Otsingule "vanemaga" leiti 264 faili

5
doc

Perekonna vÀÀrtused referaat

Esimene mida abiellujad tajuvad on, et nad saavad vĂ€ga vĂ€he teha raskuste likvideerimiseks, mis neile peale pannakse. Peamised probleemid tunduvad tulevat vĂ€ljastpoolt ja abikaasade tegevuse kooskĂ”lastamatusest. Peamine reegel perekonnaelus ­ pere liikmete ideaalid peavad olemas kooskĂ”lastatud. Samuti peavad vÀÀrtused olema kooskĂ”lastatud. Muidu tekivad mĂ”rad. Mis ĂŒhe...

PerekonnaÔpetus - Keskkool
377 allalaadimist
1
txt

Perekonnavormid

2.)Registreeritud abielu +On ksteise ees kohustused ja igused +Ilus pidu koos ilusa kleidi ja oma armastatuga. -Kui kavatsetakse lahku minna siis on vaja lahutus sisse anda. -hisvara klaarimine -Vanema iguste klaarimine Vabaabielu +hisvara pole. +Kergem lahku minna erimeelsuste tttu. Miinuseid nagu polegi. 1 vanemaga perekond +ksikvanema toetusraha -Lapsel pole kahte vanemat -Pole aega enda jaoks -Raske last ksi kasvatada -Pole kellegi tuge ja kellegilt nu ksida. Lastetu perekond +Pole vaja muretseda laste prast +Saad rohkem aega phenduda endale ja elukaaslasele +Pole muret jreltulijate kasvatamise ja petamisega -Pole jreltulijat -Ei saa oma perekonnanime edasi kanda ja verd samuti. Visiitabielu +Ei tdine ksteisest nii kiiresti +Pole hisvara -Raske on ilma...

PerekonnaÔpetus - Keskkool
77 allalaadimist
2
doc

VÔimu ja vabaduse probleem J. Krossi romaanis "Keisri hull"

VÔimu ja vabaduse probleem J. Krossi romaanis "Keisri hull"Romaanis kÀsitletaval ajal ei olnud lihtrahval vabadust. VÔim pani enamuse reegleid paika ja teisiti mÔtelda ei tohtinud. SÔnavabaduse puudumise tÔttu sattus Timotheus von Bock Venemaa tsaari pÔlu alla. Valitsevale vÔimule ei meeldinud endise alama vaated, kuigi riigivalitseja oli nÔudnud, et mees talle alati tÔtt rÀÀgiks. Ve...

Kirjandus - PÔhikool
517 allalaadimist
10
ppt

Afro-ameerika muusika ja kultuurid

AfroAmeerika muusika ja kultuurid Tiina Linna Kultuuri arenemine RÀpkultuur arenes vÀlja hiphop kultuurist, mis omakorda sai alguse 1970ndatel aastatel New York'ist, tÀpsemalt South Bronxist, kui madalama klassi tumedanahaliste noorte (mustade ja puertoricalaste) kultuur. Kui 1960ndatel ehitati BronxilÀbivat kiirteed, jÀid vÀga paljud inimesed kodutuks ning uued etni...

Muusika - Kutsekool
37 allalaadimist
9
doc

Perekonna seadused

Kuressaare Ametikool Tehniliste erialade osakond Üldehitus PEREKONNA SEADUSED Juhendaja: Ă”petaja 2008 Ühiskonna edukaks toimimiseks on oluline, et kĂ”ik ĂŒhiskonna liikmed panustavad sellesse. On teada tuntud tĂ”de, et kett on just nii tugev kui tugev on tema kĂ”ige nĂ”rgem lĂŒli. Kui vĂ”rrelda ĂŒhiskonda ketiga siis keti lĂŒlina vĂ”ime...

Ühiskond - Kutsekool
41 allalaadimist
5
doc

Organismide paljunemine ja areng

ORGANISMIDE PALJUNEMINE JA ARENG. 4.1. Organismide paljunemine. Kuidas organismid paljunevad? Kas sugulisel vĂ”i mittesugulisel teel. Mittesuguliselt saab paljuneda kas eoseliselt vĂ”i vegetatiivselt. VĂ”rrelge sugulist ja mittesugulist paljunemist. Sugul- uus organism saab alguse viljastunud munarakust. Ühinenud sugurakud vĂ”ivad pĂ€rineda kas ĂŒhelt vĂ”i kahelt vanemalt. Mittesugul- uus organism pĂ€rineb...

Bioloogia - Keskkool
466 allalaadimist
53
doc

Taime geneetika

TĂ€htsamad momendid geneetika ajaloos. Geneetika on teadus pĂ€rilikkusest, selle funktsioonidest ja materiaalsetest alustest, pĂ€riliku muutlikkuse mehhanismidest ja seaduspĂ€rasustest rakkudes, organismides, perekondades ja populatsioonides. NĂŒĂŒdisaegse teadusliku geneetika sĂŒnniaastaks peetakse tavaliselt aastat 1900. Esimestel aastatel nimetati seda uurimisvaldkonda pĂ€rilikkuse pĂ”hiprintsiipide esmaavas...

Taimekasvatus - Eesti MaaĂŒlikool
56 allalaadimist
2
rtf

Mitoos ja Meioos

Organismide paljunemine, mitoos & meioos EukarĂŒootsete rakkude jagunemisel eristatakse teineteisele jĂ€rgnevat tuuma ja tsĂŒtoplasma jagunemist. Tuuma jagunemisega ehk karĂŒokineesiga tagatakse kromosoomides oleva geneetilise info vĂ”rdne jaotumine tĂŒtarrakkude vahel. Sellele jĂ€rgneb tsĂŒtoplasma jagunemine ehk tsĂŒtokinees, mille tulemusena moodystub kaks tĂŒtarrakku. EukarĂŒootsete rakkude jagune...

Bioloogia - Kutsekool
113 allalaadimist
9
doc

Sissejuhatus psĂŒhholoogiasse II osa

novembriks) Areng -organismi korrapĂ€rane liikumine suurema diferentseerituse ja integreerituse poole, hĂ”lmates vaimse, sotsiaalse ja fĂŒĂŒsilise seisundi muutuseid. Areng algab munaraku viljastamise hetkest ja jĂ€tkub peale sĂŒndi. Arengulised muutused toimuvad lĂ€bi inimese eluea. Ontogenees ­ organismi individuaalne arenemine viljastatud munarakus...

PsĂŒholoogia - Tallinna Ülikool
503 allalaadimist
11
doc

Bioloogia riigieksamiks

Villu Bioloogia proovieksam 3.12.08 MOLEKULAARGENEETIKA Replikatsioon on matriitssĂŒsteem, mille tulemusena saadakse ĂŒhest DNA molekulist kaks ĂŒhesuguse nukleotiidse jĂ€rjsestusega DNA molekuli. Transkriptsioon on matriitssĂŒsteem, mille kĂ€igus saadakse DNA molekuli ĂŒhe ahela nukleotiidse jĂ€rjestusega komplem...

Bioloogia - Keskkool
739 allalaadimist
32
doc

Konspekt

ÕigusĂ”petus ÕppejĂ”ud Reet Nurmla ­ peamajas ruum 126 6. seminari, mis algavad kuskil 9. oktoobri kanti. 14 loengut. Arvestusega lĂ”ppeb. Seminarides lahendatakse ĂŒlesandeid. 04.09. (L) EV TÖÖLEPINGUSEADUS (TLS) 1992 Tööleping on kokkulepe töötaja ja tööandja vahel. Lepitakse kokku jĂ€rgmistes punkti...

ÕigusĂ”petus - Eesti MaaĂŒlikool
178 allalaadimist
35
doc

Seksuoloogia ja seksuaalkasvatus

09.2008 Seksuoloogia on teadus, mis kĂ€sitleb ja uurib inimese sugulisi suhteid, hĂ”lmab soo jĂ€tkamisega seoses olevaid bioloogilisi, fĂŒsiolooglisi, psĂŒhholoogilisi, meditsiinilisi, sotsiaalseid, juriidilisi, pedagoogilisi ja filosoofilisi probleeme. Seksuoloog ­ isik, kes uurib vĂ”i praktiseerib seksuoloogia valdkonnaga seonduvat (60% paaridest esineb seksprobleeme...

Seksuoloogia ja... - Tartu Ülikool
197 allalaadimist
8
doc

Ontogenees ehk isendi areng

Ontogenees ehk isendi areng Jaguneb embrĂŒogeneesiks ja postembrĂŒogeneesiks EmbrĂŒgenees jaguneb: 1. lĂ”igustumine 2. blastula, gastrula 3. organogenees Üleminek postembrĂŒogeneesi: a) sĂŒndimisega b) munast koorumisega PostembrĂŒogenees 1. NoorusjĂ€rk - arenguperiood kuni sugukĂŒpsuse saabumiseni 2. SugukĂŒpsusjĂ€rk - fertiilne jĂ€rk. 3. Seniilsus- ehk rauku...

Üldbioloogia - Tartu Ülikool
63 allalaadimist
1
doc

Paljunemine on jÀrglaste saamine

PALJUNEMISVIISIDE PÕHIJAOTUS: mittesuguline ja suguline paljunemine. Mittesuguline ­ kĂ”ige lihtsam, taimedel ja alamatel loomadel: vegetatiivne paljunemine (pooldumine, pungumine jne) ja eoseline paljunemine. Vajalik on vaid 1 vanema olemasolu ja uus isend on alati vanemaga geneetiliselt identne. Eoseline ­ toimub eostega ehk spooridega, mis levivad tuule vĂ”i...

Bioloogia - Keskkool
22 allalaadimist
2
doc

Naises on kÔik saladus...

Piibli jĂ€rgi lĂ”i Jumal naise mehe kĂŒljeluust, jĂ€relikult peaksid naised olema nagu mehe ĂŒks osa vĂ”i siis ainult natukene teisiti arenenud.Kuid tegelikult arvab enamik vĂ”i vĂ€hemalt naisterahvad ise enda kohta, et nad on meessoost targemad, paremad ja osavamad. Seda meie, mehed, ei mĂ”ista, kuna naised on nagu lĂ”pmatu universum, kus on avastada veel vĂ€ga...

Kirjandus - Keskkool
62 allalaadimist
18
doc

Eksami piletid

TĂ€htsamad momendid geneetika ajaloos: *1865-99-geneetika sĂŒnd, pĂ€rilikud alged *1900-43 areneb klassikaline geneetika, mis pĂ”hineb mendelismil ja morganismil *1944-70- molekulaargeneetika *1971-areneb geenitehnoloogia 2.Mendel- pani aluse geneetikale, ettekanne taimede hĂŒbriididest (1865) De Vries-1901 mutatsiooniteooria looja (1901) Johannsen- tĂ”estab, et muutlikus vĂ”ib olla pĂ€rilik ja mittepĂ€rilik, mĂ”...

Geneetika - Eesti MaaĂŒlikool
100 allalaadimist
4
doc

Eesti sĂŒmboolika

Ta on ristkĂŒlik, mis koosneb kolmest vĂ”rdse laiusega horisontaalsest vĂ€rvilaiust: ĂŒlemine laid on sinine, keskmine must ja alumine valge. Lipu laiuse ja pikkuse suhe on 7:11, lipu normaalsuurus on 105 korda 165 sentimeetrit. Esimene sinimustvalge lipp pĂŒhitseti ja Ă”nnistati Eesti ÜliĂ”pilaste Seltsi lipuna OtepÀÀl 4. juunil 18...

ÜhiskonnaĂ”petus - Keskkool
38 allalaadimist
4
doc

Rakendusbioloogia

Bioloogia on paasteadus, nagu matemaatika, keemia, fĂŒĂŒsika. kĂŒberneetika Keemi FĂŒĂŒsika Matemaatik a a...

Bioloogia - Keskkool
82 allalaadimist
3
doc

KordamiskĂŒsimused teemal organismide paljunemine ja areng

Mille poolest erineb mittesuguline paljunemine sugulisest paljunemisest? Sugulisel paljunemisel saab uus organism enamasti alguse viljastunud munarakust. Viljastumisel ĂŒhinevad sugurakud vĂ”ivad pĂ€rineda nii ĂŒhel kui kahelt vanemalt. Mittesugulisel paljunemisel pĂ€rineb uus organism alati ĂŒhest vanemast...

Bioloogia - Keskkool
75 allalaadimist
1
doc

Elu Ilusaimad Hetked

Igal inimesel on elus hetki, mida ta rÔÔmuga meenutab. MĂ”nel on neid vĂ€hem, teisel rohkem. ÜkskĂ”ik, kui tihti vĂ”i harva neid hetki ka on, neid tuleb nautida. IgaĂŒhel on omad erilised hetked, mida keegi arvustada ega hukka mĂ”ista ei saa. Ilu on vaataja silmades. Mis ĂŒhe jaoks on inetu, vĂ”ib teise jaoks olla imeilus vĂ”i vastupidi. See...

Kirjandus - PÔhikool
44 allalaadimist


Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !