Inimesed tarbijana Elame maailmas, kus päevastpäeva puutume kokku tarbimise ning pakkumisega. See on moodsa ühiskonna lahutamatu osa. Tarbija staatus käib meiega kõikjal kaasas, iseasi, kui palju me seda ise tähele paneme. Liikudes ringi kaubanduskeskustes on tarbimine lihtsasti märgatav. Hoolimata faktist, et on majanduslikult keerulised ajad terves maailmas on kauplused puupüsti inimesi täis. Alles olid jõulud ehk aeg, mil tervet planeeti valdas ostu ja tarbimishullus. Kuigi täna on jõulud möödas, ei ole külastajate arv poodides sugugi vähenenud, sest nüüd meelitatakse inimesi allahinnatud kaupadega
Juhul kui pole tegemist ahnete pärijatega kes ihkavad panna oma käsi suurele varandusele. Siis pole eutonaasia mitte tegemine isegi mõeldav. Vanainimestel on suures koguses rohte mida nad peavad võtma, et elada. Osadel neist on vähem vedanud ning nad on veel ka voodihaiged, kelle elu kulgeb voodis lebades. Kas siis ei oleks inimlik teha neile eutonaasia, kui nad ise seda soovivad, võimalik, et on. Näiteks Taanis tegutsenud tapjaõde tegi vanakeste soovid teoks, iseasi kas kõik vanurid olid sellega nõus. Selleises olukorras oli eutonaasia nii mõrv kui ka halastus. Keegi ei saa nõuda surma, kuid inimesed kellel ei ole lootust tervise paranemiseks, ainult hetkelisteks leevendusteks peaks olema võimalus pääseda. Kuid nad peaksid sügavalt järele mõtlema mis on õige neile ja nende armsamatele. Koomas olijatel kahjuks ei ole võimalus otsustada oma elu üle, nende saatus on perekonna kätes. Ei tohi alla anda võimalisele, et
Jaanilaulud · Regilaulud, · Tavandilaulud, · Loitsud, · Kiigelaulud, · Kalendrilaulude rühmaviisid, · Kaasaegsed jaanilaulud. Jaanimängud · Seltskonnamängud, · Võistlused, · tantsud. Mõista, mõista, mis see on....? Ilma tuleta põleb? Uus maja, ise kasvatab katuse? Toidud Jaanipäev teistes riikides · Läti, · Soome, · Rootsi, · Taani. Erinevates Eestimaa paikades tähistatakse jaanipäeva ka tänapäeval erinevalt, iseasi on muidugi see, mida on esivanematelt üle võetud ja mida kantakse põlvest põlve edasi. Tänapäeva jaanipäeva toidud · Küsimused? Täname kuulamast!
Tasub vaid proovida, pingutada ja oma tahtmiste poolde püüelda. Tugevad ja vaid tahtejõulised inimesed võivad oma soovid teostada ning saada õnnelikuks. Nõrgemad meist ei saa muud kui parimal juhul halvimad tingimused. Minu elu mõte on saada edukaks ja elada õnneliku elu. Ma tahan saavutada elus suuri asju, selleks pean olema sihikindel ja teadma, mida ma elult soovin. Kuid mis on siis elu mõte? Kas elu mõte ongi olla armastatud ja õnnelik. Elus võib palju tahta, kuid iseasi on see, kuidas see saavutad, sest ilma tööd tegemata ei tule mitte midagi välja.
,,Kellele lüüakse hingekella" Läbi aegade on olnud inimesi, kes mõtlevad vaid iseendale ja iskuid, kes muretsevad kogu inimkonna heaolu eest. Täapäeva ühiskond peaks rohkem tähelepanu pöörama tervikule, mitte indiviididele. Hingekella lüüakse meile endile. Kõik inimsed surevad kunagi, iseasi kui palju sellele mõeldakse. Keegi ei ole veel näinud isikut, kes elaks igavesti. Me teame, et kunagi saabub surm ja nõnda tuleks oma elu täie eest elada. Märk tuleb maha jätta nii endast, kui oma lähedastest. Inimkond on üks tervik. Igaühe õnnetus või surm mõjutab tema lähedasi ning ümbritsevat. Maailmas ei leidu hinge, kelle kadu ühiskonnale korda ei läheks. Hemingway teosest ,,Kellele
saada halb inimene. Head lapsed tulevad headest peredest, kus on hoolivust ja armastust, halvad halbadest. Enamasti see nii ei ole. Tuleb ette perekondi ,kus kasvavad tublid ja iseseisvad lapsed. Mõnikord ka sellest sõltub, milline on lapse käitumine ja iseloom. Vanem on alati lapsele eeskujuks. Neil kellel puuduvad vanemad on kindlasti võimalus saada heaks inimeseks. Probleemsed lapsed ongi need ,keda nimetatakse halbadeks. Ka neil on võimalus muutuda heaks, iseasi kas nad ka seda tahavad ja lasevad teiste abi endale ligi. Enamik lapsevanemaid ei tea , kuidas mingis olukorras oma lapsega käituda. Tegelikkuses arvatakse, et laste kasvatamine on kaasasündinud oskus. Selleks ,kas küsitakse teistelt nõu/abi või loetakse raamatuid, kus saame oma küsimustele vastuseid. Nii on mõeldud ka koolitus neile kes tahavad ennast peale olemasolevate teadmiste täiendada. Tänapäevane kasvatus nähtavalt erineb vanemast ajast. Selle põhjuseks võib tuua
Minu jaoks on väga tähtsal kohal: eneseanalüüs, oma tulevase ameti valik, hariduse tähtsus, info tähtsus ja ees ootav tööturg. Eneseanalüüs on väga vajalik, sest selle kaudu saad teada oma tugevatest ja nõrkadest külgedest. Ning vajadusel nõrgemaid külgi hakata parandama või võtta midagi ette et neid poleks. Selle kaudu saad sa oma iseloomu kohta ka palju teada. See aitab sind palju edasises elus. Iga päev võtab meie aju vastu infot- ebavajalikku ja vajalikku, iseasi on see kas me salvestame selle omale mällu või mitte. Selleks, et head karjääri teha ja tööturul edukas olla, tuleb valida endale jõukohane ja sinu isikuomadustele ning huvidele kõige paremini sobiv elukutse. Selleks, et seda hästi teha peadki ennast nii-öelda tundma õppima, ennast analüüsima, kogema erinevaid väljakutseid, töid, proovima erinevaid huvialasid ja siis tegema järeldusi, milline töö ning huviala sulle kõige
„Kaod nagu nael laastukuhja sisse”lk214 Nagu raamatus Liisu targasti ütles: „ Kaupasid sa teed, aga paate pole näha! ”(lk 29),nii see paljude inimeste puhul ongi. Iga inimene võib kõva tegude mees sõnade järgi olla, aga kas ta seda ka teeb see on iseasi. Tänapäeval on selliseid inimesi minu arvates rohkem, kuna vanasti kõik pidid tegema palju talutöid ja hoolitsema oma talu eest mis nõudis väga palju vaeva. Tänapäeva inimesed on aga harjunud istuma kodus ja vahtima arvuti ekraani taga, samal ajal kui riik maksab neile veel töötuabiraha. Kuid kaua sellisel inimesel elu niimoodi hästi ei lähe, kuna lõpuks talle enam raha ei maksta, ning siis ootab teda ukse taga pankrot
Kas siis see ,,rahuldab" materialiste? Hindan palju olulisemaks pisikeste õnnemolekulide püüdmise. Elus on tohutult asju, nagu ka ülaltoodud, miks õnnelik ja rõõmus olla. Julgen väita, et on hetki, mis isegi kõige ükskõiksema või jahedama inimese rõõmustama või end pisutki õnnelikuna tundma panevad. Näiteks oskan tuua armastava perekonna. See on üks olulisemaid asju läbi elu. Õnn ja rõõm käivad meie kõrval iga päev. Iseasi on muidugi selles, kas me neid ka märkame ja nende järgi pisut oma valikuid ja otsuseid korrigeerime. Väärtustagem seda mis meile antud on. Pärast mõõna tuleb alati tõus. Ärgem rikkugem oma võimalusi ära. Siin ilmas on nii palju õnne ja rõõmu, ärgem kõndigem sellest mööda.
Kultuur ENSV-s. Kas vaba looming või riiklik tellimus? Nõukogude võim taastati 1944. Aastal. Eesti NSV võimustruktuur sarnanes Nõukogude Liidu omaga juhtiv koht oli kommunistlikul parteil. Nõukogude võim tahtis Eesti NSV-d eraldada läänemaailmast, nende arengust ja suundumustest. Nad üritasid vaikselt hakata Eesti kultuuri asendama Nõukogude Liidu omaga. Selleks püüti hävitada iseseisvusaegset ilukirjandust. Kirjanduse tellimine välismaalt oli äärmiselt piiratud. Ühiskonnast ei kadunud ka kunagi tsensuur. Selleks tagati julgeolekuorganid. Eesti kultuur oli jaotatud kaheks: välis-ja kodueesti kultuur. 1944.aastast läksid paljud loovinimessed pagulusse, et jätkata seal oma senist tegevust, kuid eestlased ei näinud nende loomingut kuni 1980. aastate lõpuni. Haritlaste põlvkon langes ideoloogilise terrori ohvriks. Selle tagajärjel nende loometegevus kahanes. Paljud haritlased olid sunnitud taluma ka repressioone. 1950.aastate teisel...
inimeste töökust ja õppimistahet suurendama, kuid see on vaid utoopia. Koolivormi probleem tõstatati väidetavalt sellepärast, et väiksemad lapsed pidavat narrima üksteist firmamärkida pärast. Hiljem saavad nad täiskasvanumaks ja ei pööra sellele erilist tähelepanu. Koolivormiga proovitakse saavutada ka seda, et kõik õpilased tunneksid ennast võrsetena. See muudab inimesed sarnasemaks kuna kantakse ühte värvi riideid, kuid kas see neid võrdsemateks muudab on iseasi. Inimesed kes ise korralikult riides käivad on valinud ise endale sobiva riietuse ja kui nende koolis näiteks koolivorm kehtestataks ei oleks neid sellest sooja ega külma. On olemas teine grupp, kes on kahevahel, kuid lõpuks lähevad ikkagi vooluga kaasa, kui tegemist on mõistliku koolivormi variandiga. Kolmandasse gruppi kuuluvad need, kes koolivorm täiest jõust maha teevad, selle kandmist eiravad. Nemad on niinimetatud mässajad, kellel koguaeg õpetajad sabas tolknevad.
Võta eloult, mis võtta annab Maailmas on palju inimesi. Ühe osa neist moodustavad noored. Neil on ühiskonnas väga tähtis roll, nimelt nendeta sureksid rahvad välja. Kindlasti on kõigil soov elada täisväärtuslikku elu. Iseasi, kui hästi see kõigil õnnestub. Nii mõnigi kord avastatakse mingil hetkel, et eluteest on juba palju läbitud, kuid saavutustega ei olda tihtipeale rahul. Ning paraku ei ole siis enam võimalik tehtud vigu parandada. Minu kõige tähtsamad valikud ja otsused on alles ees. Sellele mõeldes tekib küsimus:"kuidas elada nii, et kunagi kõigele tagasi vaadates ei oleks vaja midagi kahetseda?" Mõtted suunduvad kohe lihtsamaile vastusele:"tuleb võtta elult, mis võtta annab
Ennast tundes tean oma võimalusi Elus edasijõudmiseks ja karjääri tegemiseks on vaja eelkõige haridust. Karjääri võib teha ka ilma hariduseta, kuid neid on vähe. Igal ühel meist on haridus, aga ega hariduski pole harituseta midagi. Edu saavutamiseks on vaja mõlemat. Ma arvan, et paljudel meist on plaan karjääri tegemiseks ja me püüdleme selle poole. Karjääri planeerimine on meie kõigi jaoks üks väga suur ja raske ülesanne. Iga päev võtab meie aju vastu infot ebavajalikku ja vajalikku, iseasi on see kas me salvestame selle omale mällu või mitte. Igasugune uudis ehk info on tähtis kuna võib puudutada just meid ja meie võime just sellest omastatud infost oma järgmised tähtsad sammud teha mis võivad meie tulevikule kasulikud olla. Selleks et head karjääri teha ja tööturul edukas olla, tuleb valida endale jõukohane ja sinu isikuomadustele ja huvidele kõige paremini sobiv elukutse. Selleks et seda hästi teha, pead...
Inimene saab lasta fantaasial lennata ning luua iga pildi jaoks oma loo. Näiteks võis hoolikal vaatamisel näha ühe pildi peal nii inimest kui ka koera, oleneb inimese fantaasiast. Mina nägin selles pildis hoopis inimese kätt sirutumas taeva poole -igal ühel oma lugu. Üllatav oli ka pilt, kus suurel valgel lõuendil oli kujutatud sinine kaar -jällegi, igaüks võib ette kujutada ,mida tahes, iseasi mida kunstnik sellega mõtles. Pilte võis eristada kaheks ka selle järgi, et mõnel oli selge kontuur ning mõnel maalil puudus see täielikult. Oli ka paar maali, kus kujutatud inimeste igapäevaelu- ema ja laps aia taga, või siis sünge venememm istumas. Otseselt midagi kindlat kujutavatel piltidel oli ka selge kontuur. Oli ka pilte, mis on justkui mosaiikidest kokku pandud - üks asi katab teise ning tekivad erinevad pildid
Kõigile inimestele tuleb enda rahandusliku IQ arendamine kindlasti kasuks, kuid ratsarikkaks, vaid Kyosaki raamatute lugemisega ei saada. Lisaks ei kuku kunagi ,,väga häid tehinguid" ootamatult sülle, vaid nende leidmiseks tuleb pidevalt tööd teha ja vaeva näha. Nagu ka maailmas üldiselt, siis enamik inimestest võivad end küll täiustada, kuid 90% varadest on ja jääb 10% elanikkonna kätte. Kokkuvõte Rahanduslike teadmiste suurendamine on kõigile kasulik, iseasi kas läbi nende teadmiste ka midagi väga pöördelist muutub. Enamik inimesi jätkavad ka peale kõigi Kyosaki raamatute lugemist enda tavapärast elu, kuid omandatud kogemusi saab väga edukalt ka ,,mitte miljonäriks" saamise eesmärgil kasutada. Seda näiteks eelarve koostamisel, millega saab enda rahaasjad selge kontrolli alla.
seda juba ei tehta. 4. Narkootikumide omamise ja tarvitamise eest on määratus karistused ka suht nõrgad. Kui väikese koguse omamise eest võid saada rahalise trahvi või kuni ühe aastase karistuse, siis jah.. Minu arust suht nõrgaks jääb see asi. Kasvatamise eest on juba vähe karmimad lood aga nojah.. Ega vaevalt keegi neist seda täielikku viit aastat istunud ei ole, ma arvan. Lastakse varem tingimisi välja ja ongi kõik. Iseasi kas nad üldse peale seda uuesti sama kuritegu rikkuma hakkavad, sest siis ootavad juba vähe karmimad karistused. Andreas Arumäe EP-10
Inimene tarbijana Tänapäeva ühiskonnas, kus valitseb tõsine ülemaailmne majanduskriis, on väga oluline mõista ja endale selgeks teha, et tarbida tuleb mõõdukalt. Paljud eksperdid on välja andnud raamatuid nõuannetega, kuidas säästa ja majanduskriisile vastu panna. Nõu läheb tarvis, sest majanduskriis on raske ja rusuv, kuid iseasi kas inimene kui tarbija järgib ekspertide antud nõuandeid. Intelligente ja tulevikkuvaatav tarbija muretseb majandusliku olukorra eest. Soov vältida kehva ja läbimõtlematut tulevikku paneb inimesi raha säästma. Säästmise võimalusi on mitmeid. Oma raha võib hoida pangas, kodus seifis või mõnes muus turvalises paigas, mida on võimalik usaldada. Ka oma pensionipõlve kindlustatakse. Juba kaheksateistkümne
kõikse tublimad, kuid ega sünnitusmajast garantii kirja kaasa ei anta, tuleb ette perekondi, kus kasvavad iseseisvad ja tublid lapsed, kuigi vanemad ei ole niivõrd head. Laps on oma kodu peegel. Neil kellel puuduvad vanemad ei tähenda kohe seda, et neist peaksid saama pahad inimesed vaid neil on kindlasti võimalus saada heaks inimeseks, kui nad seda ise soovivad. Probleemsed lapsed ongi need ,keda nimetatakse halbadeks kuid ka neil on võimalus muutuda headeks, iseasi kas nad seda ka tahavad ja kas nad lasevad teiste abi endale ligi. Enamik lapsevanemaid ei tea, kuidas mingis olukorras oma lapsega käituda. Arvatakse, et laste kasvatamine on kaasasündinud oskus ja oma teadmiste täiendamiseks küsitakse teistelt nõu ja abi või loetakse raamatuid, kus püüame saada oma küsimustele vastuseid. On mõeldud ka koolitusi neile, kes tahavad ennast peale olemasolevate teadmiste veelgi rohkem täiendada. Parim kingitus oma lastele on neile pühendatud AEG.
Ernst Hemingway ,,Kellele lüüakse hingekella'' Arutlus Lugesin Ernst Hemingway sõjaromaani ,, Kelle lüüakse hingekella''. Teos jutustab Hispaania kodusõjast, mis toimus aastatel 1936-1939. Raamatu peategelane on Ameeria Ühendriikidest pärit hispaania keele õpetaja Robert Jordan, kes on "antifasist, sellest ajast peale, kui ma fasismi mõistma hakkasin". Selle tõttu võitleb ta vabatahtlikuna punaste poolel, ent ei oma samu poliitilisi veendumusi. Raamat jutustab kolmest päevast, mil Robert Jordani ja teiste partisantide ülesanne on strateegiliselt tähtis sild õhku lasta. Silla õhkimine on eluohtlik ja tarbetu ülesanne, sest vaenlane on plaanist juba teadlik. Jordan laseb silla sellegipoolest õhku. Jordan saab raskesti haavata ja katab kaaslaste taganemist. Partisanide juures kohtas ta Mariat, kellega nad teineteisesse armusid. Nende meeleheitlik kirg jäi lühikeseks, sest nende armastu...
Tarbimisühiskonna diktatuur Praegust ühiskonnakorraldust nimetatakse lisaks tarbimisühiskonnale veel postmodernseks, postindustriaalseks, meedia- ja elektrooniliseks ühiskonnaks. Paljud arvavad, et see on uus ja enneolematu, kuid tegelikult on uued ainult kogemisvahendid ning enneolematud kvaliteet ja kvantiteet. Tarbimisühiskond on tegelikult ühiskond, mis on orienteeritud aina enam suurenevale tarbimisele, ületarbimisele ja seda inimeste rumaluse ning naiivsuse arvelt. Tarbimishulluses on tegelikult mitte ainult noored, vaid ka täiskasvanud. Vanema generatsiooni hulluse üle võib küll vaielda, kuid enamik Eesti vanemast generatsioonist on elanud Nõukogude Liidus ja on nüüd, kapitalismi ja tarbimisühiskonna saabudes niisamuti pimestatud kõikidest nendest hüvedest, mida neile pakutakse ja mida muudkui tarbida saab. Sageli ei olegi meile seda "jama" tegelikult vaja. Aga tootjal on vaja, et m...
Lapsepõlves kogetud trauma võib jätta inimesele märgi kogu eluks. Olenemata, kas trauma on vaimne või füüsiline. Kuigi ma usun, et vaimne terror on märksa hullem, kuna sõnadega on võimalik väga valusalt haavata. Kui laps läheb kooli ja hakkab kaasõpilasi terroriseerima, näitab see, et tema kodus käitutakse nii, või et ta ei saa ennast mujal välja elada kui koolis. Selliste õpilastega peaks tegelema psühholoog ning neile peaks leidma teistsuguse võimaluse ennast väljendada, iseasi, kui vastuõtlikud nad abile on. Nende jaoks keda kiusatakse, muutub kool vastumeelseks ning nad ei tahagi koolis käia. Tihtipeale ei julge kiusatavad enda probleemist kellelegi rääkida, kuid see süvendab kiusajate tegeust. Kiusajatel tekib karistamatuse tunne ja arvamus, et nad võivad kõike teha. Kannatajad ei tohiks oma murega üksi jääda. Nad peaksid sellest rääkima lapsevanemale, mõnele õpetajale, sotsiaaltöötajale, peaasi, et nad otsiksid abi.
Lapsepõlves kogetud trauma võib jätta inimesele märgi kogu eluks. Olenemata, kas trauma on vaimne või füüsiline. Kuigi ma usun, et vaimne terror on märksa hullem, kuna sõnadega on võimalik väga valusalt haavata. Kui laps läheb kooli ja hakkab kaasõpilasi terroriseerima, näitab see, et tema kodus käitutakse nii, või et ta ei saa ennast mujal välja elada kui koolis. Selliste õpilastega peaks tegelema psühholoog ning neile peaks leidma teistsuguse võimaluse ennast väljendada, iseasi, kui vastuõtlikud nad abile on. Nende jaoks keda kiusatakse, muutub kool vastumeelseks ning nad ei tahagi koolis käia. Tihtipeale ei julge kiusatavad enda probleemist kellelegi rääkida, kuid see süvendab kiusajate tegeust. Kiusajatel tekib karistamatuse tunne ja arvamus, et nad võivad kõike teha. Kannatajad ei tohiks oma murega üksi jääda. Nad peaksid sellest rääkima lapsevanemale, mõnele õpetajale, sotsiaaltöötajale, peaasi, et nad otsiksid abi.
Õpetaja mõju õpilaste mõtlemisele, tegutsemisele ja muusikalistele väärtushinnangutele on väga suur. See on väide, mille üle võiks tunde arutleda, vaielda, naljatleda ja mida kõike veel. Lõpp- tulemusena peame tunnistama, et see tõesti on nii, tahame me seda või mitte. Iseasi, kas me seda ka tunnistame. On palju õpetajaid, kes seda endale ei tunnista, kuid on palju ka neid, kes oma mentaliteete peale suruvad ja unustavad ära õpilase kui isiksuse. Ma arvan, et kui õpetaja unustab ära oma tähtsuse õpilase elu kujundamisel ja õpilase kui inimese, on ta teinud ehk oma karjääri kõige suurema vea. Järgnevalt, minu kursuseõe sõnad: ,,Kui õpetaja suudab tekitada huvi, arusaadavalt ja
SISSEJUHATUS Tänapäeval puutume laseritega igapäevaselt kokku. Meie arvutite CD lugejates ja ka CD kirjutajates, mis peaks enamustes arvutites ka olemas olema, kasutatakse lasertehnoloogiat. Samuti on too sama tehnoloogai kasutusel muudes meile tutavates ja igapäevastes asjades nagu näiteks: muusikakeskused, CD mängijad, laserprinterid ja skännerid. Iseasi on ainult see kas inimene ise ka on teadlik sellest, et nendes igapäevastes vahendites on lasertehnoloogai kasutusel. Käesolevas uurimistöös on lähema vaatluse all laserid, koos nende kasutamise, tööpõhimõtte, ajaloo ja erinevate liikidega. Uurimistöö eesmärgiks on leida informatsiooni laserite ajaloo kohta, (kes selle leiutas ja millal?)mis põhimõttel töötab laser ning millistes valdkondades ja kuidas on võimalik seda kasutada.
Palju esineb perekondi, kus üks vanematest või isegi mõlemad on muusikud. Sellisel juhul eeldatakse tihtipeale, et ka lapsel on võrreldes teistega sobilikumad võimed muusikaga tegelemiseks. Aga pole võimatu ka see, et laps ei teagi üldse, et ta vanemad on väga musikaalsed ja seetõttu pannakse kiiret arenguvõimet imeks. Teadmata oma võimekusest, võib talendikus üldse kasutamata jääda. Eelneva kahe väite põhjal võib jällegi eeldada, et musikaalsus on päritav, aga iseasi, kas ja kuidas osatakse seda elus omatarbeks ära kasutada. Mina arvan, et kõigi eelnevate argumentide põhjal võib järeldada, et musikaalsus on peamiselt siiski päritav, kuid suurt rolli mängib ka tahtmine areneda, juurde õppida, et oma algseid oskusi ja teadmisi täiendada ja tunnustatud saada.
Võime armastada on anne, mille me oleme sündides kaasa saanud. See võime areneb edasi lapseeas saadud lähedusest ja soojusest. Võime armastada vajab arenemiseks aega, kogemusi ja tundeid. Üldiselt ja lihtsustatult võiks öelda, et armastus on tunne, mis tekitab hea elamuse mingi isiku, eseme või muu sellise suhtes. See tunne tekib enasmasti inimese alateadvuses ning tavaliselt ei allu see tunne inimese soovidele. Kuid alati on võimalus seda tunnet mitte välja näidata. Iseasi on see, kui kasulik see on, sest hiljem on võimalik, et seda otsust hakatakse kahetsema. Enamik inimesi tunneb armastusest rõõmu, eriti kui nad saavad tunda ka vastuarmastust. Kui kedagi armastatakse siis üritatakse teha kõike selleks, et inimene, keda armastatakse oleks õnnelik ja isegi kui see tähendab seda, et asetatakse anda vajadused taha plaanile, ollakse selleks täiesti valmis. Inimesed, kes on
Hinrikus arvab, et mobiil mõjutab ennekõike mälu. Millega saab mobiilitelefoni kiirgust võrrelda? Mikrolaineahi kiirgab samamoodi, ainult et kiirgus pole modelleeritud nagu mobiilitelefonis. Aga võimsused on veel suuremad. Kui ahi pole korras, on ka seal modelleeritud kiirgus. See tähendab, et kiirgus on kord tugevam, kord nõrgem ja seega on mõju suurem (Alasoo 1999). 4 Joonis 4. Raadiofüüsika professor Hiie Hinrikus/ Iseasi 2002 Mobiiltelefoni kiirgus on põhimõtteliselt sarnane kiirgusega, millega haiglates tehakse soojendusravi- ütleb Eesti Mobiiltelefoni sekretär (Lõhmus 1999). Hiljuti tegid austraalia teadlased katseid hiirte ja mobiiltelefonidega. Nad leidsid, et mobiili kiirgus ei suurenda hiirtel kasvajate esinemise sagedust, ning järeldasid, et seega on telefonid suure tõenäosusega ohutud ka inimesele. Mõne aja pärast tegi aga teine sama maa teadlasterühm uued
Kunsti kestvuse saladus Kunst on igalpool meie ümber, iseasi on aga see kuidas iga erinev individuaal seda tunnetab ja näeb. Kunst võib tähendada kallist ja kuulsat maali või ainult mõnda erilise välimusega puid. Tänu kunstile on inimesed läbi aegade andnud mõista, mis toimub nende ümber ja sees ning samuti on kunst suur mõjutamisvahend. Milline on olnud kunst läbi aegade ja kuidas on see jäänud kestma? Juba ammustel aegadel kasutati kunsti. Kiviajal maaliti koopa seinadele pilte, tänapäeval kõige
Temporis Ars Medicina Fere Est - Aeg Kõik Haavad Parandab Elu on karm . see on juba kord nii , et inimesed saavad haiget . olgu see siis füüsiline või hingeline valu , valutab ta ikka ühte moodi . siis ongi kombeks öelda , et aeg parandab kõik haavad . kui palju selles tõde on või siis kui paljud seda kõigest viisakusest ütlevad - see on juba iseasi . samas , mingi iva peab selles paljukasutatavas vanasõnas peituma , muidu poleks ta ju olemaski . Väikesed lapsed jooksevad alalõpmata ringi . karta on , et mõni neist kivi otsa koperdab ja oma põlve marraskile tõmbab . parim rohi sellele on muidugi ema puhumine ja pehme suudlus . Veelgi paremini mõjub aga nali . Näiteks , küll pulmadeks ära paraneb . nagu praktika on
pool ei jõua kuidagi järge pidada. Selge see, et õpetajal ei ole võimalik viimsele kui ühele õpilasele individuaalselt pühenduda, kuid seda probleemi saaks mitmel moel lahendada. Esiteks oleks õige jaotada õpilased rühmadesse ning seda vastavalt nende tugevusele aines, mitte tühipaljalt nimekirja alusel. Samuti on tänapäeva info- ja kommunikatsiooni- tehnoloogia niivõrd palju arenenud, et see on loonud võimalused anda igale õpilasele tema personaalne õppimise aeg, iseasi on aga see, millal haridussüsteem sellele arengule järele jõuab ehk hakkab neid uuendusi ennastmuutvalt kasutama. Tänapäevased IT-lahendused toetaksid õpilasi oma võimetele kohandatult õppima. Mina leian, et haridussüsteem on liialt kinni nii-öelda vanades tavades, mis muudavad koolipäevad üksluiseteks, tüütavateks ning igavateks. Koolipäevi tuleks rikastada uudsete õppelahendustega, mida 21. sajandil meile tohutult palju pakkuda on. Samuti tuleks välja
peavad tegema ning paremaid hindeid saama. Samas on noori, kes ka gümnaasiumi lõpuks enda tulevikku ette ei tea ning hindedki midagi head ei tõota. Niisiis lähevadki nad peale gümnaasiumi lõpetamist tööle, mis neile ei meeldi, ning palkki pole kiita. Heaks näiteks olen mina, olen jõudnud gümnaasiumi, mis tundub olevat koht noortele, kes kelle siht on ülikooli poole, kuid mina ei tea siiani, mis on minule sobiv amet. Igal inimesel on enda unistuste töö, millega vaeva näha, iseasi , kas ka sinnani jõutakse. Nii mõnedki inimesed hävitavad õnne. Nad võivad kõvasti tööd tehes jõuda oma unistuste tippu. Kuid unustades vaimsed väärtused, on nad südames tegelikult üksinda, neil pole kellegagi rääkida ning oma muresid jagada. Tehes karjääri, unustavad paljud noored pere luua. Lõpuks ongi nad üksinda oma tööga, olles vaimselt õnnetud. Teine võimalus enda õnne hävitada on rahaga. Inimene, kes võidab lotoga üüratu summa, muutub väga heldeks
Koolis käia on huvitav, sest Eesti koolis on õpetamise tase kõrge, iseasi et õppimine võib olla raske. Siinkohal tahaksin välja öelda ka mõtte, et näiteks inimeseõpetuse tundides võiks õpetada ka õppimist. See võib tunduda iseenesestmõistetavana, ometi see pole seda. Õppimine on õpitav. Tunnid on enamasti sisutihedad. Kõige rohkem meeldivad mulle tunnid, kus õppimine toimub läbi mängu. Tavaliselt võtab mängimine aega terve tunni, sellepärast ei saa seda kahjuks teha iga päev ja igas tunnis. Mäng on ainuke õppimise viis, mis ei vaja
selles midagi halba, kui tippinsenerid on venelased ning ma arvan, et eestlased on läbi aegade olnud populaarsed oma kultuurilooga. Milleks survestada eestlasi tegema midagi, mida nad praegu juba loomupäraselt ei tee – või õigemini, on see probleem, millega peaks siis tegelema või pigem lasta inimestel olla nii nagu nad parasjagu on? Mõtlen, et see on täiesti normaalne, kui igaühel on siin ühiskonnas mingi koht, vastavalt sellele, kuidas inimene ise oma potentsiaali kasutab. Iseasi on muidugi see, kas kasutab. Eesti mehe definitsioon on iga indiviidi jaoks defineeritud läbi oma uskumusteprisma. Iga inimene on nõnda individuaalne, sõltumata tema rahvusest ning tema rahvuse ajaloost ja sellest tulenevast survest. Vahet ei ole mida sa teed, või kes sa oled – tee seda, mida sa armastad, siis on armastus alati püsiv.
Ma püüan vältida umbkaudset ja kindla taustata juttu. Lisaks eelmainitule olen suhtlejana ka usaldusväärne ja aus. Kui keegi tuleb küsib midagi või räägib enda või kellegi kolmanda isiku kohta, siis jätan selle enda teada, mitte ei lähe seda edasi rääkima. Minu kui suhtleja võimalused on soov saada uusi teadmisi, tutvuda uute inimestega ning lisaks tagasihoidlikkus. Võimalus suheldes uut informatsiooni koguda või uute inimestega tutvuda on kõigil olemas, kuid iseasi, kes seda võimalust kasutada tahab. Mina pean ennast vägagi avatud inimeseks ning haaran kinni igast uuest võimalusest. Minu kui suhtleja ohtudeks on otsekohesus, otsustusvõimelisus, enese selge väljendamine ja liigne usalduvus. Olen avastanud ennast vestluses domineeriva isiksusena. Otsustamisega pole mul probleeme, kuid kui olen midagi pähe võtnud, ei ole alati mind lihtne ümber veenda ning seda
Esiteks, tehes järeldusi sellest, mida me näeme silmadega ja teiseks, püüdes mõista inimeste käitumist ja nende tundeid. Mis on aga see, mida me võime näha vaid südamega? Kas on midagi tähtsat, mida mõistame juba ainuüksi peale vaadates? Või on kõik kaunis ja hea silmale nähtamatu? Esimesed vaatlused maailmast ja inimsestest on muidugi silmadega. Me tutvume inimesega, jälgime nende zeste, välimust, näoilmeid, silmi ja naeratust. Kõik see tekitab meis inimesest esmamulje, iseasi, kas hea või halva. On inimesi , kes jätavad väga hea esmamulje, kuid pikema sõpruse käigus võib väänduda hea esmamulje halvaks iseloomuks. On olemas ka inimesi, kes jätavad endast väga halva mulje, kas kogemata või tahtlikult, kuid inimest tundma õppides, võib muutuda arvamus ja temast võib välja kooruda imeline ja hea süda. Inimesi on palju ja erinevad , miks aga öeldakse ,, Ole see, kes sa oled" , sest miks peaks inimene teesklema kedagi teist, mitte iseennast
kaasa saanud. See võime areneb edasi lapseeas saadud lähedusest ja soojusest. Võime armastada vajab arenemiseks ka aega, kogemusi ja tundeid. Armastus on sõna, mida on raske defineerida. Üldiselt ja lihtsustatult võiks öelda, et armastus on tunne, mis tekitab hea elamuse mingi isiku, eseme või muu sellise suhtes. See tunne tekib enamasti inimese alateadvuses ning tavaliselt ei allu see tunne inimese soovidele. Kuid alati on võimalus seda tunnet mitte välja näidata. Iseasi on see, kui kasulik see on, sest hiljem on võimalik, et seda otsust hakatakse kahetsema. Enamik inimesi tunneb armastusest rõõmu, eriti kui nad saavad tunda ka vastuarmastust. Kui kedagi armastatakse, siis üritatakse teha kõike selleks, et inimene, keda armastatakse oleks õnnelik ja isegi kui see tähendab seda, et asetatakse enda vajadused teisele kohale, ollakse selleks täiesti valmis. Inimesed, kes on armastanud, kuid ei ole saanud vastuarmastust näevad armastust kui
Aga kui küsida, kas sa oled vaba, vastatakse jah- sõna üllatava kergusega. Arvatavasti piisab neile teadmisest, et nad on vabad. Kuid mida tähendab vabadus? Vabadus on inimese õigus käituda just nii, nagu tema enda jaoks parimaks peab, eeldusel, et ta sellega ei kahjusta teiste samasugust õigust. See tähendab, et ka vabadusel on piirid, nagu paljudel asjadel siin maamunal. Kui puuduksid piirid, ei saaks eristada vangistust vabadusest- kõik oleks üks suur vabadus. Iseasi on see, et kui suurelt me mingit asja piiritleme. Kui vabadus oleks see, et teen, mis tahan, siis tahes-tahtmata tunneme ennast vangina. Ükskõik, kus me ka ei viibiks, tuleb alati millegagi arvestada, olgu see siis kas või ellujäämise vajadus. Daniel Defoe raamatu ,,Robinson Crusoe" peategelane teab, kust algab vabadus. Suur seikleja ning meremees veetis mitukümmend aastat asustamata saarel. Ta oli seal ihuüksi ning vastu tahtmist,
kirjand kuidagi riigieksamiks. Püütakse saavutada saavutamatut ehk välistada hindamise subjektiivsus on viinud absurdini: kirjandid on kujundatud standardi järgi konstrueeritud tekstideks, mis pahatihti õpitakse teemavaldkondi ette aimates pähe juba enne eksamit. Ja see on tõesti haledalt mõttetu. Kui prioriteediks on riigieksam ning soorituse täpne mõõdetavus, peab kirjand kaduma. Iseasi mida teistmoodi eksam sisaldada võiks. Kahtlemata on vajalik tekstide analüüsimine, kuid sedalaadi suutlikkust punkti täpsusega vaagida on veel võimatum kui praeguseid omanäotuid kirjandeid. Probleemideta saaks hinnata normikeele valdamist ja teadmisi grammatikast nagu eespool mainisin, kuid seda teha ei taheta. Õigekirjaoskust ei maksa muidugi üle tähtsustada, kuid keelereeglid on sõnastatud grammatikaterminites ning
kuhu kuulub näiteks ka vana hea Keskerakond. Kuulsus ärritaval moel on sama, mis positiivselt? Muidugi kui tähtis on levida võimalikult kaugele aga tähtsaim sellest peaks olema siiski inimeste liitumine portaaliga, mitte sealt põgenemine. Erakanalis on arusaadav, et reklaamimine (nn masuajal) on hädavajalik, sest kommertsi näitamise hinnad on loogiliselt võttes madalad ja soodne on kasutada soovijatel võimalusel väga head eetriaega. Iseasi on küsimus televaataja seisukohalt, kus sisutult ,,laulmas" on sportlased või fännid, näitamas kui madalale on võimalik minna nii reklaamijatel, spordil ja telekanalil. Ühteviisi korrutades tekkis mõtte, kas Tv3 oleks nõus reklaami ära jätma kui keegi maksaks selle eest? Mõistuse järgi võttes oleks loomulikult jah, aga majanduslikult võttes ei, kui sa juhuslikult ei maksa meile rohkem reklaami soovijast, kes peab seisma heas nimekirjas Stockholmi börsil. Eestis
Meediavabadus ja selle vajalikkus Viimaste aastate jooksul on saanud internetis suureks probleemiks anonüümsed netikommentaatorid. Öeldakse mida tahetakse, kus tahetakse ja kellele tahetakse -tehakse asju, mida päriselus oma nime all ei tehtaks. On käinud palju spekulatsioone selle üle, mida peaks nende kommentaaride suhtes ette võtma ning kas äkki peaks meediavabadust täielikult piirama? Samas pole meediavabadus läbinisti halb, ideeliselt peaks see olema üks demokraatliku riigi tunnuseid. Mida head ja halba leidub meediavabaduses ning kuidas see meie elu mõjutab? Sõna- ja meediavabadusel tuleks ka teatud piiridega arvestada. Eks muidugi ole iga inimese õigus demokraatlikus riigis oma arvamust avaldada ning iseenda ja oma tõekspidamiste eest seista. Tihtipeale aga ei mõelda eriti läbi interneti end väljendades selle peale, kuivõrd surutakse oma arvamust teistele peale. Algeliselt hea ideena tundunud sõna- ja meediavabadus, kus k...
rohkem tööd peavad tegema ning paremaid hindeid saama. Samas on noori, kes ka gümnaasiumi lõpuks enda tulevikku ette ei tea ning hindedki midagi head ei tõota. Niisiis lähevadki nad peale gümnaasiumi lõpetamist tööle, mis neile ei meeldi, ning palkki pole kiita. Heaks näiteks unistuste täide viimisest olen mina: olen tahtnud juba põhikoolist saati saada notariks. Ma tean, millega pean rohkem vaeva nägema ning pingutama. Igal inimesel on enda unistuste töö, millega vaeva näha, iseasi, kas ka sinnani jõutakse. Nii mõnedki inimesed hävitavad õnne. Nad võivad jõuda oma unistuste tippu, sellega kõvasti tööd tehes. Kuid unustades vaimsed väärtused, on nad südames tegelikult üksinda, neil pole kellegagi rääkida ning oma muresid jagada. Tehes karjääri, unustavad paljud noored pere luua. Lõpuks ongi nad üksinda oma tööga, olles vaimselt õnnetud. Teine võimalus enda õnne hävitada on raha. Inimene, kes võidab lotoga üüratu summa, muutub väga heldeks
rohkem tööd peavad tegema ning paremaid hindeid saama. Samas on noori, kes ka gümnaasiumi lõpuks enda tulevikku ette ei tea ning hindedki midagi head ei toata. Niisiis lähevadki nad peale gümnaasiumi lõpetamist tööle, mis neile ei meeldi, ning palkki pole kiita. Heaks näiteks unistuste täide viimisest olen mina: tahan minna välismaale ülikooli. Ma tean, millega pean rohkem vaeva nägema ning pingutama. Igal inimesel on unistuste töö, millega vaeva näha, iseasi, kas nad ka sinnani jõuavad. Nii mõnedki inimesed hävitavad õnne. Nad võivad jõuda oma unistuste tippu, sellega kõvasti tööd tehes. Kuid unustades vaimsed väärtused, on nad südames tegelikult üksinda, neil pole kellegagi rääkida ning oma muresid jagada. Tehes karjääri, unustavad paljud noored pere loomisest. Lõpuks ongi nad üksinda oma tööga, olles vaimselt õnnetud. Teine võimalus enda õnne hävitada on raha
Ainult sellise teadmistepagasiga elus hakkama ei saa. Seepärast arvan ma, et kool meile haritust ei anna. Küll aga annab ta hariduse, mis tegelikult on harituse põhialuseks. Haritus väljendub kindlasti inimese mõttemaailmas. Viimane kujuneb aga välja mitmete tegurite mõjutusel üheks mõttemaailma mõjutajaks on kindlasti media. Selle vahendusel same osa sellest, mis toimub maailmas. Vaadates televiisorit ja kuulates raadiot, saame igasugust informatsiooni. Iseasi on see, millist infot me enda jaoks tähtsaks peame. Fakt on aga see, et paljugi sellest, mida meile vahendab media, on kahtlase väärtusega, et mitte öelda ramps.Iga üks peab sealt välja noppima selle, mida ta peab vajalikuks. Meediast tuleb informatsioon aitab meil laiendada silmaringi ja ühtlasi kujundada maailmapilti. Kuid lisaks meediale aitab simaringi laiendada ka lugemine. Palju kasu on nii ajalehtede- ajakirjade kui ka raamatute lugemisest. Tähtis on, et lektüür oleks
käitumine sõltub inimesest endast. Seega ei määra moraalse või ebamoraalse käitumise ära mitte seadused või jumalikud määrused, vaid inimese enda käitumine ja valikud. Eetiline käitumine pole antud inimesele sünnipäraselt, see ei ilmu ka mehhaaniliselt mingi ühe põhjuse mõjul. Sellist lähenemist on peetud Aristotelese eetika üheks olulisemaks jooneks. Aristotelese ideaaliks näib olevat täiuslik isiksus ning selline arusaam vaevalt et kellelegi päris võõras on. Iseasi muidugi, milliseid loomutäiusi keegi oluliseks peab.
Valitsussektori eelarve puudujääki on põhimõtteliselt võimalik finantseerida kas Vali üks või enam: emiteerides raha suurendades maksukoormust laenates raha kodumaalt laenates raha välismaalt Tagasiside Eelarve puudujäägi finantseerimiseks on võimalik kasutada kõiki vahendeid, mis eelarvesse raha juurde toovad. Iseasi, kas kõik need vahendid alati majanduslikus mõttes otstarbekad on. Õige vastus on: emiteerides raha, suurendades maksukoormust, laenates raha kodumaalt, laenates raha välismaalt. Küsimus 2 Õige Hinne 1,0 / 1,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst Range eelarvepoliitika Vali üks või enam: vähendab kogunõudlust, nihutades kogunõudluse kõverat alla vasakule seisneb valitsuse kulude suurendamises, mis on allutatud parlamendi kontrollile
Kuna Eesti NSV oli välismaailmast eraldatud, siis ei saanud kultuur areneda ka lääne eeskujul, vaid pidi eeskuju võtma kitsast Nõukogude Liidust. Üks positiivsemaid sarnasusi vaadeldavatel aegadel oli see, et toimus Laulupidu vaatamata sellele, et mõningatel kordadel peeti see punaste lippude all. Veel oli sarnane see, et rahavas toetas pidevalt kultuuri arengut. Neile meeldis raamatuid lugeda, käia teatris, kontsertidel ja lugeda sellest mis toimus mujal maailmas. Iseasi oli see kui kergelt neile see võimaldati. Üks halvimaid sarnasusi kultuuri valdkonnas oli see, et Autoritaarses Eestis oli teatud loominguvabaduse piiramine. Inimesed ei saanud välja öelda kõike mida nad soovisid, eriti valitsuse kohta. Ka majandus erines paljugi Autoritaarse Eesti ja Eesti NSV vahel. Autoritaarse Eesti ajal keskenduti peamiselt sellele, mis on Eestis kasulik toota ning mis eestlastele on vajalik.
Olguks selleks sõnad, milles avalduvad meie mõtted ja tunded või olgu see tegu, millesse panustame rohkem ka oma hinge". Me armastame palju kõneleda, tahame näida seekaudu hoolivad ja mõistvad. Samas meie teod räägivad sageli meie tegudele vastu. Tahaksin keskenduda siinkohal enam tegudele. Mis on siis need teod, mis jäävad meisse ja mis suudavad meis tekitada tõelise tunde? Tegusid, mille kaudu ennast on palju. Kas me märkame neid või teostame neid on iseasi. Üheks selliseks on hoolimine. Hoolimine selle sõna tegelikus tähenduses. Hoolimine mitte sõnade vaid tegude kaudu. Olgu selleks lähedase aitamine, kellegi ärakuulamine, mõistmine ja toetamine. Toetamine läbi otsese teo, tema eest hooldamise, söögitegemise või muidu abiks olemise kaudu, et tal kergem oleks ja et ta paremini toime tuleks. Hea on meenutada äsja lõppenud jõuluaega, kus me teeme vast sõnadest rohkem tegusid, vahel heategusid
Kas religioon avab mõtteid või tapab neid? Buddha, Jeesus, Muhhamed- kõik väga austusväärsed isikud, ning neil kõigil on midagi tähtsat inimkonnale öelda. Aga kas inimkond tahab neid kuulda võtta, see on juba iseasi. Kas nad sunnivad rahvast tegema nende moodi või suunavad nad lihtsalt paremale teele? Austria psühhiaater Sigmund Freud on öelnud, et religioon on võrdeline lapsepõlve neuroosiga. Minu meelest väga huvitav lähenemisnurk. Mõistan, miks Freud nii võis öelda. Religioon paneb paika mingisugused reeglid inimestele, neid psühholoogiliselt mõjutades ja neuroos on psüühilistest teguritest mõjutatud tervisehäire. Inimesele sisetatakse midagi sisse ja ta hakkabki uskuma seda
Alateadlikult kombime me kõik piire, mille me ise või teised meile kehtestanud on. Mõni asi või olukord kurvastab või ajab hoopis vihale. Tunnetega toimetulek iseendas on vahel päris raske, tunnete väljendamine veelgi raskem. Sellises olukorras on hea, kui on keegi kes mõistab ning toetab ja ei suru oma arvamust ega tõdesid peale. Must- valge maailmapilt võib ju ainuõige olla, aga enamik täiskasvanutest on veendunud, et elu on hoopis mitmekülgsem ning värvilisem. Iseasi, kas roosiline maailm ka seda tegelikult ning kas must on alati must. On tehtud kindlaks, et inimesed on tihtipeale oma masenduse põhjustajad. Nad peaksid muutma oma vaatepunkti elule ja hakkama asju positiivsemalt nägema, aga enamus inimesed ei taha seda teha, sest on kindlad, et just nende seisukoht on õige. Kui haarata klaasid eest, paistab elu hoopis teiselt küljelt.
Ebaõiglane on see, kui osa ettevõtteid järgib reklaamiseadust ja juhendeid ning ülejäänud osa mitte. Tarbijad ja ettevõtted võivad kaebusi esitada, kuid selleks, et reklaami keelustada, kulub nädalaid. Selleks ajaks on kampaania juba oma töö teinud ning raha, mis teeniti reklaamikampaaniast on mitmetes kordades suurem kui võimalik trahv, mis ettevõtjatele võidakse määrata. Seega ei tohiks olla küsimustki, miks tuleb ette nii ebaeetilisi kui ebaseaduslikke juhtumeid. Iseasi, kas selline turundamine ka pikemas perspektiivis kasulik on.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
