KUIDAS SÄILITADA TURVALIST KESKKONDA Turvaline keskkond Kuidas tagada turvaline keskkond? Millest sõltub ohutu keskkond? Eesmärk ELUKAAR Lapse-ja noorukiiga Täiskasvanu- ja vanuriiga Elamistoimingu mudel Bioloogilised tegurid Psühholoogilised tegurid Sotsiokultuurilised tegurid Keskkonnategurid Poliitilis-majanduslikud tegurid Bioloogilised tegurid Meelte teravus Kaitsemehhanismid Psühholoogilised tegurid Intellekt Hoiakute kujunemine Kuritarvitamise ohvrid Sotsiokultuurilised tegurid Kultuuride erinevused Religioon Keskkonnategurid Kliima Loodus Turvalisus kodus Poliitilis-majanduslikud tegurid Riik ja kodanik Kokkulepped Õendusabi võimalused Ruumid Ohud Sõltuvus ja sõltumatus
elamistoiminguga Elu jooksul iga elamistoimingu sooritamise viis muutub. Lapsepõlv ja noorukiiga: o mängimine on primaarne; o algab spontaanselt ja arendab mõju; o keskoolis töö ja mängimise erinevus. Täiskasvanu – ja pensioniiga: o täikasvanute mängimistoimingud erinevad; o pensionäridel on palju aega. Töötamise ja mängimise tegurid: bioloogilised tegurid; psühholoogilised tegurid; sotsiokultuurilised tegurid; keskkonnaalased tegurid; poliitilismajanduslikud tegurid. Bioloogilised tegurid Kehaehitus ja tervis; füüsilised talitlushäired. Psühholoogilised tegurid Intelligentsi tase; stress. Keskkonnategurid Tervis ja ohutus; müra ja temperatuuri kontrollimine; vaba aeg ja keskkond. Sotsiokultuurilised tegurid Soolised erinevused; kultuuritegurid; religioonitegurid; sotsiaalne pinge tööl; vägivald tööl
Millised? · · · · · BIOLOOGILISED TEGURID Magamist mõjutavad paljud bioloogilised tegurid, nagu näiteks · · · · · Enamus elusolendeid on sünkroniseerinud oma organismi rütmid 24tunnise tsükliga. PSÜHHOLOOGILISED TEGURID Indiviidi psühholoogiline seisund on magamisega mitmel erineval viisil seotud. Milliste erinevate viisidega? · · · · · · 3 SOTSIOKULTUURILISED TEGURID Ka sotsiokultuurilised tegurid mõjutavad magamist. Kuidas? · · · · · · KESKKONNATEGURID Magamist võivad mõjutada paljud keskkonnategurid. Tooge asjakohaseid näiteid · Uni tuleb kergemini tuttavas ümbruses jahedas, vaikses, pimedas ruumis, mida hästi tuntakse ja kus on tuttavad asjad. · · · · · · · POLIITILIS-MAJANDUSLIKUD TEGURID
Elamistoiminguid mõjutavad tegurid Bioloogilised tegurid Psühholoogil Sotsiokultuurilised tegurid Keskkonna tegurid Poliitilis-majanduslikud teg ised tegurid Turvalise keskkonna säilitamine *Füüsiline (mitte) suutlikkus *Intellektuaal *Kultuurilised tegurid *Majapidamine *Teadmised ja suhtumine
ELAMISTOIMINGUID MÕJUTAVAD TEGURID Jelizaveta Kalinina Õ14-2 VIIS PÕHIGRUPPI: 1)Bioloogilised 2)Psüholoogilised 3)Sotsikultuurilised 4)Keskonnategurid 5)Poliitilismajanduslikud BIOLOOGILISED TEGURID Tervise edendamine ja säilitamine Haiguste ennetamine PSÜHHOLOOGILISED TEGURID Intellektuaalne areng (häired, geneetilised häived) Emotsionaalne areng SOTSIOKULTUURILISED TEGURID Sotsiaalne tervis ja sotsiaalne klass (erinevad haigused) Sotsiaalne tervis ja religioon Sotsiaalne tervis ja vaimsus (moraalsed dilemmad) KESKKONNATEGURID Atmosfääriosakesed (orgaanilised aineosakesed, nt. tolm) Valgus (liiga tugev) Müra Riietumine (KT-ri reguleerimine) Ehitised (majapidamine) POLIITILIS-MAJANDUSLIKUD TEGURID Tervis ja majanduslik seisund Riigi mõju Tervis arengumaades
Rinnapiim kaitseb imikut nakkuste ja allergia eest Vähendamine soola ja suhkru tarbimist Oluline füüsiline aktiivsus Vanuritel väheneb söögiisu. BIOLOOGILISED TEGURID Suu ja hammaste seisund Seedesüsteemi korrasolek Võime toitu/jooki iseseisvalt valmistada Neelamine PSÜHHOLOOGILISED TEGURID Kaalukontroll anoreksia/rasvumine Teadmised toiduvalikust ja tervisest Toidu serveerimine Alkoholisõltuvus Toiduhügieen SOTSIOKULTUURILISED TEGURID Perekondlikud traditsioonid Kultuurilised erinevused Religioon KESKKONNATEGURID Inimese elukoht geograafilises mõttes Võimalused toidu hankimiseks ja kasvatamiseks Toiduainete säilitamine Vee kättesaadavus Miljöö tähtsus POLIITILIS-MAJANDUSLIKUD TEGURID Toidu muretsemiseks ei ole piisavalt raha Inimeste abistamine vaesuse korral Abistamine vanuritele Toiduhügieen/säilitamistingimused Aitäh tähelepanu eest
Suhtlemine ja kogemus Puhkus Koolilapseeas: Õppimine on töö Nauding TÄISKASVANU- JA PENSIONIIGA Elukutsevalik Sportimine Vanuritele: Palju vaba aega Erinevad kursusid Vaba aja veetmine oma perekonnaga BIOLOOGILISED TEGURID Füüsiline vormisolek Kehaehitus Füüsilised puuded Sugu PSÜHHOLOOGILISED TEGURID Intelligentsi tase Temperament Isiklikud omadused Enesedistsipliin Stress Suhtlemine kolleegidega SOTSIOKULTUURILISED TEGURID Sugu Religioon Vägivald tööl KESKKONNA TEGURID Tervis ja ohutus tööl Turvalisus ,,Haige hoone" sündroom Kliimategurid POLIITILIS-MAJANDUSLIKUD TEGURID Töövõimaluste leidmine puudega inimestele Vaba aja harrastuste finantseerimine Töötajate koolitamine Töötajate tervise järelvalve Aitäh tähelepanu eest!
Töökeskkonnast lähtuvate ohtude vältimine Liikmese ohtude vältimine VANURIIGA Kukkumised Liiklusõnnestuste ohvrid Sõltuvad abivahenditest Sõltuvad inimestest BIOLOOGILISED TEGURID Füüsilise tervise seisund Vastuvõtlikkus nakkustele Geneetilised omadused Meelteteravus PSÜHHOLOOGILISED TEGURID Intellektikahjustusega inimesed Isiksus ja temperament Stress Suhtumine turvalisusse (kodus, tööl, reisimisel) SOTSIOKULTUURILISED TEGURID Kultuurilised (turvalisuse mõiste) Sotsiaalne klass (õnnetusrisk) Religioon Sotsiaalsed rahutused KESKKONNATEGURID Saastumise vältimine (vesi, õhk, müra) Turvalisuse aste kodus Õnnetuse risk teel Epideemiate kontrolli all hoidmine Kliima ja geograafilised tegurid POLIITILIS-MAJANDUSLIKUD TEGURID Isiklikud kuulutused turvameetmetele Individuaalne tegutsemine Riiklikud meetmed turvalised majad, teed,
reflektoorselt Väikelapseiga- oluline on tahtliku kontrolli saavutamine eritamise üle Täiskasvanud ja vanurid-elukaare lõpuosas võib toimuda muutus: - WC-s käimine sageneb - krooniline kõhukinnisus Mõjutavad tegurid: BIOLOOGILISED -Uriin -Roe -Eritamise füüsiline toiming Mõjutavad tegurid PSÜHHOLOOGILISED -inimeste hoiakud ja arusaamad mõjutavad toimingu sooritamise viisi -teatud emotsioonid Mõjutavad tegurid: SOTSIOKULTUURILISED -erinevad nimetused erituse protsessi ja produktide kohta erinevates kultuurides Mõjutavad tegurid: KESKKONNATEGURID - erinevad käimlatetüübid - kätepesemisvõimalused Mõjutavad tegurid: POLIITILIS-MAJANDUSLIKUD -kõhulahtisusega seotud haiguste vältimiseks vajalik raha AKTUAALSED JA POTENTSIAALSED PROBLEEMID Jagatud nelja gruppi: -sõltuvuse/sõltumatuse seisundi muutus seoses eritamisega -muutus eritamisharjumustes -muutus eritamisviisides
Oluline lisasoojuse andmine Tugev külmus või kuumus tugevalt mõjub eakatele KEHATEMPERATUURI MÕÕTMINE Kaenlaalgust Pärasoolt Kõrvast Suust BIOLOOGILISED TEGURID Füüsilised harjutused Hormoonid Viljastusvõimelisel naisel esineb suguhormoonist põhjustatud t° kõikumist Sotsiaalsed narko-ained Ööpäevane rütm PSÜHHOLOOGILISED TEGURID Emotsioonid Temperament Isikupära SOTSIOKULTUURILISED TEGURID Riietus Religioon KESKKONNATEGURID Keskkonna ekstreemsed temperatuuriväärtused Kõrge/madal niiskus Tuulisus POLIITILIS-MAJANDUSLIKUD TEGURID KT kontrollimiseks sooritavad tegevused vajavad raha: Riiete ostmiseks Voodiriiete ostmiseks Toiduostmiseks Maja kütmiseks AITÄH TÄHELEPANU EEST!
suured vastutust, töökeskkonnast lähtuvate ohtude vältimine, esineb sageli kukkumisi, risk on nende puhul suur, elukaare lõppuosas sõltuvust teisest imiestest, sõltuvuse kõrvamiseks abivahendid kasutada. Bioloogilised tegurid füüsilised barjäärid ja sekretsioon, põletikuline protsess, immunsus protsess, soki fenomen. Keskkonnategurid Ø saastumise vältimine, Ø õnnetusjuhtumite vältimine, Ø nakkuste vältimine. Sotsiokultuurilised tegurid kultuurilised tegurid, sotsiaalne klass, sotsiaalsed rahutused ja vägivald. Psühholoogilised tegurid intelektikahjustused hoiakud, isiksus ja temperaament eneseusalduse tase, stressi tase. Poliitilismajanduslikud tegurid riiklikud finantsid, isiklikud kuulutused turvameetmele, seadusandlus, Kokkuvõtte Inimene võib sõltuda erinevatel etappidel erinevad turvalise keskkonna säilitamiseks.
Loote areng ja liigutused/kisa sündimisel Imikud ja lapsed oskused kasvavad/kujunevad välja suhted Noorukiiga oskuste/suhete laienemine Täiskasvanud erinevused toimingu sooritamisel Vanurid toimingu aeglane hääbumine/oskuste ja suhete taandareng BERLO SUHTLEMISMUDELID Lähetaja Sõnum Kanal Vastuvõtja BIOLOOGILISED TEGURID Kõnelemine Kuulamine Kirjutamine Lugemine PSÜHHOLOOGILISED TEGURID Intelligentsi tase Emotsioonid Inimsuhted Ettekujutus oma kehast SOTSIOKULTUURILISED TEGURID Sõnaline keel Rass/etniline päritolu Tehniline keel Kehakeel Väärtushinnangud/arusaamad Düaadid ja organisatsioonid KESKKONNA TEGURID Keskkonna hääled võivad mõjutada suhtlemist. Osal inimestel on kergem rääkida oma isiklikest asjadest teatud helide taustal, selleks võib olla muusika või kõnesumin, teisi segab juba kõige nõrgemgi heli. POLIITILISED JA MAJANDUSLIKUD TEGURID Inimene vestleb teiste inimestega oma majanduslikust seisundist väga erinevatel
karjääriredeli tipp; vananemine; keskea probleemid. 9. ELATANUIGA (55/60 -70.a) Saavutused, tervise ja kehaliste võimete säilimine, terviseprobleemid, mälu ja õppimisvõime nõrgenemine, üksindus. 10. VANURIIGA (70 - 90.a) ja PIKAEALISUS (üle90.a) Kiire taandareng; teistest ja abist sõltumine; üksindus muutub talumatuks. MÕJUTAVAD TEGURID Bioloogilised, psühholoogilised, sotsiokultuurilised, keskkonnategurid, poliitilis-majanduslikud. KOKKUVÕTE Elukaar KASUTATUD KIRJANDUS http:// inimene.timberg.ee/elukaar_ja_selle_perioodid.html (19.03.2015) TÄNAN TÄHELEPANU EEST!
unenägudesarnaseks. 3.faas. Lõdvestumine on täielik, pulss ja muud organismi talitused aeglustuvad. 4.faas. Magaja liigutab end harva, raskesti äratatav. Inimene on "sügavas unes". 5.faas- Nähakse põhiosa unenägudest. Bioloogilised : Ööpäevased rütmid Füüsiline aktiivsus Toit ja jook Norskamine Psühholoogilised: Meeleolu Ängistus Unenäod Arusaamad Sotsiokultuurilised: Kus ja kellega magatakse Riietumine Magamisega seotud ravimid Poliitilis-majanduslikud: Elamiskoht ja ülerahvastus Kodutus Vahetustega töö Lisatöö Magamisega seotud liiklusõnnetused Keskkonnategurid: Turvalisus Müra Ümbritseva keskkonna temperatuur Kosmos
vähkkasvajaid ja mõjutada sündimata last) Passiivne suitsetamine (vähkkasvajad, hingamisteede vaegused, vere hapnikutransportimis võime langus) Sokiseisund (vereringe puudulikkus, mõjutatud on nii seesmine kui välimine hingamine) Psühholoogilised Kurbus/ nukrus (mõjutab hingamissagedust) Ehmumine (õhu ahmimine, südametöö kiirenemine) Meeldiv erutus (kiirendab hingamist ja südametööd) Sotsiokultuurilised Suitsetamine (grupid, kes võitlevad suitsetajate õiguste poolt ja ka grupid, kes võitlevad suitsetamise vastu) Sülitamine ( Liigse süleerituse korral sülitatakse sülg maha või ühekordsesse paber rätikusse. Maha sülitatud sülg aga kuivab ja mikroorganismid satuvad koos tolmuga õhku, mis võib sisse hingatuna tekitada haigusi.) Keskkondlikud Atmosfäär (sissehingatavad mikroorganismid võivad olla patogeensed- gripp)
SISUKORD SISUKORD 1. FÜÜSILISE AKTIIVSUSE ELAMISTOIMING 2. ELUKAAR: SEOS FÜÜSILISE AKTIIVSUSE ELAMISTOIMINGUGA 2.1. Väikelapse ja lapseiga 2.2. Murde- ja täiskasvanuiga 2.3. Vanurid 3. FÜÜSILISE AKTIIVSUSE ELAMISTOIMINGUT MÕJUTAVAD TEGURID 3.1. Bioloogilised tegurid 3. 2. Pühholoogilised tegurid 3.3. Sotsiokultuurilised tegurid 3.4. Keskkonnategurid 3.5. Poliitilis- majanduslikud tegurid 3. ÕENDUSE INDIVIDUALISEERIMINE FÜÜSILISE AKTIIVSUSE ELAMISTOIMINGUS 4. SUHTLEMINE 5. SUHTLEMISE ELAMISTOIMING 6.1. Elukaar: mõju suhtlemisele 6.2. Suhtlemisprotsess 6. SUHTLEMISE ELAMISTOIMINGUT MÕJUTAVAD TEGURID 7.1. Bioloogilised tegurid 7.2. Psühholoogilised tegurid 7.3. Sotsiokultuurilised tegurid 7.4. Keskkonnategurid
Third level Fourth level Fifth level ,,Õenduse alused" Täielikult tänapäevane mõtteviis Terminid on aegade jooksul muutunud Mudel on avar ja paindlik Elamise mudel ehk elamistoimingute komplekt Kokku 12 Kirjeldab inimest, kes on mudelis kesksel kohal Elamistoiminguid mõjutavad tegurid Viis põhigruppi: bioloogilised, psühholoogilised, sotsiokultuurilised, keskkonna ja poliitilismajanduslikud Sooritavad kõik inimesed, kuid erinevalt Elamistegurid Turvalise keskkonna säilitamine Näiteks: kodus tule valvamine, mürgiste ainete hoidmine turvalises kohas Eesmärgiks tulevastele põlvedele turvalise keskkonna loomine Suhtlemine Inimesed on sotsiaalsed olendid Lisaks sõnalise keele kasutamisele kõnes ja kirjas on ka näoilmed ja liigutused Elamistegurid 2 Hingamine on elutähtis Rakud saavad hapnikku
.......................................................................................................5 3.ELAMISTOIMINGUT MÕJUTAVAD TEGURID.............................................................7 3.1.Bioloogilised tegurid...............................................................................................................7 3.2.Psühholoogilised tegurid.........................................................................................................7 3.3.Sotsiokultuurilised tegurid.......................................................................................................8 3.4.Keskkonnategurid....................................................................................................................8 3.5.Poliitilis-majanduslikud tegurid...............................................................................................9 4.SÕLTUVUS/SÕLTUMATUS ELAMISTOIMINGUS.....................................................10 4.1
.................................................................................................4 1.2.Motoorne areng.............................................................................................................4 2.1.Bioloogilised tegurid....................................................................................................6 2.2.Psühholoogilised tegurid..............................................................................................6 2.3.Sotsiokultuurilised ja keskkonnategurid.......................................................................7 2.4.Poliitilis-majanduslikud tegurid....................................................................................7 2.5.Ülekaal..........................................................................................................................8 3.ARUTELU..........................................................................................................................9
mängimise toimingu üle. Töötamise ja mängimise elamistoimingut mõjutavad tegurid. Töötamise ja mängimise elamistoiming on oma olemuselt mitmepalgeline ning selles toimuvad elukaare jooksul suured muutused. Isegi samaealiste inimeste töötamise ja mängimise toimingutes on väga suuri erinevusi, kuna seda elamistoimingut mõjutavad mitmed tegurid. · bioloogilised tegurid · psühholoogilised tegurid · sotsiokultuurilised tegurid · keskkonnategurid · poliitilis-majanduslikud tegurid Kõige suuremat mõju avaldab inimesele poliitilis- majanduslik tegur. Erinevad tegurite puhul on mitmeid viise, mis mõjutavad inimest. Muutused tekivad inimese töötamise ja mängimise elamistoimingus vastavates harjumustes. Kokkuvõte. Eelnevatel lehekülgedel olen lühidalt kirjeldanud töötamise ja mängimise elamistoimingut, selle seost elukaarega ning seda elamistoimingut mõjutavaid tegureid
häired meeleorganite tegevuses on võimalik kompenseerida, nt: prillide, kuuldeaparaadi või viipekeelega. Tegurid, mis mõjutavad suhtlemise elamistoimingut Bioloogilised tegurid 1. Organiismi struktuuride funktsioneerimine 2. Keele kasutamise füüsilised aspektid Psühholoogilised tegurid 1. Intelligentsi tase (temast sõltub elus omandatud sõnavara suurus) 2. Emotsioonid (nende väljendamine, inimese tuju). 3. Inimsuhted 4. Ettekujutus oma kehast Sotsiokultuurilised tegurid 1. Sõnaline keel 2. Rass/ etnilise päritolu 3. Tehniline keel 4. Kehakeel 5. Väärtushinnangud/ arusaamad 6. Düaadid ja organisatsioonid Keskkonnalased tegurid Keskkond võib kaasa aidata suhtlemise elamistoimingu sooritamisele Poliitilis-majanduslikud tegurid 1. Tehnoloogilised edusammud 2. Tehnoloogia ja tervishoid 3. Tehnoloogia ja konfidentsiaalsus Õenduse individualiseerimine suhtlemise elamistoimingus
iseloomuomadus, mis pole geneetiliselt siiski aga kinnitust leidnud. Hilisemad teooriad on vaadelnud agressiivsust sotsiaalse nähtusena, mis on tekkinud kas sotsiaalsest õppimisest või frustratsioonist. Kaasaegsed psühholoogid näevad agressiivsust tulenevat pigem tegurite kombinatsioonidest kui üksikpõhjustest. Eelarvamust seletavad teooriad individualistlikku või sünnipärasuse mudelit (võimukas isiksus, sotsiobioloogia, sotsiokultuurilised seletused, mille hulka kuulub patuoinaks tegemine ning sotsiaalne samastumine). Tühusad toimingud eelarvamuse vähendmaiseks põhinevad viiel tingimusel: võrdne staatus, isikliku tutvumise potensiaal, kontakteerumine mittestereotüüpsete indiviididedega, sotsiaalne toetus gruppidevahelises kontaktides ja ühise jõupingutuse vajadus. Hiljutsed kollektiivse käitumise uurimused näitavad, et indiviidid rahvahulgas tajuvad oma tegusid erinevalt
Arvatakse, et on sobilik ka vähendada, televiisori vaatamist ja arvutis mängimist, igapäevaselt vähemalt 30 minutit võrra. Õigesti planeeritud liikumine võib mõjutada positiivselt laste minapilti. (Fogelholm jt 2007: 169). 1.3. Füüsilise aktiivsuse mõjutavad tegurid Maakeral on olemas erinevaid tegureid, mis võivad mõjutada erinevalt inimkeha füüsilise aktiivsuse individuaalsuse arengut. Nendeks teguriteks on bioloogilised, psühholoogilised, sotsiokultuurilised, keskonna- ja poliitilis-majanduslikud tegurid. (Roper jt 1996: 272). Bioloogiliste tegurite all kõige tähtsamaks mõistetakse tervet lihaskondliku süsteemi. Füüsilise aktiivsuse näitamiseks ja sooritamiseks on eluliselt tähtis elusorganismi erinevate süsteemide täielik talitlus. See oleneb eelkõige teatud füüsilistest printsiipidest nagu lihaste lõtvumine ja kokkutõmbumine, tõstejõud ja raskusjõud. (Roper jt 1996: 272).
eakaaslastega seonduvaid põhjusi. Kuritegeliku käitumise puhul ei saa rääkida ühest põhjusest. Erinevad uurijad on kuritegevuse seletamisel lähtunud erinevatest vaatenurkadest. Peamiselt tulenevad autorite erinevad käsitlused sellest, kuidas nad kuritegevuse põhjusi alagruppidesse kategoriseerivad. 5 Noorukite kuritegeliku käitumise põhjused võib jagada kolme üldise põhjustegrupi alla: sotsiaalsed, individuaalsed ja sotsiokultuurilised(ränne ehk migratsioon) põhjused. Erinevate autorite käsitluses on sotsiaalsed põhjused nooruki kuritegevuse seletamisel esikohal. Eelkõige rõhutatakse perekonna mõju, täpsemalt nõrka vanemlikku järelvalvet ning karmi ja ebajärjekindlat distsipliini. Kõige vähem on uurijate tähelepanu pälvinud noorukite kuritegeliku käitumise sotsiokultuurilised(ränne ehk migratsioon) põhjused. 5.1 Sotsiaalsed põhjused
Stress. Psühholoogilised stressoris on sageli seotud erinevate elusündmuste/kriisidega ja võivad sageli tekitada tugevat hirmu ning ängistust. 5. Vägivald ja kuritarvitamine. Kuritarvitus pole alati seotud majanduslike raskustega. Lapsed. Naised. Vanurid. Puudega inimesed. 6. Enesekahjustus. Enesekahjustused võib esineda mitmesugustes vormides. On iseloomulik, et enesekahjustajad ei tunne valu ja näivad olevat kõrgendatud meeleolus pärast enesekahjususakti sooritamist. SOTSIOKULTUURILISED TEGURID Igal kultuuril on oma arusaam turvalisusest. Eriti suured on erinevused arengumaade ja arenenud tööstusmaade vahel. Tooge näiteid tabelina! Arengumaad Arenenud tööstusmaad Sotsiaalne korratus (kultuur) Füüsiline vägivald Väga suur. Mõistuse piires. Vaimne vägivald + + Terrorism (hirmu Väga palju. Vähe. tekkimiseks)
produktiivne töö täiskasvanueas kaasa indiviidi intellektuaalsele ja emotsionaalsele arengule ning loomulikult isiksuse kui terviku arengule. Erinevad psühholoogilised tegurid võivad mõjutada indiviidi töötamise ja mängimise harjumusi ja eelistusi. Nendeks on näiteks intelligentsi tase ja isiksuslikud omadused enesedistsipliin, stress, tööpuudumine, koondamine ja pensionileminek. (Roper, Logan, & Tierney, 1999, lk 297) 7 Sotsiokultuurilised tegurid Nendeks on ühiskonna struktuur, religioon, töö ja mäng, vägivald tööl, sotsiaalne klass ja amet. (Roper, Logan, & Tierney, 1999, lk 298) Keskkonnategurid Töötingimustele avaldab mõju lugematu hulk keskkonnatingimusi, kaasa arvatud kliimategurid. Töökohtade tervisesõbralikkuse tagamiseks kohustab seadusandlus tööandjaid kaitsma oma töökõu tervist ning ohutust ja nõuab töötegijatelt tööohutusreeglite täitmist
surija külastamisel. Leinaja kurbust aitab leevendada teiste lähedalolek ja hoolitsus, kuna leinaja teab, et see on üleminekufaas, mis kestab seni, kuni füüsiline ja emotsionaalne jõud taastuvad ja ta naaseb oma elamise endisele iseseisvale tasemele. Suremise elamistoimingut mõjutavad: Bioloogilised tegurid- surmaeelne haigus, surm, leinamine. Psühholoogilised tegurid- tõekspidamised, teadmised, tunded, kaotus. Sotsiokultuurilised tegurid- sotsiaalsed tavad, kaasaegne ühiskond, matused, religioon. Keskkonna tegurid- kodu, haigla, hospits. Poliitilis- majanduslikud tegurid. Suremisega seotud füüsilised tegurid: Valu- Suhtlemisprotsessis kardab inimene ilmselt kõige rohkem valu ja kuigi ta kogeb seda oma eluajal ka muudel asjaoludel, on surijal valu eriti raske taluda. On läbi viidus erinevaid uuringuid ja pikka aega oldi veendunud, et surija valu pole võimalik
Elamistoimi Bioloogilised Psühholoogilised Sotsiokultuurilised Poliitilis- Keskkond ng tegurid tegurid tegurid majanduslikud tegurid Eritamine Suutlikkus Häbelikkus, Eritamiskoha ja Sanitaareeskirjad. Eritamiskohtad ja toimingut sooritada, privaatsuse eritamise kohta Raha vältimaks kätepsu
nendeks tunnusteks on last iseloomustavad tunnused (nt. lapse meditsiiniline diagnoos) ning lapse täiendavad vajadused, mida tuleks arvestada lapse parima võimaliku arengu tagamiseks. Erivajadused võivad puudutada Sandri (2014) andmetel kõik lapsi, olgu siis tegemist pikaajaliste erivajadustega (invaliidsus, pikaajalised õpiraskused, käitumisprobleemid, autism, düsleksia jne) või siis ajutise erivajadusega (paranev vigastus, lühiajalised õpi- või käitumisraskused, ka näiteks sotsiokultuurilised raskused, mis võiva tekkida teise riiki kolimisel). Eesti Hariduse Infosüsteemis (EHIS) on hariduslikud erivajadused alushariduses klassifitseeritud järgnevalt: kehapuue, kõnepuue, liitpuue, nägemispuue, kuulmispuue, vaimupuue, pervasiivne arenguhäire; alusharidusasutuses määratakse ka järgnevad erivajadused: uusimmigrant (Eestis alla 3 aasta elanud laps, ema- või kodukeel on õppekeelest erinev), terviseprobleemid, logopeedi
Hõlmab käitumist ja teatud uskumusi. (1/10) Jäämäe veealune osa: alateadlik, sisemine osa kultuurist. Hõlmab uskumusi, väärtusi, mõttemustreid, mis on käitumise taga. (9/10) INTERKULTUURILINE KOMMUNIKATSIOON On erinevatest kultuuridest pärinevate inimeste suhtlemine, milles mõjutavad sõnumite mõistmist 4 filtrit, läbi mille partnerid oma keskkonda ja informatsiooni valivad ja kategoriseerivad. Filtrid/mõjurid on: · kultuurilised /väärtushinnangud,normid · sotsiokultuurilised /rollid, rolliootused, grupikuuluvus · psühhokultuurilised /hoiakud, stereotüübid · situatiivsed /füüsiline keskkond 10 KULTUURI MÕJU ILMNEMIST LÄBIRÄÄKIMISTELE 1. Läbirääkimiste eesmärk (leping või suhe) 2. Suhtumine läbirääkimisprotsessi (win/win või win/loose) 3. Suhtlemisstiil (formaalne või mitte) 4. Kommunikatsioonistiil (otsene või kaudne) 5. Ajatundlikkus (kõrge või madal) 6. Emotsionaalsus (kõrge või madal) 7
See on ka üks põhjusi, miks üha enam on hakatud rõhutama psühholoogilist isadust. Isal on perekonnas täita oluline, mitmekülgne roll. Kuna perekonna kontekstis toimub pidev vastastikune mõju, on üksüheseid seoseid raske välja tuua. Samas rõhutatakse isade rolli eelkõige majandusliku toetuse tagamisel ning perekonnas üldise emotsionaalse õhkkonna kujundamisel. Igas kultuurikeskkonnas on oma ettekujutus "heast isast". Sotsiokultuurilised normid määravad suurel määral isarolli, see mõjutab pereprotsesse ja see omakorda lapse arengut. Viimastel kümnenditel on laienenud isaduse mõiste ja paljud isad soovivad seotust suurendada, tegeledes ka nende ülesannetega, mida seni on teinud vaid emad. Seetõttu on suurenenud otsene mõju, mis efektiivse isaduse korral toetab laste emotsionaalset ja sotsiaalset kompetentsust, soorolli kujunemist ja kohanemisvõimet. Järelikult, hea isa toetab
kehasse ( Hay, Dermott,2007, 229). 2.1.3 Pereteraapia Pereteraapia omab pikka ajalugu söömishäirete ravis. Kuna söömishäired on seotud kogu perekonnaga, tekitavad muret ja pinget kõigis pereliikmetes on suuresti soovitatav nad kaasata ravisse. Pereteraapia on end rohkem õigustanud noorte kui täiskasvanute ravis ( Järv jt 2010,6). Pereteraapia baseerub teoorial, et individuaalsed, perekondlikud ja sotsiokultuurilised mõjurid toimivad vastastikku häirest vabanemisel. ( Lock, 2012, 267.) Pereteraapia eesmärkideks on: pereliikmete informeerimine häirest ja sellee ravist; väljaselgitada peresuhete pinged ja nende allikad; parandada konfliktidega toimetuleku ja nende lahendamise oskust; soodustada üksteise toetamist ja selle arendamist.( Lock, 2012, 259.) TLÜ Haapsalu Kolledž 8 Mari-Liis Soobik
näitel ja samuti Wissow,2001 ja Holden,1999 ning Harper,2006. Suhtumist laste karistamisse on uuritud väga palju, küll loetakse sooliste erinevuste uurimuste algusajaks 1970ndaid aastaid. Oma uurimuses on Hyde, 1984 aastal leidnud, et erinevused meeste ja naiste vahel ei pruugi mitte just alati ilmneda. Oma uurimustes üritasid psühholoogidfeministid tõestada, et peamisteks erinevuste tekitajateks on nn. Sotsiokultuurilised faktorid. Psühhooloogide seas, kes on uurinud sooprobleeme ja soolist diferentseeritust on enam tuntud R.Anger, B. Lott, Marecek jpt., kelle märksõnadeks on uus arusaamine ja lähenemine `soole` ja `soorollidele`. Soolisi erinevusi on Eesti mastaabis uuritud erinevatest rakurssidest ja nn.sotsiaalpoliitiliselt on kõige töö ja andmemahukamad olnud seni Tallinna Ülikooli,Rahvusvaheliste Sotsiaaluuringute
Denotatiivne- asi tähendab meie jaoks seda, mis on tema kasutusväärtus. Kui me läheme pesumasina kvaliteeti nt hindama. eelteadmised on ebausaldusväärsed. Semiootiline on kõik see, mida saab kasutada valetamiseks. Kommertsiaalne märk: vahetusväärtus, palju raha saab kallid asjad ja odavad asjad Kommertsiaalsus ... hakkab mõjutama kvaliteeti, kallid asjad on kvaliteetsemad kui odavamad. Sotsiokultuuriline, -kõrgeim, abstraktseim tasand sotsiokultuurilised märgid: ((defitsiitsus, sotsiaalne positsioon, hind)) Mood. Kampaaniad, mis jaotavad inimesed gruppideks. Michel Foucault TEADMINE Kolm põhilist uurimistelge 1) teadmine-kuidas oleme konstitueerunud kui oma teadmise subjektid? 2)Võim-kuidas oleme konstitueerunud kui subjektid, kes teostavad võimusuhteid või neile alluvad? 3)Subjekt(eetika)-kuidas oleme konstitueerunud kui oma tegevuse moraalsed subjektid?
Eritamist mõjutavad tegurid Psühholoogilised tegurid Eritamisega seotud rohkete oskuste omandamiseks on vajalik intellektuaalsuse minimaalne tase. Inimeste hoiakud ja arusaamad eritamised kohta võivad mõjutada toimingu sooritamisviisi. Näiteks ei istu osa inimesi ühiskondlikes tualettides kunagi WC-potile, sest nad kardavad sealt nakkust saada. Eritamist mõjutavad ka emotsioonid nagu stress, depressioon. Eritamist mõjutavad tegurid Sotsiokultuurilised tegurid Kultuurides esineb eritamise protsessi ja produktide kohta erinevaid nimetusi. Ühe kultuurigrupi poolt kasutatavad nimetused võivad teisele inimgrupile tunduda ebasündsad. Ka samas kultuuris võivad erinevad sotsiaalsed klassid kasutada erinevaid nimetusi. Sageli mõjutavad indiviid sõnavalikut perekondlikud traditsioonid. Näiteks eritamiskohal on mitmeid nimetusi, millest üldtunnustatud on sõna
sügavama plaani erinevustest". (Радугин 2006, Радугина 2006: 313). Nii, teabe tajumise, arusaama ja töötluse erinevused kommunikatsiooni protsessi osalejatel, st suhtlemise protsessi täielikult rakendada subjektiivne võimetus põhjustavad kommunikatsiooni barjääride. Võivad nii objektiivsed kui subjektiivsed barjäärid tekkida: näiteks, foneetiline arusaamatus (kiire kõne, sõnad-parasiidid), sotsiokultuurilised barjäärid (poliitilised, usulised, professionaalsed ja teised, mis toovad kaasa erinevaid mõiste tõlgendusi), semantilised (tesaurustes erinevus) ja stilistilised (sisu ja stiili, aga samuti esitusvorme mittevastavus), loogilised (naiste, laste ja muu loogika), suhe barjäärid (vaenulikkus, eelarvamused, autoriteedi puudumine). (Шевандрин 1995: 101). Seega, me näeme, et enamik termini määratlused "kommunikatiivsed barjäärid" on
peab ka org, juhtimine minema kaasa arengutega, et muutuvas maailmas hakkama saada. Väliskeskkonnaga kohanemisel on vajalik organisatsiooni õppimine ja areng, valmisolek pidevaks muutumiseks. Globaliseerumine mõjutab kõiki teisi väliskeskkonna tegureid - nt uued konkurendid, tarnijad, kliendid (järjest teadlikumad). Kõik organisatsioonid peavad muutuma ja mõtlema globaalselt. Sotsiokultuurilised tegurid - elanikkonna vananemine, immigrandid, Y põlvkond. Näide lasteaia põhjal: 20 aasta tehnika arenguga seoses: uue, kaasaegse tehnika soetamine on raske, puudub piisav ressurss. Õpetajate keskmine vanus on kõrge, millest lähtuvalt on tehnika kasutamise õpetamise protsess aeglane ning uuendustega on raske kaasa minna. Nõuded lasteaiaõpetaja haridusele on kõrged, kuid palk madal, mistõttu on raske leida häid pedagooge.
Piirangud: suur aja- ja finantskulu kliendi jaoks. Kontseptsiooni on raske empiiriliselt kontrollida. Ignoreeritakse sotsiaalseid, kultuurilisi, interpersonaalseid faktoreid. Käitumuslik teraapia: Watson, Skinner, Eysenck, Alberti ja Emmons, Ayllon, Azrin, Bandura, Krasner, Ullman, Krumboltz, Salter, Stampfl, Paul, Wolpe, Yates, Lazarus. Tähis: teadusliku metodoloogia kasutamine tulemuste hindamisel. Kogu käitumine on õpitud. Inimesi mõjutavad sotsiokultuurilised tingimused. tähelepanu on vaadeldaval käitumisel, ravi eesmärkide täpsustamisel, spetsiifilise raviplaani arendamisel ja tulemuste objektiivsel hindamisel. Kogu käitumine on õpitud sarrustuse toel. Olevik. Eesmärk on ebaotstarbeka käitumise vähendamine ja efektiivsete käitumismustrite õppimine. Ei rõhutata personaalset suhet terapeudi ja kliendi vahel, kuid hästi töötavat suhet nähakse raviplaani osana
- Enamasti haigestutakse nooremas eas - Esmane psühhoosiepisood avaldu meestel sagedamini nooremas eas Etioloogia - Multifaktoriaalne haigus Pärilikkus - Tegemist paljude geenide koostoime avaldumisega - 40% patsientidest omab perekonnas skisofreenia diagnoosiga isikut Viirusinfektsioonid raseduse ajal Endokriinsed faktorid Sünnitrauma (hüpoksia, ajukahjustus, mikroinsuldid) Stress – psühholoogiline, füüsiline Aju toimimist mõjutavad psühhotroopsed aineid Sotsiokultuurilised tegurid – majanduslik seisund, suurlinnas elamine, kodutus, töötus, lähedussuhete puudumine Skisofreenia patofüsioloogia - Aju areng - Neurotransmissioon - Sünaptiline füsioloogia - Immuunsüsteem – kogu keha haigus (põletikud, metabolismihäired, stress) Neurotransmitterite süsteemid: dopamiini hüpotees, serotoniini roll, glutamaadi hüpotees, GABA toime Dopamiini hüpotees: - Psühhoosiga kaasnevat ehaigustunnuste aluseks on dopamiini üliaktiivsus aju
puhul Toitumishäire imiku või lapseeas - Toidust keeldumine - Valikuline söömine - Funktsionaalne düsfaagia Teke Tekib bioloogiliste, psühholoogiliste, keskkondlike tegurite omavahelisest koostoitmisest Sünd - Soodustavad tegurid: prenataalsed, perinataalsed, geneetilised Häire algus - Vallandavad tegurid: keskkond ja geenid, puberteet, isiksuslikud Häire kulg - Säilitavad tegurid: bioloogilised, isiksuslikud, kognitiivsed, sotsiokultuurilised Geneetilised riskifaktorid - Söömiskäitumine võib tuleneda häirunud serotoniini ülekandest - Ei tea täpselt kui palju seotud kaasasündinud omadustega ja kui palju toidu piiramisega Bioloogilised seletused - Hormonaalsed ja neuroendokriinsed hälbed - Toiduainetööstus ehitatud üles dopamiini vallandumisele sõltuvusttekitav on soolane+magus nt soolakaramell - Serotoniini süsteemi düsfunktsioon
Teksti peab olema võimalik vaadata eraldi teksti ja reaalsusena. Tekst nimetab asju, jagab asjad teadaolevateks ja uuteks, väljendab suhtumist – seda kõik teeb ainult tekst, sest maailmas pole tegelikult teema-reema jaotust, hukkamõistu või ebakindlust jne. Analüütik vaatleb, mida tekst räägib keelevälisest maailmast, mille tagaplaanile jääb see, kuidas/mis vahenditega tekst seda esitab, missugune roll või sotsiaalne asend on sellel suhtluses. Eri teksti liikidel on eri sotsiokultuurilised eesmärgid, mida tuleb mõistete abil selgitada ja analüüsida. Lingvisti ülesanne on uurida kasutatud väljendusvahendeid ja nende kaudu tekkivad tähendusi. Tekstil on seos sotsiaalse kollektiiviga – see on ka teksti eesmärk. Igal tekstil on eesmärk ja ülesanne, mille järgi on teksti sisse konstrueeritud kirjutaja positsioon ja eeldatav lugeja ja milliseks kujuneb suhe kirjuta ja võimaliku lugeja vahel – interaktsioon. Lähtekoht on, et osaliste
40 suurenda ega vähenda oluliselt isa tegevuste ulatust lastega. On aga selgitatud, et isad, kes lastega koos ei ela, tegelevad nendega oluliselt vähem (Kutsar 2007: 54). Isal on perekonnas täita oluline, mitmekülgne roll. Isade rolli rõhutatakse eelkõige majandusliku toetuse tagamisel ning perekonnas üldise emotsionaalse õhkkonna kujundamisel. Igas kultuurikeskkonnas on oma ettekujutus "heast isast". Sotsiokultuurilised normid määravad suurel määral isarolli, see mõjutab pereprotsesse ja see omakorda lapse arengut (Lamb, 1996: 21). Need muutused, mis tulenevad perekonna kui institutsiooni muutustest, tõstatavad esiplaanile küsimused isa rollist perekonnas ja tema tähendusest lapse arengus. Viimastel kümnenditel on laienenud isaduse mõiste ja paljud isad soovivad seotust suurendada, tegeledes ka nende ülesannetega, mida seni on teinud vaid emad. Seetõttu on suurenenud otsene mõju, mis efektiivse
1.6. Hälbelisuse sotsiaalsed funktsioonid.............................................................62 8.1.7. Sotsiaalne kontroll......................................................................................... 62 8.1.8. Individuaalsed põhjused:............................................................................... 65 8.1.9. Sotsiaalsed põhjused:.....................................................................................65 8.1.10. Sotsiokultuurilised tegurid:..........................................................................65 8.1.11. Sotsioloogilised hälbekäitumise teooriad.................................................... 65 8.1.12. Strukturaal-funktsionalistlik teooria:...........................................................66 8.1.13. Sildistamisteooria:....................................................................................... 66 8.1.14. Kontrolliteooria..........................
annaabi.ee 
