Otsi
Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse ☰

Sotsioloogia eksam - kordamisküsimused ja vastused (0)

Tartu Ülikooli Pärnu Kolledž - Sotsioloogia - Sotsioloogia
5 VÄGA HEA
Punktid
Elu - Luuletused, mis räägivad elus olemisest, kuid ka elust pärast surma ja enne sündi.

Esitatud küsimused

  • Mis on sotsioloogia?
  • Kuidas ja mil moel nad seda teevad?
  • Mida tähendab sotsioloogiline kujutlus?
  • Mis on sotsiaalne institutsioon?
  • Millest koosneb?
  • Mis on sotsiaalne fakt?
  • Kuidas on faktid meie igapäevase eluga seotud?
  • Kuidas on faktid seotud sotsiaalsete institutsioonidega?
  • Millised tunnused iseloomustavad sotsioloogilist vaatekohta?
  • Miks peetakse teda sotsioloogias oluliseks?
  • Mida tähendab sotsioloogias positivism mis iseloomustab positivistlikku lähenemist?
  • Mida tähendab Comte kolme astme seadus"?
  • Mis seob orgaanilise solidaarsuse korral?
  • Mida tähendab anoomia?
  • Mida see tähendab Weberi käsitluses?
  • Mille uurimisele tuli Weberi arvates eelkõige keskenduda?
  • Milles seisneb konfliktiteooria seisukoht ühiskonna olemuse kohta?
  • Mida nad ühiskonnas teevad?
  • Millest lähtuvad ümbritseva uurimisel dramaturgilise lähenemise pooldajad?
  • Mis on ühiskond?
  • Kuidas on ühiskond seotud kultuuriga?
  • Mille järgi peamiselt jaotatakse?
  • Mis on siirdeühiskond?
  • Mis siirdeühiskonnas toimub?
  • Mida tähendab kultuuriuniversaal?
  • Kuidas seostub sotsiaalsete institutsioonidega?
  • Mis on väärtus?
  • Kuidas on seotud omavahel väärtused ja sotsiaalsed normid?
  • Mis on kultuuriareaal?
  • Mis on kultuuribarjäär?
  • Mis on kultuurisokk?
  • Mis vahe on eliit- ja massikultuuril?
  • Mis on verbaalne ja mitteverbaalne suhtlemine?
  • Kuidas võivad kultuuriti erineda?
  • Kuidas on omavahel seotud keel ja taju?
  • Mida tähendab rituaal siirderituaal?
  • Milles väljendub kultuuriline mitmekesisus?
  • Mis on etnotsentrism?
  • Mis on subkultuur?
  • Mida nimetatatakse kontrakultuuriks?
  • Mida nimetatakse sotsialiseerumiseks?
  • Mis vahe on mikro- ja makrosotsialiseerumisel?
  • Miks on vaja et inimene kasvaks üles inimkeskkonnas?
  • Kes või mis on sotsialiseerimisagendid?
  • Mida tähendab sotsiaalne mina?
  • Kuidas kujuneb mina-pilt?
  • Kes on tähtsad teised ja üldistatud teised?
  • Mida tähendab desotsialiseerumine?
  • Mida tähendab resotsialiseerumine?
  • Kuidas erinevad mõjurid kujundavad mina-pilti?
  • Mida nimetatakse hälbeks?
  • Millisest kolmest osast lähtudes võib hälvet deviantsust uurida?
  • Millistest teguritest hälve sõltub?
  • Miks võib hälve olla ühiskonnale kasulik mis on hälbe funktsioonid?
  • Mis see on ja kuidas seda kujundatakse?
  • Mis on sotsiaalne kontroll?
  • Kes on sotsiaalse kontrolli agendid?
  • Mida teevad Kuidas jagunevad?
  • Mida tähendab kihistumine ühiskonnas?
  • Mille alusel kihistumine toimub?
  • Mida tähendab sotsiaalne hierarhia?
  • Mida avatud ja suletud süsteem tähendab?
  • Milles seisneb kaasaegne orjus?
  • Mille poolest erineb klassisüsteem teistest kihistumissüsteemidest?
  • Kuidas erinevad süsteemid mõjutavad inimeste ligipääsu haridusele tervisele võimule?
  • Mida tähendab sotsiaalne mobiilsus?
  • Kuidas selgitavadpõhjendavad ebavõrdsust funktsionalistid konfliktiteoreetikud?
  • Milles seisneb vanuseline sooline rassiline ebavõrdsus?
  • Mis on perekond?
  • Mida nimetatakse monogaamiaks?
  • Mis tingib taoliste perekonnavormide kujunemist?
  • Miks perekonda vaja on?
  • Mille alusel jaotus toimub?
  • Kes saab abielust kõige enam tulu?
  • Mis on perekonnatsükkel?
  • Mis on tundenihe?
  • Mis on religioon?
  • Miks on kultuuriuniversaal sotsiaalne fakt?
  • Mis on religioossus selle viis tasandit?
  • Mis on religooni funktsioonideks?
  • Mis on uskumuste funktsioonid?
  • Millele ja kuidas on religioon veel mõju avaldanud?
  • Mida nimetatakse sekulariseerimiseks?
  • Mis on elatusviis?
  • Millisteks peamisteks osadeks jaguneb majandus tootmine jaotus tarbimine?
  • Mis vahe on kapitalistlikul ja sotsialistlikul majandussüsteemil?
  • Mida tähendab barter ja mida retsiprooksuse reegel?
  • Kuidas on tarbimine kultuuriti ja kaasajal muutunud?
  • Mis vahe on ametlikul ja mitteametlikul majandusel?
  • Kuidas mõjutab töö vaba aja veetmist?
  • Mis on võim Funktsionalistide ja konfliktiteoreetikute lähenemine?
  • Mis on autoriteetsus?
  • Milles need seisnevad?
  • Mis on poliitika?
  • Mis on sotsiaalse lojaalsuse kese ning kuidas seda luuakse?
  • Mida mõistame poliitilise sotsialiseerumise all?
  • Mis on avalikud varad?
Eksamiküsimused ja vastused – Sotsioloogia alused
  • Mis on sotsioloogia? (Mida sotsioloogia uurib?)
    Sotsioloogia on teadus, mis uurib inimsuhete mustreid ja protsesse.
    Sotsioloogia eesmärgiks on uurida sotsiaalseid jõude, mis meie igapäevast elu mõjutavad: poliitika, haridus , suurfirmad jne. Kuidas ja mil moel nad seda teevad?
  • Mille poolest erinevad omavahel psühholoogia ja sotsioloogia, kuigi mõlema uurimisobjektiks on inimene ja tema käitumine? Sotsioloogia vs ajalugu.
    Psühholoogias tehakse eksperimente , sotsioloogias uuritakse inimest tema loomulikus keskkonnas, situatsioonis.
    Ajalooline vaatenurk – ajaloo uurimine selgitamaks industriaalühiskonna kujunemist ja arengut
  • Mida tähendab sotsioloogiline kujutlus ? Peter Bergeri käsitlus? Näidisülesanne: mida võib laiemas plaanis tähendada nt hammaste pesemine, tassi kohvi joomine vms. Eksamil on vaja tuua näide teistsuguse igapäevase tegevuse või nähtuse kohta.
    Sotsioloogiline kujutlus tähendab oskust näha igapäevaste sündmuste taga olevaid neid mõjutavaid makroprotsesse.
    Ameerika autor C. Wright Mills (1916 – 1962): sotsioloogiline kujutlus ( 1959 ). Mõiste “sotsioloogiline kujutlus” põhineb isikliku ja ühiskondliku kogemuse käsitluste erinevusel.
    Peter Berger’i sõnul tähendab sotsioloogiline kujutlus tavaliste asjade nägemist erilisena. Näiteks uurides täiesti tavalisi igapäevaseid käitumisviise täiesti teisest vaatenurgast. Ning kui me arvestame fakti, et iga inimene on unikaalne , siis ühiskond toimib igaühe jaoks erinevalt – laiemalt vaadates kogevad erinevate tunnustega inimesed ühiskonda täiesti erinevalt.
    Nt tassi kohvi joomine:
    • Rituaal - Sümboolne tähendus
    • Personaalne – seltskondlik (sotsiaalne)
    • Kohvi kui legaalne narkootikum, stimulant Lääne kultuuris
    • Rahvusvaheline kaubandus, sotsiaalsed ja majanduslikud suhted erinevate riikide vahel
    • Viitab ajaloolistele sotsiaalsetele ja majanduslikele suhetele
    • Elustiili valikud – millist kohvi juua - globaliseerumine

  • Mis on sotsiaalne institutsioon ? Millest koosneb? Näited.
    Durkheimi järgi on sotsiaalsed institutsioonid teatud liiki ühiskondlikud suhted, mida ühiskond pidevalt vajab ja mis seetõttu üha uuesti sünnivad.
    • Perekond- soo jätkamise institutsioon
    • Religioon - hingeliste vajaduste rahuldamiseks
    • Majandus- vajadus eluks vajalike vahendite järele
    • Haridusinstitutsioon- teadmiste edasiandmiseks
    • Korrakaitse institutsioon- vajadus turvalisuse järgi

  • Mis on sotsiaalne fakt? Kuidas on faktid meie igapäevase eluga seotud? Näited juurde.
    Sotsiaalsed faktid on kindlamustrilised inimkooslust iseloomustavad faktid. Sotsiaalsed faktid on väljaspool indiviidi. Durkheim : “Sotsiaalsed faktid on sotsiaalse elu aspektid, mis kujundavad iga inimese individuaalseid käitumisviise ja tegevusi.”
    Sotsiaalsed faktid nagu majandustüüp või religioon mõjutavad inimest aga nad usuvad, et nende tegevus on nende endi vaba valik ehk inimesed elavad vastavalt nende ühiskonna tavadele. Sots.faktid kujundavad inimeste käitumist erinevates olukordades , nt kui sooritatakse kuritegu , kui keegi käitub ebaviisakalt jne. Sündimus, enesetapud on sotsiaalsed faktid, mis mõjutavad inimeste käitumist. Sotsiaalseid fakte pole võimalik otseselt jälgida, vaid läbi selle, kuidas need ühiskonnas ilmnevad, millist mõju omavad. Ehk kuidas usk mõjutab enesetappude arvu, või kuidas majandus mõjutab sündimust.
    (sotsiaalsed faktid nagu elukeskkond linnas, religiooniga kokkupuutumine, haridussüsteem, tervis, väärtused, kuritegevus , majandus, globaliseerumine, meedia, sündimus, abort).
  • Kuidas on faktid seotud sotsiaalsete institutsioonidega?
    Sotsiaalseid fakte võib vaadelda kui füüsilisi asju, esemeid. Nt sotsiaalsed institutsioonid, normid, väärtused, seadused, aga ka organisatsioonid , ideed jne. Iga uut põlvkonda ootavad ees väljakujunenud sotsiaalsed faktid – perekond, kool jm, mille materiaalne loomus tuleneb sellest, kui suur on nende mõju ja sund indiviidi suhtes. Inimesed sageli lihtsalt järgivad ühiskonna üldiseid käitumismustreid. Sotsiaalsed faktid võivad varieeruda otsesest karistusest sotsiaalse väljaheitmiseni või lihtsa sotsiaalse mittemõistmiseni.
  • Millised tunnused iseloomustavad sotsioloogilist vaatekohta?
    • Huvi ühiskondliku elu kui terviku vastu. Huvi seisneb erinevate valdkondade omavaheliste seoste vastu; samuti kuidas ühiskondlikud probleemid tekitavad või lahendavad isiklikke probleeme.
    • Rõhk inimkäitumise kontekstil, s.o. välistel jõududel, mis kujundavad ja suunavad indiviidi otsuseid.
    • Tunnistamine, et tähendus tekib ühiskonnas sotsiaalse interaktsiooni tulemusena.
    • Rõhu asetamine ühiskonnale ja indiviididevahelistele suhetele, mis kujundavad ühiskondlikku elu, mitte aga üksikindiviidile.

  • Auguste Comte – miks peetakse teda sotsioloogias oluliseks?
    Sotsioloogia isa/rajaja, 3 astme seadus: teoloogiline, metafüüsiline, positiivne. Lõi mõiste sotsioloogia, et eristada enda vaateid teiste omadest. Positivismi looja. Püüdis leida sellist ühiskonnateadust, mis suudaks seletada sotsiaalse ühiskonna seadusi samahästi kui loodusteadused selgitasid füüsilise keskkonna toimimist. Comte teooria – positivistlik teadus ehk sotsioloogias ühiskonna ja grupielu teaduslik uurimine.
  • Mida tähendab sotsioloogias positivism , mis iseloomustab positivistlikku lähenemist?
    Teadus võib olla väärtustevaba ja objektiivne, sellist seisukohta nimetatakse positivismiks.
    Positivismi põhiargument - teadus peab keskenduma sellistele jälgitavatele asjadele, mida on võimalik konkreetselt jälgida ja kogeda. Ainult täpsete jälgimiste põhjal on võimalik sündmusi ette ennustada. Mõistes sündmuste põhjuseid on võimalik ette ennustada tulevikku. Positivistlik lähenemine eeldab teadmiste loomisele läbi empiirilise jälgimise, võrdluse ja eksperimenteerimise.
    Lähtutakse tegelikkusest, mis on konkreetselt olemas.
    Ülesandeks on avastada seaduspärasusi ja nende põhjal sündmusi ette näha.
  • Mida tähendab Comte „kolme astme seadus”? Peate oskama lahti seletada erinevad kolm astet: teoloogiline, metafüüsiline ja positivistlik ehk kuidas iga tasandi kohaselt maailma ja seal toimuvat seletatakse.
    Comte “kolme astme” seaduse kohaselt peab iga kujunev teadvus läbima kolm astet:
    1) Teoloogiline – mõtted on kujundatud religioossete ideede poolt; ühiskond on jumala tahte väljendus;
    2) Metafüüsiline – ühiskonda nähti looduslikul, loomulikul moel, kadunud oli üleloomulikkus, müstika;
    3) Positiivne – ühiskonda uuritakse ja määratletakse läbi teaduslike uurimismeetodite.
  • Emile Durkheim – tema panus sotsioloogiasse?
    Pani aluse kaasaegsele sotsioloogilisele teooriale. Ta väitis, et sotsiaalseid fakte tuleb seletada teiste sotsiaalsete faktide abil, viidates seletuses sotsiaalsele struktuurile, mitte üksikindiviidide kehale ja vaimule . Näiteks: enesetappude arv oli väiksem riikides, kus oli au sees religioon. kui on tugivõrgustik siis on toetus inimesele.
    Oli sotsioloogia kui akadeemilise distsipliini looja.
  • Mehaaniline ja orgaaniline solidaarsus – mida tähendab, mis seob mehaanilise solidaarsuse korral gruppi/ühiskonda kokku? Mis seob orgaanilise solidaarsuse korral?
    Durkheim jagab ühiskonnad kaheks:
    1) traditsioonilised ühiskonnad – individuaalsed erinevused on väikesed, ühised ideed on intensiivsemad ja arvukamad kui individuaalsed, ühiskonnaliikmed pühenduvad ühisele eesmärgile. See solidaarsus saab kasvada ainult isiksuse vähenemise arvelt. So mehhaaniline solidaarsus.
    2) kaasaegsed ühiskonnad – inimesed spetsialiseeruvad, tekib tugev tööjaotus. Kuigi indiviididel on vähe ühist, sõltuvad nad üksteisest siiski rohkem kui mehhaanilise solidaarsuse korral. Sõltuvuse tõttu tekib orgaaniline solidaarsus. Ühiseid uskumusi on vähem.
  • Mida tähendab anoomia ?
    Anoomia – kui sotsiaalsed regulatsioonid puuduvad.
  • Karl Marxi panus sotsioloogiasse?
    Sotsialismi (kommunismi) teooria looja; konfliktiparadigma looja; „baas ja pealisehitus“, kus ühiskonna aluseks on majandus ning kõik muud institutsioonid pealisehituseks; Ühiskonna orgaaniline terviklikkus: seoste otsimine erinevate ühiskonnaelu sektorite vahel;
    Majandusliku sektori suhteline tähtsus: tootmisvahendid ja tootmisviisid, ühiskonna erinevad formatsioonid;
    Konflikti roll ajaloo kujundamisel: pidev võitlus tootmisvahendite omanike ja proletariaadi vahel.
    Põhimõisted – proletariaat , kodanlus , klassivõitlus, revolutsioon .
  • Konfliktiteooria Marxi käsitluses? ( kapitalism vs proletariaat)
    Konflikti roll ajaloo kujundamisel: pidev võitlus tootmisvahendite omanike ja proletariaadi vahel.
    Majanduses 2 kategooriat:
    1) tootlikud jõud - inimene ja kapital ;
    2) tootmissuhted - omandisuhted.
    Tekib kaks klassi:
    1) kodanlus - tootmisvahendite omaja;
    2) proletariaat - ei oma tootmisvahendeid . Need klassid konfliktsete huvidega .
    Marxi ajaloolise muutuse mudel baseerub majandussüsteemi toimuval pideval võitlusel tootmisvahendite omanike ja mitte-omanike vahel. Marx ennustas, et see konflikt ei lõpe enne, kui kaob vahe omanike ja mitteomanike vahel. S.o kui ühiskonna kui terviku liikmed on kõik koos tootmisvahendite omanikud . Kuigi Marx arvas , et ajaloo kulgu määravad tootlikud jõud, uskus ta samas, et inimteod saavad ja peavad sündmusi mõjutama.
  • Baas ja pealisehitus – ühiskonna seletamine.
    Marx nimetas majandussüsteemi baasiks ja teisi valdkondi – perekonnamustrid, poliitiline organiseeritus, religioossed uskumused ja haridussüsteem – pealisehituseks, mis toetab ja säilitab jaotust eliidi ja masside vahel ühiskonnas.
    Hilisemad teoreetikud on aga märkinud, et ühiskonna poliitiline struktuur , perekonnakorraldus ja religioon võivad areneda ja muutuda suhteliselt sõltumatult majanduslikust baasist ning isegi mõjutada majanduslikku süsteemi ennast.
    Majandus on BAAS, peale on ehitatud korrused (poliitika, majandus jms). Kui muutused toimuvad pealisehitises, siis need mõju baasile ei avalda. Aga kui muutused toimuvad korrustes, siis avaldab see mõju baasile. Näide: Kui kultuur muutub, muutuvad tarbimisharjumused. Muudab ka seda mida osta tahame majanduses. Lisaks iluideaalid näiteks.
  • Max Weberi roll sotsioloogias? (peamised mõisted ja teooriad – nt maailmapaljastus, ideaaltüüp, võimu teema)
    Ta oli üks tuntumaid ja kuulsamaid kaasaegse sotsioloogia teadlasi ja rajajaid.
    1. Maailmapaljastus - Kui teadus avalikustab loodusseadused , hävineb osa eksistensi imest ja müstikast.
    2. Ideaaltüüp- sisaldab endas omadusi sotsiaalse institutsiooni kohta, mis on tervik ja mida ei mõjuta ükski teine institutsioon, eesmärk või huvid. Ta ei kirjelda kunagi konkreetset reaalsust, vaid annab aluse, millega reaalsust võrrelda.
    3. Võimu teema- tema arutlused võimu üle on seotud sooviga uurida, mis toimub kaasaegses ühiskonnas. Eristas kolme eri tüüpi võimu: traditsiooniline, ratsionaalne -legaalne ja karismaatilisus.
  • Mõistmine? Mida see tähendab Weberi käsitluses?
    1. Võime kujutleda maailma sellisena, nagu seda võiksid näha teised inimesed ning mõista protsesse mille kaudu inimesed mõtestavad seda, mis nendega juhtub.
    2. Sotsiaalset tegelikkust tuleb mõista nende seisukohalt, kes seda ise kogevad.
  • Mille uurimisele tuli Weberi arvates eelkõige keskenduda? (inimkäitumise subjektiivsetele motiividele)
    Sotsioloogia eesmärgiks on fikseerida inimkäitumise subjektiivne mõte, st peab mõistma motiive , käitumise põhjuseid. Kui käitumisel puudub subjektiivne mõte, siis sotsioloog seda ei uuri.
  • Inimtegevuse/-käitumise neli peamist ideaaltüüpi – kirjeldage ning tooge näited.
    1. Sihiratsionaalne tegevus - ratsionaalset eesmärki taotletakse ratsionaalsete vahenditega (märksõnad edu, saavutus, kasu);
    2. Väärtusratsionaalne tegevus - so käitumine mille määravad teatud olulised väärtused ühiskonnas;
    3. Afektiivne e emotsionaalne tegevus - tegevuse aluseks on hetkeline tunde ja/või emotsionaalne seisund;
    4. Traditsiooniline tegevus - aluseks sissejuurdunud harjumus.
  • Pierre Bourdieau : mis on sotsiaalne väli, habitus ning kuidas mõjutab kogukapital (koosneb sotsiaalsest, kultuurilisest ja majanduslikust kapitalist ) inimeste paigutust sotsiaalsel väljal? Näited.
    Bourdieau järgi on habitus ühtaegu loov - esilekutsuv printsiip ja praktikate klassifitseerimise printsiip inimeste (agentide) kujutluses ning see väljendub nende käitumises. Habitust luuakse ja reprodutseeritakse alateadlikult, ilma teadliku keskendumiseta. Väli on Bourdieau teoorias positsioonide ja seisukohtade (nt intellektuaalsed, religioosed, hariduslikud, kultuurilised vm) vaheliste suhete struktuur, võrgustik. Välja piirid on enam või vähem institutsionaliseeritud. Peamisteks väljadeks (kaasaegsetes lääne) ühiskonnas peab Bourdieau kunsti-, haridus-, poliitika, seaduse-õiguse- ja majandusvälja.
  • Selgita funktsionalistliku teooria selgitust ühiskonna kohta üldiselt?
    Funktsionalistlik teooria uurib seoseid sotsiaalse süsteemi kui terviku ja selle osade vahel. Ühiskond on suur omavahel seotud osade süsteem, milles igal osal on oma kindel ülesanne (funktsioon), mis toetab süsteemi kui terviku stabiilsust. Muutused süsteemi üksikutes allosades (mis tulenevad tehnoloogia arengust, teadmiste kasvust, hälbivast käitumisest jms.) kutsuvad esile muutusi teistes allosades, mille tulemusena süsteem tervikuna kohaneb muutustega . Funktsionalism rõhutab kultuuri väärtuste mõju toimimisele, tähtsustab ühiskonnas institutsioone ja rollistruktuuri.
  • Peamine kriitika funktsionalistliku teooria kohta?
    • Liialt abstraktne , liiga kaugel individuaalse kogemuse tasandist;
    • Funktsionalistlikul teoorial on kalduvus koondada tähelepanu süsteemis valitsevale harmooniale, stabiilsusele ja korrale ning süsteemis valitsevad ebakõlasid nähakse ajutiste probleemidena. Välistatakse võimalus, et süsteem võiks olla vigane;
    • Funktsionistlik analüüs ei jälgi muutusi läbi aegade ega uuri iga konkreetse sotsiaalse mustri ajaloolist konteksti.
    • Parsonsi töid mõjutas tollane Ameerika majanduslik õitseng.

  • Milles seisneb konfliktiteooria seisukoht ühiskonna olemuse kohta?
    Konfliktiteooria rõhutab konflikti olemasolu ja võimuerinevusi ühiskonnas. Ühiskond tekib ja muutub selle liikmete vahelise võitluse tulemusena ressursside kasutamise pärast. Stabiilsus tähendab alati kas tugevama poole domineerimist või jõudude tasakaalu. Selles sisaldub varjatud pinge, millest küpseb uus konflikt (võitlus rõhutute ja rõhujate vahel). Konflikti põhjusena nähakse eraomandust, võimusuhteid, ebavõrdsust. Ühiskonnas valitseb klassistruktuur, inimeste toimimine on mõjutatud klassiteadvusest.
  • 25. Mikrosotsioloogiline lähenemine: milles seisneb sümboolse interaktsiooni teooria põhiolemus?
    Mikrosotsioloogiline, põhitähelepanu protsessidel, mille abil inimesed mõtestavad ja annavad tähendusi igapäevaelu sündmustele. Järeldusi tehakse üksikult üldisele.
    Sümboolne interaktsioon : kuidas inimesed mõistavad oma maailma, mõjutavad üksteist ja määratlevad seda, kes nad on ja mida nad ühiskonnas teevad?
    Sümboolne interaktsionism hõlmab sotsiaalelu kaht olulist joont:
    1) Inimesed mõtlevad ja suhtlevad teineteisega sümbolite abil, mille tähendusi pidevalt kujundatakse;
    2) Inimesed peavad oma sotsiaalsest loomusest lähtuvalt elama ühiskonnas gruppides.
    Maailma tuleb mõista individuaalse mõistuse kaudu ja taasmõtestada oma valikute (tahte) kaudu.
    Sümboolse interaktsionismi paradigma juurde käib mõistmine, et sotsiaalse korra reeglid muutuvad pidevalt, inimesed ei reageeri lihtsalt ühiskonna muutustele, vaid ka ise kujundavad aktiivselt asetleidvaid muutuseid ja sellest tulenevaid reegleid. Kõik need tulenevad inimeste vastastikusest suhtlemisest.
  • Millest lähtuvad ümbritseva uurimisel dramaturgilise lähenemise pooldajad ?
    Erving Goffman – elu on teatrietendus , kus sotsiaalset vastastikust mõju vaadeldakse nagu osade etendamine teatris
    Iga inimene etendab iga päev erinevaid rolle, millel on erinev publik ning erinev tagasiside.
    Inimeste elu ja kontaktid on täis draamat.
  • Mis on ühiskond? Ühiskonna tunnused.
    Ühiskond on inimeste kooselu vorm ja sellest tulenevate sotsiaalsete suhete ja institutsioonide kogum.
    Tunnused:
    • Püsiv territoorium ,
    • Ühiskonna täiendamine (taastootmine) lastega,
    • Arenenud kultuur (mis rahuldaks ühiskonna vajadusi),
    • Poliitiline sõltumatus (ühiskond ei ole mingi muu süsteemi osa),
    • Jne.

  • Nimeta ühiskonna kolm peamist looduslikku raamistikku ning too näiteid kuidas iga osa mõjutab ühiskonnatüüpi ja olemust.
    1) Ökoloogilised tingimused – geograafiline asukoht, kliima, loodusvarad ,
    2) Bioloogilised tingimused – inimeste bioloogilis-psühholoogiline ülesehitus, mis väljenduvad kultuuris vajaduste, väärtuste, institutsioonidena,
    3) Demograafilised tingimused – rahvaarv, iive, suremus , elanikkonna koosseis jm, elanikkonna kontsentratsioon, asustustihedus ja sellest tingitud sotsiaalsed tagajärjed.
  • Kas ühiskond on grupp inimesi või võib ühiskonda vaadelda ka inimesteset eraldi? Objektivistide ja subjektivistide nägemus ühiskonna olemusest? Igaüks peaks leidma endale sobiva seisukoha ning oskama seda põhjendada.
    Objektivistid – rõhutavad ühiskonna väljapoolsust ehk ühiskond on inimestest eraldi
    Subjektivistid – ühiskonna mõtestamine algab inimeste tegevustest, käitumisest ja koostoimest.
  • Kuidas on ühiskond seotud kultuuriga ?
    Igal ühiskonnal on oma kultuur, mille raames toimub ühiskonnaliikmete elu ja tegevus.
  • Erinevad ühiskonnatüübid? Mille järgi peamiselt jaotatakse?
    Ühiskondi on võimalik klassifitseerida religiooni (islami, kristlikud vm ühiskonnad), geograafilise asukoha (põhjamaade ühiskonnad jms) või tootmisviiside (korilus-, agraar jms) alusel.
    Ameeriklased Gerhardt’i ja Lenski järgi jaotati ühiskonnad elatusviiside hankimise järgi:
    • jahipidamine ja korilus – suguharud, rändavad, domineerisid 10 000 aastat tagasi;
    • aiandusühiskonnad – lihtsad ja arenenud;
    • agraarühiskonnad – lihtsad (ader, töövahendid ja relvad on vasest , pronksist) ja arenenud (põllumajanduses tekivad ülejäägid, areneb kaubandus ja käsitöö., tekivad linnad ja riik, kujuneb piiratud bürokraatlik aparaat );
    • kalandus- ja merendusühiskonnad;
    • karjakasvatusühiskonnad;
    • industriaalühiskonnad.

