silmas armastust kahe inimese vahel, eeskätt mehe ja naise vahelist erootilis-romantilist armastust. Inimestevaheline armastus esineb eri vormides mitmesugustes inimsuhetes perekonnaliikmete, sõprade ja partnerite vahel Tihti käib armastusega kaasas ka armukadedus, soovimatus oma armastatu lähedust teistega jagada. Kanada sotsioloog John Alan Lee on määratlenud kuus armastuse stiili: •Eros – füüsilisel külgetõmbel põhinev kirg •Ludus – mänguline, naljatlev armastus •Storge – sõprusel põhinev armastus •Pragma – pragmaatiline armastus •Mania – üliemotsionaalne, meeletu romantiline armastus •Agape – isetu ja vaimne armastus Что такое для вас любовь? • Для меня любовь, это когда я обнимаю её и
niiet me kõik mõjutame üksteist, nii tegudes kui ka suhetes. Näitena ühiskonnas hakkab laialdaselt abielude lahutamine toimuma, järelikult on tekkinud sotsiaalne probleem ja tuleks analüüsida miks ja mis viib just antud ajahetkel inimesi eriaegadel ja eririikides lahutama. Sotsioloogia eesmärk on ühiskonda paremini mõista, nt miks inimesed jätkavad millegi uskumist kuigi see pole tõsi ja see on tõestatud. Näiteks inimesed elavad kauem värskes õhus töötades. Sotsioloog uurib miks isiklik probleem või kogemus muutub ühiskonna probleemiks. Näiteks töökoha kaotus on sinu prob ja kui sellega liitub veel hulk töötuid muutub see ühiskondlikuks probleemiks. Sotsioloogi töö on andmeid koguda ja tõlgendada tekkinud situatsiooni. Samuti ka ennustada asjade edasiminekut. Ei ole kindlat tõde või teooriat, mis kõike seletaks, kuna ühiskond on pidevas muutumises siis muutuvad ka teooriad ja tõed. 2. Auguste Comte'i, Emile Durkheim'i, Max Weberi roll sots
TLÜ RASI Sissejuhatus sotsioloogiasse Mikko Lagerspetz, Sofia Joons, Peeter Vihma 1.MILLEGA TEGELEB SOTSIOLOOG?......................................................................................3 2.SOTSIOLOOGIA KUI TEADUS................................................................................................ 7 3.STRUKTUUR JA FUNKTSIOON............................................................................................ 11 4.SOTSIAALSED NORMID JA VÄÄRTUSED..........................................................................15 5.SOTSIAALSED ROLLID...................................
Küsimusi: 1. Sotsioloogi ja poliitiku suhetest- Sotsioloogia on "väärtustevaba" selles mõttes, et seda võib kasutada väga mitmete erinevate eesmärkide saavutamiseks. Teadus ise ei sisalda kohustust ühe või teise väärtustesüsteemi heaks töötada (M. Weber). - Samas too ei tähenda seda, et sotsioloogil endal ei või (ja pea) olema väärtusi (poliitilisi, usulisi, eetilisi tõekspidamisi). Sotsioloog kui kodanik, poliitik, filosoof. Kuna sotsioloogia siiski on empiiriline teadus, sotsioloog püüab aru saada sellest, mis tegelikult toimub. See võib olla talle meeltmööda või mitte, aga tema kohustus teadlasena on selgitada asjade tegelik seis. 2. Sotsioloogia teaduseideaalid ja -eesmärgid Durkheimi ja Weberi järgi - Durkheim :Inimeste elu reguleerivad reeglid on püsivad (perekonnaelu, majandus) ja toimivad inimestes eraldiseisvana.
Sotsioloogia kordamisküsimused eksamiks 07.01.2009 1. Mis on sotsioloogia? Kes on sotsioloog? Sotsioloogi roll ühiskonnas. Vastus: Teadusharu ja amet, mida sageli aetakse segamini sotsiaaltöö ja "inimeste aitamisega". Andmete kogumist võib nimetada statistikaks, andmete tõlgendamist ja konteksti panemist aga sotsioloogiaks. Sotsioloogia on teadus, mille roll pole mitte ainult esitada andmeid, vaid seletada ja ennustada ühiskonnas toimuvat. Sotsioloogia on teadus, mis uurib inimese käitumist grupis. Eeldus, et inimese käitumist ei saa seletada
Majandusteadus vs sotsioloogia Majandusteadus uurib ,,majanduslikke" nähtusi. Eeldab, et inimesed on egoistid, kes püüavad saavutada võimalikult suurt kasumit. Sotsioloogia uurib ka teisi sotsiaalseid nähtusi peale ,,majanduslike". Ei eelda, et inimesed on egoistid. Õigusteadus vs sotsioloogia Õigusteadus uurib õigust, seadusi. Õigusteadlane analüüsib ja kritiseerib õigusnormide sisu. Sotsioloogia ei uuri ainult õigust. Sotsioloog tavaliselt õigusnormide sisu ei kommenteeri. Seega rõhuasetused on erinevad nendel teadustel. Ajalugu vs sotsioloogia Ajalooteadus uurib minevikus toimunut. Ajaloollase eesmärgiks on anda konkreetsete sündmuste täpne kirjeldus ehk ajalooline tõde. Sotsioloogia uurib tänapäeval toimuvat. Sotsioloogi eesmärgiks on uurida üldiseid seaduspärasusi (miks midagi toimus), mitte konkreetseid sündmusi. Kultuuriantropoloogia (etnoloogia) vs sotsioloogia
..................................................................................26 2.7. Wilfredo Pareto (1848-1923)................................................................................30 3. Kaasaegsed sotsioloogia teooriad................................................................................31 3.1.1. Funktsionalistlik teooria................................................................................ 31 3.1.2. Talcott Parsons (1902 1979) ameerika sotsioloog:.....................................31 3.1.3. · Robert K. Merton (sünd.1910):...................................................................32 3.1.4. Konfliktiteooria ............................................................................................ 32 3.1.5. · Erving Goffman .......................................................................................33 3.1.6. · Harold Garfinkel ..................................................
Sotsioloog tahab uurida, kuidas inimese haridus on sotsiaalse päritolu mõjutanud tema sissetulekut. Mis on selle uurimuse sõltumatu(d) muutuja(d)? Haridus/sots päritolu Sotsioloogid uurisid perekondi, kus kasvasid väikesed lapsed, et näha kuidas vanemad lapsi kasvatavad. 10 a. hiljem uurisid nad neid lapsi, et näha milline on nende edasijõudmine koolis. Milliseid andmeid sellisest uurimusest saadakse? Longitudinaalseid. Milline uurimistulemus on paremini kooskõlas konfliktiteoreertilise stratifikatsiooni teooriaga? Intelligentsuse korrelatsioon inim. sissetulekuga on 0,45 isa sissetuleku korrelatsioon inim. enda sissetulekuga 0,30. Inimene ei taha valetada, kuna see on tema jaoks ebameeldiv. Milline neist väidetest ei sobi kokku ratsionaalse valiku teooriaga? Kui me vaatame abielupaare, siis peaks ilmnema positiivne korrelatsioon abikaasade ilu vahel. Mees ei suuda enam üksindust taluda ja teeb enesetapu. Millise enesetapu vormiga on te...
Sotsioloogia ja ajalooteadus Traditsiooniline eristus nende vahel: Ajalooteadus uurib minevikus toimunut. Sotsioloogia aga olevikus toimuvat. Tegelikult uurivad ka sotsioloogid (eriti ajaloolise sotsioloogia esindajad) tihti üsna kauges minevikus toimunud sündmusi ja ajaloolased väga hiljuti toimunud sündmusi. Teine võimalik eristus: Ajaloolase ülesanne on enamasti mingite konkreetsete inimestega toimunud konkreetsete sündmuste täpne kirjeldamine. Sotsioloog püüab aga teha rohkem üldistusi. Ajaloolased sellise eristusega muidugi nõus ei ole väites, et ka ajaloolased teevad üldistusi. Sotsioloogia ja kultuuriantropoloogia Traditsiooniline eristus nende vahel: Antropoloog (etnograaf, etnoloog) uurib “võõraid”, mitte-lääne, traditsionaalseid kultuure. Sotsioloog uurib modernseid kultuure. Tegelikult püüavad mõlema distsipliini esindajad vähemalt oma teooriates hõlmata kõiki kultuure, nii traditsionaalseid kui modernseid
tegijad suuremal või vähemal määral tegelevad. Neid probleeme on mugav esitada vastandustena, vastand-mõistete paaridena, millede vahelt uurija peab tegema valiku. Allpool nimetatud probleemidest on paljud omased kõikidele sotsiaalteadustele, mitte ainult sotsioloogiale. Samuti pole järgnev nimekiri lõplik. 1. Milline on teadlase roll? Positiivne vs normatiivne lähenemine. Positiivne (positivistlik) lähenemine sotsioloog ei tohi uuritavate inimeste ellu sekkuda, peab olema passiivne kõrvalseisja, ütlema kuidas asjad tegelikult on. Normatiivne lähenemine sotsioloog peab üritama ühiskonda paremaks muuta, seda vajadusel kritiseerima, ütlema kuidas asjad peavad olema. 2. Millisel tasandil ühiskonda uurida? Mikro- vs makrosotsioloogia Mikrosotsioloogia sotsioloog peab uurima inimeste vahetut suhtlemist ja seda kuidas nad maailma näevad.
Sotsioloogia ja ajalooteadus Traditsiooniline eristus nende vahel: Ajalooteadus uurib minevikus toimunut. Sotsioloogia aga olevikus toimuvat. Tegelikult uurivad ka sotsioloogid (eriti ajaloolise sotsioloogia esindajad) tihti üsna kauges minevikus toimunud sündmusi ja ajaloolased väga hiljuti toimunud sündmusi. Teine võimalik eristus: Ajaloolase ülesanne on enamasti mingite konkreetsete inimestega toimunud konkreetsete sündmuste täpne kirjeldamine. Sotsioloog püüab 1 Sissejuhatus sotsioloogiasse aga teha rohkem üldistusi. Ajaloolased sellise eristusega muidugi nõus ei ole väites, et ka ajaloolased teevad üldistusi. Sotsioloogia ja kultuuriantropoloogia Traditsiooniline eristus nende vahel: Antropoloog uurib "võõraid", mitte-lääne, traditsionaalseid kultuure
(Tema kui vastutustundega kodaniku jaoks aga selline järeldus on möödapääsmatu!) Sotsioloogia on “väärtustevaba” selles mõttes, et seda võib kasutada väga mitmete erinevate eesmärkide saavutamiseks. Teadus ise ei sisalda kohustust ühe või teise väärtustesüsteemi heaks töötada (M. Weber). Samas too ei tähenda seda, et sotsioloogil endal ei või (ja pea) olema väärtusi (poliitilisi, usulisi, eetilisi tõekspidamisi). Sotsioloog kui kodanik, poliitik, filosoof. Kuna sotsioloogia siiski on empiiriline teadus, sotsioloog püüab aru saada sellest, mis tegelikult toimub. See võib olla talle meeltmööda või mitte, aga tema kohustus teadlasena on selgitada asjade tegelik seis. 3. Millised on sotsioloogi neli rolli Michael Burawoy järgi? Akadeemiline public Mitteakadeemiline publik
Kivirähk, Andrus sündinud 17. augustil 1970. aastal on hariduselt ajakirjanik, kes on lõpetanud Tartu ülikooli. K. on sotsioloog Juhan Kivirähki vend. K. on abielus ajakirjanik Ilona Martsoniga. K. alustas humoreskidega 15-aastaselt. K. töötab Eesti Päevalehes. K. sai kuulsaks 1990 aasta alguses Ivan Orava lugudega. Kivirähu kuulsaim raamat on ,,Rehepapp". K. on toonud eesti kirjandusse täiesti uue huumori. Vana huumor oli sotsiaalne, uus on absurdne. K. kirjutab lugusid seeriatena, kus tegutseb isik, kelle pilgu läbi maailma nähakse.
edasi ametis. * Kodu ja perekonna roll ühiskonnas ja kasvatuses tõusis. * Martin Lutheri õpetuse järgi oli abielu jumala kingitus. *Vallalisust peeti vääraks. *Inimene hakkas oma keha häbenema. *Hakati jälgima kõnepruuki ja kontrollima oma väljendusviisi. *Oluliselt muutus lastekasvatus. Traditsioonilise perekonna väljakujunemine Suurpere asendus üha sagedamini vanematest ja lastest koosneva üksusega. Emile Durkheim, Prantsuse sotsioloog on väitnud, et perekonna ülesanne on lapsi headeks inimesteks kasvatades kaasa aidata ühiskonna stabiilsuse säilitamisele. Perekonna loomist seostati üha enam emotsionaalse kokkusobivusega. Perekonna alustoeks peeti mehe ja naise loomuse, naiselikkuse ja mehelikkuse vastandlikkust. Muutused abieluperekondlikes suhetes XX sajandil Senisest rohkem hakati tähtsustama perekonna loomise rituaalset külge. (laulatus, pulmatseremoonia)
vastastikust sõltuvust ja vastastikuse sõltuvuse erinevate vormide sotsiaalseid tähendusi (Turner 2002). Antropoloogid Malinowski, Mauss, Schneider ja Levi-Strauss on kaasa aidanud selle teoreetilise perspektiivi tekkimisele sotsiaalteadustes, kuigi antropoloogiline töö keskendus laiemale vahetuse süsteemide ulatusele nagu näiteks sugulussüsteemid, kinkide vahetus ja üldistatud vahetuse susteemidele (Turner 2002). 2. TEOREETIKUD 2.1 George C. Homans George C. Homans oli Ameerika sotsioloog, keda peetakse biheivoristliku sotsioloogia ning vahetusteooria alusepanijaks. Teda peetakse üheks peamiseks sotsioloogia teoreetikuks 1950. - 1970. aastatel. (Dillon 2009) Ta sündis 1910. aastal soliidses Bostoni kõrgklassi perekonnas. 1928. aastal asus ta Harvardi Ülikooli inglise ja ameerika kirjandust õppima, kuid hiljem hakkas huvi tundma hoopis sotsioloogia vastu. Ajal, kui Homansil polnud tööd, ega midagi teha, otsustas ta osaleda Lawrence Joseph
VÕIM inimsuhetes Võimu tuntuimaks teoreetikuks on Saksa sotsioloog Max Weber. Ta on määratlenud võimu kui inimese või grupi suutlikkust mõjutada teiste tegevust ning saavutada sel viisil oma huvide elluviimine. Niisiis kujutab võim endast teatud laadi suhet inimeste vahel. Võimu üheks eripäraks on see, et ta on inimgruppides ja ühiskonnas ebavõrdselt jaotunud. Mõni inimene või grupp omab otsuste tegemisel alati suuremat mõjuvõimu kui teine. Seepärast kasutatakse võimusuhete kirjeldamiseks ka mõistet domineerimine ehk valitsemine, ülekaalus
Majandusteadus vs sotsioloogia Majandusteadus uurib ,,majanduslikke" nähtusi. Eeldab, et inimesed on egoistid, kes püüavad saavutada võimalikult suurt kasumit Sotsioloogia uurib ka teisi sotsiaalseid nähtusi peale ,,majanduslike" Õigusteadus vs sotsioloogia Õigusteadus uurib õigust, seadusi. Õigusteadlane analüüsib ja kritiseerib õigusnormide sisu Sotsioloogia ei uuri ainult õigust. Sotsioloog tavaliselt õigusnormide sisu ei kommenteeri Ajalooteadus vs sotsioloogia Ajalooteadus uurib minevikus toimunut. Ajaloolase eesmärgiks on anda konkreetsete sündmuste täpne kirjeldus Sotsioloogia uurib tänapäeval toimunut. Sotsioloogi eesmärgiks on uurida üldiseid seaduspärasusi, mitte konkreetseid sündmusi Kultuuriantropoloogia vs sotsioloogia Kultuuriantropoloogia uurib ,,võõraid" kultuure. Antropoloogi eesmärgiks on kommete ja käitumisviiside täpne kirjeldamine
Korduseksam 28.jaanuar. · Referaat. Tähtaeg- 18 detsember · Võimallikud lisa-kodutööd. Tekstifailid on doc või rtf formaadis Sotsioloogia-ühiskonnateadus Majandusteadus uurib majanduslikke nähtusi ja eeldab et inimesed on egoistid kes püüavad saavutada võimalikult suurt kasumit. Õigusteadus vs sotsioloogia Õigusteadus uurib õigust, seadusi, õigusteadlane analüüsib ja kritiseerib õigusnormide sisu. Sotsioloogia ei uuri ainult õigust, sotsioloog tavaliselt õigusnormide sisu ei kommenteeri. Ajalooteadus vs sotsioloogia Ajalooteadus uurib minevikus toimunut, ajaloollase eesmärgiks on anda konkreetsete sündmuste täpne kirjeldus. Sotsioloogia uurib tänapäeval toimuvat. Sotsioloogi eesmärgiks on uurida üldiseid seaduspärasusi,mitte konkreetseid sündmusi. Kultuuriantropoloogia vs sotsioloogia Kultuuriantropoloogia uurib võõraid kultuure. Eesmärgiks on kommete ja käitumisviiside täpne kirjeldamine.
Barthes, Roland prantsuse strukturalismi tähtsaim esindaja, Käsitlenud eriti kunstiliseteksti tähendus ja analüüsimetoodikat; Kirjutab ,,Autori surmas", et kirjandteose autor ei ole tegelikult teksti autor Tekstile Autori andmine tähendab teksti vägivaldset peatamist, tema varustamist lõpliku tähistatavaga, kirjutuse sulgemist. Baudrillard, Jean - prantsuse postmodernistlik kultuuriteoreetik, sotsioloog ja filosoof,Meedia- ja tarbijaühiskonna keskseid kirjeldajaid ja analüüsijaid. Baudrillard'i nägemuse kohaselt on väline külg määrava tähtsusega inimeste nägemuse kujunemisel mingitest sündmustest ning asjad ei juhtu, kui neid ei nähta. Enim pakkus talle huvi tänapäeva hüperreaalne maailm, mis "genereerib reaalsust mudelite kaudu, mil puudub päritolu ja tõelisus" tegemist on vaid simulatsiooniga - hüperreaalsuse kontseptsioon.
Andrus Kivirähk Tutvustus Sündis 17. augustil 1970 Õppis Tartu Ülikoolis ajakirjandust 1996 Eesti Kirjanikkude Liidu liige Töötab Eesti Päevalehes Tal on vend Juhan, kes on sotsioloog Ta on abielus kultuuriajakirjaniku Ilona Martsoniga, kellega tal on 3 last. Raamatud: romaanid ja kogumikud · Kaelkirjak · Õlle kõrvale · Kalevipoeg · Pagari piparkook · Liblikas · Sirli, Siim ja saladused · Rahva oma kaitse · Rehepapp, ehk, November · Papagoide päevad Lavastatud näidendid · Vanamehed seitsmendalt (lavastatud Nukuteatris 1992) ·
Kultuuriteooria kordamine. (Nime- ja terminitestis tuleb määratleda 10 nime/terminit, eksami sooritamiseks on vajalik vähemalt 6 õiget vastust.) A. Adorno, Theodor saksa sotsioloog, filosoof, Frankfurdi koolkonna rajajaid. Uuris isiksuse muutuste seost sotsiaalsete ja poliititliste oludega. Althusser, Louis prantsuse marksistlik filosoof, essee ,,Ideoloogia ja riigi ideoloogilised aparaadid".Peamine uurimisala arenevate süsteemide tunnetusteooria. Austin, John oli inglise õigusfilosoof; tema kirjutistest pärineb moodne õiguspositivism Kõneaktiteooria looja: keeleline üksus, millel terviklik suhtluseesmärk. Lokutsioon mida
Armastuse kunst Erich Fromm Erich Fromm • Elas aastatel 1900-1980 • Sündis juudi perekonnas, sai 22-aastaselt filosoofiadoktori kraadi • Oli saksa-ameerika psühhoanalüütik, filosoof ja sotsioloog, Frankfurdi koolkonna esindaja, üks neofreudismi rajajaid • Püüdis lahendada Karl Marxi ja Sigmund Freudi õpetusi, kritiseerides teravalt mitmeid Freudi seisukohti • Võttis kasutusele mõiste “tarbimisühiskond” • Mitmed tema teosed olid 20.sajandi ühiskonnakriitilise esseistika bestsellerid Kokkuvõte Lugeja saab sellest raamatust ammendava ülevaate venna- ja emaarmastusest, erootilisest armastusest, enesearmastusest ja Jumala-
Tehnikaülikoolist kui teistest Eesti ja välisülikoolidest. Külalislektoriteks on praktiseerivad tipparhitektid ja spetsialistid. Õppejõud on arhitektid Emil Urbel, Irina Raud, Ignar Fjuk, Rein Murula, Vilen Künnapu, Katrin Etverk, sisearhitekt Mait Summatavet, kunstnikud Anu Juurak, Raoul Kurvitz, Aili Vint, Jaan Elken, kunsti- ja arhitektuuriajaloolased Karin Hallas-Murula, Helli Sisask, insenerid Hendrik Voll, Johannes Pello, Linda Madalik, Ülo Amor, Dago Antov, Valdo Suurkask, sotsioloog Katrin Paadam jt. Õppekeskkond 5-aastases õppes toimub õpe päevases vormis. Magistriõppes toimub õppetöö pealelõunati ja õhtupoole, osade valikainete puhul ka sessiooniti. Doktoriõpe toimub sessiooniti. Magistriõpet on osaliselt võimalik läbida teistes Euroopa või maailma ülikoolides. Välisõpinguteks saavad magistrandid kasutada Erasmus ja DoRA stipendiume. Õpingute jooksul läbib magistrand praktika
CHARLES LOUIS MONTESQUIEU DE LA SECONDAT 1689-1755 Elulugu: Sündis 1689. aastal Bordeaux' lähedal mantliaadliku pojana Omandas väga hea hariduse Prantsuse filosoof ja valgustaja Tegutses 18. sajandil Erialaks õigusteadus 20ndates eluaastates oli Bordeaux' parlamendi nõunik ning hiljem ka president Oli ka maailmarändur, kes huvitus eri maadest ja valitsussüsteemidest Tegutses ka ilukirjanduse eriti ajaloo ja filosoofia alal Prantsuse Akadeemia liige Sotsioloog, kes uuris ühiskonda ja riiki Suri 1755. aastal Pariisis Looming "Pärsia kirjad" (1721) "Roomlaste suuruse ja languse põhjustest" "Seaduste vaim"(1748) Loomingu seletus "Pärsia kirjad", milles ta pärsia reisijana kirjeldas Euroopa, eriti Prantsusmaa, olusid. See oli pilkelugu kaasaegsele prantsuse seltskonnale ja valitsusele, kes tegi kahtlasi katseid rahanduse alal. "Roomlaste suuruse ja lang...
(Tema kui vastutustundega kodaniku jaoks aga selline järeldus on möödapääsmatu!) Sotsioloogia on “väärtustevaba” selles mõttes, et seda võib kasutada väga mitmete erinevate eesmärkide saavutamiseks. Teadus ise ei sisalda kohustust ühe või teise väärtustesüsteemi heaks töötada (M. Weber). Samas too ei tähenda seda, et sotsioloogil endal ei või (ja pea) olema väärtusi (poliitilisi, usulisi, eetilisi tõekspidamisi). Sotsioloog kui kodanik, poliitik, filosoof. Kuna sotsioloogia siiski on empiiriline teadus, sotsioloog püüab aru saada sellest, mis tegelikult toimub. See võib olla talle meeltmööda või mitte, aga tema kohustus teadlasena on selgitada asjade tegelik seis. 3. Millised on sotsioloogi neli rolli Michael Burawoy järgi? Akadeemiline public Mitteakadeemiline publik
Andrus Kivirähk Andrus Kivirähk (sündinud 17. augustil 1970) on eesti kirjanik.Andrus Kivirähk õppis Tartu Ülikoolis ajakirjandust. Ta töötab Eesti Päevalehes, kus suur osa tema tekste on esmaavaldatud.Tema raamatut "Rehepapp" on 2004. aastaks müüdud 25 000 eksemplari, mis teeb ta 2000. aastate menukaimaks eesti kirjanikuks.Andrus Kivirähk Kirjanike Liidu liige. Andrus Kivirähk on sotsioloog Juhan Kivirähki vend.Ta on abielus ajakirjanik Ilona Martsoniga. Neil on tütred Kaarin, Liisa ja Teele. Ta on lavastanud näidendeid ja olnud stsenarist ("Lepatriinude jõulud"). On saanud palju kultuuripreemiaid (Lutsu huumoripreemia, parima lastekirjaniku preemia) Looming: Alustas humoreskidega 15 aastaselt. Kuulsaks sai 1990 aastate alguses Ivan Orava lugudega Pühapäevalehes. Ta on toonud eesti kirjandusse täiesti uue huumori. Vana huumor oli sotsiaalne, uus on absurdne
rollidel on omavahel sobimatud nõudmised ja ootused Sotsiaalsete erisuste mõju ühiskonna stabiilsusele Kihistumus toob kaasa inimgruppide eristumise üksteisest. Inimgruppide eristumise alused · Varanduslikud · Regionaalsed, sh linna ja maa või pealinna ja provintsi vahel · Rahvuslikud · Ideoloogilised, sh usulised Võimu olemus ja võimu ressursid Võimu tuntuimaks teoreetikuks on saksa sotsioloog Max Weber. Ta on määratlenud võimu kui inimese või grupi suutlikust mõjutada teiste tegevust ning saavutada sel viisil oma huvide elluviimine. Võimusuhte üheks eripäraks on see, et ta on inimgruppides ja ühiskonnas ebavõrdselt jaotunud. Võimu ressursid võivad olla nii ainelised kui ka vaimsed. Esimeste hulka kuuluvad näiteks omand ja kapital, teiste alla aga teadmised ja kogemused. Nüüdisajal on
proletariaadi vahel. Konfliktiparadigma looja Spencer. · Püüdis luua sünteetilist filosoofiat · Oli mõjutatud evolutsiooniteooriast loodusteadustes, eriti Darwini töödest, aga ka Malthuse teooriast. · Püüdis eristada ajalugu ja sotsioloogiat Max Weber · Sotsioloogia eesmärgiks on fikseerida inimkäitumise subjektiivne mõte, st peab mõistma motiive, käitumise põhjuseid. Kui käitumisel puudub subjektiivne mõte, siis sotsioloog seda ei uuri · Mõistva sotsioloogia rajaja · Majandussotsioloogiale aluse panija. Pareto Itaalia insener, majandusteadlane, sotsioloog, filosoof. Matemaatilise majandusteaduse rajaja. Tunnetas vastuolu majandusliku ratsionaalsuse ja inimeste irratsionaalse käitumise vahel. · Mis on paradigma teaduses? Th. Kuhn teadusrevolutsioonidest. T. Kuhn. Teadusrevolutsioonide struktuur. Tartu, 2003 (1962)
ÜHISKONNA ARENG Ühiskonna arengut iseloomustatakse järgmiste tunnuste alusel: 1. valitsemise järgi diktatuur ja demokraatia 2. majanduse ja tehnoloogia arengu järgi industriaalühiskond, postindustriaalne ühiskond, infoühiskond, teadmusühiskond 3. sotsiaalse võrdsuse ja õigluse põhjal heaoluühiskond 4. sotsiaalfilosoofid jaotavad ühiskonna modernseks ja postmodernseks Tööstusühiskond algas Inglismaalt tööstusrevolutsiooniga, Postindustriaalne ühiskond 19. sajandi lõpust, infoühiskond 20. sajandi keskpaigast, teadmusühiskond 1970.aastatest (muidugi arenenud riikides). Modernne ühiskond 20.sajandi algusest, postmodernne 1970.aastatel Tööstusühiskonna põhijooned: · esikohal tööstuslik tootmine · konveiersüsteem - fordism · aja otstarbekas kasutamine (aeg on raha) · ratsionaalsus vähenes tunnete ja kommete roll, kasvas bürokraatia ja kirjalike normide tähtsus ...
läbi orjandusliku korra feodaalaega, sealt kapitalismi ja edasi sotsialismi. Areng toimub toodangu ja inimeste vaheliste suhete arenedes Marxi ideed Kolm Marxi ideed, millest on välja kasvanud erinevad sotsioloogilised voolud: 1. materialism: majandus on teiste sotsiaalsete nähtuste alus (kultuurimaterialism) 2. klassikonflikt: ühiskond koosneb konfliktsetest gruppidest (Dahrendorf) 3. kriitiline lähenemine: sotsioloog peab püüdma ühiskonda paremaks muuta (Frankfurdi koolkond) Inimese ja ühiskonna olemus Karl Marx leidis, et inimene on hea, koostööaldis ja mugav ning et ühiskonnavormi määrab majandus kui ühiskonna domineeriv institutsioon. Marxi käsitlus inimesest rõhutab heatahtlikkust ja koostöövalmidust. Põhjus, miks inimesed pahatihti teisiti käituvad, tuleneb ühiskonnast. Ühiskond kujundab inimestes ebaloomulikke
õppimine Psühholoogia uurib mõtlemise protsesse. Kognitiivne psühholoogia rõhutab seda, kuidas inimmõistus ideid genereerib e loovat mõtlemist (Fisher 2005: 4). Esindajad: J. Piaget, L.Võgotski, Ulric Neisser, E. Tulving. Uurimisobjektiks on eelkõige info vaimne töötlemine. Loovmõtlemine e loovus väljendub eelkõige võimes luua uut nii ideede tasandil kui ka materiaalses maailmas. Inglise filosoof ja sotsioloog Herbert Spencer (1820-1903) tõi evolutsiooniidee psühholoogiasse sisse juba enne, kui Darwin oma teooria sõnastas. Spencer oli esimene autor, kes hakkas sihikindlalt koguma andmeid pärismaalaste mõtlemise kohta ,et neid teaduslikult üldistada. Teadmisi ja mõisteid saab inimene omandada vaid isiklikku, vahetut meelelist kogemust üldistades. Prantsuse filosoof, etnoloog ja sotsioloog Lucien Levi-Bruhl (1857-1939) - hüpotees eelloogilisest mõtlemisest
kulg etteaimamatu, stiihiline kulg planeeritud ja oodatav tulemus vägivalla kasutamine rahumeelne võimu ülesehitus ja valitsemissuhted muutuvad võimu ülesehitus ja valitsemissuhted jäävad põhiliselt samaks KOLMAS TASE Max Weber Max Weber (21. aprill 1864 Erfurt 14. juuni 1920 München) oli saksa sotsioloog, jurist ja filosoof. Weberi mõjukaimaks panuseks sotsioloogiasse on tema teos "Die protestantische Ethik und der 'Geist' des Kapitalismus" ("Protestantlik eetika ja kapitalismi vaim"), kus ta esitas hüpoteesi, et 16. sajandil toimunud reformatsiooni tagajärjel kujunenud protestantlik eetika, eriti kalvinistlik tööeetika, aitas olulisel määral kaasa kapitalismi võidukäigule. Poliitilises filosoofias oli Weberi oluliseks panuseks 1919. aastal Münchenis peetud loeng
Postindustriaalse hiskonna erinevus tstushiskonnast 19. sajandil kujunenud tstushiskond omandas 20. sajandi viimaseks veerandiks sedavrd palju uusi jooni, et hakati rkima uuest hiskonnatbist POSTINDUSTRIAALSEST EHK TSTUSJRGSEST HISKONNAST. Sotsioloog DANIEL BELLI pakutud termin mrgistas krgeltarenenud tstushiskonda, millele olid omane krgtehnoloogia massiline kasutamine, kirju klassistruktuur ja mitmekesised vrtushinnangud. Kuivrd postindustriaalne hiskond on tstus- ehk industriaalhiskonna jtk, iseloomustatakse seda sagely vrdluses tstushiskonnaga. Suurim nihe hiskonna arengus puudutas tootmistegevust. Tertsiaar- ehk TEENINDUSSEKTORI OSATHTSUS KASVAS KIIRESTI hankiva ja ttleva tstuse arvel. Majandusressursid hinnati mber. Sellest tulenevalt lhtutakse riigi majandusliku vimsuse hindamisel erinevatest kriteeriumidest tstushiskonna puhul peetakse thtsamaks tstustootmist ja tootmisvimsust, POSTINDUSTRIAALSES HISKONNAS AGA TEADUSE JA TEHN...
I Loeng 1. Mis on sotsioloogia? Kes on sotsioloog? Sotsioloogi roll uhiskonnas. Eestis suhteliselt uus teadus, kuna NL päevil kontrollis riigivõim tugevalt seda, mis seondus tegeliku olukorra kirjeldamisega. Kui ei taheta kriitikat ühiskonnale, ei taheta ka sotsioloogiat. Üldjuhul seostatakse sotsioloogi statistiku ja andmete kogujana. Tegelikult on sotsioloog siiski midagi enamat. Andmete kogumist võib nimetada statistikaks, andemete tõlgendamist ja konteksti panemist aga sotsioloogiaks. Andmete kogumine ilma neid seletamata, tõlgendamata, ei ole sotsioloogia. Sotsioloogi peamiseks ülesandeks ongi erinevate ühiskonnanähtuste kirjeldamine ja põhjendamine. Sotsioloogi nö. kutsehaiguseks suhtumine, et ,,asjad ei ole nii, nagu nad paistavad". Põnev ei ole mitte ainult
Teine põhiklass, töölised, on küll õiguslikult vabad, kuid majanduslikult mitte. Omandi puudumine ei võimalda neil enestel toota ega luua rikkusi, vaid sunnib müüma tööjõudu. Marx väärtustas tööjõudu kui peamist tootmistegurit. Kaks kapitalistlikku tootmise põhilist tõukejõudu olid toota kasumit ning püsida konkurendis. Adam Smith oli majandusteooria rajaja, kes propageeris vabaturumajandust ning taunis riigi sekkumist majandusse. Max Weber oli sotsioloog, kes uuris kapitalistlikku tootmisviisi vaimseid eeldusi, võimu olemust ja tüüpe ning lõi klassikaks muutunud bürokraatia teooria.
igapäevaseid kohustusi täites. Suhtlemine kolleegide ja klientidega-umbes 30%. Erialane haridus- umbkaudselt 20% või vähem. Max Weber kui teadlane Peaaegu kõik tollased ja nüüdisaja bürokraatiauurimused algavad ja vahel ka lõpevad Max Weberi ideedega. Max Weber, sündinud 1864 ja surnud 1920, oli väga mitmekülgne ühiskonnateadlane, filosoof ja sotsioloog, kuulsaim bürokraatiateoreetik läbi aegade. Nagu ikka, pidas ka tema puhul paika ütlus, et geniaalsus ja hullumeelsus käivad käsikäes, nimelt kannatas ta sarnaselt paljudele teistele suurkujudele psüühiliste häirete all. Weberi bürokraatia mudel Ametliku asjaajamise püsivus vastavalt kindlatele reeglitele. Süsteemipärane tööjaotus. Kindel administratiivne hierarhia. Ametnike erialane ettevalmistus. Administratsiooni riiklik finantseerimine koos
Karl Heinrich Marx Karl Heinrich Marx oli saksa filosoof, majandusteadlane ja poliitik, üks rahvusvahelise kommunistliku liikumise rajajaid. Ta sündis 5. mail 1818 Trieris, Saksamaal advokaadi perekonda, oli juudi päritolu. Marx ei olnud ainult sotsioloog ja politoloog, vaid ka aktiivne revolutsiooni organiseerija. Marx oli suurimaid maailmapildi muutjaid kahekümnendal sajandil. Õppis Bonni ülikoolis õigusteadust, Berliini ülikoolis filosoofiat. Berliini ülikooli jäigad protseduurireeglid ja Marxi boheemlaslik elu ei sobinud kokku ja doktorikraadi filosoofia alal sai ta lõpuks hoopiski Jena Ülikoolist. Pärast seda töötas Marx ajakirjanikuna ajalehe "Rheinische Zeitung" juures, kust ta peagi pidi poliitilistel põhjustel lahkuma. 1843
Andrus Kivirähk Sündis 17.augustil 1970 Tallinnas Töötab Eesti Päevalehes Alates 1996 Eesti Kirjanike Liidu liige Ta teeb Raadio 2 Mart Juurega saadet Rahva Oma Kaitse, kus nad kommenteerivad nädala sündmusi Haridus Tallinna 32. Keskkool (1988) Tartu Ülikool ajakirjanduse eriala (1993) Pere · Ema on Nukuteatri näitleja, isa on telerezissöör. · Tal on õde ning ta vend, Juhan Kivirähk, on sotsioloog. · Ta on abielus ajakirjanik Ilona Martsoniga. Neil on 3 tütart. Looming Alustas humoreskide kirjutamist juba 15-aastaselt. Avaldanud novelle, humoreske jm ajakirjades Looming, Vikerkaar, Pikker ja ajalehtedes Pühapäevaleht ning Eesti Päevaleht. Toonud Eesti kirjandusse uue (teistsuguse) huumori. Ta on ehk Eesti noorema generatsiooni üks viljakaimaid autoreid, kes kirjutab nii lastele kui ka täiskasvanutele. Kuulsust kogus ta 1990
on ärakulunud või tühi armastus. Romantiline armastus koosneb kirest ja lähedusest ilma kohustuseta. Vennalik armastus koosneb lähedusest ja kohustusest ilma kireta; selline suhe võib valitseda ka staazikate abielupaaride vahel. Mõtlematu armastus koosneb kirest ja kohustusest, kuid selles puudub ühendav ja stabiliseeriv lähedus. Ainult küps armastus koosneb kõigist kolmest komponendist ja selle alalhoidmine nõuab pidevat pingutust. Armastuse stiilid Kanada sotsioloog John Alan Lee on määratlenud kuus armastuse stiili: · Eros füüsilisel külgetõmbel põhinev kirg · Ludus mänguline, naljatlev armastus · Storge sõprusel põhinev armastus · Pragma pragmaatiline armastus · Mania üliemotsionaalne, meeletu romantiline armastus · Agape isetu ja vaimne armastus Psühholoogide Clyde ja Susan Hendricki uuringute järgi on meestele omane pigem Ludus, naistele Storge ja Pragma
Mary Parker Follett Mary Parker Follett oli Ameerika sotsioloog, konsultant, sotsiaaltöötaja, demokraatlike, inimsuhete ja juhtimise teemaliste raamatute autor. (1) Teda tunnustati poliitilise filosoofina ja teadlasena tänu tema esimesele raamatule, mis tegi teda nähtavaks osalejaks intellektuaalses Bostoni elus. Tänapäeval aga peetakse raamatut klassikaliseks eeskujuks institutsioonilisest ajaloost. 1918. aastal M.Follet kirjutas oma teist raamatut „The New State: group organization the solution of popular governance“
" Võimu võib leida peaaegu kõikidest inimsuhetest ja ühiskonnasfääridest. Näiteks ei ole ka väga üksmeelses peres kõik selle liikmed absoluutselt võrdsed, vaid kellelgi, näiteks vanaisal või emal, on suurem mõjuvõim. Poliitikat ja poliitikas tehtud otsuseid pole võimalik analüüsida võimuküsimust kõrvale jättes. Tulenevalt võimu laiast levikust, on tal väga erinevaid avaldumisvorme. Võimu tuntuimaks teoreetikuks on Saksa sotsioloog Max Weber. Ta on öelnud: ,,võimu kui inimese või grupi suutlikkust mõjutada teiste tegevust ning saavutada sel viisil oma huvide elluviimine." Kuidas toimib võim tänapäeva ühiskonnas? Võim on ühiskonda kuulunud selle algusest peale, sest mõeldamatu on ühiskond, mida üldse ei suunata ega reguleerita. Tänapäeval võib suures laastus tuua välja kaks võimu valdkonda. Üheks suurimaks on kindlasti riigivõim. Vanasti võimu teostamisel tugineti tollal autoriteedile ja
Andrus Kivirähk Sündis 17.augustil 1970 Tallinnas Töötab Eesti Päevalehes Alates 1996 Eesti Kirjanike Liidu liige Ta teeb Raadio 2 Mart Juurega saadet Rahva Oma Kaitse, kus nad kommenteerivad nädala sündmusi Haridus Tallinna 32. Keskkool (1988) Tartu Ülikool ajakirjanduse eriala (1993) Pere · Ema on Nukuteatri näitleja, isa on telerezissöör. · Tal on õde ning ta vend, Juhan Kivirähk, on sotsioloog. · Ta on abielus ajakirjanik Ilona Martsoniga. Neil on 3 tütart. Looming Alustas humoreskide kirjutamist juba 15-aastaselt. Avaldanud novelle, humoreske jm ajakirjades Looming, Vikerkaar, Pikker ja ajalehtedes Pühapäevaleht ning Eesti Päevaleht. Toonud Eesti kirjandusse uue (teistsuguse) huumori. Ta on ehk Eesti noorema generatsiooni üks viljakaimaid autoreid, kes kirjutab nii lastele kui ka täiskasvanutele. Kuulsust kogus ta 1990
President on ühtlasi ka valitsusjuht ning omab vetoõigust seadustele. Eestis aga on raske ette kujutada olukorda, kus kellegi ühe inimese käes oleks nii palju võimu nii seadusandlikku kui ka täidesaatvat. Esiteks tuletab see paljudele Eestis elavatele inimestele meelde Nõukogude aega, mis omab tugevalt negatiivset varjundit aega, kus kõik käis ühe partei poolt paika pandud reeglite järgi. Ka mitmed ühiskonnaanalüütikud ei soosi väikeses riigis presidentalismi. Sotsioloog Juan J. Linz väidab, et proportsionaalne valimissüsteem ja parlamentarism on kõige soovitatavam ja presidentalism kõige vähem soovitatav valitsemisviis. Ta väidab, et presidentalism on ebaõnnestunud valitsemisviis tõsiste institutsiooniliste puudujääkide tõttu: fikseeritud ametiaja pikkus, mis muudab valitsuse väga jäigaks; tendents täitevvõimu ja seadusandliku võimu ummikseisuks, mis tuleneb kahe eraldi valitava kogu kooseksisteerimisest;
Karl Heinrich Marx sündis 5. mai 1818 Saksamaal ja suri 14. märts 1883 Londonis. Ta oli juudi päritolu Saksa filosoof, majandusteadlane ja revolutsionäär. Marx ei olnud ainult sotsioloog ja politoloog vaid ka aktiivne revolutsiooni organiseerija. Tema kõige mõjukamad teosed on ,,Kommunistliku partei manifest" ja ,,Kapital". Bonni ülikoolis, kus Marx õigusteadust õppis, vaevas teda kõige enam alkoholism, mis sundis teda siirduma Berliini ülikooli, kus ta hakkas õppima filosoofiat. Berliini ülikooli jäigad protseduurireeglid ja Marxi boheemlaslik elu ei sobinud kokku, lisaks sellele jäid oma ametikohtadest ülikoolis ilma
Riigivõimul on seadusega antud ainuõigus kasutada vägivalda julgeoleku ja sisekorra tagamiseks. Riigivõimu otsused on kohustuslikud kõigile selle riigi territooriumil asuvatele isikutele. Riigivõimul on õigus ja kohustus korraldada riigi igapäevaelu ehk teostada avalikku haldust ning esindada riiki rahvusvahelises suhtlemises. Riigivõimul on üks keskpunkt ja selge võimuasutuste hierarhia. Võim inimsuhetes ja võimu ressursid ehk selle tunnused Võimu tuntuimaks teoreetikuks on Saksa sotsioloog Max Weber. Ta on määratlenud võimu kui inimese või grupi suutlikkust mõjutada teiste tegevust ning saavutada sel viisil oma huvide elluviimine. Niisiis kujutab võim endast teatud laadi suhet inimeste vahel. Võimusuhte üheks eripäraks on see, et ta on inimgruppides ja ühiskonnas ebavõrdselt jaotunud. Mõni inimene või grupp omab otsuste tegemisel alati suuremat sõnaõigust kui teine. Seepärast kasutatakse võimusuhete kirjeldamiseks ka mõistet domineerimine ehk
Andrus Kivirähk Elulugu Sündinud 17. augustil 1970 Tallinnas Lõpetanud Tallinna 32. Keskkooli 1988 a Eesti Päevalehe huumorikülje ine Kroon toimetaja Õppis Tartu ülikoolis ajakirjandust 1993 1996 Eesti Kirjanike Liidu liige Töötab Eesti Päevalehes Sotsioloog Juhan Kivirähki vend Abielus uikranlannast ajakirjaniku Ilona Martsoniga 3 tütart Looming Alustas humoreskide kirjutamisega 15-aastaselt Tuntus- 1990ndate alguses Ivan Orava lugudega Pühapäevalehes On kirjutanud:lühiproosat,humoreske,ro maane,näidendeid,lasteraamatuid, filmi- ja telestsenaariume, följetone ja paroodiaid ajakirjanduses ja kogumikena,tegutsenud publitsisti ja arvustajana.
Jeremy Bentham (15. veebruar 1748 6. juuni 1832) Valitsemine on nagu arstiteaduski, seisneb valikute tegemises mitme halva vahel. Iga seadus on halb, sest iga seadus piirab vabadust. ("Principles of Morals and Legislation", 1789) Jeremy Bentham oli oli inglise õigusteadlane, sotsioloog, filosoof, majandusteadlane ja ühiskondlik tegelane, kes kasutas terminit kasulikkus, kui kõikjal toimivat põhimõtet. Bentham ise väidab, et ta jätkab oma arutlustes joont, mille alguses on vanakreeka filosoof Epikuros. Bentham sündis Londonis jõukas perekonnas ning tema vanemad arvasid, et ta on imelaps, kui leidsid poja istumas isa kirjutuslaual ning lugemas Inglismaa ajalooraamatut. Väike Jeremy alustas ladina keele õpinguid juba kolme aastaselt. 1760. aastal läks ta õppima
Individuaalne ja kollektiivne heaolu Sissejuhatus Tänapäeva ühiskonnas arusaam, et inimese toimetulek pole eraasi, vaid mõjutab kogu ühiskonda. Nüüdisajal on kõik demokraatlikud riigid heaoluriigid, kuid heaolu pakkumise korraldus on erinev. Iga riik pole unikaalne, saab rääkida heaolureziimidest, mis on omased teatava sarnase heaolukorralduse ja -põhimõtetega riikidele. Peamised heaolureziimid Sotsiaaldemokraatia Konservatism Liberalism Sotsiaaldemokraatia Sotsiaalhüvesid peavad saama kõik kodanikud, olenemata sissetulekust või sotsiaalsest staatusest. Õigus saada tasuta arstiabi või haridust on samasugune. kodanikuõigus bagu õigus valida. Peamine heaolu pakkuja on riik(valitsus). Kehtestatud on kõrged maksud. Progresseeruva tulumaksu abil vähendatakse varanduslikke erinevusi, mis on kogu poliitika üheks eesmärgiks. Sotsiaaldemokraatia Jõukad nõus maksma, s...
Mõneti oli ta naturaalmajanduse ideoloog ja leidis, et väärtuste võrdlemisel raha ainult segab. Sama ajastu majandusteadlasi on teise jaotuse järgi liigitatud ka poliitilise ökonoomia teadlaste alla ning seda lähtuvalt majandusteaduse tolleaegsest seotusest riigiga. Karl Marx Karl Heinrich Marx (1818 Saksamaa - 1883 London) oli juudi päritolu Saksa filosoof, majandusteadlane ja revolutsionäär. Marx ei olnud ainult sotsioloog ja politoloog vaid ka aktiivne revolutsiooni organiseerija. Marksism Omistas masside, eriti proletariaadi osatähtsust ajaloos. Tööline ei müü tööd vaid tööjõudu. Tööjõu kui kauba väärtuse määrab tööaeg, mis on ühiskondlikult vajalik tööjõu tootmiseks ja taastootmiseks. Jaotab kapitali põhikapitaliks ja käibekapitaliks. Analüüsib ühiskondliku kapitali taastootmist ja ringlemist. Merkantilistid Merkantilism on 15
Naine 2 Tartu Ülikool Filosoofiateaduskond Tõlk Naine 3 Tallinna Ehitusteaduskond arhitekt Tehnikaülikool Mees 2 Eesti Muusika- ja Klarneti eriala helilooja Teatriakadeemia Naine 2 Tartu Ülikool Sotsiaal-ja haridusteaduskond sotsioloog Mees 3 Tartu Ülikool Loodus- ja tehnoloogiateaduskond insener Naine 2 Tartu Ülikool Filosoofiateaduskond ajakirjanik Naine 3 Tartu Ülikool Majandusteaduskond Projektijuht Mees 3 Tallinna Keskkonnatehnika Maastikuarhitekt Tehnikaülikool
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
