Vastus leiad õppematerjalist: Sotsioloogia I kordamisküsimused eksamiks

Sotsioloogia I kordamisküsimused eksamiks (0)

Tartu Ülikooli Pärnu Kolledž - Sotsioloogia - Sotsioloogia

5 VÄGA HEA

Esitatud küsimused

Mis on sotsioloogia?
Mida tähendab sotsioloogiline kujutlus?
Millised tunnused iseloomustavad sotsioloogilist vaatekohta?
Mis on sotsiaalne fakt?
Kuidas on faktid seotud sotsiaalsete institutsioonidega?
Miks peetakse teda sotsioloogias oluliseks?
Mida tähendab Comte kolme astme seadus"?
Mida tähendab anoomia?
Mida see tähendab Weberi käsitluses?
Mis on ühiskond?
Kuidas on ühiskond seotud kultuuriga?
Mille järgi peamiselt jaotatakse?
Mida nimetatakse sotsiaalseks institutsiooniks?
MIKS materiaalset asja tarbitakse?
Mis on sümbol Miks on sümboleid vaja?
Mis on verbaalne ja mitteverbaalne suhtlemine?
Kuidas on omavahel seotud keel ja taju?
Kuidas on seotud omavahel väärtused ja sotsiaalsed normid?
Mida tähendab rituaal siirderituaal?
Mida nimetatakse kultuuriuniversaaliks?
Milles väljendub kultuuriline mitmekesisus?
Mis on etnotsentrism?
Mida nimetatakse sotsiaalseteks normideks?
Mis on subkultuur?
Mida nimetatatakse kontrakultuuriks?
Mida nimetatakse sotsialiseerumiseks?
Miks on vaja et inimene kasvaks üles inimkeskkonnas?
Mida tähendab sotsiaalne mina?
Mida tähendab desotsialiseerumine?
Mida tähendab resotsialiseerumine?
Mida nimetatakse hälbeks?
Miks võib hälve olla ühiskonnale kasulik?
Mis see on ja kuidas seda kujundatakse?
Kes on sotsiaalse kontrolli agendid?
Mida teevad Kuidas jagunevad?
Mida tähendab kihistumine ühiskonnas?
Mille alusel kihistumine toimub?
Mida tähendab sotsiaalne hierarhia?
Mida tähendab sotsiaalne mobiilsus?
Mis on perekond?
Mida nimetatakse monogaamiaks?
Mis tingib taoliste perekonnavormide kujunemist?
Mille alusel jaotus toimub?
Kes saab abielust kõige enam tulu?
Mida tähendab elatusviis?
Mis vahe on kapitalistlikul ja sotsialistlikul majandussüsteemil?
Mida tähendab barter ja mida retsiprooksuse reegel?
Mis on töö ja kuidas on töö tegemine kaasaegses ühiskonnas muutunud?
Kuidas mõjutab töö vaba aja veetmist?
Kes ma selline üldse olen siis?
Kuidas mõjutab tehnoloogiaareng töö tegemist ja nõutavaid oskuseid?
Mida peame hariduse all silmas?
Millised on hariduse avalikud ja varjatud funktsioonid?
Millised tegurid mõjutavad laste õpiedukust koolis?
Mis on religioon?
Miks on kultuuriuniversaal?
Mis on religooni funktsioonideks?
Mida nimetatakse sekulariseerimiseks?
Millised on maailma jaatavad kohanduvad ja eitavad grupid?
Mis on autoriteetsus?
Milles need seisnevad?
Mis on poliitika?
Mida mõistame poliitilise sotsialiseerumise all?
Mis on avalikud varad?

Sotsioloogia alused Liina Käär
Kordamisküsimused eksamiks:

Mis on sotsioloogia? (Mida sotsioloogia uurib?)
Sotsioloogia on teadus, mis uurib sotsiaalsete gruppide, inimese ja ühiskonna vahelisi seoseid .
Sotsioloogia on teadus, mis uurib inimest kui kaaslast , grupi ja ühiskonna liiget.

Mille poolest erinevad omavahel psühholoogia ja sotsioloogia, kuigi mõlema uurimisobjektiks on inimene ja tema käitumine? Sotsioloogia vs ajalugu.
Psühholoogia erineb sotsioloogiast, kuna keskendub ainult indiviidist tulenevatele teguritele. Samuti erinevus selles, kuidas uuritakse: psühholoogias tehakse eksperimente , sotsioloogias uuritakse inimest tema loomulikus keskkonnas, situatsioonis.

Sotsioloogia nn leiutati 19.sajandil, mil mõned teadlased hakkasid läbi viima Inglismaal ja mujal Euroopas uusi uurimusi
Enesetappude uurimus: selgus, et suitsiidide tase püsis aastaid stabiilsena – olles mõnes piirkonnas äärmiselt kõrge ning teises tunduvalt madalam
Tekkis küsimus, et kui enesetapp on äärmiselt isiklik asi, siis kuidas saab see ühiskonniti niipalju erineda ja samas selles ühiskonnas stabiilsena püsida? Inimesed on individuaalselt erinevad.
Hakati uurima teisigi näitajaid: mõrvad, vargused , vägistamised jms. – ilmnesid samad iseärasused

Algselt nimetati uut teadust “moraalseks statistikaks” – belgia astronoom Adolphe Quetelet ja prantsuse jurist Andre Michel Guerry.
Quetelet – mõiste “keskmine inimene” ning esimene, kes hakkas uurima suitsiidi põhjuseid väljaspool indiviidi

Sotsiaalsete põhjuste avastamine inimkäitumise mõjutajatena lõi uue teaduse ehk sotsioloogia.

Mida tähendab sotsioloogiline kujutlus ? Ülesanne: mida võib laiemas plaanis tähendada nt hammaste pesemine, tassi kohvi joomine vms.
Sotsioloogiline kujutlus tähendab oskust näha igapäevaste sündmuste taga olevaid neid mõjutavaid makroprotsesse.

Nt tassi kohvi joomine:

* Rituaal - Sümboolne tähendus
* Personaalne – seltskondlik (sotsiaalne)
* Kohvi kui legaalne narkootikum, stimulant Lääne kultuuris
* Rahvusvaheline kaubandus, sotsiaalsed ja majanduslikud suhted erinevate riikide vahel
* Viitab ajaloolistele sotsiaalsetele ja majanduslikele suhetele
* Elustiili valikud – millist kohvi juua – globaliseerumine

Millised tunnused iseloomustavad sotsioloogilist vaatekohta?

Huvi ühiskondliku elu kui terviku vastu. Huvi ei seisne ainult teatud valdkondade vastu, vaid nende erinevate valdkondade omavaheliste seoste vastu; samuti kuidas ühiskondlikud probleemid tekitavad või lahendavad isiklikke probleeme.
Rõhk inimkäitumise kontekstil, s.o. välistel jõududel, mis kujundavad ja suunavad indiviidi otsuseid.
Tunnistamine, et tähendus tekib ühiskonnas sotsiaalse interaktsiooni tulemusena.
Rõhu asetamine ühiskonnale ja indiviididevahelistele suhetele, mis kujundavad ühiskondlikku elu, mitte aga üksikindiviidile.

Mis on sotsiaalne fakt? Kuidas on faktid seotud sotsiaalsete institutsioonidega?
Sotsiaalne fakt - kindlamustriline inimkooslust iseloomustav fakt. Sotsiaalsed institutsioonid on teatud eluvaldkonda puudutavad sotsiaalse elu korraldused , mis puudutavad kõiki ühiskondi. Institutsioonid moodustavad ühiskonna sotsiaalse struktuuri.

Auguste Comte – miks peetakse teda sotsioloogias oluliseks?
Nimetatakse sageli sotsioloogia rajajaks – “sotsioloogia isa”. Lõi mõiste sotsioloogia, et eristada enda vaateid teiste omadest . Positivismi looja. Püüdis leida sellist ühiskonnateadust, mis suudaks seletada sotsiaalse ühiskonna seadusi samahästi kui loodusteadused selgitasid füüsilise keskkonna toimimist. Pärast Comte’d saab vaadelda sotsioloogia erinevaid arenguetappe.
Comte teooria – positivistlik teadus ehk sotsioloogias ühiskonna ja grupielu teaduslik uurimine .
Comte “kolme astme” seadus, mille kohaselt peab iga kujunev teadvus läbima kolm astet:

Teoloogiline – mõtted on kujundatud religioossete ideede poolt; ühiskond on jumala tahte väljendus

Metafüüsiline – ühiskonda nähti looduslikul, loomulikul moel, kadunud oli üleloomulikkus, müstika

Positiivne – ühiskonda uuritakse ja määratletakse läbi teaduslike uurimismeetodite

Mida tähendab sotsioloogias positivism, mis iseloomustab positivistlikku lähenemist?
Positivism kui väärtustevaba ja objektiivne teadus. Positivistlikku lähenemist iseloomustab inimtunnetuse uurimine.

Mida tähendab Comte „kolme astme seadus”?
Comte “kolme astme” seadus, mille kohaselt peab iga kujunev teadvus läbima kolm astet:

Teoloogiline – mõtted on kujundatud religioossete ideede poolt; ühiskond on jumala tahte väljendus
Metafüüsiline – ühiskonda nähti looduslikul, loomulikul moel, kadunud oli üleloomulikkus, müstika
Positiivne – ühiskonda uuritakse ja määratletakse läbi teaduslike uurimismeetodite

Emile Durkheim – tema panus sotsioloogiasse?
Sotsioloogia kui akadeemilise distsipliini looja. Esimene sotsioloogia ajakiri “Annee Sociologie”. Sotsioloogia peab uurima sotsiaalseid fakte. Sotsiaalne fakt võib inimkäitumist väljastpoolt piirata, nt komme, seadus.
Sotsiaalne fakt - so käitumisviisid, mõtlemisvormid, mis on indiviidist sõltumatud, kuid omavad teatud sundiseloomu, on kohustuslikud inimesele, sõltumatult inimese enda soovist.

Mehaaniline ja orgaaniline solidaarsus ? (mida tähendab, kes võttis need mõisted kasutusele)
Durkheim jagab ühiskonnad kaheks:

traditsioonilised ühiskonnad – individuaalsed erinevused on väikesed, ühised ideed on intensiivsemad ja arvukamad kui individuaalsed, ühiskonnaliikmed pühenduvad ühisele eesmärgile. See solidaarsus saab kasvada ainult isiksuse vähenemise arvelt. So mehhaaniline solidaarsus.

kaasaegsed ühiskonnad – inimesed spetsialiseeruvad, tekib tugev tööjaotus. Kuigi indiviididel on vähe ühist, sõltuvad nad üksteisest siiski rohkem kui mehhaanilise solidaarsuse korral. Sõltuvuse tõttu tekib orgaaniline solidaarsus. Ühiseid uskumusi on vähem.

Mida tähendab anoomia ?
Anoomia – kui sotsiaalsed regulatsioonid puuduvad.
Anoomia on kahjulik nii üksikindiviidile kui ka ühiskonnale tervikuna .

Karl Marxi panus sotsioloogiasse?
Marxi töödes 3 suurt panust ühiskonnateooriasse:

Ühiskonna orgaaniline terviklikkus: seoste otsimine erinevate ühiskonnaelu sektorite vahel

Majandusliku sektori suhteline tähtsus: tootmisvahendid ja tootmisviisid, ühiskonna erinevad formatsioonid

Konflikti roll ajaloo kujundamisel: pidev võitlus tootmisvahendite omanike ja proletariaadi vahel

Konfliktiteooria Marxi käsitluses? ( kapitalism vs proletariaat)
Majanduses 2 kategooriat:
1) tootlikud jõud - inimene ja kapital ;
2) tootmissuhted - omandisuhted.
Tekib kaks klassi:
1) kodanlus - tootmisvahendite omaja ;
2) proletariaat - ei oma tootmisvahendeid .
Need klassid konfliktsete huvidega .

Keskendub korratusele, kokkuleppe puudumisele ja avalikule vaenulikkusele indiviidide ja gruppide vahel ühiskonnas, harmoonia puudumine süsteemi ja tema osade vahel;
Võitlus võimu ja ressursside pärast ühiskonnas on normaalne nähtus
Sotsiaalsed struktuurid on ebapüsivad
Sotsiaalne kord tuleneb ebavõrdset võimu omavate jõudude omavahelisest võitlusest. Kehtivad selle reeglid, kelle võim parasjagu kehtib ühiskonnas.

Baas ja pealisehitus – ühiskonna seletamine.
Ühiskond on inimeste kooselu vorm ja sellest tulenevate sotsiaalsete suhete ja institutsioonide kogum. Ühisel territooriumil elav inimeste grupp, kes jagab ühiseid väärtuseid, norme ning kel võib olla teistest ühiskondadest erinev sotsiaalse suhtluse korraldus ja kultuur.
Ühiskond on inimeste ühendus, millel on selge geograafiline piiritletus, üldine seadusandlik võim ja teatud rahvuslik (sotsiokultuuriline) identiteet . (Smesler)
Ühiskond on inimeste kooslus , kes elab ühisel territooriumil, allub ühtsele poliitilisele võimule ja tunnetab oma kuuluvust ühiskonda. ( Giddens ).

Max Weberi roll sotsioloogias? (peamised mõisted ja teooriad – nt maailmapaljastus, ideaaltüüp)

Sotsioloogia eesmärgiks on fikseerida inimkäitumise subjektiivne mõte, st peab mõistma motiive, käitumise põhjuseid. Kui käitumisel puudub subjektiivne mõte, siis sotsioloog seda ei uuri
Keskenduda tuleb tegevusele, mitte sotsiaalsetele struktuuridele
Olulised on inimeste väärtused ja ideed
Ühiskonna struktuurid on formeerunud vastastikku mõjutavate käitumisaktide tulemusena
Religioonide uurimine ja võrdlus – seosed kapitalismiga
Maailmapaljastus: “Kui teadus avalikustab loodusseadused , hävineb osa eksistentsi imest ja müstikast”
Kaasaegse ühiskonna teraspuur
Maailma uurimises on oluline väärtusvaba uurimisvajadus ja oht teadmiste väärkasutamise ees
Mõistmine – võime kujutleda maailma sellisena, nagu seda võiksid näha teised inimesed ning mõista protsesse, mille kaudu inimesed mõtestavad seda, mis nendega juhtub
Sotsiaalset tegelikkust tuleb mõista nende seisukohalt, kes seda ise kogevad
Ratsionalism – kaasaegsele ühiskonnale omane käitumisviis: uudne tehnoloogia ja bürokraatia
Religioonist: usu mõju majanduslikule arengule, vahekorrad ja mõjud majanduslike tingimuste, religiooni, sotsiaalsete faktorite vahel
Bürokraatia – kõik avalikud suhted formaliseeritakse.
Ideaalne tüüp - loogiliselt kujundatud mõiste; võimaldab esitada uuritava sotsiaalse elemendi põhijooni. Selles mõistes püütakse välja tuua uuritava sotsiaalse elemendi tüüpilised jooned. See pole uurimise põhieesmärk, vaid aitab selgitada üldiseid reegleid.

Mõistmine? Mida see tähendab Weberi käsitluses?
Mõistmine – võime kujutleda maailma sellisena, nagu seda võiksid näha teised inimesed ning mõista protsesse, mille kaudu inimesed mõtestavad seda, mis nendega juhtub.

Ratsionalism? ( Weber )
Ratsionalism – kaasaegsele ühiskonnale omane käitumisviis: uudne tehnoloogia ja bürokraatia

Mis on ühiskond? p. 14

Kuidas on ühiskond seotud kultuuriga ?
Igal ühiskonnal on oma kultuur, mille raames toimub ühiskonnaliikmete elu ja tegevus.

Erinevad ühiskonnatüübid? Mille järgi peamiselt jaotatakse?
Ühiskondi on võimalik klassifitseerida religiooni (islami, kristlikud vm ühiskonnad), geograafilise asukoha (põhjamaade ühiskonnad jms) või tootmisviiside ( korilus -, agraar jms) alusel.
Ameeriklased Gerhardt’i ja Lenski järgi jaotati ühiskonnad elatusviiside hankimise järgi:

jahipidamine ja korilus – suguharud, rändavad, domineerisid 10 000 aastat tagasi
aiandusühiskonnad – lihtsad ja arenenud
agraarühiskonnad – lihtsad (ader, töövahendid ja relvad on vasest , pronksist) ja arenenud (põllumajanduses tekivad ülejäägid, areneb kaubandus ja käsitöö., tekivad linnad ja riik, kujuneb piiratud bürokraatlik aparaat )
kalandus- ja merendusühiskonnad
karjakasvatusühiskonnad
industriaalühiskonnad

Levinuim viis on ühiskondi jaotada traditsiooniliseks, industriaalseks ja postindustriaalseks.

Mille poolest erinevad omavahel traditsiooniline, industriaalne ja postindustriaalne ühiskond?
Traditsiooniline ühiskond – rohkem allutatud traditsioonidele kui muutustele. Selline ühiskond on püsiv, valdavalt agraarse tootmisviisiga ning tööjaotuselt ja kutsealaselt vähe diferenteeritud.
Industriaalühiskond – kujunes pärast tööstuslikke revolutsioone. Kaasaegse industriaalühiskonna kontseptsiooni loomise aluseks on ühelt poolt 1950tel ja 1960tel toimunud totaalne industrialiseerimine ja tehnika imbumine ka tavaelu valdkondadesse.
Postindustriaalühiskond – kujunes 1970ndatel, ühiskonnas on valdavaks teenindus ja esikohal on teadus. Kaubatootmiselt üleminek teenindusele, muutusid inimeste vahelised sotsiaalsed suhted ning töökorraldus. Infotehnoloogia rakendamine ühiskonna põhivaldkondades – tööstuses, sõjanduses, poliitikas, teaduses , kultuuris. Töötegemisvõimalused on kõikidel inimestel hoolimata rassist, rahvusest, soost ja vanusest . Naiste võimaluste suurenemine.
Arenenud ühiskondades on oluline seos kapitalimahutuste ja majanduskasvu vahel. Riikides, kus tähtsustatakse haridust ja teadust, on ka majanduskasv kiirem. Postindustriaalse ühiskonna suurimaks ressursiks on teadmine nii info kui teaduse tasemel.

Mida nimetatakse sotsiaalseks institutsiooniks? Nimeta erinevaid sotsiaalseid institutsioone?
Sotsiaalne institutsioon on rollide ja staatuste kogum, mis arvestab teatud sotsiaalsete vajaduste rahuldamist (Smesler).
Sotsiaalne institutsioon on reeglite, normide, põhimõtete, käitumismallide jms püsiv kogum, m is reguleerib inimtegevuse teatud valdkonda, organiseerib inimesi kindlatesse rollidesse, staatustesse, suhetesse mingi olulise sotsiaalse vajaduse rahuldamiseks (Kenkmann).
Põhilised vajadused ja neile vastavad institutsioonid on järgmised:

vajadus soo jätkamiseks – perekonna ja abielu institutsioonid
vajadus turvalisuse ja korra järele – riigi, õiguse ja korrakaitse institutsioonid
vajadus sotsiaalse kogemuse, teadmiste üleandmise järele – hariduse, teaduse ja kultuuri institutsioonid
vajadus eluks tarvilike vahendite hankimise järele – majandus
vajadus lahendada hingelisi probleeme – religioon .

Mis on kultuur?

Kultuur on sümbolite, motivaatorite ja tegevusnäidiste süsteem, mis annab üldise orientatsiooni ja korrastatud iseloomu ning vabastab sisemistest vastuoludest.
Kultuur on normide, väärtuste ja ideaalide kogum, mis konkreetses ühiskonnas täidab sotsiaalse orientatsiooni rolli.
Kultuur on niisuguse inimkoosluse ühine omadus, kelle liikmetel on ühine territoorium ja keel, kes tunnevad teineteise eest vastutust ja tunnustavad oma ühist identiteeti.

Nimeta kultuurikomponendid. (materiaalne, normatiivne , kognitiivne )

kognitiivne komponent (kuidas me mõtleme), nt keel, sümbolid, väärtused, reaalsuse taju. MIKS materiaalset asja tarbitakse?

Araabia keel اللغة العربية

normatiivne komponent (kuidas me käitume), nt normid, kombed. Kuidas materiaalset asja tarbime?
materiaalne komponent (mida me teeme), nt kunst , arhitektuur.

Alusta pildi kirjeldamist mat komp-st. Siis norm.k jne.

Too välja erinevate sotsiaalsete institutsioonide kultuurilisi komponente (nt perekond kui institutsioon ning seda iseloomustavad materiaalsed, normatiivsed ja kognitiivsed komponendid)

Mis on sümbol? Miks on sümboleid vaja?
Sümbol on algselt tähenduseta heli, objekt või sündmus, millele grupp ise omistab mingi tähenduse. Suurimaks sümboliks või õigemini sümbolsüsteemiks on keel.

Anda märku enda positsioonist, staatusest (nt abielunaise staatus, lein, koolilaps jne)
Anda edasi sõnumeid oma tunnetest, emotsioonidest, hoiakutest
Võimalus oma verbaalset teksti ilmestada

Mis on verbaalne ja mitteverbaalne suhtlemine ? Kuidas võivad kultuuriti erineda?
Sümbolid ja keel – verbaalne suhtlemine
Mitteverbaalne kommunikatsioon – kehahoiak, žestid, suhtlemise vahemaa , sugude vaheline erinevus

Kuidas on omavahel seotud keel ja taju?
Keel ja taju – kuidas ümbritsevat maailma mõistetakse, tõlgendatakse. Keel väljendab ümbritseva maailma tajumist.

Kuidas on seotud omavahel väärtused ja sotsiaalsed normid?
Väärtused on kesksed arusaamad sellest, mis on tähtis, need moodustavad standardi, millega mõõdetakse norme.
Väärtused ja normid kooskõlas mõjutavad ühiskonna liikmete käitumist neid ümbritsevas keskkonnas. Nt kui kultuuris on väärtustatud kõrgharidus, siis normid toetavad laste õppimist ja vanemate toetust selleks.

Mida tähendab rituaal, siirderituaal ? Näited.
Rituaalid – kultuurist tulenevad meetodid inimlike tungidega ja rahutust tekitavate sündmustega kohanemiseks. Siirderituaalid (ühest etapist teise). Rituaali ülesandeks on tugevdada kollektiivseid väärtusi.

Pulmarituaalid
Matuse rituaalid
Täiskasvanukssaamise rituaalid (initiatsiooni rituaalid)
Sünniga seotud rituaalid

Mida nimetatakse kultuuriuniversaaliks? Kultuurirelativism .
Kultuur on sõltuv inimlikust piiratusest ja võimalustest ning kuna iga grupp peab lahendama samu säilimisprobleeme, esinevad teatud elemendid igas kultuuris:

Kohanemine keskkonnaga
Korra säilitamine
Korrapärane paljunemine ja uute liikmete vastuvõtt sotsiaalseks inst-ks on perek
Uskumuste kujunemine

Erinev on igas kultuuris sotsiaalsete institutsioonide sisu ja elemendid – kultuuriline erinevus.
Kultuuriuniversaali elemendid:
Nt keel, sport , ühine töö tegemine, tantsud, haridus , matuserituaalid, seksuaalsed piirangud (nt ei tohi abielluda veresugulaste vahel), kunst jms. Miks?

Aluseks bioloogilised faktid nt väikelaste abitus, vajadus soojuse, toidu järgi jne
Ka teatud väärtused ja mõtlemisviisid on universaalsed nt mõrvarit karistatakse.
Arvatakse, et kultuur peab vastama füsioloogilistele, sotsiaalsetele ja psühholoogilistele vajadustele.

Kultuuriline relativism – kultuur võib olla mõistetav ainult omaenese väärtuste raames ja omaenese kontekstis. Pole absoluutseid standardeid, mille alusel kultuuri hinnata.

Milles väljendub kultuuriline mitmekesisus?
Sotsioloogias räägime paljudest erinevatest kultuuridest:
Industriaalne, massi-, materiaalne, poliitiline, vaimne, elitaarne . Aga räägitakse veel ka kultuuriareaalist, kultuuribarjäärist - keel, kultuurikonfliktist, kultuurišokist, sub- (alamkult suure kultuuri sees) ja kontrakultuuridest jne

Mis on etnotsentrism ? Ksenofoobia.
Etnotsentrism - teise kultuuri hindamine lähtudes oma kultuuri positsioonilt. Enda kultuuri peetakse moraalselt väärtuslikumaks, “õigeks”, tähtsamaks. So universaalne. Võib olla nii positiivne kui negatiivne. (Oma kult pidamine paremaks kui teistel)
Ksenofoobia – vihatakse neid, kes teistmoodi

Mida nimetatakse sotsiaalseteks normideks?
Käitumisreeglid ehk sotsiaalsed normid – ettekirjutused , mis kirjeldavad ühiskonnas soovitavat käitumist ning samuti määratakse nendega ära keelud ehk ühiskonnale vastuvõetamatu käitumise – tabu .

Mis on subkultuur ? Näited
Subkultuurid – alagrupid ühiskonnas, kelle elustiil erineb üldisest. Subkultuurid tekivad alati, kui ühiskonnaliikmete juurdepääs üldisele kultuurile on erinev. Mida keerulisem on ühiskond, seda tõenäolisemalt on seal ka väga mitmekesiseid subkultuure, alates juba tööjaotusest tulenevatest alakultuuridest – advokaadid, arstid.
Grupi säilitamiseks kehtestatakse piirid, nt oma släng, reeglid, millega end üldisest massist eraldada.

Mida nimetatatakse kontrakultuuriks?
Kontrakultuurid – subkultuurid, mis vastanduvad otseselt üldlevinud väärtuste ja arusaamadega ühiskonnas.

Mida nimetatakse sotsialiseerumiseks?
Sotsialiseerumine on protsess, milles inimene omandab kultuuri ning ta õpib tundma ennast, oma sotsiaalset mina, areneb välja arusaam sellest, kes ta on ja milline ta on.
Sotsialiseerumine – inimese kujunemine ühiskonna liikmeks (inimene täiustub, omandab teadmisi)

Sotsialiseerumisprotsessis on oluline osata määratleda oma koht – milliseid tegureid see endas sisaldab?
Oma koha määramine – õpib selgeks oma staatusele sobiva käitumise, millised on selle staatusega kaasnevad rollid.
Oma koha määramine sisaldab järgmisi olulisi elemente:

Vajalik informatsioon – mida see staatus endast kujutab, mida peab tegema
Võimalus harjutada: katse-eksitus meetod, antisipatoorne sotsialiseerumine ehk rolli harjutatakse enne vastavasse staatusesse asumist, matkimine ehk autoriteetse inimese käitumise kopeerimine
Tagasiside: positiivne või negatiivne, oluline kellelt see tagasiside tuleb
Sotsiaalne toetus sotsiaalsetelt võrgustikelt

Miks on vaja, et inimene kasvaks üles inimkeskkonnas?
Iga imik võib õppida selgeks mistahes kultuuri, keele jne. Esmase sotsialiseerimise ülesandeks on pakkuda lapsele üks ja ainus tähenduste maailm kui ainus võaimalik kogemuste organiseerimise viis – sotsiaalsete rollide õppimine.
Ilma sotsialiseerumiseta on võimatu inimühiskonnas edukalt hakkama saada
Sotsialiseerumisel mängivad rolli sotsialiseerumisagendid, “tähtsad teised”

Mida tähendab sotsiaalne mina?
Sotsiaalne mina ehk olemus sisaldab teiste omandatud suhtumisi.

Mida tähendab desotsialiseerumine ?
Desotsialiseerumine – õpetatakse rollist loobuma

Mida tähendab resotsialiseerumine ?
Resotsialiseerumine – uute vajalike rollide ja väärtuste õppimine.

Vaadake sotsialiseerimise-materjalides olevat tabelit ning leidke vastused sellele, kuidas erinevad aspektid meie ümber mõjutavad sotsialiseerumist: tervis, rass , rahvus, elukoht jne jne.
Näide: Vanus – ma olen noor, 20-aastane. Teised peavad mind nooreks, kes tõenäoliselt õpib. Ma riietun vastavalt noortemoele, kuulan sobilikku muusikat, et anda märku et ma olen noor.

Mida nimetatakse hälbeks?
Hälve – kriminaalsus ja deviantsus :

Deviantsus – mitteformaalsete normide rikkumine ; kõrvalekalle normist, tunduvalt laiemate piiridega kui kuritegevus , sageli ei peagi olema seadusega karistatav – tegemist on suhtelise käitumisega;

Kriminaalsus – formaalsete normide rikkumine, karistused rangelt paika pandud; absoluutne käitumisviis.
Hälvikud on inimesed, kes keelduvad järgimast reegleid, mida enamik inimestest järgib. Hälvikuteks võivad olla kriminaalkurjategijad, narkomaanid, asotsiaalid kui ka igaüks meist endist.

Hälbe jagunemine erinevatesse raskusastmesse? Kuidas mõõdetakse hälbe raskust ühiskonnas?
p. 44 +
Deviantsust võib vaadelda lähtudes kolmest erinevast osast:

Esiteks eksisteerib mingisugune sotsiaalne norm – nt vastavalt kristlikule moraalile ei tohiks inimesed tappa teisi inimesi.

Teiseks on konkreetne käitumine või tegevus – nt inimene tulistab või laseb teise inimese püssist maha.

Kolmandaks osaks on sotsiaalne reageering sellele käitumisele – nt legaalne karistus tulistanud inimesele.
Teaduslik seletus deviantsusele sõltub tegelikult konkreetselt sellest, millele keskendutakse sotsiaalse hälbekäitumise uurimisel . Nt relativistid keskenduvad esimesele osale ehk sotsiaalsete normide olemasolu uurimisele; positivistid kalduvad keskenduma esimesele ja teisele aspektile ehk sotsiaalsetele normidele ja tegudele. Pragmaatikute lähenemine pöörab tähelepanu aga eelkõige kolmandale punktile ehk sellele, kuidas sotsiaalselt reageeritakse hälbekäitumisele.

Õiguslik vaatepunkt – tegu, mille eest on ette nähtud karistus;
Sotsioloogiline aspekt – kui pannakse toime tegu, mis ei ole teiste isikute või ühiskonna poolt aktsepteeritav;

Ühiskondlikust seisukohtadest lähtudes on hälbiv tegu, mis vastandub ühiskonnas valitsevale kultuurile iseloomulikele tegudele ja on mittevastavuses üldistele käitumismallidele;

Miks võib hälve olla ühiskonnale kasulik? (Emile Durkheim)
Ühiskondlikust seisukohtadest lähtudes on hälbiv tegu, mis vastandub ühiskonnas valitsevale kultuurile iseloomulikele tegudele ja on mittevastavuses üldistele käitumismallidele.
Durkheimi järgi on õiguslikult hälbiv käitumine seotud kindla ajaloolise ja kultuurilise kontekstiga, normide ja standarditega ning arusaamaga sellest, mida peetakse normidekohaseks käitumiseks ja kuidas peaks normide rikkumisele reageerima.

Sildistamisteooria hälbelise käitumise kohta?
Sildistamisteooria järgi ei ole hälbimus seotud indiviidi või grupi tunnustega, vaid hoopis tegu on suhtlemisprotsessiga deviantse ja mitte-deviantse käitumisega inimeste vahel.
Howard Becker – “hälbeline käitumine on seepärast hälbeline, et inimesed nii seda käitumist sildistavad”. Hälbelise käitumisega inimene ei ole seepärast veel hälvik. Hälvikuks muutub ta siis, kui on selle sildi endale saanud.
Edwin Lemert – sildistamise mõju identiteedile:

Esmane hälbelisus – norme rikutakse ühel või teisel moel, kuid seda ei panda tähele. Ei mõjuta indiviidi identiteeti ja arusaama endast.
Teisene hälbelisus – sotsiaalselt määratud reaktsioonide tüüp, millega inimesed reageerivad probleemidele, mis on tekitatud hälbelisele käitumisele reageerimise tulemusena. Inimene aktsepteerib silti ja näeb iseennast deviantsena.

Sildistamisteooria kohaselt pole ükski tegu sisemiselt kriminaalne .

Konfliktiteooria hälbelisuse kohta?
Hälve on tahtlikult valitud ja sageli poliitilise iseloomuga . Deviantsus pole seotud selliste teguritega nagu bioloogia, isiksus, anoomia, sotsiaalne organiseerimatus vms., vaid indiviidid ise valivad deviantse käitumise reageerimaks kapitalistliku süsteemi ebavõrdsusele.
Ühiskonnas kehtivad seadused aitavad hoida ja kaitsta võimu omavate isikute positsiooni ning seadused ei ole oma olemuselt sugugi neutraalsed ega kaitse kõikide inimeste õiguseid. Õigussüsteem pöörab peamise tähelepanu just vaesemate inimeste kuritegudele, jättes tähelepanuta võimu omavate isikute seaduserikkumised või karistab neid siis minimaalselt

Kontrolliteooria hälbelisuse kohta?
... väidab, et kuritegevus ilmneb siis, kui puudub tasakaal kuritegeliku käitumise impulsside ja sotsiaalse või psüühilise kontrolli vahel. Kontrolliteooria kohaselt otsustab indiviid deviantse käitumise kasuks vastavalt situatsioonile, lähtudes võimaliku kasu ja karistuse vahekorrast.
Travis Hirschi tõi oma raamatus „Delikventsuse põhjused” välja neli punkti, mis on seotud indiviidide seaduskuuleka või delikventse käitumisega:

seotus
pühendumus
kaasahaaratus
usk

Kui inimene on nõrgalt seotud nende sidemetega ühiskonnas, siis kaldub ta enam kuritegelikule käitumisele. Hirschi järgi on delikventse inimese madal enesekontroll kodu ja kooli puuduliku sotsialiseerimise tagajärg.
Teiste kontrolliteoreetikute järgi on kasvava kuritegevuse põhjuseks suuremad võimalused ja rohkem eesmärke ehk kuriteo sooritamiseks on uusi ja paremaid võimalusi ja kuriteo allikaks on rohkem põhjuseid.

Konformne käitumine – mis see on ja kuidas seda kujundatakse?
Konformne käitumine – sotsiaalselt aktsepteeritud käitumine, kujuneb vastavalt normidele, tavadele, reeglitele.
Normid kujunevad läbi sotsiaalse interaktsiooni ja kujutavad endast läbirääkimiste tulemusena tekkinud tegelikkust, mis vormib inimese taju ja tegelikkust.

Kes on sotsiaalse kontrolli agendid ? Mida teevad? Kuidas jagunevad?
Sotsialiseerumise agentideks nimetatakse inimesi ja organisatsioone, kelle ülesandeks on sotsiaalsete normide ja ühiskonnas vajalike normide õpetamine. Sotsialiseerimise teguriteks on need faktorid ja tegevused, mis mõjutavad inimese hoiakuid, käitumist ja tegevust. Sotsialiseerimise agendid ja tegurid sotsialiseerivad inimest kas mikrotasandil (lähedased) või makrotasandil (valitsev kultuur, majandus, poliitika, massikommunikatsioon). Sotsialiseerumisprotsessis on osapoolteks inimene (laps, nooruk, täiskasvanu vanur ) või põlvkond ja sotsiaalne keskkond.
Tähtsamateks sotsialiseerimise agentideks on:

Vanemad: esimesed ja kõige tähtsamad. Verbaalne ja mitteverbaalne kultuuri õppimine
Sõbrad: omataoliste grupp, võrdsed. Laps-olemise rolli õppimine. Puberteediea sõbrad
Õpetajad: olulised eelkõige kaasaegses ühiskonnas. Mentorid.
Massimeedia: nii meelelahutus kui haridus

Mida tähendab kihistumine ühiskonnas?
Kihistumine ehk stratifikatsioon . Kihistumine mõjutab inimese valikuid ja võimalusi kogu tema elu jooksul.
Inimesed erinevad nii omandatud kui omistatud staatuselt, neid hinnatakse erinevalt ning seega kujuneb välja ühiskonnas sotsiaalne hierarhia .
Kihistumine – hinnang inimese sotsiaalse väärtuse kohta inimestele omandatud tunnuste nagu teadmised, oskused ja sissetulek ning omistatud tunnuste nagu sugu, vanus, rass, rahvus, religioon alusel.

Nimeta kolm ressurssi ühiskonnas, mille alusel kihistumine toimub?
Kõikides ühiskondades on olemas kolm hinnalist ressurssi:

võim – võime sundida oma tahet peale teistele inimestele

prestiiž – lugupeetavus, teiste inimeste austus

omand – varandus , mida mõõdetakse maatükkides, rahas vms.
Kõikides keerukamates ühiskondades on need ressursid ebavõrdselt jaotunud.

Nimeta erinevaid kihistumissüsteeme (ajaloos, erinevates kultuurides)?
Inimajaloost teatakse nelja peamist stratifikatsioonisüsteemi:

orjandus – eriline ebavõrdsuse vorm, kus ühed inimesed on teiste inimeste omanduses ;

kastisüsteem – Indias jt hinduistlikes riikides. Kogu ühiskond on jaotatud teatud kastideks, kuhu sündinud inimestel on teatud õigused ja kohustused. Kasti, kuhu sünnitakse, pole selle elu jooksul võimalik muuta ning kui käesoleva elu jooksul ei täideta kastinõudeid, siis järgmises elus sünnitakse madalamasse kasti;

seisused – feodaalsüsteem, kus seisustel olid erinevad õigused ja kohustused. Euroopa kõrgemaks seisuseks oli aristokraatia ja alamaadel, teiseks seisuseks oli vaimulikud ja kolmandaks šerifid, meerid;

klass – suur grupp inimesi ühiskonnas, kellel on sarnased majanduslikud ressursid, mis mõjutavad tugevalt nende elustiili. Klassi aluseks on rikkuse jaotus ning tööalane staatus.
Klass erineb teistest kihistumissüsteemidest mitme teguri poolest:

klass pole tekkinud religioosse või võimu staatusel ning liikmete kuulumine mingisse klassi pole pärilik. Puuduvad konkreetsed piirid erinevate klasside vahel;
ühiskonnaliikmetel on võimalus liikuda ühest klassist teise – sotsiaalne mobiilsus ;
klassid on sõltuvuses majanduslikust seisusest, ebavõrdsus seisneb materiaalsete ressursside kontrollis;
teistes süsteemides on seisuste vahelised suhted reguleeritud väga isiklikul tasandil: nt ori ja tema omanik, kuid klassisüsteemis väljendub see pigem ebaisikulisel moel, nt töötingimused ja makstav palk.

Mida tähendab sotsiaalne hierarhia?
Sotsiaalne hierarhia on kõrgest madalani järjestatud sotsiaalsete staatuste kogum.

Mida tähendab sotsiaalne mobiilsus?
... tähendab inimeste ja gruppide liikumist stratifikatsioonisüsteemi sees. Uuritakse kuivõrd on võimalik ühiskonnas ületada staatuste vahelisi piire . Võrreldes kasti- ja klassisüsteeme, siis kastisüsteemis on inimese koht sotsiaalses kihistumissüsteemis paika pandud alates sünnimomendist. Omistatud staatus mõjutab kogu tema elu: kui palju haridust saab, millist tööd teeb, kellega võib abielluda ning vastavalt sellele elab ta kogu oma elu. Ainsaks erandiks võivad olla väga õnnelikud või andekad inimesed.

Põlvkondade vaheline ja põlvkonnasisene mobiilsus?
Klassisüsteemid põhinevad paralleelselt nii omandatud kui ka omistatud staatusel. Võrreldes vanemate ja laste staatuseid, räägime põlvkondade vahelisest mobiilsusest. Kui võrdleme inimese staatust tema elu jooksul, siis on tegu põlvkonnasisese mobiilsusega. Mobiilsus ehk inimeste liikumine võib olla nii ülenev kui alanev .

Struktuurne mobiilsus, vertikaalne ja horisontaalne mobiilsus.
Strukturaalne mobiilsus viitab ühiskonnatasandi faktoritele, mis mõjutavad mobiilsuse taset ühiskonnas tervikuna. Nt sõltub vabade töökohtade arv ja nende liik ühiskonnas majanduslikus süsteemis toimuvatest muutustest, aga inimeste arv, kes oleks valmis neid töökohti täitma sõltub eri põlvkondade sündimusest. Nende andmete põhjal saab ennustada ühiskonna mitmesuguste alagruppide vertikaalse (üles või alla) mobiilsuse taset. (Horisontaalne mobiilsus – liikumine nende gruppide pinnal, mis on staatuselt/hierarhiliselt samal tasapinnal, nt usu vahetamine, ükski usk pole parem kui teine)

Kuidas mõjutab stratifikatsioon inimese edu või ebaedu erinevates sotsiaalsetes institutsioonides? Nt kastisüsteemis sündides braahmanite kasti, siis millised võimalused on haridusele, töökohale jne? Kuidas klassisüsteemis kaasaegses Eestis on võimalused erinevatel positsioonidel olevatele inimestele?

Mis on perekond? Perekonna tunnused.
Perekond on grupp inimesi, kes on omavahel seotud sugulussidemetega: veresugulus , abielu või adopteerimine.
Perekonnal kui väikesel grupil on järgmised tunnused:

väikesearvuline grupp, mille liikmed peavad end perekonda kuuluvaks
perekonna moodustamise aluseks on:
- abielu
- veresugulus või sugulussuhted
- lapsendamine
- mingi kokkulepe ühiseluks või tegelik kooseluks
perekonna elu ja tegevuse ühine eesmärk, ühised põhihuvid
perekonnaliikmete seotus ühise majapidamisega, üks leibkond
perekond täidab ühiskonnas kindlaid sotsiaalseid funktsioone

Mida nimetatakse monogaamiaks? Polügaamiaks? Kuidas polügaamia veel jaguneda võib? Mis tingib taoliste perekonnavormide kujunemist?
Monogaamia - üks mees abielus ühe naisega.
Polügaamia - üks abielupool on abielus mitme vastaspoole esindajaga:
Polügüünia ühe mehe abielu mitme naisega ( islamimaad , ebaseaduslikult mormoonide seas Ameerikas Utah’ osariigis)
Polüandria ühe naise abielu paljude meestega (Tiibet, Todas Lõuna-Indias)
Perekonda juhivad tavad, kombed, käitumisnormid, seadused, moraalinormid ja ühiskondlik arvamus, aga seda võib vaadelda ka kui ühiskonna normidest ja kultuurist sõltuvat. Perekond on ühiskonna struktuuri allsüsteem. Perekonnasuhted on keerulised, sest neid ei määrata mitte ainult selle liikmete poolt, vaid ka ühiskondlik-majanduslike, ajalooliste, poliitiliste ja rahvuslike tingimustega. Vaatamata sellele, et perekonna moodustamise taga on vaba tahe , tingib selle ka ühiskondliku vajaduse ühtsus.

Nimeta perekonna funktsioonid?

soo jätkamine – realiseeruvad seksuaalsuhted ja perekondlikud püüdlused legaalselt. Paljudes ühiskondades on abieluvälised suhted kuritegevus või ühiskondades, kus perekond rahuldab oma liikmete bioloogilisi ja turvalisusvajadusi, võrdub perest väljaheitmine surmanuhtlusega. Paljudes kaasaegsetes ühiskondades on aga olukord, kus emad kasvatavad üksi lapsi ja suhted perekonnaga on tunduvalt nõrgenenud;

ühiskonna kultuurilise järjepidevuse kandmine – kultuuripärandi edastamine, uute liikmete sotsialiseerimine ;

perekond annab oma lastele sotsiaalse seisundi – perekond on määratletud oma sotsiaalse kuuluvuse, staatusega ühiskonnas, sellest tulenevad selle liikmete haridus jm seotus teiste sotsiaalsete institutsioonidega; sotsiaalse päritolu kaudu määratleb inimene end terve elu ja ka teised märgistavad teda vastavalt;

perekond kindlustab emotsionaalsete vajaduste rahuldamise;

perekond on sotsiaalse kontrolli süsteem – normidest kinnipidamine , seksuaalsus jm.

Nimeta erinevaid perekonnatüüpe – mille alusel jaotus toimub? (tuumik-, laiendatud jm perekonnatüübid)
Nukleaarperekond ehk tuumikperekond - koosneb abielupaarist ja nende lastest
Laiendatud perekond - koosneb abielupaarist, nende lastest, abielupaari vanematest , lastelastest jm
Klassikaline laiendatud perekond - mitu sugulussuhetes olevat tuumikperekonda elavad üksteisele väga ligidal ( majas , tänaval, naabrus- või kogukonnas) ning näevad üksteist regulaarselt. Vertikaalne ja horisontaalne.
Modifitseeritud laiendatud perekond - mitu sugulussuhtes olevat tuumikperekonda, kes elavad üksteisest kaugel, kuid suhtlevad kaasaegseid tehnoloogiavahendeid kasutades regulaarselt: kirjad, telefonikõned, meilid, aegajalt külastused. Vertikaalne ja horisontaalne.
Matriarhaat - võim ja vara päranduvad perekonnas edasi naisliini mööda
Patriarhaat - võim ja vara päranduvad perekonnas edasi meesliini mööda
Sümmeetriline perekond - kohustused ja võim on abikaasade vahel võrdselt jaotunud
Taasloodud perekond - perekond, kuhu üks või mõlemad partnerid toovad kaasa oma lapsed möödunud abieludest
Üksikvanemaga pere - last või lapsi kasvatab vaid üks nende vanematest – omane eelkõige kaasaegsetele ühiskondadele. Lahutus , kaaslase surm, rasestumine ilma eelneva kooseluta jne

Perekonna funktsionalistlik-, konfliktiteoreetiline ja mikrosotsioloogiline käsitlus.
Funktsionalistlik käsitlus – perekond on üks peamisi organeid, mis moodustab olulise osa nn „ühiskonna kehast”. Perekonna ülesandeks on laste sotsialiseerimine, toidu ja peavarju, aga ka emotsionaalse toetuse tagamine pereliikmetele. Sel viisil panustab perekond ühiskonna stabiilsuse tagamisse ning aitab luua harmoonilisemat ühiskonda. Selline lähenemine eeldab sotsialiseerimisel ühtsete väärtushinnangute jagamist, mis omakorda taastoodab ühiskonnas levinud kultuurilisi väärtuseid.
Konfliktiteoreetilisest vaatenurgast, kes saab abielust kõige enam tulu? Konfliktiteooria, kuid ka mitmed feministlikud teoreetikud , keskenduvad sellele, kuidas perekond taastoodab sotsiaalset ebavõrdsust ühest põlvkonnast teise. Nt ebavõrdsus klasside vahel, meeste ja naiste vahel. Konfliktiteoreetikud rõhutavad, et tuumikperekonnas ei toimu sarnaste väärtuste jagamine, vaid õpetatakse selle liikmetele sobivad käitumisnormid, mis tulenevad ülemiselt keskklassilt. Samuti rõhutavad konfliktiteoreetikud perekonna nn „tumedamat poolt” ehk sellist käitumisviisi, mis on perekonna suhtes düsfunktsionaalne – vägivald, lapsepilastus jms.
Tulu saavad sugulusgrupid ja perekonnapead ja mehed rohkem kui naised. Verepilastuskeeldu ja abielureegleid kasutatakse varanduse hoidmiseks suguvõsas. Abielu puhul määravad pruudi või ka peigmehe valiku perekonnapead, jõu abil kontrollitakse teiste pereliikmete käitumist. Kuigi verepilastus on keelatud, on see siiski väga levinud nähtus paljudes ühiskondades. Tänapäeva Ameerikas on kodune seksuaalvägivald esimene põhjus, miks tütarlapsed kodust põgenevad. Abielu on osa perekondade vahelisest võimusüsteemist, kus abielu kaudu kas säilitatakse või muudetakse perekonna majanduslikku ja poliitilist seisundit . Seal kus funktsionalistid näevad peresuhete loomises kogukonna tugevdamist, näevad konfliktiteoreetikud tegelikult vaid erinevust ühiskonnas majanduslikku ja poliitilist võimu omavate inimeste vahel. Legitiimsuse printsiip pole tähtis ühiskondades, kus isa ei saa oma naist ja lapsi majanduslikult heale järjele aidata.
Mikrosotsioloogiline käsitlus –

Nimeta majandussüsteemi erinevaid tootmisviise (jaguneb kolmeks)?

Primaarne tootmine – nn otse tarbimine, töötlemist ei toimu, nt jahindus , karjandus , korilus;
Sekundaarne tootmine – millegi toormaterjalist valmistamine ja siis tarbimine, nt käsitöö saadused , autod vms
Kolmanda astme tootmine – tasuliste teenuste pakkumine ja informatsiooni vahendamine, nt lapsehoidmine, aga ka rahvusvaheline pangandus. Teenindussektori kiire kasv – eelkõige madalapalgaliste töökohtade arvel

Mida tähendab elatusviis ?
“Elatusviis” – viis, kuidas grupp kohandub keskkonnaga valitud kaupade ja teenuste tootmise kaudu ning nõnda kindlustab vajaliku toidu ja kaitse enda säilimiseks
Esimene elatusviis: korilus. Edasi jahindus, karjandus, aiandus , põllundus ja tööstus. Teenindus.

Mis vahe on kapitalistlikul ja sotsialistlikul majandussüsteemil?
Kapitalistlik majandussüsteem – minimaalne riiklik omand ja riiklik kontroll
Sotsialistlik majandussüsteem – maksimaalne riiklik kontroll, valitsusepoolne tootmine ja jaotamise planeerimine

Mida tähendab barter ja mida retsiprooksuse reegel?
Barter – sama väärtusega toodete või teenuste vahetamine. Malinowski – kula .
Vahetus võib olla ka kaudne: retsiprooksuse reegel – kingituse saamine kohustab midagi samaväärset hiljem tagasi andma.

Mis on töö ja kuidas on töö tegemine kaasaegses ühiskonnas muutunud?
Töö, olgu siis palgaga või mitte, on inimese vaimsed või füüsilised jõupingutused mingi ülesande täitmiseks, mis rahuldab inimes(t)e vajadusi. Töökoht (töö) on jõupingutused, mida vahetatakse regulaarse palga vastu. Töö on majanduse aluseks.
Käsitöö – mehhaniseerimine – liinitootmine – automatiseerumine.
Töötamine on oluline osa iga täiskasvanud inimese elus. Lähtuvalt tööst määratleb iga inimene oma “mina” ja asukoha sotsiaalses ühiskonnas.

Kuidas mõjutab töö vaba aja veetmist?
Vabaaja tegevused – kui palju aega ja jõudu töö võtab, kui palju tehakse ületunde, kas töö on öösel või päeval, vahetustega. Kui palju jääb sissetulekutest alles vaba aja veetmiseks.
Võimalused – sissetulek (nt maja, auto, vabaaja veetmine ), töö aeg ja tingimused (tervis, kutsehaigused )

Tailorism, fordism (massitootmine-massiturg)
Frederick Winslow Taylor – ameerika juhtimiskonsultant: teaduslik tootmine – uuris tootmisprotsessi, kus kõik etapid jaotatud lihtsateks üksikuteks etappideks , mis on omavahel täpselt ajastatud ja organiseeritud. Leidis kasutust tootmises ja oli automatiseerimisi üks algimpulssidest: tööstusliku toodangu kasv, tööliste tootlikkuse kasv. Tükitöö, selge tööjaotus, kontrollitavus. Tööjaotus ja automatiseerimine . Probleem: võõrandumine ehk inimene on ära lõigatud oma töö tulemustest, teistest inimestest ja lõpuks ka iseendast – kes ma selline üldse olen siis? Kas masin? Oskuste kadumine.
Henry Ford : masstootmine tähendab ka massturgu. Fordism kui tailorismi edasiarendus. Liinitöö. 1908.aastal alustati Michiganis Model T Fordi tootmist ning 1929.aastaks oli neid toodetud juba üle 15 miljoni. Fordismi peamised tunnused:

Standardtooted masstoodanguna, tarbijate valikuvõimalus väike
Töö on jaotatud väga lihtsateks, väikesteks ja kergestiõpitavateks osadeks
Töökiirus sõltub liinikiirusest
Töötajaid kontrollib ja superviseerib juhataja

Piirangud tailorismi ja fordismi puhul: saab kasutada ainult standardtoodete puhul, mille puhul on liinitööl kõik eelnevalt paika pandud, muudatuste suhtes jäik ja äärmiselt aeganõudev.

Majanduse konfliktiteoreetiline käsitlus – võõrandumine.
Võõrandumine – peegeldab töötajate rahulolematust ja eneseteostuse puudumist tööl.
Marx nägemus võõrandumisest – tekib seetõttu, et töölistel puudub võim oma töö tegemise, tulemuste ja organiseerimise üle, neid kasutatakse ära. Kogu toodang ja kasum kuulub kapitalistile, kelle käes on tootmisvahendid.
Blauner- võõrandumise peamised aspektid on:

Jõuetus – puudub igasugune kontroll oma töökorralduse ja toodangu üle
Mõtetus – töö tundub tähenduseta ja igav, eriti kui puudutab vaid teatud tööoperatsiooni tegemist
Isolatsioon – kontaktide puudumine või piiratus kaastöötajatega, sõpru on raske soetada, tuntakse end masinana
Enesehinnangu langus – tunne, et ei saa kasutada kõiki oma oskusi ja teadmisi, puudub loomingulisus ja eneseväljendusvõimalus.

Uuringute põhjal on selgunud, et käsitöölised on oma tööga rohkem rahul kui liinitöötajad.

Kuidas mõjutab tehnoloogiaareng töö tegemist ja nõutavaid oskuseid?

Tehnoloogia arenguga muutuvad nõudmised inimeste oskustele. Kaasaegses ühiskonnas on kasvanud pideva täiendõppe tähtsus

Väheneb oskusteta ja pool-oskuste tööliste arv, sest liinitöö ja paljud senini inimeste poolt tehtud mustad tööd teevad ära nüüd masinad

Tehnoloogia vähendab teatud moel töölistele esitatavaid nõudmisi
Kuigi tehnoloogia kaotab mõned töökohad, see samal loob ka uusi – oskustöölised, spetsialistid jms
Rohkem variatsioone töö tegemise võimaluste osas
Tarbijatel parem valik, tooted spetsiaalselt klientide vajadustele vastavalt välja töötatud – kvaliteetsemad, odavamad ja jõuavad kiiremini tarbijani
Elustiilide revolutsiooniline muutumine seoses tehnoloogia arenguga – interneti kaubandus, interneti pangandus jms.

Mida peame hariduse all silmas? Mis see on?
Haridus tähendab teadmiste üleandmist ühelt põlvkonnalt teisele vahetu õppimise kaudu (Giddens 1997).
Haridus kui institutsioon täidab ühiskondlikku funktsiooni indiviidi ettevalmistamisel ja ühiskondlikku ellu lülitamisel.

Millised on hariduse avalikud ja varjatud funktsioonid?
Avalikud funktsioonid:

Kultuuri edasiandmine. Kaasaegse ühiskonna suure mitmekesisuse tõttu pole kerge määratleda ühte ja õiget kultuuri. Õpikutes edastatav kultuur on enamasti neutraalne , status quo’d säilitav, konflikte ja eriarvamusi ühiskonnas summutav ja ebavõrdsust isiku eraprobleemina esitav.

Täiskasvanustaatuste harjutamine. Koolid valmistavad lapsi ette nende lõpprollideks ühiskonnas, perekonnas ja tööl. Õpetatakse konformsust, tööharjumust ja kõrgema staatusega inimeste austamist. Samuti õpetatakse otseselt ja kaudselt traditsioonilise perekonnarolli täitmist. Töörollideks sotsialiseerimine on nii üldine (kuulekus, täpsus, distsipliin ) kui ka eriline (õpilaste jagamine ülikooli ettevalmistus- ja kutserühmadesse.)
Hariduse varjatud funktsioonid: Varjatud õppekava tähendab ametliku õppekava välist õppetegevust, mida koolid pakuvad inimestele sellistes küsimustes nagu vanemate austamine ja etnotsentrism. Lastele õpetatakse juba varakult selgeks sotsiaalse hierarhia toimimine ja igaühe asupaik selles.

Millele keskenduvad hariduse uurimisel funktsionalistid ja millele konfliktiteoreetikud?
Funktsionalistid:
Koolid soodustavad konkurentsis eraldades võimekad vähemvõimekatest ning loovad nõnda intelligentsushierarhia ehk pälvokraatia.
Eelduseks on:

koolipersonal suudab täpselt eristada targad ja rumalad õpilased
standartsed testid on objektiivne vahend selle eesmärgi saavutamiseks
testi tulemuste erinevused peegeldavad kaasasündinud intellektuaalseid erinevusi

Funktsionalistid väidavad, et ühiskond kui tervik saab kasu oma targimate liikmete oskustest ja kõikidel isikutel tuleb aidata leida oma tase.
Konfliktiteoreetikute kriitika:

Koolid sorteerivad õpilased võitjateks ja kaotajateks pigem sotsiaalse klassi, rassi ja soo alusel.
Haridussüsteem taastoodab ebavõrdsust sellise majandussüsteemi tarbeks, mis nõuab suurt ja kuulekat tööjõudu.

Konfliktiteoreetikute kriitika:

Usk pälvokraatilisse valikusse paneb edutud inimesed süüdistama ainult iseennast.
Heakskiidetud „kultuur”, nagu see peegeldub õppekavades ja õpikutes, teeb kõik selleks, et tunnistada ebaseaduslikuks kõik muud tunnetusviisid.
Vastupidiselt alamkihtide suhteliselt vaestele vanematele suudavad keskklassi vanemad kindlustada oma lastele privileege.

Nii funktsionalistid kui konfliktiteoreetikud näevad haridussüsteemis filtreerimisprotsessi, mis suunavad õpilased kindlate programmide ja akadeemilise karjääri juurde. Funktsionaliste ja konfliktiteoreetikuid eristavad kaks aspekti:

Seletused , mille põhjal tehakse hariduslikud otsustused (kas talendi või sotsiaalse tagapõhja alusel)

Mis eesmärgil need otsused tehakse (kas talendi arendamiseks või sotsiaalse stratifikatsioonisüsteemi säilitamiseks)
Sümbolistlikus perspektiivis on haridus üks rituaalne etendus või tseremoonia, kus õpilased sisestavad endasse müüte, mis seadustavad sotsiaalset korda

Millised tegurid mõjutavad laste õpiedukust koolis?

Kultuuriline kapital – vanemate sotsiaalse staatuse mõju laste hariduslikele saavutustele on olnud selge ja pidev. Eraldi rahalistest ressurssidest annavad rikkamad vanemad oma lastele edasi ka kultuurilist kapitali e. kõnelemis- ja mõtlemisstiili, teadmisi muusikast, kunstist ja kirjandusest, mis võimaldavad isikul tunda end mugavalt haridusstruktuurides ja edukalt hakkama saada.
Vanemate ootused – kuna keskklassi vanemad kasutavad laste kasvatamisel peamiselt psühholoogilisi meetodeid, on keskklassi lastele omane sisemine süütunne ja kõrge motiveeritus.
Perekonna suurus – keskklassi pered on väiksemad, mistõttu vanemad investeerivad lastesse ja nende haridusse rohkem.
Perekonna ülesehitus – uuringud on näidanud, et kahe vanemaga perekondade lapsed on koolis edukamad kui ühe vanemaga peredest pärit lapsed. Samas võivad lapse edukust mõjutada ka perekonna rahalised vahendid.

Mis on religioon? Miks on kultuuriuniversaal?
Religioon on uskumuste süsteem, mis põhineb arusaamisel, et jumalik jõud juhib saatust ja suunab inimest ebamaise suunas.
Kultuuriuniversaal - p. 31

Nimeta religiooni põhielemendid?
Religiooni 5 põhielementi on:

Religioon eeldab grupi sellesse uskujate olemasolu

Religioon seostub mõistetega, mida loetakse pühadeks

Religioon on mõtestatud teatud uskumuste kogumine

Religioon tähendab eriliste tegevuste või rituaalide kogumit

Religioonis sisalduvad ettekujutused õigest, pühast elust

Mis on religooni funktsioonideks?
Religiooni üks tähtsamaid funktsioone on anda inimelule mõte.

Funktsionalistlik ja konfliktiteoreetiline käsitlus.
Funktsionalistliku käsitluse järgi pakub religioon individuaalset tuge, on sotsialiseerimisagent ning aitab integreeruda ühiskonda.
Individuaalne tugi:

Religioon pakub lohutust, seletusi ja tähendusi, kui inimene kogeb oma elus raskusi, kriise jms, millega on raske toime tulla (sõda, lähedaste surm, haigus jms)
Religioossed tseremooniad pakuvad usklikele identiteeti, kokkukuuluvustunnet teatud grupiga, mis hoolib neist ning ühendab läbi teatud käitumisreeglite
Religooon pakub seletusi elu mõtte, surma või sotsiaalse staatuse kohta
Religioossed grupid pakuvad hoolekandeteenuseid indiviididele, kes võivad olla ühiskonna tõrjutumad liikmed (kodutele majutust, supiköök jne. Nt Pärnus MTÜ Shalomi Abikeskus , MTÜ Samaaria)

Konfliktiteoreetikute järgi on religioon sotsiaalse kontrolli vahend, mida valitsev klass enda huvides kasutab: hoiab inimesi paigal nende staatuses , allutab neid vastavalt reeglitele ning toetab ja õigustab ühiskonnas valitsevat ebavõrdsust. Paljud religioonid teenivad nn. mahajahutamisefunktsiooni, pehmendades viha ebaõigluse vastu. Ilmselgelt teenib selline funktsioon valitsevate klasside huve.

Mida nimetatakse sekulariseerimiseks?
... tähendab protsessi, kus religiooniga seotud uskumused, tegevused ja institutsioonid kaotavad sotsiaalset tähendust ühiskonnas.

Maagia ja selle otstarve. Näited.
Maagia – käitumine, mis on ette nähtud nähtamatute jõududega manipuleerimiseks. Religioon püüab kokkuleppele jõuda mingi kõrgema jõuga. Maagiat kasutatakse alati siis, kui tulemust ei ole võimalik ratsionaalsete teaduslike vahenditega ette ennustada.

Religioonide jagunemine: kirik , denominatsioon, sekt , kultus.
Tunnused
Kirikud
Denominatsioonid
Sektid
Kultused
Näide
Inglise kirik, Rooma-Katoliku kirik
Metodistid, baptistid
Jehoova tunnistajad, mormoonid , moonid jne
Saientoloogia
Organisatsioon
Suur organisatsioon, vaimulikkonna hierarhia, tasustatud ametnikud
Nagu kirikud, aga väiksemad
Sageli väikesed, tihedalt seotud, ilma hierarhia ja tasustatud ametniketa, enamasti aga ühe karismaatilise juhi kontrolli all
Avatud kõigile, kes suudavad seda endale lubada. Tihti puuduvad teistele religioonidele omased tunnused: religioossed tseremooniad, usk üleloomulikku jõudu jne.
Suhtumine üldiselt ühiskonda
Maailmaga kohanduv . Üldiselt aktsepteerivad ja toetavad domineerivaid norme ja väärtuseid eksisteerivas ühiskonnas
Maailmaga kohanduv. Üldiselt aktsepteerivad ühiskonna norme ja väärtuseid, kuid on mõneti kriitilisemad kui seda on kirik.
Maailma eitav . Paljud sektid eitavad ühiskonnas levinud normid ja väärtused ning asendavad need alternatiivsete normide ja tegevustega.
Maailma jaatav. Aktsepteerib ühiskonda sellisena nagu see on, pakub indiviididele võimalus olla edukas ja õnnelikum läbi üleloomulik või hingelise jõu ja võimu.
Liikmed/toetajad
Liikmed pärinevad igast ühiskonna kihist, ei eeldata ühiskonnast eraldumist ja elustiili muutmist
Nagu kirikus, kuid sageli meelitavad endale liikmeid, kes on kirikus või sektis pettunud
Liikmed on sageli inimesed, kes on elus pettunud või sellega rahulolematud; eeldatakse et nad loobuvad või teevad suuri muudatusi tavaeluga väljaspool sekti
Liikmelisus avatud kõigile, kuid liikmetel peab olema sageli väga kõrged sissetulekud, et osta endale vajalikku tegevust
Suhtumine teistesse religioonidesse ja uskumustesse
Mittetolerantne, ainus õige uskumustesüsteem
Tolerantne, ei pea ennast ainuõigeks uskumustesüsteemiks, on üks paljudest denominatsioonidest
Mittetolerantne, sageli vaenulik . Ainult nende endi usk on ainuõige ning ainult sekti liikmed saavad päästetud.
Tolerantne, eksisteerib kooskõlas teiste rajatud uskumustega.
Suhe riigiga
Sageli tihedad ja formaalsed suhted riigiga, nt Briti kuninganna on ka Inglise Kiriku pea
Sageli puuduvad formaalsed seosed riigiga
Kriitiline, sageli vaenulik riigi ja ümbritseva ühiskonna suhtes
Puudub igasugune side riigiga.

Millised on maailma jaatavad, kohanduvad ja eitavad grupid? Mis vahe neil on.

nn Maailma eemaletõukavad grupid – peamiselt sektid, mis on ühiskonnaga vastuolus, hülgavad peamised ühiskonnas levinud väärtused ja normid ning asendavad need alternatiivsete uskumuste ja praktikatega;
nn Maailmaga kohanduvad grupid – peamiselt kirikud ja denominatsioonid, mis üldiselt aktsepteerivad ühiskonnas domineerivaid väärtuseid ja norme. Need on enam keskendunud vaimsele käitumisele, igapäevasele moraalsusele kui muudele ilmalikele käitumistele
nn Maailma jaatavad grupid – kultused, mis aktsepteerivad ühiskonda nii nagu see on ning pakuvad indiviididele võimalust olla edukas eksisteerivate väärtuste ja tingimuste raames, pakkudes selleks hingelist ja üleloomulikku jõudu, võimu.

Kas religioon kaob ühiskonnast?

Mis on võim?
Võim kui eesmärkide realiseerimise tõenäosust teiste tahtes olenemata.
Võim on võime suruda teisele poolele peale oma seisukohti ja ühiskonna võime mobiliseerida ressursse oma eesmärkide saavutamiseks.

Mis on autoriteetsus? Sund?
Autoriteetsus on tõenäosus, et kuuletumine käsule võetakse vastu teatud grupi inimeste poolt.
Sund – võimu tüüp, mis pole legitiimseks tunnistatud nende poolt, kel võimu pole. Võimulolijad valitsevad siiski, ilma, et alamad neid avalikult tunnustaks. Inimesed kuuletuvad ainult seepärast, et nad on sunnitud vägivalla või selle ohu tõttu. (Browne)

Nimeta erinevaid domineerimise tüüpe? Milles need seisnevad?

Traditsiooniline domineerimine – rajaneb harjumuse ja kommete jõul ning grupitavade aktsepteerimisel;
Karismaatiline domineerimine – põhineb juhi erakordsetel võimetel või tema ideede erakordsusel. Karismaatilise liidrite ja järgijate vahel tekib eriline side, järgijad usuvad juhi üliinimlikesse omadustesse ja on valmis täitma tema käske kõhklemata. Sageli püüavad järgijad pärast juhi surma luua ürituse jätkamiseks mõne formaalse organisatsiooni. Weber nimetab protsessi, kus jumalik anne tõlgitakse igapäevaste võimustruktuuride keelde, karisma rutiniseerumiseks.
Legaalne domineerimine – Weberi järgi kõige ratsionaalsem domineerimisviis, kuna põhineb valitseja ja valitsetava vahelistel umbisikulistel sidemetel. Juhi võim on piiratud seadustega, mis kehtivad kõigi võimukandjate suhtes olenemata isiklikest omadustest või sotsiaalsest staatusest. Legaalse domineerimise puhtaimaks näiteks on bürokraatia.

Mis on poliitika? Poliitika institutsioonina?
Poliitika on protsess, mille käigus erinevate sotsiaalsete subjektide sihikindla tegevuse tulemusena jõutakse otsusteni (poliitiliste otsusteni), mis määravad neist subjektidest koosnevas sotsiaalses grupis või eri gruppide vahelistes suhetes kehtivad reeglid.
Poliitika institutsioon on poliitiliste reeglite, standardite jms. kogum, millega reguleeritakse ja juhitakse ühiskondlikke protsesse.

Nimeta erinevaid poliitilisi režiime ja kirjelda neid?
Totalitaarsed režiimid – püüavad reguleerida ühiskonna ja selle liikmete elu kõiki aspekte , sh religioon ja eraelu. Riigipead võivad olla nii diktaatorid , usumehed, sõjaväelased.
Diktatuur – totalitarismi edasiarendus, kus kogu võim kuulub ühele inimesele, mitte väikesearvulisele eliidile.
Demokraatlikud režiimid

Erinevalt totalitaarsest eksisteerib legitiimne opositsioon
Eksisteerivad kodanikuvabadused, poliitilised mõtteavaldused, mida on õigus avaldada siis kui ollakse oma õigustest teadlikud
Erinevate parteide ja poliitiliste suundade esindatus

Nimeta erinevaid avaliku arvamusega manipuleerimisvõimalusi – poliitilisi vahendeid?

Propaganda – sellise valikulise info levitamine, mis arvatakse olevat soodne võimulolijatele ja mis peaks suurendama solidaarsust ja toetust liidritele;

Tsensuur – informatsiooni valikuline tagasihoidmine. Kontrollitakse millist informatsiooni elanikkonnale edastada ning millist mitte

Mida mõistame poliitilise sotsialiseerumise all?
... protsess, mille käigus keskkonna mõjutustel ja inimese isiklike kogemuste alusel kujuneb välja inimese poliitiline orientatsioon . Oluline roll esmastel sotsialiseerimisagentidel. Oluline seos ülikoolil ja hilisemal töökohal. Nt konservatiivsed noored valivad töökoha kas äris või militaarsektoris, liberaalsemate vaadetega teaduslikus või sotsiaalsektoris.

Mis on avalikud varad?

Samuti peate oskama omavahel seostada erinevaid institutsioone, nt kuidas mõjutab religioon majandust? Kas religioon mõjutab ka hälbekäitumist? Kuidas mõjutab poliitika nt sotsiaalseid institutsioone jne. Kuidas on omavahel seotud majandus- ja haridussüsteem? Jne.

Töösse tuleb ka pildi ülesandeid ehk:

Peate fotolt tuvastama erinevaid kultuurikomponente

Peate fotodel kajastuvaid hälbelisi käitumisi raskusastme järgi reastama ja põhjendama miks selline reastus
24
Tartu Ülikooli Pärnu kolledž

.DOC Laadi alla originaalfail 24 lk · .doc · 257 allalaadimist

Sotsioloogia I kordamisküsimused eksamiks #1

Sotsioloogia I kordamisküsimused eksamiks #2

Sotsioloogia I kordamisküsimused eksamiks #3

Sotsioloogia I kordamisküsimused eksamiks #4

Sotsioloogia I kordamisküsimused eksamiks #5

Sotsioloogia I kordamisküsimused eksamiks #6

Sotsioloogia I kordamisküsimused eksamiks #7

Sotsioloogia I kordamisküsimused eksamiks #8

Sotsioloogia I kordamisküsimused eksamiks #9

Sotsioloogia I kordamisküsimused eksamiks #10

Sotsioloogia I kordamisküsimused eksamiks #11

Sotsioloogia I kordamisküsimused eksamiks #12

Sotsioloogia I kordamisküsimused eksamiks #13

Sotsioloogia I kordamisküsimused eksamiks #14

Sotsioloogia I kordamisküsimused eksamiks #15

Sotsioloogia I kordamisküsimused eksamiks #16

Sotsioloogia I kordamisküsimused eksamiks #17

Sotsioloogia I kordamisküsimused eksamiks #18

Sotsioloogia I kordamisküsimused eksamiks #19

Sotsioloogia I kordamisküsimused eksamiks #20

Sotsioloogia I kordamisküsimused eksamiks #21

Sotsioloogia I kordamisküsimused eksamiks #22

Sotsioloogia I kordamisküsimused eksamiks #23

Sotsioloogia I kordamisküsimused eksamiks #24

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 24 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2012-05-03 Kuupäev, millal dokument üles laeti

257 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Greks Õppematerjali autor

Vastused sotsiloogia I aine eksami kordamisküsimuste vastused

sotsiloogia sotsioloogiline kujutlus sotsiaalne fakt comte durkheim mehaaniline ja orgaaniline solidaarsus anoomia marx weber erinevad ühiskonnatüübid sotsiaalseks institutsioon kultuur sümbol verbaalne ja mitteverbaalne suhtlemine rituaal siirderituaal kultuuriuniversaal etnotsentrism subkultuur

Sarnased õppematerjalid

doc

Sotsioloogia eksami kordamisküsimused+vastuse d

Sotsioloogia alused Liina Käär 1. Mis on sotsioloogia? (Mida sotsioloogia uurib?) Teadus, mis uurib inimese käitumist grupis, hõlmates nii kollektiivseid jõude kui ka viisi, kuidas inimene iseseisvalt mõtestab oma kogemusi (enesepeegeldust). Sotsioloogia on suhteliselt noor teadusharu. Tegeleb igapäevase eluolu uurimisega omaenda perspektiivist lähtudes. Püüab uurida, mis on nn "üldtuntud tõdede" taga: nt karistused vähendavad kuritegevust, õnnelikud töötajad on produktiivsemad jne. Eesmärgiks on uurida sotsiaalseid jõude, mis meie igapäevast elu mõjutavad: poliitika, haridus, suurfirmad jne. Mõiste sotsioloogia - Auguste Comte. Eesmärgiks on uurida inimeste käitumist sotsiaalsete olenditena

Sotsioloogia

doc

Sotsioloogia kordamisküsimused eksamiks 2013

Sotsioloogia alused Liina Käär Kordamisküsimused eksamiks: 1. Mis on sotsioloogia? (Mida sotsioloogia uurib?) teadus, mis uurib inimest kui kaaslast, grupi- ja ühiskonnaliiget. Uurib inimest teiste inimeste keskel. 2. Mille poolest erinevad omavahel psühholoogia ja sotsioloogia, kuigi mõlema uurimisobjektiks on inimene ja tema käitumine? Sotsioloogia vs ajalugu. Sotsioloogia uurib kuidas väliskeskkond mõjutab meie käitumist. Psühholoogia väidab aga, et käitumist mõjutavad ainult inimesest endast tulenevad tegurid. Ajalooline vaatenurk- ajaloo uurimine selgitamaks industriaalühiskonna kujunemist. 3. Mida tähendab sotsioloogiline kujutlus? (siin peate välja tooma kaks erinevat poolt: kuidas eraasjad muutuvad ühiskonna probleemiks ning teiselt poolt mida tähendavad laiemas plaanis igapäeva elu tegevused, kasutatavad asjad)

Sotsioloogia

doc

Sotsioloogia

Sotsioloogia alused Liina Käär Kordamisküsimused eksamiks: 1. Mis on sotsioloogia? (Mida sotsioloogia uurib?) Sotsioloogiaks nimetatakse teadust, mis uurib inimese käitumist grupis, hõlmates nii kollektiivseid jõude (grupikonstruktsioone) kui ka viisi, kuidas inimene iseseisvalt mõtestab oma kogemusi (enesepeegeldust). 2. Mille poolest erinevad omavahel psühholoogia ja sotsioloogia, kuigi mõlema uurimisobjektiks on inimene ja tema käitumine? Sotsioloogia vs ajalugu.

Sotsioloogia

docx

Kordamisküsimused eksamiks sotsioloogias

1. Mis on sotsioloogia? (Mida sotsioloogia uurib?) Sotsioloogia on teadus, mis uurib sotsiaalsete gruppide, inimese ja ühiskonna vahelisi seoseid. Sotsioloogia on teadus, mis uurib inimest kui kaaslast, grupi ja ühiskonna liiget. 2. Mille poolest erinevad omavahel psühholoogia ja sotsioloogia, kuigi mõlema uurimisobjektiks on inimene ja tema käitumine? Sotsioloogia vs ajalugu. Psühholoogia erineb sotsioloogiast, kuna keskendub ainult indiviidist tulenevatele teguritele. Samuti erinevus selles, kuidas uuritakse: psühholoogias tehakse eksperimente, sotsioloogias uuritakse inimest tema loomulikus keskkonnas, situatsioonis. Sotsioloogia nn leiutati 19.sajandil, mil mõned teadlased hakkasid läbi viima Inglismaal ja mujal Euroopas uusi uurimusi

Sotsioloogia

docx

Sotsioloogia eksamiküsimused

kolmanda astme tootmist) ning näiteid peate osakama tuua praktiliselt iga küsimuse juurde ka siis, kui ma pole seda eraldi välja kirjutanud. Definitsioone ei pea sõna-sõnalt pähe õppima, vaid peate oskama oma sõnadega selgitada vastavat teemat. Kui definitsioon on peas, siis võite julgelt ka seda kasutada. Kui mõni küsimus on selline, et üldse vastust ei leia, siis tuleb õppejõule kirjutada. Head õppimist! 1. Mis on sotsioloogia? (Mida sotsioloogia uurib?) Sotsioloogia uurib inimesi teiste inimeste keskel. 2. Mille poolest erinevad omavahel psühholoogia ja sotsioloogia, kuigi mõlema uurimisobjektiks on inimene ja tema käitumine? Sotsioloogia vs ajalugu. Erineb sotsioloogiast, kuna keskendub ainult indiviidist tulenevatele teguritele. Samuti erinevus selles, kuidas uuritakse: psühholoogias tehakse eksperimente, sotsioloogias uuritakse inimest tema loomulikus keskkonnas, situatsioonis. 3. Mida tähendab sotsioloogiline kujutlus

Sotsioloogia

docx

Sotsioloogia eksam - kordamisküsimused ja vastused

Eksamiküsimused ja vastused Sotsioloogia alused 1. Mis on sotsioloogia? (Mida sotsioloogia uurib?) Sotsioloogia on teadus, mis uurib inimsuhete mustreid ja protsesse. Sotsioloogia eesmärgiks on uurida sotsiaalseid jõude, mis meie igapäevast elu mõjutavad: poliitika, haridus, suurfirmad jne. Kuidas ja mil moel nad seda teevad? 2. Mille poolest erinevad omavahel psühholoogia ja sotsioloogia, kuigi mõlema uurimisobjektiks on inimene ja tema käitumine? Sotsioloogia vs ajalugu. Psühholoogias tehakse eksperimente, sotsioloogias uuritakse inimest tema loomulikus keskkonnas, situatsioonis. Ajalooline vaatenurk ajaloo uurimine selgitamaks industriaalühiskonna kujunemist ja arengut 3. Mida tähendab sotsioloogiline kujutlus? Peter Bergeri käsitlus? Näidisülesanne: mida võib laiemas plaanis tähendada nt hammaste pesemine, tassi kohvi joomine vms. Eksamil on vaja tuua näide teistsuguse igapäevase tegevuse või nähtuse kohta.

Sotsioloogia

198

doc

SOTSIOLOOGIA LOENGUKONSPEKTID

SOTSIOLOOGIA LOENGUKONSPEKTID Sisukord 1. Sotsioloogia alused........................................................................................................4 1.1. Mis on sotsioloogia?...............................................................................................4 1.2. Sotsiaalsed institutsioonid...................................................................................... 6 1.3. Sotsiaalsed faktid....................................................................................................7 1.4. Sotsioloogiline kujutlus..........................................................................................7 1.5

Sotsioloogia

odt

Sotsioloogia ja sotsiaalantropoloogia

Isiklikud kogemused- eraasjad piirduvad elu igapäevaste aspektidega Ühiskondlikud kogemused- asjaolud, mis asuvad inimese isikliku elu kontrolli alt väljas kuid mõjutavad igapäevast elu( majandustsüklid, sõjad, hariduspoliitika jne) Sotsioloogiline kujutlus juhib tähelepanu kolmele küsimusele: 1. Kuidas lahterdatakse tegevusi ühiskonnas 2. Kus asub see ühiskond inimajaloos 3. Milliseid mehi ja naisi see ühiskond toodab Oska nimetada sotsioloogia olulisi koolkondi, tea nende koolkondade keskseid autoreid, oska sõnastada neile iseloomulikke tunnuseid, kirjeldada nende koolkondade olulisi erinevusi Keskendu järgnevatele autoritele, koolkondadele ja kontseptsioonidele: Sotsiaalsed faktid( E.Durkheim) Durkheim viitab sotsiaalsele struktuurile, mitte üksikindiviidide kehale ja vaimule Durkheim arvas, et seletavaks faktoriks inimeste erinevas käitumises on sotsiaalse integratsioon ühiskonnas( uuris enesetappude arvu euroopas)

Etenduskunst

Rohkem sarnaseid