Otsingule "asjaolud" leiti 1561 faili

asjaolud ehk tĂŒhisuse alused vĂ”ib liigitada kolme pĂ”higruppi: − isikutega seotud alused (teovĂ”ime, otsuse vĂ”ime, esindus Ă”igus), − vormiga seotud alused ja ( teatud liiki tehingutele kehtib tehingu vorm mida tuleb jĂ€rgida- selle jĂ€rgimata jĂ€tmisel on tehing tĂŒhine nt. kinnisvara mĂŒĂŒk) − sisuga seotud alused (TsÜS §-des 86–89)
1
doc

Millised asjaolud soodustasid II maailmasÔja puhkemist ?

Millised asjaolud soodustasid II maailmasÔja puhkemist ? SÔja puhkemisel eksisteerivad alati seda soodustavad asjaolud ning eeldused. Nii oli see ka Teise maailmasÔja puhul. Diktatuur tugevnes, demokaartia nÔrgenes- see kÔik tekitas uusi konflikte ning teravdas ka rahvusvahelist olukorda. Teise maailmasÔja puhkemisel oli mitmeid soodustavaid asjaolusid. Nende alla kuulusid poliitilised...

Ajalugu - Keskkool
37 allalaadimist
10
pdf

Arvestustest 1.1 (SISSEJUHATUS MAJANDUSTEOORIASSE)

1 Minu kodu â–ș TLM116MIMA â–ș Teema 1 â–ș Arvestustest 1.1 Alustatud Testi navigatsioon Olek LĂ”petatud...

Mikro- ja makroökonoomika - Tallinna TehnikakÔrgkool
26 allalaadimist
20
docx

Õiguse entsĂŒklopeedia eksami kordamiskĂŒsimused

Regulatiivsete ja kaitsvate normide sisuks on situatsiooni kirjeldus, kĂ€itumise liik ja mÀÀr. Õiguse rakendamise seisukohalt on aga tĂ€htis, et normi abstraktsuse aste ei oleks liiga kĂ”rge. 1. Millest koosneb Ă”igusnorm ja milline on Ă”igusnormi struktuur? Selgita! TĂ€ielik Ă”igusnorm koosneb abstraktsest faktilisest koosseisust ja Ă”iguslikust tagajĂ€rjest. Faktiline koosseis on elulised asjaolud kui eeldus, mille saabudes on midagi lubatud, keelatud vĂ”i kĂ€stud. Õiguslik tagajĂ€rg on lubamine (Ă”igustus), kĂ€sk vĂ”i keeld ise. Faktiline koosseis ja Ă”iguslik tagajĂ€rg mĂ”lemad jagunevad lihtsateks, keerulisteks vĂ”i alternatiivseteks. Faktiline koosseis - T Õiguslik tagajĂ€rg - R Lihtne faktiline koosseis: Kui T, siis R Keeruline faktiline koosseis: kui on T-1 ja T-2 ja T-n, peab olema R Alternatiivne f...

Õiguse entsĂŒklopeedia - Tartu Ülikool
30 allalaadimist
2
docx

Henrik Ibseni "Nukumaja" probleemid tÀnapÀeval

Maarja-Liisa Suitso 11a Henrik Ibseni ,,Nukumaja" probleemid kaasajal Henrik Ibseni ,,Nukumaja" esmatrĂŒkist on möödunud 129 aastat, kuid teos ei ole kaotanud oma populaarsust. Selle on taganud kĂ€sitletud probleemid, mis on aktuaalsed k...

Kirjandus - Keskkool
358 allalaadimist
3
doc

Idioot

Romaani ,,Idioot" tegevus toimub 19. sajandi lĂ”pus Venemaal- Peterburis, Pavlovskis ja Moskvas. 19. sajandi lĂ”pus valitses Venemaal sotsiaalne ja vaimne ebavĂ”rdsus. Ühiskonda iseloomustas kahtlemine usus ja vaimustumine sotsialismist. Romaan algab sompus novembrilĂ”pu hommikul kella ĂŒheksa paiku Peterburi-Varssavi...

