Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

"klassikalises" - 599 õppematerjali

thumbnail
4
doc

Kordamisküsimused geneetikas

Kordamisküsimused geneetikas. Loeng 3: 1. Millised analüüsimeetodid klassikalises geneetikas võimaldavad ennustada ristamise tulemusi ja arvutada lahknemissuhteid? Punnetti ruutmeetod, hargnemismeetod, tõenäosusmeetod, sugupuu analüüs. 2. Millised statistilised meetodid võimaldavad hinnata, mil määral eksperimentaalsed andmed teoreetiliselt arvutatud oodatavatega sobivad? Hii ­ ruut meetod, t-test 3. Mis eesmärgil geneetilistes uuringutes kasutatakse hii - ruut testi? Valem arvutamiseks...

Geneetika
26 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Sportlane Kristina Šmigun

Kristina Smigun sündis 23.veebruaril aastal 1977. aastal Tartus. Tema vanemad on Rutt ja Anatoli Smigun. Tal on õde Katrin. Ja ta on suusataja. 1996. aastal lõpetas ta Tartu 12. kk-i. Teda on treeninud ka tema isa. Ta on käinud 1994.aastal tali om-il Lillehammeris kus ta sai 5 kilomeetri sõidus 30.koha, jälitus sõidus 27.koha, 15 kilomeetris 28.koha ja teatevõistluses 12. koha. Pärast rangluu murdu võistles ta Naganos 1998 30kilomeerti sõidus ja sai 46. koha. 1993 sai mm-il 5 km-s 35. ja jälitussõidus 31.koha. 1995 5 kilomeetris viienda ja jälitus sõidus 9. ning 15 km-s 8. koha. 1999 võitis 15km- s(vabastiilis) hõbeda ja30 km-s (klassikalises stiilis) bronksi ning jälitus sõidus 5+10 km sai 6. koha. Mk-l sai etappide kokkuvõttes 1994. 60.-62 koha, 1995.aastal 25., 1996. 17., 1997. 13. ja 1998. aastal 19. koha. 1999 oli pikkadel distantsidel parim ning üldkokkuvõt...

Eesti keel
76 allalaadimist
thumbnail
15
doc

Füüsika I eksami piletid

Kehade süsteemist väljaarvatud kehale mõjuvate jõudude arvesta-mine on vaba keha diagramm. §14.N. III seadus. Jõud millega kaks keha teineteist mõjutavad on suuruselt võrdsed ja suunalt vastupidised ja on rakendatud erike-hadele. F1= -F2 F1 F2 1)Jõud esinevad alati paarikaupa 2)Pole oluline , mis tüüpi jõududega on tegemist. §15. Impulss, jõuimpulss. N. II seaduse võrrandile m*dv/dt=f saab anda teise kuju. Arvestades, et klassikalises mehaanikas on mass m konstantne suurus, võib viia ta tuletise märgi alla ning kirjutada järgmiselt: d(mv)/dt = f. Vektorilist suurust p = mv nimet. ainepunkti impulsiks...

Füüsika
1096 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Business Intelligence Governance

infosys.com/industries/retail-distribution/white-papers/bi-governance.pdf) Probleemipüstitus Klassikalises suures ettevõttes on korraga käsil hulk erinevaid IT projekte. Tihti on keeruline projekte niimoodi prioritiseerida, et nii tänased "põletavad" vajadused kui ettevõtte pikaajalised eesmärgid saaksid rahuldatud. IT projektide haldamiseks ehk "IT governance'iks" nimetatakse ettevõttesisest reeglistikku, mille järgi ärivajadusi ja võimalusi prioritiseeritakse ning uusi projekte ellu kutsutakse. Viimastel aastatel on populaarne ärianalüüsisüsteemide (Business Intelligence) rajamine. Kuna need süsteemid on reeglian kallid ja keerulised, on kallis ja keeruline ka ärianalüüsi projektide haldamine. Autor pakub välja üldise raamistiku ärianalüüsi projektide haldamiseks, nimetades selle "Business Intelligence Governance" protsessiks. Pakutud lahendus BI haldamiseks nimetatakse...

Infosüsteemide...
28 allalaadimist
thumbnail
110
doc

Kino infosüsteemi strateegilise arenduse dokumentatsioon

TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Informaatikainstituut Infosüsteemide õppetool Iseseisev töö aines 'Infosüsteemide projekteerimine': Kino infosüsteemi strateegilise arenduse dokumentatsioon Teostajad: Indrek Kempi (001546) Pärtel Lias (010617) Eero Ringmäe (010636) Õpperühmad: LAP51 ja LAP 52 Juhendaja: Lea Elmik Tallinn 2003 Autorideklaratsioon:...

Infosüsteemi projekteerimine
117 allalaadimist
thumbnail
93
doc

Kunsti ajalugu

1 MESOPOTAAMIA ARHITEKTUUR....................................................................................................................4 EGIPTUSE ARHITEKTUUR...................................................................................................................................9 KREETA-MÜKEENE e.EGEUSE ARHITEKTUUR............................................................................................17 KREEKA ARHITEKTUUR...................................................................................................................................20 ETRUSKI ARHITEKTUUR...................................................................................................................................27 ROOMA ARHITEKTUUR...

Ökoloogia ja keskkonnakaitse
468 allalaadimist
thumbnail
6
doc

Agatha Christie " elu ja looming

normidest: teos põhineb toimepandud kuriteol, süüdlasena kõne alla tulevaid tegelasi peab olema alla kümne, kus juures tõeline süüdlane peab ilmuma tegevustikku juba raamatu alguses, mitte aga viimastel lehekülgedel, kus antakse lahendus. Detektiivi poolt avastatavad faktid peab autor teatama ka lugejale (detektiiv ei tohi saada telegramme, mida ta paljutähendava ilmega loeb ning kaminas põletab, reetmata lugejale nende sisu). Samuti pole klassikalises kriminaalromaanis lubatud esitada lahenduse suhtes ebaolulisi fakte (kui näiteks detektiiv leiab ohvri taskust rongipileti, siis peab sellel olema otsene seos sooritatud kuriteoga). Ja vaatamata lugeja pingutustele avastada roimar enne, kui selle paljastab autor, jääb võitjaks ikka Agatha Christie. Tema trikkide kollektsioon lugeja altvedamiseks näib olevat ammendamatu. Seejuures jääb lõpp alati loogiliseks ja tundub saladuse ainuvõimaliku lahendusena...

Kirjandus
93 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Victor Hugo

· 1829 Marion Delorme - teooria ellurakendamine: kired, põnev sündmustik 17. sajandist, saladuslik kangelane, ümberriietumised jne. · 1830 Hernani - esietendus 25. veebruaril kujunes sõna otseses mõttes võitluseks klassitsistide ja romantikute vahel, skandaali põhjustasid juba esimesed värsid, kus aleksandriin murdus klassikalises kunstis lubamatul moel. Hernanis loobus Hugo klassikalise värsisüsteemi ja reeglite järgmisest, sõnavarapiirangutest ja ümbesütlemistest, koha- ja ajaühtsusest. Näidendi kangelane esindab romantilist ideaali. · 1838 Ruy Blas - temaatiliselt otsekui "Hernani" järg, kuid ei kauge liialt klassikalisest vormist: ühtne tegevus, lihtne intriig; musikaalne värss. Hugo luule · 1822 Odes...

Kirjandus
99 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Kitarr

Kitarri pea ja kaela ühenduskohal asub keelte asendit fikseeriv ülemine sadul. Akustilistel ja poolakustilistel kitarridel on kereks kõlakast, milles asub kõlaava. Elektrikitarril on kere külge keelte alla paigutatud helipead, sageli ka roobi liigutamist võimaldav kang, mida kasutatakse soolode mängimisel efekti saavutamiseks. Tänapäeval on kitarr üks populaarsemaid pille. Seda kasutatakse paljudes muusikastiilides, näiteks klassikalises muusikas soolopillina. Elektrikitarr on rockmuusika ja bluusi peamine muusikainstrument. Tüübid Kitarrid jaotatakse akustilisteks, elektroakustilisteks ning elektrikitarrideks. Akustiliseks kitarriks nimetatakse kitarri, mille heli tekib üksnes keelte ja kõlakasti resoneerivast võnkumisest. Elektrikitarri olulisemad erinevused akustilisest kitarrist on kõlakasti puudumine ning heli võimendamine helipeade abil. Keelte võnkumisefekt indutseerib...

Muusika
41 allalaadimist
thumbnail
8
docx

Kosmoloogilised alused ehk universumi tekkimine ja areng

Schrödingeri ja P.Diraci uue füüsikateooria - kvantmehaanika välja ttamiseni 1920-ndate aastate lõpul. Kvantmehaanika järgi pole osakestel eraldi kindlaksmääratud koordinaati ja impulssi, mida võiks mõõta. Selle asemel kirjeldab neid suurusi kvantolek, mis on kombinatsioon koordinaadist ja impulsist. Kvantmehaanilise osakese liikumine erineb oluliselt osakese klassikalisest liikumisest. Kvantosakese liikumine on statistiline, trajektoor klassikalises tähenduses puudub. Kvantosake nagu prooviks läbi kõik võimalused algolekust lõppolekusse minekuks kusjuures igale võimalusele vastab oma tõenäosus. Täielik kosmoloogiline printsiip ja kosmoloogilise printsiibi võimalik rakendatavus aja suhtes Kosmoloogilise printsiibi rangem versioon, nn täielik kosmoloogiline printsiip ehk absoluutne kosmoloogiline printsiip, nõuab ruumilise homogeensuse kõrval ka ajalist homogeensust....

Füüsika
238 allalaadimist
thumbnail
7
doc

Schuberti laululooming

Schuberti laululooming 1. Maht ja tähtsus. Schubert on kõige suurem laulude looja klassikalises muusikas. Ta on esimene helilooja, kelle loomingus laul on esikohal. Ta on kirjutanud üle 600 laulu, mis moodustavad uue etapi klassikalise laulu arengus. Schubert otsesed eelkäijad laulu alal- Zumsteig, Reichardt jt.- olid teisejärgulised heliloojad. Kuna suured klassikud pöörasid vähe tähelepanu laulule, mida peeti kergeks ja ebaoluliseks zanriks, silmapaistvaid saavutusi sellel alal, nagu Mozarti "Kannike", esineb nende loomingus vähe....

Muusika
27 allalaadimist
thumbnail
7
doc

Inimene, ühiskond, kultuur I osa: Vana-Idamaad, Vana-Kreeka, Vana-Rooma

Muidugi kuulus spordi juurde ka võistlus. Iga nelja aasta tagant peeti Zeusi auks olümpiamänge => viievõistlus (jooks, maadlus, odavise, kettaheide, hoota kaugushüpe) ning neljahobusekaarikute võidusõit. Olümpias ei tohtinud relvi kaasas kanda.. Olümpiavõitja tõi kuulsuse kogu linnale, mida ta esindas. Olümpiavõitjate nimekiri, mis ulatus aastasse 766 eKr, on alus kreeklaste ajaarvamisele. Orjandus ­ klassikalises Kreekas oli orjanduslik ühiskond. Orjade seas olid enamuse barbarid, kujunes arusaam, et nad ongi orjuseks loodud. Neid kasutati kõikjal, oskustöö juures abistavas rollis, ebameeldivamaid ja raskemaid rolle tegid ainult orjad. Neid käsitleti kui omaniku vara, millega võis oma suva järgi ümber käia.Tappa ei tohtinud, aga karistuset ei järgnenud. Orjatöö ja kodanike vabadusel põhinev riigikorraldus oli d Kreeka polises omavahel lahutamatult seotud. 6. Vana Rooma...

