tagasiside; sotsiaalne toetus sotsiaalsetelt võrgustikelt. Subkultuurilised erinevused: vanemate tegevusala; soolised erinevused ehk erinev suhtumine poistesse ja tüdrukutesse ootused ja neile sobivate rollide õpetamine. Sotsialiseerimise agendid Sotsialiseerimise agentideks nimetatakse: inimesi; organisatsioone. Tähtsamateks sotsialiseerimise agentideks on: vanemad; sõbrad; õpetajad; massimeedia. Täiskasvanu sotsialiseerumine desotsialiseerumine; resotsialiseerumine; Roger Gould; vanurite sotsialiseerumine. Ameerika merevägi. MINA-PILDI KUJUNEMINE James Cooley ja sotsiaalne mina; William James'i sotsiaalne mina; Charles Horton Cooley ja peegelpildi-mina. ARENGU FAKTORID geneetilised faktorid; keskkonna faktorid; õpetamine; enesearendamine. KASUTATUD ALLIKAD 1. Uljas, J., Rumberg, T. (2002). Psühholoogia gümnaasiumiõpik, Tallinn: Koolibri. 2. http://biomedicum.ut.ee/~martv/geneetika- ajalugu.htm [17. veebruar] 3. http://www
individualism, kollektivism, ebamäärasuse taluvus. 28. Sotsialiseerumine- protsess, milles inimene omandab kultuuri ning ta õpib tundma ennast, oma sotsiaalset mina, areneb välja arusaam sellest, kes ta on ja milline ta on. 29. Sotsiaalne mina- enese, kui eraldiseisva isiksuse tajumine 30. desotsialiseerumine- õpitakse rollist loobuma. Nt täiskasvanuks saades õpitakse loobuma lapsikutest käitumistest ehk lapsetasandist 31. resotsialiseerumine- uute vajalike rollide ja väärtuste õppimine. Kunagi varem omandatud, kuid vahepeal unustatud (loobuma sunnitud ) käitumisreeglite ja rollide taasomandamine. Näiteks vajavad desotsialiseerumist ja resotsialiseerumist veel kooli lõpetamine, töölehakkamine, abiellumine, vanemlikkus, kogukondlikud ja kodanikukohustused. 32. sotsialiseerimisagendid- nt perekond, vanemad, kool, meedia, reklaam jne 33
Seepeale ta solvus ning otsustas asuda vastaste poole. Toimus resotsialieerumine. Ta loobus kõigist palgasõdurite hüvedest ning oma sõpruskonnast ning elukohast. Ta läks Vilena saarele ning hakkas koostööd tegema sealse diktaatoriga, reetes neile palgasõdurite asukoha ning erinevaid tegevusi ja nippe. Tänu temale oleks palgasõdurite seltskond peaaegu hukkasaanud, kuna nende maja ees korraldati varitsus ning neid taheti tappa. Teine resotsialiseerumine toimus olukorras kui sama reetur võitles ise oma vanade sõpradega. Ta oli juba ühte neist võitmas, kuni sai kuuli otse õlga. Palgasõdurid aitasid teda ning reetur otsustas oma kaaslaste juurde tagasi pöörduda. Taaskord pidi ta loobuma kogu kultuurist, elukohast ning kommetest ning pöörduma kunagise elu juurde tagasi. Seega toimus filmi jooksul juba ühe inimesega kaks resotsialiseerumist. Samuti toimus resotsialiseerumine Vilena saarel endal. Alguses oli sealne diktaator
ka raadios mängimist ning Verba Ab Intra ka märkimist Eesti Ekspressis, kus grupp valiti ka Eesti Ekspressi Tulevikutäheks.Peale selle on Beebilõusta luulet avaldatud Eestis nii ajakirjades Vikerkaar, Looming ja Epifanio kui ka Soomes ajakirjas Ihminem ja mandariinikeelses ajakirjas PePo. Tänu tunnustatud arhitektile Vilen Künnapuule ilmus 2006. aastal Beebilõusta luulekogu ,,Siin Beebilõust, tere! Häired pimelinna tänavalt" ja aastal 2009 kogumik ,,Resotsialiseerumine". Samal aastal vändati ,,Eesti Lood" sarja tarbeks Beebilõustast ka portreefilm.2011 lõi Beebilõust käed Legendaarne Recordsiga, et välja anda oma debüütplaat "32 Kuupi" Andrus Elbing on kaasaegne luuletaja. Tema luulekogu ,,Siin Beebilõust, tere! Häired pimelinna tänavalt" eripäraks on see, et autori, ohtliku retsidivisti ja alkohooliku, luuleanne puhkes Tallinna Vanglas karistuse kandmise ajal. Noore vangi luuletused võttis kirjastada
Poliitiline sotsialiseerumine Sotsialiseerumiseks nimetatakse protsessi, mille käigus isik võtab omaks ühiskonna kultuuri ja struktuuri ning kujuneb tema isiksus. Lihtsamalt öeldes määratleb inimene end ühiskonna suhtes. Sotsialiseerumisjärgud: Esmane e. lapsepõlve sotsialiseerumine Täiskasvanuea e. teisane sotsialiseerumine Asotsialiseerumine („eemalekasvamine”) Ümber-e resotsialiseerumine Sotsialiseerumisagendid: Esmasel sotsialiseerumise: pere, kaaslased, kool, massimeedia. Täiskasvanueas lisanduvad:töömaailm, totaalsed institutsioonid. Poliitiline sotsialiseerumine: Poliitiline sotsialiseerumine on põhiosas küllalt abstraktne ja toimub suhteliselt hiljem (teismeline, noor, täiskasvanu). Poliitilise sotsialiseerimise tulemid:Poliitika- alased teadmised ja oskused, Poliitilised hoiakud, Poliitiline ja ühiskondlik subjektsus ,Poliitiline osalus, valmidus osaluse.
rolle, mis on vajalikud eluks sotsiaalse koosluse liikmena; sotsialiseerumine on kultuuri omandamine, ühiskonna täieõiguslikuks liikmeks saamine. Desotsialiseerimine protsess mille käigus inimene pannakse varasema sotsialiseerumisprotsessi tulemustest loobuma, desotsialiseeritav inimene peab omandama mingid uued reeglid ja rollid ning peab selle jaoks loobuma varasemate reeglite ja rollide täitmisest. Resotsialiseerumine kunagi varem omandatud, kuid vahepeal unustatud rollidesse taas sisseelamine Sotsialiseerumise agendid isikud ja organisatsioonid, kes juhivad inimeste sotsialiseerumist (perekond, kool, sõbrad, televisioon). Isiksuse areng Sigmund Freud (1856 1939) Teadvuse tasandid: (1) teadvus see millest inimene parajasti teadlik on; (2) eelteadvus see millest inimene praegusel hetkel teadlik pole, kuid millest ta võib
Maailma Kaubanduskeskusele korraldasid terrorismiakti islamiäärmuslased rühimtusest Al Queda. 1.3 Sotsialiseerumine ja sotsiaalsed faktid Sotsialiseerumiseks oli peategelaste kohtumine, mis leidis aset tänu meespeategelase sõbra õhutamisele. Naispeategelane sotsialiseerus rohkem ka pärast meespeategelasega kohtumist. Näiteks käis poisi sõprade peol, kohtus poisi perega ning võttis koosviibimistest osa. Meespeategelase surma tõttu toimus resotsialiseerumine tema isa 7 ja õe vahel. Varasemad suhted nende vahel olid materiaalsed, aga peale seda nende suhted soojenesid. Näiteks käisid nad koos kunstinäitusel. Peale terrorismiakti leppisid naispeategelane ja tema isa ära, mis oli nende jaoks resotsialiseerumine. Filmis oli võimalik eristada kolme peamist sotsiaalset fakti. Nendele sotsiaalsetele faktidele oli terve film üles ehitatud ning nad olid üksteisega tihedalt seotud.
selleks, et inimene saaks täita oma sotsiaalseid rolle. Peategelaste näitel oleks lihtsaim viis näidata sotsialiseerimisest, desotsialiseerimisest ja resotsialiseerimisest seos kooliga. Sotsialiseerumine toimus vanemate ja übritseva keskkonna mõjul lapseeast kuni kooli minekuni, siis sai alguse desotsialiseerumine ehk tuleb loobuda mingil määral varasematest sotsialiseerumise tulemustest ning harjuda, omaks võtta uued. Järgneb koheselt resotsialiseerumine, nüüdseks lütseumi kasvandikud omandavad uusi väärtusi ja norme selleks, et täita uusi rolle kooliõpilastena. Mõjutajateks peategelaste sotsialiseerimises võib eelnevast tulenevalt pidada vanemaid, kooli, õpetajaid, keskonda ja miks mitte ka riigi (ainuvalitseja) tegevusele järgnenud sõjaseisukorda Napoleoniga, mis filmi esimeses pooles veel valitseb. Nagu noorte puhul ikka kuuluvad mõjutajate hulka ka eakaaslased ja sõbrad. 7 5
Ratsionaalsus asendab käitumist mõjutavad traditsionaalsed ja emotsionaalsed tegurid arusaamaga, et esineb loogiline seos eesmärkida ja nende saavutamise vahendite vahel Reformistlik liikumine nõuab muutusi olemasoleva süsteemi seas Rehabiliteerimine endise olukorra taastamine, mis põhineb usul kahetsuse ja lunastuse jõusse Religioon uskumuste ja rituaalide kogum, mis on seotud millegi pühaga Resotsialiseerumine vajalike uute normide ja väärtuste õppimine Ressursside mobiliseerimise vaatenurk keskendub kollektiivsele käitumisele, rõhutab: 1) rahalisi, poliitilise ja värbamisressursse, mida protestijad saavad mobiliseerida, ja 2) sotsiaalse kontrolli agentide jõudu vastu seista muutustele Retsiprooksus kontseptsioon, mis kohustab kingituse saajat midagi samaväärset hiljem vastu andma
halvast). Terminaalsed väärtused- iseenesest väärtused Instrumentaalsed väärtused- visioonid soovitava lõppseisundi saavutamiseks Deviantsus- käitumine, mis on vastuolus rühma või ühiskonna normidega SOTSIALISEERUMINE Sotsialiseerumine on isiksuse kujunemise protsess, mille käigus omandatakse ühiskonnale või grupile omaseid väärtusi ja norme, hoiakuid ja käitumismustreid ning kujuneb individuaalne sotsiaalne kogemus. RESOTSIALISEERUMINE- osaline ja täielik uute normide, rollide omandamine ja väärtsute internaliseerimine Rolliteooria- teiste inimeste rollide omaksvõtmine, mille tulemusena võib indiviid näha maailma ja ennast teiste pilgu läbi Totaalne institutsioon- muust ühiskonnast eraldatud range režiimiga organisatsioon, kus inimese sotsialiseerimine toimub kontrolli all ISIKSUSE DISPOSITSIOON Kõrgemad dispositsioonid- elukontseptsioon ja väärtusorientatsioonid
kogemuste organiseerimise viis sotsiaalsete rollide õppimine. Ilma sotsialiseerumiseta on võimatu inimühiskonnas edukalt hakkama saada Sotsialiseerumisel mängivad rolli sotsialiseerumisagendid, "tähtsad teised" 40. Mida tähendab sotsiaalne mina? Sotsiaalne mina ehk olemus sisaldab teiste omandatud suhtumisi. 41. Mida tähendab desotsialiseerumine? Desotsialiseerumine õpetatakse rollist loobuma 42. Mida tähendab resotsialiseerumine? Resotsialiseerumine uute vajalike rollide ja väärtuste õppimine. 43. Vaadake sotsialiseerimise-materjalides olevat tabelit ning leidke vastused sellele, kuidas erinevad aspektid meie ümber mõjutavad sotsialiseerumist: tervis, rass, rahvus, elukoht jne jne. Tartu Ülikooli Pärnu kolledz 9 Sotsioloogia alused Liina Käär Näide: Vanus ma olen noor, 20-aastane. Teised peavad mind nooreks, kes tõenäoliselt õpib
Mina-pilt kujuneb kõigi nende teadmiste, oskuste j a kogemuste põhjal, mis inimesel on. 61. Kes on tähtsad teised ja üldistatud teised? Tähtsad teised vanemad, eakaaslased jt, kellel on võim, et mõjutada inimese arusaamu iseenesest; Üldistatud teised kõikide samasse staatusesse kuuluvate inimeste käitumisnormid 62. Mida tähendab desotsialiseerumine? Desotsialiseerumine õpetatakse rollist loobuma 63. Mida tähendab resotsialiseerumine? Resotsialiseerumine uute vajalike rollide ja väärtuste õppimine. 64. Sotsialiseerumise seosed tervise, perekonna, kultuuri, majandusliku olukorra, sõprade jt-ga? Kuidas erinevad mõjurid kujundavad mina-pilti? Sotsialiseerumine ja identiteet: Millised faktorid mõjutavad seda, kuidas ma iseennast näen ja määratlen? Kuidas teised mõjutavad minu enesemääratlust? Kuidas ma mõjutan teiste arvamust sellest, kuidas nad mind määratlevad? 65. Mida nimetatakse hälbeks?
Sotsiaalse mina kontseptsioon pärnib psühholoog William Jamesilt, kes väitis, et igal inimesel on sama palju sotsiaalseid minasid, kui on teisi inimesi, kes temaga suhtlevad või kujutlust temast endaga kaasas kannavad. Mina on seega otseselt seotud sotsiaalse suhtlemisega. Inimesed liituvad ühiskonnaks oma mina kontseptsioonide kaudu. 39. Mida tähendab desotsialiseerumine? Desotsialiseerumine teatud rollist loobuma õppimine . 40. Mida tähendab resotsialiseerumine? Resotsialiseerumine vajalike uute normide ja väärtuste õppimine. 41. Mida nimetatakse hälbeks? hälve ehk milline on siis normide vastane käitumine. 42. Hälbe jagunemine erinevatesse raskusastmesse? Kuidas mõõdetakse hälbe raskust ühiskonnas? Hälbelisust mõõdetatkse ühiskondliku reaktsiooniga sellele käitumisaktile või elulaadile, mis rikub populaarseid või institutsioonilisi norme
38. Mida tähendab sotsiaalne mina? James Cooley ja sotsiaalne mina: imiku järk-järguline eraldumine oma toitjast, enese kui eraldiseisva isiksuse tajumine William James'i sotsiaalne mina: igal inimesel on nii palju sotsiaalseid minasid kui tal on suhtluspartnereid. Mina otseselt seotud sotsiaalse suhtlemisega. 39. Mida tähendab desotsialiseerumine? Desotsialiseerumine õpetatakse rollist loobuma. 40. Mida tähendab resotsialiseerumine? Resotsialiseerumine uute vajalike rollide ja väärtuste õppimine. Näiteks vajavad desotsialiseerumist ja resotsialiseerumist veel kooli lõpetamine, töölehakkamine, abiellumine, vanemlikkus, kogukondlikud ja kodanikukohustused. 41. Mida nimetatakse hälbeks? Hälve on kõrvalekalle mingi suuruse keskmisest, standardsest või normaalsest väärtusest. Koos normide kehtestamisega luuakse ka hälve ehk milline on siis normide vastane käitumine. Hälbed on seotud tugevalt võimu ja ebavõrdsusega.
n Kultuur ja geenid: ühemunakaksikud Sotsialiseerumine n Sotsialiseerumiseks nimetatakse protsessi, mille käigus isik võtab omaks ühiskonna kultuuri ja struktuuri ning kujuneb tema isiksus n Lihtsamalt öeldes määratleb inimene end ühiskonna suhtes n Sotsialiseerumisjärgud: n Esmane e. lapsepõlve sotsialiseerumine n Täiskasvanuea e. teisane sotsialiseerumine n Asotsialiseerumine (,,eemalekasvamine") n Ümber- e resotsialiseerumine Sotsialiseerumisagendid Esmasel sotsialiseerumisel: 1. Perekond 2. Kaaslased 3. Kool 4. Massimeedia Täiskasvanueas lisanduvad: 1. Töömaailm 2. Totaalsed institutsioonid Poliitiline sotsialiseerumine n Poliitiline sotsialiseerumine on põhiosas suh-teliselt abstraktne ja toimub suhteliselt hiljem n Poliitilise sotsialiseerumise mõju hindamisel on kaks põhilist lähenemist: n poliitiline sotsialiseerumine aitab luua poliitilise süsteemi toimimiseks
On osaline mobiliseeritus. Säilitatakse varasemad legitimeerimisvormid. 25. Võrdle sultanismi ja autoritarismi. Vt küs 23 26. Selgita sotsialiseerumise ja poliitilise sotsialiseerumise tähendust. Sotsialiseerumine on protsess,mille käigus isik võtab omaks ühiskonna kultuuri ja struktuuri. Sotsialiseerumise järgud: 1)esmane e. Lapsepõlve sotsialiseerumine 2)teisene ehk täiskasvanuea sotsialiseerumine 3)asotsialiseerumine ehk eemalekasvamine 4)resotsialiseerumine ehk ümber sotsialiseerumine Poliitiline sotsialiseerumine on protsess,mille käigus inimene omandab oma orientatsioonid poliitilise maailma suhtes. Poliitiline sotsialiseerumine aitab luua poliitilise süsteemi toimimiseks vajalikku minimaalset ühisosa ja samuti sisendab see vaateid,mis varjavad ja kaitsevad valitseva rühma ülemvõimu. 4 27. Iseloomusta poliitikas osalemise vorme:
Sotsiobioloogia inimese käitumine on määratud geenide poolt Sotsioloogia kui institutsiooni ajalugu Algas Yale Ülikoolis Inimese areng ja sotsiaalne keskkond Sotsialiseerumine protsess mille käigus õpitakse sotsiaalse koosluse liikmeks olemiseks vajalikke reegleid kultuuri omandamine Desotsialiseerimine protsess mille käigus pannakse varasema sotsialiseerumisprotsessi tulemustest loobume õpetatakse uued reeglid Resotsialiseerumine uuesti omandamine Sotsialiseerumise agendid isikud ja organisatsioonid kes juhivad sotsialiseerumist nt pere, kool, sõbrad Isiksuse areng Sigmund Freud uuris lapsepõlve tähtsust (kuidas see hilisemat elu mõjutab) teadvuse tasandid 1) teadvus millest inimene hetkel teadlik on 2) eelteadvus millest inimene hetkel teadlik pole kuid võib kergelt teada saada 3) alateadvus info mida pole võimeline teadvustama aga mõjutab käitumist
Seda vormivad peale sinu enda ka sind ümbritsevad inimesed ja see, millega sa tegeled. 63. Kes on tähtsad teised ja üldistatud teised? Tähtsad teised vanemad, eakaaslased jt, kellel on võim, et mõjutada inimese arusaamu iseenesest; Üldistatud teised kõikide samasse staatusesse kuuluvate inimeste käitumisnormid 64. Mida tähendab desotsialiseerumine? Desotsialiseerumine õpetatakse rollist loobuma 65. Mida tähendab resotsialiseerumine? Resotsialiseerumine uute vajalike rollide ja väärtuste õppimine. Näiteks vajavad desotsialiseerumist ja resotsialiseerumist veel kooli lõpetamine, töölehakkamine, abiellumine, vanemlikkus, kogukondlikud ja kodanikukohustused. 66. Sotsialiseerumise seosed tervise, perekonna, kultuuri, majandusliku olukorra, sõprade jt-ga? Kuidas erinevad mõjurid kujundavad mina-pilti? SOTSIALISEERUMISEGA ON TEGELENUD PSÜHHOLOOGIA, PEDAGOOGIKA, SOTSIAALPSÜHHOLOOGIA, SOTSIOLOOGIA, AGA KA
jooksul avatus, sõbralikkus jms. 61. Kes on tähtsad teised ja üldistatud teised? Tähtsad teised vanemad, eakaaslased jt, kellel on võim, et mõjutada inimese arusaamu iseenesest. Üldistatud teised - kõikide samasse staatusesse kuuluvate inimeste käitumisnorimid. 62. Mida tähendab desotsialiseerumine? Desotsialiseerumine - õpitakse mingist rollist loobuma. Nt pensionile jäädes lepitakse tööelust loobuma. 63. Mida tähendab resotsialiseerumine? Resotsialiseerumine on uute vajalike rollide ja väärtuste õppimine. Näiteks töötu staatusest tööliseks, lapsevanemaks saamine, täisealiseks saamine, abiellumine, lasteaialapsest koolilapseks jne. 64. Sotsialiseerumise seosed tervise, perekonna, kultuuri, majandusliku olukorra, sõprade jt- ga? Kuidas erinevad mõjurid kujundavad mina-pilti? Tervis ja sotsialiseerumine: kehaliselt aktiivsemad noored omandavad kergemini ausa mängu reeglid ja suhtlemine
Sotsialiseerumise eesmärgid: 1. Positiivne eneseteadvus Ch. Horton Cooley: "peegel-mina" G. Herbert Mead: "tähtsad teised" ja "üldised teised" 2. Sotsiaalsed oskused 3-komponendit kontseptsioon (G. H. Mead): "mina"- intuitsioon, "sotsialiseerunud mina" - mäng, "teiste rolli võtmine" teadlik mäng 3. Keele omandamine 4. Väärtuste omandamine 5. Rollieesmärkide teadvustamine 6. "Üldiste teiste" teadvustamine Sotsialiseerumise tüübid: ettevalmistav, vahetu, resotsialiseerumine Totaalne institutsioon: Erving Goffmani poolt pakutud mõiste tähistamaks indiviidi eksistentsi täielikult reguleeritud ja pealesurutud süsteemis eraldatuna muust sotsiaalsest maailmast. Sotsialiseerumise etapid: lapsepõlv, nooruki-iga, täiskasvanuiga, vanadus, ettevalmistus surmaks Sotsialiseerumise agendid kõik rühmad või sotsiaalse tegevuse kontekstid, kus sotsialiseerumine aset leiab. Näit. perekond, eakaaslased, kool, töökoht jne mõjutavad sotsialiseerumisprotsessi.
.. (3) Poliitiline inimene 5 Tutvusta sotsialiseerumise mõistet ja järke, samuti poliitilise sotsialiseerumise mõistet ja tähendust. Sotsialiseerumine on protsess,mille käigus isik võtab omaks ühiskonna kultuuri ja struktuuri. Sotsialiseerumise järgud: 1)esmane e. Lapsepõlve sotsialiseerumine 2)teisene ehk täiskasvanuea sotsialiseerumine 3)asotsialiseerumine ehk eemalekasvamine 4)resotsialiseerumine ehk ümber sotsialiseerumine 1 Poliitiline sotsialiseerumine on protsess,mille käigus inimene omandab oma orientatsioonid poliitilise maailma suhtes. Poliitiline sotsialiseerumine aitab luua poliitilise süsteemi toimimiseks vajalikku minimaalset ühisosa ja samuti sisendab see vaateid,mis varjavad ja kaitsevad valitseva rühma ülemvõimu.
4. valitud mõõtmistehnika kiirust Mida tähendab sotsialiseerumine ja sotisaliseerimine? Sotsialiseerumine on protsess, mille käigus inimene õpib tundma oma kultuuri ja kujundab oma arusaama enda kohta. Sotsialiseerumine toimub erinevate rollide õppimise kaudu. Kui inimene soovib omada mingit staatust, peab ta õppima sellele vastavalt käituma. Mida tähendab desotsialiseerimine ja resotsialiseerimine? Desotsialiseerumine õpetatakse rollist loobuma. Resotsialiseerumine uute vajalike rollide ja väärtuste õppimine. Tooge välja kaks makrosotsioloogilist sotsialiseerimise seletust (autor ja peamised lähtekohad). Makrosotsioloogiline sotsialiseerumine analüüsib isiksuse kujunemisprotsessi eri arenguetappidel (nt lapse- või noorukiiga) ja isiksuse teatud omaduste (kõlblus, kunstimaitse jms) kujunemist. Mille poolest erineb tänapäeva lapsepõlve käsitlus mineviku arusaamast lapsepõlvest? lapsepõlve käsitlused : 1
on tegu peamisel emotsionaalse sõltuvusega - Individuaalsed erinevused: igal inimesel erinevad omadused, geenid loovad vaid eelsoodumuse 49. Mida tähendab sotsiaalne mina? Enese, kui eraldiseisva isiksuse tajumine 50. Mida tähendab desotsialiseerumine? õpitakse rollist loobuma. Nt täiskasvanuks saades õpitakse loobuma lapsikutest käitumistest ehk lapsetasandist 51. Mida tähendab resotsialiseerumine? Uute vajalike rollide ja väärtuste õppimine. Kunagi varem omandatud, kuid vahepeal unustatud (loobuma sunnitud ) käitumisreeglite ja rollide taasomandamine. Näiteks vajavad desotsialiseerumist ja resotsialiseerumist veel kooli lõpetamine, töölehakkamine, abiellumine, vanemlikkus, kogukondlikud ja kodanikukohustused. 52. Kes või mis on sotsialiseerimisagendid? nt perekond, vanemad, kool, meedia, reklaam jne 53
8. Tutvusta sotsialiseerumise mõistet ja järke, samuti poliitilise sotsialiseerumise mõistet ja tähendust. Sotsialiseerumiseks nimetatakse protsessi, mille käigus isik võtab omaks ühiskonna kultuuri ja struktuuri ning kujuneb tema isiksus. Sotsialiseerumisjärgud: a. Esmane e. lapsepõlve sotsialiseerumine b. Täiskasvanuea e. teisane sotsialiseerumine c. Ümber- e. resotsialiseerumine Poliitiline sotsialiseerumine on abstraktne ning toimub hiljem, see aitab luua poliitilise süsteemi toimimiseks vajalikku minimaalset ühisosa ning sisendab vaateid, mis varjavad ja kaitsevad valitseva rühma ülemvõimu. 9. Tutvusta põhilisi sotsialiseerumisagente ja nende eeldatavat mõju poliitilisele sotsialiseerumisele. Sotsialiseerumisagentidena toimivad esmase sotsialiseerumise juures perekond, kool, kaaslased, massimeedia, mis kõik mõjutavad last tugevalt
· Inimese sotsiaalne käitumine on suurel määral geneetiliselt määratud · Geenid on taganud meie esivanemate ellujäämise ja paljunemise. Iga elav inimene on evolutsiooniline kordaminek 01.10 Inimese areng ja sotsiaalne keskkond Sotsialiseerumine ühiskonna liikmeks saamine, rollide ja reeglite õppimine. Suurim sotsialiseerumine toiumb lapsepõlves. Desotsialiseerumine mingist rollist loobuma õppimine Resotsialiseerumine mingi rolli taasõppimine Sotsialiseerumise agendid inimesed ja organisatsioonid, kes juhviad sotsialiseerumise protsessi (vanemad, kool, sõbrad, televisioon) Mis määrab inimese arengu? Nature vs nurture · Bioloogiline determinism inimese olemus sõltub sellest, milline on tema kaasasündinud potentsiaal (nature). Bioloogia poolt ära määratud, geneetiline · Keskkondlik determinism inimese olemus sõltub keskkonnast, kus ta üles kasvab (nurture)
eluks sotsiaalse koosluse liikmena; sotsialiseerumine on kultuuri omandamine, ühiskonna täieõiguslikuks liikmeks saamine. Desotsialiseerimine – protsess mille käigus inimene pannakse varasema sotsialiseerumisprotsessi tulemustest loobuma, desotsialiseeritav inimene peab omandama mingid uued reeglid ja rollid ning peab selle jaoks loobuma varasemate reeglite ja rollide täitmisest. Resotsialiseerumine – kunagi varem omandatud, kuid vahepeal unustatud rollidesse taas sisseelamine Sotsialiseerumise agendid – isikud ja organisatsioonid, kes juhivad inimeste sotsialiseerumist (perekond, kool, sõbrad, televisioon). Isiksuse areng Sigmund Freud (1856 – 1939) Teadvuse tasandid: (1) teadvus – see millest inimene parajasti teadlik on; (2) eelteadvus – see millest inimene praegusel hetkel teadlik pole, kuid millest ta võib suurema vaevata teadlikuks saada; (3) alateadvus
personaliliikmete vahel ja seal viibivate vahel soodustatakse suhtlust. Lastekodu tema käis, ühes rühmas saavutas aga lõpuks kadus seega. Seega väga raske totaalasutust muuta. Karisusele orienteeritud füüsiliseld ja püshholoogilielt isoleeritud, väike vabadus riietumises ruumide dekoreerimine, personaalsed asjad minimaalselt, minimaalsed kontaktid, koolis käimine kohustuslik, seal viibimise aega mõõdetakse aastates. Kohtlemisele eesmärk resotsialiseerumine ühiskonda, institutsioonis viibimise aeg on paindlik. Kasvatuse eritingimustega koolis viibib vähemalt kaks aastat, saab veel ka lisa-aasta. Lääne-Euroopas pole ühtegi nii pika ajaga asutust. Mõjutusvahendid: Viimane on sinna kooli suunamine, kui miski muu enam ei aita. Erikooli suunatakse üldjuhul neid noori, kelle õigusrikkumisi korduvalt arutatud ja pole saavutatud muude viisidega tulemusi. Suunata lubab alates 10
Inimese sotsiaalne käitumine on suurel määral geneetiliselt määratud. Geenid on taganud meie esivanemate ellujäämise ja paljunemise. Iga elav inimene on evolutsiooniline kordaminek. V loeng 30.09 (ptk 5) INIMESE ARENG JA SOTSIAALNE KESKKOND Sotsialiseerumine rollid ja reeglid, mis tuleb ära õppida. See on ühiskonnaliikmeks saamine, rollide ja reeglite õppimine Desotsialiseeriumine mingist rollist loobuma õppimine Resotsialiseerumine mingi rolli taasõppimine Sotsialiseerumise agendid inimesed ja organisatsioonid, kes juhivad sotsialiseerumise protsessi (vanemad, kool, sõbrad, televisioon) Mis määrab inimese arengu? Nature vs nuture Üks põhiline probleem sotsialiseerumise juures on looduse ja kultuuri küsimus Bioloogiline determinism inimese olemus sõltub sellest, milline on tema kaasasündinud potentsiaal (nature) Keskkondlik determinism inimese olemus sõltub keskkonnast, kus ta üles kasvab (nuture)
võetakse, seda parem asjaosalistele, Eesti riigi mainele ja meile kõigile. 22. Kriminaalpreventsiooni määratlemine ja liigitamine. Kriminaalpreventsioon, kui kriminoloogi üks tegevusvaldkondadest, mille eesmärgiks on kuritegevuse ennetamise ja tõkestamise programmide ning meetmete väljatöötamine aga ka nende tõhususe uurimine. Liigitus 1. Positiivne üld- ja eripreventsioon Positiivne eripreventsioon luua teo toimepanijale võimalus tulla tagasi tavaühiskonda (resotsialiseerumine). Positiivne üldpreventsioon kuritegude ärahoidmise sisuks võib olla õiguskasvatus ning muu sihikindel tegevus elanike seaduskuulekuse hoidmiseks ja tugevdamiseks ning seeläbi seaduslikkuse tagamine (naabrivalve, ohvriabi) 2. Negatiivne üld ja eripreventsioon Negatiivne eripreventsioon eesmärk on kutsuda karistuse kohaldamisega õigusrikkujas esile hirm kuritegelikule teele tagasisattumise ees.
Ego-identiteet on osaliselt püsiv nii ajas kui eri situatsioonides. Piaget ja kognitiivne areng Kognitiivne areng koos keha ja vaimu vananemisega muutub ka inimese mõtlemine. Indiviidi mõtlemine muutub keerulisemaks vananedes ja arenedes. Keerulisemaks saab inimese mõtlemine muutuda ainult reaalses sotsiaalses situatsioonis, mis aitab mõtlemist edendada. Täiskasvanu sotsialiseerumine Desotsialiseerumine õpetatakse rollist loobuma Resotsialiseerumine uute vajalike rollide ja väärtuste õppimine. Iga suurem rollimuutus organiseerub teatud määral ümber ka inimese mina-pilti. Roger Gould: täiskasvanu sotsialiseerumine on vabanemine lapsepõlve müütidest. Vanurite sotsialiseerumine kuidas vähendada vanurite tõrjutust kaasaegses ühiskonnas? 49 Ameerika merevägi. Nädal aega tagasi olid kõik noormehed nagu tavalised
olemasolu. Resotsialiseerimismudeli kõige tähtsamaks meetmeks tulebki pidada tööd. Tööharjumuse ja oskuste olemasolu annab kõige suurema garantii, et ei pöörduta tagasi kuritegelikule teele. Resotsialiseerimine - aidata isikuid, kes ei suuda oma sotsiaalseid probleeme iseseisvalt lahendada. Toetada neid läbi hariduse, tööpraktika ja nõustamise hetkeni, kui nad on võimelised iseseisvalt toime tulema. Ühiskonna tasandilt tähendab edukas resotsialiseerumine ühe täisväärtusliku liikme lisandumist kogukonda. Laste puhul - erikool. Et tagada rehabilitatsiooni tulemuslikkus, peab see sisaldama nõustamist, tööoskuste õpetamist ning järeljuhendamist. Eesmärk on kriminaalselt karjäärilt suunamine õiguspärasele käitumisele. Rehabilitatsioon tähendab au ja hea nime taastamist, kasvatamise eesmärgiks on aga isiksuse muutmine. 11. Õigusliku sotsialiseerumise empiirilisest uurimisest (praktikast tulenev uurimus)
annaabi.ee 