Kirjandus - Keskkool
229 allalaadimist
39
doc

12. klass (Bioloogia kĂŒsimused ja vastused)

klass Kai MĂ€nd Õpik lk. 12 1. Selgitage ökoloogilise teguri mĂ”istet. Ökoloogilised tegurid on organismide elutegevust mĂ”jutavad keskkonnaregurid, mis tulenevad ĂŒmbritsevast eluta ja elusast loodusest; jaotatakse abiootiliseks ja biootiliseks. 2. Milliseid ökoloogilisi tegureid nimetatakse abiootilisteks? Tegureid, mis mĂ”jutavad organismide elutegevust...

Bioloogia - Keskkool
1903 allalaadimist
4
docx

Iseseisev töö isikukaitsevahenditest.

PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS EHITUSVIIMISTLUS V-13 Kristo Kuusk ISIKUKAITSEVAHENDID PĂ€rnu 2013 1. Tööandja peab tööd korraldades arvestama isikukaitsevahendi kasutamisest tulenevat fĂŒĂŒsilist vĂ”i vaimset lisakoormust ning vajadusel nĂ€gema ette puhkepausid, kasutamise piirangud vĂ”i muud abinĂ”ud töötaja töövĂ”ime sĂ€ilitamiseks. Isikukaitsevahend on ĂŒldj...

Ehitus - Kutsekool
7 allalaadimist
16
docx

Kas kÔik on juhus kokkuvÔte

OSA- TEKE Kirjanik Anatole France on kunagi vĂ€itnud, et juhus on Jumala pseudonĂŒĂŒm, kui ta ei taha ise alla kirjutada. Kui nĂ€hakse mĂ”tet sellest, mis meiega juhtub, mĂ”jub meile hĂ€sti. Sellist tuge igatsetakse rohkem, kui seletamatud asjaolud ei Ă”nnista meid rÔÔmsa jĂ€llenĂ€gemise vĂ”i armuĂ”nnega- juhustel on ka vĂ”im meie elu segamini lĂŒĂŒa. Meie loomusel on omane mĂ”elda, ning tegutseda sihipĂ€raselt- me ei suuda ega taha uskuda, et kĂ”iksus kĂ€itub nii ilmselgelt mĂ”tlematult. Paljud inimesed kahtlevad, kas juhused on ikka tĂ”epoolest olemas. Tundub, nagu kĂ”ik, mis nendega juhtub, on kas plaanipĂ€rane vĂ”i ettemÀÀratud. Paljud arvavad, et suudavad oma saatuse kavats...

Filosoofia -
22 allalaadimist
2
odt

Eesti iseseisvumine – Ă”nnelik juhus vĂ”i asjade loomulik kĂ€ik?

Iseseisvuse vĂ€ljakuulutamiseks moodustati erakorraliste volitustega Eesti PÀÀstekomitee , mille koosseisu kuulusid Konstantin PĂ€ts , JĂŒri Vilms ja Konstantin Konik. Iseseisvumisele lĂ”id eelduse paljud asjaolud ja tegevused. Ma arvan, et Eesti Vabariigi loomine oli kombinatsioon Ă”nnelikust juhusest ja asjade loomulikust kĂ€igust. Eesti iseseisvumisele andis tĂ”uke Venemaa kriitiline olukord. 1917. Aasta alguseks oli Venemaa sĂ”jalise ja majandusliku kokkuvarisemise ÀÀrel. Venemaal toimusid pidevalt rahutused, kuna venelased ei olnud oma vĂ”imuorganitega rahul. Kulminatsiooniks oli tsaarivĂ”imu kukutamine. Kuna enamus ajast kuulus Vene vĂ€gedel oma probleemide lahend...

Ajalugu - Keskkool
5 allalaadimist
26
pdf

Avaliku sektortori ökonoomika ja finantsjuhtimine

SamahĂŒvekĂ”verad aitavad lĂ€bi mĂ”elda kompromissolukordi, kus ĂŒhe rĂŒhma heaolu kasvab, teisel aga kahaneb. Kui kĂ”igi heaolu kasvab, kasvab ka ĂŒhiskonna heaolu. Joonisel mĂ”lema rĂŒhma kasulikkuse kombinatsioonid kĂ”veral W2 nĂ€itavad suuremat heaolu kui kĂ”veral W1 asuvad kombinatsioonid. 7. Millist ressursside jaotust nimetatakse Pareto-optimaalseks? Millised asjaolud takistavad reaalsuses Pareto-optimaalse lahenduse leidmist ja saavutamist? Pareto-optimaalne ressursside jaotus on olukord, kus ĂŒhiskonna vĂ”imalused ja soovid langevad kokku. Reaalsuses pole sellist ressursside jaotust olemas. Pareto-optimaalse lahenduse leidmist takistab ĂŒhiskonnas see, et vaja oleks sotsiaalset kokkulepet maksukoormuse taseme osas. Sellise kokkuleppeni pole aga reaalsuses vĂ”imalik jĂ”uda. Kuigi vabatahtlikud maksud on kohust...

Juhtimine - Tallinna TehnikaĂŒlikool
2 allalaadimist
10
docx

Esimene maailmasÔda

I MS pĂ”hjused ja sĂ”jale kaasaaidanud asjaolud – 1914- 1918. PĂ”hjused: 1) Alahinnati ohtu. 2) SĂ”da romantiseeriti. 3) Rahvusvahelisi kriise reguleerivate institutsioonide puudumine. 4) SĂ”jaline mĂ”tlemine osutus kaalukamaks kui diplomaatia. Ajend: Franz Ferdinandi tapmine 28.juunil 1914 (mĂ”rvas Serbia terrorist). 2. SĂ”divate riikide plaanid, nende tugevad ja nĂ”rgad kĂŒljed – Saksa sĂ”japlaan – Schlieffeni plaan nĂ€gi ette Prantsusma...

Ajalugu - Keskkool
1 allalaadimist
1
docx

Perestroika – sotsialismileeri lagunemise peamine pĂ”hjus?

aastaks sattunud keerulisse majanduslikku ning vÀlispoliitilisse ummikusse, mille ainukeseks pÀÀstmisvÔimaluseks olid muutused riigijuhtimises. Selle aasta mÀrtsiks saigi uueks nÔukogude liidu kommunistliku partei peasekretÀriks Mihhail Gorbatsov. Sellises olukorras mÔistsid muudatuste vajadust ka kÔige vanameelsema...

Ajalugu - Keskkool
1 allalaadimist
1
doc

Ôiguse olemus ja kriminaalseadus

Ande Andekas-Lammutaja Õiguse alused ­ Õiguse olemus ja kriminaalseadus Juriidilised faktid on sĂŒndmus ning tegu. Isiku kĂ€itumine vĂ”ib olla nii Ă”iguspĂ€rane (kui kĂ€itumine pole Ă”igusega reguleeritud) kui ka Ă”igusvastane (juriidiline fakt, mis kujut...

Ôigus - Keskkool
120 allalaadimist
4
doc

"Idioot" Fjodor Dostojevski

LĂŒhike sisukokkuvĂ”te "Idioot" I osa Fjodor Dostojevski romaan "Idioot" algab tegevusega Peterburi- Varssavi raudteerongis. Sel udusel ja niiskel novembrilĂ”pu hommikul kella ĂŒheksa paiku liikus rong Peterburi poole. Teose peategelane vĂŒrst MĂ”skin saabus just Sveitsist, k...

Kirjandus - Keskkool
788 allalaadimist
2
doc

Keskkonnakaitse mÔisted

Keskkonnakaitse Looduskaitsest maailmas 1872 ­ esimene rahvuspark ­ Yellowstone USA 1972 ­ Rooma klubi raport ,,Limits to Grow" (Kasvu piirid) ­ jĂ€reldus ­ maaailm ei pea vasu rahvaarvu, tööstustootmise ja reostuse kasvule. Ressursid ammenduvad. Vaja leida tasakaal ja arengut aeglustada. 1982 ­ ÜRO JulgeolekunĂ”ukogu ,,Maailma Looduse Harta" 1983 Esimesed Rohelised Euroopas, Saksamaal 1985 Osooni kihi...

Keskkonnakaitse ja sÀÀstev... - Tallinna TehnikaĂŒlikool
393 allalaadimist
5
doc

Kontrolltöö kordamiskĂŒsimused ja vastused vĂ€ljendusoskuses

Mis on inimkommunikatsioon? Ühise arusaamise loomine inimeste vahel 2. Milline on inimkommunikatsiooni tĂ€htsus? *fĂŒĂŒsiline heaolu *enesemÀÀratlus *tööalane kommunikatsioon 3. Milline roll on teretamisel kommunikatsioonis? *esmamulje loomine 4. Milline roll on hĂŒvastijĂ€tmisel kommunikatsioonis? 5. Millised on erinevad inimkommunikatsiooni oodatavad vĂ€ljundid? *arusaamine *meelelahutus...

VĂ€ljendusoskus - Tallinna TehnikaĂŒlikool
352 allalaadimist
9
doc

Insenerieetika loengukonspekt

Insenerieetika lĂŒhendatud loengukonspekti lĂŒhendatud konspekt 1 PĂ”himĂ”isted Challengeri start ja 14 inseneri protest enne seda, kuna nende arvates olid ilmastikutingimused morjendavad. Insenerid vs eetilised probleemid ­ puhttehnilised probleemid ja valikud, millest ĂŒlejÀÀnud ĂŒhiskond teab niipalju, kui insener seda vĂ€lja laseb paista. Konkurents, piiratud ressursid vs keskkonnakaitse, ohutus. Inse...

Insenerieetika - Tallinna TehnikaĂŒlikool
88 allalaadimist
2
doc

Narkootikumid ja nende ohtlikus

Narkootikumid ja nende ohtlikus Eestis on viimase kĂŒmne aasta jooksul kohustuste tĂ€itmise. HĂ€irub kogu elutegevus: kaob pĂ€evakorda kerkinud uus probleem. Selleks on isu, lĂ€heb korrast Ă€ra seedeelundite talitlus, narkootikumid ja nende tarvitamine. Eri langevad vĂ€lja juuksed, kĂ€ed ja jalad vĂ€risevad, valdkondade spetsialistid panid tĂ€hele, et...

ÜhiskonnaĂ”petus - Keskkool
149 allalaadimist
6
doc

Agatha Christie " elu ja looming

reaal Agatha Christie ­ elu ja looming Referaat 14.04.2001 2 Agatha Mary Clarissa Christie, kelle neiupĂ”lve nimi oli Miller, sĂŒndis 1891. aastal Inglismaa "kauneimas krahvkonnas", nagu ta ise ĂŒtles: Devonis, Torquays. Hariduse sai ta kodus, kus ta Ă”petajaks oli ema. Kahek...

Kirjandus - Keskkool
88 allalaadimist
13
rtf

Emotsioonid.

(tĂ”lge Gleitmani raamatust) EMOTSIOONID, TUNDMUSED: OMAENESE SISESEISUNDI TAJUMINE (Pilt) Sisetunde vÀÀriti tĂ”lgendamine. Gilberti ja Sullivani opereti ĂŒks tegelaskujudest, Kannatlikkus, arutleb: ,,Hulluse ebatavalisus on vĂ”rreldav sellega, et terava haigushoo ÀÀrmise piina mĂ”jul on seda eksikombel kerge ka seedehĂ€ireks pidada". (New York Gilbert and Sullivan Players; Lee Snideri foto, 1987) O...

PsĂŒhholoogia - Eesti EttevĂ”tluskĂ”rgkool Mainor
275 allalaadimist


Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !