Ühiskonna kihistus Inimesed jagunevad kihtidesse: · Majandusliku jõukuse järgi(rikkad, vaesed) · Elustiil, väärtushinnangute või päritolu järgi(eliit,mass) · Hariduse · Vabameelsuse ja võrdsuse väärtustamise järgi(nahavärv,rahvus,sugu) Sotsiaalne mobiilsus on inimeste liikumine ühest ühiskonnakihist teise( lihttöölisest spetsialistiks,ajalehepoisist miljonäriks). Kas eesti ühiskond on sotsiaalselt mobiilne? Too mõni näide. On piisavalt mobiilne, Oleg Gross. Ajalehepoisist miljonäriks. Kõrgemat staatust omavad grupid kuuluvad ülemistesse kihtidesse, nad omavad seda, mida antud ühiskonnas peetakse väärtuslikuks. Kõrge staatusega gruppe nimetatakse eliidiks. Eliidist eristub mass. Mis on teie arvates Eesti ühiskonnas olulisemad väärtused? Võim, raha, haridus. Sotsiaalsed rollid Omistatud staatus rajaneb tunnustustel, mis üle inimestel puudub kontroll( ...
Ühiskonna sektorid. Võim. Kodanikuühiskond. Ühiskonna kihistus Pt 2.1. - 2.5. Ühiskonna sektorid Esimene e avalik sektor Teine e erasektor Kolmas e mittetulundussektor Kas on võimalik, et mõnda sektorit pole? Mida tähendab töötamine eri sektorites? Avalik sektor Võimude lahusus ja tasakaalustatus seadusandlik e legislatiivne võim täidesaatev e eksekutiivne võim kohtuvõim Poliitikaja avalik haldus Riigiteenistujatel oma seadus Võim ühiskonnas
Kodanikuühiskond ja erasektor on seotud: kodanikuühiskonnast kasvavad välja inimesed, kes hakkavad hiljem erasektorites töötama. Kodanikuühiskond: sihtasutused, mittetulundusühendused, seltsingud Kodanikuühiskond on vajalik- kodanike õiguste ja vabaduste tunnustamine, võimu legitiimsus, neil peavad olema oma õigused ja kohustused. Avatud Eesti fond-avaldab kuulsate inimeste teoseid ja artikkleid (nt. L. Meri teoseid) Virtuaalseltsingud (nt. Õnnepank) Ühiskonna kihistus: * Ühiskond jaguneb sotsiaalsetesse kihtidesse, elustiili, väärtuse orientatsiooni, aga ka päritolu järgi, mis seab inimesed kindlale positsioonile. Tänapäeva ühiskond jaguneb: * Kõrgklass ehk eliit. Mille tunnuseks on juurdepääs riigi võimule või vaimueliit - autoritaarsus/lugupeetus. * Keskklass. Ühiskonna enamik, tavakodanikud. * Alamklass. Madalama sotsiaalse staatusega seisund (väike haridus, madal palk, lihtne töö)
Eestis on neid kolme liiki mittetulundusühingud(MTÜ-d), sihtasutused (SA-d) ja seltsingud. MTÜ-de asutamine ja asjaajamine on kõige lihtsam, seetõttu on neid ka kõige rohkem. Seltsingud on mitteformaalsed ühendused , mida ei registreerita , seetõttu puudub ülevaade nende hulgast või tegevusest. Tänapäeval võib seltsinguteks pidada ka virtuaalseltsinguid postiliste, kuhu on koondunud ühesuguste probleemide või valdkonna vastu huvi tundvad inimesed. Ühiskonna kihistus ; sotsiaalne staatus ja sotsiaane roll Mitmed ühiskonna jaoks olulised tunnused jagavad inimesed kihtidesse ehk teisiti öeldes ühiskond on sotsiaalselt kihistunud. a) majandusressursside alusel klassideks b)Elustiili, väärtusorientatsiooni, aga ka päritolu baasil kujunevad staatukihid nagu eliit ja mass. Kihistus mängib olulist rolli ühiskonna korrastamisel ja sidumisel, sest paigutab iga inimrühma kindlale positsioonile. Sotsiaalne kihistus muutub tavaliselt
Tööleht kordamiseks §1.11.6 1. Ühiskonna mõiste, valdkonnad ja sektorid. 1) Kirjeldatud on ühiskonnaelu valdkondi. Kanna kirjelduse number vastava mõiste ette. _1_POLIITIKA _6_ ERAELU _3_ KULTUUR _2_ MAJANDUS _8_UHISKOND 1. Riigi juhtimist ja toimimist korraldav tegevus 2. Tootmise, kauplemise ja teeninduse valdkond 3. Mitme inimpõlve poolt loodud vaimsed ja materiaalsed väärtused 4. Ühiskonna osa, mis hõlmab mittepoliitilisi kodanikuorganisatsioone ja ühendusi 5. Moraalinormide kogum, üldtunnustatud põhimõtted, mida sunnib täitma inimese sisetunne ja tõekspidamised 6. Indiviidi isiklik elukorraldus 7. Riigivõimu poolt kehtestatud kohustuslike käitumisnormide ja suhete kogum 8. Inimeste kooselu, elukorralduse viis 2) Paiguta loetletud asutused õigesse sektorisse. Kirjuta sektori järele sobivad numbrid. AVALIK SEKTOR 1, 3, 6, ERASEKTOR 4, 5, 9 KOLMAS SEKTOR 2, 7, 8 1. Tähtvere valla volik...
Kellest ühiskond koosneb. 1) Mõisted §1.3 1)Sotsiaalne struktuurRahvastiku jaotus teatud tunnuste alusel. 2)Demograafia e. RahvastikuteadusUurib rahvastiku struktuuri suurenemist/vähenemist ning liikumist. 3)IiveRahvaarvu muutumine sündide ja surmade ning rahvastikurände tagajärjel. 4)MigratsioonRahvastiku riikidevaheline ränne. 5)RahvusInimeste ajalooliselt kujunenud ühtekuuluvusvorm, mis põhineb ühtsel territooriumil, ajalool, tavadel ja keelel. 6)IntegratsioonÜhiskondlik protsess, mille eesmärgiks on erinevate rahvaste lähendamine. 7)PerekondLähedastest ja üksteisest sõltuvate isikute kooslus, kes jagavad teatud väärtusi, eesmärke, ressursse ja vastutust otsuste suhtes. 8)LeibkondÜhise majapidamisega kooslus. 9)ÜlalpeetavInimene, kes ise palka ei saa. 10)TööjõudKõik tööealised ja töövõimelised inimesed, kes jagunevad a) hõivatud ehk töötavad ja b) töötud inimesed. 11)MitteaktiivsedMittetöötavad pensionärid, õpilased, kodused jm...
ulatuslik, strateegilised majandusharusid erakätesse ei anta. Rikastele kõrgemad maksud. Riik tagab inimestele normaalse elutaseme (SD) Vasak ja parempoolus on lähenenud 19.saj. liberaalid eitasid heaoluriiku kuid tänapäeval nõustuvad sellega kuid kritiseerivad seda. Uusvasakpoolsus e kolmas tee leiab et heaoluriik peab nõudma inimestelt suuremat panustamist, riik peab regu. palku, looma töökohti. Uusparempoolsed- elatustaseme peab määrama inimese isiklik pingutus. Ühiskonna kihistus Sotsiaalne status ja sotsiaalne roll. Ühiskond on sotsiaalselt kihistunud näiteks majandusressurside alusel klassideks. Elustiili, väärtusorientatsiooni ja päritolu baasil kujunevad staatuskihid: eliit ja mass. Sotsiaalne mobiilsus tähendab inimeste või tervete rühmade liikumist ühest ühiskonnakihist teise. Liikumine võib olla horisontaalne. Nüüdisühiskonnas räägitakse sotsiaalsest klassist, mille puhul pole omandisuhe ainumäärav, arutatakse ka elustiili.
KORDAMINE 2. ÜHISKONNA SIDUSUS õp. lk. 29-59 2.1. Ühiskonna mõiste ja põhikomponendid Ühiskond-suurte inimhulkade kooselu korrastatud viis Avatud ja suletud ühiskond. Ühiskonna struktuur-Esimene ehk avalik sektor (riigi- ja omavalitsusasutused) Teine ehk erasektor (eraettevõtted) Kolmas ehk mittetulundussektor (kodanikuorganisatsioonid ja -ühendused Pluralism ehk mitmekesisus on ühiskonnale loomulik Ühiskonna sektorite eraldatus ja läbipõimumine- Tulundussektor: Erasektor-Eraettevõtted (AS, pangad, OÜ) Avalik sektor-Riigiettevõtted (raudteed, post, televisioon, energiavõrgud) Mittetulundussektor: Erasektor-Kodanikuorganisatsioonid (Huviühendused, seltsid, klubid, usuühendused) Avalik sektor-Riiklikud, avalikõiguslikud ja munitsipaalasutused ning ametid (Koolid, haiglad, pensioniamet...
o Ajakirjandus läbib tsensuuri o Võimu ja ametnike tegevus on o Võimude tegevus on avalikkuse kõigile teada eest varjatud o Kasutada tohib teiste riikide o "Raudne eesriie" teiste riikide teabekanaleid teabe kasutamine on keelatud. o Valitsuse ja poliitika kritiseerimine o Lubatud on ainult riiki/võimu on lubatud. ülitsav informatsioon. Sostiaalne struktuur ja kihistus o Rahvastiku jaotus teatud tunnuste järgi moodustab sotsiaalse struktuuri o Sostiaalne kihistus väljendab hierarhiat ehk paremusjärjestus Pluralistlik ühiskond o Tolerantne ühikond, kus on lubatud kõikide inimeste ideoloogiad, kultuur jne jne. Kirjutatud ja kirjutamata seadused+näited o Seadused, mida inimesed ei saa mõjutada loodusseadused o Inimese loodud seaduses liigitatakse kirjutatud ja kirjutamata seadusteks
Ühiskonna sidusus Ühiskonna mõiste ja põhikomponendid Ühiskond on suurte inimhulkade kooselu korrastatud viis. Ühiskonna struktuuri moodustavad kolm peamist sektorit: Esimene ehk avalik sektor ( riigi ja omavalitsusasutused) Teine ehk erasektor ( eraettevõtted) Kolmas ehk mittetulundussektor ( kodanikuorganisatsioonid ja ühendused) Mitmekesisus ehk pluralism on ühiskonnale loomulik. Ühiskond, kus inimesed on ühesugused, on tavaliselt vägivaldse poliitika tagajärg. Erinevused suurte inimgruppide vahel on aluseks ühiskonna sotsiaalsele struktuurile ehk kihistumisele. Kihistumine mõjutab inimeste positsiooni ühiskonnas, suhteid erinevate gruppide vahel, kogu ühiskonna arengut. Ühiskonna edukuse määrab oskus juhtida harmooniliselt kõigi valdkondade arengut. Avalik ja erasektor Avaliku sektori tuumaks on riik institutsioonide kogum, mis korraldab valitsemist ja vi...
protestikirjad, nt Balti kett, Fosforiidisõda, Laulev rev. Miks peab kodanik olema aktiivne? Asjatundlik vaidlemine ja avalik protest on demo. Kohustuslik, kodanikel on õigus nõuda, et nende muredega tegeltakse, kodanikel on õigus ise välja pakkuda lahendusi ja ise asju lahendada, paljude murele on kergem tõmmata tähelepanu kuii üksikisiku murele, koos tehes saab tööd jagada ja pakkuda paremaid lahendusi. Ühiskonna kihistus: Ühiskond on sots. Kihistunud: klassideks (majanduslikult), staatusteks (elustiil, väärtused, päritolu). Ühest ühiskonnakihist teise liikumist nim. Sots. Mobiilsuseks (horisontaalne või vertikaalne). Tav. Eristatakse kolme klassi: kõrgklass e eliit, keskklass, alamklass. Nüüdisühiskonna kihistumist mõjutavad: haridustase, vabameelsuse ja võrdsuse väärtustamine üld. Arusaam inim. Sünnipärasest võrd. muudab klassipiirid ületatavateks. Sots staatus inim. Poolt kujund. ja
(tõeline demokraatia vajab lisaks valimistele ja erakondadele veel teisigi kanaleid rahva kaasamiseks- seltsid, ühingud, ühistud, liidud) 2) kodanikuühiskonna majanduslikku mõõdet silmas pidades KOLMAS SEKTOR *MTÜ; SA;seltsingud. 2.4 Ühiskonna kihistus; sotsiaalne staatus ja sotsiaalne roll: *kiht- straatum *kihistumine- stratifikatsioon * Kihistus paigutab inimese kindlasse positsiooni. * Sotsiaalne mobiilsus- inimeste või tervete rühmade liikumine ühest ühiskonnakihist teise. Peegeldab ühiskonna avatust ja arenguvõimet. horisontaalne ühest linnast/ majandusharust teise vertikaalne- lihttöölisest spetsialistiks; keskklassist kõrgklassi *Ühiskonna kihistumise mõjutus: - haridusnäitaja - vabameelsus ning võrdsuse ulatuslik väärtustamine
Kuidas ma näen iga päev väljas olles sotsiaalset kihistust? Sotsiaalne kihistus on mõiste, kus jagatakse inimesed nende ressursside järgi kolme klassi: kõrg-, kesk- ja alamklass. Sotsiaalses kihistuses võib jagada ka inimesed klassidesse nende varanduse, hariduse, võimu, elukoha ja muude tunnuste alusel. Sotsiaalse kihistuse esimene klass ehk kõrgklass on klass, mis pole ühiskonnas tõrjutud nagu alamklass. Keskklass on aga selline vahepealne klass, mis pole nii vastuvõetud kui kõrgklaas, kuid pole ka nii tõrjutud kui alamklass
Taigen kihistatakse 2x3 ja 2x4. Kihistus margariin asetatakse poolele taignast ja kaetakse teise poolega. Margariin Lehttaigen Prantsusemeetodil Kihistus margariinile puistatakse alla ja peale suur kogus jahu ning rullitakse poole suuremaks kui teigen. Poole margariinist asetatakse taigen ja kaetakse teise margariini poolega. Ääred vajutatakse korralikult kinni Rullitakse taigen ligikaudu 1 cm paksuseks, kihistatakse 2x3 ja 2x4. Iga kihistus tuuri vahel lastakse taignal seista külmas 15-20 minutit ning hea oleks kui enne toodete vormimist seisaks taigen külmas 5-6 tundi. taigen 2)Kui valmistatakse taigen küpsetusseguga siis segatakse omavahel · jahu · küpsetussegug · külmvesi ning kihistatakse 2x3 ja 2x4 POOLTOODETE VORMIMINE LEHTTAIGNAST 1) Lõikekookidele Lehttaigen rullitakse 4-5mm paksuseks tükeldatakse teravanoaga soovitud suuruse tükkideks
Seejuures ei seata toetuse tingimuseks poliitilist ustavust valitsusparteile, vaid ainult kodanikuhenduse asjatundlikkust oma tegevusvaldkonnas. *Riik , mis toetab kodanike aktiivsust, pälvib nende lugupidamise. Monopoolne, kodanikuühiskonda tauniv valitsemine seevastu kahandab usaldust ja suurendab rahva ükskõiksust poliitika vastu. *Kodanikuorganisatsioonid mõjutavad poliitikat, osaledes seaduseelnõude väljatöötamisel ja avaladades oma seisukohti valtsuse poliitika kohta. Sotsiaalne kihistus Hierarhiline järjestus ressursside jagunemise alusel. Objektiivsed alused: Isiklikud ressursid(võimed, haridus, tervis, ühiskondlik positsioon) Keskkond, mlles ta tegutseb(elamispiirkond, sotsiaalne keskkond) Kihistumise põhjused Eestis 1. nõukogude haridus ja kvalifikatsioon 2. vanuse piirangud 3. piirangud sootunnuste alusel 4. piirangud rahvustunnuste alusel 5. piirangud mis tulenevad elukohast Sotsiaalne mobiilsus
mooduseid rahva kaasamiseks riigi valitsemisse. Kui majanduslikku mõõdet- sel puhul kasutatakse terminit mittetulundussektor või kolmas sektor. Mõnikord peetakse KÜ rääkides silmas kodanikeühendusi: Mittetulundusühingud (MTÜ-d) - sihtasutused( SA-d) - seltsingud KÜ ei või teenida kasumit, õigemini seda välja jagada. Riik ei toimiks kui sellest välja lülitada kolmas sektor. Moodne riik tunnustab kodanikeühendusi oma partneritena. Ühiskonna kihistus Mitmed ühiskonna jaoks olulised tunnused jagavad inimesed kihtidesse ehk teisiti öeldes- ühiskond on sotsiaalselt kihistunud. Kihistus mängib olulist rolli ühiskonna korrastamisel ja sidumisel, sest paigutab inimrühma kindlale positsioonile. Kihistumus on seotud haridusega, vabameelsuse ning võrdsuse väärtustamisega. Varasemate ühiskondade iseloomustamisel kasutatakse enamasti jaotust klassideks majandusliku positsiooni alusel. Nüüdisühiskonnas räägitakse sotsiaalsest klassist.
Kodanikuühiskonna aluseks on inimeste eneste pealehakkamine ja algatus, mis on vaba riigipoolsest sunnist või reeglitest. Kolmanda sektori organisatsioonid ei tohi kasumit teenida. Kodanikuühiskonna ja riigi suhted · Mitmekesisuse hoidja · Täiendab parteide tegevust · Osaleb seaduseelnõude koostamises- mõjutab poliitikat · Kasvatab demokraatlikke väärtusi Ühiskonna sotsiaalne struktuur Kihistus - Majandusressursside alusel - Päritolu - Väärtushiinangud - Elustiil - Haridusnäitajad Iga inimrühm paigutatakse kindlale positsioonile. Enamasti on kihistumine seotud tänases ühiskonnas haridusnäitajatega. Sotsiaalne mobiilsus - Inimeste või tervete rühmade liikumine ühest ühiskonnakihist teise - Kõrgklass - Keskklass - Alamklass Sotsiaalse mobiilsuse takistajad - Päritolu - Haridus
7. Millised kodanikuühendused Eestis on? + näited. *Mittetulundudühingud (MTÜ-d) -korteriühistud *Sihtasutused (SA-d) -Rakvere Muuseumid *Seltsingud 8. Miks on vajalik tugev kodanikuühiskond? -et inimesed saaksid enda eest seista -erinevate huvide väljendamise võimalus -suurendab demokraatlikke väärtusi nagu sallimine, koostöövõime, omaalgatus. 9. Mõisted: sotsiaalne kihistus, sotsiaaline mobiilsus, sotsiaalne staatus, sotsiaalne roll. -sotsiaalne kihistus- inimeste jagunemine klassdesse e kihtidesse. sotsiaalne mobiilsus- inimeste või tervete rühmade liikumine ühest ühiskonnakihist teise -sotsiaalne staatus- indiviidi positsioon ühiskonna kihis, mille määravad tema päritolu, materiaalsed või vaimsed ressursid. -sotsiaalne roll- staatusele vastav sobilik käitumisstandard. 10
Eesti köök on eesti toiduvalmistamise traditsioon. Eesti köök kitsamas mõttes on eesti rahvustoidud, nende valmistamine ja tarvitamine. Selle all peetakse tavaliselt silmas umbes 19. sajandi keskpaigast tuntud Eesti maarahva argi- ja peoroogasid. Eesti köögi varasem kihistus on üsna sarnane teiste Põhja-Euroopa maadega. Selle määrasid ära kohalik kliima, maaharimistehnoloogia ning ühiskondlikud suhted. Alates põlluharimise levikust olid tähtsaimaks toiduseks kujunenud mitmesugused teraviljatoidud puder, rokk, kört, leem jt. Tähtsaimaks kujunes aga hapendatud tainast tume rukkileib. Leib muutus kogu toidu ja elatise omamoodi sümboliks, muudel toitudel oli vaid leivakõrvase staatus. Musta leiba hinnatakse Eestis tänini
Rahvus ühise keele , traditsioonide , kommete ja kultuuriga inimeste ühte kuuluvus tunne. Integratsioon lõimumine ühiskonna erinevate rahvuste ühtseks tervikuks kujunemine. Leibkond- ühise majapidamisega , omavahel seotud inimesed (perekonnad). Ülalpeetav inimene, kes ise ei toimi ja kellel pole regulaarset sissetulekut. Tööjõud peetakse inimest , kes on 16 aastat vana kuni pensionini. sotsiaalne struktuur näitab kuidas rahvastik riigis jaguneb. Sotsioolne kihistus antud ühiskonnas domineerivad ja vähem domineerivad grupid.
Sotsiaalselt sidus ühiskond Eesti riigi üks pikaajalisemaid arengueesmärke Eesti riigis on kaua aega olnud probleem ning see on see, et Eesti rahvas ei ole sotsiaalselt sidus. Sotsiaalne sidusus tähendab ühiskonna suutlikkust kindlustada oma ühtsus ning liikmete võrdsus ja heaolu. Riigi jaoks on sotsiaalselt sidus ühiskond tähtis. Kõikidel inimestel peab olema juurdepääs tööle, haridusele jne. Eestis pole need asjad veel kõigile kättesaadavad. On olemas kaks probleemi, mis takistavad ühiskonnal olla sotsiaalselt sidus, need on sotsiaalne kihistumine ja sotsiaalne tõrjutus. Sotsiaalne kihistus tähendab rahvastiku astmelist järjestust, mille aluseks on ressursside jagunemine, näiteks et mõndadel inimestel on kergem saada tööd ja haridust kui teistel või näiteks vaesemad ei suuda advokaati lubada endale. Sotsiaalne tõrjutus on olukord, mil inimene ei osale ühiskonna kultuurielus, võimusuhetes ega ressursside jagamises. Riik ja...
Stabiilne - ümbritsev õhk surub tagasi algnivoo suhtes. Labiilne - ümbritsev õhk surub veelgi kaugemale algnivoost ehk võimendab esialgset häiritust. Neutraalne - ümbritsev õhk ei mõjuta jõududega, jääb uuele nivoole. 22. Mis määrab atmosfääri vertikaalse tasakaalu? Millistel juhtudel on atmosfäär stabiilses, labiilses ja ükskõikses tasakaalus? Atmosfääris on õhu vertikaalne tasakaal määratud temperatuuri vertikaalse gradiendiga. Stabiilne kihistus - Õhumassis langeb temperatuur aeglasemalt kui adiabaatiline gradient üles nihutatud väike õhumass jahtub kiiremini kui ümbritsev õhk, tihedus suureneb alla nihutades aga soojeneb kiiremini kui ümbritsev õhk, tihedus väheneb · väike õhukogus liigub tagasi algnivoole · stabiilne stratifikatsioon takistab atmosfääri vertikaalset segunemist, pilvisuse teket Labiilne kihistus - Õhumassis langeb temperatuur kiiremini kui adiabaatiline gradient
Integratsioon - lõiming rahvastikugruppide või riikide omavaheline lähenemine ühtsete väärtuste, arusaamade ja eesmärkide baasil. Leibkond - üksus, mis koosneb kooselavatestinimestest. Ei pruugi olla omavahel sugulased. Ülalpeetav - laps või pensionär, ka puudega tööealine isik, kes palka ise ei saa. Tööjõud - grupp, kes teeb käsul kellegi teise tööd. Sotsiaalne struktuur - rahvastiku jaotus teatud tunnuse alusel. Sotsiaalne kihistus - rahvastiku hierarhiline järjestus ressursside jagunemise järgi. Pluralism - arvamuste paljusus. pluralistlik ühiskond - ühiskonnas on sallitud erinevad arvamused. Karistamatu. Identiteet - ühtekuuluvustunne. Tolerantsus - sallivus teistsuguste arvamuste suhtes. nulltolerants - tolerantsuse täielik puudumine. Kompromiss - vastastikuste järeleandmiste teel kokkuleppele jõudmine. Konsensus - üksmeelse otsuse vastuvõtmine.
Ühiskonna sektorid. Võim. Kodanikuühiskond. Ühiskonna kihistus Pt 2.1. - 2.5. Ühiskonna sektorid Esimene e avalik sektor Teine e erasektor Kolmas e mittetulundussektor Kas on võimalik, et mõnda sektorit pole? Mida tähendab töötamine eri sektorites? Avalik sektor Võimude lahusus ja tasakaalustatus seadusandlik e legislatiivne võim täidesaatev e eksekutiivne võim kohtuvõim Poliitikaja avalik haldus Riigiteenistujatel oma seadus Võim ühiskonnas
tavalistes tornaadodes - kõigest 50-100 m/s Trombi liikumise tee pikkus mõnesajast meetrist mõne kilomeetrini Kuidas ja miks tekib? Vesipüksid jagunevad tekke poolest kaheks: 1) mesotsüklonaalse tekkega vesipüks, mis on sama ohtlik kui klassikaline tornaado 2) mittemesotsüklonaalse tekkega vesipüksiga ei kaasne tavaliselt äikest ja sademeid, vesipüksid on lühiajalisema kestusega Vesipükside tekkimiseks peab õhumasside kihistus olema ebapüsiv, et saaks tekkida konvektsioon Vesipüksid Eestis Eestis on vesipüksid iga-aastased ja tüüpilised saarte läänerannikule, kuid üsna sagedased ka Väinamerel, Liivi, Soome ja Pärnu lahel Vesipüksihooaeg augustis ja septembris Suve jooksul võib Eesti veekogudel tekkida üle 20 vesipüksi Vesipüksid Abruka saare lähistel Vesipüksid maailmas Vesipükse esineb väga palju Floridas (500 vesipüksi aastas).
Ühiskonna KT Mis on ühiskond? Ühiskond on inimeste kooselu vorm, mida iseloomustab kihistumine ja pluralism. Mis on ühiskonna valdkonnad? Majandus: tootmine ja kauplemine Poliitika: riigi kordineerimine ja juhtimine Kultuur: inimese poolt loodud materiaalsed ja vaimsed väärtused Millised on ühiskonna sektorid? I avalik sektor, koosneb võimuasutustest ja omavalitsustest, eesmärk on riigi toim. II erasektor, koosneb eraettevõtetest, eesmärk kasumi teenimine III mittetulundussektor, koosneb mittepoliitilistest kodanikuorganisatsioonidest, eesmärk töökohtade pakkumine, riigivõimu kontrollimine, meelelahutus Mis on kommunikatsioon? Ühiskonna osa, mis iseloomustab info levikut ja seob riigi tervikuks Kommunikatsiooni ül: Majanduse edendamine, riigi sidumine üheks tervikuks, inimeste teavitamine maailmas toimuvast Mis on massikommunikatsioon? Info levimine suurtele inimhulkadele massimeediumite abil. D...
5. Mis on rahvastiku iive? Rahvastiku iive on rahvaarvu muutumine sündidele, surmadele ja migratsioonile. 6. Mõisted! · Positiivne iive - rahvaarvu tõus, sunnib rohkem kui sureb · Negatiivne iive rahvaarvu vähenemine, sureb rohkem kui sünnib · Rahvus inimeste ajalooliselt kujunenud ühtekuuluvusvor, mis põhineb ühtsel territooriumil, ajalool, tavadel ja keelel. · Rahvas - terve ühe riigi elanikkond, neil ei pea olema neid tunnuseis, mis rahvusel · Sotsiaalne kihistus inimeste paremusjärjestus, nende jagunemine hariduse ja varanduse alusel, mida kõrgem kiht, seda rohkem ressursse; inimesed jagunevad klassidesse: o Ülemklass o Keskklass o Alamklass · Pluralism - huvide mitmekesisus, igal inimesel on õigus taööe sobi huvi · Pluralistlik ühiskond - ühiskond, kus on lubatud erinevad vaated, arvamused jne · Enamusotsus huvide demokraatlik arvestamise enimlevinud viis, arvestatakse vaid enamuse huve
Inglise keelel arvatakse olevat mitu standardit Briti, Ameerika ja Austraalia. Ameerika õigekirjastandard sai alguse Noah Websterilt. See erineb Briti omast umbes neljandiku võrra. Nüüdseks kõneleb peaaegu kolm neljandikku emakeelsetest inglise keele kasutajatest Ameerika inglise keeles. Üsna noored on veel Austraalia ja Kanada standard ning tulevikus peetakse tõenäoliseks veel mõne standardi sündi. Keelekasutust mõjutavad nii üksikisikud, sotsiaalne kihistus, teadus, meedia kui ka suurkorporatsioonid. Inglise keele puhul otsitakse tuge keelekäsiraamatutest. Oluline osa on kirjastustel. Näiteks Oxford University Pressil on olemas käsiraamatud oma väljaannete keelekasutuse ühtlustamiseks ja normeerimiseks. Aastal 1926 ilmus sajandi tuntuima Briti keelekasutuse normeerija Henry Watson Fowler´i ,,Dictionary of Modern English Usage" (,,Nüüdisinglise keele kasutuse sõnaraamat"). Uus täiustatud trükk nägi ilmavalgust aastal 1998
· Riik pakub heaoluteenuseid vaid vaestele ning pensionäridele. · Selline heaolumudel pakub võimalusi edukatele ja seab raskesse olukorda madalapalgalised ja töötud. Sotsiaaldemokraatlik heaolumudel · Sotsiaalhüvesid, nagu haridus ja arstiabi, saavad kõik hoolimata sissetulekust. · Riik on peamine heaolu pakkuja · Kõrged maksud. · Toetused ja pensionid on tagatud kõigile hoolimata nende tööpanusest. · Oluline on võimalikult väike sotsiaalne kihistus. Sotsiaalne tõrjutus Sotsiaalse tõrjutuse põhjused: · Töötus · erivajadus nt invaliidsus · Kuulumine vähemusrühma(rahvus,nahavärv) · Piirkondlikud erinevused(kaugematel äärealadel on inimeste sissetulekud ja läbirääkimisvõimalused väiksemad) Sotsiaalne kodakondsus-õigus sotsiaalsele turvalisusele peab automaatselt kuuluma igale kodanikule.Tänapäeval on enamikes riikides siiski suurendatud inimeste oma panust.Näiteks
Sotsioloogiafirmad Avaliku arvamuse uuring. Sots. Struktuur rahvastiku jaotus teatud tunnuste alusel. Demograafia rahvast(tööealised, kooliealised jms) Iive negatiivne Eestis üldise elulaadi ja väärtushinnangute muutumisega. Perekonnatüübid Vabaabielus lastega, lasteta, abielus lastega, lasteta, üksikvanem lapsega, üksikud. Vaimne heaolu kaitstuse ja hoolituse tunne. Tööealine, töötu, ülalpeetav tööealine indiiviid tööta ja palgata. Hierarhia Sots. Kihistus. Pluralism muudab ühiskonna värvikirevamaks pluralismis lubatud vaated, ideoloogiad, organisatsioonid, omandivormid, kultuurid ja sots.grupid. 3 meetodit, mis aitavad tasakaalustada erinevaid huvisid konsensus, kompromiss, enamusotsus. Seaduse vajalikkus aitavad kohaneda, reguleerivad suhteid, säilitavad korda, riigi tegutsemise alused. Sots normide 3 rühma tavad, moraalinormid, õigusnormid. Tähtsaim õigusakt põhiseadus.
Mitmed tarandid ehitati üksteise kõrvale. Põllumajanduslik asustus laiened Kesk- ja Lõuna-Eestis. Põllumajandustoodangut jätkus ka kaubavahetuseks. Süvenes ühiskondlik ebavõrdsus. 5. Keskmine rauaaeg ja viikingiaeg: linnused, kalmed jt muistised. Massiline linnuste rajamine. Rajati põhiliselt küngastele. Salme laevmatused – 6. Eestlased muinasaja lõpul: muutused elatusalades, haldusjaotus ja ühiskondlik korraldus, ühiskonna sotsiaalne kihistus, suhted naabritega. Tihedamalt hakkas levima söödiviljelus. Külad moodustasin linnusepiirkonna, mis omakorda kuulusid kihelkondadesse ning oli alanud veelgi suurema, mitut kihelkonda ühendavate maakondade kujunemine. Ühiskond oli varanduslikult ebavõrdne. Ülikud — talupojad/maaomanikud — orjad Rootsi ja Taani proovisid eestit ristiusustada. Idast korraldati vahetevahel sõjakäike, kuid üldiselt oli seis rahulik. 7. Muinasusund.
Õpetati iga pärisorjast talupoega piiblit lugema, hakati pidama eestikeelseid jumalateenistusi ja vaimulikku kirjandust hakati eesti keelde tõllkima. Rootsi aja alguses olid kirikud hävinud. Viidi läbi nõiaprotsesse, mille käigus surid süütud inimesed. Loobuti ristimisest ja kiriklikust abielulaulatamisest, surnuid maeti vanadesse kalmetesse. Aadlikud muutusid rentnikeks ja neil oli ülemerekaubandusega tegelemine keelatud. Majanduse miinused: tekkis ühiskondlik kihistus. Tartu majandus olukord kujunes ebasoodsaks ja elanikkkond vähenes. Majanduse plussid: manufaktuuride tekkimine, riigisissetulekute kasvamine. Eesti jõukus tuli pealmiselt Venemaa kaubanduse vahendamisest ja kohaliku teravilja väljaveost. Rootsi ajal olid omad plussid ja miinused, kuid mina arvan, et Rootsi aeg ei olnudki eriti hea. Levis küll haridus ja lugemisoskus, kuid seda ei anna võrrelda seda pärisorjuse, mõisakoormiste ja Eesti linnade allakäiguga.
Muinasusund. Tõenäoliselt oli muinasusundi varaseim kihistus üsna sarnane teiste loodusrahvastega, selle olulisemad osad olid animism ning esivanematekultus. Keerukat jumalate panteoni polnud, usuti loodushingedesse, kes elasid metsas, puudes, allikates ja mujal. Neile toodi arvatavasti ohvreid; üsna hilise ajani säilis komme visata allikasse hõberaha või siduda suure põlispuu külge värvilisi linte. Inimese elujõudu ehk väge arvati peituvat tema südames, ajus, suguelundites, veres, juustes, süljes, küüntes
ühtsete väärtuste, arusaamade ja eesmärkide baasil, näiteks Euroopa, sotsiaalne, rahvuslik integratsioon; integratsiooni tulemusel moodustub sidus tervik, mille osad säilitavad oma eripära. LEIBKOND ühise majapidamise kooslus, kasutatakse sissetulekut ühiselt. ÜLALPEETAV ilma sissetulekuta inimene. TÖÖJÕUD kõk tööealised ja jõulised inimesed. SOTSIAALNE STRUKTUUR Rahvastiku jaotus mingite tunnuste alusel. SOTS. KIHISTUS rahvastiku hierarhiline järjestus. PLURALISM e. mitmekesisus mitmesuguste ideede, arvamuste ja organisatsioonide olemasolu ühiskonnas. INDETITEET ühiskonna- või kogukonnaliikmete vaimne ühtekuuluvustunne. TOLERANTSUS sallivus teistsuguse väljanägemise, käitumis- või mõtteviisi suhtes. KOMPROMISS ühe või mitme osapoole järeleandmine oma nõudmistes, eesmärgiga jõuda kokkuleppele. KONSENSUS üksmeel, vastuväidete puudumine otsustavas küsimuses.
- Koera Kaarel rumal, naiivne, laisk; instinktide inimene - Muna Ott tuleb toime igas situatsioonis, oskab kohaneda - Räägu Rein, Ints rahvuslased, ei salli saksu, utoopilise mõtteviisiga - Õuna Endel ropendaja, tegudeinimene, piiratud sõnavaraga - Kupja Hans tundlik, unistaja, ei hooli varandusest - Liina iseseisvusele pürgiv, tervemõistuslik naine (meenutab ,,Libahundi" Tiinat) - Imbi ja Ärni madalam kihistus, soovivad kõike tasuta saada, kättemaksuhimulised, väiklased, ahned Mõisaisandad otseselt tegelastena ei esine, neist saab aimu ainult teiste tegelaste juttude kaudu (vahendatud tegelased). Nad on esitatud pigem naljanumbritena, mitte niivõrd eestlaste vaenlastena. · Hübriidsus: paljud tegelased suhtlevad tihedalt mõisaga ja samas ka varastavad sealt. Ühtaegu käiakse kirikus ja meisterdatakse kodus kratte.
Avalik sektor-nt Paide linnavalitsus,Järvamaa maa valitsus,riigikogu.Erasektor-AS Järva teed,AS Paide vesi, FIE Marika Tuisk.Kolmas sektor e. mtü-Ristiku korterite ühitstu.Valdkonnad:poliitika,majandus,kultuur,õigus,moraal,ko daniku ühiskond.Kodanikuühisk.on avaliku elu sektor,mille raames tegutsevad mittepoliitilised kodanikuorganisatsioonid ja ühendused.Ühiskondlik elu on elu perest ja kodust väljaspool.Eraelu tähendab indiviidi isiklikku elukorraldust( pere,kodu,sõpruskond,).Kommunikatsioon- suhtlemine, sotsiaalne protsess,mis seob ühiskonna-selle valdkonnad,paikkonnad,inimgrupid tervikuteks.Massikommunikatsioon-massisuhtlus on info ühiskondlik korraldus,mille käigus tehniliste vahenditega levitatakse teavet suurele rahvahulgale.Massimeedium- massikommunik.vahend(ajalehed,ajakirjad,raadio,tv).Interaktii vne kommunikatsioon-suhtlemine arvuti teel.Avalik arvamus- inimeste suhtumine ühiskondlikku tegelikusesse.Kommunikatsiooni ül-täidab...
Gregooriuse Laul Lääne kirikumuusika sündi seostatakse püha Ambrosiusega(u.340-397).374 valiti ta Milano linna piiskopiks.Milanos on säilinud lääne kirikulaulu ilmselt vanim kihistus,mida nimetatakse ambroosiuse lauluks,küll on täpselt teadmata kuivõrd oli Ambroosius sellega otseselt seotud. Kindlasti on tema loodud hulk hümnitekste,mis on käibel tänase päevani(Näiteks hümn:"Veni creator Spiritus") Esimesi kristlikke filosoofe,kes käsitles põhjalikkult ka muusikat,oli püha Augustinus(354- 430).Augustinus kirjutas 6. raamatust koosneva teose ,,De musica",millest kasvas välja keskaegne õpetus muusikast.Ta nägi seost muusika ja matemaatika vahel,võrreldes
Kaasab inimesi avalikku ellu, et :saavutada ühiselt seatud eesmärke, esitada riigile konkreetseid nõudmiseid, väljendada oma ideid ja tahet. · Kodanikuühiskonda kuuluvad näiteks: seltsid, usuühingud, isetegutsevad kultuuriorganisatsioonid, mittetulundusühingud(MTÜ, SihtAsutus, seltsing) - püüavad mõjutada riigivõimu, et saavutada vajalikke muudatusi ühiskonnas. Stratifikatsioon ehk ühiskonna kihistus: · inimesed jagunevad eri kihtidesse:klassidesse, elustiili, väärtuste ja päritolu baasil. · sotsiaalne mobiilsus- Eestis on see kiire. inimeste liikumine phest ühiskonna kihist teise: horisontaalne-ühest linnast teise, vertikaalne- lihttöölisest spetsialistiks Võim ühiskonnas: · Ressursid: ainelised- kapital (maa, raha, kinnisvara) ja vaimsed- teadmised, oskused, kogemused. · Kuidas teostatakse võimu
toiduained ja -valmistamisviisid. Peamised rahvusvahelised mõjud tulid linnade ja mõisate kaudu Saksamaalt ja Venemaalt. Vürtspoodidesse ilmusid müügile soolaheeringas, manna, riis, suhkur, kohv ja vürtsid. Naisseltsid hakkasid korraldama kokakursusi, levis hoidistamine. Populaarseks sai talupoja tuhasküpsetatud kartul ja kaalikas. · 1920.-30. aastateks kujunes välja nii-öelda eesti köögi teine kihistus. Sellest ajast on tuntud näiteks sellised Eestis hästi kodunenud ja omased toidud nagu kartulisalat, marineeritud kõrvits ja hapukurk, maksapasteet, kotletid, kartulipuder, kapsarullid, kissell, mannavaht, plaadikoogid jms. · 19.sajandi künnise ületamisega muutus ühtaegu ka euroopaliku kulinaariateaduse suund ja ka serveerimistavad. Vana komme asetada kõik pakutav söögiseltskonna ette ühekorraga (servicc a la rancaise) hakkas tasapisi
On ka aju- ja pagunähtust. Kõrge veeseis kestab aprillist juunini ja novembrist detsembrini , madal jaanuarist märtsini ja augustist oktoobrini. Peipsi saab vett jõgedest ja ojadest keskmiselt 9,3km³ ja sademeist umbes 2km³ aastas.Veekaost moodustab äravool 85,3% ja aurumine 14,7%. Vesi vahetub ligi kahe aasta jooksul. Tugev tuul tekitab järske ja lühikesi laineid .Vee temperatuur on suvel pinnakihis ranniku lähedal kuni 26°C, avajärvel kuni 22°C; temperatuuri ja hapniku kihistus on nõrgad, hapnikuolud aastaringi head. Jääkate püsib harilikult detsembrist aprilli lõpuni, jää paksus harilikult 50-60cm. Loodus. Suurjärv on rohketoiteline (loodeosa kesktoiteline), Lämmi- ja Pihkva järv liigtoitelised. Ülemäära sisaldub järves biogeenseid ühendeid. Kõige rohkem reostavad Peipsit Tartu ja Pihkva ning Rannapungerja jõe kaudu "Estonia" kaevandus. Peipsi elustik on väga liigirohke:
Turusuhete areng põllumajanduses ja selle tagajärjed Alates XII sajandist hoogustus linnade teke ja arenes kaubandus. Põllumajandussaaduste tootmine. Maaisandad olid huvitatud, et talupojad maksaksid loonusrendi asemel raharenti. Talupoegade senist suurem liikuvus. Külaühiskond kihistus varanduslikult. Isandad lasid üha sagedamini talupoegadel end raha eest vabaks osta. J õukamad talupojad suutsid vahel ka talu päriseks osta ja majandada seda edaspidi sõltumatu peremehena. Näljahädalised lk. 152 Talupoegade mõttemaailm ja ellu suhtumine Suur osa talupoegi olid kirjaoskamatud.
Kultuuriks nim. mitme inimpõlve poolt loodud materiaalseid ja vaimseid väärtusi. Eraelu tähendab inimese isiklikku elukorraldust. Rahvus on inimeste ajalooliselt kujunenud ühtekuuluvusvorm, mis põhineb ühtsel territooriumil, ajalool, tavadel ja keelel. Integratsioon on rahvastikugruppide või riikide omavaheline lähenemine ühtsete väärtuste, arusaamade ja eesmärkide baasil. Leibkond - mitu põlvkonda elab koos. Sotsiaalne kihistus peegeldab hierarhiat e. paremusjärjestust. Ühiskonna või kogukonna liimete vaimset ühtekuuluvust nimetatakse rahvuse või riigi identiteediks. Tolerantsus sallivus teistsuguse väljanägemise, käitumise-või mõtteviisi suhtes. Demokraatliku poliitika järgib vastuolude lahendamisel järgmisi põhimõtteid: · Tegutseda tohib ainult seadusega lubatud raamides; · Sõlmitud kokkulepet tunnustavad kõik osapooled; · Lähtuma peab ühisest hüvest ja enamuste tahest.
Kellest ühiskond koosneb? Nimi: RICHARD-SVEN RIVIK 1. Seleta mõisted: Demograafia- rahvastikuteadus (uurib rahvastiku suurust, rahvastiku andmeid Iive- mingi piirkonna rahvaaru muutumine kindla aja jooksul Negatiivne iive- iive, kus rahvaarv väheneb Positiivne iive- iive, kus rahvaarv kasvab Rahvus- identiteet, mida iseloomustab keel, kultuur, usk ja muud tegurid Integratsioon- samasse sotsiaal-majanduslikku süsteemi kuuluvate riikide koondise loomine nende majanduslike ja poliitiliste eesmärkide kooskõlastamiseks Leibkond- majapidamisüksus, mille moodustavad ühise eelarvega ja koos majapidamisotsuseid langetavad inimesed Ülalpeetavad- see, keda või mida peetakse majanduslikult ülal Tööjõud- tööealised isikud, kes soovivad töötada ja on võimelised töötama Sotsiaalne struktuur- mingile ühiskonnatüübile omane rahvastiku jagunemine suurteks sarnaste omadustega kategooriateks Sotsiaalne kihistus- rahvastiku astmeline järjestus, m...
sajandist. · Rahvakalendri kohta on vanemaid kirjapanekuid kroonikates ja reisikirjades. Väga paljud seisukohad on oletuslikud. Eesti rahvakalendri vanimaks kihistuseks on aastaaegade ja loodusnähtuste rütmilisus. · Uuema kihistusena kirikukalendri pühad. Paljud neist andrid muistsetele tähtpäevadele uue nime, aga on säilinud rahvapärimusest ristiusu eelne kombestik. RAHVAKALENDRI VANIM KIHISTUS on oletatud, et põhines peamiselt kuukalendril. Aega arvestati kuu loomisest kuni järgmise kuu loomiseni. · Pühitseti suurte tööde algust ja lõppu ja suuremaid looduse üleminekuid. · Aasta jagunes: suviseks ajaks (5 kuud) tehti põllutööd, kari oli väljas. Jüripäevast 23. aprill mihklipäevani 29. september; talviseks ajaks (7 kuud) loomad olid laudas ja põld lume all. · Peresiseselt oli ajaarvestus söömiskordade järgi
võimuletulekuga sai suur ja ei suutnud end Patriitsid - suursuguste Roomast keisririik. Ta oli majanduslikult ära suguvõsade liikmed, kelle Rooma riigi esimene tasuda, tekkisid juurde esiisad olid usu järgi kodanik. Tähtsatel vaesed ning ühiskon asunud Rooma juba selle kohtadel olid ka kihistus (inflatsioon!). algusaegadel. senaatorid ja Plebeid - kõik ülejäänud riigiametnikud ning kodanikud. provintside asevalitsejad, kuid tavakodanikel ei olnud võimalust osaleda otsustusprotsessides.
Muinasusundi kajastused tänapäeva eestlaste elus. Eesti hõimude ristiusustamise (13. saj) eelse muinasusundi kohta saab teha põhiliselt vaid oletusi keeleajaloo, arheoloogiliste leidude ning üksikute kirjalike allikate põhjal.Tõenäoliselt oli muinasusundi varaseim kihistus üsna sarnane teiste loodusrahvastega, selle olulisemad osad olid animism ning esivanematekultus. Totemismile on vähe viiteid, kuigi kaugemate sugulasrahvaste juures arvatakse sellest olevat jälgi nn karupeiete rituaali näol. Keerukat jumalate panteoni polnud, usuti loodushingedesse, kes elasid metsas, puudes, allikates ja mujal. Neile toodi arvatavasti ohvreid; üsna hilise ajani säilis komme visata allikasse hõberaha või siduda suure põlispuu külge värvilisi linte.
Eksamikordamine 2013 1. teema- Ühiskond kui inimeste olemasolu viis 1.Mõisted: §1.1: · Ühiskond- inimeste kooselu vorm. · Majandus- tootmise ning kauplemise moodustatud valdkond. · Kultuur- mitme inimpõlve poolt loodud materiaalsed ja vaimsed väärtused, teadmised ja tavad. Kultuuri moodustavad rahvakunst, kirjandus, arhitektuur, kujutav kunst, tähtpäevad ja pidustused, viisakusreeglid, muusika jne. · Poliitika- riigi juhtimist ja toimimist korraldav tegevus. · Erasektor ehk tulundussektor- ühiskonna osa, mille moodustab eraomanduses olev majandus, kus tegevuse eesmärgiks on tulu saamine. · Eraelu- indiviidi isiklik elukorraldus. · Tulundussektor- majanduse eesmärk saada tulu. · Avalik sektor- inimese igapäevast elu ja toimetulekut puudutav poliitikat (haridus-, eluaseme-, sotsiaal- ja keskkonnapoliitika). · Mittetulundus...
Eestis loeb enamik uurijaid muinasaja lõpuks 13. sajandi algust, mil Põhjala ristisõjad Eestisse jõudsid. Muinasajal omas usund inimese elus märkimisväärselt tähtsat rolli. Eesti hõimude ristiusustamise eelse muinasusundi kohta saab teha põhiliselt vaid oletusi keeleajaloo, arheoloogiliste leidude ning üksikute kirjalike allikate põhjal, seega ei saa rääkida ka kindlatest mõjudest tänapäeva. Tõenäoliselt oli muinasusundi varaseim kihistus üsna sarnane teiste loodusrahvastega, selle üks olulisim osa oli esivanematekultus. Elust lahkunuid austati ja mingil määral ka kardeti, igal juhul püüti pälvida nende heakskiitu. Surnud maeti metsatukkadesse, mis aja jooksul kujunesid matmispaikadest pühadeks hiieteks, mis olid üldised ohverdamise, ennustamise ja riituste toimetamise paigad. Eestis on tänini tavaks surnuaedade kujundamine suurte puudega parkidena. Tänapäeval kajastub esivanematekultus eriti
põlvkondade samasuguseid huve. Eesti jätkusuutlikkus on jätkusuutlik, sest rahvas peab võimu legitiimseks/õiguspäraseks(nt. reform valiti kaks korda järjest valitsust juhtima), valitsemine on läbipaistev(kõigile avalik), valitsemine kaasab kodanikke(ümarlauad, kodanikuühendused) 6. Ühiskonnaelu sektorid: 1)avalik sektor 2)erasektor e. turundussektor 3)mittetulundussektor 7. Ühiskonna kihistus: sots. mobiilsus inimeste liikumine ühest ühiskonnakihist teise, eristatakse horisontaalset(liikumine keskkonnas nt. ühest linnast teise) ja vertikaalset(liikumine karjääriredelil nt. lihttöölisest spetsialistiks). sotsiaalne staatus positsioon ühiskonnas, olenevalt omandatud väärtustest nt. kõrgklass palju rikkust, maad jne inimgruppide eristumise alused kõrgklass, keskklass, alamklass
haudadest on leitud metallesemeid, kujukesi jms. Veel on säilinud Mükeene lõvivärav, mis on väga märkimisväärne. See periood on jätnud jälje ka Kreeka kunstile, oli selle jaoks mõjuavaldav periood. Sealt on pärit metall. Vana-Kreeka kunst. Praegused kreeklased tulid Kreekasse põhja poolt, nende elulaad oli looduslähedane. Suur mõju nende kunstile ja kultuurile oli Kreeta-Mükeene kunstil. Kreeklased võtsid kasutusele raua. Ühiskond kihistus, eraldus ülikkond. 8.-5. saj eKr valitses orjanduslik demokraatia. Vabadel ühiskonnaliikmetel oli palju võimalusi tegelda vaimse kultuuriga. Muidu tegeldi riigis põlluharimisega ning merega seonduvate elukutsetega. Kreeklased arvasid, et jumalad on küll vägevad, aga inimese taolised ja neid austati kui vanemaid vendi. Umbes 1000 a eKr võib rääkida Kreeka kultuurist ja kunstist eraldi : Arhailine ehk vana aeg (600-480 eKr). See periood lõppeb pärslaste kallaletungi
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
