Mis veebilehti külastad? Anna Teada Sulge
Facebook Like
Küsitlus


Sotsioloogia eksam - kordamisküsimused ja vastused (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mis on sotsioloogia ?
  • Kuidas ja mil moel nad seda teevad ?
  • Mida tähendab sotsioloogiline kujutlus ?
  • Mis on sotsiaalne institutsioon ?
  • Millest koosneb ?
  • Mis on sotsiaalne fakt ?
  • Kuidas on faktid meie igapäevase eluga seotud ?
  • Kuidas on faktid seotud sotsiaalsete institutsioonidega ?
  • Millised tunnused iseloomustavad sotsioloogilist vaatekohta ?
  • Miks peetakse teda sotsioloogias oluliseks ?
  • Mida tähendab sotsioloogias positivism, mis iseloomustab positivistlikku lähenemist ?
  • Mida tähendab Comte ,,kolme astme seadus" ?
  • Mis seob orgaanilise solidaarsuse korral ?
  • Mida tähendab anoomia ?
  • Mida see tähendab Weberi käsitluses ?
  • Mille uurimisele tuli Weberi arvates eelkõige keskenduda ?
  • Milles seisneb konfliktiteooria seisukoht ühiskonna olemuse kohta ?
  • Mida nad ühiskonnas teevad ?
  • Millest lähtuvad ümbritseva uurimisel dramaturgilise lähenemise pooldajad ?
  • Mis on ühiskond ?
  • Kuidas on ühiskond seotud kultuuriga ?
  • Mille järgi peamiselt jaotatakse ?
  • Mis on siirdeühiskond ?
  • Mis siirdeühiskonnas toimub ?
  • Mida tähendab kultuuriuniversaal ?
  • Kuidas seostub sotsiaalsete institutsioonidega ?
  • Mis on väärtus ?
  • Kuidas on seotud omavahel väärtused ja sotsiaalsed normid ?
  • Mis on kultuuriareaal ?
  • Mis on kultuuribarjäär ?
  • Mis on kultuurisokk ?
  • Mis vahe on eliit- ja massikultuuril ?
  • Mis on verbaalne ja mitteverbaalne suhtlemine ?
  • Kuidas võivad kultuuriti erineda ?
  • Kuidas on omavahel seotud keel ja taju ?
  • Mida tähendab rituaal, siirderituaal ?
  • Milles väljendub kultuuriline mitmekesisus ?
  • Mis on etnotsentrism ?
  • Mis on subkultuur ?
  • Mida nimetatatakse kontrakultuuriks ?
  • Mida nimetatakse sotsialiseerumiseks ?
  • Mis vahe on mikro- ja makrosotsialiseerumisel ?
  • Miks on vaja, et inimene kasvaks üles inimkeskkonnas ?
  • Kes või mis on sotsialiseerimisagendid ?
  • Mida tähendab sotsiaalne mina ?
  • Kuidas kujuneb mina-pilt ?
  • Kes on tähtsad teised ja üldistatud teised ?
  • Mida tähendab desotsialiseerumine ?
  • Mida tähendab resotsialiseerumine ?
  • Kuidas erinevad mõjurid kujundavad mina-pilti ?
  • Mida nimetatakse hälbeks ?
  • Millisest kolmest osast lähtudes võib hälvet, deviantsust uurida ?
  • Millistest teguritest hälve sõltub ?
  • Miks võib hälve olla ühiskonnale kasulik, mis on hälbe funktsioonid ?
  • Mis see on ja kuidas seda kujundatakse ?
  • Mis on sotsiaalne kontroll ?
  • Kes on sotsiaalse kontrolli agendid ?
  • Mida teevad? Kuidas jagunevad ?
  • Mida tähendab kihistumine ühiskonnas ?
  • Mille alusel kihistumine toimub ?
  • Mida tähendab sotsiaalne hierarhia ?
  • Mida avatud ja suletud süsteem tähendab ?
  • Milles seisneb kaasaegne orjus ?
  • Mille poolest erineb klassisüsteem teistest kihistumissüsteemidest ?
  • Kuidas erinevad süsteemid mõjutavad inimeste ligipääsu haridusele, tervisele, võimule ?
  • Mida tähendab sotsiaalne mobiilsus ?
  • Kuidas selgitavad/põhjendavad ebavõrdsust funktsionalistid, konfliktiteoreetikud ?
  • Milles seisneb vanuseline, sooline, rassiline ebavõrdsus ?
  • Mis on perekond ?
  • Mida nimetatakse monogaamiaks ?
  • Mis tingib taoliste perekonnavormide kujunemist ?
  • Miks perekonda vaja on ?
  • Mille alusel jaotus toimub ?
  • Kes saab abielust kõige enam tulu ?
  • Mis on perekonnatsükkel ?
  • Mis on tundenihe ?
  • Mis on religioon ?
  • Miks on kultuuriuniversaal, sotsiaalne fakt ?
  • Mis on religioossus, selle viis tasandit ?
  • Mis on religooni funktsioonideks ?
  • Mis on uskumuste funktsioonid ?
  • Millele ja kuidas on religioon veel mõju avaldanud ?
  • Mida nimetatakse sekulariseerimiseks ?
  • Mis on elatusviis ?
  • Millisteks peamisteks osadeks jaguneb majandus (tootmine, jaotus, tarbimine) ?
  • Mis vahe on kapitalistlikul ja sotsialistlikul majandussüsteemil ?
  • Mida tähendab barter ja mida retsiprooksuse reegel ?
  • Kuidas on tarbimine kultuuriti ja kaasajal muutunud ?
  • Mis vahe on ametlikul ja mitteametlikul majandusel ?
  • Kuidas mõjutab töö vaba aja veetmist ?
  • Mis on võim? Funktsionalistide ja konfliktiteoreetikute lähenemine ?
  • Mis on autoriteetsus ?
  • Milles need seisnevad ?
  • Mis on poliitika ?
  • Mis on sotsiaalse lojaalsuse kese ning kuidas seda luuakse ?
  • Mida mõistame poliitilise sotsialiseerumise all ?
  • Mis on avalikud varad ?
 