    Levinuim viis on ühiskondi jaotada traditsiooniliseks, industriaalseks ja postindustriaalseks.
  • Mille poolest erinevad omavahel traditsiooniline, industriaalne ja postindustriaalne ühiskond?
    • Traditsiooniline ühiskond – rohkem allutatud traditsioonidele kui muutustele. Selline ühiskond on püsiv, valdavalt agraarse tootmisviisiga ning tööjaotuselt ja kutsealaselt vähe diferenteeritud.
    • Industriaalühiskond – kujunes pärast tööstuslikke revolutsioone. Kaasaegse industriaalühiskonna kontseptsiooni loomise aluseks on ühelt poolt 1950tel ja 1960tel toimunud totaalne industrialiseerimine ja tehnika imbumine ka tavaelu valdkondadesse.
    • Postindustriaalühiskond – kujunes 1970ndatel, ühiskonnas on valdavaks teenindus ja esikohal on teadus. Kaubatootmiselt üleminek teenindusele, muutusid inimeste vahelised sotsiaalsed suhted ning töökorraldus. Infotehnoloogia rakendamine ühiskonna põhivaldkondades – tööstuses, sõjanduses, poliitikas, teaduses , kultuuris. Töötegemisvõimalused on kõikidel inimestel hoolimata rassist, rahvusest, soost ja vanusest . Naiste võimaluste suurenemine.

    Arenenud ühiskondades on oluline seos kapitalimahutuste ja majanduskasvu vahel. Riikides, kus tähtsustatakse haridust ja teadust, on ka majanduskasv kiirem. Postindustriaalse ühiskonna suurimaks ressursiks on teadmine nii info kui teaduse tasemel.
  • Mis on siirdeühiskond? Mis siirdeühiskonnas toimub?
    Ühiskond, mis on üleminekufaasis totalitaarselt ühiskonna korralduselt demokraatlikule. Algab demokraatlike valimistega, lõppeb demokraatia põhimõtete juurdumisega. Toimub üleminek diktatuurilt demokraatiale.
  • Mis on kultuur?
    • Kultuur on sümbolite, motivaatorite ja tegevusnäidiste süsteem, mis annab üldise orientatsiooni ja korrastatud iseloomu ning vabastab sisemistest vastuoludest.
    • Kultuur on normide, väärtuste ja ideaalide kogum, mis konkreetses ühiskonnas täidab sotsiaalse orientatsiooni rolli.
    • Kultuur on niisuguse inimkoosluse ühine omadus, kelle liikmetel on ühine territoorium ja keel, kes tunnevad teineteise eest vastutust ja tunnustavad oma ühist identiteeti.

  • Nimeta kultuuri kolm komponenti ning too näiteid. Peate olema valmis ülesannet lahendama , vaadake ÕISis vastavat töölehte.
    Kognitiivne komponent (kuidas me mõtleme), nt keel, sümbolid, väärtused, reaalsuse taju.
    Normatiivne komponent (kuidas me käitume), nt normid, kombed.
    Materiaalne komponent (mida me teeme), nt kunst , arhitektuur .
  • Mida tähendab kultuuriuniversaal? Kuidas seostub sotsiaalsete institutsioonidega?
    Kultuuriuniversaalid on kõikides kultuurides esinevad põhielemendid.
    Kultuuriuniversaalide seos sotsiaalsete institutsioonidega:
    • Kohanemine keskkonnaga,
    • Korra säilitamine,
    • Korrapärane paljunemine ja uute liikmete vastuvõtt,
    • Uskumuste kujunemine.

  • Mis on väärtus?
    Väärtused on üldtunnustatud ideed sellest, mis on soovitav ja ihaldusväärne. Arusaamad hea ja halva vahel, õige ja väära kohta ühiskonnas. Väärtused on kesksed arusaamad sellest, mis on tähtis, need moodustavad standardid, millega mõõdetakse norme.
  • Selgitage erinevate sotsiaalsete normide olemust: tava, moraalinorm, seadus, tabu ?
    Sotsiaalne norm on ühiskonnas levinud käitumisootused, mille aluseks on antud kultuuris ihaldusväärseks ja sobivaks peetav.
    • Tavad - ajalooliselt kujunenud pärimuslikud käitumisreeglid, mis reguleerivad inimeste käitumist teatud eluvaldkondades ning juhtudel. (Käitumisreegel, mis on täitmiseks kohustuslik ja mille kohustuslikkus tuleneb tema pikaajalisest ja paljukordsest kasutamisest.)
    • Moraalinorm – Mingis inimeste kollektiivis või kogu ühiskonnas käitumisreeglitena tunnustatud kõlbluspõhimõtted. Tavad, mida tuleb järgida ja mille eiramisel saab osaks üldine halvakspanu vms.
    • Seadused (õigusnormid) - reguleerivad ühiskonnale kõige olulisemaid sotsiaalse tegevuse valdkondi ja mis kehtivad võrdselt kõigi ühiskonnaliikmete kohta. Kehtivus tagatakse ametlike sanktsioonidega, mida viivad täide selleks volitatud organid – politsei, kohtud, vanglad.
    • Tabu on sotsiaalne norm, mis määrab ühiskonnas vastuvõetamatu käitumise, keelud.

  • Kuidas on seotud omavahel väärtused ja sotsiaalsed normid? Eksamil ülesanne väärtuste ja normide omavahelisest seosest, vaadake töölehte nr 2.
    Näide: Hindame mingit asja, väärtus. Norm on, et kuidas käitume. Norm on see, et peame end pesema , väärtus on puhtus .
    Käitumisreegleid nimetatakse sotsiaalseteks normideks. Ettekirjutused, mis kirjeldavad ühiskonnas sobivat käitumist, aga ka keelud, mis määravad ühiskonnale vastuvõetamatu käitumise ehk tabu. Ühiskonnas kehtivad normid on tuletatud ühiskonnas kehtivatest arusaamadest hea ja halva, õige ja väära kohta. Neid üldiseid arusaamu kutsutakse väärtusteks. Väärtused moodustavad standardi , millega mõõdetakse norme.
  • Mis on kultuuriareaal ? Näide.
    Kultuurkond-kultuuriareaal - laiem kultuuriline kooslus .
    Näiteks nagu Euroopa, mille osad erinevad üksteisest oluliselt, kuid on palju ühised jooni. Nö perekondlikud sarnasused.
    Eestil ühisjooni Soome, Läti, Venemaaga. Lätil ühisjooni Leeduga, Leedul Poolaga, kuid Poolal enam väga palju Soomega ei pruugi olla.
  • Mis on kultuuribarjäär? Näited erinevatest kultuuribarjääridest.
    Kultuuribarjäär on kinnine ühiskond, näiteks Hiina.
  • Mis on kultuurišokk? Näide.
    Kultuurišokk – frustratsioon, mille põhjustab tuttavate märkide ja tähenduste kadumine sotsiaalses suhtluses. See on sügavalt isiklik kogemus, mis ei avaldu kahe erineva inimese või olukorra puhul kunagi ühtemoodi.
    Võõra kultuuriga kohanemisel võib inimene ühel hetkel tunda pinget, ebamugavust, ta ei tea enam, mida temalt oodatakse ja mida ise teistelt oodata, teda on tabanud kultuurišokk. Võõras kultuuris ei suju suhtlus tavaliselt tõrgeteta. Kõik on erinev, näiteks räägitav keel on võõras, raskusi tekitavad lihtsad igapäevased asjad nagu see, kuidas tervitada, kasutada ühistransporti ja pangaautomaati, kuidas helistada jms.
  • Mis vahe on eliit - ja massikultuuril?
    Massikultuur – tänapäeva idustriaalühiskonna kultuur, mida iseloomustab kultuuriväärtuste tootmine laiadele massidele ja nende levitamine massimeedia kaudu.
    Elitaarne kultuur – massikultuuri vastand, koosneb asjadest, mida naudivad ja mille eest maksavad jõukad ja mis oma erakordsuses on mõeldud ja kättesaadavad kitsale ringile , eliidile (raha- ja vaimueliidile). Nendeks asjadeks võivad olla kuulsate moeloojate looming, kunstiteosed, gurmaanlus, autod vms. Vastandumine massi keskmisele maitsele.
  • Mis on sümbol?
    Kultuuri üks komponent (kuidas me mõtleme). On algselt tähenduseta heli, objekt või sündmus, millele grupp ise omistab mingi tähenduse. Suurimaks sümboliks või õigemini sümbolsüsteemiks on keel. Sümboleid on vaja, et teada anda oma positsioonist, staatusest . Anda edasi sõnumeid oma tunnetest, emotsioonidest, hoiakutest. Võimalus oma verbaalset teksti ilmestada.
  • Mis on verbaalne ja mitteverbaalne suhtlemine ? Kuidas võivad kultuuriti erineda?
    • Verbaalne suhtlemine on sümbolid ja keel.
    • Mitteverbaalne suhtlemine on kehahoiak , žestid, suhtlemise vahemaa , sugude vaheline erinevus.

    Näiteks naeratus näib olevat igas kultuuris sama tähendusega. Sõltuvalt kontekstist võib ühe ühiskonna sees žesti tähendus samuti muutuda: au andmine ohvitserile on austuse märk sõjaväebaasis aga oma vanematele auandmine võib tähendada lugupidamatust.
  • Kuidas on omavahel seotud keel ja taju?
    Kuidas ümbritsevat maailma mõistetakse, tõlgendatakse. Keel väljendab ümbritseva maailma tajumist. Keel ja maailma tajumine . Näiteks on eskimotel terve hulk sõnu lume kirjeldamiseks, kuid puuduvad sõnad rohelise värvi erinevateks väljendusteks, Ameerika vihmametsa indiaanlastel olemas kümneid ja kümneid sõnu väljendamaks rohelist värvi, puudub sõna “lumi” ja “jää”.
  • Mida tähendab rituaal, siirderituaal ? Näited.
    • Rituaal on usutalituse, tava või kombe kindlaks kujunendud kord, tseremoonia või ka kombetalitus ise. Nt leeris käimine.
    • Siirderituaal on avalikud tseremooniad või üritused, mis tähistavad inimese jõudmist ühest etapist teise. Nt. USAs Sweet Sixteen ürituse koraldamine 16 aastaseks saavatele tüdrukutele.

  • Rituaalide erinevad käsitlused, kriitika.
    • Victor Turner – Rituaal on kultuuri põhiväärtuste esiletooja. Rituaali sotsiaalset legitiimsust kinnitab väärtuste vastavus kultuuri põhiväärtustele.
    • Emile Durkheim – Rituaalis osalemine väljendab sotsiaalset konsensust. Rituaali sotsiaalset legitiimsust kinnitab ühine rituaalis osalemine.

