Eetika ja kapitalism · Adam Smith (1723-1790) · Määratles kapitalismi kolme tingimusega: vabad turusuhted eraomandus tööjaotus · Konkurentsis võidab see ettevõte, kes suudab pakkuda madalama hinnaga toodangut. · Võitlus tarbija pärast tõstab tootjate loovust, efektiivsust, ebaefektiivsed ning liiga ahned ettevõtjad laostuvad. · Nii kasvab üksikute isikute egoistlikest taotlustest välja suurim võimalik kasu kogu ühiskonnale · Smith tõestas kapitalismi eetilisuse ainult utilitarismi seisukohalt · V.Pareto arendas seda edasi · Ühiskonna piiratud ressursse kasutatakse tootjate poolt nii efektiivselt ja kaupu ning teenuseid jaotatakse konkureerivate turgude poolt samuti nii efektiivselt, et on võimatu veel enam suurendada ühe isiku tulu, ilma et sellega kahjustatakse mõnede teiste isikute huve Pareto optimum · Toota maksimaalset tulu ühis...
Eetika ja kapitalism · Adam Smith (1723-1790) · Määratles kapitalismi kolme tingimusega: vabad turusuhted eraomandus tööjaotus · Konkurentsis võidab see ettevõte, kes suudab pakkuda madalama hinnaga toodangut. · Võitlus tarbija pärast tõstab tootjate loovust, efektiivsust, ebaefektiivsed ning liiga ahned ettevõtjad laostuvad. · Nii kasvab üksikute isikute egoistlikest taotlustest välja suurim võimalik kasu kogu ühiskonnale · Smith tõestas kapitalismi eetilisuse ainult utilitarismi seisukohalt · V.Pareto arendas seda edasi · Ühiskonna piiratud ressursse kasutatakse tootjate poolt nii efektiivselt ja kaupu ning teenuseid jaotatakse konkureerivate turgude poolt samuti nii efektiivselt, et on võimatu veel enam suurendada ühe isiku tulu, ilma et sellega kahjustatakse mõnede teiste isikute huve Pareto optimum · Toota maksimaalset tulu ...
Tallina Ülikool Ühiskonnateaduste Instituut .. Kas kapitalism on tõesti nii inimvaenulik? Essee Juhendaja: ... Tallinn 2015 Sissejuhatus Essee eesmärgiks on anda ülevaade Kommunistliku Partei Manifestist lehekülgedelt 43-70. Tuues täpsemalt vastuseid küsimusele, kas kapitalism on tõesti nii inimvaenulik? Konkreetsem soov on tuua erinevaid näiteid tekstist, mis kõneleksid eelkõige sellest kui inimvaenulik on kapitalism, kuid samas ka sellest, et mida me teeksime ilma kapitalismita või täpsemalt, kuidas see meie ühiskonda positiivsemas aspektis kõnetab. Kapitalism kui inimvaenulikkuse sünonüüm. Juba varajasest ajaloost on leidunud persoone, kes leiavad peaaegu ühtselt, et kapitalism on
mandaadi. Üleriigilised mandaadid : Jagatakse kompensatsiooni mandaadid d'Holdt'i valemi järgi. Poliitika ja majandus Riik aitab firmasid sõltumata majandussüsteemist: · haridussüsteem · maksusüsteem + muud seadused · infrastruktuur (= taristu) Vastavalt majandussüsteemile võib riik jagada firmadele otsetoetusi ehk dotatsioone. Kapitalism = turumajandus Mida see sõna tähendab? . ladina keelest capitale , mis tuleb omakorda sõnast kaput [(lehma)pea] Üldisemas mõistes igasugune liikuv ja liigutatav omand. ,,kapital" kui raha või fonf tuli kõnepruuki 12. 13.saj. Kapitalismist hakati rääkima 18-19.saj. Karl Marx vene kommunistide suur liider.
Minimaalriik - indiviidi omandi kaitsmine, mitte resursside ümberjaotamine. Maksud võivad olla ainult julgeoleku tagamiseks, kuid mitte tulumaks ja sotsiaalsed maksud. 17. USA - Nozicki maksusüsteem 18.Mis vahet on Rawlsi ja Nozicki nägemusel vabadusest? Rawlsi arvates vabadust võib piirata, kuid ainult erakorralikkes situatsioonides või kui väiksema vabadusega isikud on ise sellega nõus. Nozicki arvates vabadus on suurim hüve ning selle piirangut ei saa kunagi õigustada. 4.Kapitalism... 1.Kas tegutsemine ainult egoistlikel kaalutustel võib anda ka ühiskonna suhtes eetilise tulemi? Kas harva või sageli? Mida arvas selle kohta A.Smith? Võib, annab suurima võimaliku kasu alati. Smith põhjendas selle olemust. Kui igaüks turusuhetes käitub egoistlikult, siis tootjad tahavad müüa võimalikult kõrge hinnaga, tarbijad tahavad osta võimalikult madalaga. Selleks, et üldse midagi müüa, tootjad on sunnitud pakkuda kaupa nii
1. Kapitalism- aluseks on kaubalisrahalised suhted, on toimunud tööstuslik revolutsioon, seal on olulisel kohal eraomandus ja kasu saamine.(on kaks klassi-kodanlus ja töölisklass). Imperialism- monopolistlik kapitalism, kapitalismi arenenud staadium. Impeerium- maailmariik. Koloonia- paik, mis on kaotanud oma iseseisvuse ja on muudetud sõltuvaks mõnest teisest riigist. Koloniaalimpeerium- emamaa ja tema kolooniad kokku. Koloniaalsüsteem- kõik koloniaalimpeeriumid kokku, kujunes välja 20sajandi alguseks ja lagunes pärast Teist maailma sõda. Monopol- püsiv turuseisund, kus mingit teenust või toodet pakub ainult üks müüja. Imperialismi 5 tunnust:
Natsistide 1923 aasta riigipööre oli ebaõnnestunud, kuid 1932 aasta parlamendivalimistel saavutasid nad võidu. Majanduskriisi ajal kehtestasid ka paljud teised riigid diktatuuri, näiteks Ungari, Bulgaaria, Kreeka, Jugoslaavia, Eesti, Hispaania, Portugal jm. Autoritarne võimule pimesi alistumist nõudev. Sotsialism poliitiline ja majanduslik kord, mis pooldab riigi või tööliste kontrolli tootmise ja turustamise üle kogu riigi huvides. Revansistlik kättemaksu taotlev. Kapitalism eraomandusel ja vabaturumajandusel põhinev ühiskondlik süsteem. Kodanlus ühiskonna jõukad keskklassid. Kodanlik kodanlusele toetuv Kommunism poliitiline ja majanduslik õpetus, mis taotleb võitu kapitalismi üle revolutsiooni teel ning eraomandi kaotamist. Vabaturumajandus riigi mittesekkumine majandusellu. Sufrazetid naisõiguslased Inglismaal 19. saj ja 20 saj algul. Autonoomia omavalitsus, osaline iseseisvus, mis antakse seadusega mõnele riigi osale.
Sellega kaasnes ka teaduslikusest tulenevate parameetrite laienemine ühiskonnale: etteennustatavus, ümbekorrladamine vastavalt avastatud printsiipidele jne. Hiljem Marx väitis sama, üteldes "Filosoofid on seni maailma ainult seletanud, nüüd on aeg seda muutma hakata". Kui me teame, mis on TÕDE-ÕIGE, siis tuleb ühiskond selle järgi ümber teha. Tõsi, nende ideed olid siiski võõrad enamikule kaasaegsetest vaimuinimestest. Peamine põhjus: kui valgustajad olid olukorras, kus kapitalism oli näidanud oma paremust feodalismi ees ja nende ülesandeks oli kapitalismi sidumine kodaniku ideega, siis sotsialismi puhul oli olukord teine praktikas ei olnud sotsialismi kuskil olemas, seega ei saanud apelleerida ka selle paremusele kapitalismi ees. Jäi üle vaid teoretiseerida. Sellest siis nimetus utoopiline sotsialism. Saksa idealism. Kolmas ja peamine filosoofiline allikas Marxi jaoks oli saksa klassikaline idealism.
· Millised on maailma kahe suurima kapitalistliku majandussüsteemi, Jaapani ja Ameerika Ühendriikida, sarnasused ja erinevused? · Mille poolest erineb sotsialism kapitalismist? · Kuidas on arenenud sotsialism? · Millised on kaasaegse sotsialistliku majandussüsteemi peamised jooned? · Missugused on arengumaade probleemid? · Kuidas arengumaad oma probleeme lahendavad? · Missugust rolli esindavad arengumaade abistamises kõrgelt arenenud riigid ning rahvusvahelised organisatsioonid? Kapitalism Kapitalismi kasutatakse sageli kui turumajanduse sünonüümi. Kapitalistlikus ühiskonnas kuuluvad tootmisressursid pigem eraisikutele kui valitsusele. Kas tootja- või · USA ja Inglismaa majandusteadlased on väitnud, et tarbimiskesksus? majandussüsteemid toimivad vastavalt tarbija soovidele ning vajadustele. Ettevõtte tegevus on
Kontrolltöö- Industriaalühiskonna kujunemine (§8 – 12): Tööstuslik pööre (§8): mõisted- tööstuslik pööre, tööstusriik. I ja II tööstusrevolutsioon (Millal toimus? Millised olid energiaallikad? Millised olid peamised tööstusharud?) (vt ka TV ül 1). Miks sai tööstuslik pööre alguse just Inglismaal (vt ka TV ül 8). Suurtootmine ja kapitalism (§9): mõisted- aktsia, börs, turumajandus, kapitalism, monopol. Kapitalistliku ühiskonna positiivsed ja negatiivsed küljed (vt ka TV ül 7, õpik lk 48). Millised olid monopolide tekkimise negatiivsed mõjud (vt ka TV ül 8, õpik lk 49). Tööliste olukord (§10): mõisted- ametiühing, streik. Millised asjaolud mõjutasid tööliste sissetulekut 19.sajandil (vt ka TV ül 3, õpik lk 80). Sotsialism (§11): mõisted- sotsialism, proletariaat, diktatuur, kommunism, sotsiaaldemokraatia, anarhism (vt ka TV ül 3). Kommunismile ja
Mõisteti, et riigi huve kehtestada sõltub see kõige enam tööstuslikust võimsusest. Kõik riigid polnud kahjuks võrdsed. Saksamaa oli see kõige kõvem tegija, maha jäid Itaalia, Hispaania ja suur Venemaa. Tööstuslik pööre – üleminek tööstuslikule tootmisele ehk toodeti palju rohkem ja säästlikumalt Mehhaniseerima – asendati inimeste tööjõud masinatega Tööstusriik – riik, mille põhilise sissetuleku moodustab majandus ja sõjaline võimsus Suurtootmine ja kapitalism Vabrik Tööstuslik pööre tõi kaasa ka veel uudse töökorralduse. Masinatel töötajad said kiire väljaõppe ja rohkem polnudki vaja. Tööle said kõik (alates kirjaoskamatustest). Enam polnud väikest nokitsemist, vaid koguti inimesed kokku vesiratta või aurumasina ümber. Kõik alustasid ja lõpetasid töö samal ajal. Aurmasinad olid kulukad. Masinad tõid kaasa suurema tööjaotuse. Tootlikus tõusis, kui kõik töötasid omal kohal perfektselt. Kapitali puudus
heaoluühiskond heaoluriigi kaasaegne arengustaadium, kus heaolupakkumises osalevad lisaks riigile ka eraja mittetulundussektor. Heaoluühiskond peab oluliseks indiviidi isiklikku vastutust oma sotsiaalmajandusliku toimetuleku eest hõive määr töötavate ehk hõivatud inimeste osakaal kas mõnes majandussektoris või elanikkonnas tervikuna kapitalism majandussüsteem, kus tootmis ja vahetusvahendid on eraomanduses ning mille toimimiskeskkonnaks on turg kapitalistid e. kodanlus kapitalistliku ühiskonna põhiklass, kes omab tootmisvahendeid keskklass kõrge ametialase kvalifikatsiooni ning stabiilse ja küllaldase sissetulekuga inimeste kategooria,
Durkheim Eluaastad 1723-1790 1818-1893 1864--1920 1858-1917 Maa SB Saksamaa Saksamaa Prantsusmaa Põhimõtted Turumajanduse Tunnete ja Reformatsiooniga Sotsiaalse pooldamine; traditsioonide maades arenes solidaarsuse oma kasu asemele kapitalism hoid suurendamiseks mõistupärasus; paremini; tuleb osutada kapitalism; kapitalismi teistele töölised juhtmõtted: teenuseid õiguslikult rikkuse vabad kogumine, majanduslikult enesedistsipliin ja
Marx avaldab arvamust emotsioonaalselt, kuid religiooni ta lõplikult hukka ei mõista. Ta kritiseerib, kuid samas mõistab, et usu röövimine, on sama, mis jätta haiget inimest ravimitest ilma. Tuleb arvestada ka seda, et Saksamaal mängis usk suurt rolli, mida mõistis ka Marx. Asume nüüd Max Weberi juurde, kelle jaoks religioon hoopiski varustab eetilist raamistikku modernse kapitalistliku elulaadi jaoks. Miks üldse kapitalism sündis läänes? Weber leiab,et niisugune püüe ilmneb kelnerite, arstide, kutsarite, kunstnike, riigiametnike, sõdurite, ristisõdijate, röövlite, hasartmängurite ning kerjuste hulgas ta on loomulik inimkonna kõigi rahvustele ning asjaoludele ja ajastutele, kõikjal, kus selleks eksisteerib objektiivne võimalus. Läänelik kapitalism on püüe kogumise suunas katkematult toimiva ratsionaalselt organiseeritud ettevõtluse raames, vahetpidamatult tekkivale kasumile, rentaablusele
see on informatsiooni tähtsustav ja seda ja seda kõigis eluvaldkondades 7. siirdeperiood maksimaalselt kasutav ühiskond. ühiskonna arenguetapp, mille käigus diktaatorlikult võimustruktuurid ja 4. too välja sotsiaalteadlaste suhted asendatakse demokraatlikega, põhimõtted toimub üleminek diktatuurilt tööstusühiskonnast demokraatiale. 1)Karl Marx Kapitalism tähendas tema jaoks 8. demokraatliku riigi valimise sellist tööstusühiskonda, kus põhimõtted tootmisvahendid ja toodang 1)parlamendisaadikud valib rahvas kuuluvad ühe klassi-kapitalistide ehk otsestel valimistel kodanluse eraomandisse. 2)presidendi valib parlament Juhtmõtteks kapitalismile- rikkuse (enamuses parlamentaarse kogumine ja ratsionaalsus. korraldusega riikides)
Siinkohal väitis Hegel, et omanike klass tagab kultuuri, teaduse, usu, moraali jne. Tänapäeval peetakse tööajast mittekinnipidamist ebamoraalseks, ebakultuurseks jne. Marx küsis, miks peaksime kinni pidama omanike poolt respekteeritud moraalist ja seadusandlusest? Marxi arvates on eraomandust soodustavatel seadustel hullutav mõju massidele. Kui omanike klass ise ei ole valmis muudatusi omandisuhetesse viima, siis peab seda tegema revolutsioon. Kuna kapitalism kui klassisüsteem ei ole võimeline arenema, oli tööliste võit ja klassivaba ühiskonna loomine ilmne. Kapitalism on sotsialismi tekkeks vajalik eeltingimus, kuna sotsialismi kehtestamiseks on vajalik materiaal-tehniline baas. Marksistlik kirjandus- ja kunstiteooria "Kunst on alati ja kõikjal pihtimuse saladus ning samaaegselt selle ajastu surematu liikumine". K. Marx Nõukogude marksistliku esteetika järgi eristab kunsti teistest inimtegevuse liikidest (eriti
rahvuse, rassi, nahavärvuse, usutunnistuse või veendumuste, vanuse, puude või seksuaalse sättumuse alusel. Võrdõiguslikkuse seaduse eesmärk on tagada Eesti Vabariigi põhiseadusest tulenev sooline võrdne kohtlemine ning eeldada naise ja mehe võrdõiguslikkust kui üht põhilist inimõigust. 10. Iseloomusta agraar- , tööstus-ja infoühiskonda Agraarühiskond- oma maa, ma omanikud( mõisnik, taluperemees), seal on monarhia ja kapitalism ning turumajandus. Suurepered, kus mitu põlvkonda elab talumajas, naine on koduperenaine ja kasvatab lapse. Industriaalühiskond- linn, raha ja kapital. Kapitali omajateks on pankurid kaupmehed, palgatöölised. Seal on vabariik ning samuti kapitalism ja turumajandus. Pered on väiksemad 1-2 last, on korterid ja üksikvanemad, vanavanemad jäid maale elama. Naise hakkasid tööl käima, said valimisõiguse ja karjääri.
Kes Vanas Roomas omas orja, omas ka orja toodangut. Seega elas omanike klass tööliste töö arvel. Samas väitis Marx, et tundub, nagu ei vajaks omanikud töölisi niipalju kui töölised omanikke. Siinkohal väitis Hegel, et omanike klass tagab kultuuri, teaduse, usu, moraali jne. Marxi arvates on eraomandust soodustavatel seadustel hullutav mõju massidele. Kui omanike klass ise ei ole valmis muudatusi omandisuhetesse viima, siis peab seda tegema revolutsioon. Kuna kapitalism kui klassisüsteem ei ole võimeline arenema, oli tööliste võit ja klassivaba ühiskonna loomine ilmne. Kapitalism on sotsialismi tekkeks vajalik eeltingimus, kuna sotsialismi kehtestamiseks on vajalik materiaal-tehniline baas. Marxil ei tulnud Venemaa meeldegi, ta pidas oma eluajal isegi revolutsiooni Saksamaal ennatlikuks, kuna ainult 4% meestest töötas tootmissfääris. Revolutsioon pidi alguse saamaInglismaalt, levima Prantsusmaale ja alles sealt Saksamaale. Marxi ajalooliste
hakkas üha enam tunduma, et Stalin üritab terve Euroopa oma võimu alla saada (kommunistlikud valitsused Ida- ja Kesk- Euroopas, territoriaalsed pretensioonid Türgile, keeldus vägesid Iraagist välja toomast, Berliini blokaad) 2. Millistes valdkondades toimus külm sõda? Võidurelvastumine: tuumarelvastus, tavarelvastus. III maailmasõja oht Majanduslik võistlus: turumajandus vs plaanimajandus EMÜ vs VMN Ideoloogiline võitlus: kommunism vs demokraatia ja kapitalism Konkurents kultuuri- ja spordi vallas 3. Mida kujutasid endast Marshalli plaan ja Trumani doktriin ning kuidas need aitasid kaasa Euroopa lõhenemisele? Trumani doktriin – 1947, USA seadis eesmärgiks vabade rahvaste toetamise sise- ja välisvaenlase eest - kommunistide võimuhaaramiskatsete eest. Marshalli plaan - Ameerika Ühendriikide programm, mille eesmärk oli aidata sõjas laastatud Euroopa riike ning takistada kommunismi levimist
veriste ja julmade moodustega. Võibolla sellepärast kommunismi ei saavutatudki. Et lääs koguaeg arenes, tekkis nõukogude liidul kannulpüsimisega tõsiseid raskusi ja midagi tuli muuta. Koos Gorbatsovi võimuletulekuga 1985. aastal tuligi uute majandusreformide programm Perestroika. Koos perestroikaga tuli ka suurem liberaalsus ja vabadus liiduvabariikides. Tekkis ka mingil määral eraettevõtlus. Ühesõnaga hakkas kapitalism tahes tahtmata välja punnitama. See omakorda aga tekitas rahvusteadvuse kasvu, mis viis muuhulgas Eestimaa Kommunistliku Partei lõhenemiseni kaheks tiivaks. Baltikumist alanud liikumine, millele järgnesid ka teised liiduvabariigid, oli üks põhjustest, mis viisid 1991. aastal Nõukogude Liidu lagunemiseni. Teine põhjus oli külm sõda, mis viis NSV Liidu ressursside lõppemiseni. Kui Nõukogude Liit oleks püsima jäänud, oleks
inimeste omaalgatust 4. Tööstusühiskonna arengut käsitlevad teooriad. V: 1) Adam Smith- propageeris turumajandust. Turumajandus- see, mida ostetakse, seda toodetakse. Tööväärtuse teooria. Väärtusi loob majanduses inimtöö. Kõikide rikkuste aluseks on töö. Pidas väga tähtsaks turgu, ütles, et turg määrab majanduse. 2) Karl Marx- Kapitalism tähendas tema jaoks niisugust tööstusühiskonda, kus tootmisvahendid ja toodang kuuluvad ühte klassi kapitalistide ehk kodanluse eraomandisse. Oli tuline kapitalismi pooldaja. Kapitalistliku tootmise 2 põhijoont: toota kasumit ja püsida konkurentsis. 3) Max Weber- nendes maades, kus on toimunud reformatsioon, areneb kapitalism kiiremini, sest protestantidele on omane ausus, töökus, kokkuhoidlikkus.
Üldisloomustus Marksism on sotsiaalne teooria, poliitiline ideoloogia ja revolutsiooniline praktika, mille lähteks on Karl Marxi ja Friedrich Engelsi ajaloofilosoofilistel ja majandusteoreetilistel vaadetel põhinevad kirjatööd ja mille sihiks on kapitalistliku ühiskonna asendamine sotsialismiga. Marksismi seisukohast põhineb kapitalism töölisklassi ekspluateerimisel -õõra tööjõu oma huvides ära kasutamine)ning tööga loodud lisaväärtuse omistamisel kapitalistide poolt ning on määratud hävingule klassivõitluse ja revolutsioonitulemusena. Marksism kujunes välja 1850.1880. aastatel koos paljude teiste uute sotsiaalsete ja poliitiliste teooriatega. Marksismi sünnimaaks peetakse Saksamaad Marksismi rakendamine reaalses poliitikas on avaldanud tohutut mõju 20. sajandi maailmale.
· Protestantlikud väärtused soosivad tööarmastust, kokkuhoidlikust, ausust ning arvepidamist. · Kapitalismi juhtmõtteks oli rikkuse kogumine, enesedistipiin ja ratsionaalsus. · Kapitalist ei naudi töö tulemust, vaid paigutab selle uuesti tootmisesse, et jõukust veelgi suurendada. 7. Iseloomusta K.Marxi arvamust kapitalistlikust tootmisest ja klassisuhetest · Kapitalism tähendas Marxi jaoks niisugust tööstusühiskonda, kus tootmisvahendid ja toodang kuuluvad ühte klassi kapitalistide e kodanluse eraomandisse · Teine ühiskonna põhiklass töölised e proletariaat on vaba küll õiguslikult, kuid mitte majanduslikult · Kuigi Marx kritiseeris teravalt proletariaadi olukorda oli ta kapitalismi tugev pooldaja 8. Too välja revolutsiooni ja reformi erinevused.
rõõmuga koju, kus me mürgitame iseennast, oma lapsi, vett, õhku ja kogu planeeti. Kui on nii palju asju, siis tekib alati ka probleeme, kuidas neist vabaneda. Tihti juhtub nii, et see rämps maetakse maha või põletatakse. Nii tekivad aga omakorda kemikaalid, mis satuvad õhku või pinnasesse. Ühesõnaga on inimkonna praegused tarbimismallid sellised, et me saastame igal juhul ja üha enam oma planeeti. Ma arvan, et sellise tarbimiskultuuri taga on inimeste ahnus ja kapitalism. Sageli ei toodeta kvaliteetset ja head kaupa, sest sel juhul kaoks vajadus osta uut või vana remontida. Väidetavalt on paljudel printeritel peal programmid, millega lakkab printer töötamast pärast 10000 lehe printimist. See programm pannakse peale just tehase poolt, et inimestel oleks põhjust osta uus. Või näiteks kui vanasti töötasid televiisorid peaaegu 20 aastat, siis nüüd, kui lähed poodi ja ostad endale uue televiisori, on seal juba kirjas, et 5
REFOTMATSIOON EHK USUPUHASTUS Eellugu · Kirikut ja paavstimõimu kritsiseerivad liikumised (nt katarid, hussiidid) · Paavstitüli (Rooma vs Avignon'i) · Tööjõupuudus, tehniline areng- kapitalism · Haridustaseme tõus · Rahvastiku vähenemine (katk) · Rahvusluse tõus Usupuhastus · Usupuhastuse algatas Martin Luther 1517.a. Saksamaal, Wittenbergis · Reformatsioon- ühiskondlik liikumine katoliku kiriku reformimiseks. · Kutsus kirikut tulema tagasi Piibli algsete tõdede juurde. · Piibli tõlkimine saksa keelde · Saksa kirjakeele kujunemine Martin Luther · MartinLuther 10.11.1483 1 02.1546) oli saksa kristlik teoloog ja augustiini munk, kelle
Orgaaniline terviklikkus - arusaam ühiskonnast kui inimkehale sarnasest organismist, kus iga osa täidab oma kindlat funktsiooni Majandusliku sektori tähtsus - majandussüsteem on baas, teised valdkonnad (perekonnamustrid, poliitiline organiseeritus, religioon ja haridussüsteem) on pealisehitus Konflikti roll - pidev võitlus tootmisvahendite omanike ja mitteomanike vahel – klassivõitlus • Sotsiaalne struktuur tuleneb tootmis- ja omandisuhetest(orjandus, feodaalühiskond, kapitalism) Tööjõu võõrandumine: • töölisel pole töö ja töö tulemuse üle kontrolli, tööjõud kui kaup • majanduskasv tugineb tööliste ekspluateerimisel(ärakasutamisel):tööandja kasum põhineb töö tulemuste omastamisel Kauba väärtus: • Kasutusväärtus: “naturaalvorm”, kvaliteet, konkreetne • Vahetusväärtus: ”väärtusvorm”, kvantiteet, abstraktne(tugineb illusioonile, et on kauba loomulik omadus; sotsiaalselt loodud) •
See relv on tuntud oma tugeva löögijõu ja poolautomaatse laskmise poolest Relv loodi aastal 1947 Mihhail Kalasnikovi poolt Probleemid Pealmiseks probleemiks oli söögi ja näljahädad Väikeriigid muutusid suurtest riikidest sõltumatuteks Suurriigid pakkusid neile abi, vastutasuks soovides aga ligipääsu nende maavaradele Ladina-Ameerika Formimeelne rahvuslik liikumise pooldajad: nende riik peab valima erilise suuna, mis pole kapitalism, ega ka kommunism Teised: pooldasid vabaturu majandust ning otsisid tuge käremeelsetest vasakpoolsetelt õpetusi Keskendusid pealmiselt põllumajandusele, kuid kerkisid ka linnadesse Suur tööpuudus, mis sundis inimesi linna elama minema Sellega ei kaasnenud tööstuse kasv, selle põhjuseks oli pealmiselt põllumajandus saaduste välja viimine Kolmas maailm tänapäeval Külma sõja aegne kahepooluseline maailm lakkas olemast Riikide jaotus kolme rühma kaotas tähtsuse
Francisco Pizarro-konkistadoor 1532 vallutas inkade riigi. Amerigo Vepucci-sai aru et tegu on uue maailmajao ja mandriga ja pani sellele nimeks Ameerika enda nime järgi. Fernao de Magalhaes-ümbermaailma reis 1519 ise sai surma pärismaalaste käes ja lõppes reis 1522. Orjakaubandus: sest indiaanlased ei tahtnud olla Euroopas orjad ja tapsid end et sinn mitte minna ja nad töötasid istandustes. Laevadega viidi indiaanlased Euroopasse, sest Ameerika müüs indiaanlased Euroopale. Kapitalism: vahemere äärsed linnad käisid alla nt põhja-Itaalias(veneetsia,genova) lääne-Euroopas ja esile tõusid nüüd ookeani äärsed linnad nt Sevilla,Lissabon,Amsterdam. Kultuurtaimed: kartul,mais,tomat,kakao,päevalill ja lind kalkun. 1453-türklased vallutasid Konstantinoopoli. 1487-88-Hea lootuse neeme avastamine(Vasco da Gama). 1492-Ameerika avastamine (Columbus). 1497-98-India meretee avastus. 1519-1522-esimene ümber maailma reis
Katedraal-piiskop konna pea kirik Gooti stiil-kunstistiil,teravkaar,12-13saj Romaani stiil- kunstistiil,ümarkaar,10-11saj Müsteerium-näitemäng,vaimulik sisu Generaalstaadid-seisuste esinduskogu prantsusmaal Must surm-katku epideemia euroopas 14saj Linnus-kaitse rajatis Taara-eestlaste muinasjumal Piiskop-vaimulik,kindla ala kristlaste juht Karavell-ookeani sõiduks sobiv laev Raharent-rendiliik,maa eest maksti rahaga Kapitalism-majandussüsteem,põhineb eraomandil,palgatöö jõul Tarastamine-nähtus inglismaal,talumaad muudeti lambakarja maaks Renessanss-antiigi taassünd,kunsti ja kirjanduse vool Humanism-maailma vaade,rõhutas inimese tähtsust Absolutism-täielik kuninga võim
Francisco Pizarro-konkistadoor 1532 vallutas inkade riigi. Amerigo Vepucci-sai aru et tegu on uue maailmajao ja mandriga ja pani sellele nimeks Ameerika enda nime järgi. Fernao de Magalhaes-ümbermaailma reis 1519 ise sai surma pärismaalaste käes ja lõppes reis 1522. Orjakaubandus: sest indiaanlased ei tahtnud olla Euroopas orjad ja tapsid end et sinn mitte minna ja nad töötasid istandustes. Laevadega viidi indiaanlased Euroopasse, sest Ameerika müüs indiaanlased Euroopale. Kapitalism: vahemere äärsed linnad käisid alla nt põhja-Itaalias(veneetsia,genova) lääne-Euroopas ja esile tõusid nüüd ookeani äärsed linnad nt Sevilla,Lissabon,Amsterdam. Kultuurtaimed: kartul,mais,tomat,kakao,päevalill ja lind kalkun. 1453-türklased vallutasid Konstantinoopoli. 1487-88-Hea lootuse neeme avastamine(Vasco da Gama). 1492-Ameerika avastamine (Columbus). 1497-98-India meretee avastus. 1519-1522- esimene ümber maailma reis
3. Mis on solidaardarvinism? Teooria, mille järgi toimub olelusvõitlus ka inimeste vahel- võidab tugevam. On üks rassiteooria aluseid, levis hitlerlikul Saksamaal. 4. Milliseid perioode eristas Veblen inimkonna ajaloos? *Metsluse periood ( peamine võitlus toimus inimese ja teda ümbritseva metsiku kooduse vahel) *Barbaarsuse periood ((sõjaline edu, mitte töö, võtlus eelkõige teiste inimestega) *Käsitööperiood *Tööstusperiood e. kapitalism 5. Kuidas määratles Veblen kapitalismi? ..kui masintootmist ja investeeringuid kasumi jaoks. Kapitalismi peamiseks vastuoluks pidas ta vanade(kombed, harjumused, temperament) ja uute(Rahvastiku kasv, teadmiste kasv) institutsioonide vastuolu. Kapitalismi peamine vastuolu on tööstuse ja bisnessi vahel. 6. Milliseid ül nägi Veblen ette inseneridele? Tegi ettepaneku kogu ühiskondlik tootmine ja juhtimine allutada inseneride piiramatule kontrollile; luua
Külma sõja võitjad ja kaotajad Külm sõda on igaüks midagi kuulnud, kuid enamikul pole aimugi, milles sõda tegelikutl seisnes, miks see algas ja kes selle üldse võitis. Külm sõda kaasas endaga peaaegu kogu maailma, kuid peamiselt USA ja Nõukogude Liidu. Nõukogude Liidu eesmärgid Külmas sõjas olid: tagada turvalisus, blokeerida kapitalism, saada mõjuvõim maailmas ning parandada oma majandust. Kuid teiselt poolt tahtsid Ameerika Ühendriigid peatada kommunismi levikut, mis näis potentsiaalselt mõjuvõimas relv maailma mõjutamiseks. Ühine kahel suurriigil oli aga see, et nad soovisid vältida Kolmandat maailmasõda oma eesmärkide saavutamisel. Minu arvates ei võitnud keegi nn "sõda". Külm sõda oli minu arvates sõda kus kaks rahvast üritasid tõestada oma valitsuse paremust. Kuigi võiks öelda, et mitmed konfliktid
praegu külmas sõjas" NATO (Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon)(49) Pariisi kokkulepped (54)-Okupatsiooni reziimi kaotamine SLVs, vastuvõtmine NATOsse Praha kevad (68)-Tsehhide ja slovakkide iseseisvuspüüete mahasurumine Rahareform Saksamaal (48)-Endise Saksa marga väärtusetus, Berliini blokaadi põhjus Saksa Demokraatlik Vabariik (49)-Nõukogude okupatsioonitsoonis moodustatud Saksa riik Saksa Liitvabariik ()-ENG, FRA ja USA okupatsioonitsooni Saksamaa Stalini kõne Moskvas (46)-Kapitalism areneb vaid kriiside ja sõjaliste katastroofide kaudu Stalini surm (53)-Lootus USA ja NSVL suhete paranemiseks Suessi kriis (56)-Suessi kanali haldamise küsimus Trumani doktriin (47)-USA poolne poliitiline toetus võitluseks kommunismi vastu Tuumakatsetuste keelustamise leping (63)- Tuumarelvade katsetamise piiramine Ungari ülestõus (56)-NSVL väeüksused suruvad maha üliõpilaste meeleavalduse W.Churchill Fultoni kõne- II MS liitlaste vaheliste vastuolude tunnistamine
Külma sõja võitjad ja kaotajad Külm sõda on igaüks midagi kuulnud, kuid enamikul pole aimugi, milles sõda tegelikutl seisnes, miks see algas ja kes selle üldse võitis. Külm sõda kaasas endaga peaaegu kogu maailma, kuid peamiselt USA ja Nõukogude Liidu. Nõukogude Liidu eesmärgid Külmas sõjas olid: tagada turvalisus, blokeerida kapitalism, saada mõjuvõim maailmas ning parandada oma majandust. Kuid teiselt poolt tahtsid Ameerika Ühendriigid peatada kommunismi levikut, mis näis potentsiaalselt mõjuvõimas relv maailma mõjutamiseks. Ühine kahel suurriigil oli aga see, et nad soovisid vältida Kolmandat maailmasõda oma eesmärkide saavutamisel. Minu arvates ei võitnud keegi nn "sõda". Külm sõda oli minu arvates sõda kus kaks rahvast üritasid tõestada oma valitsuse paremust. Kuigi võiks öelda, et mitmed konfliktid
parim alternatiiv, millest tuleb loobuda valikuid tehes. NT! Soengutegemine. 12. MAKROÖKONOOMIKA uurib majandust tervikuna. 13. MIKROÖKONOOMIKA uurib üksiktarbijaid ja ettevõtteid. 14. Majanduse kolm põhiküsimust: MIDA? milliseid kaupu ja teenuseid on vaja toota ja kui palju? KUIDAS? kuidas tuleks neid toota? KELLELE? kes saab neid tooteid tarbida? 15. Me kõik sõltume turgudest, seepärast nimetatakse meie majandust TURUMAJANDUSEKS. 16. TURUMAJANDUS ehk kapitalism, ehk vabaettevõtluse majandus 17. MERKANTILISTID: riigid peavad käituma nagu ärimehed, kes võistlevad oma kasumi pärast. valitsus peab toetama tööstust, tehes seadusi, mis hoiavad tootmiskulud madalad ja ekspordi taseme kõrge. saavutatakse soodne kaubandusbilanss, mille tagajärjel suureneb riigi kulla- ja hõbedavaru. soodsa kaubandusbilansi saavutamiseks püüdis enamik Euroopa riike saada endale kolooniaid. (odav tööjõud, tooraine, turg) 18
Elas koos Friedrich Engelsiga 1848 ilmus ''Kommunistliku partei manifest'' Filosoofide töö seisneb muutuste loomises Uurimisobjektisk tootev, tööd tegev inimene Religioon on inimese loodud. See on aseaineks, kui inimene jääb võimetuks. Religioon ei aita kaasa inimese vabanemisele, vaid hoopis takistab seda. Erapooletust pole olemas, kuna ühiskonda valitsev materjaalne jõud on vaimne jõud Kapitalism hävib oma seesmise võimatuse tõttu. See on ebatäiuslik ühiskonnavorm. Tuleks luua klassideta ühiskond HEGEL 1770-1831 Georg Wilhelm Friedrich Hegel Vaimu fenomenoloogia Kõigi aegade raskemini loetav ja fantaasiarikkam filosoof. Ambitsioonikas Tähtsamaid ideid on mõistuse lihtne mõte. Mõistus valitseb maailma. Mõistus ei ole inimese vaimu omadus, see on reaalsuse kõrgem
MODERNISEERUV EUROOPA Richard Viil & Ragnar Paas Moderniseerumine Riigi tasandil demokratiseerumine Rahva kasvav osalus poliitikas Riigi alusdokumendiks sai konstitutsioon Kõigi kodanike võrdõiguslikkuse printsiip Sotsiaalsed barjäärid nõrgenesid Majanduskasvu hakkas määrama tööstuse areng Industriaalühiskonna kujunemine Elanikkonna sissetulekute kasv Tehniline innovatsioon Tööstuslik kapitalism tekitas tööturu Vabrikutöölised ei vajanud põhjalikku väljaõpet Tööstuse areng andis hoobi aadliseisusele Keskklassist vabrikuomanike jõukus suurenes Külaühiskonna ja modernse ühiskonna võrdlus Traditsiooniline külaühiskond Modernne ühiskond · Jõukuse ja võimu peamine allikas on · Tähtsaimad majandusharud on põllumajandus tööstus ja kaubandus · Kehtivad jäigad hierarhilised ja · Ühiskondlik kihistumine on
sotsialistliku korraga 1) Polnud piiranguid elukohavalikul-see andis inimestele rohkem vabadust, aga enamik inimesi suundus linna elama, mis tõi kaasa linnades ülerahvastumise ja muid probleeme. 2) Töölisklassi olukorra parandamine tõi kaasa streike ja meeleavaldusi, aga samas muutus nende elu lihtsamaks 3) Tehnika areng muutis tööliste elu lihtsamaks, aga tänu sellele tekkis tööpuudus, kuna palju töid tehti masinatega 4) Kapitalism ja linnastumine tõi kaasa rahvusliku liikumise, rahvused said arendada oma kultuuri, aga see tõi kaasa ka sõjaphtu Euroopas 5) Tööstus ühiskonna tekkimine tõi kaasa pikad tööpäevad, aga see tõi kasu riigiarengule, kui tööstus arenes. 2)Imperialism ja maailma rahvad. Türgi, Hiina, Iraan, India. Oskad nimetada iseloomulikke jooni, oska tõestada, et imperialism mõjutas Aasia riikide ja rahvaste arengut. Türgi: Osmanite impeerium e. Türgi säilitas 20
Kauplused Agulid räpased Elekter Epideemia/haiguste levik Tänavavalgustus kuritegevus WC ja vannituba meelelahutus 18. Kiire linnastumise põhjused. Vabrikud vajasid suurt hulka töökäsi. 19. Selgita: pärisorjus, sunnismaisus, tööstuslik pööre, manufaktuur, vabrik, kapital, kapitalist, proletariaat, aktisa, börs, aktsiaselts, monopol, kapitalism, turumajandus, industrialiseerimine, industriaalühiskond, kerge- ja rasketööstus, linnastumine. Pärisorjus- Talupoja sõltuvus mõisnikust, mis tähendas, et talupoeg pidi töötama mõisniku põllul (teotöö) ja maksma makse, ta oli sunnismaine. Sunnismaisus- Keeld talupojal kodukohast lahkuda. tööstuslik pööre-Üleminek käsitöölt masinatööle, mis tähendas, et manufaktuurid ja käsitööliste töökohad asendati vabrikutega.
vahendiks ja ühtlasi tulemuseks kujundatud ühiskonna tehnoloogia poolt, samuti kujundab see ühiskonda mitmekülgsel viisil - kaasaegse ühiskonna ajalooline uudsus ei seisne mitte selles, et ühiskond on võrgustunud, vaid selles, et tootmisprotsessid, võim, kasutamine, valitsev osa ja erinevad vastuolud kujunevad riikidevaheliste võrgustike põhjal, mida vahendavad info- ja kommunikatsioonitehnoloogiad ning teadmiste protsessid. Informatsiooniline kapitalism aga põhineb ise rahvusvahelistel organisatsioonimudelitel. Oma analüüsides pidi Marx piirama klassikontseptsiooni palgatööle 19. sajandi industrialismi raames, Christian Fuchsi aga püüdis näidata selle artikliga, kuidas tänasel päeval on kasulik määratleda klassi, mis põhineb ärakasutamise protsessidel. Marxi teooria kategooriad Marxi teooria on väärtuse töö teooria, mis lubab teha järeldusi analüüsi põhjal kogu tööle
vabrikutes - Henry Fordi autotehas võeti kasutusele esimesed konveierid, millega auto tootmine lühenes 12 tunnile · Arenes lennundus, uued tööstusharud: keemia-ja elektrotehnika · Infrastruktuurid (liiklus,telegraaf, telefon, raadio) Reisilaev Titanic uppus:1912 Maailmamajanduse arneg · Kiire, ebaühtlasem kui kunagi varem! · Turusuhted muutusid järjest tähtsamaks, riiklik regulatsioon taandus, kaubanduse tähtsuse suurenemine · Monopoolne kapitalism-AS, kontsern, kartell, sündikaat, trust · Finantskapitalism · Elatustaseme tõus Antisemitism · Levis antisemitism kiusati taga juute, sest nad olevat süüdi maailma hädades · Venemaa, Prantsusmaa Ühiskondlikud liikumised · Liberaalne maailmavaade ja demokraatlik kord · Vastuolulisd demokraatlikud ühiskonnad · Uus klass proeltariaat e. palgatööliskond, mis hakkas järjest enam oma õigusi suurendama
juhindub põhimõttest Igaühelt tema võimete järgi, igaühele vastavalt tema tööle. See on teooria, ühiskondlik liikumine või poliitiline süsteem, mis taotleb kommunistliku ühiskonna ülesehitamist. Kommunistlikuks on nimetatud Nõukogude Liitu 1917 aastast kuni 1990. aastate alguseni. 2. Kuidas on see tekkinud? See on siis üks marksismi suunadest, ning selle loojateks on Karl Marx ja Friedrich engels. Nende teoses the communisto manifesto on kirjas et kõige pealt peab olema kapitalism, kus majanduse arengus olulisim osa vabalturumajandusel ja konkurentsil, riigi osa majanduse reguleerimisel on piiratud seejärel asendub see sotsialismiga, kus riigil on suurem roll majanduse reguleerimisel ning see kõik viib kommunismi, kus kõik on võrdsed ja ei ekristeeri erinevad klasse. 3. Kommunistlik ühiskonna korraldus Kommunism või kommunistlik ühiskonnakorraldus kui teoreetiline sotsiaalne ja majanduslik
b) töölised (proletariaat): omavad ainult oma tööjõudu. · Ekspluateerimine: Tööline ja kapitalist astuvad omavahel tootmissuhetesse: kapitalist maksab töölisele palju vähem kui oma töölise poolt loodud väärtus. Lisaväärtus see osa töölise poolt loodud väärtusest, mille eest kapitalist talle ei maksa ja mis moodustab kapitalismi kasumi. Selleks et ekspluateerimine kaoks, tuleks kaotada kapitalism! · Võõrandumine inimesele on omane sov teha mitmekülgset tööd, vabrikus tehtav töö on väga üksluine töölinme ei kontrolli tööd jms seega töö muutub vastumeelseks samuti ka tema poolt loodav produkt. · Tootmisviiside vaheldumine: a) Ürgühiskond klassideta ühiskond b) Orjanduslik orjad & orjapidajad c) Feodaalne talupojad & mõisnikud d) Kapitalistlik töölised & kapitalistid e) Sotsialistlik klassideta
1. Imperialism on suurriikide püüe saavutada suur mõjuvõim kogu maailmas. 2. Imperialistliku maailma suurriikide eesmärgid – majanduslik laienemine, koloonia vallutused, nõrgemad maad muueti tooraine andjaks,kolooniates sai toodangut turustada, monopolide teke, kapitali väljavedu 3. 20.sajandi tööstuse areng – uued tööstusharud (naftatoodang, kummi tootmine, elektrotehnika keemiatööstus. Tekivad monopolid ja kapitalism. 4. Monopol – hiigelettevõtted ja nende ühendused. Haaravad enda alla kogu tootmisala, konkurente lämmatati hinnaalandustega. 5. Kapitalism – ühiskondlik-majanduslik süsteem, mis põhineb tootmisvahendite eraomandusel. Konkurents sunnib teisi odavalt tootma. Parema kvaliteedi-hinna suhe. 6. Tehniline areng – Autotehastes esimesed konveierid (Henry Ford), autode tootmine suurenes. Esimene lend tsepeliiniga (F. Zeppelin). Esimene lennuk õhus, mis lendas 12
Pärnu 2009 2 SISUKORD Sissejuhatus.....................................................................................................................................4 1. Majandusolud enne Suurt Depressiooni...................................................................................... 5 1.1 Globaalne kapitalism............................................................................................................. 5 1.2 Majanduslik olukord, mis oli tekkinud I maailmasõjas.........................................................6 1.3 Maailmamajandus peale esimest maailmasõda..................................................................... 7 1.3.1 USA majandus kahe maailmasõja vahel.........................................................................7 1.3
1) Osatähtsus kasvas hankiva ja töötleva tööstuse arvelt Postindustriaalse ühiskonna juures tähtsustatakse teaduse ja tehnoloogia osa majanduses. Postindustriaalne ühiskond vajab: 1) Haritud spetsialiste 2) Tsentraliseeritust ja paremini kooskõlastatust Adam Smith propageeris kujunevaid turumajandussuhteid olles veendunud nende paremuses. Rõhutas, et väärtusi loob majanduses inimtöö. Turumajandus toimub kõigi hüvanguks. Karl Marx kapitalism tähendas niisugust tööstusühiskonda, kus tootmisvahendid ja toodang kuulub kapitalistide ehk kodanluse eraomandisse. ,,Kapital" kapitalistliku tootmise 2 põhijoont: 1) Toota kasumit 2) Püsida konkurentsis Marx analüüsis tööühiskonda majandusest lähtuvalt. Max Weber sotsioloog. ,,Protestantlik eetika ja kapitalismi vaim". Väitis, et kristlikes maades, kus toimus reform, arenes kapitalism jõudsamalt kui katoliiklikes või mittekristlikes paikades.
dollariga dollar hakkas dikteerima, süsteem lagunes 60.-ndatel aastatel, kui kulla turuhind tõusis liiga kõrgeks. BW-s loodi Rahvusvaheline Valuutafond ja Maailmapank. RAHAREFORMID??? 8. Milton Friedman. tema arendatud on tänapäevane arusaam inflatsiooni ja rahapoliitika sõltumatust valitsusest, argumenteeris fikseeritud valuutakursside vastu. Temanimeline auhind antakse välja vabaduse edendamist eest. ,,Kapitalism ja vabadus". 9. J Keynes. Peetakse tänapäevase makroökonoomia rajajaks. 1936 ,,Tööhõive, intressimäära ja raha üldteooria". Osales IMF-i loomises. Keinsismi põhimõtted: suurendada avaliku sektori töötajate palkasid, seega suureneb nende ostujõud, see suurendab nõudlust ja tarbimist, põhjustab tootmise kasvu, töökohtade teke, suurem tööhõive. Vahendeid majanduskriisist välja tulemiseks: pankade päästmine e
said töötud. Kirikutegevuses sai tähtsaimaks ingliskeelne jumalateenistus, vähendati kirikupühade arvu. Peale Henry VIII surma astus troonile tema laps Eduard VI, kuid tema suri varakult. Peale tema surma astus troonile Mary I , kes oli veendunud katoliiklane ja kes üritas hakata taastama katoliiklust Inglismaal, kuid tema valitsusaeg jäi lühikeseks, ta suri 1558. aastal. Peale teda oli kuninganna Elizabeth I, tema ajastul arenes kapitalism ja Inglismaa tõusis võimsaks mereriigiks. Sarnasused on see, et nii Taani reformatsioonis ja Inglise reformatsioonis jäid jumalateenistused emakeelseks. Ainuke erand oli Norra, kus jumalateenistus oli taani keelne. Sarnasus oli ka see, et Taanis ja Inglismaal oli kogu võim kuninga käes.
(madala haridustasemega tõrjutud, kes teevad lihtsat tööd, saavad vähe palka, madal haridustase). Inimgruppe eristatakse varanduslikel, rahvuslikel, usulistel ning regionaalsetel alustel. Karl Marx (1818-83) sündis saksa-juudi perekonnas, õppis ülikoolis filosoofiat. Oli Saksa sotsiaalteadlane, ühiskonna üks kuulsamaid analüütikuid, kes pani aluse marksismile kui poliitilisele ideoloogiale. Kirjutas raamatud ,,Kapital" ning ,,Lisaväärtuse teooria". Marx oli veendunud, et kapitalism mängib positiivset rolli. See tähendas tema jaoks niisugust tööstusühiskonda, kus tootmisvahendid kuuluvad kodanluse eraomandusse. Teine põhiklass, töölised, on küll õiguslikult vabad, kuid majanduslikult mitte. Omandi puudumine ei võimalda neil enestel toota ega luua rikkusi, vaid sunnib müüma tööjõudu. Marx väärtustas tööjõudu kui peamist tootmistegurit. Kaks kapitalistlikku tootmise põhilist tõukejõudu olid toota kasumit ning püsida konkurendis. Adam
karakterit. Seega sõltub ka kunsti väärtus ja tähendus (kas illusioon v. ideoloogia) kontekstist. Kuna kunstil endal on mittediskursiivne (ebateoreetiline) iseloom, on teooria vajalik, näitamaks kunsti sisu ja tähendust kontekstis. Nii võib ajuti ka valss olla revolutsiooniline, kuid kapitalistlikule kultuuritööstusele (kuni 1947.a. kasutas mõistet massikultuur -- loobus, et mitte teha liiga rahvakultuurile) omane - kõik kaubaks - fetisiks muuta. Kapitalism muudab kultuuri konformistlikuks, kohandumine asendab kunstilise taju. Kultuuritööstus loob võltsvajadusi ja hägustab kriitilist taju. Seetõttu ongi Stravinski sama halb kui ühetaoline poptümps (jazz), aga Schönberg hea, sest Stravinski võib vahest isegi meeldima hakata, Schönberg aga ei kunagi. HERBERT MARCUSE Ühiskond on muutunud ühedimensiooniliseks ja laiade hulkade (proletariaat) revolutsioonilisus on uinutatud võltsvajaduste rahuldamisega
annaabi.ee 
