtus Usutav mitteusutav Tegevusväli Mingi aeg, koht Ajatu, kohatu Toimumisae Kauge minevik Lähiminevik ebamäärane Toimmiskoht Teine maailm Tänapäevamaailm ebamäärane Hoiak Püha Püha või profaanne Profaanne Peagelane Mitte-inimene Inimene Inimine või mitte- inimene Proosajutustuse liik Müüt Muistend Muinasjutt Folkloori zanrisüsteem Zanrisuhetele osutav mõiste: o Zanriste sarnasused ja erinevused; o Zanriste segunemine o Zanriste koospüsimine folklooripotsessis; o Zanrite tööjaotus;
Päev: keskpäev (päike on lõunas, kõige kõrgemal) - päevade märkimine nr + kuu. Nt. Saksamaal 12. saj - tornikellad linnades 11.-14. saj Aasta: nelipööripäeva - aasta jaotamine kaheks tööperioodiks (Hurt) o jüripäevast mihklipäevani, mihklipäevast jüripäevani - Esimene trükitud kalender 1731. Usundile tuginev ajatunnentus: Aega tajutakse kui erineva/vahelduva omadustega (kvaliteediga) ajalõike. - Mircea Eliande, Sakraalne ja profaanne- eesti keeles ajakirjas Vikerkaar 1992, nr 4-12 Sakraalne ehk pühadeaeg ning profaanne ehk tavaaeg: Sakraalne aeg Profaanne ae - Müütiline aeg- loomise aeg. - Sakraalne aeg on tagasipöörduv algusesse, uuesti läbi elatav. On argiaeg, m - Jumalate kohaloleku tõttu on see aeg püha. Rahvakalender lähtub inimese elustiilist
asustustiheduse kasvuga ei saa kõik tegeleda sama asjaga ilma, et sotsiaalne kord laiali laguneks. Ühiskonna säilimise huvides hakkavad inimesed seega spetsialiseeruma. Religioon Inimelu võib jagada kaheks sfääriks: 4 Sissejuhatus sotsioloogiasse - igapäevane, profaanne sfäär; see millega inimesed suurema osa ajast tegelevad, mis on nende jaoks tavaline (näiteks töö); - püha, sakraalne sfäär; sellised nähtused ja tegevused, mis on inimeste jaoks erilised, millesse suhtutakse austusega. Religioossed ideed ja toimingud kuuluvad sellesse sfääri. Religioossete ideede allikaks on tegelikult ühiskond. Inimesed on juba aegade algusest peale tunnetanud, et on olemas mingi kõrgem jõud, mis nende tegevust juhib ja mis ei sõltu nende tahtest
sisaldavad fantastilisi elemente. Müüdi ja muinasjutu erinevused:Muinasjutul on abielu esmatähtis,Abielu indiviidi huvides,Nõidus ja all-ilm,Kangelaslikud ülesanded,Sotsiaalsed vastandused(madal-kõrge). Müüdi ja muistendi sarnasused:On usutav,Tegevusväli-mingi aeg,koh,Jutustamiseaeg-ei ole piiratud,Konventsionaalne algus puudub. Müüt/muistend(erinevused):Toimumisaeg-kauge minevik/lähiminevik,Toimumiskoht-Teine maailma/Tänapäevamaailm,Hoiak-Püha/Püha või profaanne,Peategelane-Mitte-inimene/inimene. 15. Too esile ühisjooni, mis Eestiski tuntud muinasjutul "Mees, kes mõistab loomade keelt" (ATU 670, tuntud ka kui "Kuke õpetus") ja piiblimüüdil Aadama ja Eeva pattulangemisest (1Ms 3:1-7)? Lavaline kaksus,Mao kõne,Kinkija(doonor)-proovilepanek,Samad tegelased,Sugupoolerollide kehtestamine,Hoiatus uudishimu/sõnakuulmatuse eest,Karistus. 16. Kuidas on seotud omavahel piiblimüüt inglite langemisest (nt Js 14:12-21, Ilm
kui vastuhakkude ja revolutsioonide tekitaja. Kaasaegsed tevolutsioonid on tekkinud aga mitte kapitalistlikes ühiskondades vaid agraarühiskondades väliste mõjutajate tulemusena. Sisemised mõjud on olnud pigen poliitilised, mitte majanduslikud. Lõpuks ei ole revolutsioonide tulemusena muutunud mitte ühiskonna klassistruktuur vaid poliitiline struktuur. 3. E. Durkheim usust (sakraarne, profaanne); Weber usust(prohvetid ja preestrid) Uskumused, nagu keel ja kõik teised sümbolisüsteemid põhinevad mõistatuslikul kokkuleppel sümbolite tähenduse suhtes. Teiseks väljendab kõikide uskumuste süsteemide sisu- ideed, jumaldatavad objektid, kasutatavad tseremooniad ja pühaks peetavad väärtused-uskujate ühist saatust. Uskumuste süsteemide kaudu tunnetavad inimesed abstraktsiooni nimega ,,ühiskond" ja tugevdavad üksteisele pühendumist.
muinasjutu ning muistendiga. VORM PROOSAJUTUSTU SED Konventsionaalne Puudub algus Jutustamise aeg Ei ole piiratud Tõeväärtus Usutav tegevusväli Mingi aeg, koht Toimumisaeg Kauge minevik lähiminevik ebamäärane Toimumiskoht Teine maailm Tänapäevamaailm ebamäärane Hoiak Püha Püha või profaanne profaanne Peategelane Mitte-inimene inimene Inimene või mitte- inimene MÜÜT MUISTEND MUINASJUTT Müüdi ja muinasjutu ühisjooni: on ühiseid tegelasi, etioloogilised motiivid, mõlemad seostuvad sotsiaalse tegelikkusega, mõlemad sisaldavad fantastilisi elemente 15
käitumist B.) Ühiskonda suudab kõige objektiivsemalt analüüsida kõrvalseisja C.) Keele kategooriad ja struktuur mõjutab seda, kuidas me maailma tajume D.) Kultuuri mõistmiseks tuleb uurijal selles vähemalt 1-1,5 a elada E.) Rahvuste tekkimine on sotsiaalsete ja ajalooliste protsesside tulemus 1p. Kes neist sotsioloogidest tõi religiooni uurimisel kasutusele mõistepaari sakraalne-profaanne (püha-ilmlik)? A.) Max Weber B.) Karl Marx C.) Pierre Bourdieu D.) Talcott Parsons E.) Emile Durkheim 1p. Anderson kirjeldab rahvuslust kui „kujutletud kogukonda”. Milline väide sobib enim selle lähenemisega? A.) Rahvuse liikmed tunnevad üksteist isiklikult, kuna nad moodustavad ühise kogukonna B.) Rahvusel puudub olemuslik ühisosa, see on ettekujutuse vili C
annaabi.ee 