    Kriitika: Goody on esitanud näiteid mitmetest rituaalidest, millest osavõtjad ei jaga seal esitatud väärtuseid ning leiab, et mitte-rituaalne tegevus on rituaaliga võrreldes märksa selgem inimeste tõekspidamiste väljendaja. Rituaalid jäävad kordama vanu mudeleid , samas kui kultuurilised tõekspidamised muutuvad. Lisaks on näiteid, kus rituaalis osalemine on nõutud poliitilistel põhjustel, küsimata, kas rituaalis osalejad seal esitatusse ka usuvad – sel juhul on tegu pigem poliitilise akti kui inimeste põhiväärtuste väljendamisega.
  • Milles väljendub kultuuriline mitmekesisus ?
    Kultuuriline mitmekesisus- tavade, kommete ja meterjaalse kultuuri elementide mitmekesisus mis on loodud inimeste poolt universaalsete vajaduste rahuldamiseks.
    Väljendub: Erinevates sümbolites, erinevad rituaalid, maa erinevad harimismeetodid. Vajadus erinevate sotsiaalsete insitutsioonide järele on olemas kõigis ühiskondades. Samas on institutsioonide sisu ja üksikud elemendid kultuuriti ja ühiskonniti erinevad ja sõltuvad ühiskonna ajaloost ja arenguastmest. Nendest insitutsioonidest tulebki kultuuriline mitmekesisus ning kommete, uskude ja ainelise kultuuri hämmastav erinäolisus.
    Näiteks ühiskonna majandussüsteem, poliitiline struktuur, sotsialiseerumine , haridussüsteem ja ususüsteem ühiskonnas on sotsiaalsed institutsioonid. Ehk ühiskonna liikmete individuaalsete ja kollektiivsete põhivajaduste struktuure nim sotsiaalseteks institutsioonideks.
  • Mis on etnotsentrism ? Etnotsentrismi positiivne (oma kultuuri väärtustamine) ja negatiivne (teiste halvustamine) tähendus. Ksenofoobia . Näited.
    Etnotsentrism - uskumus , et oma kultuur on ainuõige ja hea ja teiste kultuuride üle saab otsustada oma kultuuri standardite põhjal. Näide: valge rassi ülemvõim USA´s.
    Positiivne: Etnotsentrism pakub inimestele kindluse nende arusaamade ja käitumise õigsuse kohta, tugevdab tendentsi elada kooskõlas oma ühiskonnaga ja kaitsta seda. Sel on suur roll sotsiaalse solidaarsuse tugevdamisel ühiskonnas.
    Negatiivne: Etnotsentrism muutub düsfunktsionaalseks kui usk oma grupi üleolekusse viib vaenulikkuse ja konfliktideni.
    Ksenofoobia - võõrapelgus, viha või kartus võõraste, välismaalaste või kõige võõrapärase suhtes, sealhulgas majandusliku mõju suhtes, mis väljendub siseturu üliranges kaitsmises ( vihatakse neid, kes teistmoodi ) Näide: Pagulaste sisseränne.
  • Mis on subkultuur ? Näited.
    Subkultuurid - alagrupid ühiskonnas, kelle elustiil erineb üldisest. Subkultuurid tekivad alati, kui ühiskonnaliikmete juurdepääs üldisele kultuurile on erinev. Mida keerulisem on ühiskond, seda tõenäolisemalt on seal ka väga mitmekesiseid subkultuure, alates juba tööjaotusest tulenevatest alakultuuridest – advokaadid, arstid Näide: amishid , hipid , veganid, loodusekummardajad ( mahetoit , looduslikust materjalist rõivad ja kodu sisustus jne), kommuunis elamine.
  • Mida nimetatatakse kontrakultuuriks? Näited.
    Kontrakultuurid - subkultuurid, mis vastanduvad otseselt üldlevinud väärtuste ja arusaamadega ühiskonnas. Näide: hipid Nõukogude Liidus, biitnikud Suurbritannias.
  • Selgitage mida tähendavad assimilatsioon , akulturatsioon ja akommodatsioon . Näited juurde.
    • Assimilatsioon - tähendab sisenemist domineerivasse ühiskonda sõpruse ja muude esmaste sidemete kaudu (võõraste kultuuri-elementide ja normide omaksvõtmine ja selle võõra kultuuriga ühtesulamine; üks kultuur kaob). Näide: iirlaste kogukond New Yorgis .
    • Akultureerumine – toimub, kui vähemusgrupi liikmed võtavad omaks domineeriva ühiskonna normid, väärtused, käitumismallid, kuid neid endid pole veel vastu võetud domineeriva kogukonna intiimsematesse sotsiaalsetesse gruppidesse . (võõraste kultuuri-elementide ülevõtmine, laenamine, imiteerimine, nt laensõnad). Näide: juute võetakse harva vastu elitaarsetesse klubidesse kuhu kuuluvad WASPidest firmajuhid.
    • Akommodatsioon - väiksem kultuurigrupp pikema aja jooksul suudab suurema grupi sees olles säilitada oma omapära. Näide: Laps hakkab käima lasteaias, venekeelsed koolid, Vene Teater, juudi kogudus , õigeusu pühade tähistamine (jõulud ja lihavõtted kaks nädalat hiljem kui riigipühad).

  • Mida nimetatakse sotsialiseerumiseks?
    Sotsialiseerumine on protsess, milles inimene omandab kultuuri ning ta õpib tundma ennast, oma sotsiaalset mina, areneb välja arusaam sellest, kes ta on ja milline ta on. Sotsialiseerumine on kogemuste ja väärtusorientatsioonide omandamine selleks, et inimene saaks täita oma sotsiaalseid rolle. Sotsialiseerumise käigus omandatakse ühiskonna elulaad ja tavad, teisalt arendame välja oma identiteedi. See on eluaegne protsess, kuna elu ja ümbruskond muutuvad pidevalt.
  • Mis vahe on mikro - ja makrosotsialiseerumisel? Näited.
    Sotsialiseerimise agendid ja tegurid sotsialiseerivad inimest kas mikrotasandil (lähedased inimesed) või makrotasandil (valitsev kultuur). Nt kodu on eelkõige elulaad ja vaimsus, kooli funktsioon on aga inimesi ette valmistada ühiskonnas elamiseks ja võimetekohaseks vajalikuks tööks.
  • Sotsialiseerumisprotsessis on oluline osata määratleda oma koht – milliseid tegureid see endas sisaldab?
    Sotsialiseerumine toimub erinevate rollide õppimise kaudu. Kui inimene soovib omada mingit staatust, peab ta õppima sellele vastavalt käituma. Rolliõppijal on rollidega kaasnevate normide ja reeglite kohta vaja informatsiooni, milleks esmase pildi annavad: vanemad (pere), omataoliste grupp (sõbrad, eelkõige teismeea sõbrad), kool (õpetajad) ja massimeedia.
    Oma koha määramine sisaldab järgmisi olulisi elemente:
    • Vajalik informatsioon: mida see staatus endast kujutab, mida peab tegema;
    • Võimalus harjutada: katse-eksitusmeetod, antisipatoorne sotsialiseerumine ehk rolli harjutatakse enne vastavasse staatusesse asumist, matkimine ehk autoriteetse inimese käitumise kopeerimine;
    • Tagasiside: positiivne või negatiivne, oluline kellelt see tagasiside tuleb
    • Sotsiaalne toetus sotsiaalsetelt võrgustikelt.

  • Miks on vaja, et inimene kasvaks üles inimkeskkonnas?
    Lapse isoleerimine eakaaslastest võib tuua kaasa kohanematust praktilises elus täiskasvanuna. Muidu ei avalduks tal ükski meie nn tänapäeva ühiskonnas tavapärane aspekt inimesele - nt rääkimine, suhtlemine jne. Tekiksid vaimsed arenguhäired jne.
  • Kes või mis on sotsialiseerimisagendid?
    Sotsialiseerimise agendid on need inimesed ja institutsioonid, kelle ülesandeks on edastada sotsiaalset mälu uuele põlvkonnale või kujunevale isiksusele.
  • Mida tähendab sotsiaalne mina?
    Sotsiaalne mina - Inimese arusaam enda kohta.
  • Kuidas kujuneb mina-pilt?
    Mina kujunemine – personaalne mina ehk spontaanselt kerkiv olemus ja sotsiaalne mina ehk mis sisaldab teiste omandatud suhtumisi
    Mina-pildi kujunemine:
    • James Cooley ja sotsiaalne mina: imiku järk järguline eraldumine oma toitjast, enese kui eraldiseisva isiksuse tajumine
    • William James´i sotsiaalne mina: igal inimesel on nii palju sotsiaalseid minasid kui tal on suhtluspartnereid.
    • Charles Horton Cooley ja peegelpildi – mina:
    • inimese arvamus selle kohta, kuidas ta teistele paistab,
    • teiste hinnangust,
    • inimese arvamusest teiste hinnangu kohta.

    Inimene mina-pilt on pidevas muutumises, kuna iga elusündmus mõjutab inimese mina-pilti. Iga suurem rollimuutus organiseerub teatud määral ümber ka inimese mina-pilti.
    Identiteet – see kuidas inimene iseennast näeb ja määratleb ühelt poolt ning teisalt see, kuidas teised mind näevad ja määratlevad. Identiteet kujuneb läbi sotsialiseerumisprotsessi. Inimene ise on võimeline kujundama seda, kuidas teised meid näevad ja määratlevad. Inimene ei ole sotsialiseerimisprotsessis ainult passiivne pool, vaid aktiivne tegutseja, kes teeb ise oma valikuid .
    Teisalt: Tegelikult kõik inimese omadused ei ole tekkinud õppimisega, vaid on suhteliselt stabiilsed kogu inimese eluea jooksul – avatus , sõbralikkus jms.
  • Kes on tähtsad teised ja üldistatud teised?
    Tähtsad teised – vanemad, eakaaslased jt, kellel on võim, et mõjutada inimese arusaamu iseenesest.
    Üldistatud teised - kõikide samasse staatusesse kuuluvate inimeste käitumisnorimid.
  • Mida tähendab desotsialiseerumine ?
    Desotsialiseerumine - õpitakse mingist rollist loobuma . Nt pensionile jäädes lepitakse tööelust loobuma.
  • Mida tähendab resotsialiseerumine ?
    Resotsialiseerumine on uute vajalike rollide ja väärtuste õppimine. Näiteks töötu staatusest tööliseks, lapsevanemaks saamine, täisealiseks saamine, abiellumine , lasteaialapsest koolilapseks jne.
  • Sotsialiseerumise seosed tervise, perekonna, kultuuri, majandusliku olukorra, sõprade jt-ga? Kuidas erinevad mõjurid kujundavad mina-pilti?
    • Tervis ja sotsialiseerumine: kehaliselt aktiivsemad noored omandavad kergemini ausa mängu reeglid ja suhtlemine liikumise läbi aitab kaasa adekvaatsemale sotsialiseerumisele.
    • Perekond: Perekonnal on suur mõju lapse isiksuse kujunemisele. Omandatakse erinevaid oskusi ning teadmisi ümbritseva maailma/ühiskonna kohta. Sotsiaalne päritolu määrab inimese staatuse ühiskonnas ning selle järgi määratleb inimene end terve elu ja ka teised märgistavad teda vastavalt. Perekond loob aluse sotsiaalsetele normidele ja nendest kinnipidamisele. Kultuur: Kultuurilised pärandid. Esmane sotsialiseerumine toimub perekonnas, samuti on perekonnal oluline roll ühiskonna kultuurilise järjepidevuse kandmisel – kultuuripärandi edastamisel.
    • Majanduslik olukord: mõjutab inimese valikuid ja võimalusi kogu tema elu jooksul.
    • Sõbrad: Toimub lapseks olemise rolli õppimine läbi sõprade. Läbi elu on sõpradel oluline roll mina-pildi kujunemisel.

  • Mida nimetatakse hälbeks?
    Hälve on käitumine, mis kaldub kõrvale sotsiaalselt aktsepteeritud normidest.
  • Hälbe jagunemine erinevatesse raskusastmesse ( deviantsus vs kriminaalsus)? Kuidas mõõdetakse hälbe raskust ühiskonnas?
    • Deviantsus - mitteformaalsete normide rikkumine ; kõrvalekalle normist, tunduvalt laiem, kui seaduse rikkumine - ei pea olema seadusega karistatav . Tavade ja moraalinormide rikkumine.
    • Kriminaalsus - formaalsete normide rikkumine, karistused rangelt paika pandud.

  • Millisest kolmest osast lähtudes võib hälvet, deviantsust uurida?
    • Esiteks - esineb sotsiaalne norm. Nt. ei tohi tappa.
    • Teiseks on konkreetne käitumine või tegevus.
    • Kolmandaks osaks on sotsiaalne reageering sellele käitumine.

    Kõik kolm peavad olema
  • Millistest teguritest hälve sõltub? Tooge näiteid.
    Hälve sõltub nii vanusest, kultuurist, tegijast (sugu, vanus, sotsiaalne staatus), ajast ja kohast/seltskonnast. Kui tunnis heliseb telefon, on tagajärg. aga kui telefon esineb koridoris , on see norm.
  • Miks võib hälve olla ühiskonnale kasulik, mis on hälbe funktsioonid? (Emile Durkheim) Kuritegevus liidab ühiskonda - liitumine kuritegevuse vastu. Piiride märkimine, kuhumaani aksepteeritakse hälbivat käitumist. Lisaks tuuakse välja, et hälbiv käitumine väljendab rahuolematust kehtivate väärtuste ja normidega.
  • Sildistamisteooria hälbelise käitumise kohta? Esmane ja teisene sildistamine.
    Hälbimus ei ole seotud indiviidi või grupiga, vaid hoopis suhtlemisprotsess deviantse ja mitte-deviantsete inimestega. H. Becker “hälbeline käitumine on seepärast hälbeline, et inimesed nii seda käitumist sildistavad”. Hälvik on “hälviku” sildi saanud.
    • Esmane hälbivus - rikume reegleid ja seda ei panda tähele ja ei mõjuta minapildi muutust;
    • Teisene hälbivus - reaktsioonid on tugevad, identideet muutub ja hakkab meie elu mõjutama (endist vangi nähakse endise vangina).

  • Konfliktiteooria hälbelisuse kohta?
    Hälve on tahtlikult reegleid rikkuda ja sageli poliitilise iseloomuga , nt punkarid , õppejõud sõidab Tallinnas jänest.
  • Kontrolliteooria hälbelisuse kohta?
    Püütakse uurida hälbelise käitumise ajendeid ja selle võimaliku käitumise kasusi ja kahjusi. Vales kohas üle tee minek - kui kasud kaaluvad kahjud üle siis tehakse ( liiklus hõre, politseid pole silmapiiril, lühendab teekonda). Kurjategijad on pigem need, kellel on kogukonnaga nõrgemad sidemed. Kuritegevuseks on tänapäeval rohkem võimalusi.
  • Konformne käitumine – mis see on ja kuidas seda kujundatakse?
    Sotsiaalselt aktsepteeritud käitumine, kujuneb vastavalt normidele, tavadele, reeglitele.
  • Mis on sotsiaalne kontroll?
    Normide ja suhtumiste kogum, mis on suunatud inimeste sellise käitumise tagamisele, mis on vastavuses antud sotsiaalse grupi, klassi ja ühiskonna huvidega.
  • Kes on sotsiaalse kontrolli agendid? Mida teevad? Kuidas jagunevad?
    Sotsialiseerimise agendid ja tegurid sotsialiseerivad inimest kas mikrotasandil (lähedased) või makrotasandil (valitsev kultuur, majandus, poliitika, massikommunikatsioon). Inimestele õpetatakse, veendakse või sunnitakse normidele alluma. Mitteformaalsed mehhanismid sisaldavad endas tähtsate teiste heakskiitu ja laitust. Kui need mehhanismid ei ole efektiivsed, rakendatakse sotsiaalse kontrolli formaalseid agente. Need on spetsiaalset rolli täitvad inimesed, kelle ülesandeks on normide rakendamine. Näiteks meie ühiskonnas on formaalsed agendid: vaimuhaiglate personal, politsei, kohtute ja vanglate töötajad ning ka sotsiaaltöötajad ja kirikutegelased.
    Formaalse kontrolli süsteem jaguneb:
    • Karistav: Karistava süsteemi formaalsetel sotsiaalse kontrolli agentidel on märkimisväärne võime kindlaks määrata ja karistada paljude lubamatute käitumisaktide eest.
    • Piirav: Piirava kontrolli süsteemi korral on kindlalt paigas eraellu sekkumise lubamise piirid ja laiem üldise hälbivuse lubamine ühiskonnas.