Ajalugu
206 allalaadimist
thumbnail
48
doc

"Kunstikultuuri ajalugu" 10 klassile - Jaak Kangilaski

· Hieroglüüfkiri ja lineaarkiri A on mingis teises keeles · Hilisema ajastu kunst on hoopis karmim ja lihtsam · On ehitatud suuri losse, kuid need on tugevasti kindlustatud · Losside kaitsemüüris on tohutuid kivimürakaid · Nii suurte kivide (u. 10 tonni) kivide mäkketransportimine (lossid asusid mäetippudel) on ka tänapäeval raske · Selliseid müüre kutsutakse kükloopilisteks müürideks · Kükloobid ­ ühesilmsed hiiglased klassikalises mütoloogias · Hilisemast ajast pärineb ka üks monumentaalskulptuur: Mükeene lossi lõvivärav · Väravas on kaks tagajalgadele tõusnud lõvi reljeefina, 3-4 m kõrge · Teine suurem loss mandril on Tiryns · Tirynsi lossihoovilt kaevas Schliemann välja mitmeid kivihaudu · Selliseid hauakambreid on leitud ka Mükeenest · Tegemist oli ümmarguse põhiplaaniga kivist kambritega, mille katust oli püütud kujundada kuplina...

Kunstiajalugu
573 allalaadimist
thumbnail
1
odt

Kreeka ja Rooma varane kunst

)Arhailine e dooria 7.-6. eKr.*talastiku moodustasid kaniis, friis ja arhitraan *lihtrahvas templis ei käinud * ehituses kindlad: sammaste arv, kõrguse-laiuse suhe, tempel avaneb itta. 2.) klassikaline e joonia 5.-4. saj eKr * võrreldes dooriaga on sammas saledam ja enam kaunistatud + baas. 3.) hiline e hellenistlik eh korintose 3.-1. saj eKr.*pikim ja saledaim sammas jooniast erimeb kapiteeli poolest, pidulik , kaetud taimsete motiividega ning ülemine osa meenutab vaasi * enam ei pöörata tähelepanu templitele, vaid profaanarhitektuurile *liikide segamine, lossid, teatrid. KREETA-MÜKEENE KUNST- Kreeta-kult on kõrgel järjel, maalidel ei esine sõjastseene, on sanasusi Egiptusega, levinuim pisiskulptuur on jumalanna madudega. Mükeene-söjakas, linnadel paksud müürid, kõrgelt arenenenud tarbekunst. Sarnasus- Kreeta samma, alt kitsem, kui ülalt, sile, värvitud, pole baasi, ülal padjanadid; vaba voolav joon seinamaalidel....

Kunstiajalugu
57 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Kas orjanduslik demokraatia oli täiuslik?

Kas orjanduslik demokraatia oli täiuslik? Klassikalises Kreekas oli orjanduslik ühiskond. Ateenlased ja teised vabad kreeklased pidasid orjust loomulikuks, jumalate poolt määratud korraks, mis andis vabadele inimestele võimaluse tegeleda mitte füüsilise tööga, vaid pühenduda vaimsetele harrastustele. Inimeste võrdsus tundus isegi filosoofidele loomuvastane, kuna siis variseks kogu orjanduslik kord. Vaid üksikud mehed astusid avalikult välja orjanduse vastu, kuid neid peeti peale seda momentaalselt ebanormaalseteks või veidrikeks....

Ajalugu
46 allalaadimist
thumbnail
12
odt

Ajalooreferaat: Vana-Rooma

Rooma toodi orjadena paljudest eri rahvustest ja erisuguse kultuuritausta ning ühiskondliku positsiooniga inimesi, kuid seaduse ees olid nad kõik ühtviisi oma peremehe vara ehk kõnelevad tööriistad, nagu roomlased neid nimetasid. Omanik võis orjaga teha mis iganes soovis, sealhulgas ka tappa. Millise osa riigi rahvastikust orjad moodustasid, pole võimalik kindlaks teha, kuid arvatavasti oli see suurem, kui klassikalises Kreekas. Mõnigi peremees pidas tulusamaks lasta võimekal orjal ise endale elatist teenida, nõudes talt selle eest korrapärast tasu. Niisugune ori sai elada vaba inimese kombel ja soetada koguni varandust, kuid nii tema ise kui ka tema vara kuulus ikkagi peremehele. Orjade vabakslaskmine polnud Roomas üldsegi haruldane. Tavaliselt oli vabakslastu edaspidi oma senise isandaga seotud kliendina. Samas sai Rooma kodaniku ori vabakslaskmise läbi kohe ka ise Rooma kodanikuks...

Ajalugu
403 allalaadimist
thumbnail
3
odt

Rooma

Itaalia oli Kreekaga võrreldes vähem mägine ja põlluharimiseks sobivaid tasandikke leidus seal rohkem. Ka rannajoon pole sedavõrd liigendatud nagu Kreekas. Selle tõttu tegelesid Itaalia hõimud peamiselt põlluharimisega, pidasid omavahel ühendust eelkõige maismaad mööda ja sõitsid merd märgatavalt vähem, kui kreeklased. Itaalia terviklikkus lõi ka paremad eeldused ühtse riigi tekkeks. Kes olid vanemad asukad? I aastatuhandel eKr elas seal päritolult, keelelt ja kultuurilt erinevaid rahvaid. Poolsaare kesk- ja lõunaosa asustasid peamiselt itaalikud- arvatavasti põhjapoolt sisserännanud indoeuroopa hõimud. Nad jagunesid mitmeks keelelt lähedaseks rühmaks. Kesk-Itaalias Latiumi maakonnas elas üks itaalikute haru ­ latiinid. Eeskätt nendest pärisneski hilisemad roomlased ja nende keelest sai Rooma riigi ametlik...

Ajalugu
99 allalaadimist
thumbnail
28
doc

põhivara aines füüsikaline maailmapilt

Punktmass on keha, mille mõõtmed võib antud ülesande juures arvestamata jätta. Sel juhul võib vaadelda keha massi koondununa ühte punkti. Punktmass - see on keha mudel. Trajektoor on keha kui punktmassi liikumistee. Trajektoori kuju järgi eristatakse sirgjoonelist, ringjoonelist ja kõverjoonelist liikumist. Kõverjooneline liikumine taandub ringjoonelisele. Trajektoori mõistel on mõtet ainult klassikalises füüsikas. Liikumisvormidena võib eristada kulgliikumist pöördliikumist, võnkumist ja lainet. 6 Kulgliikumise korral liiguvad keha kõik punktid ühtemoodi (läbivad sama aja jooksul sama teepikkuse). Pöördliikumise korral leidub punkte, mis ise ei liigu. Need punktid moodustavad pöörlemistelje. Pöörlemistelje ümber liiguvad keha kõik teised punktid mööda ringjooni....

Füüsika
211 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Sümfoonia

Sümfoonia Sümfoonia on tavaliselt 4-osaline suurteos sümfooniaorkestrile, kus esimene osa on sonaat-allegro vormis. Need 4 osa on klassikalises sümfoonias: 1. osa. Allegro, sonaat-allegro vormis 2. osa. Andante (või Adagio vms aeglases tempos) 3. osa. Menuett (või Skertso, tantsulise iseloomuga, 3-osalises vormis) 4. osa. Finaal (Allegro, Allegretto, Presto vms kiires tempos, tavaliselt rondo-vormis.) Sõna "sümfoonia" tuleb vanakreeka keelest ning tähendab lihtsalt "koos kõlamist". Sümfoonia tavamõistes arenes välja 18. sajandil Viini klassikalise koolkonna (Haydni, Mozarti ja Beethoveni) loomingus...

Muusika
20 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Klaver

klaver (referaat) Koostaja: Klass: Õpetaja: KLAVER Klaver on haamermehhanismiga klahvpill. Ta on üks tähtsaimaid klahvmuusikariistu. Klaveri kasutusala on lai. Seda kasutatakse jazzis klassikalises ja folkmuusikas. Väga palju on erinevaid klaveri kontserte ning seda kasutatakse kooride saatena. Tänapäeval on kasutusel vasarklaver. Eristatakse rõhtehitusega tiibklaverit ja püstiehitusega pianiinot. Klaver koosneb kõlakastist, kõlalaua ja keelestikuga raamist (keeli umbes 230) ning klahvistikust. Klaveri väiksemad osad on keelpulgad ehk virblid, sopranikeeled, viilung, noodipult, klapp, pedaalid, bassikeeled ja metallraam. Kui klahvile vajutada, lööb...

Ajalugu
48 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun