2. Religioosne pärimus kandub ühelt põlvkonnalt teisele edasi suuliselt 3. Puudub täpselt fikseeritud õpetus 4. Puudub usundi rajaja 5. Personaalsed jumalad enamuse rahvaste juures puuduvad. Võib esineda looja-jumal, kuid teda ei austata. Tähtsad on teisejärgulised jumalused (nt. viljakusjumalused) 6. Väga tähtsal kohal usk loodusvaimudesse ja esivanemate hingedesse. 7. Iseloomulikud nähtused on animism, totemism, maagia, rituaalid ehk riitused ANIMISM on usk loodusobjektide (puud, järved, mäetipud jne.) ning ka loodusnähtuste (torm, äike, tuul) hinge olemasolusse. TOTEMISM tähistab inimese sugulust mõne kindla looma (tootemloom) või harva taimeliigiga. Toemismi puhul pärinevad rühma liikmed (hõim, suguharu) mingist kindlast tootemloomast ja selle rühma liikmed on ka omavahel sugulussidemetes. MAAGIA on tehnika, mida valdav inimene suudab ületada kõik ümbritseva maagia takistused.
27. Shariaat- 28. Sunna- koraani kõrvaltekst 29. Dzihaad- sõda islamiusu kaitseks 30. Sabat- 31. Sünagoog- pühakoda, koosolekud, toorarullid, kokkusaamised 32. Mosee- islami pühakoda 33. Hidzra- 34. Messias- salvitud saadik, kes rahvast viimsel päeval juhib 35. Rabi- juudi jutlustaja 36. Munk, nunn- end usule pühendanud isik 37. Dharma- õpetus, kohustus, seadus 38. Toora- ehk käsk, 1-5 Moosese raamatud Totemism ja selle erivormid Tootem- lind, loom või taim, kellega tajutakse sugulust ja kellest arvatakse end põlvnevat. Tootemobjekt on püha. Rühmatotemism- looma tüüp üldiselt. Individuaalne toteism- konkreetne loom kellega tajutakse sugulust. Soototenism-meestel ja naistel on erinevad tootem loomad. Nautlev totenism-võib tappa ja süüa. Loobuv totemism-tootem asja ei tohi tappa ega süüa. Askees ja selle erivormid Askees- keha piinamise kaudu jumaliku valgustatuseni jõudmine
Arvatakse, et neandertallased olid arenenud, sest nad matsid surnuid ja panid neile haudadesse kaasa materiaalseid asju. Samuti ollakse arvamusel, et neandertallastel oli oma ühiskonnakorraldus, religioon ja kunst. Homo sapiens sapiens kujunes välja u 200 000 a. tagasi. Teda kutsutakse kromanjoonlaseks, kuna tema luustik leiti Prantsusmaalt Cro-Magnonist. 3. Iseloomusta kromanjoonlast (korilus, sugukond, hõim, perekond, uskumused, Altamira, totemism, animism) Cro-Magnoni inimesed ehk kromanjoonlased olid eluviisilt korilased, kütid ja kalastajad. Peamine loom, keda kütiti oli põhjapõder. Relvadeks olid kivist pihukirves, õng, ahing, luust oda. Elati koos 50-75 liikmelistes gruppides. Ühte gruppi kuuluvad inimesed olid tavaliselt suguluses, elasid sugukondades (ühest esivanemast põlvnev püsivalt koos elav inimrühm). Varsti saadi aru, et nii palju inimesi ei saa ühes kohas koos elada, sest toitu
Pühakiri - Piibel Rajaja tekkis Jeesus Kristuse tegevustulemusena. Pühad paigad Vatican, Kolgata mägi. Iseloomulikud riitused ristimine, abiellumine, matused. Sümbolid rist Suhtumine surma loodususundites - kardetakse surnuid, surnu nimesid enam ei kasutata ja sarnased sõnad unustatakse ja mõeldakse nende asemel uued. Et surnu ei hakkaks kodukäijaks, siis purustatakse ta jalaluud vms ja maetakse maa alla ja tähistatakse koht ära, et seda vältida saaks. Totemism ja selle erivormid Totemism tuleb sõnast tootem. Tähistab inimese sugulust mingi looma-, taime-, linnuliigi või esemega. Grupitotemism mingi rühm inimesi samastab end tootemiga(lind, loom, taim, ese) Individuaaltotemism üks inimene samastab end mingi kindla tootemiga Soototemism naisel ja mehel on kummalgi üks, aga erinev totemism. Loobuv totemism ei tohi tootemit tappa ega süüa Nautlev totemism võib tootemit tappa ja süüa
jumal kõrgem vaimolend; on kujutatud armastusväärse isana; võib olla nii monoteism kui ka polüteism loodusvaim elab looduslikus paigas või loodusnähtuses; võivad liikuda inimkujul, kuid on siiski erinevad, nt. päkapikud, näkid, kükloobid maaisand isikud, keda usutakse olevat teatud maaalade kaitsjad fetis esemed, mida usutakse hoidvat või põhjustavat väge, kasutatakse nõidumisel tabu negatiivne totemism; tootemilooma ei tohi tappa; tappes tuleb andeks paluda; usuline keeld mana vägi ehk elujõud; maailm on sellega täidetud; inimesel juustes, küüntes, veres üleminekuriitus riitused, mis viivad inimese ühest seksuaalsest või sotsiaalsest seisundist teise tootem loom, lind, taim või ese, millest usutakse end põlvnevat; positiivne totemism on siis, kui tootemiloomast sõltub elu, näiteks toit; negatiivse
ca 100 – 40 tuhat a tagasi. Varajasim matmisviis – surnukeha peitmine ehk laibamatus Ürgaja usundites ei olnud veel jumalaideed. Ilmselt vanim religioonivorm: animatism (lad. animatus - elusolev) – kogu ümbritsev on elus Selle erikuju: preanimism (lad. pre+anima enne hinge) ehk ka surnukeha pidamine elusaks Sanuti vanimad religioonivormid: Animism (lad. anima – hing) – hingeusk Manism (lad. manes – esivanemad) – esivanematekultus Totemism (odžibve-indiaani k. totem) – usk, et hõimu esivanem on olnud loom Maagia (kr. mageia – nõidumine) Divinatsioon – religioosne ennustamine (nt Delfi oraakel) Jumalausundid tekivad ajaloos suhteliselt hilja. Jumalaidee areng: 1. Varasim jumalakujutlus: taevane üliolend ehk ülijumal – kogu taevas ISE on jumal. Vajadus soodsat ilma andva taevase üliolendi järele tekkis seoses varajase maaviljeluse ja karjakasvatusega.
küttis pihukirvega, elas koopas või okstest onnis) 5. Neandertallased (esimesed, kes matsid surnuid, nende jäänuseid on leitud Saksamaalt) 6. Homo sapiens e tarkinimene (küttimine, korilus, kalapüük) 2. Milline oli muinasaja kunst? Esimesed joonistused kraabiti luule, sarvele või kivile. Hiljem koopamaalid, kus kujutati peamiselt jahiloomi. Pisiskulptuurid, neist tähtsam Willendorfi Venus kujutab lopsakat naist. 3. Mis on animism ja totemism? Animism- usk looduse hingestatusse. Totemism-usk üleloomulikku sosesse teatud rühma inimeste või loomade vahel. 4. Mis piirkondades ja miks kujunesid varased tsivilisatsioonid? Esimesed tsivilisatsioonid kujunesid suurte jõgede ääres, seal oli viljakas maa: 1. Mesopotaamia (Eufrati- ja Tigrise jõgi) 2. Egiptus (Niilus) 3. India (Indus ja Ganges) 4. Hiina (Huang He ja Jangtse) 5. Kreeta 5. Millised olid tsivilisatsiooni tekke eeldused ja põhjused?
Loodususundites on spetsialistid, kes oskavad maagilisi vahendeid erinevatel eesmärkidel kasutada-posija, nõid, šamaan, augur, preester. On ka nn. isehakanud, kes tunnevad, et on Jumalalt saanud sõnumi, mida peavad kuulutama-prohvetid, karismaatikud. Ühest sotsiaalsest seisundist teise viimiseks viiakse läbi üleminekuriitused: laps/sündimine; täiskasvanuks saamine; abiellumine; surm. Levinud totemism-usk sellesse, et põlvnetakse mõnest loomast, linnust, taimest vms, tuntakse reaalset sugulust. Väga tihedalt seotud loodusega. Hinduism-hindud Suuruselt kolmas usund maailmas, 850 miljonit-1 miljard järgijat Tekkinud umbes 1500a eKr, kui aarjalased tungisid Indiasse, panid kirja religioossed reeglid ja tõid kaasa oma usundi, mida nimetati Veda usundiks.
külast) Esines ka tarbekunsti - Vahemere äärest on leitud teokarbitükkidest kaelaehteid, mis on 30 000- 40 000 aastat vanad. Kunsti tekkimine: Põhjuseid võib olla mitmeid: MAAGIA- seotud religioosse maailmaga viljakusmaagia - seoses suure imikusurmaga loodeti saavutada naistele suuremat viljakust. jahimaagia - loodeti saavutada võimu kütitavate loomade üle ning jahiõnn. TOTEMISM- usuti, et inimesed pärinevad loomast/linnust e. tootemlinnust, neid austati. See seletetab ka seda, miks on maalitud loomi, keda ei kütitud. PRAKTILISED HARJUTUSED- on leitud maalitud piisoneid, millel on palju odatäkkeid ja erinevaid kujusid. Teoseid loobiti küttimise harjutamiseks. MÄNGUTEOORIA- (loodud E. Kanti poolt) inimestel oli lihtsalt igav, teoseid loodi mängurõõmuks (käejäljed Austraalias, Altamira makaronid)
polümeistlik. Selles usundis on põimunud mütoloogia, üldfilosoofilised järeldused, paikkondlikud kultused ja jooga õpetused. Hinduism on nii maailmavaade kui ka elulaad. Hinduismi pühakiri kannab nimetust Veedad. Loodususunid jagunevad erinevatesse rühmadesse. Animism ehk hingeusk puud ja taimed omavad hinge. Animatism on eluta looduse hingestamine mõnda mäge, allikat, järve võidakse pidada üleloomulikuks ja pühaks. Animalism usk loomadesse. Totemism eri hõimud peavad end mingi taime- või loomaliigi (tootemi) järglasteks või sugulasteks. Tabu- tootemlooma või tootemtaime ei tohi tappa ega süüa. Taoismi on peetud ainsaks tõeliseks hiinalikuks religiooniks. Mõnikord peetakse seda tarkuseks ja eluviisi aluseks, mis erineb nii filosoofiast kui ka religioonist. Taoism keskendub üksikisiku suhtele maailmaga. Tao ühendab ja on aluseks kõigile nähtavatele esemetele ja
Ajalugu on teadus, mis uurib inimkonna minevikus toimunud sündmusi. Kirjalikud- kroonikud, seadused,ürikud. Suulised-rahavluule(legendid, müüdis), pärimused. Esemelised-maalid, skulptuurid, ehitised, ehted 2. Mõisted: Antropoloogia-uurib inimest kui bioloogilist ja sotsiaalset olendit, tema iseärasusi ja põlvnemist Antropogeenes-uurib inimese arengut etnoloogia-uurib erinevate rahvaste kultuuri animism-usk loodusobjektide ja elutute esemete hingestatusesse totemism-usk, et mõni suguharu või hõim on pärit loomast surnutekultus-usk, mis on hirm elava surnu ees Homo Sapiens-inimese eelkäijja(püstine kõnd, tööriistad, käte kasutamine, kõne, arenenud mõistus) kultuur-inimtegevu ja selle tulemus paleoliitikum-vanem kiviaeg (pikim oeriood) ~2 milj. tagasi mesoliitikum-keskmine kiviaeg, 12 000 eKr neoliitikum-noorem kiviaeg ~7000 eKr viljakas poolkuu-niisked ja viljakas alad keset kõrbelist Lääne-Aasiat. (tekkisid
meisterdati nendest materjalidest skulptuur. Sugukonnas arvestati sugulust naisliini mööda. Koopamaalingud on leitud kogu maailmast. Kuulsamad Prantsusmaa ja Hispaania koobaste seinamaalingud, millel kujutatakse piisoneid ja põhjapõtru. Vanusteks 15 000 – 30 000 aastat. Maaliti punase, musta, harvem kollase ja valge värviga. Loomutruud joonised viitavad nende heale teadmisele. Võib-olla loodeti loomingu kaudu anda jahiretkedele edu. Võib-olla usuti, et nad on nende esivanemad. Totemism on usund, kus arvatakse, et sugukond põlvneb mõnest loomast. Nooremal kiviajal (100 000 – 50 000 eKr ) Inimesed läksid üle anastavalt majanduselt (küttimine ja korilus) viljelusmajandusele.e Õpiti valmistama täiuslikumaid kivist ja luust tööriistu. Kasutati lihvitud kiviesemeid, õpiti kivi puurima. Leiutati nt oda- nooleotsad, pihukirved,. Loomaluudest valmistati nõelu, harpuune kalapüügiks, vibu, silmaauguga kivikirved, kõplad, ketramine, riidekudumine
Religioonisotsioloogia Religioon on üks klassikalisemaid sotsioloogilisi teemasid Teoloogia-arutleb religiooni sisu üle, eeldab üldiselt religiooni tõele vastavust Religioonisotsioloogia- ei tegele religiooni sisuga, ei arutle selle tõusu üle. Uurib väliseid aspekte. Nt kui palju on usklike. Religioossed uskumused Animism- usk looduse hingestatusesse. Nt allikavere ohvripuu, ohvrikivi, ohvripaik. Totemism- usk inimgrupi seotusesse mingi looma –või taimeliigiga. Igal grupil on oma tootem (hundi klann, jäenese klann). Tootemi suhtes on erilised käitumisreeglid. Nt Tootemipost Kanadas Teism- usk teispoolsuses elavatesse jumalustesse, kes kontrollivad siinpoolsust Polüteism (Antiik-Kreeka ja Rooma usundid) Monoteism (Kristlus, Islam) Religiooni universaalsus
noorema venna austus, 4. mehe õiglus naise kuulekus, 5. vanema sõbra ustavus noorema sõbra usaldus. ,,Ära tee teistele, mida sa ei taha, et nemad sulle teeksid" Loodususundid Tänapäeval on säilinud Aafrikas, Okeaanias, Põhja-ja Lõuna-Ameerikas ning Siberis Animism ehk hingeusk puud ja taimed omavad hinge Animatism on eluta looduse hingestamine mõnda mäge, allikat, järve võidakse pidada üleloomulikuks ja pühaks Animalism usk loomadesse; Totemism eri hõimud peavad end mingi taime- või loomaliigi (tootemi) järglasteks või sugulasteks. Tabu- tootemlooma või tootemtaime ei tohi tappa ega süüa . Kasutatud allikad http://web.zone.ee/abx/?scifi=abx/mystika/usundid www.mgm.ee/geo/UHGA/ppt/Religioonjatsivilisatsioonid.ppt http://www.nyingma-buddhism.com/index.php?option=com_mtree&task http://et.wikipedia.org/wiki/Kristlus http://et.wikipedia.org/wiki/%C3%95igeusk http://miksike.ee/docs/referaadid2005/maailma_usundid_terjeaniott
Seda peetakse vanimaks ürgusundiks. Puudub ettekujutus üksikhingedest. On evolutsionismlike algupärateooriaid. Animism usk loodusobjektide, olendite ja esemete individuaalhingedesse, kusjuures eeldatakse, et eksisteerivad individuaalhinged. 6. Mis on maagia? Maagia on loodususundiline või kõrgusundiline riituslik käitumine, mille abil usutakse suutvat enda tahtele allutada üleloomulik väge. Loodetakse teatud talituste ja loitsude abil mõjutada üleloomulikke jõude. 7. Mis on totemism? Totemism usk sellesse, et suguvõsa müütiliseks esivanemaks on olnud kindel loom, harva ka taim või loodusnähtus. 8. Milline oli ajaloos esimene surnute kohtlemise viis (ehk matmisviis)? Surnu peitmine. Neandertali inimene hakkas esimesena surnuid matma, mis toimus kõige varem 100 tuhat, hiljemalt 40 tuhat aastat tagasi. Arvatavasti ajendas seda surnute kartus. 9. Millal ja millega seoses tekkis põletusmatus?
loitsude abil mõjutada üleloomulikke jõude. Erinevalt religioossest käitumisest usub maagilises talituses osaleja, et ta suudab üleloomulikke jõude suunata ja valitseda. Ka paljud religioossed riitused on algselt olnud maagilise tähendusega. Eristatakse analoogiam-t ja kontagioosset m-t. J. Frazeri algupärateooria järgi on maagia olnud ürgseim usundivorm; religioon olevat tekkinud nn. maagia pankrotina. Vt. ka analoogiamaagia, kontagioosne maagia, loits, religioon, riitus. 7. Mis on totemism? totemism (odz totem) (1) Traditsionaalkultuurides uskumus inimeste ja sugukondade sugulussuhetest mõnede loomade, harvem taimede või esemetega (tootemitega). Eristatakse isiku-, rühma-, sugupoolet-i. Abielud totemistlikes kultuurides olid eksogaamsed. Tootemlooma tapmine ja söömine oli tabu, välja arvatud tootemiriituste puhul. (2) Algupärateooria, mille järgi on ürgusundi varajasimas faasis olnud kõikehõlmavaks tootemikummardamine. 8
Neandertallased olid üsna sarnased inimesele, tugevad, jässakad, matavad surnuid. Homo sapiens- tark inimene, kütid, korilased, kalastajad, arenenud aju ja osavate kätega. Iseloomusta muinasaja inimese kunsti. Esimesed joonised kraabiti luule, sarvele, kivile. Hakati tegema koopamaale, katavad seinu või lage. Punase, musta, harvem kollaseja valgega värviga on maalitud piisoneid ja muid jahiloomi. Hakati kaunistama tööriistasid. Animism usk looduse hingestatusse Totemism- usk, kus inimeste eelkäijaks peetakse mõnda looma Mis piirkondades, miks tekkisid varajased tsivilisatsioonid. Kujunesid suurte jõgede äärde, sest siis oli hea liikumisvõimalus, üleujutuste korral viljakas muld. Tsivilisatsiooni tekke eeldused ja põhjused . Eeldusteks viljelusmajandus a metallitöötlemine ning põhjusteks kujunes ülemkiht, kellele vabalt alluti, inimesed allutati juhile vägivalla abil Kirja areng
Religioon 1. Religioon seotus Jumalaga koos kultusega, maailma tunnetamisviis. 2. Müüt omamoodi iidsete aegade teadus. 3. Animism hing, kogu ümbritsev on hingestatud. In. on ühtne kõige ümbritsevaga. 4. Totemism kõik ei ole hingestatud. 5. Esivanemate kultus- inimene elab meie kõrval edasi ka peale surma. Inimese surm ei tähenda inimese täielikku lõppu.(tänapäeval nt hingedepäev) 6. Samanism on olemas suur hulk erinevaid reaalsusi. Nende vahel on võimalik liikuda. Eesmärk saada infot, et lahendada igapäevast probleemi. 7. Dogma alustõed, ei diskulteerita. 8. Polüteistlikud usundid- mitu jumalat 9. Monoteistlikud usundid- üks jumal, nt kristlus, islam. 10
Teiseks, tekitab igas elavas inimeses vähemalt senikaua, kuni tekib harjumus, hirm ja vastikus surnud inimese keha vastu. Loodusreligioonid leidsid lahenduse surmahirmu vastu jõuteguri, mille abil surmahirmule vastu seista ja seda maha suruda. Loodusinimene seadis surma tõsiasjale vastu veendumuse, et elu on ühtne, katkematu ja hävimatu tervik. Tervik, mida tuleb hoida ja säilitada järjekindlate maagiliste rituaalide läbiviimise ja religioossetest tavadest kinnipidamise teel (totemism). Kristlus oma kolmainsuses, astudes algselt loodusreligiooni asemele (et teenida võimu inimeste üle, kuigi mitte ainult), pidi samuti surmahirmu vastu tõhusat droogi pakkuma. Selleks sai nn Jumala arm ja igavene elu. Palve osatähtsus on sõnal, mida inimene saab välja öelda. Põhimõtteliselt on jällegi tegu autosugessiooniga usk ja mõttejõud suudab inimest kannustada peaaegu võimatuteks tegudeks ja religioosseteks veendumusteks.
Ürginimese teooria-Wilhelm Schimdt. Kultuuriringid: 1. Ürgkultuurid (kütitd, korilased) 2. Primaarkultuurid (põlluharijad) 3. Sekundaarkultuurid(karjakasvatus) 4. Tertsiaalkultuurid(modernne ühiskkond) Kõige madalama arengutasemega kultuurid: Lõuna ürgkultuur, Paleo-asiaadi ürgkultuur Artikas, Tsentraalne ürgkultuur, Kalifornia ja Tulemaa indiaanlased. 12-köitelises teoses ,,jumala-idee päritolu" jõuab järeldusele : · Polüteism ega totemism (sugulus looma, linnu, taimega) polnud religiooni algvorm · Selleks oli monoteism. · Religiooni algpunktiks oli ürgilmutus(sellele viitavad müüdid) · See millest müüdid räägivad oli ürgmonoteism. ÜRGMONOTEISM Usuti 1 jumalasse nim. Ülijumal, seostati taevaga. Oli hea tahtlik looja, kes lõi kogu maailma. Kõigis (algtasemel)kultuurides on vihe sellele. ÜRGJUMAL(enim levinud uskumused) Elab taevas, kõrgemal. Sarnaneb inimesele või isale. Ta on kõige looja
1. Vanem paleoliitikum - 150 000 aastat tagasi I Homo habilis - 1,8 milj. (osav inimene, osavinimene) kahejalgsus; ülajäsemed vabaks * toidu kokku kandmiseks * põgenemisel järglaste süles kandmiseks * kivide loopimiseks; õrn kõht. 2. Keskmine paleoliitikum - Euroopas 64 000 aastat tagasi 100 000- 30 000 * neandertallased; 1856 Saksamaal NEANDERTHALI orus Matmine oskus abstraktselt mõelda; usk elu jätkumisest kuskil mujal. animism - usk looduse hingestatusesse totemism - uskumine, et pärinetakse kellestki loomast kannibalism - inimsöömine Üldiselt paremakäelised (kraaped hambavaabal); 10% kõnevõimet; spetsiifiline nina siseehitus; karvaseks tagasi; tupikharu - surid välja 40-30 000 aastat tagasi - jää vaheaeg Viimane jääaeg 30-15 000 (Eestis lõppes 13 000 a.t.) Elasid viimase jääaja esimesel poolel 3. Noorem ehk ülempaleoliitikum 40 000-12 000 aastat tagasi
1. Kuidas kujunes inimene? Iseloomusta etappe Naisekujukesed- rõhutatud sootunnuseid. Natuke hiljem tekkisid 1) Inimahvlane koopamaalid. 2) Australopiteekus (lõunaahvlane) Väike aju, suur nägu, väikest kasvu 3. ANIMISM- usk looduse hingestatusse (puul, kivil jne oli hing) 3) Homo habilis (osavinimene) TOTEMISM- usk, kus inimese eelkäijaks peetakse mõnda looma Toitus surnud loomadest, hiljem hakkas küttima 4) Homo erectus (sirginimene) 2-3 milj. aastat tagasi 4. Mis piirkondades ja miks kujunesid varajased tsivilisatsioonid? Tume ja sile nahk, pikem ja sihvakam, esiletungiv nina. Kasutas Alates 3000 eKr. Kujunesid suurte jõgede ääres: pihukirvest, oli lihasööja, elas koopas/onnis, oli uudishimulik. 1) Mesopotaamia Eufrati ja Tigrise ääres,
Paljudes kultuurides seostatakse surma kuufaasidega või hoopis needusega, mis tuli algse inimese eksimuse tõttu. Samuti võib surm olla ka lihtsalt paha nõidus, sellisel juhul tuleb leida surma põhjustaja ja tema tuleb tappa. Surma suhtutakse (au)kartuse, hirmu või õudusega. Elavaid tuleb hakata surnute eest kaitsma, et surnu ei hakkaks kodukäijaks. Surnutega on seotud ka paljud tabud. Vahel pole üldse mingit kartust surnute suhtes, vahel algul on kartus, hiljem tuleb hoolitsus. Totemism ja selle erivormid Tootem - lind, loom või taim, kellega tajutakse sugulust ja kellest arvatakse end põlvnevat. Tootemobjekt on püha. Rühmatotemism - looma tüüp üldiselt. Individuaalne toteism - konkreetne loom kellega tajutakse sugulust. Soototenism - meestel ja naistel on erinevad tootem loomad. Positiivne totenism - võib ja lausa peab tapma ja sööma. Negatiivne totemism - tootem asja ei tohi tappa ega isegi mitte vigastada. Askees ja selle erivormid
säilinud Aafrikas, Okeaanias, Põhja- ja Lõuna- Ameerikas ning Siberis / animistlikud põlisusundid / Austraalia põliselanike püha mägi- Uluru 32 LOODUSUSUNDID · animism ehk hingeusk puud ja taimed omavad hinge · animatism on eluta looduse hingestamine mõnda mäge, allikat, järve võidakse pidada üleloomulikuks ja pühaks · animalism usk loomadesse; · totemism eri hõimud peavad end mingi taime- või loomaliigi (tootemi) järglasteks või sugulasteks. · Tabu- tootemlooma või tootemtaime ei tohi tappa ega süüa . 33 Allikad · http://etv.err.ee/index.php?03309 Eesti Televisiooni saated maailma usunditest · http://www.miksike.ee/docs/referaadid2005/maai lma_usundid_terjeaniott.htm · www.wikipedia.org/wiki · http://www.nooruse.ee/e-ope/opiobjektid/kristlus
Hoiak ehk suhtumine. (religioonide ühine tunnus) 3. Defineerige, mis on müüt religiooniteaduse mõttes? 4. Mida tähendavad religiooniteaduse mõisted ,,sakraalne" ja ,,profaanne"? Sakraalne ehk püha (nähtus, oled, paik, ese, milles on üleloomulik vägi. Profaanne ehk tavaline, igapäevane, ilmalik ja loomulik. 5. Mis on animatism ja mis on animism? Animatism on õpetus, mis seletab, et kogu meid ümbritsev on elus. Animism on hingeusk. 6. Mis on maagia? Nõidumine, võlumine. 7. Mis on totemism? Uskumine sellesse, et hõimu esivanem on olnud loom. 8. Milline oli ajaloos esimene surnute kohtlemise viis (ehk matmisviis)? Laibamatus (surnu peitmine). 9. Millal ja millega seoses tekkis põletusmatus? 10. Kes hakkasid ajaloos esimesena surnuid matma? Neandertali inimesed. 11. Mida tähendab hiina usundites mõiste ,,dao"? Dao=kulg. 12. Kuidas nimetatakse hiina usundites printsiipi, mis tähendab ,,mehelik, valge, soe, taevane, loov"? Yang 13
'täiuslik värv', ühendatud kas surma või eluga. Ühel teisel aborigeenisuguharul on sarnase matuserituaali puhul punase asemel musta ja valge kombinatsioon ja markeerimatu on värvita. Veel ühel suguharul on must leinavärviks paarispõlvkondadele, punane isadele-poegadele. Indiaanlaste puhul esineb sama vastandus heli ja vaikuse vahel. Järeldus: mingit kollektiivset alateadvust pole olemas. (Totemism olevat lihtsalt erand klassifikatsioonide üldproblemaatikas.) Klassifikatsioonid, mis on totemistlikud selle sõna laiemas tähenduses, st et mille järgi ainult ei mõelda, vaid ka elatakse, tekitab raskuse, kuna on tihedalt seotud kapriisse demograafilise arenguga. Tekib sünkroonia (e. süsteemi, strukturaalsest vaatepunktist) ja diakroonia (demograafiline areng selles antud) konflikt, mis puudutab ka keelt
Selles tähenduses on müüt teaduse-eelne või alternatiivne maailmaseletus. 4. Mida tähendavad religiooniteaduse mõisted ,,sakraalne" ja ,,profaanne"? Profaanne (ld profanus pühitsematu, ilmalik) normaalseisund. Sakraalne võib olla hüveline või rüve. 5. Mis on animatism ja mis on animism? Animatism elusolev/kõik ümbritsev on elus. Animism (lad. anima hing) hingeusk 6. Mis on maagia? Maagia nõidumine, võlumine 7. Mis on totemism? Usk, et hõimu esivanem on olnud loom 8. Milline oli ajaloos esimene surnute kohtlemise viis (ehk matmisviis)? Varajasim matmisviis surnukeha peitmine ehk laibamatus 9. Millal ja millega seoses tekkis põletusmatus? 10. Kes hakkasid ajaloos esimesena surnuid matma? Neandertaalased. 11. Mida tähendab hiina usundites mõiste ,,dao"? Dao kulg. 12. Kuidas nimetatakse hiina usundites printsiipi, mis tähendab ,,mehelik, valge, soe, taevane, loov"? Yang. 13
„profaanne“? Sakraalne: ehk püha on nähtus, olend, paik või ese, milles on üleloomulik vägi, millel on usundiline kaitse ja mida austatakse, kummardakse ja teenitakse Profaanne: tavaline, igapäevane, ilmalik ja loomulik 5. Mis on animatism ja mis on animism? animatism: vanim religioonivorm (kõik, mis ümbritseb, on elus). aminism: hingeusk, usk individuaalse hinge olemasolusse 6. Mis on maagia? – nõidumine, võlumine 7. Mis on totemism? – usk, et hõimu esivanem on olnud loom, taim, loodusnähtus 8. Milline oli ajaloos esimene surnute kohtlemise viis (ehk matmisviis)? – surnukeha peitmine ehk laibamatus 9. Millal ja millega seoses tekkis põletusmatus? – noorem kiviaeg (hilisneoliitikum), (tuli teeb surnu pärissurnuks ja välistab laiba tagasituleku, hing siirdub suitsuga teispoolsusesse, arenenud kujutlused teispoolsusest 10. Kes hakkasid ajaloos esimesena surnuid matma? – neandertaali inimesed 11
ne (nutab karu, müts) fantaasia abil rakendab oma tegevusi uutele obj.dele; 1b. Jäljendatud skeemide projits.ne uutele objektidele (pappkaanega põrandapesu); 2. Indeksi ja tegevuse eristamine: kujuteldava objekti identif.ne eelneb selle kasutamisele tegevuses, suureneb distants reaalsusest, 2a. Lihtne 1objekti samastamine teisega (käsi on auto); 2b. Jäljendamismängud (olen kirik). 3. Sümbolite kombinatsioonid: kujuteldavad stseenid, tegelased (Freud, ,,lapselik totemism") II staadium (4-7a) sümboliline mäng muutub korrastatumaks, reaalsust jäljendatakse üha täpsemalt, sümbolilises mängus osalejate sots.rollid täiendavad üksteist rohkem. Neist kujunevad reeglitel põhinevad mängud. Soolise identiteedi areng (Freud): laps omandab soolise identiteedi samasoolise vanemaga identif.des (et saada lahti süü- ja hirmutundest, mis tekivad fantaasiatega kadestatava vanema asendamisest) oidipaalkonflikt. Piaget´aga leidis, et intellekt
oma maal elavatelt talupoegadelt) 3. Eestlaste tee muinasusundist luterlikuks rahvaks muinasusund o teke 7000 eKr o erinevad kalmed (algselet maeti asula territoorimile, maasse süvendatud haudadesse, seejärel tulid kivikirstk, laevk, tarandk, põletusmatused, kääpad), hauapanused o animism o looduse hingestamine o esivanemate kultus o totemism o ohverdamine, kultutpaigad o ravitsemine o rahvakultuur – rahvalaul, töölaulud, muistendid, muinasjutud, vanasõnad jne ristusu sissetung o misjonäride tulek 11-12 saj (mungaordude liikmed ristisustatud maadest) o uute ristiusutunnuste teke (matmiskommete muutumine, risti kasutuselevõtt, saksa nimede levimine, laensõnad, pühakutele ohverdamine,
Paljudes kultuurides seostatakse surma kuufaasidega või hoopis needusega, mis tuli algse inimese eksimuse tõttu. Samuti võib surm olla ka lihtsalt paha nõidus, sellisel juhul tuleb leida surma põhjustaja ja tema tuleb tappa. Surma suhtutakse (au)kartuse, hirmu või õudusega. Elavaid tuleb hakata surnute eest kaitsma, et surnu ei hakkaks kodukäijaks. Surnutega on seotud ka paljud tabud. Vahel pole üldse mingit kartust surnute suhtes, vahel algul on kartus, hiljem tuleb hoolitsus. Totemism ja selle erivormid Tootem - lind, loom või taim, kellega tajutakse sugulust ja kellest arvatakse end põlvnevat. Tootemobjekt on püha. Rühmatotemism - looma tüüp üldiselt. Individuaalne toteism - konkreetne loom kellega tajutakse sugulust. Soototenism - meestel ja naistel on erinevad tootem loomad. Positiivne totenism - võib ja lausa peab tapma ja sööma. Negatiivne totemism - tootem asja ei tohi tappa ega isegi mitte vigastada. Askees ja selle erivormid
ees, sest loodusest sõltus inimeste eksistents. Küttimisel loodeti maagiliste toimingutega tagada jahiõnne. Arvatavalt religiooni varasemateks vormideks on: a) Animism - religiooni vorm, mille puhul hing omistatakse loodusobjektidele ja elututele esemetele. Sellega seoses tekkis usk iseseisvatesse vaimudesse, kes võivad ohustada või ka aidata inimest. b) Totemism - usuti, et suguharu või hõim pärines mingil üleloomulikul teel mõnest loomast või taimest, keda kultuslikult austati ning püüti maagiliste vahenditega mõjutada. c) Surnutekultuse tekkimine on seotud hirmuga elava surnu ees. Hing oli see, mis hoidis inimest elus. Kujunes kujutelm ka hauatagusest elust, kui surnud hingede asupaigast. Esivanemate kultusega püüti tagada nende heasoovlik suhtumine elavatesse
4. Puudub usundi rajaja 5. Personaalsed jumalad enamuse rahvaste juures puuduvad. Võib esineda looja-jumal, kuid teda ei austata. 6. Väga olulisel kohal on usk loodusvaimudesse ja esivanemate hingedesse 7. Iseloomulikud nähtused on: Animism, totenism, maagia ja riitused e rituaalid Animism on usk loodusobjektide (nt. Puu, allikad, kivid, mäetipud jne) ja loodusnätuste (tuul, vihm, torm jne) hinge. 5 Totemism Totemism tähistab inimese sugulust, mõne kindla looma (totemloom) või harva taimeliigiga. Rühma totemismi puhul pärinevad rühma (suguharu, hõim) liikmed mõnest kindlast totemloomast ja rühma liikmed on ka omavahel sugulussidemetes. Totemismil kui nähtusel on ka sotsiaalne tähendus- väldib sugulastevahelisi abielusid 6 Maagia Maagia on tehnika, mida valdav inimene suudab ületada kõik ümbritseva maailma takistused
süvendatud haudadesse väljasirutatud asendis, selili, ning sageli kaetud vähemalt osaliselt kividega. Matused, eriti laste omad olid üle puistatud paksu ookrikihiga e punamullaga. Mõnel juhul on leitud hauapanuseid ja rõivaste küljes kantud loomahammastest ripatseid. Samuti on surnutele kaasa pandud tööriistu. Üldine looduse hingestatus animism. Uskumus inimeste ja loomade vahelisesse müütilisesse sugulusse totemism. KÜTTKALURKORILASED JA NENDE TÖÖRIISTAD Keskmise kiviaja inimesed elatasid end küttimisest, kalapüügist ja korilusest. Kõige enam kütiti põtru ja kopraid. Põdra liha kasutati toiduks, nahast valmistati rõivaid ja luudest ning sarvedest tööriistu. Omaaegsed kütid harrastasid nii varitsus- kui ka ajujahti, kuid arvatavasti saadi suurem osa püügist siiski püüniste ja lõksude abil. Kasutati vibusid, odasid ja pistodasid. Odasid valmistati põhiliselt suurte loomade toruluudest
jumalad- (tuleb eesti keelde sõnast jumitu, jumetu ja jume tähistas surnut ehk surnud esivanemat) jumalad on kõrgemas seisus vaimne olend. on ülijumal maailmas on kord mille on loonud jumal ta on loonud ka inimese temast läthub ka surelikkus on ka ära pöördunud jumal. ta on ära pöördunud sest inimesed on valesti käitunud ja inimesed ei julge tema poole pöörduda. POLÜTEISM- arvatakse et on olemas palju jumalaid MONOTEISM.arvatakse et on üks jumal. Totemism. Tootem- lind, loom või taim, kellega tajutakse sugulust ja kellest arvatakse end põlvnevat. Tootemobjekt on püha. Rühmatotemism- looma tüüp üldiselt. Individuaalne toteism- konkreetne loom kellega tajutakse sugulust. Soototenism-meestel ja naistel on erinevad tootem loomad. Nautlev totanism-võib tappa ja süüa. Loobuv totemism-tootem asja ei tohi tappa ega süüa. Tabu-usuline keeld. Spetsialistid. · Maaisand (kolm kohustust:pealik, preester, kohtunik)
matuseid leitakse? Ilmselt on meieni säilinud üksnes väike väljavalitud osa kunagistest surnutest. Nende hulgas on samas nii mehi, naisi kui ka lapsi. Kas võiks oletada, et silmatorkaval ja arheoloogilisi jälgi jätval moel maeti vaid inimesi, kellel arvati olevat üleloomulikke võimeid? 12 Uurijad on üldiselt üksmeeles selles, et püügimajanduslike inimeste vaimumaailma iseloomustasid animism ja totemism, mis mõistagi võisid esineda paljudel eri kujudel. Animism on usk looduse hingestatusse. Totemism on usk inimeste ja loomade vahelisse müütilisse sugulusse. ELU-OLU Kuigi meieni on säilinud vaid väike osa tollastest tööriistadest, lubavad võrlevad uurimused väita, et püügimajanduslike ühiskondade poolt kasutatud tööriistad olid vahel vägagi keerulised. Võrdlus tänapäeval elavate kiviaja tasemel olevate hõimudega osutab, et tollased inimesed
Durkheim ja Mauss olid kõige varasemad antropoloogid, kes uurisid sisemisi suhteid sotsiaalsete organisatsioonide ja mõtlemis mustrite vahel. Antropoloogiliselt jagatakse objektid, inimesed, loomad jne erinevatesse kategooriatesse. See on oluline osa ühiskonna teadussüsteemist. Pikka aega üritasid antropoloogid näidata, et erinevate süsteemide loogikad on seoses taimede ja looduse kasutamisega. See idee jäeti maha õigepea. Anomaaliaid seostatakse tavaliselt ohu ja reostusega. TOTEMISM Totemism teaduste süsteem, kus iga sub-grupp ühiskonnas, tavaliselt klann, omab spetsiaalset rituaalset suhet loodusliku klassi fenomenina, tavaliselt taimed või loomad. Antropoloogid pööravad totemismi puhul suurt tähelepanu tootemitele, milleks võivad olla taimed, loomad, isegi lipud. Lühidalt öeldes on totemism ühiskonna eneseväljendus sümbolite kaudu. Tootemid võivad olla iga klanni jaoks erinevad metafoorid. KIRJUTAMINE Kirjutamine laseb meil sõnadest asjad
Animismi peetakse kõige primitiivsemaks religiooniks ning ka ajalooliselt kõige varasemaks. Ohvrikivid, ohvripuud ja muud ohvripaigad kuuluvad animismi alla. Mõned uurijad on väitnud, et ka väikest last iseloomustab animismi uskumine laps kujutab ka ette et osad asjad on elus. Üks suuremaid üldteooriaid on et, üksikindiviidi areng kordab tervet inimtsivilisatsiooni arengut. o Totemism usk inimgrupi seotusesse mingi looma-või taimeliigiga. Mingi grupp usub, et mingi loom on nende esivanem seda nimetatakse tootemloomaks (hundi klann, jänese klann). Nendes klannides on tihti selle loomaga seotud käitumisreeglid, näiteks tootemlooma ei tohi jahtida või süüa. Erandina võivad olla religioossed pidustused, kus võib nt. tootemlooma süüa.
oma maal elavatelt talupoegadelt) 3. Eestlaste tee muinasusundist luterlikuks rahvaks · muinasusund o teke 7000 eKr o erinevad kalmed (algselet maeti asula territoorimile, maasse süvendatud haudadesse, seejärel tulid kivikirstk, laevk, tarandk, põletusmatused, kääpad), hauapanused o animism o looduse hingestamine o esivanemate kultus o totemism o ohverdamine, kultutpaigad o ravitsemine o rahvakultuur rahvalaul, töölaulud, muistendid, muinasjutud, vanasõnad jne · ristusu sissetung o misjonäride tulek 11-12 saj (mungaordude liikmed ristisustatud maadest) o uute ristiusutunnuste teke (matmiskommete muutumine, risti kasutuselevõtt, saksa nimede levimine, laensõnad, pühakutele ohverdamine,
soovitava tulemuse saavutamiseks teatud talituste (taigade) ja loitsude abil mõjutada üleloomulikke jõude. Erinevalt religioossest käitumisest usub maagilises talituses osaleja, et ta suudab üleloomulikke jõude suunata ja valitseda. Ka paljud religioossed riitused on algselt olnud maagilise tähendusega. J. Frazeri algupärateooria järgi on maagia olnud ürgseim usundivorm; religioon olevat tekkinud nn. maagia pankrotina. 7. Mis on totemism? (1) Traditsionaalkultuurides uskumus inimeste ja sugukondade sugulussuhetest mõnede loomade, harvem taimede või esemetega (tootemitega). Eristatakse isiku-, rühma-, sugupoolet-i. Abielud totemistlikes kultuurides olid eksogaamsed. Tootemlooma tapmine ja söömine oli tabu, välja arvatud tootemiriituste puhul. (2) Algupärateooria, mille järgi on ürgusundi varajasimas faasis olnud kõikehõlmavaks tootemikummardamine. 8
eeldatakse, et eksisteerivad individuaalhinged. A on ka algupärateooria, mille järgi ta on olnud varaseim usund. Evolutsionistliku religioonikäsituse kohaselt kasvab a välja animatismist 6. Mis on maagia? Ürgaja usunditest pärinev loodususundiline riituslik käitumine, mille eesmärk on soovitava tulemuse saavutamiseks teatud talituste (taigade) ja loitsude abil mõjutada üleloomulikke jõude. 7. Mis on totemism? Toteism on usk, et esivanem on loom; harva ka taim või loodusnähtus. (loodusrahvaste uskumus, et ollakse sugulussuhtes mingi tootemiga). 8. Milline oli ajaloos esimene surnute kohtlemise viis (ehk matmisviis)? Arheoloogia andmed näitavad, et neandertali inimene hakkas esimesena surnuid matma. Semiitidel ja kristlikes kultuurides on kõige enam levinud laibamatus. põhilisi surnukohtlemise viise on kolm (peitmine, hävitamine ja säilitamine). Kõik kultuurid mõtestavad surma erimoodi.
Millised ajalised piirid on vanaegiptuse kultuuril ? (3 aega) 2. Mida tead vanade egiptlaste religiooni kohta? 3. Nimeta kolm kuulsamat püramiidi. 4. Nimeta egiptuse haudehitisi 5. Kuidas kaunistati hauakambreid. 6. Kuidas kujutati inimest(egiptuse poosis)? 7. Mida ütled egiptuse sammaste kohta? 8. Kuidas iseloomustada vaaraode skulptuure? 1. *Vana riik 2900-2200 Ekr *Keskmine riik 2100-1600 Ekr *Uusriik 1600-1000 Ekr 2. animism, fetisism, totemism ja loomadekultus 3. *Chephreni ( 142 m kõrge) *Checpsi ( 146 m kõrge) *Mykerinos 4. mastabat, püramiid, päikesetempel 5. Hauakamber kaunistati värviliste maalingutega 6. pea külgvaates, silmad otsevaates, õlad otse, keha pöördes, jalad külgvaates 7. Egiptuse sambad olid kõrged ja jämedad, kaunistatud täpsete maalingutega 8. Need olid suured ja uhked Kreeka kunst Kolm ajastut kreeka kultuuris:
teistele). Samuti esineb sellist asja nagu nekrofaagiat surnu söömine. -) Surm on ebanormaalne nähtus. * Tootem loom, lind, taim või ese, millest usutakse ennast põlnevat. -) Soototemism kus sama kogukonna meestel ja naistel on erinev tootem. -) Rühmatotemism kus rühm tunneb, et on pärinenud kellestki konkreetsest. -) Individuaaltotemism kus indiviid tunneb, et on kellestki konkreetsest pärinenud. -) Negatiivne totemism tootemobjekti ei tohi süüa, sellele liiga teha või seda tappa. -) Positiivne totemism süüakse tootemlooma, nähakse et peab sööma. Hinduism * Hindu inimesed, kes elasid teisel pool Hinduse jõge, kes ei olnud võtnud vastu Moslemi usku. * ~3000-1500 aastat e.Kr hakkas levima nn Induse kultuur, mis said alguse Harappa'st ja Mohenjo Daro. Sellesse ajajärku arvatakse ka jäävat jooga sünd. * ~1500 e
mammutid piisonid põhjapõdrad jne · Enamasti tehti kütitavate loomade maalinguid · Sageli on neid maalinguid ka odadega täksitud · Esiaja kunsti teket selgitatakse sageli jahimaagiaga · Kuna peamine elatusala oli jahipidamine, võis kunstnikust kütt looma maalides loota saavutada tema üle võimu · Võimalik, et kunst on sündinud mõnikord ka totemistlike uskumuste tõttu · Totemism usuline vaatekoht, mis peab inimesi loomadega sugulasteks · Maaliti ka loomi, keda ei kütitud (lõvid, gepardid jne) · Mõnikord on kujutatud ka linde · Kunsti võimalik selgitada ka lihtsalt mänguga · Mänguteooria kunst on sündinud lihtsalt ajaviiteks · Seda teooriat kinnitab näiteks see, et on leitud näiteks pikki lainelisi jooni, mida kutsutakse makaronideks · Tegu on lihtsalt värvimänguga
Fetisism- objektid võivad olla looduslikud või kunstlikud ning usutakse, et nad omavad teadvust ja üleloomulikke omadusi. Loomadekultus- palju jumalaid kujutati looma- ja inimkujul (Ra, Horos) Teispoolsus- elu peale surma. Lisaks oluline ka keha, millega tuli hoolikalt ringi käia, muidu ei pääse surnu teispoolsusesse. Vaarod- pooljumal, poolinimene. Jumala kehastus maa peal Tolerantsus- võõramaiseid jumalaid võisid kummardada ka egiptlased ise Totemism- omaniku patroon, kaitsja, kujutatakse tihti loomana või taimena Tähtsamad jumalad- Anubis- surnute jumal; Ra- päiksejumal; Ptah- peajumal, kõikide käsitööliikide jumal; Amon- loomis- ja viljakusjumal; Isis- emaduse ja viljakusejumalanna; Osiris- surnute kuningas; Geb- maajumal, taevajumalanna; Nut- taevajumalanna; Heros- ,,Kauge" taevajumal; Atum- maailma looja ja isand; Maat- tõe ja õiguse kehastus; Thot- tarkuse, seaduste ja tekstide jumal; Seth-
või ülemuse hinnangu alusel. Tööga rahulolu (job satisfaction) Tööalane motivatsioon (work motivation) Organisatsioonile pühendumine (organizational commitment) Töölepühendumine (job involvment) Vabatahtlik töö organisatsioonis (citizenship behavior) Tööjõu voolavus (turnover) Religioon Religioossete uskumuste tüübid - Animism: usk kogu looduse hingestatusesse - Totemism: usk sotsiaalse grupi erilisse seotusse mingi looma- või taimeliigiga (tootemiga), mida peetakse tihti selle grupi esivanemaks ja mille suhtes tuleb käituda erilisel moel (nt. seda ei tohi süüa) - Teism: usk et eksisteerivad maailmast eraldiseisvad olendid (jumalad), kes on maailma loonud ja valitsevad seda o Polüteism jumalaid on mitu o Monoteism jumalaid on üks
Igas usus esinevad kindlad komponendid, nt rituaal, doktriin, emotsioon. Sallimatus: nii mõnigi kirik on lõhenenud homoabielude keelustamise peestritele tõttu. Kõige enam levinud: kristlus, islam. Eesti elanikest aastal 2007 u 226 007 elanikku kirikutes, kogudustes. Maagia vs loits, loits vs palve, teism, deism, polüteism, monoteism, ateism, agnostsism. LOODUSUSUNDID: loodust nähakse vaimsena animism, animatism. Ühtekuuluvustunne loodusega totemism. Läbiv põhimõte on, et võta nii palju kui vajad! Suhtlemine vaimsega maagia ja riituste läbi. Tolstoi ütles, et ilma usuta ei saa olla tõelist moraali! Valgustusaeg tõi kaasa loobumise Jumala autoriteedist. Hakati tähtsustama inimest. Teonoomiline käsitlus: Jumala tahe on meile ette antud (käsk, keeld, juhis) ja me peame seda täitma. Hea on see, mida Jumal käsib, halb see, mida ta keelab.
Ta lamas haigevoodis 12 päeva ning suri. Gilgames otsib teed surmast pääsemiseks, kuid ei saa surematuks. 3. Vana-Egiptuse religiooni peajooned ja tähtsamad jumalad. Animism: hingeusk, selle uskumuse kohaselt on pea igal objektil hing ja ta omab isiksust, nagu inimene isegi. Järeldati, et inimesel on kaks ego, eksistents jätkub ka pärast surma. Fetisism: objektid, mis võivad olla looduslikud, kunstlikud, usutakse, et nad omavad teadvust, tahet ja üleloomulikke omadusi nn. amuletid. Totemism: omaniku patroon, usk üleloomulikku seosesse, mis arvatakse eksisteerivat teatud rühma loomade ja inimeste vahel. Loomadekultus: Kõiki linde ja loomi, putukaid peeti pühaks. Erinevus sellest, et ühed olid pühad ja teisi peeti jumalateks. Ühtesi hoiti teiste poole palvetati. Egiptlased austasid väga jumalaid (üle 700). Jumalad on kesksel kohal ja kõik toimub nende kaudu. Igale valdkonnale oma jumal. Tähtsaim
klassi/gruppi otsene vahetus, kus üks grupp võtab naisi samalt grupilt, kellele tema naisi vastu annab (vahetus) o Komplekssete abielureeglitega ühiskonnad negatiivsed abielureeglid(prohibiteeriv): ei tohi abielluda kellegagi, kes kuulub teatud klassi/gruppi/sugukonda; nt oma lähisugulased, oma sugukonna liikmed Teosed: ,,Nukker troopika", 1955 ,,Totemism", 1962 ,,Metsik mõtlemine", 1962 Mythologies, 1964-71: Müüdid koosnevad müteemidest Müüdid väljendavad sümboolseid tõdesid, mis on iseloomulikud teatud kultuuripiirkondadele või on universaalsed Müütides on iseloomulikud binaarsed opositsioonid ja neid lahendavad elemendid Kriitika: Levi-Straussi huvitas rohkem teooria ning skeemid, kui reaalsus reaalsus pole oluline, tegemist on kujutletava struktuuridega
1. Millised ajalised piirid on vanaegiptuse kultuuril ? (3 aega) 2. Mida tead vanade egiptlaste religiooni kohta? 3. Nimeta kolm kuulsamat püramiidi. 4. Nimeta egiptuse haudehitisi 5. Kuidas kaunistati hauakambreid. 6. Kuidas kujutati inimest(egiptuse poosis)? 7. Mida ütled egiptuse sammaste kohta? 8. Kuidas iseloomustada vaaraode skulptuure? 1. *Vana riik 2900-2200 Ekr *Keskmine riik 2100-1600 Ekr *Uusriik 1600-1000 Ekr 2. animism, fetisism, totemism ja loomadekultus 3. *Chephreni ( 142 m kõrge) *Checpsi ( 146 m kõrge) *Mykerinos 4. mastabat, püramiid, päikesetempel 5. Hauakamber kaunistati värviliste maalingutega 6. pea külgvaates, silmad otsevaates, õlad otse, keha pöördes, jalad külgvaates 7. Egiptuse sambad olid kõrged ja jämedad, kaunistatud täpsete maalingutega 8. Need olid suured ja uhked Kreeka kunst Kolm ajastut kreeka kultuuris: 1) Parhhailine e
annaabi.ee 