  • Mis vahe on struktuursetel ja protsessile keskenduvatel teooriatel hälbe käitumise selgitamisel?
    Stuktuaarsed on struktuaal-funktsionalistlik teooria, konfliktiteooria, mis rõhutavad erinevusi eri sotsiaalse staatusega inimeste hälbiva käitumise liigi ja mahu osas.
    Protsessiteooriate alla kuuluvad teoreetilised lähenemised, mis uurivad seda, miks inimesed sotsialiseeruvad deviantseteks.
  • Mida tähendab kihistumine ühiskonnas?
    Kihistumine ühiskonnas tähendab, et mingi tunnuse alusel eristuvad inimesed moodustavad gruppe ehk sotsiaalseid klasse. See toimub ressursside ebavõrdse jaotuse tõttu ja sotsiaalsetest klassidest moodustub sotsiaalne hierarhia . Ühiskond hakkab klassikuuluvuse, s.o. positsiooni järgi hierarhias hindama inimeste võimeid.
  • Nimetage viis peamist stratifikatsiooni tunnust.
    • On omane ühiskonnale,
    • Pärandub edasi,
    • On univeriaalne, kuid varieerub,
    • On seotud uskumustega ,
    • Tekitab jagatud identiteeti.

  • Kuidas omandatud ja omistatud tunnused mõjutavad inimeste asukohta sotsiaalses hierarhias?
    • Omandatud tunnused - oskused, sissetulek-põhinevad isiksusest tulenevatel saavutustel ja võivad aja jooksul muutuda, nn saavutatud staatus;
    • Omistatud tunnused - sugu, vanus, rass , rahvus, religioon- sotsiaalselt konstrueeritud ja jäigalt fikseeritud sotsiaalsed tunnused, mis ei sõltu konkreetsetest isikuomadustest, nn. sünnipärane staatus tekitavad hinnangute andmist inimeste sotsiaalsete väärtuste kohta.

    Gruppide range eristamine, vastandamine ja erinev väärtustamine tekitab sotsiaalset ebavõrdsust ressursside (võim,prestiiž, omand) omamises, viib sotsiaalsete gruppide madalama staatuseni ning vähese kogukondliku kaasatuseni. See mõjutab inimeste enesemäärangut, enesehinnangut ja reaalseid suhteid ühiskonnas. Erineva asukoha tõttu sotsiaalses hierarhias võivad erinevatel inimestel olla erinevad võimalused ja piirangud, erinev juurdepääs võimule ja otsustamisele, millest lähtuvalt tekib ka sotsiaalsel grupil erinev staatus ühiskonnas.
  • Nimeta kolm ressurssi ühiskonnas, mille alusel kihistumine toimub?
    • Võim - võime sundida oma tahet peale teistele inimestele,
    • Prestiiž - lugupeetavus, teiste inimeste austus ,
    • Omand - varandus , mida mõõdetakse maatükkides, rahas vms.

  • Nimeta erinevaid kihistumissüsteeme (ajaloos, erinevates kultuurides)?
    • Orjandus - eriline ebavõrdsuse vorm, kus ühed inimesed on teiste inimeste omanduses;
    • Kastisüsteem - Kogu ühiskond on jaotatud teatud kastideks, kuhu sündinud inimestel on teatud õigused ja kohustused. Kasti kuhu sünnitakse, pole selle elu jooksul võimalik muuta ning kui käesoleva elu jooksul ei täideta neid kastinõudeid, siis järgmises elus sünnitakse madalamasse kasti (nt Indias jt hinduistlikes riikides);
    • Seisused - feodaalsüsteem, kus seisustel olid erinevad õigused ja kohustused. (Euroopa kõrgemaks seisuseks oli aristokraatia ja alamaadel, teiseks seisuseks oli vaimulikud ja kolmandaks šerifid, meerid );
    • Klass - Suur grupp inimesi ühiskonnas, kellel on sarnased majanduslikud ressursid , mis mõjutavad tugevalt nende elustiili. Klassi aluseks on rikkuse jaotus ning tööalane staatus.

  • Mida tähendab sotsiaalne hierarhia?
    Sotsiaalsete staatuste kogum järjestatuna kõrgest madalamale. Sotsiaalne staatus väljendab inimese kui sotsiaalse rolli täitja kohta, objektiivset positsiooni ühiskonna suhetes ja hierarhias. Inimesed erinevad omandatud ja omistatud staatuselt, mille tõttu hinnatakse neid erinevalt ja selle tõttu tekib sotsiaalne hierarhia.
  • 83. Millised kihistumissüsteemid neljast peamisest on avatud ja millised suletud süsteemid? Mida avatud ja suletud süsteem tähendab?
    Avatud on klassisüsteem - Avatud süsteem tähendab, et sul on võimalus süsteemis liikuda üles-alla,
    Suletud on orjandus- , kasti- ja seisustesüsteem - Suletud süsteem tähendab, et oled seal, kus oled, eluks ajaks.
  • Milles seisneb kaasaegne orjus ?
    Inimesed on jõuga tööle sunnitud (nt lapstööjõud), on seotud võlaorjusega (nt tasutakse tööga, kuid mis ei saagi tasutud, madal palk), prostitutsioon (nt inimkaubandus), pealesunnitud abielud .
  • Mille poolest erineb klassisüsteem teistest kihistumissüsteemidest?
    Klassisüsteem on ainsana kihistumissüsteemidest avatud süsteem ja tähendab, et selles süsteemis on võimalik liikumine. Kuna klassisüsteem põhineb majanduslikul ressursil, siis ressursi kasvades on võimalik liikuda sotsiaalses hierarhias ülespoole või vastupidi.
  • Kuidas erinevad süsteemid mõjutavad inimeste ligipääsu haridusele, tervisele, võimule? – seosed omandatud ja omistatud tunnustega.
    • Suletud süsteemid võivad takistada inimeste ligipääsu haridusele, tervisele või võimule ning inimesel on ainult jäigalt fikseeritud omistatud tunnused ning ligipääsu ressurssidele ei tekigi.
    • Avatud süsteemis on inimesel lisaks omistatud tunnustele võimalus saada omandatud tunnuseid ja omandada ressursse, mis tagavad ka ligipääsu paremale haridusele, tervisele ning võimule.

  • Mida tähendab sotsiaalne mobiilsus ?
    Sotsiaalne mobiilsus tähendab inimeste ja gruppide liikumist statifikatsioonisüsteemi seas. Uuritakse kuivõrd on võimalik ühiskonnas ületada staatuste vahelisi piire .
  • Põlvkondade vaheline ja põlvkonnasisene mobiilsus?
    • Põlvkondade vaheline mobiilsus - kui saame võrrelda vanemate ja laste staatuseid.
    • Põlvkonnasisene mobiilsus - kui saame võrrelda inimese staatust tema elu jooksul.

  • Struktuurne mobiilsus, vertikaalne ja horisontaalne mobiilsus. Mobiilsuse harjutus, vt töölehte nr 4.
    Struktuurne mobiilsus: Viitab ühiskonnatasandi faktoritele, mis mõjutavad inimeste liikumise taset ühiskonnas tervikuna. Nt sõltub vabade töökohtade arv ja nende liik ühiskonnas majanduslikus süsteemis toimuvatest muutustest, aga inimeste arv, kes oleks valmis neid töökohti täitma sõltub eri põlvkondade sündimusest.
    Vertikaalne mobiilsus: Struktuurse mobiilsuse andmete põhjal saab ennustada ühiskonna mitmete alagruppide vertikaalse (üles või alla) mobiilsuse taset.
    Horisontaalne mobiilsus: Liikumine nende gruppide pinnal, mis on staatuselt/ hierarhiliselt samal tasapinnal, nt usu vahetamine, ükski usk pole parem kui teine.
  • Kuidas selgitavad/põhjendavad ebavõrdsust funktsionalistid , konfliktiteoreetikud?
    • Funktsionalistid - ühiskond koosneb omavahel seotud osadest, mis teevad koostööd stabiilsuse säilitamiseks. See stabiilsus on ohustatud ühiskonnas düsfunktsionaalsete tegevuste ja institutsioonide poolt.
    • Konfliktiteoorikud - ühiskonda iseloomustab ebavõrdsus, sotsiaalne elu on võitlus ressursside pärast. Sotsiaalne korraldus soodustab ühtede gruppide heaolu teiste gruppide arvelt.

  • Milles seisneb vanuseline, sooline, rassiline ebavõrdsus? Kas ja kuidas ilmneb Eesti ühiskonnas?
    • Vanuseline ebavõrdsus: Kui konkurents tööturul on suur, siis eelistatakse enamasti vanemaid inimesi.
    • Sooline ebavõrdsus: Mehed saavad rohkem palka, kui naised, füüsiliselt raskele tööle eelistatakse mehi.
    • Rassiline ebavõrdsus: stereotüübid, nt pagulastele makstakse suuremaid toetusi.

    Eesti ühiskonnas ilmneb – pagulastele makstakse suuremaid toetusi, naistel väiksemad palgad , kui meestel, toimub ealine diskrimineerimine (oodatakse, et pensionärid ei käiks tööl, vaid istuksid kodus).
  • Mis on perekond? Perekonna tunnused.
    Perekond – on üheaegselt nii institutsioon kui väike grupp. Perekond on grupp inimesi, kes on omavahel seotud sugulussidemetega: veresugulus , abielu või adopteerimine
    Tunnused:
    • Väikesearvuline grupp, mille liikmed peavad end perekonda kuuluvaks;
    • Perekonna moodustamise aluseks on abielu, veresugulus või sugulussuhted, lapsendamine , mingi kokkulepe ühiseluks või tegelik kooseluks;
    • Perekonna elu ja tegevuse ühine eesmärk, ühised põhihuvid;
    • Perekonnaliikmete seotus ühise majapidamisega, üks leibkond;
    • Perekond täidab ühiskonnas kindlaid sotsiaalseid funktsioone.

  • Mida nimetatakse monogaamiaks? Polügaamiaks? Kuidas polügaamia veel jaguneda võib? Mis tingib taoliste perekonnavormide kujunemist?
    • Monogaamia on ainuabielu, mille korral üks indiviid on abielus ainult ühe indiviidiga.
    • Polügaamia on kolme või enama indiviidi vaheline seksuaalsuhe. Polügaamia võib jaguneda polügüünia (mitmenaisepidamine) ja polüandria (mitmemehepidamine).
    Inimeste vajadused, normid ning tavad ühiskonnas tagavad taoliste perekonnavormide kujunemise.
  • Nimeta perekonna funktsioonid? Miks perekonda vaja on?
    Perekonna funktsioonid:
    1) Soo jätkamine – realiseeruvad seksuaalsuhted ja perekondlikud püüdlused legaalselt. Paljudes ühiskondades on abieluvälised suhted kuritegevus või ühiskondades, kus perekond rahuldab oma liikmete bioloogilisi ja turvalisusvajadusi, võrdub perest väljaheitmine surmanuhtlusega. Paljudes kaasaegsetes ühiskondades on aga olukord, kus emad kasvatavad üksi lapsi ja suhted perekonnaga on tunduvalt nõrgenenud;
    2) Ühiskonna kultuurilise järjepidevuse kandmine – kultuuripärandi edastamine , uute liikmete sotsialiseerimine ;
    3) Perekond annab oma lastele sotsiaalse seisundi – perekond on määratletud oma sotsiaalse kuuluvuse, staatusega ühiskonnas, sellest tulenevad selle liikmete haridus jm seotus teiste sotsiaalsete institutsioonidega; sotsiaalse päritolu kaudu määratleb inimene end terve elu ja ka teised märgistavad teda vastavalt;
    4) Perekond kindlustab emotsionaalsete vajaduste rahuldamise;
    5) Perekond on sotsiaalse kontrolli süsteem – normidest kinnipidamine , seksuaalsus jm.
  • Nimeta erinevaid perekonnatüüpe – mille alusel jaotus toimub? (tuumik-, horisontaalne ja vertikaalne laiendatud perekond, traditsiooniline ja modernne laiendatud perekond, patriarhaat , matriarhaat , patri -, matrilineaarne perekond, patri- matrilokaalne perekond, sümmeetriline perekond, homogaamne ja heterogaamne perekond, eksogaamsed ja endogaamsed abielud, taasloodud ehk kärgpere, üksikvanemaga pered).
    • Tuumik- ehk nukleaarperekond – koosneb abielupaarist ja nende alaealised lapsed, omane pigem kaasaegsele ühiskonnale kui traditsioonilisele ja pigem linna kui maapiirkonnale.
    • Horisontaalne laiendatud perekond – (paari mõõde) Vanemad otsustavad ühiselt, kuidas lapsi kasvatada, mille eest karistada, mille eest kiita. Isegi, kui lapsed ühinevad, et koos ulakusi teha, võib see nende arengule hästi mõjuda.
    • Vertikaalne laiendatud perekond – (põlvkondade vahelised suhted) Näiteks isa ja poja ühisrinne ema vastu.
    • Traditsiooniline ehk klassikaline laiendatud perekond – mitu sugulussuhtes olevat tuumikperekonda elavad üksteisele väga ligidal ( majas , tänaval, kogukonnas ) ning näevad üksteist regulaarselt. Traditsioonilise ühiskonna perekonnas olid perekondlikud kohustused ülemad kui individuaalsed õigused, kaasaegses ühiskonnas rõhk pigem üksikisikul ja tema vajadustel.
    • Modernne ehk modifitseeritud laiendatud perekond – mitu sugulussuhtes olevat tuumikperekonda, kes elavad üksteisele kaugel, kuid suhtlevad kaasaegseid tehnoloogiavahendeid kasutades regulaarselt.(kirjad, telefonikõned, meilid, aegajalt külastused).
    • Patriarhaat – Isaõiguslik sotsiaalne kord, milles juhtkoht on mehel ja sugulust ning pärimisjärgust arvestatakse meesliinis, isajärgus.
    • Matriarhaat – Periood ürgkogukondliku korra arengus, mida iseloomustab sugulasjärgus ja pärimiskord emaliinis, emajärgus.
    • Patrilineaarne perekond – Isajärgne, perekond, mille sugulust arvestatakse meesliini pidi.
    • Matrilineaarne perekond – Emajärgne, perekond, milles sugulust arvestatakse naisliini pidi.
    • Patrilokaalne perekond – Naine kolib peale abielu mehe (pere) juurde elama.
    • Matrilokaalne perekond – Mees kolib pärast abiellumist naise (pere) juurde elama.
    • Sümmeetriline perekond – Mõlemal partneril on võrdselt sõnaõigust.
    • Homogaamne perekond – Kaasa valitakse endaga samast rassist, usust, rahvusest, sotsiaalsest klassist, sarnase haridusega ja ühevanune.
    • Heterogaamne perekond – Kaasad erinevad rassi, usu, rahvuse, hariduse, vanuse, sotsiaalse klassi poolest.
    • Eksogaamne abielu – Keelatud on abielu ühe ja sama sugukonna vm. sugulusrühma liikmete vahel.
    • Endogaamne abielu – Abielu ainult ühe ja sama ühiskondliku rühmitise liikmete vahel.
    • Taasloodud ehk kärgpere – Peremudel, kus elavad koos eri vanemate lapsed.
    • Üksikvanemaga pere – Ema/isa, kes elab lapse/lastega üksi koos.