Säutsu twitteris
Eksamiküsimused ja vastused – Sotsioloogia alused
  • Mis on sotsioloogia? (Mida sotsioloogia uurib?)
    Sotsioloogia on teadus, mis uurib inimsuhete mustreid ja protsesse.
    Sotsioloogia eesmärgiks on uurida sotsiaalseid jõude, mis meie igapäevast elu mõjutavad: poliitika, haridus , suurfirmad jne. Kuidas ja mil moel nad seda teevad?
  • Mille poolest erinevad omavahel psühholoogia ja sotsioloogia, kuigi mõlema uurimisobjektiks on inimene ja tema käitumine? Sotsioloogia vs ajalugu.
    Psühholoogias tehakse eksperimente , sotsioloogias uuritakse inimest tema loomulikus keskkonnas, situatsioonis.
    Ajalooline vaatenurk – ajaloo uurimine selgitamaks industriaalühiskonna kujunemist ja arengut
  • Mida tähendab sotsioloogiline kujutlus ? Peter Bergeri käsitlus? Näidisülesanne: mida võib laiemas plaanis tähendada nt hammaste pesemine, tassi kohvi joomine vms. Eksamil on vaja tuua näide teistsuguse igapäevase tegevuse või nähtuse kohta.
    Sotsioloogiline kujutlus tähendab oskust näha igapäevaste sündmuste taga olevaid neid mõjutavaid makroprotsesse.
    Ameerika autor C. Wright Mills (1916 – 1962): sotsioloogiline kujutlus ( 1959 ). Mõiste “sotsioloogiline kujutlus” põhineb isikliku ja ühiskondliku kogemuse käsitluste erinevusel.
    Peter Berger’i sõnul tähendab sotsioloogiline kujutlus tavaliste asjade nägemist erilisena. Näiteks uurides täiesti tavalisi igapäevaseid käitumisviise täiesti teisest vaatenurgast. Ning kui me arvestame fakti, et iga inimene on unikaalne , siis ühiskond toimib igaühe jaoks erinevalt – laiemalt vaadates kogevad erinevate tunnustega inimesed ühiskonda täiesti erinevalt.
    Nt tassi kohvi joomine:
    • Rituaal - Sümboolne tähendus
    • Personaalne – seltskondlik (sotsiaalne)
    • Kohvi kui legaalne narkootikum, stimulant Lääne kultuuris
    • Rahvusvaheline kaubandus, sotsiaalsed ja majanduslikud suhted erinevate riikide vahel
    • Viitab ajaloolistele sotsiaalsetele ja majanduslikele suhetele
    • Elustiili valikud – millist kohvi juua - globaliseerumine

  • Mis on sotsiaalne institutsioon ? Millest koosneb? Näited.
    Durkheimi järgi on sotsiaalsed institutsioonid teatud liiki ühiskondlikud suhted, mida ühiskond pidevalt vajab ja mis seetõttu üha uuesti sünnivad.
    • Perekond- soo jätkamise institutsioon
    • Religioon - hingeliste vajaduste rahuldamiseks
    • Majandus- vajadus eluks vajalike vahendite järele
    • Haridusinstitutsioon- teadmiste edasiandmiseks
    • Korrakaitse institutsioon- vajadus turvalisuse järgi

  • Mis on sotsiaalne fakt? Kuidas on faktid meie igapäevase eluga seotud? Näited juurde.
    Sotsiaalsed faktid on kindlamustrilised inimkooslust iseloomustavad faktid. Sotsiaalsed faktid on väljaspool indiviidi. Durkheim : “Sotsiaalsed faktid on sotsiaalse elu aspektid, mis kujundavad iga inimese individuaalseid käitumisviise ja tegevusi.”
    Sotsiaalsed faktid nagu majandustüüp või religioon mõjutavad inimest aga nad usuvad, et nende tegevus on nende endi vaba valik ehk inimesed elavad vastavalt nende ühiskonna tavadele. Sots.faktid kujundavad inimeste käitumist erinevates olukordades , nt kui sooritatakse kuritegu , kui keegi käitub ebaviisakalt jne. Sündimus, enesetapud on sotsiaalsed faktid, mis mõjutavad inimeste käitumist. Sotsiaalseid fakte pole võimalik otseselt jälgida, vaid läbi selle, kuidas need ühiskonnas ilmnevad, millist mõju omavad. Ehk kuidas usk mõjutab enesetappude arvu, või kuidas majandus mõjutab sündimust.
    (sotsiaalsed faktid nagu elukeskkond linnas, religiooniga kokkupuutumine, haridussüsteem, tervis, väärtused, kuritegevus , majandus, globaliseerumine, meedia, sündimus, abort).
  • Kuidas on faktid seotud sotsiaalsete institutsioonidega?
    Sotsiaalseid fakte võib vaadelda kui füüsilisi asju, esemeid. Nt sotsiaalsed institutsioonid, normid, väärtused, seadused, aga ka organisatsioonid , ideed jne. Iga uut põlvkonda ootavad ees väljakujunenud sotsiaalsed faktid – perekond, kool jm, mille materiaalne loomus tuleneb sellest, kui suur on nende mõju ja sund indiviidi suhtes. Inimesed sageli lihtsalt järgivad ühiskonna üldiseid käitumismustreid. Sotsiaalsed faktid võivad varieeruda otsesest karistusest sotsiaalse väljaheitmiseni või lihtsa sotsiaalse mittemõistmiseni.
  • Millised tunnused iseloomustavad sotsioloogilist vaatekohta?
    • Huvi ühiskondliku elu kui terviku vastu. Huvi seisneb erinevate valdkondade omavaheliste seoste vastu; samuti kuidas ühiskondlikud probleemid tekitavad või lahendavad isiklikke probleeme.
    • Rõhk inimkäitumise kontekstil, s.o. välistel jõududel, mis kujundavad ja suunavad indiviidi otsuseid.
    • Tunnistamine, et tähendus tekib ühiskonnas sotsiaalse interaktsiooni tulemusena.
    • Rõhu asetamine ühiskonnale ja indiviididevahelistele suhetele, mis kujundavad ühiskondlikku elu, mitte aga üksikindiviidile.

  • Auguste Comte – miks peetakse teda sotsioloogias oluliseks?
    Sotsioloogia isa/rajaja, 3 astme seadus: teoloogiline, metafüüsiline, positiivne. Lõi mõiste sotsioloogia, et eristada enda vaateid teiste omadest. Positivismi looja. Püüdis leida sellist ühiskonnateadust, mis suudaks seletada sotsiaalse ühiskonna seadusi samahästi kui loodusteadused selgitasid füüsilise keskkonna toimimist. Comte teooria – positivistlik teadus ehk sotsioloogias ühiskonna ja grupielu teaduslik uurimine.
  • Mida tähendab sotsioloogias positivism , mis iseloomustab positivistlikku lähenemist?
    Teadus võib olla väärtustevaba ja objektiivne, sellist seisukohta nimetatakse positivismiks.
    Positivismi põhiargument - teadus peab keskenduma sellistele jälgitavatele asjadele, mida on võimalik konkreetselt jälgida ja kogeda. Ainult täpsete jälgimiste põhjal on võimalik sündmusi ette ennustada. Mõistes sündmuste põhjuseid on võimalik ette ennustada tulevikku. Positivistlik lähenemine eeldab teadmiste loomisele läbi empiirilise jälgimise, võrdluse ja eksperimenteerimise.
    Lähtutakse tegelikkusest, mis on konkreetselt olemas.
    Ülesandeks on avastada seaduspärasusi ja nende põhjal sündmusi ette näha.
  • Mida tähendab Comte „kolme astme seadus”? Peate oskama lahti seletada erinevad kolm astet: teoloogiline, metafüüsiline ja positivistlik ehk kuidas iga tasandi kohaselt maailma ja seal toimuvat seletatakse.
    Comte “kolme astme” seaduse kohaselt peab iga kujunev teadvus läbima kolm astet:
    1) Teoloogiline – mõtted on kujundatud religioossete ideede poolt; ühiskond on jumala tahte väljendus;
    2) Metafüüsiline – ühiskonda nähti looduslikul, loomulikul moel, kadunud oli üleloomulikkus, müstika;
    3) Positiivne – ühiskonda uuritakse ja määratletakse läbi teaduslike uurimismeetodite.
  • Emile Durkheim – tema panus sotsioloogiasse?
    Pani aluse kaasaegsele sotsioloogilisele teooriale. Ta väitis, et sotsiaalseid fakte tuleb seletada teiste sotsiaalsete faktide abil, viidates seletuses sotsiaalsele struktuurile, mitte üksikindiviidide kehale ja vaimule . Näiteks: enesetappude arv oli väiksem riikides, kus oli au sees religioon. kui on tugivõrgustik siis on toetus inimesele.
    Oli sotsioloogia kui akadeemilise distsipliini looja.
  • Mehaaniline ja orgaaniline solidaarsus – mida tähendab, mis seob mehaanilise solidaarsuse korral gruppi/ühiskonda kokku? Mis seob orgaanilise solidaarsuse korral?
    Durkheim jagab ühiskonnad kaheks:
    1) traditsioonilised ühiskonnad – individuaalsed erinevused on väikesed, ühised ideed on intensiivsemad ja arvukamad kui individuaalsed, ühiskonnaliikmed pühenduvad ühisele eesmärgile. See solidaarsus saab kasvada ainult isiksuse vähenemise arvelt. So mehhaaniline solidaarsus.
    2) kaasaegsed ühiskonnad – inimesed spetsialiseeruvad, tekib tugev tööjaotus. Kuigi indiviididel on vähe ühist, sõltuvad nad üksteisest siiski rohkem kui mehhaanilise solidaarsuse korral. Sõltuvuse tõttu tekib orgaaniline solidaarsus. Ühiseid uskumusi on vähem.
  • Mida tähendab anoomia ?
    Anoomia – kui sotsiaalsed regulatsioonid puuduvad.
  • Karl Marxi panus sotsioloogiasse?
    Sotsialismi (kommunismi) teooria looja; konfliktiparadigma looja; „baas ja pealisehitus“, kus ühiskonna aluseks on majandus ning kõik muud institutsioonid pealisehituseks; Ühiskonna orgaaniline terviklikkus: seoste otsimine erinevate ühiskonnaelu sektorite vahel;
    Majandusliku sektori suhteline tähtsus: tootmisvahendid ja tootmisviisid, ühiskonna erinevad formatsioonid;
    Konflikti roll ajaloo kujundamisel: pidev võitlus tootmisvahendite omanike ja proletariaadi vahel.
    Põhimõisted – proletariaat , kodanlus , klassivõitlus, revolutsioon .
  • Konfliktiteooria Marxi käsitluses? ( kapitalism vs proletariaat)
    Konflikti roll ajaloo kujundamisel: pidev võitlus tootmisvahendite omanike ja proletariaadi vahel.
    Majanduses 2 kategooriat:
    1) tootlikud jõud - inimene ja kapital ;
    2) tootmissuhted - omandisuhted.
    Tekib kaks klassi:
    1) kodanlus - tootmisvahendite omaja;
    2) proletariaat - ei oma tootmisvahendeid . Need klassid konfliktsete huvidega .
    Marxi ajaloolise muutuse mudel baseerub majandussüsteemi toimuval pideval võitlusel tootmisvahendite omanike ja mitte-omanike vahel. Marx ennustas, et see konflikt ei lõpe enne, kui kaob vahe omanike ja mitteomanike vahel. S.o kui ühiskonna kui terviku liikmed on kõik koos tootmisvahendite omanikud . Kuigi Marx arvas , et ajaloo kulgu määravad tootlikud jõud, uskus ta samas, et inimteod saavad ja peavad sündmusi mõjutama.
  • Baas ja pealisehitus – ühiskonna seletamine.
