et lääs aga usub sellesse, et erinevad kultuurid võivad vabalt koos eksisteerida, mis aga tegelikult ei vasta tõele. Kokkuvõtteks leiab autor, et kuna USA-s on peale 2001.aasta septembri terroriakti suurendatud kontrolli ning vähendatud kodanikeõiguseid on toonud ameeriklastesse tagasi selle turvatunde, mis peaks olema igas riigis. See on toonud läänes suure muutuse. Ameerikas rohkem ning Euroopas vähem. Autor lisas, et Euroopas pigem suureneb hirm valitsevate ohtude vastu ning habitus ,mida varem taheti on muutunud. Minu arvamused: Võttes arvesse, et see artikkel oli kirjutatud 2006.aastal tundus artikkel loogiline. Midagi kritiseerivat öelda ei ole ning pigem ma nõustusin kõigega, mis autoril oli öelda, sest kõik väited olid väga hästi ära põhjendatud. Mõnegi kohapeal ma mõtlesin, et miks ma ise varem selle küljepealt mõnele asjale lähenenud ei ole. Ma nõustuksin autori väitega, et suureks probleemiks on islamiriikidest saabunud võõrtööliste
Kapitalide kompleksne käsitlus (Pierre Bourdieu ‘Teooria praktikast’) Võtmemõisted – Habitus; Kapitalid; Väli Sotsiaalne ruum Sümboliline kapital - Sümboliline võim ‘Duaalsuse tees’; ‘Improvisatsiooni tees’; ‘Konverteeritavuse tees’; ‘Kultuurikesksuse tees’ Habitus Aristoteles (4. saj eKr.) hexis (kr. k.) – intellektuaalne ja moraalne olemuslikkus [loomuomane, harjumuslik, mõistuspärane] Aquino Thomas (13.saj) – habitus (ld. k.) – kunst, teadus, mõistmine, filosoofiline tarkus Pierre Bourdieu (1930-2002) – habitus (ld.k.) – hoiakute süsteem, mis osutab olemise viisile, eelhäälestatusele, tendentsile, kalduvusele käituda/tegutseda/toimida teatud viisil mistahes inimtegevusväljal teatud ajas ja ruumis. ‘Duaalsuse tees’ Habitus – teoreetiline mõiste, mis märgistab tegutseva subjekti ja struktuurse
• reguleerivad käitumist igapäevaelus, situatiivselt; • informaalsed ja formaliseeritud (nt seadus); • sotsiaalse kontrolli mehhanism – normide järgimise eeldus (sanktsioonid - nii positiivsed kui negatiivsed). Sotsiaalsed rollid 2. Sotsialiseerumine – primaarne ja sekundaarne sotsialiseerumine – sotsialiseerumise agendid - Identiteet - Kapitali üldmõiste - Inimkapital - P.Bourdieu, teooria praktikast, mõisted: habitus ja väli - Habitus – kui kehastunud sotsiaalsus, tunneb end “koduselt” igal väljal, millel on tegutseva subjekti jaoks tähendus ja mille vastu ta huvi tunneb (‘mängutunnetus’); näit. haridus, äri, lähedussuhted jm Väljasuhted: - pinged, konfliktid, võistlus (konkurents), võitlus uute ja vanade tegutsejate, erinevate ideoloogiate, tõekspidamiste vahel; - tegutsejate suutlikkus sekkuda, osaleda, saavutada; - muutused väljasuhetes, tegutsejate positsioonis.
Sildkapital - avatud/nõrgad sidemed • võimalus uue informatisooni ligipääsule • konkurentsieelise loomine turuvahetuses Väljundid: võimalused grupi liikmetele vs piirangud teistele(grupisolidaarsus); konformsus vs innovatiivsus(sotsiaalne kontroll); kohustused vs individuaalne vabadus(sotsiaalsed suhted) Pierre Bourdieu Habitus - konkreetsele persoonile iseloomulik käitumisnormide kogum, eelduste, kalduvuste ja harjumuste raamistik. Habitus omandatakse algselt koduse kasvatuse ja hariduse kaudu, millel on väga suur mõju inimese edasisele kujunemisele. Hoiakute süsteem näitab olemise viisi, eelhäälestatust, tendentsi, kalduvust käituda teatud viisil teatud tegevusväljal. • struktuurid, millele on iseloomulik tekitada ja korrastada inimtegevust ning mis võimaldab sotsiaalsele kogemusele tuginedes improvisatsiooni kohanemisel uute tingimustega isiklikus elus ja ühiskonnas.
Sildkapital - avatud/nõrgad sidemed • võimalus uue informatsiooni ligipääsule • konkurentsieelise loomine turuvahetuses Väljundid: võimalused grupi liikmetele vs piirangud teistele(grupisolidaarsus); konformsus vs innovatiivsus(sotsiaalne kontroll); kohustused vs individuaalne vabadus(sotsiaalsed suhted) Pierre Bourdieu Habitus - konkreetsele persoonile iseloomulik käitumisnormide kogum, eelduste, kalduvuste ja harjumuste raamistik. Habitus omandatakse algselt koduse kasvatuse ja hariduse kaudu, millel on väga suur mõju inimese edasisele kujunemisele. Hoiakute süsteem näitab olemise viisi, eelhäälestatust, tendentsi, kalduvust käituda teatud viisil teatud tegevusväljal. • struktuurid, millele on iseloomulik tekitada ja korrastada inimtegevust ning mis võimaldab sotsiaalsele kogemusele tuginedes improvisatsiooni kohanemisel uute tingimustega isiklikus elus ja ühiskonnas.
Põgusamad, instrumentaalsemad suhted; Konkurentsieelise loomine turuvahetuses. Sotsiaalse kapitali positiivsed ning negatiivsed väljundid: Positiivne Negatiivne Võimalused grupi liikmetele Piirangud teistele Innovatiivsus Konformsus Individuaalne vabadus Kohustused Habituse- tegutseva subjekti ja struktuurse keskkonna duaalne (vastasmõju) suhe Habitus: kapitalid ja hoiakud: Habitus positsioneerib tegutseva subjekti sotsiaalsetes suhetes egevusväljal suutlikkuse tegutseda oma huvidele vastavalt. Individuaalses ja kollektiivses (ajaloolises) kogemuses/ praktikas (sotsiaalne trajektoor) omandatud ja pidevalt omandatav kapitalide maht, struktuur ja olemus aktualiseerub konkreetsete suhete tasandil, konstrueerib hoiakuid ja informeerib käitumist ajas ja ruumis. Kapitalide liigid P.Bourdieu järgi:
,,suhe iseendaga"), sotsiaalselt loodud ja kujundatud läbi indiviidide-vahelise interaktsiooniprotsessi · Teema 4: Kapitalide kasitlused Kapitali üldmõiste - ressurss, mis on mobiliseeritav eesmärgi saavutamiseks Inimkapital - kapital, mis ei ole "kandjast" eraldatav (haridus ja oskused, tervis, motiveeritus ja väärtused), mõtestatav ja kasutatav nii indiviidi kui grupi/ühiskonna tasandil P. Bourdieu ,,Teooria praktikast": · habitus hoiakute süsteem, mis osutab olemise viisile, eelhäälestatusele, tendentsile, kalduvusele käituda/tegutseda/toimida teatud viisil mistahes inimtegevusväljal teatud ajas ja ruumis · habituse ja välja suhe - habitus kui kehastunud sotsiaalsus, tunneb end ,,koduselt" igal väljal, millel on tegutseva subjekti jaoks tähendus ja mille vastu ta huvi tunneb (nt haridus, äri, lähisuhted) · duaalsuse tees - habitus positsioneerib tegutseva subjekti sotsiaalsetes suhetes tegevusväljal
P. Bourdieu teooria praktikast ja kapitalide käsitlus: P. Bourdieu teooria praktikast ja kapitalide käsitlus: 1. Habituse mõiste 7. Habituse mõiste Habitus - tegutseva subjekti ja struktuurse keskkonna duaalne (vastasmõju) suhe Habitus - tegutseva subjekti ja struktuurse keskkonna duaalne (vastasmõju) suhe Pierre Bourdieu (1930-2002) – Habitus – hoiakute süsteem, mis osutab olemise viisile, eelhäälestatusele, Pierre Bourdieu (1930-2002) – Habitus – hoiakute süsteem, mis osutab olemise viisile, eelhäälestatusele, tendentsile, kalduvusele käituda/tegutseda/toimida teatud viisil mistahes tegevusväljal
• Põgusamad, instrumentaalsemad suhted; • Konkurentsieelise loomine turuvahetuses. Sotsiaalse kapitali positiivsed ning negatiivsed väljundid P. Bourdieu teooria praktikast ja kapitalide käsitlus: Habitus - tegutseva subjekti ja struktuurse keskkonna duaalne (vastasmõju) suhe. Habituse ja välja suhe - pinged, konfliktid, võistlus (konkurents), võitlus uute ja vanade tegutsejate, erinevate ideoloogiate, tõekspidamiste vahel tegutsejate habitus (suutlikkus) sekkuda, osaleda, saavutada muutused väljasuhetes, tegutsejate positsioonis. Kapitalide liigid P.Bourdieu järgi: Majanduslik kapital – erinevas vormis omatav majandustegevuses potentsiaalselt realiseeritav ressurss (‘vaba raha’, investeeritav kapital, materiaalsed väärtused/asjad). Kultuuriline kapital – teadmised, väärtused, maitse, eelistused (kehastunud,
Panen Google Scholarisse otsingusse "recruiting practices" OR "recruitment practices" AND "youth organization". Esimene vaste tundub huvitav, sest see räägib reaalselt erinevatest värbamisviisidest, kuid see on seotud pigem põllumajandusega, nii et lähemalt seda siiski uurima ei hakka. Leian samast otsingust ka Dean, J. (2015). Class Diversity and Youth Volunteering in the United Kingdom Applying Bourdieu’s Habitus and Cultural Capital. Kuna YFU Eesti on ka MTÜ ja selles artiklis räägib värbamises MTÜs, siis leian, et see väärib lähemalt uurimist. Panen otsingusse lihtsalt "recruiting practices" OR "recruitment practices". Leian järgmise artikli, abstrakti järgi tundub mõistlik lähemalt uurida: Powell, G. N. (1984). Effects of Job Attributes and Recruiting Practices on Applicant Decisions: A Comparison 1. Kasutatud allikad Barber, Alison E. (1998). Recruiting Employees
Grupisolidaarsus: võimalused grupi liikmetele, piirangud ‘teistele’ (nt etniline majandus); Sotsiaalne kontroll: konformsus vs innovatiivsus (nt hoiakud ettevõtluse osas); Sotsiaalsed suhted: kohustused vs individuaalne vabadus (nt illegaalne majandus) P. Bourdieu teooria praktikast ja kapitalide käsitlus: Habituse mõiste – teoreetiline mõiste, mis märgistab tegutseva subjekti ja struktuurse keskkonna vastasmõjulise suhte olemust. Habitus positsioneerib tegutseva subjekti sotsiaalsetes suhetes tegevusväljal. Habitus osutab tegutsevate subjektide erinevatele hoiakutele ja suutlikkusele tegutseda antud struktuurses keskkonnas LISAKS: kui kehastunud sotsiaalsus, tunneb end “koduselt” igal väljal, millel on tegutseva subjekti jaoks tähendus ja mille vastu ta huvi tunneb (‘mängutunnetus’); näit. haridus, äri, lähedussuhted jm Habituse ja välja suhe
väli, poliitiline väli) e. sfääridest kus kehtivad oma reeglid. Selleks et olla mingil väljal edukas, tuleb tunda selle välja reegleid. Inimese edukuse ja klassipositsiooni määrab tema poolt omatav kapitali hulk. On olemas kolme liiki kapitali: (a) majanduslik kapital raha, väärpaberid, kinnisvara; (b) kultuuriline kapital haridus, kasvatus; (c) sotsiaalne kapital tutvused. Ühe kapitali puudumist saab kompenseerida teisega. Habitus inimesele iseloomulike oskuste, harjumuste, uskumuste ja soovide kogum. Habitus on selle sotsiaalse keskkonna produkt, kus inimene üles kasvab. Sarnases sotsiaalses keskkonnas üles kasvavatel inimestel kujuneb seega välja sarnane habitus. Habituse kaudu toimub sotsiaalne reproduktsioon ebavõrdsuse taastootmine põlvkonnast põlvkonda kuna habituse poolt paika pandud inimkäitumine on selline, mis ei ohusta olemasolevat ühiskonnakorraldust.
iseloomustab lähedasi suhteid (pere, immigrant-grupid). • Avatud, nõrgad sidemed, sildkapital – nõrgad sidemed loovad võimalusi uuele informatsioonile ligipääsuks. Põgusamad, instrumentaalsemad suhted. • Sotsiaalse kapitali positiivsed ning negatiivsed väljundid P. Bourdieu teooria praktikast ja kapitalide käsitlus: • Habituse mõiste – tegutseva subjekti ja struktuurse keskkonna duaalne (vastasmõju) suhe. • Habitus: kapitalid ja hoiakud • Kapitalide liigid P.Bourdieu järgi (majanduslik, kultuuriline, sotsiaalne, sümboliline kapital) Majanduslik kapital – erinevas vormis omatav majandustegevuses potentsiaalselt realiseeritav ressurss (’vaba raha’, investeeritav kapital, materiaalsed väärtused/asjad). Kultuuriline kapital – teadmised, väärtused, maitse, eelistused (kehastunud, objektiveeritud, institutsionaliseeritud) (informatsiooniline
Habitus osutab tegutsevate subjektide erinevatele hoiakutele ja suutlikkusele tegutseda antud struktuurses keskkonnas (habitus ehk suutlikkus tegutseda) Jaotab ühiskonna väljadeks ning väidab, et inimeste sotsiaalne käitumine, nende valikud ja maitse-eelistused ning positsioon erinevatel väljadel tulenevad habitusest, mis on konkreetsele persoonile iseloomulik käitumisnormide kogum, eelduste, kalduvuste ja harjumuste raamistik Habitus omandatakse koduse kasvatuse ning hariduse kaudu Habitus erinevatel väljadel Habitus tunneb end "koduselt" igal väljal, mis teda huvitab ja millel on tähendus (näiteks otsin endale paarilist/abikaasat) Väljasuhted: Pinged, konfliktid, konkurents, võitlus uute ja vanade tegutsejate vahel, tõekspidamiste vahel Tegutsejate suutlikkus sekkuda, osaleda, saavutada Muutused väljasuhetes, tegutsejate positsioonis
II Loeng – Ühiskonna areng ja majandussotsioloogia kujunemislugu 1. Riigi, ühiskonna ja majanduse arengu eeltingimused A.Smith’i järgi, selle kriitika Tööviljakuse kasv läbi tööjaotuse, spetsialiseerumise Töö – algne univeersaalne vahetusväärtus, määrab kauba hinna (mitte kuld) Tööjaotus – uued tehnoloogiad, spetsialiseerumine -> tööviljakuse kasv Rahvusvaheline tööjaotus -> efektiivsis ja lõputu kasvumasin, tööjaotuse süvenemine, mahtude kasv, laienemine, tootmise ümberkorraldamine, madalad hinnad Vaba konkurents, majanduse eneseregualtsioon Vaba konkurents - >majandusliku arengu motor Vabanemine riigi piirangutest Ratsionaalne isiklik huvi + vaba turg = majanduslik õitseng Riik tagab kollektiivsed hüved Riik sekkub, kus isereguleerimine ei toimi – tagab “avalikud hüved”, mida turg ei suuda: Infrastruktuur, seadused, kord, süsteemi jätkusuutlikus, haridus jne. Kriitika - “õhem...
kultuuri tarbimist. Inimene ei ole massikultuuri passivne ori, vaid oskab sellega aktiivselt manipuleerida. Turult väljunud (decommodified) kaubad kaubad mis peale ostmist inimesele omaseks saavad ja omandavad seega omaniku jaoks uue tähenduse lisaks oma turuväärtusele. Pierre Bourdieu klass ja maitse. Inimese klassipäritolu paneb paika selle milline on tema elustiil ja tema maitse toidu, riietuse, kunsti, spordi jne osas. Habitus inimeses elukogemuse käigus kujunev tüüpiliste kalduvuste, oskuste, harjumuste, eelistuste süsteem. Samast klassist pärit inimestel on sarnane habitus. Subkultuuri ja domineeriva kultuuri suhted Akulturatsioon protsess mille käigus subkultuur (näiteks venelaste kogukond Eestis) kohaneb domineeriva kultuuriga. Akulturatsiooni erinevaid viise näitab järgmine tabel: Subkultuuri suhtumine domineerivasse kultuuri
Sotsiaalne konstruktisoon? Meelelahutus- ja liikmeksolemise peegledus? Identiteet ei ole olemuslik vaid protsessuaalne. Identiteetid on võimalik luau vaid sotsiaalselt, teiste indiviidide abil. Ainult kontekstis. Heideger sünnime kellekski ja kusagile, maailm on juba loodud, hakatakse meid sinna sobitama, sotsialiseerumise kaudu. Ainult teistega koosolles saame end reflekteerida. Eluviis sotsioloogilistes teooriates. Pierre Bourdieu (1984 Distinction): habitus, dispositsioonid ja kapitalid. Eluviis määratleb ja uuendab sotsiaalset positsiooni. Habitus. eelsoodumuste kogum teatud viisil tegutseda, mõelda, hinnata, tunda; indiviidi inkorporeeritud ajalugu, kehastunud sotsiaalne mälu. Üks vorm on kehastunud kapital. Midagi mida ei saa teistele anda või võtta. Nt viisakus, maitseeelistused jne. Selle põhjal saan kujundada järgnevat põlvkonda. Kodu ja kasvatuse käigus kujundatud
1973) · Uued ettevõtlusvõimalused: struktuursed ,,tühimikud" ja nende sildamine, informatsiooni ja kontrollipositsiooni kaudu (Burt 1992); · Heterogeensemad ressursid, · Põgusamad, instrumentaalsemad suhted; · Konkurentsieelise loomine turuvahetuses. 5) Sotsiaalse kapitali positiivsed ning negatiivsed väljundid P. Bourdieu teooria praktikast ja kapitalide käsitlus: 6) Habituse mõiste habitus - tegutseva subjekti ja struktuurse keskkonna duaalne (vastasmõju) suhe. 7) Habituse ja välja suhe 8) Kapitalide liigid P.Bourdieu järgi (majanduslik, kultuuriline, sotsiaalne, sümboliline kapital) Majanduslik kapital erinevas vormis omatav majandustegevuses potentsiaalselt realiseeritav ressurss (`vaba raha', investeeritav kapital, materiaalsed väärtused/asjad). Kultuuriline kapital teadmised, väärtused, maitse, eelistused (kehastunud, objektiveeritud,
Majandussotsioloogia kordamisteemad ja toetav kirjandus eksamiks valmistumisel (kättesaadav raamatukogust ja osaliselt ka Moodle’st. A.Giddens’i õpikut Sociology võite kasutada nii 2009 kui 2013 väljaannet, vastavalt kättesaadavusele. Pange tähele, et 2013 väljaandes on teemasid veidi rohkem ja seetõttu on peatükid teiste numbritega. Teemade järgi on need aga hõlpsasti leitavad). LOENGUMATERJALIDE põhjal on eksamitöös testiküsimused järgmistel teemadel: 2. Loeng – Ühiskonna areng ja (majandus)sotsioloogia kujunemislugu Riigi, ühiskonna ja majanduse arengu eeltingimused A.Smith’i järgi, selle kriitika K.Marx: kuidas mõistis sotsiaalse muutuse seaduspära ning ühiskonna struktuuri põhiolemust; milles seisneb tööjõu võõrandumine; väärtuse käsitlus; Durkheim: mehhaaniline ja orgaaniline solidaarsus, anoomia; Weber: sotsiaalse muutuse olemus; kapitalismi põhitüübid; domineerimistüübid; Swedberg, R. (2003/20...
- A. Compte - K. Marx konfliktiteoreetilise suuna rajaja - E. Durkheim funktsionalistliku teoreetilise suuna rajaja - M. Weber interaktsionalistliku suuna rajaja · Positivistlik ja interpretatiivne sotsioloogia · Kaasaegsed olulisemad teoreetilised perspektiivid (I) - Pierre Bourdieu ja teooria praktikast; põhimõisted: - Habitus - Väli - Kapitalid: sotsiaalne, kultuuriline, majanduslik, sümboliline - Sümboliline võim Materjali leiate loengu slaididelt (vt moodle), oma konspektidest ja õpikutest: Giddens. A. (2009) Sociology, Polity Press, Cambridge: · 1. What is Sociology?, lk. 3-29 · 3. Theories and Perspectives of Sociology, lk. 72-103 Muid kirjandusallikaid: Bourdieu, P. (2003). Praktilised põhjused : teoteooriast. Tänapäev, Tallinn.
1. Milliste küsimustega tegelevad järgmised filosoofia valdkonnad: esteetika, poliitikafilosoofia, keelefilosoofia ja kultuurifilosoofia? Esteetika mis on ilu olemus? Mis on kusntsiteose mõte, selle olemus ja piirid? Mis on kunstniku loomus? Poliitikafilosoofia mis on ühiskonna ja riigi olemus ja mõte? Riigi ja indiviidi vahekord, riigile allumise mõte ja mõttetus. Milles seisnevad indiviidi poliitilised õigused? Kust pärinevad inimõigused? Indiviidi vabadus ja selle sotsiaalsed piirid. Keelefilosoofia mis on keel? Milline on keele ja inimese vahekord? Mida keel eksistentsiaalses mõttes inimese jaoks tähendab? Mis on keele ja sõnade olemus, tähistamisvõime, kommunikatsioonivõime? Kultuurifilosoofia mis on kultuur? Milline on kultuuri ja inimese vahekord, kultuuri roll inimeseks olemisel? Kultuuride paljusus ja erinevused, kultuurirelativism. 2. Kuidas on võimalik määratleda ilu? Platon ilu on vahend tänu millele me suudame oma...
Seega ei piisa ainult poliitilise võimu saavutamisest, vaid tuleb muuta inimeste teadvust (mitte ainult intellektuaalne renessansi kriitika kirikule, vaid ka protestantlik, massidele sobiv tööst lähtuv kriitika). 27. Autoriteet - on mõjuvõim, mis inimesel või mõni muul elusolendil on teiste samasuguste üle 28. “Demokraatia miinimumdefinitsioon”- demokraatia on juhtide vahetamise süsteem 29. Kultuuriline pööre humanitaarteadustes 30. Habitus- Habitus on püsivate ja nähtavate soodumuste süsteem, mis koos eelnevate kogemustega suunab meie kogemust, hinnanguid ja tegevust” “Habitus on nii objektiivsete hinnangute tootmise printsiip kui ka nende objektiivsete hinnangute klassifikatsioonisüsteem.” 31. Moraalne paanika: 32. Uus-hõimud 33. Avalikkus- ehk üldsus on üks või mitu juriidilist või üksikisikut ja nende isikute organisatsioonid, rühmad ja muud ühendused (wiki) 34
Habitus. Habitus on mõiste, mille Bourdieu laenas ............................... Selmet maadelda struktuuri ja subjektiivse kogemuse vahekorra üle, keskendub Bourdieu sotsiaalsele praktikale. Just sotsiaalsed praktikad peegeldavad ja taastoodavad nii objektiivseid sotsiaalseid suhteid kui ka subjektiivseid tõlgendusi sotsiaalsest reaalsusest. 4.loeng-Kultuurisotsioloogia II. Andreas Ventsel 10 Neid sotsiaalseid praktikaid mõtestades saab Bourdieu jaoks keskseks habitus'e idee. Habitus kui ,,praktikate genereerimise ja struktureerimise printsiibid" Habitus on siis see lüli, mis ühendab stuktuuri individuaalsete praktikatega. Samas ei leia me B. teostest habituse ühest defintisiooni. Võib öelda, et habituse olulisemate määratlustena toob Bourdieu välja järgmised aspektid: · Teatud tegutsemis v käitumisviisid (,,elustiil") · Motivatsioonid, eelistused, maitsed, emotsioonid · Kehastunud tegevus · Mingite sotsiaalsete tegutsejate maaimavaade
Kristo Tõnissoo AÜEP2 Pierre Bourdieau ,,Praktilised põhjused" Sotsiaalne ruum ja sümboolne ruum Esmalt vihjab Bourdieu, et loetava lektüüri puhul ei ole tegemist harjumusliku sotsioloogilise struktuuriga. Bourdieu kohaselt käsitletakse teatud grupi raames olevaid ja levivaid ootusi kui välja. Sellel väljal eksisteerivad just antud kultuuriruumile omane suhtumine, sotsiaalne keel ning funktsioonide ning rollide mõistmine. Bourdieu väidab, et teoses on ühendatud kõige abstraktsem ja kõige konkreetsem mis iseenesest peaks hõlmama väga laia spektrit. Bordeau seisukohalt koosneb sotsiaalne ruum erinevatest väljadest nagu majandusväli, haridusväli, poliitikaväli, kultuuriväli, akadeemiline väli jne. Iga väli töötab vastavalt oma seaduspärasustele loogikale ja võimusuh...
nähtuseid kultuuri ja sellega seotud mõistete abil seletada, 2) uut tüüpi („kultuuriliste”) uurimisobjektide konstitueerimist mitmes teadusharus, 3) metodoloogilist segadust ja epistemoloogilise ümberorienteerumise vajadust uue uurimisobjekti või sellega seotud mõistestiku heuristilise rakendamisega seoses ja 4) kultuuri kui niisuguse teoreetilise kontseptualiseerimise katseid ehk kultuuriteooriate kui niisuguste teket. • Habitus – inimesele iseloomulike oskuste, harjumuste, uskumuste ja soovide kogum. Habitus on selle sotsiaalse keskkonna produkt, kus inimene üles kasvab. Sarnases sotsiaalses keskkonnas üleskasvavatel inimestel kujuneb seega välja sarnane habitus. • Mehaaniline ja orgaaniline solidaarsus. Mehaaniline solidaarsus on valdav seal, kus isklikud erinevused on minimaalsed ja ühiskonnaliikmed on sarnanevad oma pühendumise poolest ühise heaolu loomisele;
Ilmselt ka muud faktorid: demograafilised faktorid: sugu, rass, vanus, seksuaalsus jne 15. Mida peab Bourdieu silmas habitus'e all? ,,Habitus on püsivate ja nähtavate soodumuste süsteem, mis koos eelnevate kogemustega suunab meie kogemust, hinnanguid ja tegevust ning võimaldab toimetada erinevaid asju läbi analoogiate edastamise" (1977:83) Võimaldab sihipäraselt tegutseda ilma et seda teadlikult sihipäraselt tehtakse. Kuid Habitus ei ole neutraalne Näiteks: ,,isiklikud" valikud hobide, toidu, kunsti jm kohta on tegelikult kooli, pere ja materiaalsete objektide poolt mõjutatud - ja eriti klassi. Habitus ei ole mitte ainult teadmine või kompetents või stiilitunnetus, vaid see on praktiline, see on kehastunud. Oluline ongi see, et Bourdieu meelest pelgalt keelelisest või tunnetuslikust lähenemisest ei piisa, vaid tuleb vaadata praktikat, eriti kehapraktikaid
(15%); kirjasõnakeskne, traditsiooniline elulaad (13%); passiivne elulaad (17%) Gin'i koefitsient - ühiskonna tulude jaotuse ebavõrdsuse näitaja. Mida suurem on Gini koefitsient, seda ebavõrdsem on tulude jaotus 5?-2? Pierre Bourdieu (1930 2002) jaotab kihtidesse erineva kapitali liikide abil. Bourdieu analüüsides on ühiskonnas erinevad suhteliselt autonoomsed tegevusväljad (habitused millised eelistused? Pole teadlikud, aga ka mitte automaatsed, nende vahel ongi habitus. Inimestel erinevad eeldused, mis suunavad neid otsuseid tegema habitus kannab neid eeldusi. Koosneb dispositsioonidest soodumus, eeldus, kalduvus), mis samas on klassivõitluse tegevusväljad. Võitluses oluline omada vajalikku kapitali. ,,Klass ja staatus ei ole erinevad või omavahel vastandlikud. On vaja vaadata omavahelisi suhestumisi." Klassi väljendus ühiskonnas on sümboolne erinevused ühiskonnas. Saame mõõta ja vaadelda ainult sotsiaalseid praktikaid.
6. Loeng – Tarbimisühiskond Erinevad lähenemised tarbimisele ning nende peamised erinevused a. Demonstrattiivse tarbimise kontseptsioon: Vebelen i. Ostuvõime demonstreerimine ja inimese sotsiaalse staatuse määramine ii. Tarbimine+rikkus ja sotsiaalne kiht. Mida inimesed parasjagu näevad. Demonstratiivne tarbimine. iii. Demonstratiivse tarbimise sisuks on demonstreerida oma rahalist jõudu kulutada raha täiesti sümboolsete väärtuste peale. iv. Demonstreerida avalikult oma kulutamis- ja raiskamisvõimet ning tarbida sellest tekkivat üleolekutunnet b. Guy Debord raamatus Vaatemängu ühiskond i. Vaatemäng on see moment, mil kaup ühiskondliku elu täielikult hõivab ii. Kaasaegsete tootmismeetoditega ü...
on omane kapitalistlikule ühiskonnale), radikaalne feminism (mehed on kogu ajaloo jooksul naisi rõhunud) Pierre Bourdieu sotsiaalne väljateooria Ühiskond koosneb väljadest (majanduslik, kultuuriline, poliitiline) e sfääridest kus on oma reeflid Inimese edukuse määrab kapitali hulk majanduslik kapital, kultuuriline kapital, sotsiaalne kapital (tutvused) Habitus inimesele iseloomulike oskuste, harjumuste, uskumuste ja soovide kogum, tekib ühiskonnas kus inimene üles kasvab Interaktsionistlik paradigma Sümboliline interaktsionism inimese minapilt kujuneb suheldes teistega Fenomenoloogiline sotsioloogia uurib kuidas inimesed maailma tunnetavad Loomulik hoiak suhtumine maailma, mille inimesed võtavad omaks igapäevaseid toiminguid tehes. Eeldab, et inimestel on ühine arusaam asjadest
o Sotsiaalne kontroll: konformsus vs innovatiivsus (nt hoiakud ettevõtluse osas) o Sotsiaalsed suhted: kohustused vs individuaalne vabadus (nt illegaalne majandus) o Loomingulisus, riskijulgus, teadmised/oskused, kujutlusvõime, oskus formeerida meeskonda, auahnus, tegevusvabaduse tunnetus ärimaailmas o Individuaalne suutlikkus + struktuursed tingimused (võimalused ja piirangud) 6) Habitus – tegutseva subjekti ja struktuurse keskkonna duaalne (vastasmõju) suhe 7) Habituse ja välja suhe: o pinged, konfliktid, võistlus (konkurents), võitlus uute ja vanade tegutsejate, erinevate ideoloogiate, tõekspidamiste vahel o tegutsejate suutlikkus sekkuda, osaleda, saavutada o muutused väljasuhetes, tegutsejate positsioonis. 5 8) Kapitalide liigid P
seotud mõistete abil seletada, 2) uut tüüpi („kultuuriliste”) uurimisobjektide konstitueerimist mitmes teadusharus, 3) metodoloogilist segadust ja epistemoloogilise ümberorienteerumise vajadust uue uurimisobjekti või sellega seotud mõistestiku heuristilise rakendamisega seoses ja 4) kultuuri kui niisuguse teoreetilise kontseptualiseerimise katseid ehk kultuuriteooriate kui niisuguste teket. 30. Habitus inimesele iseloomulike oskuste, harjumuste, uskumuste ja soovide kogum. Habitus on selle sotsiaalse keskkonna produkt, kus inimene üles kasvab. Sarnases sotsiaalses keskkonnas üleskasvavatel inimestel kujuneb seega välja sarnane habitus. 31. Moraalne paanika "Moraalsed paanikad" on võltskriisid, mida ühiskond produtseerib ning kasutab seejärel, et rakendada sotsiaalset kontrolli ühiskonna määratluse üle. 32
seotud mõistete abil seletada, 2) uut tüüpi (,,kultuuriliste") uurimisobjektide konstitueerimist mitmes teadusharus, 3) metodoloogilist segadust ja epistemoloogilise ümberorienteerumise vajadust uue uurimisobjekti või sellega seotud mõistestiku heuristilise rakendamisega seoses ja 4) kultuuri kui niisuguse teoreetilise kontseptualiseerimise katseid ehk kultuuriteooriate kui niisuguste teket. 30. Habitus inimesele iseloomulike oskuste, harjumuste, uskumuste ja soovide kogum. Habitus on selle sotsiaalse keskkonna produkt, kus inimene üles kasvab. Sarnases sotsiaalses keskkonnas üleskasvavatel inimestel kujuneb seega välja sarnane habitus. 31. Moraalne paanika "Moraalsed paanikad" on võltskriisid, mida ühiskond produtseerib ning kasutab seejärel, et rakendada sotsiaalset kontrolli ühiskonna määratluse üle. 32
seotud mõistete abil seletada, 2) uut tüüpi („kultuuriliste”) uurimisobjektide konstitueerimist mitmes teadusharus, 3) metodoloogilist segadust ja epistemoloogilise ümberorienteerumise vajadust uue uurimisobjekti või sellega seotud mõistestiku heuristilise rakendamisega seoses ja 4) kultuuri kui niisuguse teoreetilise kontseptualiseerimise katseid ehk kultuuriteooriate kui niisuguste teket. 30. Habitus inimesele iseloomulike oskuste, harjumuste, uskumuste ja soovide kogum. Habitus on selle sotsiaalse keskkonna produkt, kus inimene üles kasvab. Sarnases sotsiaalses keskkonnas üleskasvavatel inimestel kujuneb seega välja sarnane habitus. 31. Moraalne paanika "Moraalsed paanikad" on võltskriisid, mida ühiskond produtseerib ning kasutab seejärel, et rakendada sotsiaalset kontrolli ühiskonna määratluse üle. 32
sfääridest kus kehtivad oma reeglid. Selleks et olla mingil väljal edukas, tuleb tunda selle välja reegleid. Inimese edukuse ja klassipositsiooni määrab tema poolt omatav kapitali hulk. On olemas kolme liiki kapitali: (a) majanduslik kapital – raha, väärpaberid, kinnisvara; (b) kultuuriline kapital – haridus, kasvatus; (c) sotsiaalne kapital – tutvused. Ühe kapitali puudumist saab kompenseerida teisega. Habitus – inimesele iseloomulike oskuste, harjumuste, uskumuste ja soovide kogum. Habitus on selle sotsiaalse keskkonna produkt, kus inimene üles kasvab. Sarnases sotsiaalses keskkonnas üles kasvavatel inimestel kujuneb seega välja sarnane habitus. Habituse kaudu toimub sotsiaalne reproduktsioon – ebavõrdsuse taastootmine põlvkonnast põlvkonda – kuna habituse poolt paika pandud inimkäitumine on selline, mis ei ohusta olemasolevat ühiskonnakorraldust.
Sokraatiline meetod on küsimuste ja vastuste varal toimuv õppeviis. See on oma nime saanud Sokratese järgi, kes õpetas küsimuste-vastuste vormis. Sokratese õpilase Platoni tekstid on põhiliselt dialoogid, mille peategelane on sokraatilist meetodit kasutav Sokrates (näiteks "Kriton"). Sokraatilises dialoogis toimuvat vestlust võib nimetada ka dialektiliseks. Sokraatilise meetodi kolm traditsioonilist komponenti on iroonia ehk vestlusteema vallas teadmatust teesklev ja naiivne küsimuste esitamine, elenktika ehk küsitlusvoorus saadud vastuste kummutamine nende sisemise vastuolu näitamise teel ja maieutika ehk sünniabi uute ja paremate vastuste andmisel, kooskõlaliste määratlusteni jõudmisel. Komponentide kasutusviis pole vähemasti Platoni esituses rangelt määratletud ning nende järgnevus ühene, vaid need esinevad kohati paralleelselt ning vajadusel mis tahes järjekorras. Sokraatilist meetodit rakendatakse kõige enam USA ülikoolide õigust...
Praktilised: eetika ja poliitika. Loomingulised ehk poieetilised: kunst, käsitööharud. Teadused moodustavad hierarhia, mida teoreetilisem, seda kõrgem. Mida rakenduslikum, seda vähemväärtuslikum. Arustotelest nimetatakse loogika isaks. "Aristotelese loogika" tuleneb sellest. Loogika on kõigi teaduste paratamatu tööriist ja eeldus(organon). Kategooriad: 1)substants, 2)kvaliteet, 3) relatsioon, 4) ajapunk, 5) koht, 6) habitus, jne. Metafüüsika Kõige väärstuslikum teadustes on "esimene filosoofia", mis uurib olemise lähteprintsiipe ja algpõhjusi. "metafüüsika" = Ta meta ta physika - See mis järgneb füüsikale Igas protsessis on kolm momenti: -Substants(ousia), mille suhtes protsess toimub -Vorm(eidos, morfe), mille poole protsess püüdleb. -Steresis(röövimine)s.o. Vastassuunaline mõju. Aristotelese metafüüsika kasvad välja bioloogiast. Iga asi on vormi ja mateeria kombinatsioon.
SOTSIOLOOGIA Teadus inimesest ühiskonna liikmena, inimkäitumisest grupis, alates argielu toimingutest kuni globaalsete protsessideni. Sotsioloogia uurib inimestevahelist interatsiooni, sotsiaalset käitumist ja sotsiaalseid protsesse, ühiskonda tema stabiilsuses ja muutmises, sotsiaalset elu tervikuna. Sotsiaalne keskkond ei koosne suvalisetst tegevustest ja nähtustest, vaid need on struktureeritu inimkäitumise ja tekkivate suhetega, mis on teatud viisil korrastatud, seaduspärased ja korduvad. Ühiskonnad on pidevas strukturatsiooniprotsessis, sest inimesed oma tegevusega taastoodavad ümbritsevat sotsiaalset maailma, mis kujundab omakorda neid. SOTSIOLOOGILINE PERSPEKTIIV Berger- teadvuse vorm, võimalus näha inimkäitumist uues valguses, kus kõike nähakse mitte kui loomulikku, iseenesest mõistetavat vaid kui sotsiaalse interaktsiooni tulemit SOTSIOLOOGILINE KUJUTLUSVÕIME Mills- Tegutsemine ...
vabalt avaldada. Kapitalistlikus ühiskonnas domineerib instrumentaalne ratsionaalsus, kuid see tuleks asendada kommunikatiivse ratsionaalsusega. 21. Pierre Bourdieu ühiskond koosneb väljadest ehk sfääridest, millel on kindlad reeglid. Edu saavutatakse siis, kui tuntakse välja reegleid. Inimese edukuse ja klassipositsiooni määrab ära kapitali hulk. 3 liiki kapitali: majanduslik, kultuuriline ja sotsiaalne. Võib üht asendada teisega. Habitus inimesele iseloomulike oskuste, harjumuste, uskumuste ja soovide kogum. Kujuneb välja seal, kus inimene üles kasvab. Habituse kaudu toimub reproduktsioon ebavõrdsuse taastoomine põlvkonnast põlvkonda. Klass ja maitse inimese klassipäritolu paneb paika tema elustiil ja tema maitse toidu, riietuse jne osas. Kultuuriline kapital on inimese üldine kultuursus (kombed, haritus jne). Sümboliline kapital seda kapitali omab see
2.Loeng Majandus ühiskonnas Mõisted: Ühiskond- otsaalsete suhete ja interaktsioonide süsteem (struktuur), mis seob indiviide, kellele on omane ühine kultuur ja kes end selle ühiskonnaga samastvad(identiteet). sotsiaalne struktuur- sotsiaalset tervikut moodustavate elementie vahelised püsivad seosed ja vastastkune tgevus; võimaldab määratleda indiviidi/grupi kohta (staatust) sotsiaalses süsteemis (nt ühiskond, orgaanisatsioon, pere..). Käsitletav erinevalt nt sotsiaal- majanduslik struktuur, institutsionaalne, tähendusstruktuurid jm kultuur ühiskonnaliikmetele iseloomulik eluviis (sh väärtused ja normid),koos nende poolt loodud materiaalsete väärtustega. Majanduskultuur - veendumused, hoiakud ja väärtushinnangud, mis kujundavad üksikisikute, organisatsioonide ja institutsioonide majanduslikku tegevust. Väärtused- indiviidi või grupi arusaamad sellest, mis on ihaldusväärne, sobiv, õige, vale; -abstraktsed ideaalid ja moraalipõhimõtte...
Nädala tegevused: 5. Filosoofia üliõpilastele ja teistele huvitatutele: 5.1. Lugege kolm keele- ja kultuurifilosoofia-alast lühiesseed: Borgese esseed "Raamatute kultusest" ja "Ühe nime vastukajade ajalugu" (Jorge Luis Borges, Valik esseid, Tõlk. Ruth Lias, Tallinn: Vagabund, 2000) , ning Tõnu Viigi esseed "Metslase automaat" (Eesti Ekspress, 28.11.2008). Lugege üle ka Pascali mõtted harjumuste kohta. 5.2. Kirjutage ise väike essee keele loomusest või inimese "mina" ja keele / kultuuri vahekorra kohta. 1. Milliste küsimustega tegelevad järgmised filosoofia valdkonnad: Esteetika- küsib ilu, kunstiteose ja sellise kohta. Küsib ilu olemuse järgi aga ka kunstiteose mõtte, olemuse, piiride ja kunstniku enda loovuse järgi. Saab küsida, mis printsiip või struktuur või omadus see on, mis teeb ühe asja inetuks ja teise ilusaks. Kas see asub objektil või sõltub ilu vaatlejast. Kas ilu on oluline kunstiteose puhul? Poliitikafilosoof...
põhjuseid. Kui käitumisel puudub subjektiivne mõte, siis sotsioloog seda ei uuri. 20. Inimtegevuse/-käitumise neli peamist ideaaltüüpi kirjeldage ning tooge näited. Vastavalt ideaalsele tüübile, sisaldab kapitalism endas nelja põhiomadust: · eraomand kõigil kasutootvatel tegevustel · kasumi saamine/tagaajamine · firmade ja ettevõtete vaheline konkurent · Laissez Faire, või valitsus ei sekku majandusse 21. Pierre Bourdieau: mis on sotsiaalne väli, habitus ning kuidas mõjutab kogukapital (koosneb sotsiaalsest, kultuurilisest ja majanduslikust kapitalist) inimeste paigutust sotsiaalsel väljal? Näited. Väli on positsioonide ja seisukohtade (nt intellektuaalsed, religioosed, hariduslikud, kultuurilised vm) vaheliste suhete struktuur, võrgustik. Välja piirid on enam või vähem institutsionaliseeritud. Peamisteks väljadeks ühiskonnas peab Bourdieu kunsti-, haridus-, poliitika, seaduse-õiguse- ja majandusvälja
sees. Seega maitse annab mitte võimaluse öelda, et mingid tooted on paremad kui teised, vaid ka inimesed, kes neid definitsioone kasutavad, on paremad/halvemad kui teised. Bourdieu plussiks on see, et habituse üritab üle saada paljudest seni vaevanud dihotoomiatest: sturktuur/tegevus, vabadus/vajadus, ratsionaalsus/irratsionaalsus. Tegevus struktureerib, Kuid teisest külljest on tegemist liigse determinisimiga - kui habitus suunab tegevust, siis mis suunab habitust? Oht, et tekib ka ,,materiaalne ideoloogia" (Miller 1987) ehk selline nägemus, kus inimestega seostatakse nende valikud otse, ainult materiaalsust vaadates, mistõttu näiteks mustus alamate klasside juures (alati suhteline!) tundub klassidele iseomane, valik. Samuti uusrikkad saavad ainult imiteerida ja alamklassid olla marginaalsed. Alamklassid ei tarbi sellepärast nii, et neil on selline maitse, vaid sellepärast, et nad on vaesemad.
7. Kirjeldage kirjandusvälja. Kirjandusväljal konkurents positsiooni omamise ja taotlemise vahel. 2 alavälja opositsioon piiritletud (kõrge kunst, tõsine kirj, süvamuusika, toodetakse peamiselt sümboolset kapitali) laiaskaalaline (laiatarbekult, tootmine mittetootjate jaoks, võimalikult suur kasum/turg). Välja keskmes on sümboolne võimu omamine. Sümboolne ja kultuuriline kapital: Tunnustus ja tuntus, teatav eeliste kogum, mis võimaldab teistest paremini läbi lüüa / habitus, tarbitavad kultuurilised kaubad ja agendile antud akadeemilised tunnistused. Kapital jaotub ebavõrdselt Kirjandusväli kui ümberpööratud majandusväli: bestselleri kirjutamine ei too veel kaasa sümboolset võimu: ehk kellest võib saada arvamusliider ja kellest mitte. Milline on kirjandus(teaduse) ja psühholoogia suhe? Psühholoogia võib uurida nii kirjanikke kui kirjanduslikke tegelasi. Samas kasutavad kirjanikud psühholoogia abi et tegelasi luua
sihiratsionaalne tegevus ratsionaalset eesmärki taotletakse ratsionaalsete vahenditega. Põhilised märksõnad on: edu, saavutus, kasu. väärtusratsionaalne tegevus so käitumine, mille määravad ära teatud olulised väärtused ühiskonnas. Afektiivne e emotsionaalne tegevus-tegevuse aluseks hetkeline tunde- ja/või emotsionaalne seisund. Traditsiooniline tegevus- tegevuse aluseks sissejuurdunud harjumus. 23. Pierre Bourdieau: mis on sotsiaalne väli, habitus ning kuidas mõjutab kogukapital (koosneb sotsiaalsest, kultuurilisest ja majanduslikust kapitalist) inimeste paigutust sotsiaalsel väljal? Näited. PIERRE BOURDIEU- PRANTSUSE SOTSIOLOOG. SOTSIAALNE VÄLI ON SOTSIAALSETE FAKTORITE KOGUM, MIS MÕJUTAB INIMESE TEGUTSEMIST JA KÄITUMIST. HABITUS ON INIMESE ISELOOMULIKE OSKUSTE, HARJUMUSTE, USKUMUSTE, EELISTUSTE JA SOOVIDE KOGUM. KOGUKAPITAL ON KOGU ÜHISKONNA POOLT TOODETUD RESSURSS
1. Sihiratsionaalne tegevus - ratsionaalset eesmärki taotletakse ratsionaalsete vahenditega (märksõnad edu, saavutus, kasu); 2. Väärtusratsionaalne tegevus - so käitumine mille määravad teatud olulised väärtused ühiskonnas; 3. Afektiivne e emotsionaalne tegevus - tegevuse aluseks on hetkeline tunde ja/või emotsionaalne seisund; 4. Traditsiooniline tegevus - aluseks sissejuurdunud harjumus. 21. Pierre Bourdieau: mis on sotsiaalne väli, habitus ning kuidas mõjutab kogukapital (koosneb sotsiaalsest, kultuurilisest ja majanduslikust kapitalist) inimeste paigutust sotsiaalsel väljal? Näited. Bourdieau järgi on habitus ühtaegu loov - esilekutsuv printsiip ja praktikate klassifitseerimise printsiip inimeste (agentide) kujutluses ning see väljendub nende käitumises. Habitust luuakse ja reprodutseeritakse alateadlikult, ilma teadliku keskendumiseta
Lenin ja Marx. Prantsuse ühtlaselt, ilma järskude üleminekuteta. sotsioloog Pierre Bourdieu on loonud ,,väljateooria" Revolutsiooniline arenguteooria-ühiskonna arengus (majanduslik, poliitiline ja kultuuriline). Samuti ka eri esineb radikaalsete muutuste perioode kõrvuti suhteliselt kapitali liigid (majanduslik, kultuuriline ja sotsiaalne), stabiilsete aegadega. mida saab omavahel ümber vahetada. Habitus tähendab 8 inimesele iseloomulikke omadusi. Reproduktsioon on kasumlikkust maksimeerida (abielu, laste saamine, ebavõrdsuse taastootmine põlvkonnast põlvkonda. kuritegevus). 3.Interaktsionistlik paradigma-Ühiskond eksisteerib eelkõige inimeste ettekujutustes ja nende omavahelises Sigmund Freudi psühhoanalüüsi üldine teooria käsitleb suhtlemises
kunsti tootmise-tirazeerimise-säilitamise ja levitamisega tegelevad asutused, organisatsioonid ja seltsid Marketing (turustamine) Tarbijaskonna uuringud: tarbijate liigid, eelistused (demograafiliste, sooliste, hariduslike jt kriteeriumide järgi), ostustrateegiad, kunsti tutvustamine ja müük Pierre Bourdieu (1930-2002) Majanduslik kapital Sotsiaalne kapital- tutvusringkond Kultuuriline kapital- haridus, oskused Pierre Bourdieu Habitus (sättumus) püsivate ja korduvate eelistuste, kalduvuste, mõtlemis- ja käitumismallide süsteem. Habituse kandjaks on inimene kui sotsiaalne olend (sotsiaalne "agent" ehk toimija) Väli sotsiaalne ruum, kus käib pidev võitlus sümboolse kapitali eest erinevate sotsiaalsete toimijate (agentide) vahel, mis mõjutab toimijaid sõltuvalt nende asendist sellel väljal. Heteronoomsuse/autonoomsuse alge (massitoodang/ elitaarne toodang)
Sissejuhatus filosoofiaase I loeng Filosoofilise antropoloogia mõtteviisid ehk strateegiad: 1)etoloogiline 7)konstruktivistlik ja 2)voluntaristlik strukturalistlik 3)eksistentsialistlik 8)materialistlik 4)klassikaline 9)psühholoogiline 5)kristlik 10)psühhoanalüütiline 6)romantismile omane 11)analüütilisele filosoofiale omane Filosoofiline antropoloogia on filosoofiline uurimus inimesest, tema loomusest, omadustest ja elust 1. Entsüklopeediates etoloogiline mõtteviis/strateegia inimese definitsioon Wikipeedias: Human beings, or humans (Homo sapiens -- Latin: "wise human" or ...
Filosoofia Filosoofia läte asub kõrgemas puhtas uudishimus. Kaks koolkonda: - Joonia koolkond, mis esitab küsimuse asjade algusest ja põhjusest. (vesi, tuli,maa, õhk) - Sofistid, kes tegelevad inimese küsimustega ning otsivad elutarkust. Platon ühendab need suunad. Kolm filosoofia põhiküsimust: 1) Mis on tõene? (tõde on suhteline) 2) Mis on hea? 3) Mis on ilus? Uusajal I.Kant: -Mida ma võin teada? - metafüüsika -Mida ma pean tegema? - moraal -Mida ma võin loota? - religioon -Mis on inimene? - antropoloogia Filosoofia (tarkusearmastus) dedfinitsioon: Filosoofia on kogu tõelisuse metoodiline uurimine selle puhtas iseeneses olemises. TÖÖS! Filosoofia eesmärgiks on tervikliku maailmapildi saavutamine. Filosoofia ainevaldkonnad: Filosoofia tegeleb kõigega, kuid erilisel viisil. METAFÜÜSIKA tegeleb maailma tervikuga, s.o. ''esimene filosoofia'' (Aristoteles), siin...
Vaimne (mittemateriaalne) kultuur koosneb abstraktsest inimloomingust (keel, mõtted, uskumused, reeglid, kombed jne) Kultuuri pole ilma loojate kandjateta. Ühiskond ei eksisteeri ilma kultuurita. Kõrgkultuur suhteliselt sügava ja vaimselt nõudliku iseloomuga looming, mis peamiselt orienteerub väikesele elitaarsele tarbijaskonnale Massikultuur vaimselt suhteliselt vähenõudliku iseloomuga looming, mis orienteerub laiale tarbijaskonnale Pierre Bourdieu habitus (loengumärkmed paberkandjal, jaotatakse loengus) Sotsioloogia üldkursus Loengumärkmed VI SOTSIALISEERUMISPROTSESS Sotsialiseerumine uute ühiskonnaliikmete ettevalmistamine eluks sotsiaalses maailmas, so protsess, kus indiviid õpib mõtlema, tundma ja käituma vastavalt antud grupi normidele. Grupi seisukohast liikmete taastootmisprotsess. Funktsionalistlik vaade: sotsialiseerumine on lõpptulemus täielik mugandumine valmis mudelitega
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