  • Perekonna funktsionalistlik-, konfliktiteoreetiline ja mikrosotsioloogiline käsitlus.
    • Funktsionalistlik käsitlus – Perekond on üks peamisi organeid, mis moodustab olulise osa nn „ühiskonna kehast”. Perekonna ülesandeks on laste sotsialiseerimine, toidu ja peavarju, emotsionaalse toetuse tagamine pereliikmetele. Sel viisil panustab perekond ühiskonna stabiilsuse tagamisse ning aitab luua harmoonilisemat ühiskonda. Selline lähenemine eeldab sotsialiseerimisel ühtsete väärtushinnangute jagamist.
    • Konfliktiteoreetiline käsitlus - Konfliktiteoreetilisest vaatenurgast vaadeldakse, kes saab abielust kõige enam tulu? Kuidas perekond taastoodab sotsiaalset ebavõrdsust ühest põlvkonnast teise. Nt ebavõrdsus klasside vahel, meeste ja naiste vahel. Konfliktiteoreetikud rõhutavad, et tuumikperekonnas ei toimu sarnaste väärtuste jagamine, vaid õpetatakse selle liikmetele sobivad käitumisnormid, mis tulenevad ülemiselt keskklassilt. Samuti rõhutavad konfliktiteoreetikud perekonna nn „tumedamat poolt” ehk sellist käitumisviisi, mis on perekonna suhtes düsfunktsionaalne – vägivald, lapsepilastus jms. Tulu saavad sugulusgrupid ja perekonnapead ja mehed rohkem kui naised. Verepilastuskeeldu ja abielureegleid kasutatakse varanduse hoidmiseks suguvõsas. Abielu puhul määravad pruudi või ka peigmehe valiku perekonnapead, jõu abil kontrollitakse teiste pereliikmete käitumist. Kuigi verepilastus on keelatud, on see siiski väga levinud nähtus paljudes ühiskondades. Abielu on osa perekondadevahelisest võimusüsteemist, kus abielu kaudu kas säilitatakse või muudetakse perekonna majanduslikku ja poliitilist seisundit . Seal kus funktsionalistid näevad peresuhete loomises kogukonna tugevdamist, näevad konfliktiteoreetikud tegelikult vaid erinevust ühiskonnas majanduslikku ja poliitilist võimu omavate inimeste vahel. Legitiimsuse printsiip pole tähtis ühiskondades, kus isa ei saa oma naist ja lapsi majanduslikult heale järjele aidata.
    • Mikrosotsioloogiline käsitlus - Peresisesed rituaalid.

  • Mis on perekonnatsükkel? Kuidas erinevates kultuurides ja erinevatel ajalooperioodidel on toimunud muutused perekonnatsükli erinevates osades?
    Perekonnatsükkel - protsess pere loomisest selle lõpuni:
    • Kohtumine ,
    • abiellumine suhteliselt lühikese perioodi jooksul, ohtrad seksuaalkogemused,
    • perekonnas keskmiselt 2 last,
    • peale laste kooli minekut või varemgi naaseb ema tööle,
    • vanemate eluiga suhteliselt pikk,
    • laste lahkumine kodust, oma perekonna loomine,
    • vanematel roll lastelaste kasvatamisel või hoidmisel.

    Muutused perekonnatsükli erinevates osades:
    • Kaasaegset perekonda iseloomustab „tühja pesa faas”, mida varasemad põlvkonnad ei tundnud,
    • Tõusnud on laste sünnitamise ja abiellumise iga – paremad võimalused tööl käia, rasedust vältida,
    • Tõusnud on lahutuste arv ja taasabiellumine. Erinevate teadlaste hinnangul jääb kauemaks kui 30 aastat püsima alla poole sõlmitud abieludest. Minevikus jäid paljud lapsed poolikusse peresse kasvama peamiselt ühe abikaasa varajase surmaga.
    • India küla vanemate nõukogu keelas armastusel põhinevad abielud. Samas keelati muuhulgas ka alla 40-aastastel naistel üksi sisseostude tegemine ja mobiiltelefoni kasutamine avalikus kohas. Paljud sellised otsused on viinud näiteks naiste aumõrvadeni.
    • Islamistid ei poolda vabaabilelusid. Need kes on sellises suhtes, loobitakse kividega külaväljakul kõigi nähes surnuks . Hiinas korraldatakse rikastele vallalistele naistele pidulikke üritusi- tutvumise eesmärgil, kohale kutsutakse ka vallalised heal järjel mehed. Vallaliste, mitte abielus olnud naiste pargid. Kogunevad naised, keda pole ära võetud 20- dates eluaastates.

  • Millised on peamised muutused kaasaegses perekonnas võrreldes nt 100 aasta taguse perekonnaga?
    • Perekonna funktsioonide muutumine,
    • abielude arvu vähenemine,
    • vabaabielud,
    • uuesti abiellumine, nn kärgperede tekkimine,
    • üksikvanematega perede arvu kasv,
    • lahutuste arvu kasv,
    • pere suuruse vähenemine,
    • rohkem sünde väljaspool abielu,
    • pere on rohkem lapse keskne ,
    • nukleaarperekonna suurem privaatsus ,
    • kaugemate sugulussuhete nõrgenemine.

  • Mis on tundenihe?
    Tundenihe – kelle vastu on perekonnas tugevamad tunded, traditsioonilises esikohal vanemad, kaasaegses pigem abikaasa.
  • Mis on religioon? Miks on kultuuriuniversaal, sotsiaalne fakt?
    • Religioon - uskumuste süsteem, mis põhineb arusaamisel, et jumalik jõud juhib saatust ja suunab inimest ebamaise suunas.
    • Kultuuriuniversaalid - teatud elemendid, mis esinevad igas kultuuris (Kohanemine keskkonnaga, korra säilitamine, korrapärane paljunemine ja uute liikmete vastuvõtt, uskumuste kujunemine).
    • Sotsiaalsed faktid - kindlamustrilised inimkooslust iseloomustavad faktid.

  • Religiooni inklusiivne ja eksklusiivne käsitlus.
    • Inklusiivne (kaasahaarav) definitsioon – sisaldab väga laia uskumuste ringi, millele inimesed on omistanud religioosse mõõtme. Samas ei sisalda endas üliinimlikke, üleloomulikke nähtusi. See definitsioon haarab endasse nii jalgpalli, muusika , rojaalsuse jms, mis võivad inimeseelus omandada religioosse staatuse, kuigi paljud ei mõtle sellele kui mingile usule, religioonile;
    • Eksluusiv (tõrjuv) definitsioon – viitab uskumustele, milles on olemas üleloomulik, üle-inimlik element ning mida enamik inimesi mõistabki religiooni all: islam , ristlus, budism , sikhism, hinduism .

  • Mis on religioossus , selle viis tasandit ? Selgitus ja näited.
    Religioossus on sotsioloogiline mõiste, mida kasutatakse eelkõige siis, kui juttu on kas rahvaste, gruppide või üksikisiku religiooni määrast. Samas võib seda kasutada ka usuliste õpetuste, tegevuste ja pühendumise eripäradest rääkides. Jaotatakse viieks tasandiks:
    1) kogemuslik - inimese emotsionaalne side religiooniga. Nt.millist rolli mängib usk sinu otsuste tegemisel.
    2) rituaalne - kui tihti praktiseeritakse religiooniga seotut. Nt. Igal pühapäeval kirikus käimine või 5x päevas palvetamine Meka suunas.
    3) ideoloogiline - indiviidi uskumused religioossetesse doktriinidesse. Nt. kümme käsku, 7 surmapattu
    4) tähenduslik - kui tugevalt väljendub religioon inimese igapäevaelus. Nt. Tõsiusklik moslem palvetab 5x päevas ja lähtub oma igapäevastes tegevustes koraanist.
    5) intellektuaalne - indiviidi teadmised religiooni ajaloost, põhimõtetest ja õpetustest. Nt. Inimene, kes oma kõigil tasanditel järgib mingit religiooni on teadlik selle ajaloost ja õpetustest.
  • Nimeta religiooni põhielemendid? Näited.
    • USKUJAD: Religioon eeldab grupi sellesse uskujate olemasolu,
    • PÜHA: Religioon seostub mõistetega, mida loetakse pühadeks,
    • USKUMUS: Religioon on mõtestatud teatud uskumuste kogumine,
    • RITUAAL: Religioon tähendab eriliste tegevuste või rituaalide kogumit,
    • ÕIGE, PÜHA ELU: Religioonis sisalduvad ettekujutused õigest, pühast elust.

  • Mis on maagia ? Näited maagia kohta.
    • Maagia on käitumine, mille abil soovitakse mõjutada nähtamatuid jõude.
    • Maagia (usund, religioon) on loodususundiline riituslik käitumine, millega püütakse oma eesmärkide saavutamiseks enda tahtele allutada üleloomulikke jõude.

    Nt: "risti ette löömisega", "musta kassi nägemisega" või "üle õla sülitamiseda" seotud toimingud on maagilise mõtlemisega seotud käitumised. Lisaks on viirukite põletamine kodu puhastuse eesmärgil maagiline rituaal ning poolvääriskivide kandmine, uskumaks, et need aitavad elus paremini toime tulla, on maagiline uskumus.
  • Mis on religooni funktsioonideks?
    • Regulatiivne – põhineb ja levitab ühiskonnas teatud väärtusi ja norme, motiveerib ja reguleerib inimeste sotsiaalset käitumist ning esitab teatud käitumisstandardid.
    • Integratiivne – liidab inimesi ühiskonnas, tagab püsiva sotsiaalse korra ja stabiilsuse.
    • Kommunikatiivne – väljendub eelkõige kultuse tasemel, et usklikud saaksid suhelda Jumalaga ja omavahel.
    • Psühhoteraapiline – avaldada usklikele positiivset mõju, anda neile lohutust ja tröösti, eriti kui inimesi tabavad mured ja hädad.

  • Funktsionalistlik (sh Durkheimi käsitlus) ja konfliktiteoreetiline käsitlus (sh Max Weber , Karl Marxi nägemus religioonist).
    • Funktsionalistliku käsitluse järgi pakub religioon individuaalset tuge, on sotsialiseerimisagent ning aitab integreeruda ühiskonda.
    • Konfliktiteoreetikute järgi on religioon sotsiaalse kontrolli vahend, mida valitsev klass enda huvides kasutab: hoiab inimesi paigal nende staatuses , allutab neid vastavalt reeglitele ning toetab ja õigustab ühiskonnas valitsevat ebavõrdsust. Paljud religioonid teenivad nn. mahajahutamisefunktsiooni, pehmendades viha ebaõigluse vastu.

    Weberi nägemus: Religioon annab aluse muutustele ühiskonnas.
    Marxi nägemus: Religioon on nagu valuvaigisti allasurutud inimesele ning illusioon, mis õigustab ühiskonna korraldust.
  • Mis on uskumuste funktsioonid?
    Usundid ja rituaalidel põhinevad süsteemid rahuldavad nii individuaalseid kui grupivajadusi. Nad on suure hulga maiste nähtuste tõlgendamise süstemaatilised meetodid.
    Religioonil kui sotsiaalsel institutsioonil on 4 funktsiooni:
    • Regulatiivne – põhineb ja levitab ühiskonnas teatud väärtusi ja norme, motiveerib ja reguleerib inimeste sotsiaalset käitumist ning esitab teatud käitumisstandardid.
    • Integratiivne – liidab inimesi ühiskonnas, tagab püsiva sotsiaalse korra ja stabiilsuse.
    • Kommunikatiivne – väljendub eelkõige kultuse tasemel, et usklikud saaksid suhelda Jumalaga ja omavahel.
    • Psühhoteraapiline – avaldada usklikele positiivset mõju, anda neile lohutust ja tröösti, eriti kui inimesi tabavad mured ja hädad.

