aga nende toimimise suuna määrab suurelt osalt ära teatavad allhoovused, muutuse reeglid (Chomsky sõnad). Näiteks filosoofia, religioon, kunstisüsteem, tarbimiskäitumine (tähendusloovast vaatenurgast); # Perekonna funktsionaalsus mees perekonna esindaja töömaailmas, naine annab emotsionaalset tuge (50ndate Ameerika mudel); Funktsionalistlik kord toetub väärtuskonsensusele Mida arvab Robert Merton sotsialiseerimise vormidest? R. Merton: eristab nähtavaid (manifestne) ja varjatud (latentne) funktsioone. Mitte kõik süsteemi karakteristikud pole igal ajal ühtviisi funktsionaalsed, mõni element võib osutuda disfunktsionaalseks. Milles seisneb interaktsionismi teooriate põhiidee? deviantsus(ebasobivus gruppi) areneb tembeldamise(laimamise) kaudu Kes on sümboolse interaktsionismi autor ning milles seisnevad selle teooria põhiseisukohad? George Herbert Mead - people act toward things based on the meaning those
Letter of enquiry 1150 boulevard Calbert F-54015 Nancy Cedex 8 September 2011 J.Merton Sales manager Glaston Putteries LTD Clayfield, Brunley BB10 1RQ Dear Mr/Ms Merton, I am writing in connection with your advertisement in yesterday's Post. It was about your company looking retailers for your products. At the moment our company is in search for new suppliers, therefore we might be interested in selling some of your products in our shops in France. As the advertisement was rather brief, we have some questions about the possible business arrangement.
27.Newham 11. Camden 28.Waltham Forest 12. Brent 29.Haringey 13. Ealing 30.Enfield 14. Hounslow 31.Barnet 15. Richmond 32.Harrow 16. Kingston 33.Hillingdon 17. Merton Details of London London is the capital city of England and the United Kingdom Located on the River Thames Romans called it Londinium Since at least the 19th century has this town called London The mayor of London is Boris Johnsonc, since 4 May 2008 London is a leading global city And also London has been described as a world cultural capital London has the third most international visitors in the world London's 43 universities form the largest concentration of higher education in
3 vaatenurka: isiksuse käitumine ja tegevus grupid ja sotsiaalsed protsessid ühiskonna struktuur Struktuur: a. sotsiaalsed institutsioonid (pere, kool, majandus) b. sotsiaalsed kooslused (sotsiaalsed kihid, etnilised ja territoriaalsed kooslused, väikegrupid) c. sotsiaalsed muutused ja sotsiaalsed protsessid (linnastumine, sotsialiseerumine, migratsioon, sotsiaalne desorganisatsioon (nt. narkomaania, alkoholism, vägivald) Keskastmeteooriad (R.K. Merton) - uuritakse ühtse sotsiaalse terviku ühtesid või teisi osi. Sotsioloogia harud - teadusliku analüüsi rakendamine suhteliselt piiratud sotsiaalse elu valdkonna suhtes. nt. majandussotsioloogia, kuritegevus sotsioloogia, õigussotsioloogia Mis on ühiskond? inimeste kogum (Karl Marx, Herbert Spencer) normatiivide süsteem (Max Weber) mõtleva inimese tegutsemise resultaat (Max Weber) (NB! jõuda inimese mõtteni (käitumismotiivid))
Kurjategijate uurimine miks mõni saab ja teine mitte Ohvrite uurimine kui paljud inimesed on langenud kuritegude ohvriks, miks osal suurem risk Eugeenika rahva tõupuuduse eest hoolitsemine. Kurjategijad steriliseerida Cesare Lombroso eriline kriminaalne inimtüüp -> spets välised tunnused Evolutsiooni jääk, sarnanevad loomadele rohkem kui keskm inimene Edwin Sutherland kuritegevuse põhjused on sotsiaalsed Kuritegelikus keskkonnas elamine Robert K Merton sotsiaalne keskkond mõjutab inimesi, pakkudes neile eesmärke ja vahendeid. Neist kahest sõltub inimese käitumine Cloward ja Ohlin kuritegelikud subkultuurid Kriminal. Subkultuur org kuritegevus, kogenud kurjategijad õpetavad nooremaid Konfliknte subkultuur noorte meeste vägivaldsed grupid Retrealistlik 7(tagasitõmnunud) kultuur narkomaanid, alkohoolikud. Sildistamise teoooria Esmane deviantsus kogemata rikub norme
Ühesõnaga - bromiidid "käituvad" alati ühtviisi. Inimestel on reflektsioonivõime ja nad suudavad oma tegude üle järele mõelda ning suudavad õppida enda ja teiste vigadest. Modernne maailm Vaatleja ja vaatlusalused. Ehhki üritame sotsioloogias näha erapooletut intellektuallset akadeemilist distsipliini, mis vaatleb maailma kõrvalt, annab sotsioloogia enda olemasolu ometi tunnistust nendest samadest nähtusest, mida see kirjeldab. Merton - tänapäevase teaduse aluseks ei olnud tehnika areng, vaid uus maailmavaade. 14.saj tekkisid esimesed sotsioloogilised uurimused Ibn Khalduni, Platoni ja Aristotelese teoses. Järgnes 18.saj lõpu "Soti valgustusajastu" ja Adam Smith, David Hume ning Adam Ferguson. Sotsioloogia sünniks vajalike eeltingimuste hulka kuulusid nii traditsiooonide nõrgenemine, arusaama tekkimine, et sotsiaalne kord pole jumaliku päritoluga, kui ka suurenev sotsiaalne mitmekesisus. Modernsus
Mida tähendab Talcott Parsonsi analüütiline ratsionalism ja tegevuse raamistiku kontseptsioon? Ratsionalism seondub idealismiga . Parsonsi funktsionaalsed vajadused:A = Adaption, sobitamine, kohanemine,G = Goal- attainment - eesmärkiee saavutamine.I = Integration-integratsioon. L = Latency, mustrite säilitamine. Parsons väidab, et sotsiaalne süsteem on tervik, mis koosneb omavahel seotud osadest, millest iga täidab oma olulist funktsiooni terviku säilitamiseks Mida arvab Robert Merton sotsialiseerimise vormidest? Merton-normide konflikt-olukord kus ühiskonna pooolt väärtustatavad eesmärgid pole saavutataud üldtunnustatud vahenditega. Milles seisneb interaktsionismi teooriate põhiidee? Interaktsionistlik teooria võib juhtida kõige sotsiaalse uurimist, kuigi uurimise tulemused sõltuvad samas alati uuringu empiirikast. Kes on sümboolse interaktsionismi autor ning milles seisnevad selle teooria põhiseisukohad? Sümboolse interaktsionismi juured on G.H
BIHEIVIORISM- on positivistliku lähenemise põhivool, mis politiikateaduses kujunes välja USA-s Chicago koolkonna ning nende järgijate ( Georg Herbet Mead ) , Harold Lasswell, Robert King Merton ideedest. Biheivioristide põhieelduse järgi saab kõiki sotsiaalseid nähtusi seletada mikrotasandi, s.t üksikisiku käitumise põhjal (termin „biheiviorism“ tulebki ingliskeelsest sõnast behaviour- käitumine). Poliitika formaalsed struktuurid, nagu institutsioonid ja õigusnormid, olid nende jaoks teisejärgulised võrreldes inimeste hoiakute, uskumuste ja poliitilise käitumisega. Biheiviorismi pooldavad poliitikateadlased otsivad
Teaduse ajaloo kaks tahku Ideede ajalugu – teooriad, koolkonnad, voolud, uurimistulemused, avastused Institutsiooni ajalugu – õpetamine koolides, õppetoolid ülikoolides, õpikud, ajakirjad, teadlaste ühingud Ajaloo tähtsus või tähtsusetus Filosoofia – filosoofiat ei saa õppida ilma filosoofia ajaloota Füüsika – füüsika ajalugu ei ole vajalik tänapäeva füüsika mõistmiseks Milline on sotsioloogia? Robert K Merton - sotsioloogia peab olema nagu füüsika : tõeline teadus peab olema mineviku unustama Jeffrey Alexander - sotsioloogia peab alati oma ajaloo juurde tagasi pöörduma Sotsioloogia ajaloo perioodid Eelajalugu (antiik, keskaeg, uusaeg – kuni 19.saj) Klassikaline sotsioloogia (19.saj keskelt – 20.saj algus) Tänapäeva sotsioloogia (alates u. 1920) Kõige mõjukamad sotsioloogid Karl Marx Emile Durkheim Max Weber
Sest väga madala kuritegevuse taseme juures on kuritegevus kasulik. Milline järgmistest väidetest võiks olla globaliseerumise teaduslik seletus? Maailmas toimub globaliseerumine, kuna tehnika areng aina kiireneb. Vii kokku sotsioloogide nimed ja nende poolt kasutatud mõisted, mida autor kasutas. Alfred Schultz loomulik hoiak, Pierre Bourdieu kultuuriline kapital, Karl Marx tootmissuhted, Tolcott Parsons suur teooria, Robert K. Merton keskastme teooria, Emilie Durkheim sotsiaalne fakt, Georg H. Mead oluline teine, Max Weber ideaaltüüp, Jürgen Habermass avalik sfäär, George Homans sotsiaalne vahetus. Milline olukord kujutab rollikonflikti? Anu tunneb, et ei suuda olla korraga nii hea ema, kui tubli töötaja. Millised on läbilõikelise uuringu eelised longitudinaalse uuringu ees? Läbilõikelist uuringut on üldiselt lihtsam läbi viia. Millised järgmistest on kultuurilise kapitali indikaator
Teadus sialdab siiskik ka kontrollimatuid väiteid. Kas makro-sotsioloogilised nähtused on reaalselt olemas? Individualism,holism. Sotsioloogiline kujutlusvõime on oskus näha inimeste elu ja probleeme laiemas sotsiaalses kontekstis. Loeng 17.09.13 Sotsioloogia ajalugu Ajaloo tähtsus või tähtsusetus Filosoofiat ei saa õppida ilma filosoofia ajaloota Füüsika ajalugu ei ole vajalik tänapäeva füüsika mõistmiseks. Milline on sotsioloogia? Robert K merton- sotsioloogia peab olema nagu füüsika: tõeline teadus peab oma mineviku unustama Jeffrey Alexander- sotsioloogia peab alati oma ajaloo juurde tagasi pöörduma. Ühiskonna kohta käivate ideede klassifikatsioon Normatiivne ( kuidas peab olema?) Üksikjuhtumitega tegelemine- ajakirjandus , poliitikute sõnavõtud Üldistuste tegemine-sotsiaal-poliitline filosoofia Positiivne(kuidas tegelikult on ? ) Üksikjuhtumitega tegelemine- ajalugu,geograafia, etnograafia
Abstraktne empiritsism – abstraktsetel kogemustel põhinemine. Sellisest“sotsioloogilisest“ perspektiivist vaadates on arvulised andmed ainult materjaliks, uurimuse esimeseks sammuks. Nad vajavad tõlgendamist,seadmist laiemasse konteksti. “Grand Theory” –üks ja üldine teooria, mis ühendab kõiki sotsiaalteadusi. Klassikaline teooria sotsioloogias Keskastme teooria – Robert Merton, kritiseeris suure teooria ideed arvas, et loomiseks pole aeg veel küps. Reeglid, mis kehtivad ühiskonnale tervikuna, peavad kehtima ka piiratud hulga inimeste suhtes. Tuleb luua vähem abstraktseid keskasme teooriaid , mis keskenudvad konreetsele valdkonnale.( religioon,poliitika ) „Verstehen“ – Weber. Verstehen mõistmine= antipositivism. Väärtused – ühiskonnaliikmete ühised arusamaad hea ja halva kohta, mis annavad standardid inimeste tegevusele
informatsiooni. Põhiväärtuseks on loomingulisus, kreatiivsus, mis aga võib viia subjektivismi (OHT!) · Mis on fuktsionalistliku paradigma sisu? Sotsioloogia makrotasandi paradigma, mille kohaselt ühiskond on süsteem, mis koosneb allsüsteemidest, millel igaühel on oma funktsioon, mida täites nad kindlustavad süsteemi (ühiskonna) toimimise ja säilumise. Ühiskonna aluseks on sotsiaalne kord ja kokkulepe (konsensus). Tuntuimad esindajad: T.Parsons, R. Merton. · Võrdle ja vastanda omavahel sotsioloogia kaht klassikalist teooriat - funktsionalism ja konfliktiteooria. Funktsionalism: · Sotsiaalsed süsteemid on vastastikku seotud, toetavad üksteist · Nad mobiliseerivad oma liikmeid ja kontrollivad neid, vajadusel ka erakorraliste meetmetega · Eksistentsiks vajavad süsteemid ühtset keelt ja suhtluspõhimõtteid Funktsionalism käsitleb ühiskonda kui üksikindiviididest kõrgemal olevat sotsiaalset süsteemi
tulemused võivad kellelegi kahju teha või see uurimise protsess võib kahju teha · ,,väikesed" eetilised probleemid teadlaste omavahelise suhtlemise probleemid : andmete tulemuste ,,varastamine" teiselt uurijalt, ebaviisakas kriitika teise uurija suhtes Sotsioloogia ajalugu 18.09 · Sotsioloogia peab olema nagu füüsika: tõeline teadus peab oma mineviku unustama (Robert K Merton). Samas teine lähenemine: sotsioloogia peab alati oma ajaloo juurde tagasi pöörduma. · Sotsioloogia ajaloo perioodid : a) eelajalugu antiik,keskaeg,uusaeg b) klassikaline sotsioloogia 19.saj keskelt kuni 20saj alguseni c) tänapäeva sotsioloogia (alates u 1920) · Kõige mõjukamad sotsioloogid on Karl Marx, Emile Durkheim ja Max Weber. · Auguste Comte võttis kasutusele sotsioloogia termini · Herbert Spencer evolutsionism
ideoloogilised sotsiaalsed nii õigusinstitutsioonid ja levitavatest institutsioonides protsessid. süsteem (otsene sotsiaalne on olulised turg, raha, kontroll), eraomand ja meedia. Ühiskonnasüsteemi alasüsteemid on majandus, poliitika, kultuuriline ja motivatsioonisüsteem ning integratsioon. Merton (1949) võttis kokku ühiskonna iseloomu puudutavad funktsionalismi postulaadid: 1. Ühiskonda saab käsitleda kui omavahel suhestatud osade süsteemi, see on omavahel seotud, korduvate ja mallilike tegevuste korrastus. 2. Selline ühiskond kaldub loomulikus olekus dünaamilise tasakaalu poole, ebakõlade puhul üritavad esile kerkinud jõud stabiilsust taastada. 3. Kõik ühiskonnas korduvad tegevused panustavad tasakaalu saavutamisse, kõik
Teatud sotsiaalses situatsioonis käitub inimene nii nagu situatsioon nõuab, mitte lähtuvalt oma isikuomadustest. Anoomia kultuurisüsteemi ühtuse lagunemine kindlati sotsiaalsete normide kadumise tõttu (lahutused, kuritegevuse tõus jne). Hälbivust tingib anoomia ehk normitus. Iseloomulik kiirete ühiskondlike muutuste ajastutele. Nõrgeneb indiviidil põhinev moraalne regulatsioon, tekib morralne tühjus, ühiskonnast võõrandumine. . R. Merton : normide konflikt olukord, kus ühiskonna poolt väärtustatud eesmärgid pole saavutatavad üldtunnustatud vahenditega .Merton pakkus välja viis meetodit kuidas selle lõhega kohanduda. Komformism sobib nii eesmärkide kui vahenditega. Innovaator otsib uusi illegalseid meetodeid rikkuse saavutamiseks. Ritualist mugavdub ja võtab eesmärkide saavutamatust kui paratamatust Taanduja eemaldub alkoholismi ja narkootikumidesse
4) indiviidi kogemuse omandamine ja isiksuse kujunemise protsessiga seotud Emile Durkheim üks esimesi, kes püüdis selgitada, et kuritegevus on ühiskonnas normaalne nähtus. Kuritegevuse likvideerimiseks on vaja kõik inimesed suruda täielikult ühtsete käitumisreeglite alla. See aga teeb arengu võimatuks, sest igasuguse sotsiaalse arengu eeltingimus on muutused inimeste käitumises, mis on ühesugususe korral võimatu. Rober K Merton ta näitab reljeefselt, kuidas ühiskond ise, püstitades oma liikmete ette eesmärke, kuid jättes välja nende eesmärkide saavutamiseks vajalike vahendite seaduslikkuse, suunab oma liikmeid otsima ja kasutama ka ebaseaduslikke vahendeid. Thorsten Sellin kultuurikonflikti reooria erinevate kultuuride kokkupõrked võivad põhjustada kuritegelikku käitumist. Igal kultuuril on omad käitumisnormid ning osa
Weberi arust toimib hästi, kui on vaja eesmärki saavutada. Weber uuris poliitilist organisatsiooni, hiljem on leitud, et igal tasandil toimuvad tagasilöögid. Mitteformaalsed reeglid Peter Blau uuris, kuidas mitteametlikud suhted organisatsioonis toimivad. Eksiti reeglite vastu räägiti töökaaslastega, mitte ülemusega parem suu kinni hoida; tööasjade arutamine leevendab stressi. --> inimlikud vajadused, millega bürokraatia ei arvesta. Robert K. Merton ebaefektiivne bürokraatia. Jäikus kallutab bürokraatiat ebaefektiivsuse poole palju küsimusi, mis jäävad spetsialiseerumise alalt välja (nt kiirabiarstid); toimib probleemide kollegiaalne eemaleveeretamine olulisemad bürokraatliku organisatsiooni töötajate huvid. Crozier ebaefektiivsuse nõiaring algab sellest, kui töötajate eelistused muutuvad oluliseks selle järgi, et hakatakse tegema erandeid, vastutus liigub kõrgemale (ülemus peavad tegema need
mida sarnasemana tajutakse info allikat iseendaga, seda suurem on hoiakute muutus. 3. Vastuvõtja: intelligentseid vastuvõtjaid mõjutatakse rohkem loogilise ja ratsionaalse infoga. kõrge enesehinnanguga inimesi on raskem mõjutada. Vägivalda kogevaid ja psühhoneurootiliselt haigeid inimesi on raskem mõjutada. Kriitika koolkonnale: tulemused saadakse eksperimendisituatsioonis ning ei võeta arvesse muid mõjusid meediasõnumi kõrval. Raadiouuringud (Lazarsfeld, Stanton, Merton, Cantryl) Orson Wellsi kuuldemäng ,,Maailmade sõda: Invasioon Marsilt" kursus kuulajate seas esile massilise paanika. Hadley Cantril püüdis selgitada, miks see raadiosaade vallandas kuulajate hulgas sellise reaktsiooni, et vähemalt miljon inimest USA-s palvetasid ja nutsid või ootasid resigneerunult möödapääsmatut surma marslaste käe läbi. Cantrili põhjused massipaanika tekkeks: 1. raadio oli ja on siiani tunnustatud kui kiireloomuliste ja tähtsate sõnumite edastamise vahend;
9. Anoomia, selle seos normide ja hälbivusega, käsitlused (Durkheim, Mertoni anoomiaga kohanemise tüübid) ANOOMIASEISUND on iseloomulik kiirete ük muutuste ajastule, indiviidil nõrgeneb moraalne regulatsioon ja tekib moraalne tühjustunne, mis võib viia enesetapuni. 1. E. DURKHEIM : "NORMITUSE" SEISUND ÜHISKONNAS - VÄHENEB TOIMIMISEGA SEOTUD NORMIDE JÄRGIMINE, KAOVAD ÜLDTUNNUSTATUD NORMID. ANOOMIA JA ENESETAPUD. 2. R. MERTON : NORMIDE KONFLIKT - OLUKORD, KUS ÜHISKONNA POOLT VÄÄRTUSTATUD EESMÄRGID POLE SAAVUTATAVAD ÜLDTUNNUSTATUD VAHENDITEGA . HÄLBIVA KÄITUMISE TÜÜBID KOHANEMISEL ANOOMIAGA (R. MERTON) Tabel: Väärtustatud eesmärgid: + konformism, innovatsioon, +- mäss, - ritualism, retritism Tunnustatud vahendid: + konformism, ritualism, +- mäss, - innovatsioon, retritism Funktsionalismi seisukohalt viib INNOVATSIOONIDE KUHJUMINE uute normide kehtestamisele (näit
Põhiesindajad 1) Paul Lazarsfeld (arvamusuuringute instituut); 2)sotsioloog W.I. Thomas (Chicago koolkond)- kvalitatiivne teks 3)Harold Lasswell - üks esimesi töid kommunikatsiooniuuringute valdkonnas, mis kirjutatud positivistlikus-biheiv võtmes 1) Shannon ja Weaver 2) Norbert Wiener 1) Lasswell (1948) sõnastas enda artiklis massikommunikatsiooni 3 funktsiooni (seirefunktsioon, koostegevuse eh sotsiaalsuse funktsioon, kultuuri ülekande funktsioon). 2) Lazarsfeld ja Merton lisasid meelelahutuse funktsiooni. McQuail lisas mobilisatsiooni funktsiooni. 4) Erinevaid funktsioonide loetelusid veelgi: Burkart (sotsiaalsed, poli mahanduslikud funktsioonid); Vihalemm ja Lauristin (informeerimine, regulatiivne, meelelahutus). 1) Herta Herzog (1942) tegi küsitluse, miks koduperenaised jälgivad igapäevaseid raadiokuuldemänge; 2) Lazarsf Stantson (1944) auditooriumi motiivide tüpoloogiad seebikate ja telemängude vaatamiseks; 3) Klapper (1960) sõn
Sociology of Science Science is a social activity. Scientists can be studied as a social group. Sociology of science studies the production of knowledge as a social process. It is interested in scientists, their institutions and their interactions. This social dimension was not the concern of positivist philosophers who argued that science was objective and independent of society. They distinguish the context of discovery from the context of justification. Merton Norms Sociologist Robert Merton in The Normative Structure of Science (1942) identified 4 norms that rule scientific activity: 1. Communalism Scientific knowledge belongs to all. Scientists share knowledge. 2. Disinterestedness Scientists do not engage their personal interests in their judgements. 3. Universalism The truth of scientific claims does not depend on who is making it. 4. Organised scepticism Scientific ideas are subject to test by the community.
Sotsiaalne roll on käitumise, hoiakute ja kohustuste kogum, mida oodatakse mingi staatusega inimeselt. Rollid omandatakse sotsialiseerumise käigus. Sotsiaalne roll iseenesest ei kujunda veel isiku käitumist, vaid roll tuleb internaliseerida, s.t väline sotsiaalne väärtus sisemiseks muuta. Teisalt määratletakse rollid sellega, mida ootavad rollitäitjalt teised inimesed. Mida tähendab sotsiaalne grupp? Ameerika sotsioloog Robert Merton: sotsiaalne grupp kogum, milles inimesed teatud viisil üksteisega koos tegutsevad, tunnetades oma kuuluvust sellesse gruppi, ja teiste inimeste arvates ka kuuluvad sellesse. Grupi tunnused: 1) liikmetevahelise koostöö teatud tüüp: ühise tegevuse kavandamine, ühine tegutsemine jne; 2) liikmeskond; 3) grupi identiteet Mida tähendab institutsioon? Sotsiaalne institutsioon on rollide ja staatuste kogum, mis arvestab teatud sotsiaalsete vajaduste rahuldamist
tasakaal osade vahel, mida nim. Funktsionaalseteks suheteks · Grupi sisene sotsiaalne kord toetub liikmete vahel sõlmitud väärusleppele Väärtused grupis valitsevad arusaamad heast ja soovitavast, millestjuhindutakse õigete otsuste langetamisel Väärtuskonsensus- viitab grupi liikmete vahelisele kokkuleppele grupi eesmärkide ja nende saavutamiseks valitava õige tee osas. R. Merton R.Merton tegi mitu korda teoreetilisi täpsustusi strukturaal- funktsionalistlikkusse lähenemisse esimene neist on vahetegemine avalike ja varjatud funktsioonide vahel. Avalik Keskastme teooria , kujutab endast funktsionaalanalüüsi rakendusi piiratud valimi suhtes R. Merton jälgib sotsiaalse struktuuri ette aimatavat mõju inimkäitumisele reegleid, mis kehtivad süsteemile tervikuna peavad kehtima selle üksikute osade suhtes, inimeste suhtes Funktsionalismi kriitika
psühholoogiline positivistlik , positivistlik - Biol & psühh. seletused: varem: meditsiinis, kriminoloogias otsiti deviantsuse põhjusi isiku omadustest (nt. itaallane Cesare Lombroso 19. saj: mõõtis kurjategijate pealuid. Hiljem: otsitakse mis läks inimese sotsialiseerumisega viltu - sotsiaalsed seletused: deviantsuse uuringud 1930:test aga eriti 50 ja 60. aastatel. Merton: vastuolu eesmärke ning nende saavutamise vahendeid puudutavate väärtuste ja normide vahel. Anoomia mõiste - interaktsionism: deviantsus areneb tembeldamise kaudu. Howard S. Becker 1963: Outsiders: Studies in the Sociology of Deviance : sotsiaalsed rühmad tekitavad deviantsust, mis pole deviantse isiku tegevuse kvaliteet, vaid tulemuseks reeglite ja sanktsioonide kasutamisele teiste poolt. Primaarne, sekundaarne d. : alguses vastuolu,
sotsiaalsete normide poolt. Süsteemiteooria hiljem loobus Parsons tegevuse analüüsist ja liikus aina enam sotsiaalse süsteemi (e. ühiskonna) kui terviku analüüsi poole. Suure ühiskonnateooria keskmeks sai seega süsteemiteooria (teooria mis uurib kõikide süsteemide, sh. ka ühiskonna, käitumist). Kolm kõige üldisemat süsteemi on: (a) sotsiaalne süsteem; (b) kultuurisüsteem; (c) psühholoogiline süsteem e. isiksus. Robert K Merton (1910-2003) Keskastme teooriad (theories of middle range) kritiseeris suure teooria ideed, arvas et selle loomiseks pole aeg veel küps. Selle asemel tuleb luua vähem abstraktseid keskastme teooriaid, mis keskenduvad mingile konkreetsele valdkonnale (näiteks religioonile, urbaniseerumisele, poliitikale jne) Funktsionaalne analüüs täpsustas selle põhimõtteid, selle eesmärgiks on uurida, kuidas erinevad sotsiaalse süsteemi (ühiskonna) elemendid aitavad kaasa ühiskonna
küsitluste üks kõige olulisem osa ning küsitlus peab olema korrektselt läbi viidud, et tagada kõige relevantsemad tulemused. Lisaks on referaadis välja toodud fookusgrupi küsitluse ehk rühmaintervjuu korraldamise etapid, mis annab selge ülevaate, kuidas korraldada tulemuslik ja hästi läbiviidud intervjuu. 1 MIS ON FOOKUSGRUPP? Fookusgrupi meetod on seotud kahe sotsioloogiga: Paul Lazarsfeld ja Robert Merton (1948). Seda meetodit mainitakse esmakordselt R. Mertoni artiklis, mis ilmub ajakirjas "American Journal of Sociology" 1946. a. Alles 1970datel hakati fookusgruppe kasutama laialdasemalt. [4] Karjäärinõustamises on fookusgrupp kvalitatiivne meetod, teatavat sorti intervjuu, mille eesmärk on "luua või välja tuua" kindlat liiki informatsiooni. See on uuriv tehnika, mis toob kokku väikese grupi inimesi (6-9 inimest) ning moderaatori, kes juhib arutelu. Arutelu kestab
"GEMEINSCHAFT" MAAÜHISKONNA IDEAALKUJUTLUS "GESELLSCHAFT" LINNAÜHISKOND 3 Sotsioloogia üldkursus Loengumärkmed III FUNKTSIONALISM F teoreetiline suund sotsioloogias, mis lähtub veendumusest, et ühiskond on kompleksne süsteem, mille erinevad osad on orienteeritud stabiilsuse ja solidaarsuse tagamisele ühiskonnas. Peamised esindajad: Talcott Parsons ja Robert Merton. Ühiskond on organiseeritud, stabiilne ja hästi integreeritud süsteem, kus enamuse liikmete tegevus lähtub samadest väärtustest. Ühiskonnale on iseloomulik taotleda tasakaalu. Igasugune muutus süsteemi ühes osas toob kaasa muutuse kogu süsteemis. Ühiskonnas vastavad süsteemi osadele institutsioonid, mis korrastavad ühiskondlikke suhteid ja tagavad inimeste erinevate vajaduste rahuldamise. Inimestel on institutsioonides kindel roll.
ühiskonnale ja meediale. See teooria kirjutab meediat nagu süsteem, mis ise end suunab ja korrigeerib. Teooria eeldab, et kõik mis eksisteerib on vajalik ühiskondliku süsteemi töötamiseks. Teooria väidab, et mida rohkem ühiskonnas kriisis või ebatavaline seisund, seda rohkem meedia võim või usaldusväärtus. Funktsionalistlik teooria pakuti terminaloogiat, mis kasutavad nii kommunikaatorid kui auditooriumid, sõltuvalt sellest kus see on laialdaselt arusaadav. Peamised esindajad on: Merton ühiskond on seotud osade süsteem, Lasswell peamised funktsioonid, Wright meelelahutus, McQuail mobiliseerimine. Meedia funktsioonid: 1. informeerimine informatsiooni edastamine ühiskonnale, progressi hõlbustamine. 2. sidustamine informatsiooni selgitamine, tõlgendamine. 3. kultuuritransmission domineeriva kultuuri väljendamine , väärtuste säilitamine. 4. mobiliseerimine majanduslik, poliitiline, tööalane kihutustöö ühiskondlike eesmärkide saavutamiseks. 5
Normidest hälbivus kui innovatsioon. 6. Anoomia, selle seos normide ja hälbivusega, käsitlused (Durkheim, Mertoni anoomiaga kohanemise tüübid) Norm kui sotsiaalne tugi ja teabekandja. Anoomia hälbiva toimimise põhjusena. 1. E. DURKHEIM : "NORMITUSE" SEISUND ÜHISKONNAS - VÄHENEB TOIMIMISEGA SEOTUD NORMIDE JÄRGIMINE, KAOVAD ÜLDTUNNUSTATUD NORMID. ANOOMIA JA ENESETAPUD. /HMS: 54-55/ A: 219/, /AU: 182-183/ 2. R. MERTON : NORMIDE KONFLIKT - OLUKORD, KUS ÜHISKONNA POOLT VÄÄRTUSTATUD EESMÄRGID POLE SAAVUTATAVAD ÜLDTUNNUSTATUD VAHENDITEGA . /HMS: 94-95/ HÄLBIVA KÄITUMISE TÜÜBID KOHANEMISEL ANOOMIAGA (R. MERTON) VÄÄRTUSTATUD TUNNUSTATUD EESMÄRGID VAHENDID KONFORMISM + +
Hälbivuse vajalikkus normide kinnistamiseks. Normidest hälbivus kui innovatsioon. 6. Anoomia, selle seos normide ja hälbivusega, käsitlused (Durkheim, Mertoni anoomiaga kohanemise tüübid) norm kui sotsiaalne tugi ja teabekandja. anoomia hälbiva toimimise põhjusena. . e. durkheim : “normituse” seisund ühiskonnas - väheneb toimimisega seotud normide järgimine, kaovad üldtunnustatud normid. anoomia ja enesetapud . r. merton : normide konflikt - olukord, kus ühiskonna poolt väärtustatud eesmärgid pole saavutatavad üldtunnustatud vahenditega . hälbiva käitumise tüübid kohanemisel anoomiaga (r. merton) 7. Sotsiaalne kontroll, sanktsioonide liigid, nende mõju käitumisele ühiskondlikud meetmed inimeste normipärase toimimise tagamiseks, vahendiks SANKTSIOONID e. normide täitmisele sundimise normid. SANKTSIOONIDE LIIGID:
Märgib, et eesmärgiks pole deviantsust õigustada, vaid mõista. 1) absoluutsed (arusaam, et teatud tegevused on iseenesest deviantsed) 2) relatiivsed (vaheldub erinevate ü/k-de vahel mis on deviantne, seda defineeritakse sotiaalselt) definitsioonide vahel. - Biol & psühh. seletused: varem: meditsiinis, kriminoloogias otsiti deviantsuse põhjusi isiku omadustest. - sotsiaalsed seletused: deviantsuse uuringud 1930:test aga eriti 50 ja 60. aastatel. Merton: vastuolu eesmärke ning nende saavutamise vahendeid puudutavate väärtuste ja normide vahel. Anoomia mõiste - interaktsionism: deviantsus areneb tembeldamise kaudu. 7. Sekundaarse deviantsuse tekkimine- Primaarne, sekundaarne: alguses vastuolu, seejärel omistatakse isikule deviantne identiteet, ja lõpuks ta võtabki selle omaks 8. Rühmade põhiomadused Muzafer Sherifi katsete põhjal (valgustäpikatse ja "Röövlikoobas")-
kultuuriantropoloogilise uurimistraditsiooniga: A.) Uurimisobjektiks on peamiselt kaasaaegne lääne ühiskond: Sotsioloogia B.) Uurimisobjektiks on olnud peamiselt mittemodernsed, väiksemad kogukonnad: Kult. antropoloogia C.) Uurimismeetod eeldab pikemaajalist osalemist uuritava kogukonna elus: Kult. antropoloogia D.) B.Malinowski, M. Mead, C. Levi-strauss on seotud pigem: Kult. antropoloogia E.) M. Weber, T. Parsons ja R. Merton on seotud pigem: Sotsioloogia 2p. Millist ühiskonnatüüpi võib iseloomustada teistega võrreldes kõige egalitaarsemana ning kõige madalama tsentraliseeritusega? A.) Demokraatlikud riigid B.) Kuningriigid C.) Vabariigid D.) Salgad (kütid-korilased) E.) Pealikuvõimuga ühiskonnad 2p. Millise maailmapildiga sobib kõige enam praktika, kus ülelomulikke jõude mõjutades püütakse neilt soovitud tulemusi saada? A.) Tsentraliseeritud B.) Teaduslik C.) Religioosne
funktsiooni terviku säilitamiseks. Osad on ühendatud sidemetega, mis kergendavad ülesannete täitmist (nt Ammerika perekond isa tööl, ema kodus lastega). Struk.funk lähenemise juures on oluline, et gruppi või ühiskonda hoiab koos harmoonia või tasakaal. Grupisisene sotsiaalne kord toetub grupi liikmete vahel sõlmitud väärtuskonsensusele., kokkuleppele grupi eesmärkide ja nende saavutamiseks valitava õige tee osas. R.K. Merton jälgib sots.struktuuri etteaimatavat mõju inimkäitumisele. Reeglid, mis kehtivad süsteemile tervikuna, peavad kehtima ka süsteemi üksikute osade, inimeste suhtes. Avalik funktsioon viitab ,,avatud, määratletud või kavatsetud eesmärkidele", varjatud funktsioon tähendab aga ,,ootamatuid ja ettekavatsemata tagajärgi". Inimkäitumisel võib olla rohkem kui üks võimalik tagajärg, nad on ebasoovitavad ja paljusid nendest ei ole võimalik ette näha
F Sotsiaalsed faktid kui indiviidide gruppe kirjeldavad iseloomustused mis tulenevad indiviidide individuaalse käitumise aktidest. F Tähendus- mille inimesed annavad oma ühiskogemustele, mõtestavad oma kogemusi vesteldes teistega. Olulised koolkonnad ja kesksed autorid, nende iseloomulikud tunnused ja koolkondade erinevused Karl Marx majanduslik sector, Durkheim sotsiaalne statistika, Weber verstehen meetod, Merton keskastme teooria. Võib olla hoopis geograafiline koolkond- geograafilise asendi ja selle komponentide mõju ü.hiskonnale. Demograafide koolkond- põhiliseks ühiskonna arengu mõjutajaks elanikkonna juurdekasv. Rassi antropoloogiline koolkond õhiskonna areng pärilikkuse ja rassilise valiku kaudu. Orgaaniline koolkond- ühiskond kui bioloogiline organism. Marx Majandusliku sektori tähtsus väga suur tähtsus tööstusel, tulemusena ühiskonnas toimunud
integreeritud elementide süst., *süsteemi iga element annab panuse süsteemi funktsioneerimisse, *konsensus ühiskonna liikmete vahel Manifestfunktisoon- soovitud, tunnustatud nähtus, tegevus Latentne funkt.- ebasoovitav, mittetunnustatud, varjatud tegevus, nähtus Düsfunktsioon- sotsiaalse korrastatuse tagajärjed, mis kõigutavad sots. korda STRUKTUAALFUNKTSIONALISTLIK TEOORIA põhihuviks suhted sotsiaalse tegelikkuse kahe tasandi, terviku ja selle osade vahel. Merton Konfliktiteooriad- Marx kuni Dahrendorf. Muutused sots. struktuuris on mõjutanud konfliktide põhjusi. Konfliktid tulenevad positsioonist võimustruktuuris, mitte tootmisvahendite omamisest. 20. saj kapitalism- töölisklass pole enam homogeenne, töölisklassi roll väiksem, perekondlik kapitalism on asendunud juhtimiskapitalismiga, hiljem institutsionaliseeritud kapitalismiga, 21.saj superkapitalismiga. Ühiskond on *muudatusteks valmis, *esinevad sots
ühiskonnateooria keskmeks sai süsteemiteooria (uurib erinevate süsteemide käitumist), peamised süsteemid: sotsiaalne, kultuuriline ja psühholoogiline (isiksus). Internaliseerimise kontseptsiooni edasiarendaja ühiskond püsib koos tänu sellele, et enamus selle liikmed on internaliseerinud ühiskonna põhiväärtused. Miks esineb ühiskonnas kord ja koostöö: inimesed alluvad sotsiaalsetele normidele, sest nad on need internaliseerunud. 14. Robert K Merton kritiseeri Parsoni suur teooriat. Tema arvates tuleks luua keskastme teooria (teooriad, mis keskenduvad valdkondadele). Funktsionaalne analüüs eesmärgiks välja selgitada, kuidas sotsiaalse süsteemi elemendid aitavad kaasa ühiskonna kui terviku säilimisele. Igal elemendil funktsioonid (kasulikud tagajärjed) ja düsfunktsioonid (kahjulikud tagajärjed). Need mõlemad võivad olla manifestsed (avalikud) ja latentsed (varjatud)
Mida tähendab empiiriline? Kogemuslik, kogemustel põhinev Milline on funktsionalismi peamine arusaam sotsiaalelust? Uurib sotsiaalseid institutsioone ehk perekonda, haridust, religiooni jm ning kuidas iga selline sotsiaalse elu sfäär aitab kaasa ühiskonna kui terviku säilimisele Mida ütleb Talcott Parsons sotsiaalsest süsteemist? Süsteem võrdub sotsiaalne kord, kus on olemas kokkulepe ning vastastikune toime. Nt ellujäämine seotud teistega, ühtsus. Mida Robert Merton ütleb sotsiaalse süsteemi uurimisest? Sotsioloogid peaks uurima ka disfunktsiooni. (funktsioon ja disfunktsioon) Mida tähendab sotsiaalkonstruktivism? Ajaloolased, filosoofid ja teadmissotsioloogid leiavad, et teaduslikke teooriaid kujundab sotsiaalne ja poliitiline kontekst. Pöörab tähelepanu teaduse sotsiaalsetele aspektidele. Toetub ideele, et meie maailm oleneb meie tõlgendusest, milliseid väärtusi omistame.
Üleminek mehaanilisest solidaarsusest orgaanilisele • Kiire linnastumine ja massiivne tööstustumine lõhuvad ühiskondliku solidaarsuse endise aluse. • Ühiskonnas kaovad autoriteetsuse allikad. • Religioon kaotab oma mõju, areneb sekularisatsioon. • Taolistel perioodidel hääbuvad ühiskondlikud jõud, mis senini reguleerisid inimkäitumist. • Sellist ühiskonnaseisundit nimetaski Durkheim anoomiaks. Merton`i anoomiateooria Social Structure and Anomie. 1938 Mertoni järgi enamus indiviidide soove ei ole mitte “loomulikud”, vaid tsivilisatsiooni poolt tekitatud ja oma olemuselt “kunstlikud”. Eelkõige sotsiaalne struktuur piirab ühiskonnagruppidel võimalust rahuldada oma vajadusi. Sotsiaalse ja kultuurilise struktuuri kaks elementi Esimessekuuluvad eesmärgid, taotlused ja huvid, mille määrab ära eelkõige kultuur.
Need kes tulebad Ameerikasse, peavad keskkonnaga kohanema. 2) funktsioon integreerumine ühiskonnas- toimub sisemine ühinemine. 3) funktsioon eesmärkide saavutamine- tervet ühiskonda puudutavad eesmärgid. 4) ühiskonna arengus tuleb säilitada selleleühiskonnale omased traditsioonilised väärtused. (ameerika väärtused on vabadus, demokraatia). Teine funktsinalismi esindaja on: Struktuurfunktsinalism. Keskendub ühiskonna struktuuride uurimisele- R. K. MERTON 1910-2003 Tema liigitaks avatud funktsioonid ja peidetud funktsioonid. Avatud funktsioonid on teadlikult kavandatud, planeeritud. Varhatud on ootamatud funktsioonid. Tekivad ootamatult Nt terrorirünnak Funktsinalistlik sotioloogia lähtub sellest, et probleemid ja konfliktid on ajutised ühiskonnas. Funktsinalistide kriitikud leiavad, et funktsinalistid eksivad selles, et nad välistavad et ühiskond on mäda/viga. Ühiskond süsteemina on mäda. Euroopa 20 saiand
tervikuna. Ühiskonna stabiilsuse alusena nähakse laialdast konsensust selle osas, mida peetakse moraalselt õigeks või valeks. Põhiküsimused: - Kuidas on ühiskond osadest tervikuks moodustunud? - Millised on ühiskonna `koostisosad'? - Kuidas ühiskonna koostisosad omavahel seotud on? - Mida iga ühiskonna osa teeb, et aidata ühiskonnal toimida? Teoreetikuid: Comte, Durkheim, Spencer, Parsons, Merton Kriitika: Strukturaalne funktsionalism näeb ühiskonda eelkõige stabiilse ja korrapärasena: teooria eirab ühiskonnaklassist, rassist, rahvusest ja soost tulenevat ebavõrdsust (pingete ja konflikti põhjuseid) Konfliktiteooria- teooria, mis näeb ühiskonda kui ebavõrdsuse kantsi, mis genereerib konflikte ja muutust. (Ühiskond koosneb gruppidest, kes võistlevad omavahel piiratud ressursside pärast). Keskendub konfliktile
Need kes tulebad Ameerikasse, peavad keskkonnaga kohanema. 2) funktsioon integreerumine ühiskonnas- toimub sisemine ühinemine. 3) funktsioon eesmärkide saavutamine- tervet ühiskonda puudutavad eesmärgid. 4) ühiskonna arengus tuleb säilitada selleleühiskonnale omased traditsioonilised väärtused. (ameerika väärtused on vabadus, demokraatia). Teine funktsinalismi esindaja on: Struktuurfunktsinalism. Keskendub ühiskonna struktuuride uurimisele- R. K. MERTON 1910-2003 Tema liigitaks avatud funktsioonid ja peidetud funktsioonid. Avatud funktsioonid on teadlikult kavandatud, planeeritud. Varhatud on ootamatud funktsioonid. Tekivad ootamatult Nt terrorirünnak Funktsinalistlik sotioloogia lähtub sellest, et probleemid ja konfliktid on ajutised ühiskonnas. Funktsinalistide kriitikud leiavad, et funktsinalistid eksivad selles, et nad välistavad et ühiskond on mäda/viga. Ühiskond süsteemina on mäda. Euroopa 20 saiand
From 1898 to 1905, Eliot was a day student at Smith Academy, a preparatory school for Washington University. Upon graduation, he could have gone to Harvard University, but his parents sent him to Milton Academy for a preparatory year. He studied at Harvard from 1906 to 1909. Returning to Harvard in 1911 as a doctoral student in philosophy, Eliot studied the writings of F. H. Bradley, Buddhism and Indic philology. Instead, on 26 June 1915, he married Vivienne in a register office. After leaving Merton, Eliot worked as a schoolteacher, most notably at Highgate School where he taught the young John Betjeman, and later at the Royal Grammar School, High Wycombe. On June 29 he converted to Anglicanism and in November he dropped his American citizenship and became a British subject. Eliot's second marriage was happy but short. On January 10, 1957, he married Esmé Valerie Fletcher, to whom he was introduced by Collin Brooks. In sharp contrast to his first marriage,
*on teile ajas ja ruumis lähedal (nt mingi sündmus, mis on toimunud teie lähiümbruses). Kättesaadavus...st kui kiiresti see skeem meile meenub. Mida sagedamini me mingit skeemi kasutame, seda kättesaadavam ta on. Skeemide mõju käitumisele - eneseteostuslikud ennustused. Mõnikord käituvad inimesed tänu sellistele skeemidele viisil, mis aitab kaasa sellele, et nende skeemid leiaksid reaalsuses kinnitust. Sellist nähtust tuntakse eneseteostuslike ennustuste nime all (Merton 1984). Eneseteostuslike ennustuste puhul on tegemist kaheastmelise protsessiga. Esiteks defineerib üks isik situatsiooni valesti. Teiseks hakkab ta oma järgneva käitumisega seda ebakorrektset arusaama reaalsuseks muutma. Mitteverbaalne kommunikatsioon Kuidas mitteverbaalsed suhtlemisvahendid mõjutavad verbaalselt edasiantavat sõnumit: I) Asendab suulist kõnet. 2) Täiendab ja kordab kõnet 3) saadab ja illustreerib kõnet 4) rõhutab verbaalseid sõnumeid. 5) aitab reguleerida suhtlemist
psühholoogiline, positivistlik positivistlik - Biol & psühh. seletused: varem: meditsiinis, kriminoloogias otsiti deviantsuse põhjusi isiku omadustest (nt. itaallane Cesare Lombroso 19. saj: mõõtis kurjategijate pealuid. Hiljem: otsitakse mis läks inimese sotsialiseerumisega viltu - sotsiaalsed seletused: deviantsuse uuringud 1930:test aga eriti 50 ja 60. aastatel. Merton: vastuolu eesmärke ning nende saavutamise vahendeid puudutavate väärtuste ja normide vahel. Anoomia mõiste - interaktsionism: deviantsus areneb tembeldamise kaudu. Howard S. Becker 1963: Outsiders: Studies in the Sociology of Deviance : sotsiaalsed rühmad tekitavad deviantsust, mis pole deviantse isiku tegevuse kvaliteet, vaid tulemuseks reeglite ja sanktsioonide kasutamisele teiste poolt. Primaarne, sekundaarne d. : alguses vastuolu, seejärel omistatakse isikule
psühholoogiline, positivistlik positivistlik - Biol & psühh. seletused: varem: meditsiinis, kriminoloogias otsiti deviantsuse põhjusi isiku omadustest (nt. itaallane Cesare Lombroso 19. saj: mõõtis kurjategijate pealuid. Hiljem: otsitakse mis läks inimese sotsialiseerumisega viltu - sotsiaalsed seletused: deviantsuse uuringud 1930:test aga eriti 50 ja 60. aastatel. Merton: vastuolu eesmärke ning nende saavutamise vahendeid puudutavate väärtuste ja normide vahel. Anoomia mõiste - interaktsionism: deviantsus areneb tembeldamise kaudu. Howard S. Becker 1963: Outsiders: Studies in the Sociology of Deviance : sotsiaalsed rühmad tekitavad deviantsust, mis pole deviantse isiku tegevuse kvaliteet, vaid tulemuseks reeglite ja sanktsioonide kasutamisele teiste poolt. Primaarne, sekundaarne d. : alguses vastuolu, seejärel omistatakse isikule
psühholoogiline, positivistlik positivistlik - Biol & psühh. seletused: varem: meditsiinis, kriminoloogias otsiti deviantsuse põhjusi isiku omadustest (nt. itaallane Cesare Lombroso 19. saj: mõõtis kurjategijate pealuid. Hiljem: otsitakse mis läks inimese sotsialiseerumisega viltu - sotsiaalsed seletused: deviantsuse uuringud 1930:test aga eriti 50 ja 60. aastatel. Merton: vastuolu eesmärke ning nende saavutamise vahendeid puudutavate väärtuste ja normide vahel. Anoomia mõiste - interaktsionism: deviantsus areneb tembeldamise kaudu. Howard S. Becker 1963: Outsiders: Studies in the Sociology of Deviance : sotsiaalsed rühmad tekitavad deviantsust, mis pole deviantse isiku tegevuse kvaliteet, vaid tulemuseks reeglite ja sanktsioonide kasutamisele teiste poolt. Primaarne, sekundaarne d. : alguses vastuolu, seejärel omistatakse isikule
suhelda. Järelduste tegemine · Milline on uuringu tulemuste teaduslik tähendus, kuidas soviad tulemused kokku teiste uurijate tulemuste? · Milline on tulemuste praktiline väärtus? · Mida tasub edaspidi uurida? 17.09.13 Sotsioloogia ajalugu Ajaloo tähtsus või tähsusetus Filosoofia filosfoofiat ei saa õppida ilma filosoofia ajaloota Füüsika füüsika ajalugu ei ole vajalik tänapäeva füüsika mõistmiseks Milline on sotsioloogia? · Robert K Merton sotsioloogia peab olema nagu füüsika; iga tõeline teadus peab oma mineviku unustama · Jeffrey Alexander sotsioloogia peab alati oma ajaloo juurde tagasi pöörduma. Ükhiskonna kohta käivate ideede klassifikatsioon Normatiivne (kuidas peab Positiivne (kuidas tegelikult olema?) on?) Üksikjuhtumitega tegelemine Ajakirjandus Ajalugu
· Altruistlikud suitsiidid ülemäärane integreeritus; inimene jätab iseenda huvid kõrvale ja keskendub grupi tõekspidamistele ja huvidele (nt sõjavägi ja suitsiidid) · Anoomilised suitsiidid põhinevad ühiskondlikel raskustel; tulenevad nt majanduskriiside tagajärjel tekkinud probleemidest (töötus, vaesus, kodutus); ei olda valmis uues sotsiaal majanduslikus olukorras kohanema. 28.02.06 Robert King Merton (1910-2003) anoomiat kirjeldas Ameerika ühiskonna näitel. Ühiskond dikteerib oma väärtusi, oma eesmärke, millele peaks kõik ühiskonna liikmed vastama. Näiteks edukus, rikkus, kõrgele positsioonile jõudmine. Selge see, et kõigil see ei õnnestu. On olemas erinevad käitumisvariandid. Anoomia on kohanemise ja kohanematusega seotud. 5 kohanemisvormi, mis tulenevad sellest, millised on eesmärgid ja milliste vahenditega neid püütakse saavutada.
Kui neid on kõigile, pole tegemist palga või tasuga vaid millegi normaalsega) * ühiskonnas valitseb üldine konsensus selles, millised positsioonid on tähtsamad ja millised vähemtähtsad *mitte igasugune positsioon, vaid vastastikkuselt oluline (ühiskond kui vastastikkus) Vajalik on generatsioonisisene sotsiaalne mobiilsus 9. Mis on anoomia Emile Durkheimi ja mis Robert Mertoni järgi? Durkheim: olukord, kus normide süsteem on kaotanud oma selguse ja jõu. Merton: kasutas anoomia mõistet norsookuritegevuse uurimisel. Märgib, et iga kord polegi probleemiks see, et kurjategija ei järgiks norme, vaid et ta teeb seda vastuoluliselt. 10. Millised on neli erinevat deviantsuse seletusetüüpi? Tooge palun igaühe juurde 1. Bioloogiline ja 2. Sotsiaalne 3.Interaktsioonilised 4. Strukturaalsed psüholoogiline positivism seletused seletused positivism näide! Absoluutsed seletused: 1.-2
annaabi.ee 
