KUIDAS SÄILITADA TURVALIST KESKKONDA Turvaline keskkond Kuidas tagada turvaline keskkond? Millest sõltub ohutu keskkond? Eesmärk ELUKAAR Lapse-ja noorukiiga Täiskasvanu- ja vanuriiga Elamistoimingu mudel Bioloogilised tegurid Psühholoogilised tegurid Sotsiokultuurilised tegurid Keskkonnategurid Poliitilis-majanduslikud tegurid Bioloogilised tegurid Meelte teravus Kaitsemehhanismid Psühholoogilised tegurid Intellekt Hoiakute kujunemine Kuritarvitamise ohvrid Sotsiokultuurilised tegurid Kultuuride erinevused Religioon Keskkonnategurid Kliima Loodus Turvalisus kodus Poliitilis-majanduslikud tegurid Riik ja kodanik Kokkulepped Õendusabi võimalused Ruumid Ohud Sõltuvus ja sõltumatus
Töötamine ja mängimine
Alissa Filippova
Tallinna Tervishoiu Kõrgkool
F 1
Tallinn, 2013
Töötamine ja mängimine
Inimene veedab ühe kolmandiku oma elust
magades;
ärkvelolekuajast kasutatakse põhiosa
<
· · · · · BIOLOOGILISED TEGURID Magamist mõjutavad paljud bioloogilised tegurid, nagu näiteks · · · · · Enamus elusolendeid on sünkroniseerinud oma organismi rütmid 24tunnise tsükliga. PSÜHHOLOOGILISED TEGURID Indiviidi psühholoogiline seisund on magamisega mitmel erineval viisil seotud. Milliste erinevate viisidega? · · · · · · 3 SOTSIOKULTUURILISED TEGURID Ka sotsiokultuurilised tegurid mõjutavad magamist. Kuidas? · · · · · · KESKKONNATEGURID Magamist võivad mõjutada paljud keskkonnategurid. Tooge asjakohaseid näiteid · Uni tuleb kergemini tuttavas ümbruses jahedas, vaikses, pimedas ruumis, mida hästi tuntakse ja kus on tuttavad asjad. · · · · · · · POLIITILIS-MAJANDUSLIKUD TEGURID Selle peale me tavaliselt ei mõtlegi, et magamist mõjutavad ka poliitilis-majanduslikud tegurid
Elamistoiminguid mõjutavad tegurid Bioloogilised tegurid Psühholoogil Sotsiokultuurilised tegurid Keskkonna tegurid Poliitilis-majanduslikud teg ised tegurid Turvalise keskkonna säilitamine *Füüsiline (mitte) suutlikkus *Intellektuaal *Kultuurilised tegurid *Majapidamine *Teadmised ja suhtumine
ELAMISTOIMINGUID MÕJUTAVAD TEGURID Jelizaveta Kalinina Õ14-2 VIIS PÕHIGRUPPI: 1)Bioloogilised 2)Psüholoogilised 3)Sotsikultuurilised 4)Keskonnategurid 5)Poliitilismajanduslikud BIOLOOGILISED TEGURID Tervise edendamine ja säilitamine Haiguste ennetamine PSÜHHOLOOGILISED TEGURID Intellektuaalne areng (häired, geneetilised häived) Emotsionaalne areng SOTSIOKULTUURILISED TEGURID Sotsiaalne tervis ja sotsiaalne klass (erinevad haigused) Sotsiaalne tervis ja religioon Sotsiaalne tervis ja vaimsus (moraalsed dilemmad) KESKKONNATEGURID Atmosfääriosakesed (orgaanilised aineosakesed, nt. tolm) Valgus (liiga tugev) Müra Riietumine (KT-ri reguleerimine) Ehitised (majapidamine) POLIITILIS-MAJANDUSLIKUD TEGURID Tervis ja majanduslik seisund Riigi mõju Tervis arengumaades
Rinnapiim kaitseb imikut nakkuste ja allergia eest Vähendamine soola ja suhkru tarbimist Oluline füüsiline aktiivsus Vanuritel väheneb söögiisu. BIOLOOGILISED TEGURID Suu ja hammaste seisund Seedesüsteemi korrasolek Võime toitu/jooki iseseisvalt valmistada Neelamine PSÜHHOLOOGILISED TEGURID Kaalukontroll anoreksia/rasvumine Teadmised toiduvalikust ja tervisest Toidu serveerimine Alkoholisõltuvus Toiduhügieen SOTSIOKULTUURILISED TEGURID Perekondlikud traditsioonid Kultuurilised erinevused Religioon KESKKONNATEGURID Inimese elukoht geograafilises mõttes Võimalused toidu hankimiseks ja kasvatamiseks Toiduainete säilitamine Vee kättesaadavus Miljöö tähtsus POLIITILIS-MAJANDUSLIKUD TEGURID Toidu muretsemiseks ei ole piisavalt raha Inimeste abistamine vaesuse korral Abistamine vanuritele Toiduhügieen/säilitamistingimused Aitäh tähelepanu eest!
Suhtlemine ja kogemus Puhkus Koolilapseeas: Õppimine on töö Nauding TÄISKASVANU- JA PENSIONIIGA Elukutsevalik Sportimine Vanuritele: Palju vaba aega Erinevad kursusid Vaba aja veetmine oma perekonnaga BIOLOOGILISED TEGURID Füüsiline vormisolek Kehaehitus Füüsilised puuded Sugu PSÜHHOLOOGILISED TEGURID Intelligentsi tase Temperament Isiklikud omadused Enesedistsipliin Stress Suhtlemine kolleegidega SOTSIOKULTUURILISED TEGURID Sugu Religioon Vägivald tööl KESKKONNA TEGURID Tervis ja ohutus tööl Turvalisus ,,Haige hoone" sündroom Kliimategurid POLIITILIS-MAJANDUSLIKUD TEGURID Töövõimaluste leidmine puudega inimestele Vaba aja harrastuste finantseerimine Töötajate koolitamine Töötajate tervise järelvalve Aitäh tähelepanu eest!
Töökeskkonnast lähtuvate ohtude vältimine Liikmese ohtude vältimine VANURIIGA Kukkumised Liiklusõnnestuste ohvrid Sõltuvad abivahenditest Sõltuvad inimestest BIOLOOGILISED TEGURID Füüsilise tervise seisund Vastuvõtlikkus nakkustele Geneetilised omadused Meelteteravus PSÜHHOLOOGILISED TEGURID Intellektikahjustusega inimesed Isiksus ja temperament Stress Suhtumine turvalisusse (kodus, tööl, reisimisel) SOTSIOKULTUURILISED TEGURID Kultuurilised (turvalisuse mõiste) Sotsiaalne klass (õnnetusrisk) Religioon Sotsiaalsed rahutused KESKKONNATEGURID Saastumise vältimine (vesi, õhk, müra) Turvalisuse aste kodus Õnnetuse risk teel Epideemiate kontrolli all hoidmine Kliima ja geograafilised tegurid POLIITILIS-MAJANDUSLIKUD TEGURID Isiklikud kuulutused turvameetmetele Individuaalne tegutsemine Riiklikud meetmed turvalised majad, teed,
reflektoorselt Väikelapseiga- oluline on tahtliku kontrolli saavutamine eritamise üle Täiskasvanud ja vanurid-elukaare lõpuosas võib toimuda muutus: - WC-s käimine sageneb - krooniline kõhukinnisus Mõjutavad tegurid: BIOLOOGILISED -Uriin -Roe -Eritamise füüsiline toiming Mõjutavad tegurid PSÜHHOLOOGILISED -inimeste hoiakud ja arusaamad mõjutavad toimingu sooritamise viisi -teatud emotsioonid Mõjutavad tegurid: SOTSIOKULTUURILISED -erinevad nimetused erituse protsessi ja produktide kohta erinevates kultuurides Mõjutavad tegurid: KESKKONNATEGURID - erinevad käimlatetüübid - kätepesemisvõimalused Mõjutavad tegurid: POLIITILIS-MAJANDUSLIKUD -kõhulahtisusega seotud haiguste vältimiseks vajalik raha AKTUAALSED JA POTENTSIAALSED PROBLEEMID Jagatud nelja gruppi: -sõltuvuse/sõltumatuse seisundi muutus seoses eritamisega -muutus eritamisharjumustes -muutus eritamisviisides
Oluline lisasoojuse andmine Tugev külmus või kuumus tugevalt mõjub eakatele KEHATEMPERATUURI MÕÕTMINE Kaenlaalgust Pärasoolt Kõrvast Suust BIOLOOGILISED TEGURID Füüsilised harjutused Hormoonid Viljastusvõimelisel naisel esineb suguhormoonist põhjustatud t° kõikumist Sotsiaalsed narko-ained Ööpäevane rütm PSÜHHOLOOGILISED TEGURID Emotsioonid Temperament Isikupära SOTSIOKULTUURILISED TEGURID Riietus Religioon KESKKONNATEGURID Keskkonna ekstreemsed temperatuuriväärtused Kõrge/madal niiskus Tuulisus POLIITILIS-MAJANDUSLIKUD TEGURID KT kontrollimiseks sooritavad tegevused vajavad raha: Riiete ostmiseks Voodiriiete ostmiseks Toiduostmiseks Maja kütmiseks AITÄH TÄHELEPANU EEST!
suured vastutust, töökeskkonnast lähtuvate ohtude vältimine, esineb sageli kukkumisi, risk on nende puhul suur, elukaare lõppuosas sõltuvust teisest imiestest, sõltuvuse kõrvamiseks abivahendid kasutada. Bioloogilised tegurid füüsilised barjäärid ja sekretsioon, põletikuline protsess, immunsus protsess, soki fenomen. Keskkonnategurid Ø saastumise vältimine, Ø õnnetusjuhtumite vältimine, Ø nakkuste vältimine. Sotsiokultuurilised tegurid kultuurilised tegurid, sotsiaalne klass, sotsiaalsed rahutused ja vägivald. Psühholoogilised tegurid intelektikahjustused hoiakud, isiksus ja temperaament eneseusalduse tase, stressi tase. Poliitilismajanduslikud tegurid riiklikud finantsid, isiklikud kuulutused turvameetmele, seadusandlus, Kokkuvõtte Inimene võib sõltuda erinevatel etappidel erinevad turvalise keskkonna säilitamiseks.
SUHTLEMINE SUHTLEMINE Suhtlemine on tegevus, mille käigus üks osapooltest edastab teisele mingisugust informatsiooni. Suhtlemise käigus edastatakse mõtteid, arvamusi, päringuid jne. Suhelda saab erinevatel viisidel, näiteks kõneldes, kirjutades, viipekeeles, morses. Kõige kvaliteetsemaks suhtlusviisiks on vestlus, kus osapooled kohtuvad näost näkku, nii tekib väheb arusaamatusi ning edastatakse kõige rohkem informatsiooni. SUHTLEMISE ELAMISTOIMING Inimene on sotsiaalne olend ja veedab suurema osa päevast teiste inimestega erinevatel viisidel suheldes. Seepärast on suhtlemistegevus inimese käitumise integraalne osa. ELU KAAR: MÕJU SUHTLMISELE Loote areng ja liigutused/kisa sündimisel Imikud ja lapsed oskused kasvavad/kujunevad välja suhted Noorukiiga oskuste/suhete laienemine Täiskasvanud erinevused toimingu sooritamisel Vanurid toimingu aeglane hääbumine/oskuste ja suhete taandareng BERLO SUHTLEMISMUDELID Lähetaja S...
karjääriredeli tipp; vananemine; keskea probleemid. 9. ELATANUIGA (55/60 -70.a) Saavutused, tervise ja kehaliste võimete säilimine, terviseprobleemid, mälu ja õppimisvõime nõrgenemine, üksindus. 10. VANURIIGA (70 - 90.a) ja PIKAEALISUS (üle90.a) Kiire taandareng; teistest ja abist sõltumine; üksindus muutub talumatuks. MÕJUTAVAD TEGURID Bioloogilised, psühholoogilised, sotsiokultuurilised, keskkonnategurid, poliitilis-majanduslikud. KOKKUVÕTE Elukaar KASUTATUD KIRJANDUS http:// inimene.timberg.ee/elukaar_ja_selle_perioodid.html (19.03.2015) TÄNAN TÄHELEPANU EEST!
MAGAMINE Kõigil elusolenditel on aktiivuse ja aktiivsuse puudumise perioodid. Magamisel meie organism lõõgastub nii psüühiliselt kui füüsiliselt. Organismi süsteemid jätkavad funktsioneerimist, kuigi aeglasemalt. Uni on korduva inertsuse ja reageerimatuse seinud: inimene ei reageeri nähtavalt tema ümber toimuvale. Teadvus on kadunud vaid ajutiselt, piisavalt tugev ärritaja on võimeline inimest äratada. Selles aspektis erineb magamine koomaseisundist ja anesteesiast. Enamusel inimestel on magamise ajal silmad kinni, osa ajast on magajad liikumatud, teatud ajavahemike järel liigutavad nad ennast unes. Vahel lõdvestuvad näo ja kukla lihased nii palju, et lõug vajub alla ja suu avaneb. Hingamine on magamise ajal aeglasem ja sügavam; arvatakse, et norskamist tekitab ülemiste hingamisteede lõtvumine. Unetsükkel kestab 90-100 minutit, tavaliselt on magamise kestel 4-6 tsüklit. Esimest nelja faasi nime...
Hingamine Hingamise elamistoiming Kõik teised elamistoimingud sõltuvad täielikult hingamisest. Hapnik on organismi kõigile rakkudele eluks vajalik. Näiteks ajurakud saavad paari minutilise hapniku puudumise tõttu pöördumatu kahjustuse. Hingamine on toiming, mis ei nõua pingutust ja inimesed ise pole teadlikud selle sooritamisest, kuni tekivad hingamisraskused. Elukaar sõltuvus Elu esimesest minutist hakkab inimene hingama, seda teeb ta kuni surmani. On olemas seisundeid ja olukordi, mille puhul on hingamine raskendatud. Vastasel korral korrigeeritakse see operatsiooni või ravimitega. Ka inimene ise võib mõjutada oma hingamist. Kaasasündinud väärarengud (nt. tsüonootilisus- kopsudes rikastuva vere hulk vähene) Suitsetamine (suurem risk haigestuda kopsuvähki, infarkt) Allergia (nt. õietolmu allergia e. heinanohu) Vererõhu- ja südamehaigused Hingamise...
SISUKORD SISUKORD 1. FÜÜSILISE AKTIIVSUSE ELAMISTOIMING 2. ELUKAAR: SEOS FÜÜSILISE AKTIIVSUSE ELAMISTOIMINGUGA 2.1. Väikelapse ja lapseiga 2.2. Murde- ja täiskasvanuiga 2.3. Vanurid 3. FÜÜSILISE AKTIIVSUSE ELAMISTOIMINGUT MÕJUTAVAD TEGURID 3.1. Bioloogilised tegurid 3. 2. Pühholoogilised tegurid 3.3. Sotsiokultuurilised tegurid 3.4. Keskkonnategurid 3.5. Poliitilis- majanduslikud tegurid 3. ÕENDUSE INDIVIDUALISEERIMINE FÜÜSILISE AKTIIVSUSE ELAMISTOIMINGUS 4. SUHTLEMINE 5. SUHTLEMISE ELAMISTOIMING 6.1. Elukaar: mõju suhtlemisele 6.2. Suhtlemisprotsess 6. SUHTLEMISE ELAMISTOIMINGUT MÕJUTAVAD TEGURID 7.1. Bioloogilised tegurid 7.2. Psühholoogilised tegurid 7.3. Sotsiokultuurilised tegurid 7.4. Keskkonnategurid
Third level Fourth level Fifth level ,,Õenduse alused" Täielikult tänapäevane mõtteviis Terminid on aegade jooksul muutunud Mudel on avar ja paindlik Elamise mudel ehk elamistoimingute komplekt Kokku 12 Kirjeldab inimest, kes on mudelis kesksel kohal Elamistoiminguid mõjutavad tegurid Viis põhigruppi: bioloogilised, psühholoogilised, sotsiokultuurilised, keskkonna ja poliitilismajanduslikud Sooritavad kõik inimesed, kuid erinevalt Elamistegurid Turvalise keskkonna säilitamine Näiteks: kodus tule valvamine, mürgiste ainete hoidmine turvalises kohas Eesmärgiks tulevastele põlvedele turvalise keskkonna loomine Suhtlemine Inimesed on sotsiaalsed olendid Lisaks sõnalise keele kasutamisele kõnes ja kirjas on ka näoilmed ja liigutused Elamistegurid 2 Hingamine on elutähtis Rakud saavad hapnikku
ohtu (Roper, 1999). 3 1. ELAMISTOIMINGU KIRJELDUS Turvalise elukeskkonna säilitamise elamistoiming on oma olemuselt paljumõõtmeline ja seepärast mõjutavad inimese individuaalset toimingute sooritamise viisi paljud tegurid (Roper,1999). Turvalise keskkonna säilitamise elamistoimingut mõjutavad tegurid võivad olla bioloogilised, psühholoogilised, sotsiokultuurilised, keskkonnategurid ja poliitilis- majanduslikud. Turvalisus on paljude kaasabil loodav ühiskonna seisund, milles inimene tunneb ennast kaitstult ja tagatud on tegelik ohutu keskkond, vähendades tõenäosust sattuda ohuolukorda ning suurendades võimekust ohule reageerida ja leevendada ohu realiseerumisel tekitatud kahju (Rahandusministeerium, 2016). Isikliku ja ühiskondliku tervise huvides tuleb püüda säilitada väliskeskkonda võimalikult turvalisena nii olevikus
Tallinna Tervishoiu Kõrgkool õenduse õppetool Õ15 Ksenia Tammist FÜÜSILISE AKTIIVSUS VÄIKELASTEL Referaat uurimistöö-ja arendustöö metoodikas Tallinn 2017 SISUKORD SISUKORD............................................................................................................................2 1.FÜÜSILISE AKTIIVSUSE ELAMISTOIMING...............................................................4 1.1.Väikelapse-ja lapseiga..................................................................................................4 1.2.Motoorne areng.............................................................................................................4 2.1.Bioloogilised tegurid....................................................................................................6 2....
mängimise toimingu üle. Töötamise ja mängimise elamistoimingut mõjutavad tegurid. Töötamise ja mängimise elamistoiming on oma olemuselt mitmepalgeline ning selles toimuvad elukaare jooksul suured muutused. Isegi samaealiste inimeste töötamise ja mängimise toimingutes on väga suuri erinevusi, kuna seda elamistoimingut mõjutavad mitmed tegurid. · bioloogilised tegurid · psühholoogilised tegurid · sotsiokultuurilised tegurid · keskkonnategurid · poliitilis-majanduslikud tegurid Kõige suuremat mõju avaldab inimesele poliitilis- majanduslik tegur. Erinevad tegurite puhul on mitmeid viise, mis mõjutavad inimest. Muutused tekivad inimese töötamise ja mängimise elamistoimingus vastavates harjumustes. Kokkuvõte. Eelnevatel lehekülgedel olen lühidalt kirjeldanud töötamise ja mängimise elamistoimingut, selle seost elukaarega ning seda elamistoimingut mõjutavaid tegureid
ELAMISTOIMINGUD 5. SUHTLEMINE Suhtlemise elamistoiming Inimene veendab suurema osa päevast teiste inimesega erimevatel viisidel suheldes, seepärast on suhtlemistegevus inimese käitumise integraalne osa. Suhtlemisprotsess 1960.a. pakkus Berlo oma töös välja suhtlemismudeli, mis koosneb neljast olulisest osast: LÄHETAJA SÕNUM KANAL VASTUVÕTJA Võib öelda, et suhtlemisel kasutatakse tavaliselt kahte kanali – sõnaline ja sõnatu suhtlemine. Parakeel tegeleb pigem sellega, kuidas me kasutame oma keelt ja mida me ütleme. Ta hõlmab hääletooni, rääkimiskiirust, täiendushäälitsusi nagu „hmm“ ja „ahh“, ja see on pigem vokaalne suhtlemine. Terminit kineetika kasutatakse iga organismi sõnumit edastava liigutuse tähistamiseks. Paistab, et inimestel on raskem teadlikult kontrollida oma kehakeelt kui verbaalset suhtlemist. Sõltuvalt kontekstist on sõnatul suhtlimisel ...
iseloomuomadus, mis pole geneetiliselt siiski aga kinnitust leidnud. Hilisemad teooriad on vaadelnud agressiivsust sotsiaalse nähtusena, mis on tekkinud kas sotsiaalsest õppimisest või frustratsioonist. Kaasaegsed psühholoogid näevad agressiivsust tulenevat pigem tegurite kombinatsioonidest kui üksikpõhjustest. Eelarvamust seletavad teooriad individualistlikku või sünnipärasuse mudelit (võimukas isiksus, sotsiobioloogia, sotsiokultuurilised seletused, mille hulka kuulub patuoinaks tegemine ning sotsiaalne samastumine). Tühusad toimingud eelarvamuse vähendmaiseks põhinevad viiel tingimusel: võrdne staatus, isikliku tutvumise potensiaal, kontakteerumine mittestereotüüpsete indiviididedega, sotsiaalne toetus gruppidevahelises kontaktides ja ühise jõupingutuse vajadus. Hiljutsed kollektiivse käitumise uurimused näitavad, et indiviidid rahvahulgas tajuvad oma tegusid erinevalt
Tallinna Tervishoiu Kõrgkool õenduse õppetool Õ14-1 Kristianna-Maria Haponen LASTE FÜÜSILINE AKTIIVSUS Referaat õppeaines uurimis- ja arendustöö metoodika Juhendaja: Irma Nool Tallinn 2016 Sisukord SISSEJUHATUS............................................................................................ 3 1.LASTE FÜÜSILINE AKTIIVSUS JA SELLE TÄHTSUS........................................4 1.1.Füüsilise aktiivsuse mõiste...............................................................................4 1.2.FÜÜSILISE AKTIIVSUSE VÄLJANÄGEMINE LAPSEEAS..............................
Üks kool üks osakond üks nimi üks kursus PROBLEEMNE KÄITUMINE Referaat ainest Arengu- ja isiksusepsühholoogia Õppejõud: üks õppejõud üks asula ja aasta SISUKORD Sissejuhatus............................................................................................................................3 1. Agressiivne laps.................................................................................................................4 2. Kooliprobleemid mis võivad olla seotud lapse enneaegse sünniga...................................4 3. Antisotsiaalse käitumisega õpilased..................................................................................5 4. Sotsiaalsete oskuste treening.............................................................................................5 ...
Õendusalase e- kursuse baasmaterjal elamistoimingute kohta Autor: Tallinna Tervishoiu Kõrgkool Eesti keele õppejõud Kalev Salumets ELAMISTOIMING Konspekti põhi Turvalise keskkonna säilitamine (TKS) Moto. Ela ise ja lase teistel ka elada (Kõnekäänd) Mõiste Inimeste igapäevased toimingud on tihedalt seotud turvalise keskkonna säilitamisega erinevates elukeskkonna sfäärides Eesmärk Elada ise ja säilitada elamisvõimalikkus oma järglastele. Ülesanne: Selgita lahti tegurite mõisted lähtuvalt järgmisest mudelist Elamistoimingu mudel -bioloogilised tegurid -psühholoogilised tegurid -sotsio-kultuurilised tegurid -keskkonnategurid -poliitilis-majanduslikud tegurid BIOLOOGILISED TEGURID TKSi säilitamiseks on väga oluline kõigi viie meele: kuulmise, nägemise, haistmise, kompimise, maitsmise teravus. Mis juhtub inimesega, kui tal on mingi meel...
Tallinna Tervishoiu Kõrgkool Õenduse õppetool Õ12 Ita Kuusik Debora Kuusik Merilin Lokk Janno Kuldkepp TÖÖTAMISE JA MÄNGIMISE ELAMISTOIMING Referaat Õppejõud: L.Parm Tallinn 2016 Sisukord 2 TÖÖTAMINE JA MÄNGIMINE Elamistoimingu kirjeldus Ärkvelolekuajast kasutatakse põhiosa ,,töötamiseks" ning ülejäänud aja kasutamise viisi võib tinglikult nimetada ,,mängimiseks". Töö ja mäng täiendavad teineteist ning on mõlemad elamise põhiaspektid. (Roper, Logan, & Tierney, 1999, lk 293) Töötamine Töötatakse selleks, et saada sissetulekut. Kuna töö on vältimatu, kiputakse sellest sageli mõtlema pigem negatiivselt kui positiivselt. Tasuks siiski meeles pidada, et töö ei anna üksnes sissetulekut, vaid moodustab ka olulise osa indiviidi i...
surija külastamisel. Leinaja kurbust aitab leevendada teiste lähedalolek ja hoolitsus, kuna leinaja teab, et see on üleminekufaas, mis kestab seni, kuni füüsiline ja emotsionaalne jõud taastuvad ja ta naaseb oma elamise endisele iseseisvale tasemele. Suremise elamistoimingut mõjutavad: Bioloogilised tegurid- surmaeelne haigus, surm, leinamine. Psühholoogilised tegurid- tõekspidamised, teadmised, tunded, kaotus. Sotsiokultuurilised tegurid- sotsiaalsed tavad, kaasaegne ühiskond, matused, religioon. Keskkonna tegurid- kodu, haigla, hospits. Poliitilis- majanduslikud tegurid. Suremisega seotud füüsilised tegurid: Valu- Suhtlemisprotsessis kardab inimene ilmselt kõige rohkem valu ja kuigi ta kogeb seda oma eluajal ka muudel asjaoludel, on surijal valu eriti raske taluda. On läbi viidus erinevaid uuringuid ja pikka aega oldi veendunud, et surija valu pole võimalik
Elamistoimi Bioloogilised Psühholoogilised Sotsiokultuurilised Poliitilis- Keskkond ng tegurid tegurid tegurid majanduslikud tegurid Eritamine Suutlikkus Häbelikkus, Eritamiskoha ja Sanitaareeskirjad. Eritamiskohtad ja toimingut sooritada, privaatsuse eritamise kohta Raha vältimaks kätepsu
TARTU ÜLIKOOLI NARVA KOLLEDZ EESTI KEELE LEKTORAAT Marina Buinitskaja ERIVAJADUSTEGA LAPSED TAVALASTEAIAS artikkel Juhendaja Elena Nõmm Narva 2015 I Sissejuhatus Eesti Vabariigi põhiseadus ja haridusseadused on kehtestanud kõikidele lastele võrdse õiguse saada võimetele vastavat haridust. Samas kõik inimesed erinevad mõningal määral üksteistest, nii ka lapsed. Erivajadustega lastele lasteaias käimise võimaldamiseks on kasutusel kaks viisi: kas kohandada tavalasteaedasi neile sobivamaks, samas säilitades sobivuse ka teistele lastele või siis saata erivajadustega lapsed neile juba sobivasse lasteaiakeskkonda, erirühmadesse ja erilasteaedadesse. Erivajadustega laste(ga) hakkama saamine ja arenguvõimalused tavalasteaedades on aktuaalne teema paljudele peredele ja lasteaia õpetajatele. Erirühmades on pikad järjekorrad...
Hõlmab käitumist ja teatud uskumusi. (1/10) Jäämäe veealune osa: alateadlik, sisemine osa kultuurist. Hõlmab uskumusi, väärtusi, mõttemustreid, mis on käitumise taga. (9/10) INTERKULTUURILINE KOMMUNIKATSIOON On erinevatest kultuuridest pärinevate inimeste suhtlemine, milles mõjutavad sõnumite mõistmist 4 filtrit, läbi mille partnerid oma keskkonda ja informatsiooni valivad ja kategoriseerivad. Filtrid/mõjurid on: · kultuurilised /väärtushinnangud,normid · sotsiokultuurilised /rollid, rolliootused, grupikuuluvus · psühhokultuurilised /hoiakud, stereotüübid · situatiivsed /füüsiline keskkond 10 KULTUURI MÕJU ILMNEMIST LÄBIRÄÄKIMISTELE 1. Läbirääkimiste eesmärk (leping või suhe) 2. Suhtumine läbirääkimisprotsessi (win/win või win/loose) 3. Suhtlemisstiil (formaalne või mitte) 4. Kommunikatsioonistiil (otsene või kaudne) 5. Ajatundlikkus (kõrge või madal) 6. Emotsionaalsus (kõrge või madal) 7
See on ka üks põhjusi, miks üha enam on hakatud rõhutama psühholoogilist isadust. Isal on perekonnas täita oluline, mitmekülgne roll. Kuna perekonna kontekstis toimub pidev vastastikune mõju, on üksüheseid seoseid raske välja tuua. Samas rõhutatakse isade rolli eelkõige majandusliku toetuse tagamisel ning perekonnas üldise emotsionaalse õhkkonna kujundamisel. Igas kultuurikeskkonnas on oma ettekujutus "heast isast". Sotsiokultuurilised normid määravad suurel määral isarolli, see mõjutab pereprotsesse ja see omakorda lapse arengut. Viimastel kümnenditel on laienenud isaduse mõiste ja paljud isad soovivad seotust suurendada, tegeledes ka nende ülesannetega, mida seni on teinud vaid emad. Seetõttu on suurenenud otsene mõju, mis efektiivse isaduse korral toetab laste emotsionaalset ja sotsiaalset kompetentsust, soorolli kujunemist ja kohanemisvõimet. Järelikult, hea isa toetab
kehasse ( Hay, Dermott,2007, 229). 2.1.3 Pereteraapia Pereteraapia omab pikka ajalugu söömishäirete ravis. Kuna söömishäired on seotud kogu perekonnaga, tekitavad muret ja pinget kõigis pereliikmetes on suuresti soovitatav nad kaasata ravisse. Pereteraapia on end rohkem õigustanud noorte kui täiskasvanute ravis ( Järv jt 2010,6). Pereteraapia baseerub teoorial, et individuaalsed, perekondlikud ja sotsiokultuurilised mõjurid toimivad vastastikku häirest vabanemisel. ( Lock, 2012, 267.) Pereteraapia eesmärkideks on: pereliikmete informeerimine häirest ja sellee ravist; väljaselgitada peresuhete pinged ja nende allikad; parandada konfliktidega toimetuleku ja nende lahendamise oskust; soodustada üksteise toetamist ja selle arendamist.( Lock, 2012, 259.) TLÜ Haapsalu Kolledž 8 Mari-Liis Soobik
näitel ja samuti Wissow,2001 ja Holden,1999 ning Harper,2006. Suhtumist laste karistamisse on uuritud väga palju, küll loetakse sooliste erinevuste uurimuste algusajaks 1970ndaid aastaid. Oma uurimuses on Hyde, 1984 aastal leidnud, et erinevused meeste ja naiste vahel ei pruugi mitte just alati ilmneda. Oma uurimustes üritasid psühholoogidfeministid tõestada, et peamisteks erinevuste tekitajateks on nn. Sotsiokultuurilised faktorid. Psühhooloogide seas, kes on uurinud sooprobleeme ja soolist diferentseeritust on enam tuntud R.Anger, B. Lott, Marecek jpt., kelle märksõnadeks on uus arusaamine ja lähenemine `soole` ja `soorollidele`. Soolisi erinevusi on Eesti mastaabis uuritud erinevatest rakurssidest ja nn.sotsiaalpoliitiliselt on kõige töö ja andmemahukamad olnud seni Tallinna Ülikooli,Rahvusvaheliste Sotsiaaluuringute
Sissejuhatus semiootikasse Charles Sanders Peirce (1839-1914) Loogika-teadus üldistest seaduspärasustest, semiootika teine nimetus. Lähtub eetikaprintsiipidest kui sihiteadlik mõtlemine, sõltub fenomenoloogiast ja matemaatikast. Kolm osa: Kriitika- klassifitseerib argumente ja määrab nende kehtivuse ja intensiivsuse. Spekulatiivne grammatika- üldine märgiteooria Metodeutika- kasutatavad meetodid. Meeleliste muljete kategoriaalse sünteesi idee võttis Kantilt, kuid ilma apriorismita. TEADMINE =ÕIGUSTATUD TÕENE USKUMUS. Kui mul on tõene uskumus, ei tasu seda siiski teadmiseks pidada. Mul on uskumus, et homme hommikul päike tõuseb. Ja kui homme tõuseb, saan ma teada, kas minu uskumus on ka tõene. probleem: see , et ma seda uskusin ja see on tõene, ei ütle mulle veel midagi selle kohta miks see on õigustatud. Kuidas ma tean seda? R.DESCARTES-MÕTLEN JÄRELIKULT OLEN-praktiline eristus kust saada tõsikindlat teadmist? Absoluutselt k...
Eritamine Tallinna Tervishoiu Kõrgkool 2016 a Eritamise mõiste Eritamine on elamistoiming, mida kõik inimesed sooritavad kõrvalekaldumatu regulaarsusega kogu elu jooksul. Eritamisprotsess on oluline, eemaldamaks toimuvad ainevahetuse jääkprodukte. Eritamise produktide all mõistame antud käsitluses rooja ja uriini. Eritamist mõjutavad tegurid Bioloogilised tegurid Uriini eritamise põhieesmärk on vabaneda organismile mittevajalikust vedelikust ja lahustunud keemilistest ainetest. Rooja eritamise eesmärk on vabastada organism mitteseeduvast tselluloosist ja imendumata jäänud toidust. Uriineritus, erinevalt roojaeritusest, toimub ööpäevaringselt, kuigi magamise ajal üriini produtseerimine aeglustub. Eritamist mõjutavad tegurid Psühholoogilised tegurid Eritamisega seotud rohkete oskuste omandamiseks on vajalik intellektuaalsuse minimaalne tase. Inimeste hoiakud...
sügavama plaani erinevustest". (Радугин 2006, Радугина 2006: 313). Nii, teabe tajumise, arusaama ja töötluse erinevused kommunikatsiooni protsessi osalejatel, st suhtlemise protsessi täielikult rakendada subjektiivne võimetus põhjustavad kommunikatsiooni barjääride. Võivad nii objektiivsed kui subjektiivsed barjäärid tekkida: näiteks, foneetiline arusaamatus (kiire kõne, sõnad-parasiidid), sotsiokultuurilised barjäärid (poliitilised, usulised, professionaalsed ja teised, mis toovad kaasa erinevaid mõiste tõlgendusi), semantilised (tesaurustes erinevus) ja stilistilised (sisu ja stiili, aga samuti esitusvorme mittevastavus), loogilised (naiste, laste ja muu loogika), suhe barjäärid (vaenulikkus, eelarvamused, autoriteedi puudumine). (Шевандрин 1995: 101). Seega, me näeme, et enamik termini määratlused "kommunikatiivsed barjäärid" on
peab ka org, juhtimine minema kaasa arengutega, et muutuvas maailmas hakkama saada. Väliskeskkonnaga kohanemisel on vajalik organisatsiooni õppimine ja areng, valmisolek pidevaks muutumiseks. Globaliseerumine mõjutab kõiki teisi väliskeskkonna tegureid - nt uued konkurendid, tarnijad, kliendid (järjest teadlikumad). Kõik organisatsioonid peavad muutuma ja mõtlema globaalselt. Sotsiokultuurilised tegurid - elanikkonna vananemine, immigrandid, Y põlvkond. Näide lasteaia põhjal: 20 aasta tehnika arenguga seoses: uue, kaasaegse tehnika soetamine on raske, puudub piisav ressurss. Õpetajate keskmine vanus on kõrge, millest lähtuvalt on tehnika kasutamise õpetamise protsess aeglane ning uuendustega on raske kaasa minna. Nõuded lasteaiaõpetaja haridusele on kõrged, kuid palk madal, mistõttu on raske leida häid pedagooge.
Piirangud: suur aja- ja finantskulu kliendi jaoks. Kontseptsiooni on raske empiiriliselt kontrollida. Ignoreeritakse sotsiaalseid, kultuurilisi, interpersonaalseid faktoreid. Käitumuslik teraapia: Watson, Skinner, Eysenck, Alberti ja Emmons, Ayllon, Azrin, Bandura, Krasner, Ullman, Krumboltz, Salter, Stampfl, Paul, Wolpe, Yates, Lazarus. Tähis: teadusliku metodoloogia kasutamine tulemuste hindamisel. Kogu käitumine on õpitud. Inimesi mõjutavad sotsiokultuurilised tingimused. tähelepanu on vaadeldaval käitumisel, ravi eesmärkide täpsustamisel, spetsiifilise raviplaani arendamisel ja tulemuste objektiivsel hindamisel. Kogu käitumine on õpitud sarrustuse toel. Olevik. Eesmärk on ebaotstarbeka käitumise vähendamine ja efektiivsete käitumismustrite õppimine. Ei rõhutata personaalset suhet terapeudi ja kliendi vahel, kuid hästi töötavat suhet nähakse raviplaani osana
Psühhopatoloogia PSÜÜHIKAHÄIRETE PEAMISED TEKKEPÕHJUSED, LEVIK JA RAVIKORRALDUS; PSÜÜHIKAHÄIRETE KVALIFIKATSIOONI PÕHIMÕTTED Psühhiaatria – arstiteaduste haru, mille ülesandeks on vaimse tervise häirete uurimine ja ravi Psühhopatoloogia (üldpsühhiaatria) – uurib psüühiliste häirete üldisi seaduspärasusi: kujunemist, tekkepõhjuseid, avaldumisvorme Kliiniline psühhiaatria e eripsühhiaatria – üksikute haiguste tekke, kulu, sümptomatoloogia ja ravi seaduspärasused Sotsiaalpsühhiaatria – miks suitsiide tehakse? Millised seosed on psüühikahäirete ja ühiskondlike muutuste vahel Psüühikahäire Häire viitab kliiniliselt äratuntavate sümptomite kogumile või käitumisele, millega kaasneb distress ja mis häirivad isiku funktsioone Psüühikahäirete tekkepõhjused - Bioloogilised - Psühholoogilised - Sotsiaalsed Psüühikahäirete etioloogia Bioloogilised - Psüühikahäired väljendavad haiguslikke muutusi ajutegevuses tin...
puhul Toitumishäire imiku või lapseeas - Toidust keeldumine - Valikuline söömine - Funktsionaalne düsfaagia Teke Tekib bioloogiliste, psühholoogiliste, keskkondlike tegurite omavahelisest koostoitmisest Sünd - Soodustavad tegurid: prenataalsed, perinataalsed, geneetilised Häire algus - Vallandavad tegurid: keskkond ja geenid, puberteet, isiksuslikud Häire kulg - Säilitavad tegurid: bioloogilised, isiksuslikud, kognitiivsed, sotsiokultuurilised Geneetilised riskifaktorid - Söömiskäitumine võib tuleneda häirunud serotoniini ülekandest - Ei tea täpselt kui palju seotud kaasasündinud omadustega ja kui palju toidu piiramisega Bioloogilised seletused - Hormonaalsed ja neuroendokriinsed hälbed - Toiduainetööstus ehitatud üles dopamiini vallandumisele sõltuvusttekitav on soolane+magus nt soolakaramell - Serotoniini süsteemi düsfunktsioon
Teksti peab olema võimalik vaadata eraldi teksti ja reaalsusena. Tekst nimetab asju, jagab asjad teadaolevateks ja uuteks, väljendab suhtumist – seda kõik teeb ainult tekst, sest maailmas pole tegelikult teema-reema jaotust, hukkamõistu või ebakindlust jne. Analüütik vaatleb, mida tekst räägib keelevälisest maailmast, mille tagaplaanile jääb see, kuidas/mis vahenditega tekst seda esitab, missugune roll või sotsiaalne asend on sellel suhtluses. Eri teksti liikidel on eri sotsiokultuurilised eesmärgid, mida tuleb mõistete abil selgitada ja analüüsida. Lingvisti ülesanne on uurida kasutatud väljendusvahendeid ja nende kaudu tekkivad tähendusi. Tekstil on seos sotsiaalse kollektiiviga – see on ka teksti eesmärk. Igal tekstil on eesmärk ja ülesanne, mille järgi on teksti sisse konstrueeritud kirjutaja positsioon ja eeldatav lugeja ja milliseks kujuneb suhe kirjuta ja võimaliku lugeja vahel – interaktsioon. Lähtekoht on, et osaliste
40 suurenda ega vähenda oluliselt isa tegevuste ulatust lastega. On aga selgitatud, et isad, kes lastega koos ei ela, tegelevad nendega oluliselt vähem (Kutsar 2007: 54). Isal on perekonnas täita oluline, mitmekülgne roll. Isade rolli rõhutatakse eelkõige majandusliku toetuse tagamisel ning perekonnas üldise emotsionaalse õhkkonna kujundamisel. Igas kultuurikeskkonnas on oma ettekujutus "heast isast". Sotsiokultuurilised normid määravad suurel määral isarolli, see mõjutab pereprotsesse ja see omakorda lapse arengut (Lamb, 1996: 21). Need muutused, mis tulenevad perekonna kui institutsiooni muutustest, tõstatavad esiplaanile küsimused isa rollist perekonnas ja tema tähendusest lapse arengus. Viimastel kümnenditel on laienenud isaduse mõiste ja paljud isad soovivad seotust suurendada, tegeledes ka nende ülesannetega, mida seni on teinud vaid emad. Seetõttu on suurenenud otsene mõju, mis efektiivse
1.6. Hälbelisuse sotsiaalsed funktsioonid.............................................................62 8.1.7. Sotsiaalne kontroll......................................................................................... 62 8.1.8. Individuaalsed põhjused:............................................................................... 65 8.1.9. Sotsiaalsed põhjused:.....................................................................................65 8.1.10. Sotsiokultuurilised tegurid:..........................................................................65 8.1.11. Sotsioloogilised hälbekäitumise teooriad.................................................... 65 8.1.12. Strukturaal-funktsionalistlik teooria:...........................................................66 8.1.13. Sildistamisteooria:....................................................................................... 66 8.1.14. Kontrolliteooria...........................
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