    Samuti jagatakse religioon vastavalt hingepäästmise iseloomule , milleks:
    1) valitakse passiivne (müstitsism) või aktiivne ( asketism ) tee;
    2) hinge päästmine toimub kas selles või teises ilmas.
  • Millele ja kuidas on religioon veel mõju avaldanud?
    • Piibel kui ühiskondliku elu mõjutaja: inimeste omavahelised suhted ehk eeskuju piiblilugudest, 7-päevane nädal juutlusest , kirikupühade tähistamine, ajaarvamine , mis tänapäeval on seotud Jeesuse sünniga, inimeste nimed, meeste ja naiste õiguslik seisund;
    • Piibel elu keskpunktis : keskajal oli piiblilugemine vaid väheste eesõigus. Toimus pidev võitlus piibli-tõlgendamise ainuõiguse pärast.
    • Piibel kui kunsti mõjutaja: kirjandus (taeva ja põrgu kujutamne, usuga seotud küsimused, nt Lev Tolstoi , Dostojevski jpt on oma teostus otsinud vastuseid Piibli põhiküsimustele), muusika , arhitektuur (nt lääne keskaegsete kirikute ristikujuline plaan, kõrged ristiga tornid viitavad inimese seostele taevaga) kujutav kunst , ikoonid (ülesandeks luua kokkupuutepind inimliku ja taevase maailma vahel. Tähtsamad isikud sageli kujutatud suurematena, et rõhutada taeva hierarhilist korda. Erinevate sündmuste üheaegse kujutamisega näidatakse aja ja põhjuslike seoste kadumist kontaktis taevaga.), teater ja filmikunst („Kristuse kannatused”, „Da Vinci kood” jne).

  • Mida nimetatakse sekulariseerimiseks ?
    Sekulariseerumine on ühiskonna usuliste väärtuste ja institutsioonide (nt kirikute) domineerimise asendumine mittereligioossete ehk ilmalike väärtuste ja institutsioonidega.
  • Mis on elatusviis ? (Grete M)
    “Elatusviis” – viis, kuidas grupp kohandub keskkonnaga valitud kaupade ja teenuste tootmise kaudu ning nõnda kindlustab vajaliku toidu ja kaitse enda säilimiseks.
  • Millisteks peamisteks osadeks jaguneb majandus (tootmine, jaotus, tarbimine)?
    Majandus on kaupade ja teenuste tootmine, vahetus, jaotus ja tarbimine.
    • Tootmine – Inimtegevus, tulemusena tekib toode, millel on tarbija.
    • Jaotus – Aluseks sotsiaalsele stratifikatsioonile.
    • Tarbimine – Kultuuri olemust nätab liikmete saadaolevate teenuste kasutamine.

  • Nimeta majandussüsteemi erinevaid tootmisviise (jaguneb kolmeks: primaarne, sekundaarne ja kolmanda astme tootmine)? Näited, kas kultuur, religioon nt mõjutavad?
    • Primaarne tootmine – nn otse tarbimine, töötlemist ei toimu, nt jahindus, karjandus , korilus;
    • Sekundaarne tootmine – millegi toormaterjalist valmistamine ja siis tarbimine, nt käsitöö saadused , autod vms;
    • Kolmanda astme tootmine – tasuliste teenuste pakkumine ja informatsiooni vahendamine, nt lapsehoidmine, aga ka rahvusvaheline pangandus. Teenindussektori kiire kasv – eelkõige madalapalgaliste töökohtade arvel.

  • Mis vahe on kapitalistlikul ja sotsialistlikul majandussüsteemil?
    Kapitalistlik majandussüsteem – minimaalne riiklik omand ja riiklik kontroll.
    Sotsialistlik majandussüsteem – maksimaalne riiklik kontroll, valitsusepoolne tootmine ja jaotamise planeerimine .
  • Mida tähendab barter ja mida retsiprooksuse reegel?
    Barter – sama väärtusega toodete või teenuste vahetamine.
    Retsiprooksuse reegel – kingituse saamine kohustab midagi samaväärset hiljem tagasi andma.
  • Kuidas on tarbimine kultuuriti ja kaasajal muutunud?
    See, kuidas ühiskonna liikmed kasutavad saadaolevaid kaupu ja teenuseid, näitab kultuuri olemust.
    Kultuuriti: Kunagi pidid kõik tööd tegema, et leib oleks laual
    Kaasajal: Tarbimine on suurenenud.
  • Mis vahe on ametlikul ja mitteametlikul majandusel?
    • Ametlik majandus – ametlikult heakskiidetud majandussüsteem, kus töötajate üle peetakse arvestust ning nende töötasudelt arvestatakse makse.
    • Mitteametlik majandus – nn “must majandus”, kus teenuste ja toodete eest makstakse sularahas vältimaks maksude tasumist (või ka natuuras , ehk kaup kauba vastu, teenus teenuse vastu? - annan pudeli viina , kui maa ära künnad).

  • Mis on töö ja kuidas mõjutab töö olemasolu ja tegemine kaasaegses ühiskonnas selle liikmete igapäevaelu?
    Töö, olgu siis palgaga või mitte, on inimese vaimsed või füüsilised jõupingutused mingi ülesande täitmiseks, mis rahuldab inimes(t)e vajadusi. Töökoht (töö) on jõupingutused, mida vahetatakse regulaarse palga vastu. Töö on majanduse aluseks.
    Tööd iseloomustavad järgmised tunnused:
    • Raha – palk või sissetulek määravad ära inimese elustiili ja vajaduste rahuldatuse;
    • Aktiivsus – tööl saab inimene näidata oma oskusi ja võimeid, tööst sõltub ka inimese aktiivsus töövälisel ajal;
    • Vaheldus – erineb kodusest keskkonnast ja kodustest töödest.

  • Kuidas mõjutab töö vaba aja veetmist?
    • Püsiv ajajaotus – enamuse inimeste elurütm ja päeva jaotamine lähtub tööst. Inimene, kes jääb töötuks ei oska sageli oma ajaga midagi peale hakata;
    • Sotsiaalsed kontaktid – võimalus leida sõpru ning osaleda erinevatel üritustel;
    • Personaalne identiteet – kes ma olen, milline on sotsiaalne staatus, sellega kaasnevad rollid.

  • Mis on võim? Funktsionalistide ja konfliktiteoreetikute lähenemine?
    Võimu üldkasutatav definitsioon pärineb saksa sotsioloogilt Max Weberilt, kes defineeris võimu kui eesmärkide realiseerimise tõenäosust teiste tahtes olenemata.
    Funktsionalistid: võim on ühiskonna tasandil võime valitseda ja säilitada grupisisest korda.
    Konfliktiteoreetikud: konkreetse klassi võime saavutada endale seatud eesmärke.
  • Mis on autoriteetsus? Mis on sund?
    • Autoriteetsus - on tõenäosus, et kuuletumine käsule võetakse vastu teatud grupi inimeste poolt. Autoriteet on võim, mille omajaid tunnustatakse legitiimselt ilma võimuta inimeste poolt. Inimesed kuuletuvad, sest võimukandjate ütlusi aktsepteeritakse ning neil on õigus alamatele öelda, mida ja kuidas käituda.
    • Sund – on võimu tüüp, mis pole legitiimseks tunnistatud nende poolt, kel võimu pole. Võimulolijad valitsevad siiski, ilma, et alamad neid avalikult tunnustaks. Inimesed kuuletuvad ainult seepärast, et nad on sunnitud vägivalla või selle ohu tõttu.

  • Nimeta erinevaid domineerimise tüüpe? Milles need seisnevad?
    • Traditsiooniline domineerimine – rajaneb harjumuse ja kommete jõul ning grupitavade aktsepteerimisel;
    • Karismaatiline domineerimine – põhineb juhi erakordsetel võimetel või tema ideede erakordsusel. Karismaatilise liidrite ja järgijate vahel tekib eriline side, järgijad usuvad juhi üliinimlikesse omadustesse ja on valmis täitma tema käske kõhklemata.
    • Legaalne domineerimine – Weberi järgi kõige ratsionaalsem domineerimisviis, kuna põhineb valitseja ja valitsetava vahelistel umbisikulistel sidemetel. Juhi võim on piiratud seadustega, mis kehtivad kõigi võimukandjate suhtes olenemata isiklikest omadustest või sotsiaalsest staatusest. Nt bürokraatia (ühekülgsus).

  • Mis on poliitika? Poliitika institutsioonina?
    • Poliitika – Kavakindel tegutsemine, mõjutamaks/korraldada riigiasju, ühiskonnaelu.
    • Poliitika institutsioon - poliitiliste reeglite, standardite jms. kogum, millega reguleeritakse ja juhitakse ühiskondlikke protsesse.

  • Nimeta erinevaid poliitilisi režiime ja kirjelda neid? (Demokraatia vs totalitarism)
    Totalitaarsed režiimid: püüavad reguleerida ühiskonna ja selle liikmete elu kõiki aspekte , sh religioon ja eraelu. Riigipead võivad olla nii diktaatorid , usumehed, sõjaväelased.
    • Diktatuur – totalitarismi edasiarendus, kus kogu võim kuulub ühele inimesele, mitte väikesearvulisele eliidile.
    • Tavaliselt ühiskondades, kus puuduvad demokraatia eeltingimused: levinud kirjaoskus , majanduslik stabiilsus või võrdsuse ideoloogia.
    • Kontroll kultuuri üle – massiteabevahendid, kool, teater jms.

    Demokraatlikud režiimid:
    • Eksisteerivad kodanikuvabadused, poliitilised mõtteavaldused, mida on õigus avaldada siis kui ollakse oma õigustest teadlikud.
    • Erinevate parteide ja poliitiliste suundade esindatus.

  • Nimeta erinevaid avaliku arvamusega manipuleerimisvõimalusi – poliitilisi vahendeid?
    Avaliku arvamusega manipuleerimine :
    • Propaganda – sellise valikulise info levitamine, mis arvatakse olevat soodne võimulolijatele ja mis peaks suurendama solidaarsust ja toetust liidritele;
    • Tsensuur – informatsiooni valikuline tagasihoidmine. Kontrollitakse millist informatsiooni elanikkonnale edastada ning millist mitte
    • Poliitilise opositsiooni lämmatamiseks kasutatavad vahendid:
    • Varjatud jälgmine
    • Telefonide pealtkuulamine
    • Posti avamine jm

  • Mis on sotsiaalse lojaalsuse kese ning kuidas seda luuakse? Näited.
    Valitsev grupp muutub sotsiaalse lojaalsuse keskmeks, määrab ja kehtestab reeglid. Juhiks võib olla olenevalt ühiskonnast nõid, kuninganna, keiser , sõjaväeline diktaator , president vm.
  • Mida mõistame poliitilise sotsialiseerumise all?
    Poliitiline sotsialiseerumine on protsess, mille käigus keskkonna mõjutustel ja inimese isiklike kogemuste alusel kujuneb välja inimese poliitiline orientatsioon . Oluline roll esmastel sotsialiseerimisagentidel. Oluline seos ülikoolil ja hilisemal töökohal. Nt konservatiivsed noored valivad töökoha kas äris või militaarsektoris, liberaalsemate vaadetega teaduslikus või sotsiaalsektoris.
  • Mis on avalikud varad? Kas ja kuidas võimulolijad seda ühiskonnaliikmetele tagama peavad?
    • Avalikud varad on õigused, mis on olemas igal ühiskonnaliikmel.
    • Lisaks on avalikud varad ka need, mida (kõigil on õigus) ühiselt kasutame, nt teed, pargid ehk ühishüvised.

    Selleks, et igaüks saaks oma õigusi kaitsta, peavad olema piirangud teistele. Nt mul on ainult nii kaua õigus elule, kui teistel on piirangud minu elu kallale tulemiseks.
    • .DOCX Laadi alla originaalfail 18 lk · .docx · 103 allalaadimist
    Vasakule Paremale
    Sotsioloogia eksam - kordamisküsimused ja vastused #1 Sotsioloogia eksam - kordamisküsimused ja vastused #2 Sotsioloogia eksam - kordamisküsimused ja vastused #3 Sotsioloogia eksam - kordamisküsimused ja vastused #4 Sotsioloogia eksam - kordamisküsimused ja vastused #5 Sotsioloogia eksam - kordamisküsimused ja vastused #6 Sotsioloogia eksam - kordamisküsimused ja vastused #7 Sotsioloogia eksam - kordamisküsimused ja vastused #8 Sotsioloogia eksam - kordamisküsimused ja vastused #9 Sotsioloogia eksam - kordamisküsimused ja vastused #10 Sotsioloogia eksam - kordamisküsimused ja vastused #11 Sotsioloogia eksam - kordamisküsimused ja vastused #12 Sotsioloogia eksam - kordamisküsimused ja vastused #13 Sotsioloogia eksam - kordamisküsimused ja vastused #14 Sotsioloogia eksam - kordamisküsimused ja vastused #15 Sotsioloogia eksam - kordamisküsimused ja vastused #16 Sotsioloogia eksam - kordamisküsimused ja vastused #17 Sotsioloogia eksam - kordamisküsimused ja vastused #18
    Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
    Leheküljed ~ 18 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2018-06-13 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 103 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor AnnaAbi Õppematerjali autor
    PDF TXT
    Antud failis on vastused 127 sotsiologia valdkonda kuuluvale küsimusele. Mõned neist (välja toon siin 51) nt:
    1. Mis on sotsioloogia? (Mida sotsioloogia uurib?)
    2. Mille poolest erinevad omavahel psühholoogia ja sotsioloogia, kuigi mõlema uurimisobjektiks on inimene ja tema käitumine? Sotsioloogia vs ajalugu.
    3. Mida tähendab sotsioloogiline kujutlus? Peter Bergeri käsitlus? Näidisülesanne: mida võib laiemas plaanis tähendada nt hammaste pesemine, tassi kohvi joomine vms. Eksamil on vaja tuua näide teistsuguse igapäevase tegevuse või nähtuse kohta.
    4. Mis on sotsiaalne institutsioon? Millest koosneb? Näited.
    5. Mis on sotsiaalne fakt? Kuidas on faktid meie igapäevase eluga seotud? Näited juurde.
    6. Kuidas on faktid seotud sotsiaalsete institutsioonidega?
    7. Millised tunnused iseloomustavad sotsioloogilist vaatekohta?
    8. Auguste Comte – miks peetakse teda sotsioloogias oluliseks?
    9. Mida tähendab sotsioloogias positivism, mis iseloomustab positivistlikku lähenemist?
    10. Mida tähendab Comte „kolme astme seadus”? Peate oskama lahti seletada erinevad kolm astet: teoloogiline, metafüüsiline ja positivistlik ehk kuidas iga tasandi kohaselt maailma ja seal toimuvat seletatakse.
    11. Emile Durkheim – tema panus sotsioloogiasse?
    12. Mehaaniline ja orgaaniline solidaarsus – mida tähendab, mis seob mehaanilise solidaarsuse korral gruppi/ühiskonda kokku? Mis seob orgaanilise solidaarsuse korral?
    13. Mida tähendab anoomia?
    14. Karl Marxi panus sotsioloogiasse?
    15. Konfliktiteooria Marxi käsitluses? (kapitalism vs proletariaat)
    16. Baas ja pealisehitus – ühiskonna seletamine.
    17. Max Weberi roll sotsioloogias? (peamised mõisted ja teooriad – nt maailmapaljastus, ideaaltüüp, võimu teema)
    18. Mõistmine? Mida see tähendab Weberi käsitluses?
    19. Mille uurimisele tuli Weberi arvates eelkõige keskenduda? (inimkäitumise subjektiivsetele motiividele)
    20. Inimtegevuse/-käitumise neli peamist ideaaltüüpi – kirjeldage ning tooge näited.
    21. Pierre Bourdieau: mis on sotsiaalne väli, habitus ning kuidas mõjutab kogukapital (koosneb sotsiaalsest, kultuurilisest ja majanduslikust kapitalist) inimeste paigutust sotsiaalsel väljal? Näited.
    22. Selgita funktsionalistliku teooria selgitust ühiskonna kohta üldiselt?
    23. Peamine kriitika funktsionalistliku teooria kohta?
    24. Milles seisneb konfliktiteooria seisukoht ühiskonna olemuse kohta?
    25. Mikrosotsioloogiline lähenemine: milles seisneb sümboolse interaktsiooni teooria põhiolemus?
    26. Millest lähtuvad ümbritseva uurimisel dramaturgilise lähenemise pooldajad?
    27. Mis on ühiskond? Ühiskonna tunnused.
    28. Nimeta ühiskonna kolm peamist looduslikku raamistikku ning too näiteid kuidas iga osa mõjutab ühiskonnatüüpi ja olemust.
    29. Kas ühiskond on grupp inimesi või võib ühiskonda vaadelda ka inimesteset eraldi? Objektivistide ja subjektivistide nägemus ühiskonna olemusest? Igaüks peaks leidma endale sobiva seisukoha ning oskama seda põhjendada.
    30. Kuidas on ühiskond seotud kultuuriga?
    31. Erinevad ühiskonnatüübid? Mille järgi peamiselt jaotatakse?
    32. Mille poolest erinevad omavahel traditsiooniline, industriaalne ja postindustriaalne ühiskond?
    33. Mis on siirdeühiskond? Mis siirdeühiskonnas toimub?
    34. Mis on kultuur?
    35. Nimeta kultuuri kolm komponenti ning too näiteid. Peate olema valmis ülesannet lahendama, vaadake ÕISis vastavat töölehte.
    36. Mida tähendab kultuuriuniversaal? Kuidas seostub sotsiaalsete institutsioonidega?
    37. Mis on väärtus?
    38. Selgitage erinevate sotsiaalsete normide olemust: tava, moraalinorm, seadus, tabu?
    39. Kuidas on seotud omavahel väärtused ja sotsiaalsed normid? Eksamil ülesanne väärtuste ja normide omavahelisest seosest, vaadake töölehte nr 2.
    40. Mis on kultuuriareaal? Näide
    41. Mis on kultuuribarjäär? Näited erinevatest kultuuribarjääridest.
    42. Mis on kultuurišokk? Näide.
    43. Mis vahe on eliit- ja massikultuuril?
    44. Mis on sümbol?
    45. Mis on verbaalne ja mitteverbaalne suhtlemine? Kuidas võivad kultuuriti erineda?
    46. Kuidas on omavahel seotud keel ja taju?
    47. Mida tähendab rituaal, siirderituaal? Näited.
    48. Rituaalide erinevad käsitlused, kriitika.
    49. Milles väljendub kultuuriline mitmekesisus?
    50. Mis on etnotsentrism? Etnotsentrismi positiivne (oma kultuuri väärtustamine) ja negatiivne (teiste halvustamine) tähendus. Ksenofoobia. Näited.
    51. Mis on subkultuur? näited

    Sarnased õppematerjalid

    Kordamisküsimused eksamiks sotsioloogias
    16
    docx

    Kordamisküsimused eksamiks sotsioloogias

    1. Mis on sotsioloogia? (Mida sotsioloogia uurib?) Sotsioloogia on teadus, mis uurib sotsiaalsete gruppide, inimese ja ühiskonna vahelisi seoseid. Sotsioloogia on teadus, mis uurib inimest kui kaaslast, grupi ja ühiskonna liiget. 2. Mille poolest erinevad omavahel psühholoogia ja sotsioloogia, kuigi mõlema uurimisobjektiks on inimene ja tema käitumine? Sotsioloogia vs ajalugu. Psühholoogia erineb sotsioloogiast, kuna keskendub ainult indiviidist tulenevatele teguritele. Samuti erinevus selles, kuidas uuritakse: psühholoogias tehakse eksperimente, sotsioloogias uuritakse inimest tema loomulikus keskkonnas, situatsioonis. Sotsioloogia nn leiutati 19.sajandil, mil mõned teadlased hakkasid läbi viima Inglismaal ja mujal Euroopas uusi uurimusi

    Sotsioloogia
    Sotsioloogia eksamiküsimused
    29
    docx

    Sotsioloogia eksamiküsimused

    kolmanda astme tootmist) ning näiteid peate osakama tuua praktiliselt iga küsimuse juurde ka siis, kui ma pole seda eraldi välja kirjutanud. Definitsioone ei pea sõna-sõnalt pähe õppima, vaid peate oskama oma sõnadega selgitada vastavat teemat. Kui definitsioon on peas, siis võite julgelt ka seda kasutada. Kui mõni küsimus on selline, et üldse vastust ei leia, siis tuleb õppejõule kirjutada. Head õppimist! 1. Mis on sotsioloogia? (Mida sotsioloogia uurib?) Sotsioloogia uurib inimesi teiste inimeste keskel. 2. Mille poolest erinevad omavahel psühholoogia ja sotsioloogia, kuigi mõlema uurimisobjektiks on inimene ja tema käitumine? Sotsioloogia vs ajalugu. Erineb sotsioloogiast, kuna keskendub ainult indiviidist tulenevatele teguritele. Samuti erinevus selles, kuidas uuritakse: psühholoogias tehakse eksperimente, sotsioloogias uuritakse inimest tema loomulikus keskkonnas, situatsioonis. 3. Mida tähendab sotsioloogiline kujutlus

    Sotsioloogia
    Sotsioloogia I kordamisküsimused eksamiks
    24
    doc

    Sotsioloogia I kordamisküsimused eksamiks

    Sotsioloogia alused Liina Käär Kordamisküsimused eksamiks: 1. Mis on sotsioloogia? (Mida sotsioloogia uurib?) Sotsioloogia on teadus, mis uurib sotsiaalsete gruppide, inimese ja ühiskonna vahelisi seoseid. Sotsioloogia on teadus, mis uurib inimest kui kaaslast, grupi ja ühiskonna liiget. 2. Mille poolest erinevad omavahel psühholoogia ja sotsioloogia, kuigi mõlema uurimisobjektiks on inimene ja tema käitumine? Sotsioloogia vs ajalugu. Psühholoogia erineb sotsioloogiast, kuna keskendub ainult indiviidist tulenevatele teguritele. Samuti erinevus selles, kuidas uuritakse: psühholoogias tehakse eksperimente, sotsioloogias uuritakse inimest tema loomulikus keskkonnas, situatsioonis. Sotsioloogia nn leiutati 19.sajandil, mil mõned teadlased hakkasid läbi viima Inglismaal ja mujal Euroopas uusi uurimusi Enesetappude uurimus: selgus, et suitsiidide tase püsis aastaid stabiilsena ­ olles

    Sotsioloogia
    Sotsioloogia eksami kordamisküsimused vastused
    12
    doc

    Sotsioloogia eksami kordamisküsimused+vastuse d

    Sotsioloogia alused Liina Käär 1. Mis on sotsioloogia? (Mida sotsioloogia uurib?) Teadus, mis uurib inimese käitumist grupis, hõlmates nii kollektiivseid jõude kui ka viisi, kuidas inimene iseseisvalt mõtestab oma kogemusi (enesepeegeldust). Sotsioloogia on suhteliselt noor teadusharu. Tegeleb igapäevase eluolu uurimisega ­ omaenda perspektiivist lähtudes. Püüab uurida, mis on nn "üldtuntud tõdede" taga: nt karistused vähendavad kuritegevust, õnnelikud töötajad on produktiivsemad jne. Eesmärgiks on uurida sotsiaalseid jõude, mis meie igapäevast elu mõjutavad: poliitika, haridus, suurfirmad jne. Mõiste sotsioloogia - Auguste Comte. Eesmärgiks on uurida inimeste käitumist sotsiaalsete olenditena

    Sotsioloogia
    Sotsioloogia kordamisküsimused eksamiks 2013
    13
    doc

    Sotsioloogia kordamisküsimused eksamiks 2013

    Sotsioloogia alused Liina Käär Kordamisküsimused eksamiks: 1. Mis on sotsioloogia? (Mida sotsioloogia uurib?) teadus, mis uurib inimest kui kaaslast, grupi- ja ühiskonnaliiget. Uurib inimest teiste inimeste keskel. 2. Mille poolest erinevad omavahel psühholoogia ja sotsioloogia, kuigi mõlema uurimisobjektiks on inimene ja tema käitumine? Sotsioloogia vs ajalugu. Sotsioloogia uurib kuidas väliskeskkond mõjutab meie käitumist. Psühholoogia väidab aga, et käitumist mõjutavad ainult inimesest endast tulenevad tegurid. Ajalooline vaatenurk- ajaloo uurimine selgitamaks industriaalühiskonna kujunemist. 3. Mida tähendab sotsioloogiline kujutlus? (siin peate välja tooma kaks erinevat poolt: kuidas eraasjad muutuvad ühiskonna probleemiks ning teiselt poolt mida tähendavad laiemas plaanis igapäeva elu tegevused, kasutatavad asjad)

    Sotsioloogia
    Sotsioloogia
    22
    doc

    Sotsioloogia

    Sotsioloogia alused Liina Käär Kordamisküsimused eksamiks: 1. Mis on sotsioloogia? (Mida sotsioloogia uurib?) Sotsioloogiaks nimetatakse teadust, mis uurib inimese käitumist grupis, hõlmates nii kollektiivseid jõude (grupikonstruktsioone) kui ka viisi, kuidas inimene iseseisvalt mõtestab oma kogemusi (enesepeegeldust). 2. Mille poolest erinevad omavahel psühholoogia ja sotsioloogia, kuigi mõlema uurimisobjektiks on inimene ja tema käitumine? Sotsioloogia vs ajalugu.

    Sotsioloogia
    SOTSIOLOOGIA LOENGUKONSPEKTID
    198
    doc

    SOTSIOLOOGIA LOENGUKONSPEKTID

    SOTSIOLOOGIA LOENGUKONSPEKTID Sisukord 1. Sotsioloogia alused........................................................................................................4 1.1. Mis on sotsioloogia?...............................................................................................4 1.2. Sotsiaalsed institutsioonid...................................................................................... 6 1.3. Sotsiaalsed faktid....................................................................................................7 1.4. Sotsioloogiline kujutlus..........................................................................................7 1.5

    Sotsioloogia
    Sotsioloogia ja sotsiaalantropoloogia
    14
    odt

    Sotsioloogia ja sotsiaalantropoloogia

    Isiklikud kogemused- eraasjad piirduvad elu igapäevaste aspektidega Ühiskondlikud kogemused- asjaolud, mis asuvad inimese isikliku elu kontrolli alt väljas kuid mõjutavad igapäevast elu( majandustsüklid, sõjad, hariduspoliitika jne) Sotsioloogiline kujutlus juhib tähelepanu kolmele küsimusele: 1. Kuidas lahterdatakse tegevusi ühiskonnas 2. Kus asub see ühiskond inimajaloos 3. Milliseid mehi ja naisi see ühiskond toodab Oska nimetada sotsioloogia olulisi koolkondi, tea nende koolkondade keskseid autoreid, oska sõnastada neile iseloomulikke tunnuseid, kirjeldada nende koolkondade olulisi erinevusi Keskendu järgnevatele autoritele, koolkondadele ja kontseptsioonidele: Sotsiaalsed faktid( E.Durkheim) Durkheim viitab sotsiaalsele struktuurile, mitte üksikindiviidide kehale ja vaimule Durkheim arvas, et seletavaks faktoriks inimeste erinevas käitumises on sotsiaalse integratsioon ühiskonnas( uuris enesetappude arvu euroopas)

    Etenduskunst


    Rohkem sarnaseid



    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Kõik kommentaarid



    Info
    K & V
    Mäng
    Eraõpetajad
    Meist
    Kuidas saada punkte?
    KKK
    Reklaam
    Uudistevoog
    Sitemap
    Kontakt
    Saada kiri
    kiri@annaabi.ee
    Telefon: +372-569-80010
    Aadress: Tiskrevälja 33, Tallinn
    OÜ LOLSOL. Registrikood: 11450433
    Kasutustingimused
    Privaatsustingimused
    Sõnastikud
    Inglise Soome Saksa Vene Hispaania Prantsuse Rootsi Itaalia Ladina Taani Esperanto
    Püsiühendus(es)
    Facebook Instagram Twitter Reddit
    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun