teiste ressurssidega. Taastuvaid ressursse kasutatakse samuti nii, et nende varud ei lõpe. Kõik see nõuab märkimisväärset ressursikasutuse vähendamist globaalsel tasandil ning olemasolevate ressursside jagamist. Selline areng tagab tootmise ja tööhõive praegustele ja tulevastele põlvedele, turvalised ja rahumeelsed elamistingimused ning kultuurilise ja bioloogilise mitmekesisuse austamise. Kogu tulevane areng peab olema säästev toetamaks kasvavat inimpopulatsiooni ning samal ajal taastamaks ökoloogilist terviklikkust. Agenda 21 kohaselt peaksid riigid oma vajadusi ja võimalusi arvestades seadma pikaajalised arengusuunad, mis põhineksid üldiste lähtekohtadena vajadusel saavutada kvalitatiivne majanduskasv; tagada inimeste elutaseme tõus; kindlustada stabiilne rahvaarv; muuta väärtushinnanguid ja (tarbimis)harjumusi; säilitada ja mõistlikult kasutada ressursse; arvestada keskkonna taluvuspiiridega ning vähendada jäätmete ja saasteainete hulka
Mõtle globaalselt-tegutse lokaalselt Tänapäevase maailma väljakujunemine oli pikk ja keerukas protsess. Kaua aega tagasi oli inimese mõju keskkonnale peaaegu tühine. Loomade ja taimede uuenemisvõime oli piisav, et korvata korilusest ja küttimisest loodusele tekkinud kahju. Kui algselt oli loomulik iive tasakaalus, siis nüüdisajal on inimpopulatsiooni astmeline kasv seda muutnud ning ökosüsteemid ei ole enam võimelised ise taastuma. Meid ümbritev keskkond on loomult isereguleeruv, kuid viimastel aastakümnetel on selle üle võimust hakanud võtma globaalprobleemid, mille tõttu on loodusel täielik õigus näidata meile näpuga ja heita süüdistav pilk. Kas ja miks on üldse tähtis muretseda maailma saatuse üle? Tihti arvame, et endalgi on muresid piisavalt ning lihtne oleks seda küsimust ignoreerida. Meile loetakse pidevalt peale
8% 6 Pakistan 180,891,000 October 9, 2012 2.57% 7 Nigeria 170,123,740 July 2012 2.42% 8 Bangladesh 161,083,804 July 2012 2.29% 9 Russia 141,927,297 January 1, 2010 2.015% 10 Japan 127,610,000 May 1, 2012 1.81% Ülerahvastus ja seda põhjused. Ülerahvastus on olukord, milles inimpopulatsiooni suurus ei võimalda rahuldada kõigi inimeste elulisi vajadusi. Ülerahvastuse tekkimise olulised põhjused on, näiteks, rahvaarvu suurenemine,loodusvarade vähenemine, tööjõunõudluse kahanemine. Ülerahvastus ja sellega seotud probleemid 1. Mõju keskonnale 2. Veekogude saastmine 3. Toidupuudus 4. Linnastumine 5. Kasvuhooneefekt 6. Tööjõu nõudluse kahanemine Mõju keskonnale
Tark mees mõtleb ja siis tegutseb, rumal mees manipuleerib massidega, on omakasupüüdlik ning liiga võimuihar. Kuigi Hitleri kohta ei saa öelda rumal, tegemist oli siiski haritud ja väga sõnaosava juhiga, kes o skas panna rahva endaga kaasa mõtlema- jagama ühte mõtteviisi. Osaliselt oli Hitleril õigus: Saksamaale mõisteti ülekohut sõjajärgse rahulepinguga, aga holokaust ei ole ega paku probleemile lahendust. Ühe arvamuse kohaselt oli holokaust maailmale vajalik, et vähendada inimpopulatsiooni. Loogiliselt järeldades peab millalgi toimuma antirahvastumine, et maailm saaks kulgeda edasi- ilma ülerahvastumise probleemideta. ,,Raamatust saad teadmisi, õpetajalt oskuse neid läbi seedida, kuid üksnes omaenese mõtlemine võib viia sind tarkuseni." (A. Valton). Kõik ei sünni tarkadena- targaks saab töö ja vaevaga. Samas teab arukas inimene, et tal on alati arenguruumi ja ta pürgi oma teadmistega esiritta. Ta ei tunne vajadust kogu aeg esineda, kuna ta on
rohkem haigusi ning toit ja vesi on raskemini kättesaadavad. Kahepaiksed on kliimamuutuste suhtes väga tundlikud ning nende kadumine võib näidata, et ökosüsteem on ohus. Viimasel ajal on märgata paljude kahepaiksete väljasuremist, samuti väheneb mitmekesisus meredes, surevad välja kalad, vaalalised ja korallid. Inimtegevuse tõttu väheneb bioloogiline mitmekesisus üle maailma. Mitmekesisuse vähenemise peamisteks põhjusteks on inimpopulatsiooni kasv, loomade elukeskkonna hävitamine, saaste, põllumajandus, globaalne soojenemine ja liigne küttimine ning kalapüük. Tänu polulatsiooni kasvule on vaja rohkem toitu ja vett, elupaiku, puitu, naftat jm resursse. Loomade elupaikade hävitamine on suuresti seotud populatsiooni kasvuga nt. võetakse maha metsa, et saada juurde põllumaad või linnaruumi. Yasuni rahvuspark, mis asub Ecuadoris Amazonase vihmatetsas, on
Ülerahvastus on olukord, milles inimpopulatsiooni suurus või ealine struktuur ei võimalda selle ajajärgu sotsiaal-majanduslikes ja looduslikes tingimustes rahuldada kõigi inimeste elulisi vajadusi. Ülerahvastusest saavad suuremal või vähemal määral alguse paljud ülemaailmsed probleemid, nagu ebapiisav toidutoodang, vaesus, kasvav sotsiaalne ebavõrdsus, keskkonna saaste, jäätmeprobleemid, bioloogilise mitmekesisuse kahanemine, joogivee-, energia-, eluruumide ja arstiabi puudus, töötus, slummide kasv ja kontrollimatu migratsioon. Kasvab ka kuritegevus, nakkushaiguste levik ja tööpuudus. Maailma rahvaarv on kiirelt kasvanud just viimasel sajandil, arvestades, et 20. sajandil oli rahvastiku arvuks veel 1,7 miljardit, siis praeguseks on see plahvatuslikult kasvanud 7,7 miljardini. Sellist kasvu on soodustanud meditsiini, tehnoloogia ja toidutoodangu pidev areng ja kasv. Rahvastikuarvu tõus, koos sellele lisanduvate loodus- ...
Nimeta bioloogia erinevaid erinevaid rakenduslikke teadusharusid ning nende uurimisvaldkondi. Bioonika- bioloogia ja tehnika piiritedus, mis uurib ja modelleerib bioloogilisi struktuure ja protsesse eesmärgiga leida uusi ja paremaid tehnoloogilisi lahendusi Biokeemia- uurib organismide keemilist koostist, ainevahetusprotsesse, keemillisi muundumisreaktsioone, nende regulatsiooni jne. Biofüüsika- käsitleb organismides toimuaid füüsikalisi protsesse Biogeograafia- uurib taimede ja loomade ning nende koosluste levikut Maal Biomeetria- matemaatiliste meetodite kompleks organismide ja nendega seotud protsesside modelleerimiseks ning organismidega katsete planeerimiseks. Looduskaitse- elukeskkonna, loodusvarade ja bioloogilise mitmekesisuse säilituamine. Meditsiin- uurib ja tegeleb inimese tervise kaitse ja tugevdamisega, haiguste, nende diagnoosimise, profülaktika ja ravi ning eluea pikendamisega. Biotehnoloogia- bioloogiliste protsesside ra...
Tingimused (temp) vs ressursid (kasutame ära, nt valguskiir) ÖKOLOOGIA · Metsataimede vahelist konkurentsi uuriti juba 1305ndal aastal Pebrus de Crescentiuse poolt. · Inimpopulatsiooni (sündimus, suremus, jne) uuris Gaunt 1662ndal aastal. · King uuris taimede suksessiooni 1625ndal aastal. Suksessioon taimekoosluste vaheldumine ja nende järl-järguline täiustumine, mis viib kliimaksini (mida ei esine kunagi). · Leewenhoek · Malthus 1798 toiduressursside teooria · Farr 1843 arvutas välja seosed populatsiooni tiheduse ja suremuse vahel · Kokutsajev mullateadlane 1900 esitas mullatüüpide klassifikatsiooni
I astme tarbijad rohusööjad ehk herbivoorid 3. II astme tarbijad kõigesööjad ehk omnivoorid 4. III astme tarbijad - lihasööjad ehk kiskjad ehk karnivoorid. Viimase astme tarbijaid nimetatakse ka tipptarbijateks NB!!Igas järgmises tasemes talletub umbes 10% eelmise troofilise taseme energiast (Ökoloogilise püramiidi reegel; ökoloogiline efektiivsus). Iga järgneva troofilise taseme biomass on ligikaudu 10% eelneva taseme biomassist. 10. Millised keskkonnaprobleemid seostuvad inimpopulatsiooni arvukuse kasvuga? - Ökoloogilise mitmekesisuse vähenemine - Vee, pinnase ja õhu reostus - Haritava maa puudus - Loodusressursside ülekasutamine (taastumatud varad) - Jäätmed - Toidupuudus 11. Millistest komponentidest moodustub meie ökoloogiline jalajälg? - kodu - transport - söök, jook - kaubad, teenused kuidas vähendada oma ökoloogilist jalajälge: - säästa vett (mitte lasta veel joosta, kui hambaid pesed)
lagundades need taas mineraalseks. 13. Mis on ökoloogiline tasakaal? Ökoloogiline tasakaal on ökosüsteemi kuuluvate populatsioonide arvukuse pikaajaline stabiilsus. 14. Milliste tegurite mõjul võib ökoloogiline tasakaal muutuda (vabalt valitud näited)? · Konkurentsi suurenemine, · Kliima muutused, (tormid, üleujutused , maavärinad, kõrge-madal temperatuur) · Kiskjate või parasiitide suurem arvukus 15. Millised keskkonnaprobleemid seostuvad inimpopulatsiooni arvukuse kasvuga? · Toiduprobleemid- toidupuudus · Mullastiku hävimine · Taastamatute loodusvarade liig kasutamine · Happevihmad · Kliima soojenemine 16. Millistest komponentidest moodustub meie ökoloogiline jalajälg? Ökoloogiline jalajälje moodustavad kulutused : · Eluasemele, · Transpordile, · Söögile · Igapäevastele kaupadele · Teenustele 17. Mil viisil mõjutab inimene liigirikkust?
1998.aasta raamatus oli seeneliike 91, samblikuid 110, selgrootuid 490, limuseid 39, putukaid 314, mardikalisi 132, kiletiivalisi 57, selgroogseid 101, kalasid 25, kahepaikseid 5, roomajaid 1, linde 56, imetajaid 17. ("Eesti punane raamat"1998) Ökosüsteem Kunagi kaua aega tagasi oli inimese mõju keskkonnale väga väike ja kohaliku tähtsusega. Loomade ja taimede uuenemisvõime oli täiesti piisav, et korvata korjamisest ja küttimisest tekkinud kahju. Inimpopulatsiooni astmeline kasv on muutnud seda tasakaalu ja ökosüsteemid ei ole enam võimelised ise taastuma. Osa liikeide väljasuremine ei avalda tema elupaigale ega teistele liikidele mingit nähtavat mõju; teise liigi väljasuremisel variseb kogu ökosüsteem kokku. . (George McGavin,2006,lk 6) Looduslikud tooted Inimene on looduslike toodete tarvitamisest palju kasu lõiganud ja korjab või kasutab lugematul hulgal liike toiduks või ravimiteks. Mõnesid liike oleme kasutanud sajandeid
mitmekesisuse vähenemine, süsinikdioksiidi emissiooni kasv, osoonikihi hõrenemine, erosioon, märgalade hävimine, AIDS-i levik, maavarade ammendumine, nälg, vihmametsade pindala vähenemine, mulla vaesumine, põhjavee reostumine, mageveevarude puudus, õhusaaste, happevihmad, veekogude reostumine (Maidre, Tamkivi, Hunt, 2011). Ülerahvastumine Üks väga suur ja tõsine globaalprobleem on ülerahvastatus. ''Ülerahvastatus on olukord, milles inimpopulatsiooni suurus või ealine struktuur ei võimalda selle ajajärgu sotsiaal- majanduslikes ja looduslikes tingimustes rahuldada kõigi inimeste elulisi vajadusi'' (Säästva arengu sõnaseletusi, 2012). Ülerahvastatus mõjutab meid globaalselt mitmel viisil. Rahvastiku suurenemisega tekib tööjõu probleem inimestele ei jätku tööd meie pidevalt arenevas ühiskonnas. Suurema rahvastikuga piirkondades tekib rohkem töötuid ning võrreldes
Järgmised miljardid hakkasid täituma järjest lühemate vahedega neliteist aastat, kolmteist aastat, kaksteist aastat (joonis 1). Kasv ei pidurdunud ja seda ei suudetud ka piirata jõuti ülerahvastumiseni. Joonis 1. Maailma rahvastik ja selle kasv alates aastast 1700. Suur rahvaarv ja pidev rahvaarvu kasv toob kaasa suuri probleeme, üheks neis on ülerahvastatus, mis omakorda põhjustab probleeme. Oma mõistelt võib ülerahvastumist defineerida järgmiselt: olukord, milles inimpopulatsiooni suurus või ealine struktuur ei võimalda selle ajajärgu sotsiaal majanduslikes ja looduslikes tingimustes rahuldada kõigi inimeste elulisi vajadusi (Säästva Eesti Instituut 2012). Eesti keskmine rahvastiku tihedus on 32 elanikku km2, keskmine asustustihedus maailmas on 50 inimest iga km2 kohta - sellest on välja arvatud veekogud ja Antarktika. Kui lisaks välja arvata elamiskõlbmatud piirkonnad, nagu kõrbed ja mäestikud, siis see arv kasvab veelgi
näinud ette loodusressursside asendamisvõimalusi. Realistlik stsenaarium: Stsenaarium põhineb tegelikul ressursikasutusel ja selle hüpoteetilistel tagajärgedel. I ≡ P* A* T. Senine I tase ei saa jätkuda, P, A ja T langevad, toimub „totaalne mandumine”. Pessimistlik stsenaarium: Ressursside ekspluateerimine on võrreldes realistliku stsenaariumiga palju intensiivsem. Peamiseks erinevuseks on saastet kirjeldav muutuja. Saaste suurenemine on inimpopulatsiooni vähenemise peamiseks põhjuseks. Prognoosid aastani 2050: 6. Kasvu piirid. Optimistid ja pessimistid. „The Limits to Growth” (Kasvu piirid) - algatas maailmas ulatusliku debati majanduskasvu ja inimpopulatsiooni suurenemise ökoloogilistest piiridest. Autorid kasutasid süsteemiteooriat ja arvutipõhist modelleerimist viie muutuja koos- ja vastasmõju hindamiseks: ● tööstuslik tootmine ● tooraine ammendamine ● saastus (reostus) ● toiduainete tootmine
majanduses probleeme". 3. Rooma Klubi tulevikustsenaariumid aastani 2100. Keskkonna kvaliteedi dünaamika erinevus realistlikus ja pessimistlikus stsenaariumis. Rooma klubi eksimused: reservi definitsioon ei vastanud tegelikule reservile ei nähtud ette loodusressursside asendamisvõimalusi. Realistlik - 21. sajandi keskel on enamik ressursse ammendatud Pessimistlik - suurem ressursi tarbimine, saaste suurenemine on inimpopulatsiooni vähenemise peamiseks põhjuseks 4. Kasvu piirid. Optimistid ja pessimistid. Majanduskasv ja selle piirid - üks keskkonnaökonoomika põhiprobleeme. Kasvul on piirid, kuid keskkonnaökonoomikal pole vastust küsimusele, kus piirid asuvad. Pessimistide ja optimistide seisukohad on vastuolus selles, kus on piirid. Pessimistid ütlevad, et on olemas ülemine piir sellele, kui palju saab ressursse kasutada, sest ressursid on piiratud
loodusega; loodusel on sisemine väärtus ning kõik liigid on võrdväärsed; materiaalsed vajadused peavad olema võimalikult lihtsad, kuna need on vaid üks osa eneseteostusest (ehk tähtsamad on vaimsed väärtused); peab mõistma, et Maa väärtused/ressursid on piiratud; tehnoloogia peab olema mõõdukas ning mitte teadusekeskne; oluline on kokkuhoid ja taaskasutus; kogukonnad peavad olema väikesed ehk tuleb vähendada inimpopulatsiooni suurust või/ja selle mõju Maale. 4.) Kuidas suhtub süvaökoloogia tehnoloogia küsimusse? Süvaökoloogia mõistes peab tehnoloogia olema mõõdukas ning mitte teadusekeskne. Ühtlasi tuleb kaitsta mittetööstusmaid industriaalsete ühiskondade ning sellega ka tehnoloogia arengu sissetungi eest. Lähe kokku lihtsuseprintsiibiga ehk: materiaalsed vajadused peavad olema võimalikult lihtsad, seega ei tohi oma elu looduse arvelt,
maa- ja loodusvarade ning puhta vee pärast, neid konflikte võidakse ,,lahendada" sõdade ja muude radikaalsete meetoditega. Huvitav tähelepanek on see, et mitte ükski prognoos ei räägi rahvaarvu vähendamisest, vaid räägitakse kasvukiiruse pidurdamisest. Nende ennustuste järgi ootaksid meid ees ainult mustad stsenaariumid ehk siis rahvaarv kasvab jätkuvalt, loodusressursid kahanevad kiiresti, mis kunagi toob endaga kaasa paratamatu inimpopulatsiooni languse. Kas see juhtub aastaks 2100, on raske ennustada. Arvan, et selleks ajaks oleme seisus ,,inimene vs keskkond", kus loodusvarad on langenud sedavõrd, et rahvaarv on langemas või juba langenud. Arvan ka seda, et Hiina suudab oma rahvastiku kontrolli alla saada, arvestades sealset toimivat ühelapsepoliitikat. Aafrikas ja Indias rahvaarv tõenäoliselt väheneb, kuna haiguste levik ja joogivee puudus on elu limiteerivateks faktoriteks. Kui Euroopa samamoodi jätkab, siis
alus. Olulisel kohal on ressurside mõistlik kasutamine, looduse puhtuse ja puhta joogivee säilitamine, inimeste tervise parandamine, võrdsuse saavutamine eri rahvuste ja sugude vahel, positiivse iive saavutamine vananeva rahvastikuga ühiskondades ja nii edasi. Samas tuleks vältida enesehävituslikku tegevust, millega tänapäeva ühiskond kipub tegelema. Kogu tulevane areng peab olema säästev toetamaks kasvavat inimpopulatsiooni ning samal ajal taastamaks ökoloogilist terviklikkust. Tänapäeval ei vaidle keegi vastu, et säästev areng on just see mis aitab meil kui inimkonnal püsima jääda. Samas on säästmine paljude jaoks vägagi võõras teema. Sellepärast ongi maailma jätkuva saastumise peamisteks põhjusteks raiskav tarbimine ja tootmine. Viimastel aastakümnetel on maailm hakanud mõistma, et inimesed elavad üle oma võimete ja see on muutumas maailmale vägagi koormavaks. Inimesed
Taastuvaid ressursse kasutatakse samuti nii, et nende varud ei lõpe. Kõik see nõuab märkimisväärset ressursikasutuse vähendamist globaalsel tasandil ning olemasolevate ressursside jagamist. Selline areng tagab tootmise ja tööhõive praegustele ja tulevastele põlvedele, turvalised ja rahumeelsed elamistingimused ning kultuurilise ja bioloogilise mitmekesisuse austamise. Kogu tulevane areng peab olema säästev toetamaks kasvavat inimpopulatsiooni ning samal ajal taastamaks ökoloogilist terviklikkust. 3 Jätkusuutliku arengu tagamine Tänapäeval ei vaidle keegi vastu, et säästlik ehk roheline mõtlemine on just see, mis aitab meil kui rassil püsima jääda. Samas on säästmine paljude jaoks võõras tegevus. Siinkohal ongi esmatähtis asjaga tegeleda riikide kui mitte lausa maailma tasemel.
turg tähendab teatud hulka inimesi või organisatsioone, kel on potentsiaalne huvi, ostuvõime ja soov kulutada raha mingit vajadust rahuldava kauba või teenuse ostmiseks. turunduskeskkond hõlmab isikuid, organisatsioone ja jõude, mis mõjutavad ettevõtte tegevust. ttevõttesisese ettevõtte allüksused ning nende võimujaotus ja töötajad. turunduskeskkonna moodustavad demograafiline tegeleb inimpopulatsiooni uurimisega suuruse, rahavastiku tiheduse, asukoha, vanuse, soo, rassi, töökohtade jms seisukohalt poliitiline sisaldab seadusandlust, valitsusasutusi ning huvigruppe, kes mõjutavad ja piiravad seeläbi nii organisatsioonide kui üksikisikute käitumist looduslik loodusressursid, mida turundajad kasutavad sisendina või mis
Säästev areng on areng, mis toimub keskkonna kaitsmise ja säilitamise kaudu keskkonna taluvuspiire arvestades. Eesmärgid: 1)Ei kahanda eluks vajalike ressursside, nagu puhas õhk ja vesi, kättesaadavust. 2)Taastumatud ressurssid ei ammendu enne kui tööstus ja tehnoloogia on need võimelised asendama teiste ressurssidega 3)Taastuvate ressursside varud ei ammendu Selline areng tagab tootmise ja tööhõive nii praegustele kui ka tulevastele põlvedele. Toetamaks inimpopulatsiooni kasvu, peaks olema tulevane areng säästev. Põhiprobleem – kuidas kõikide ressursside kasutamisel säilitada tasakaal vajaduste ja võimaluste vahel. Ületarbimis ja –tootmis tendentsilt tuleks naasta mõistlikule, vastavalt vajadustele, tootmis- tarbimis – korduvkasutus utiliseerimispraktikale. Agenda – 1)See juhib ettevõtete ja valitsuste tegevuskavasid 21. sajandisse. 2)Plaanis nimetatakse rahvastiku arvukust, tarbimist ja tehnoloogiaid peamiste keskkonda muutvate jõududena
SEMINAR : TURUNDUSKESKKOND 1. MÕISTED. ● Demograafia - tegeleb ● Oligopolistlik konkurents - väike arv inimpopulatsiooni uurimisega. Uuritakse vastastikuses sõltuvuses olevaid tunnused nagu rahvaarv, koosseis, ettevõtteid, kes konkureerivad omavahel. rühmadevahelised proportsioonid, Kaup on väheste erisustega, uutele turule geograafiline paiknevus, sooline jaotus, tulijatele tehakse takistusi. Oluliseks sündide arv, vanuseline struktuur, tunnuseks on see, et iga ettevõte peab
EESTI KUNSTIAKADEEMIA VABADE KUNSTIDE TEADUSKOND “Orgaanika kui masin - masin kui orgaanika – Stelarci teose “Kolmas käsi” näitel” Essee Jana Soans Uusmeedia I Juhendaja : Ingrid Ruudi TALLINN 2014 Orgaanika kui masin ja masin kui orgaanika – Stelarci teose “Kolmas käsi” näitel Alates tööstuslikust pöördest Inglismaal on arusaamine maailmast ja inimese mõtlemise olemus paljugi muutunud. Mehhaniseeritud keskkonnad ja linnastumine ning masinate laialdane kasutuselevõtt ja indiviidi kitsam spetsialiseerumine mingile kindlale alale on liitnud inimkonna üksteisest suhteliselt tihedalt üksteisest sõltuvate “rakkude” kogumiks. Tsüklilisus ja süsteemsus kui meie universumi omapära on inimese jaoks alati oluline olnud kui...
11.02.2018 Keskkonnaprobleemid Eestis Keskkonnaprobleemide põhjused · põlevkivi kaevandamine ning põletamine; · inimpopulatsiooni suurenemine; · liigne metsade raie; · inimkonna soovide suurenemine; · õhusaastumine saasteallikatest (transport); · tehnoloogiline areng; · veereostus; · looduslikud protsessid. 1 2
need teiste ressurssidega. Taastuvaid ressursse kasutatakse samuti nii, et nende varud ei lõpe. Kõik see nõuab märkimisväärset ressursikasutuse vähendamist globaalsel tasandil ning olemasolevate ressursside jagamist. Selline areng tagab tootmise ja tööhõive praegustele ja tulevastele põlvedele, turvalised ja rahumeelsed elamistingimused ning kultuurilise ja bioloogilise mitmekesisuse austamise. Kogu tulevane areng peab olema säästev toetamaks kasvavat inimpopulatsiooni ning samal ajal taastamaks ökoloogilist terviklikkust Jätkusuutlikkus tähistab olukorda, milles soovitud nähtusele on tagatud sisemine tugevnemine ja positsioonide paranemine konkurentide suhtes (jätkusuutlik areng) või vähemalt pikemaajaline kestmine (stabiilsus). Uues paradigmas väljendub soov tasakaalustada omavahel stabiilsus (kindlustunnet sisendav püsimine) ja areng (uue poole pürgiv muutumine). Jätkusuutlikkuse mõiste väljendab ka usku tuleviku suhtes, kus arengu käigus
1. Ettevõtlusalase seadusandluse areng: - Kaitsta ettevõtteid abaausa konkuretsi eest - Kaitsta tarbijaid ettevõtete ebaõiglase käitumise eest - Kaitsta ühiskonda tervikuna ettevõtete kontrollimata käitumise eest 2. Erihuvidega huvigruppide kasv spetsialiseerunud lobby-rühmad.(nt kilohind) · Demograafiline keskkond Ettevõtted on huvitatud nii rahvaarvust kui ka selle kasvust nii linnade, maakondade kui riigi tasemel. ¤ Demograafia tegeleb inimpopulatsiooni uurimisega suuruse, rahvastiku tiheduse, asukoha, vanuse, soo, rassi, töökohtade jms seisukohalt. · Kultuurikeskkond Subkultuuride olemasolu. Igas ühiskonnas on subkultuurid. Need on inimeste grupid, kes jagavad ühist elukogemust või olukordi; ühiseid huve ja uskumusi ning käituvad sarnaselt. Teiseste kultuuriväärtuste muutumine aja jooksul. (nt hipidolid mingiaeg moes). · Tehnoloogiline keskkond
Kant arendas edasi Grano ja Haltenbergeri töid. Rahvastik ja eluruum. Linn+tagamaa=funktsionaalregioon. NSVL okupatsiooni ajal kadus Eesti geograafia, tekkis asemele vene nõukogude geograafia. Salme Nõmmik taaselustas Kanti mõtted. Kant alustas, Nõmmik ja ka Marksoo arendas edasi. Hierarhiline asustussüsteemi teooria. INIMGEO KONTSEPTID Ökoalarmism inimene võib looduse hävitada (,,Hääletu kevad"). Sloogan ,,Mõtle globaalselt, tegutse lokaalselt". Looduse piirid on inimpopulatsiooni suurenemisega kitsenenud, loodusel on taas tugevam mõju inimestele. Jaguneb kaheks : Gaia koolkond ja süvaökoloogid ehk ökofasistid GAIA: ei muretse, usuvad, et loodus on inimkonnast tugevam ja suudab tulla kõigest välja. Võib tulla kriis, mis hävitab osa inimkonnast, aga osaj ääb ikka alles. Pohhui värk. ÖKOFASISTID: kõik on perses ja osa inimkonda tuleks ära hävitada, teised (vägivaldselt) allutada loodushoidlikule käitumisele. Pmst tahavad tagasi keskaega pöörduda.
Kant arendas edasi Grano ja Haltenbergeri töid. Rahvastik ja eluruum. Linn+tagamaa=funktsionaalregioon. NSVL okupatsiooni ajal kadus Eesti geograafia, tekkis asemele vene nõukogude geograafia. Salme Nõmmik taaselustas Kanti mõtted. Kant alustas, Nõmmik ja ka Marksoo arendas edasi. Hierarhiline asustussüsteemi teooria. INIMGEO KONTSEPTID Ökoalarmism inimene võib looduse hävitada (,,Hääletu kevad"). Sloogan ,,Mõtle globaalselt, tegutse lokaalselt". Looduse piirid on inimpopulatsiooni suurenemisega kitsenenud, loodusel on taas tugevam mõju inimestele. Jaguneb kaheks : Gaia koolkond ja süvaökoloogid ehk ökofasistid GAIA: ei muretse, usuvad, et loodus on inimkonnast tugevam ja suudab tulla kõigest välja. Võib tulla kriis, mis hävitab osa inimkonnast, aga osaj ääb ikka alles. Pohhui värk. ÖKOFASISTID: kõik on perses ja osa inimkonda tuleks ära hävitada, teised (vägivaldselt) allutada loodushoidlikule käitumisele. Pmst tahavad tagasi keskaega pöörduda.
mingi ühe teguri suhtes. Igal liigil on keskkonnatingimuste suhtes tolerantsuse piirid, millest väljaspool ei saa selle liigi isendid elada. · 71. Nimeta abiootilisi faktoreid, millised piiravad (limiteerivad) organismide kasvu ja paljunemist · 71. Kliima, geoloogia, vesi või selle puudumine, atmosfäär ja selle koostis, päikesevalguse hulk IX Inimpopulatsioon e. rahvastik · 72. [1 p.] Mille poolest erineb inimpopulatsiooni arvukuse kasv loomapopulatsioonide arvukuse kasvust? · 72. Inimpopulatsiooni kasv on tugevalt mõjutatud kunstlikest teguritest, populatsioon ise on võimeline oma kasvu reguleerima; loomapopulatsioon on peamiselt mõjutatud keskkonna poolt pakutavatest mõjuritest ega ole ise võimeline oma kasvu reguleerima. · Pealegi asuvad inimesed kõrgemal troofilisel tasemel. · 73. [1 p.] Inimkonna ajaloost on teada vähemalt kolm perioodi, kus rahvastiku juurdekasv on olnud väga kiire
mis on lindudele sobivaks elupaigaks. Linnud linnas on inimestega harjunud ja kohastuvad kiiresti. Näiteks võib tuua tuvi, kes seavad end kiirelt sisse kortermaja katusel, rõdudel või pööningul, kui vaid üks elanikest neid toidab ning reostavad väljaheidetega aknalaudu, vihmaveetorusid, ventilatsiooniavasid jm. (Teder 2008) . Sellised situatsioonid tekitavad lindude ja inimeste vahel probleeme. Seoses inimpopulatsiooni ekspansiooni ning linnade laienemisega on loomade-lindude ning inimeste konfliktid üha sagenemas ja süvenemas.(Lodjak 2008) Asulate ehitamine ja laiendamine hõlmab palju põllumaad ja looduslikke. Vähemalt 50 000 linnupaari võib sellega seoses jääda ilma oma pesitsuspaigast. Linnustik küll taastub, st vanade asemele tekivad uued, kuid see on kvalitatiivselt täiesti uus, eeskätt sünatroopne. Paljud linnud, eriti
tähendab, et tekivad aluselised sademed, ümbruskonda jäävad põlevkivi põletamisel aheraine mäed Tagajärjed: aheraine mäed, õhuprobleemid g. Liikide hävimine – 2) keskkonna saastumine, otsene hävitamine inimese poolt, 1) elupaikade häv. või muutmine, võõrliikide pealetung (mõju konkreetsele liigile) Põhjused: keskkonna muutmine, hävimine ja saastamine, metsaraie, soode kuivendamine, elupaikade hävimine seoses inimpopulatsiooni kasvuga, jahipidamine, võõrliikide sissetoomine, GMO-de kasutamine, haruldaste liikide kollektsioneerimine Tagajärjed: üksikliigid on lülideks toiduahelavõrgustikus- toiduahela lülisid mõjutavad ka pisikesed asjad ning see toob kaasa liikide hävimise, leida uusi ravimtaimi, ristatakse erinevaid liike, millest tulevad uued liigid ja vanad liigid võivad välja surra, kuna uued on geneetiliselt tugevamad, loomade elupaikade hävimine 5
peetakse silmas ettevõtte turunduskeskkonna all. PEST-analüüs (ehk poliitiline, majanduslik, sotsiaalne ja tehnoloogiline analüüs) kirjeldab majanduskeskkonna erinevaid aspekte ja seda kasutatakse ettevõtte tegevuskeskkonna analüüsil. PEST analüüsi tähtsus- läbi selle leitakse SWOT analüüsis vajaminevaid väliskeskkonnast tulenevaid ohte ja võimalusi. Makromajanduslike väliste teguritena käsitletakse järgmisi keskkondi: ·demograafiline tegeleb inimpopulatsiooni uurimisega suuruse, rahvastiku tiheduse, asukoha, vanuse, soo, rassi, töökohtade jms seisukohalt; ·poliitiline sisaldab seadusandlust, valitsusasutusi ning huvigruppe, kes mõjutavad ja piiravad seeläbi nii organisatsioonide kui üksikisikute käitumist; ·looduslik loodusressursid, mida turundajad kasutavad sisendina või mis mõjutavad turundustegevust ning kliima, mis mõjutab väga oluliselt tarbijate vajadusi ning ostukäitumist
Nendesigimisvõime on madal ja seetõttu ei suuda nad kiiresti reageerida kui tingimused muutuvad soodsamateks. Nende populatsiooni arvukus on stabiilne ja noorte suremus madal. K-strateegidel on enamasti vähe järglasi, kuid need on kasvult suured (nn. hea kvaliteediga) ja kes sageli saavad nautida ka vanemlikku hoolitsust. K-valikuga populatsioonidel on enamasti I ja II tüüpi ellujäämuskõverad (vaata ka tabelit 2). Tegelikult on r- ja K-valik pika ahela kaks äärmust. 28. Inimpopulatsiooni arvukuse dünaamika ja seda mõjutavad tegurid? Pikim populatsiooni arvukuse andmerida on inimpopulatsiooni kohta. Kasutades arheoloogilisi andmeid, ajaloolisi ülestähendusi ja rahvaloenduste andmeid on demograafid kokku pannud ligikaudse inimpopulatsiooni arvukuse dünaamika viimase kahe aastamiljoni kohta. Kõige täpsem on hinnang muidugi viimase paari aastasaja kohta. Esimene inimpopulatsiooni arvukuse hüpe oli tingitud arvatavasti tööriistade kasutuselevõtust.
· Happevihm · Maa osoonikihi vähenemine · Kasvuhooneeffekt · Vete reostumine, ebaotstarbekas kasutamine ning joogivee puhtus · Muldade erosioon ning mullaviljakus · Keskkonna saastumine keemiliste taimekaitsevahendite ning väetistega · Loomastiku ja taimestiku liigilise koosseisu muutumine, liikide hävimine ning ökoloogilise tasakaalu rikkumine · Toiduainete saastumine kantserogeensete ainetega · Tsivilisatsioonihaiguste levik · Inimpopulatsiooni suurenemine · Inimkonna soovide suurenemine · Tehnoloogiline areng · Looduslikud protsessid 8. Globaalprobleemid Eestis: · Põlevkivi kaevandamine ning põletamine · Liigne metsade raie · Õhusaastumine saasteallikatest · Veereostus · Jäätmete teke ning ebaseaduslik ladestumine · Läänemere reostumine · Jõgede ja järvede eutrofeerumine · Pinnase erosioon 9. Vee omadused: · Polaarne molekul · Moodustab vesiniksidemeid 10
Keskonnatingimuste muutudes on paremini kohanenud indiviididel eelised ellujäämiseks ja paljunemiseks. Seda nimetatakse diferentsiaalseks paljunemiseks. 78) Millised on biootilised tegurid? Biootilised tegurid on: konkurents, mutualism, kommensalism, amensalism, parasitism ja kisklus. 79) Mis on keskkonna kandevõime? Suurimat populatsiooni tihedus, mida keskkond suudab kanda, nimetatakse keskkonna mahutavuseks ehk kandevõimeks. 80) Mille poolest erineb inimpopulatsiooni juurdekasv looduslike populatsioonide omast? 81) Millised on kaks tegurit, mis määravad populatsiooni juurdekasvu? 82) Milline on stabiilse populatsiooni vanuseline struktuur(protsentides:noored, keskealised,vanurid)? Noorte, keskmises elueas ja vanemate isendite arvukus on enam-vähem võrdne. Sellise populatsiooni arvukus on dünaamilises tasakaalus. 83) Mis on eufootiline tsoon? Pelaagiline keskkonna ehk ookeanivesi piirkond. Pinnakihist kuni 200m
Ettevõtlusalane seadusandluse areng: Kaitsta ettevõtteid ebaausa konkurentsi eest Kaitsta tarbijaid ettevõtete ebaõiglase käitumise eest Kaitsta ühiskonda tervikuna ettevõtete kontrollimata käitumise eest. Erihuvidega huvigruppide kasv: spetsialiseerunud lobby-rühmad, kes kaitsevad tarbijate huve. Toodete kilohind, toote tegelik kasulikkus. Demograafiline keskkond: Rahvaarv, sooline jagunemine, haridustase, leibkondade suurus. Demograafia tegeleb inimpopulatsiooni uurimisgea suuruse, rahvastiku tiheduse, asukoha, vanuse, soo, rassi seisukohalt. Vähenenud traditsiooniliste perede hulk. Kultuurikeskkond: Suhtumine iseendasse, teistesse, organisatsioonidesse, ühiskonda, loodusesse, universumi. Subkultuuride olemasolu (inimestel ühised huvid, käituvad sarnaselt.) Kultuurivoolud: hipid, biitlid. Tehnoloogiline keskkond: Kõige võimsam väliskeskkonna mõjur. Võib olla nii positiivne kui negatiivne. Penitsiliin, sülearvutid. Tuumapomm, närvigaas.
Suurimat populatsiooni tihedust, mida keskkond suudab kanda, nimetatakse keskkonna mahutavuseks ehk kandevõimeks. 72)Mis on populatsioonidünaamika ja millest see sõltub? Populatsiooni arvukuse ehk suuruse seaduspärane muutumine ajas. Peale süüni ja surma mõjutab populatsioonidünaamikat ka migratsioon. 73)Kuidas arvutatakse sündimuskordaja? Sündimus iseloomustab kui palju järglasi annab populatsioon teatud kindla ajavahemineku jooksul. 74)Mille poolest erineb inimpopulatsiooni juurdekasv looduslike populatsioonide omast? 75)Millised on kaks tegurit, mis määravad populatsiooni juurdekasvu? 76)Milline on stabiilse populatsiooni vanusline struktuur (protsentides: noored, keskealised, vanurid)? Noorte, keskmises elueas ja vanemate isendite arvukus on enam-vähem võrdne. Sellise populatsiooni arvukus on dünaamilises tasakaalus. 77)2008. aastal oli Afganistani viljakusnäitaja 6,58. Mida see tähendab?
säilitamise kaudu keskkonna taluvuspiire arvestades (Agenda 21). Säästev areng ei kahanda eluks hädavajalike ressursside, nagu puhas õhk ja vesi, kättesaadavust - need säilivad ka tulevastele põlvedele. Tagab tootmise ja tööhõive praegustele ja tulevastele põlvedele, turvalised ja rahumeelsed elamistingimused ning kultuurilise ja bioloogilise mitmekesisuse austamise. Kogu tulevane areng peab olema säästev toetamaks kasvavat inimpopulatsiooni ning samal ajal taastamaks ökoloogilist terviklikkust. Keskkonnaprobleemid, mis on seotud energia tootmisega. Mis on taastumatud ja taastuvad energiaallikad? Peamisteks taastuvenergia allikateks on otsene päikeseenergia ning taastuvad energiaallikad: hüdroenergia, tuuleenergia, biomassi energia, orgaanilises aines (peamiselt puidus ning taimedes) sisalduv keemiline energia, ookeanide soojusenergia ning maa siseenergia
unustamist märgatavalt. • Tähendusrikkus ja õppimine – suvaliste tähekombinatsioonide õppimine võttis 10x rohkem materjali eksponeerimist kui kindlate sõnade õppimine. Charles Darwin (1809-1882) • Kirg entomoloogia vastu (putukateadus). • Osavõtt ekspeditsioonist 1831-1836 (Galapagos, Tahiti, Uus-Meremaa, Austraalia). • Thomas Malthusi mõju (kes arvas, et inimpopulatsiooni hoitakse kontrolli all näljahädade, sõdade ja epideemiatega). • Mitmed evolutsiooniteooriaga sarnased käsitlused teiste mõtlejate poolt. Darwini evolutsiooniteooria põhipostulaadid: - Järeltulijaid toodetakse rohkem kui ellu jääb. - Ellu jäävad olelusvõitluses paremini adapteerunud (esinevad individuaalsed erinevused). - Looduslik valik – keskkonnaga paremini kohanenud jäävad püsima.
78) Millised on biootilised tegurid? Biootilised tegurid on ökosüsteemis esinevad mõjurid (tegurid), mis johtuvad organismide kooseksisteerimisest. Biootilised tegurid saavad organismi elutegevust soodustada või pidurdada. 79) Mis on keskkonna kandevõime? Keskkonna kandevõime on ökoloogias parameeter, mis iseloomustab vaadeldavas ökosüsteemis mingi liigi isendite arvu, mida ökosüsteem on võimeline kandma. 80) Mille poolest erineb inimpopulatsiooni juurdekasv looduslike populatsioonide omast? Looduslik valik tähendab, et paremini kohanenud indiviidid paljunevad, nende geneetiline materjal kandub edasi ja jääb püsima. Evolutsioon toimib loodusliku valiku kaudu. Kui kohanemine ei õnnestu ning surevad kõik populatsiooni isendid, on toimunud populatsiooni väljasuremine. 81) Millised on kaks tegurit, mis määravad populatsiooni juurdekasvu?
Geeni-kultuuri evolutsioon Inimese käitumine tekib kultuurilise evolutsiooni koostoimes - lapse sugu sõltub isast (naistel xx, meestel xy) Vigased/kasvaja rakud kasvavad piiritult - Multiregionaalne hüpotees – kaasaja inimene võib olla evolutsioneerunud oma arhailistest esinvanematest paralleelselt euroopas, aasias ja aafrikas või ikkagi ühel kontinendil ja pärast on homo sapiens liikunud teistele kontinentidele - Tänepäevased neli inimpopulatsiooni e rassi evolutsioneerusid ühistest heleda nahaväevusega eellastest. 19.Sugu ja ristpärandumine Inimene - 20 000 struktuurigeeni - 50 triljonit rakku – 70kg - 10 astmes 14 bakterirakku – 500-1000 liiki, sool, nahk - 7-8% kehakaalust veri - Vesi – laps 78%,mees 60% naine 55% - 90% bakterirakke, 10% eukarüoodi rakke Tunnuste pärandumine – kromosoomide tüübid
Poliitilis-õiguslik keskkond sisaldab seadusandlust, valitsusasutusi ning huvigruppe, kes mõjutavad ja piiravad seeläbi nii organisatsioonide kui üksikisikute käitumist. Seadusandluse mõte: kaitsta ettevõtteid ebaausa konkurentsi eest, kaitsta tarbijaid ettevõtete ebaõiglase käitumise eest, kaitsta ühiskonda tervikuna ettevõtete kontrollimata käitumise eest. d. Demograafiline keskkond. Demograafia tegeleb inimpopulatsiooni uurimisega suuruse, rahvastiku tiheduse, asukoha, vanuse, soo, rassi, töökohtade jms seisukohalt. Näiteks pidevalt kasvav rahvaarv tähendab rohkem rahuldamata vajadusi jne. e. Kultuurikeskkond. Kultuur on kompleksne tervik, mis sisaldab teadmisi, uskumusi, väärtusi, hoiakuid, kunsti, eetikat, oskusi ja kombeid, mida inimene ühiskonna liikmena omandab. Kindlasti peab pöörama tähelepanu
Loengusalvestuste põhjal ÖKOLOOGIA JA LOODUSKAITSE | YTG0050 Luges: Henn Kukk | Mihkel Heinmaa | TTÜ sügis 2010 7/09/10 SISSEJUHATUS 1305 Cressentius uuris alusmetsa taimede omavahelisi suhteid. 1662 Grunt uuris inimpopulatsiooni sündivust, suremust, soolist kompositsiooni. 1685 King uuris taimede suksessiooni, kui maa tõuseb merest. 1789 Malthus rõhutas, et inimpopulatsioon kasvab geomeetriliselt, kuid toidu tootmine aritmeetriliselt. 1887 Forbes uuris liikidevahelist tasakaalu. 1900 Kokutsajev esitas mullatüüpide klassifikatsiooni. Eesti tuntumaid ökolooge: Victor Masing, Hans Trass, Martin Soober.
Mida väiksem on ökoloogiline jalajälg, seda suurem on tõenäosus mahtuda säästva arengu parameetritesse 50. Millised on säästva arengu tuumikelemendid? Säästev areng on normatiivne kontseptsioon, mille abil hinnatakse muutusi elamistingimustes (elutingimustes). Brundtlandi komisjon toob välja 4 aspekti:1) rahuldada kõikide olendite (living beings) põhivajadusi ja tagada neile mõistlik heaolustandard (Development) 2) saavutada õiglasem (equitable) elustandard nii inimpopulatsiooni sees kui populatsioonide vahel (globaalselt) (Development) 3) suhtuda suure ettevaatusega tegelikku või potentsiaalsesse bioloogilise mitmekesisuse vähenemisse ja looduse isetaastumisvõime kahjustumisse nii lokaalselt kui globaalselt (Sustainability) 4) areng ei tohi kahjustada tulevaste põlvkondade elustandardit ja tarbimist praegusel või paremal tasemel 51. Kuidas defineeris Brundtlandi komisjon säästvat arengut?
Lisaks tulele, mida tarvitati toidu valmistamiseks, kasutati koduloomade, vee ja tuule energiat. Mõju keskkonnale kasvas märgatavalt (sooldumine, pinnase erosioon) Miks toimus üleminek põllumajandusele? Teooria I: Paratamatu sihipärane areng, mida juhib tung parema elu järele?? Kas talupoeg on subjektiivselt vabam ja õnnelikum kui kütt ja korilane?? Teooria II: Adapteerumine muutunud keskkonnatingimustega Võimalikud põhjused: 1) ebasoovitavad kliimamuutused 2) inimpopulatsiooni suurenemine üle droofilise püramiidi võimaluste 3) küttide-korilaste populatsiooni tõrjumine vähemviljakatele aladele tugevama populatsiooni poolt 3)Põllumajandus lõi eeldused kultuuri arenguks. Vähenes indiviidide hulk, kes olid vahetult seotud toidu tootmisega.Muutus võimalikuks urbaniseerumine. Esimesed linnad 9000 BP. 5000 BP linnad, mis aine- ja energiavahetuselt sarnanevad tänapäeva linnadele. Urbaniseerumisega kaasnes spetsialiseerumine ja kihistumine
huvigruppe, kes mõjutavad ja piiravad seeläbi nii organisatsioonide kui üksikisikute käitumist. Ettevõtlusalase seadusandluse arendamise kolm eesmärki: kaitsta ettevõtteid ebaausa konkurentsi eest, kaitsta tarbijaid ettevõtte ebaõiglase käitumise eest ja kaitsta ühiskonda tervikuna ettevõtete kontrollimata käitumise eest. Ettevõtted peavad maksma sotsiaalsete kulude eest, mida nad teevad oma toodete valmistamisel. Demograafiline keskkond- tegeleb inimpopulatsiooni uurimisega, suuruse, rahvastiku tiheduse, asukoha, vanuse, soo, rassi, töökohtade jms seisukohalt. Kultuurikeskkond- subkultuuride olemasolu- inimgrupid ühise kogemuse või huvidega. Kultuuriväärtuste muutused- hipid, biitlid. Tehnoloogiline keskkond- tehnoloogiaareng on edutegur. Tehnoloogilised trendid: suured arendustöö eelarved, väikeste arenduste suur hulk, suurenev regulatsioon. 10. Mikrokeskkond turunduses
keskkonna kaitsmise ja säilitamise kaudu keskkonna taluvuspiire arvestades. (Agenda 21) Säästev areng Ei kahanda eluks hädavajalikke ressursse, vaid säilitab seda tagab tootmise ja tööhõive praegustele ja tulevastele põlvedele, turvalised ja rahumeelsed elamistingimused ning kultuurilise ja bioloogilise mitmekesisuse austamise. Kogu tulevane areng peab olema säästev, et toetada kasvavat inimpopulatsiooni ning samal ajal taastamaks ökoloogilist terviklikkust. Globaalne säästev areng nõuab säästvat arengut kohalikul tasandil. See on Agenda 21 koostamise protsessi eesmärgiks AGENDA 21 1992. aastal, tõi ÜRO Keskkonna- ja Arengukonverents (UNCED) Rio de Janeirosse kokku 180 (172) riigijuhti. Sellega tõmmati maailma tähelepanu säästlikkuse ja loodusressursside olulisele temaatikale ning koostati tegevuskava tulevaseks ülemaailmseks ühistööks konkreetsete
Mida me näeme, on siiski lihtsalt erinevuste struktuur erinevatel resolutsiooni astmetel. 7. Kirjelda Patterson’i D (või ABBA – BABA) testi. (Ahto) Kasutame välisgrupi genoomi, et määrata eelasseisund igas genoomi positsioonis. Seejärel loeme kokku mitmes positsioonis jagab testgenoom sama nukleotiidi populatsiooniga A või B. Saame teada kummaga on testpopulatsioon sarnasem. Näide: H1, H2 ja H3 märgivad 3 inimpopulatsiooni ning testi kasutatakse, et hinnata, kas andmed on kooskõlas nullhüpoteesiga (milleks on siis nt puu: ((H1, H2), H3), šimpans ning et pole toimunud geenivoolu H3 ja H1 vahel või H3 ja H2 vahel). Järgnevalt arvutatakse D statistiku väärtus: D = (nABBA-nBABA)/ (nABBA+nBABA), kus nABBA on saitide arv, kus H1 omab samu allele šimpansiga ja H2 ning H3 omavad erinevaid allele (ABBA saidid). nBABA on saitide arv, kus H2 omab samu allele
Tsüanobakterid suuremad enamustest teistest bakteritest. Neil paks raku kest, nad moodustavad suuri kihilisi struktuure, mida nimetatakse stromatoliitideks (võlvjad) või onkolliitideks (ümarad). 15. Kunstliku elu loomine Venter´i meeskond sünteesis bakteri Mycoplasma mycoides genoomi ja viisid selle genoomita rakku. Said looduslikust bakterist eristamatu bakteri M. mycoides. 16. Inimese evolutsioon: ränne ja rassid Tänapäevased neli inimpopulatsiooni e. -rassi evolutsioneerusid ühistest eellastest, kes olid heleda nahavärvusega. Evolutsioon: bakterid, arhed, eukarüoodid (seened, taimed, loomad sh inimene). Aafrikast-välja-hüpotees (vt 1PPT, 47slaid) 17. Inimese koostis: vesi, veri, geenid, rakud, bakterid Inimene: 90% bakterirakke, 10% eukarüoodi rakke. 20 000 struktuurgeeni, 1013 keharakku (ca 50 triljonit rakku) (keskmiselt 70 kg), 1014 bakterirakku (500-100 liiki, sool, nahk) (keskmiselt 1,5 kg), 7-
Kordamisteemad ärilogistika eksamiks Kõik alljärgnevalt toodud punktid on vähemal või rohkemal määral loengutest või seminaridest läbi käinud. Loendist leiad ka viited eksami jaoks kõige tähtsamale lugemismaterjalile: Ain Kiisleri ,,Logistika ja tarneahela juhtimine". Logistika olemus Logistika eesmärgiks on..... töötab kui sild..... Logistika on osa tarneahela protsessist, mille eesmärgiks on juhtida kauba/teenuse voogusid tarnijalt lõppkliendini kõige efektiivsemal meetodil, rahuldades samaaegselt lõpptarbija vajadused parimal viisil. Töötab kui sild nõudluse ja pakkumise vahel Kolm voogu materjalivoog, infovoog ja ajaline mõõde Ärilogistika eesmärk on tagada katkematu, nõudluse ja pakkumisega sünkroniseeritud voog. Mida parem on voog, seda vähem on seisakuid ning seda vähem on varude kuhjumist. Materjalid ja valmistooted jõuavad kohale õigel ajal ja järjestuses just sinna kus neid vajatakse. Hea infovoo tagajärjeks on läbipa...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