    Marx nimetas majandussüsteemi baasiks ja teisi valdkondi – perekonnamustrid, poliitiline organiseeritus, religioossed uskumused ja haridussüsteem – pealisehituseks, mis toetab ja säilitab jaotust eliidi ja masside vahel ühiskonnas.
    Hilisemad teoreetikud on aga märkinud, et ühiskonna poliitiline struktuur , perekonnakorraldus ja religioon võivad areneda ja muutuda suhteliselt sõltumatult majanduslikust baasist ning isegi mõjutada majanduslikku süsteemi ennast.
    Majandus on BAAS, peale on ehitatud korrused (poliitika, majandus jms). Kui muutused toimuvad pealisehitises, siis need mõju baasile ei avalda. Aga kui muutused toimuvad korrustes, siis avaldab see mõju baasile. Näide: Kui kultuur muutub, muutuvad tarbimisharjumused. Muudab ka seda mida osta tahame majanduses. Lisaks iluideaalid näiteks.
  • Max Weberi roll sotsioloogias? (peamised mõisted ja teooriad – nt maailmapaljastus, ideaaltüüp, võimu teema)
    Ta oli üks tuntumaid ja kuulsamaid kaasaegse sotsioloogia teadlasi ja rajajaid.
    1. Maailmapaljastus - Kui teadus avalikustab loodusseadused , hävineb osa eksistensi imest ja müstikast.
    2. Ideaaltüüp- sisaldab endas omadusi sotsiaalse institutsiooni kohta, mis on tervik ja mida ei mõjuta ükski teine institutsioon, eesmärk või huvid. Ta ei kirjelda kunagi konkreetset reaalsust, vaid annab aluse, millega reaalsust võrrelda.
    3. Võimu teema- tema arutlused võimu üle on seotud sooviga uurida, mis toimub kaasaegses ühiskonnas. Eristas kolme eri tüüpi võimu: traditsiooniline, ratsionaalne -legaalne ja karismaatilisus.
  • Mõistmine? Mida see tähendab Weberi käsitluses?
    1. Võime kujutleda maailma sellisena, nagu seda võiksid näha teised inimesed ning mõista protsesse mille kaudu inimesed mõtestavad seda, mis nendega juhtub.
    2. Sotsiaalset tegelikkust tuleb mõista nende seisukohalt, kes seda ise kogevad.
  • Mille uurimisele tuli Weberi arvates eelkõige keskenduda? (inimkäitumise subjektiivsetele motiividele)
    Sotsioloogia eesmärgiks on fikseerida inimkäitumise subjektiivne mõte, st peab mõistma motiive , käitumise põhjuseid. Kui käitumisel puudub subjektiivne mõte, siis sotsioloog seda ei uuri.
  • Inimtegevuse/-käitumise neli peamist ideaaltüüpi – kirjeldage ning tooge näited.
    1. Sihiratsionaalne tegevus - ratsionaalset eesmärki taotletakse ratsionaalsete vahenditega (märksõnad edu, saavutus, kasu);
    2. Väärtusratsionaalne tegevus - so käitumine mille määravad teatud olulised väärtused ühiskonnas;
    3. Afektiivne e emotsionaalne tegevus - tegevuse aluseks on hetkeline tunde ja/või emotsionaalne seisund;
    4. Traditsiooniline tegevus - aluseks sissejuurdunud harjumus.
  • Pierre Bourdieau : mis on sotsiaalne väli, habitus ning kuidas mõjutab kogukapital (koosneb sotsiaalsest, kultuurilisest ja majanduslikust kapitalist ) inimeste paigutust sotsiaalsel väljal? Näited.
    Bourdieau järgi on habitus ühtaegu loov - esilekutsuv printsiip ja praktikate klassifitseerimise printsiip inimeste (agentide) kujutluses ning see väljendub nende käitumises. Habitust luuakse ja reprodutseeritakse alateadlikult, ilma teadliku keskendumiseta. Väli on Bourdieau teoorias positsioonide ja seisukohtade (nt intellektuaalsed, religioosed, hariduslikud, kultuurilised vm) vaheliste suhete struktuur, võrgustik. Välja piirid on enam või vähem institutsionaliseeritud. Peamisteks väljadeks (kaasaegsetes lääne) ühiskonnas peab Bourdieau kunsti-, haridus-, poliitika, seaduse-õiguse- ja majandusvälja.
  • Selgita funktsionalistliku teooria selgitust ühiskonna kohta üldiselt?
    Funktsionalistlik teooria uurib seoseid sotsiaalse süsteemi kui terviku ja selle osade vahel. Ühiskond on suur omavahel seotud osade süsteem, milles igal osal on oma kindel ülesanne (funktsioon), mis toetab süsteemi kui terviku stabiilsust. Muutused süsteemi üksikutes allosades (mis tulenevad tehnoloogia arengust, teadmiste kasvust, hälbivast käitumisest jms.) kutsuvad esile muutusi teistes allosades, mille tulemusena süsteem tervikuna kohaneb muutustega . Funktsionalism rõhutab kultuuri väärtuste mõju toimimisele, tähtsustab ühiskonnas institutsioone ja rollistruktuuri.
  • Peamine kriitika funktsionalistliku teooria kohta?
    • Liialt abstraktne , liiga kaugel individuaalse kogemuse tasandist;
    • Funktsionalistlikul teoorial on kalduvus koondada tähelepanu süsteemis valitsevale harmooniale, stabiilsusele ja korrale ning süsteemis valitsevad ebakõlasid nähakse ajutiste probleemidena. Välistatakse võimalus, et süsteem võiks olla vigane;
    • Funktsionistlik analüüs ei jälgi muutusi läbi aegade ega uuri iga konkreetse sotsiaalse mustri ajaloolist konteksti.
    • Parsonsi töid mõjutas tollane Ameerika majanduslik õitseng.

  • Milles seisneb konfliktiteooria seisukoht ühiskonna olemuse kohta?
    Konfliktiteooria rõhutab konflikti olemasolu ja võimuerinevusi ühiskonnas. Ühiskond tekib ja muutub selle liikmete vahelise võitluse tulemusena ressursside kasutamise pärast. Stabiilsus tähendab alati kas tugevama poole domineerimist või jõudude tasakaalu. Selles sisaldub varjatud pinge, millest küpseb uus konflikt (võitlus rõhutute ja rõhujate vahel). Konflikti põhjusena nähakse eraomandust, võimusuhteid, ebavõrdsust. Ühiskonnas valitseb klassistruktuur, inimeste toimimine on mõjutatud klassiteadvusest.
  • 25. Mikrosotsioloogiline lähenemine: milles seisneb sümboolse interaktsiooni teooria põhiolemus?
    Mikrosotsioloogiline, põhitähelepanu protsessidel, mille abil inimesed mõtestavad ja annavad tähendusi igapäevaelu sündmustele. Järeldusi tehakse üksikult üldisele.
    Sümboolne interaktsioon : kuidas inimesed mõistavad oma maailma, mõjutavad üksteist ja määratlevad seda, kes nad on ja mida nad ühiskonnas teevad?
    Sümboolne interaktsionism hõlmab sotsiaalelu kaht olulist joont:
    1) Inimesed mõtlevad ja suhtlevad teineteisega sümbolite abil, mille tähendusi pidevalt kujundatakse;
    2) Inimesed peavad oma sotsiaalsest loomusest lähtuvalt elama ühiskonnas gruppides.
    Maailma tuleb mõista individuaalse mõistuse kaudu ja taasmõtestada oma valikute (tahte) kaudu.
    Sümboolse interaktsionismi paradigma juurde käib mõistmine, et sotsiaalse korra reeglid muutuvad pidevalt, inimesed ei reageeri lihtsalt ühiskonna muutustele, vaid ka ise kujundavad aktiivselt asetleidvaid muutuseid ja sellest tulenevaid reegleid. Kõik need tulenevad inimeste vastastikusest suhtlemisest.
  • Millest lähtuvad ümbritseva uurimisel dramaturgilise lähenemise pooldajad ?
    Erving Goffman – elu on teatrietendus
  • 80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla

    Logi sisse ja saadame uutele kasutajatele faili TASUTA e-mailile

    Vasakule Paremale
    Sotsioloogia eksam - kordamisküsimused ja vastused #1 Sotsioloogia eksam - kordamisküsimused ja vastused #2 Sotsioloogia eksam - kordamisküsimused ja vastused #3 Sotsioloogia eksam - kordamisküsimused ja vastused #4 Sotsioloogia eksam - kordamisküsimused ja vastused #5 Sotsioloogia eksam - kordamisküsimused ja vastused #6 Sotsioloogia eksam - kordamisküsimused ja vastused #7 Sotsioloogia eksam - kordamisküsimused ja vastused #8 Sotsioloogia eksam - kordamisküsimused ja vastused #9 Sotsioloogia eksam - kordamisküsimused ja vastused #10 Sotsioloogia eksam - kordamisküsimused ja vastused #11 Sotsioloogia eksam - kordamisküsimused ja vastused #12 Sotsioloogia eksam - kordamisküsimused ja vastused #13 Sotsioloogia eksam - kordamisküsimused ja vastused #14 Sotsioloogia eksam - kordamisküsimused ja vastused #15 Sotsioloogia eksam - kordamisküsimused ja vastused #16 Sotsioloogia eksam - kordamisküsimused ja vastused #17 Sotsioloogia eksam - kordamisküsimused ja vastused #18
    Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
    Leheküljed ~ 18 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2018-06-13 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 19 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor Laura Roots Õppematerjali autor

    Lisainfo

    Antud failis on vastused 127 sotsiologia valdkonda kuuluvale küsimusele. Mõned neist (välja toon siin 51) nt:
    1. Mis on sotsioloogia? (Mida sotsioloogia uurib?)
    2. Mille poolest erinevad omavahel psühholoogia ja sotsioloogia, kuigi mõlema uurimisobjektiks on inimene ja tema käitumine? Sotsioloogia vs ajalugu.
    3. Mida tähendab sotsioloogiline kujutlus? Peter Bergeri käsitlus? Näidisülesanne: mida võib laiemas plaanis tähendada nt hammaste pesemine, tassi kohvi joomine vms. Eksamil on vaja tuua näide teistsuguse igapäevase tegevuse või nähtuse kohta.
    4. Mis on sotsiaalne institutsioon? Millest koosneb? Näited.
    5. Mis on sotsiaalne fakt? Kuidas on faktid meie igapäevase eluga seotud? Näited juurde.
    6. Kuidas on faktid seotud sotsiaalsete institutsioonidega?
    7. Millised tunnused iseloomustavad sotsioloogilist vaatekohta?
    8. Auguste Comte – miks peetakse teda sotsioloogias oluliseks?
    9. Mida tähendab sotsioloogias positivism, mis iseloomustab positivistlikku lähenemist?
    10. Mida tähendab Comte „kolme astme seadus”? Peate oskama lahti seletada erinevad kolm astet: teoloogiline, metafüüsiline ja positivistlik ehk kuidas iga tasandi kohaselt maailma ja seal toimuvat seletatakse.
    11. Emile Durkheim – tema panus sotsioloogiasse?
    12. Mehaaniline ja orgaaniline solidaarsus – mida tähendab, mis seob mehaanilise solidaarsuse korral gruppi/ühiskonda kokku? Mis seob orgaanilise solidaarsuse korral?
    13. Mida tähendab anoomia?
    14. Karl Marxi panus sotsioloogiasse?
    15. Konfliktiteooria Marxi käsitluses? (kapitalism vs proletariaat)
    16. Baas ja pealisehitus – ühiskonna seletamine.
    17. Max Weberi roll sotsioloogias? (peamised mõisted ja teooriad – nt maailmapaljastus, ideaaltüüp, võimu teema)
    18. Mõistmine? Mida see tähendab Weberi käsitluses?
    19. Mille uurimisele tuli Weberi arvates eelkõige keskenduda? (inimkäitumise subjektiivsetele motiividele)
    20. Inimtegevuse/-käitumise neli peamist ideaaltüüpi – kirjeldage ning tooge näited.
    21. Pierre Bourdieau: mis on sotsiaalne väli, habitus ning kuidas mõjutab kogukapital (koosneb sotsiaalsest, kultuurilisest ja majanduslikust kapitalist) inimeste paigutust sotsiaalsel väljal? Näited.
    22. Selgita funktsionalistliku teooria selgitust ühiskonna kohta üldiselt?
    23. Peamine kriitika funktsionalistliku teooria kohta?
    24. Milles seisneb konfliktiteooria seisukoht ühiskonna olemuse kohta?
    25. Mikrosotsioloogiline lähenemine: milles seisneb sümboolse interaktsiooni teooria põhiolemus?
    26. Millest lähtuvad ümbritseva uurimisel dramaturgilise lähenemise pooldajad?
    27. Mis on ühiskond? Ühiskonna tunnused.
    28. Nimeta ühiskonna kolm peamist looduslikku raamistikku ning too näiteid kuidas iga osa mõjutab ühiskonnatüüpi ja olemust.
    29. Kas ühiskond on grupp inimesi või võib ühiskonda vaadelda ka inimesteset eraldi? Objektivistide ja subjektivistide nägemus ühiskonna olemusest? Igaüks peaks leidma endale sobiva seisukoha ning oskama seda põhjendada.
    30. Kuidas on ühiskond seotud kultuuriga?
    31. Erinevad ühiskonnatüübid? Mille järgi peamiselt jaotatakse?
    32. Mille poolest erinevad omavahel traditsiooniline, industriaalne ja postindustriaalne ühiskond?
    33. Mis on siirdeühiskond? Mis siirdeühiskonnas toimub?
    34. Mis on kultuur?
    35. Nimeta kultuuri kolm komponenti ning too näiteid. Peate olema valmis ülesannet lahendama, vaadake ÕISis vastavat töölehte.
    36. Mida tähendab kultuuriuniversaal? Kuidas seostub sotsiaalsete institutsioonidega?
    37. Mis on väärtus?
    38. Selgitage erinevate sotsiaalsete normide olemust: tava, moraalinorm, seadus, tabu?
    39. Kuidas on seotud omavahel väärtused ja sotsiaalsed normid? Eksamil ülesanne väärtuste ja normide omavahelisest seosest, vaadake töölehte nr 2.
    40. Mis on kultuuriareaal? Näide
    41. Mis on kultuuribarjäär? Näited erinevatest kultuuribarjääridest.
    42. Mis on kultuurišokk? Näide.
    43. Mis vahe on eliit- ja massikultuuril?
    44. Mis on sümbol?
    45. Mis on verbaalne ja mitteverbaalne suhtlemine? Kuidas võivad kultuuriti erineda?
    46. Kuidas on omavahel seotud keel ja taju?
    47. Mida tähendab rituaal, siirderituaal? Näited.
    48. Rituaalide erinevad käsitlused, kriitika.
    49. Milles väljendub kultuuriline mitmekesisus?
    50. Mis on etnotsentrism? Etnotsentrismi positiivne (oma kultuuri väärtustamine) ja negatiivne (teiste halvustamine) tähendus. Ksenofoobia. Näited.
    51. Mis on subkultuur? näited

    Märksõnad


    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


    Sarnased materjalid

    29
    docx
    Sotsioloogia eksamiküsimused
    12
    doc
    Sotsioloogia eksami kordamisküsimused vastused
    198
    doc
    SOTSIOLOOGIA LOENGUKONSPEKTID
    16
    docx
    Kordamisküsimused eksamiks sotsioloogias
    24
    doc
    Sotsioloogia I kordamisküsimused eksamiks
    13
    doc
    Sotsioloogia kordamisküsimused eksamiks 2013
    22
    doc
    Sotsioloogia
    83
    doc
    Õiguse sotsioloogia





    Logi sisse ja saadame uutele kasutajatele
    faili e-mailile TASUTA

    Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
    või
    Kasutajanimi / Email
    Parool

    Unustasid parooli?

    UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
    Pole kasutajat?

    Tee tasuta konto

    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun