Propaganda Sisukord : · Mis on propaganda ? · Milleks kasutati propagandat ? · Kuidas toimus propaganda ? · Filmikunst. · Kirjandus ja kujutav kunst. · Sport. · Ülesanne. Propaganda on ... · ... on sihipärane kihutustöö inimeste meelsuse ja ühiskondliku arvamuse mõjutamiseks. Milleks kasut at i propagandat ? · Diktaatorid tahtsid mõjutada inimesi. · Demokraatlikud valitsused kasutasid seda sisse- ja välispoliitilises võitluses. · Poliitikud kasutasid seda , et kutsuda tarbijaid kuulutada raha ning ostma tarbekaupu. Kuidas t oimus propaganda ?
1.PROPAGANDA 1.1 PROPAGANDA ALUS on mõjusa propaganda esmaseks tingivuseks olev põhimõte. Propaganda aluseid võib eritleda kümme: 1.monoloogsus 2.enesestmõistetavus 3.autoriteetsus 4.eskalatiivsus 5.lihtsus 6.kontrastsus 7.lühisus 8.initsiatiivsus(õige ajastus, agressiivsus) 9.intensiivsus 10.propaganda peab olema TÕELISUS(mitte tõde) lisaks: emotsionaalsus, kampaanialikkus, massilisus, isetus) PROPAGANDA ülesanne on esineda õigluse allikana. 1.2 Propaganda reklaamiliigina 4 reklaami põhiliiki: Kommertsreklaam imidzi- ehk kuvandireklaam Sotsiaalreklaam PROPAGANDA Reklaami põhiliik on reklaami põhivalemi realiseerimise viis vastavalt problemi ja lahenduse üldistusele (kollektiivsusele) või eraviisilisusele (personaalsusele) Täiendavalt erinevad reklaami põhiliigid üksteisest kolmel alusel. 1.kampaanialikkus (kohustuslik propagandas, fakultatiivne kommR ja sotsR, VÄLISTATUD kuvandiR) 2
Propaganda (Eesti kohta ei leidnud ühtegi) Propagandaks nimetatakse sihtpärast inimeste meelsuse ja ühiskondliku arvamuse mõjutamist. Nõukogude Liidus kasutati propaganda levitamise vahendina põhiliselt plakateid, kuid seda esines ka ajakirjanduses ja kultuuris. Nõukogude Liidu eesmärk propaganda levitamisel oli panna rahvas uskuma, et riik, kus nad elavad (NSVL) on kõige parem ning suunata inimesi esialgu ilma vägivallata nii, nagu kommunistlik partei seda soovis. Kogu propaganda levitamise võim kuulus ainult kommunistlikule parteile. Nõukogude Liidu ühiskonnas kujunes välja propaganda tarvis uus kunstivool sotsialistlik realism, mis kujutas kõike reaalsusest palju helgemana. Propaganda näitas
NSVL propaganda Propaganda on sihtpärane kihutustöö inimeste meelsuse ja ühiskondliku arvamuse mõjutamiseks propagandat kasutas ka NSVL ,kelle eesmärgiks oli Nõukogude ühiskonna ülistamine. Propaganda teenis ainult võimu huve ja sellest tingituna kõik propaganda vahendid kuulusid valitsevale võimule n.ö kommunistlikule parteile ja sellega tegeleti partei loal ja partei kontrolli all. NSVL ühiskonnas kujunes välja uus kunstivool sosialistlik realism, see kujutas kõike palju helgemana. Inimeste meelte mürgitamiseks kasutati mitmeid vahendeid kõige tähtsamad olid plakatid,loosunigd,ajakirjandus ja kultuur.Palju oli ka rahvakoosolekuid,kus NSVL-i juhid käisid rääkimas ja inimesi mõjutamas.Filmikunst
need olid valdkonnad, kuhu sooviti tööjõudu ja inimesi juurde saada, et konkureerida teiste riikide põllumajanduse ja tööstuse arenguga. Propageeriti õnnelikke inimesi kes on põllu- ja tehasetööde tegemisel rõõmsad ja õnnelikud ning kuulutasid et nende töö on hea, et teisi nendest töödest huvituma panna. Nõukogude Liidu inimesed olid kergest mõjutatavad. Nad lasid end plakatitel mõjutada, seetõttu arvangi, et propaganda enamvähem õnnestus, kuna tõde näidati teises valguses ja inimesed uskusid seda. Tähtsamaid tegelasi kujutati paremana kui nad tegelikult olid, neid näidati paremas valguses, pannes inimesi uskuma, et riigi juhtkond on tegelikult ka sõbralik ja heatahtlik. Kerli Kaine 9a
Poliitpropaganda mõju Eestis Viljandi 2009 Sisukord SISSEJUHATUS .............................................................................. 3 1. POLIITIKAST JA PROPAGANDAST ÜLDISELT ..................... 4 1.1 Mis on propaganda ? .............................................................. 4 1.2 Propaganda esinemine avalikuses .......................................... 5 2. PROPAGANDA JA RIIK .............................................................. 7 2.1 Suhtumine propagandasse ..................................................... 7 2.2 Propaganda, agitatsioon või populism ................................... 9 KOKKUVÕTE ................................................................................ 11 KASUTATUD MATERJALID ....................................................... 12 LISAD SISSEJUHATUS
Arvamus Nõukogude Liidu propaganda kohta Propagandaks nimetatakse sihtpärast inimeste meelsuse ja ühiskondliku arvamuse mõjutamist. Nõukogude Liidus kasutati propaganda levitamise vahendina põhiliselt plakateid, kuid seda esines ka ajakirjanduses ja kultuuris. Nõukogude Liidu eesmärk propaganda levitamisel oli panna rahvas uskuma, et riik, kus nad elavad (NSVL) on kõige parem ning suunata inimesi esialgu ilma vägivallata nii, nagu kommunistlik partei seda soovis. Kogu propaganda levitamise võim kuulus ainult kommunistlikule parteile. Nõukogude Liidu ühiskonnas kujunes välja propaganda tarvis uus kunstivool-sotsialistlik realism, mis kujutas kõike reaalsust palju helgemana. Propaganda näitas sageli tõele vastupidist NSVL-i juhtfiguure kui armastavaid inimesi, kes
Propaganda eesmärk ja meetodid filmi "Disko ja tuumasõda" põhjal 12.c klass Garth S. Jowetti ja Victoria O'Donnelli järgi on propaganda tahtlik süstemaatiline püüd vormida ettekujutusi, manipuleerida tunnetusega ning suunata käitumist saavutamaks vastukaja, mis edendaks propagandisti soovitud eesmärke. Külmasõja tingimustes käis halastamatu propaganda mõlemal pool rindejoont. Eesti, eriti Tallinn tänu oma geograafilisele asukohale oli kaheltpoolt tuleva propaganda vahel – võib öelda isegi , et eestlaste õnneks. Soome televisioon oli kanal, mille kaudu kapitalistlik maailm tõi meieni arusaama sealse elu kohta. Nõukogude propaganda oli sisendanud nõukogude inimestele pidevalt, kui halb on elu kapitalistlikus ühiskonnas ja nüüd äkki läbi Soome televisiooni oli võimalus tallinnlastel näha hoopis vastupidist pilti
toona alla Saksamaa omale; 3. Ideoloogia a. Sarnasused: Nii totalitaarse režiimiga Saksamaal kui ka NSVLiidus oli riigielus tähtsal kohal töölisrahvas; isikukultus; b. Erinevused: Saksamaa ei soovinud enda riiki teisi rahvusi ja põlastas neid. Peamiselt kiusati juute. Seevastu NSVLiidus üritati ära hoida rahvustevahelisi tülisid ja konflikte; Sakslased olid natsionaalsotsialistid ja venemaal olid kommunistid; 4. Propaganda a. Sarnasused: Propaganda oli mõlemas riigis väga laialdaselt levinud; b. Erinevus: Juutide kodanikuõiguste piiramine ja saatmine koonduslaagritesse (kuulsaim neist Auschwitz), kus neid kasutati nii orjatööjõuna kui ka jõhkrate meditsiiniliste eksperimentide läbiviimiseks; Koonduslaagreisse suleti ka teisitimõtlejaid, mustlasi jm põlatuid, kelle saatus polnud juutide omast parem;
Ülikoolides käivitati kohustuslik teadusliku ateismi kursus, mõnes mõttes asendati sellega 1940. aastal suletud Tartu Ülikooli usuteaduskond (tol ajal oli see ainus luteri vaimulikke koolitav ning teaduslikke kraade andev fakulteet Eestis). Kristlust üritati välja juurida ka sellega, et vanu traditsioone asendati uute ja nõukogulikega, näiteks leeripäevade kombe asendamiseks hakati korraldama noorte suvepäevi, milles põhirõhk oli meelelahutusel, kuid ei puudunud ka ateistlik propaganda. Abiellumise ja matusetalituse tseremooniad matkisid kiriklike talitlusi, ainult kristlik sisu oli kõrvaldatud, selle asemel ilmalikud laulud ja luuletused. Propaganda enda sisu oli enamjaolt suunatud eelarvamsute tekitamisele kirikust. Loodi kaks stereotüüpi usuinimestest: üks rumal ja teine vägivaldne ning neid levitati kõikvõimalikul moel. Laialtkasutatav oli ka kodeerimine, näitena võib tuua ,,Viimse reliikvia", kus kujutati kloostrit kui inimest ahistavat paika
Päevakorral on see eriti valimiste ajal, siis laovad oma trumbid lauale kõik erakonnad. Sel ajal toimub rahvale lubaduste andmine, riigi paremaks muutmisest rääkimine. Arusaadav on see, et nad peavadki rahvale end teatavaks tegema, kuid tihti oma seisukohtade väljaütlemine on ebaõnnestunud ning tekitanud tavakodanike seas vastakaid arvamusi. Toimub sõda nii erakondade kui ka poliitiliste rühmituste ja rahva vahel. Üks raskema kaaluga relvi poliitikas sõdijate arsenalis on propaganda. Juba maailmasõdade ajal oli propaganda eluline osa rahva kaasahaaramiseks ja oma eesmärkide selgitamiseks. Natsionaal- sotsialistide ja kommunistide plakatid on kõigile tuttavad ja nende sisu igale inimesele arusaadav. Nende ideoloogiate levimise ajal kuulati öö-päev läbi riigi heakskiidetud raadioprogramme, kus kõlas valitseva võimu propageerimine ja teiste valitsusreziimide maha tegemist. Propaganda varitses rahvast igal pool ning paratamatult langesid massid selle ohvriks
Dominioon- Briti Rahvaste Ühenduse autonoomne liikmeriik, millel on oma parlament, valitsus, kohtusüsteem ja seadusandlus. Majanduslik Liberalism- Seisukoht, mille järgi riigi kontroll majanduse üle tuleb viia miinimumini. Maffia- Tänu seadusele millega loodeti vähendada alkoholi tarbimist , hakkasid tegutsema kuritegelikud rühmitused. ning isegi rühmitusteühendused- neid hakatigi nimetama maffiaks. Propaganda- Uudised, teave ja kihutustöö, mille eesmärgiks on panna inimesed omaks võtma mingit kindlat arvamust. Demokraatlik ühiskond- Sõna demoraatia tuleneb kreekakeelsetest sõnadest nagu Demos - rahvas, Kratos-võim. Seega on tegu rahvavõimuga. Enne esimest maailmasõda oli demokraatlikke riike Eu -s tunduvalt vähem kui mittedemokraatlikke. Tänu sõja võitmisele kasvas märgatavalt demokraatlike suurriikide maine. Demokraatia laienes ka siseriiklikult. Esimese maailmasõja aastail ja sellele järgnenud ajal kehtestati paljudes riikides seadus...
AJALOO KONTROLLTÖÖ KORDAMINE PT. 3-5 ¤ Mõisted : dominioon- Briti Rahvaste Ühenduse autonoomne liikmesriik, millel on oma parlament, valitsus, kohtusüsteem ja seadusandlus. majanduslik liberalism- seisukoht, mille järgi riigi kontroll majanduse üle tuleb viia miinimumini. maffia- organiseeritud kuritegevus, mis tekkis seaduste rakendamise tulemusena millest arenesid kuritegelikud rühmitused ja rühmituste ühendused. propaganda- uudised, teave ja kihutustöö, mille eesmärgiks on panna inimesed omaks võtma mingit kindlat arvamust. ¤ Teemad : * demokraatliku ühiskonna kirjeldus: tuleneb kreekakeelsetest sõnadest Demos ehk rahvas ja Kratos ehk võim, seega rahvavõim. Demokraatlikku ühiskonda kirjeldavad: rahva määrav osa ühiskonna tähtsamate küsimuste lahendamises, kodanikuvabaduse olemasolu ja kodanikuõiguste olemasolu. Valima lubati 21. eluaastast, sõltumata sellest, palju neil vara on. Naised said valimisõigused, kuid vanusepiiriks oli 30...
Kui Eesti riik oleks minu riik, tunneks ma selliste inimeste üle uhkust, kes panevad hariduse omandamisest ja enda heaolust ettepoole teised inimesed, ükskõik kas siis oma pere või täiesti võõrad. See ei ole koht, kus hukka mõista, vaid koht, kus mõistev olla. Lõpuks ei määra ju inimese väärtust niivõrd tema rahakoti paksus või see, kui palju teda teatakse, kui tegelikult see, milline ta paistab välja neile, kes teda näevad. Kahjuks on Eesti riigis aga nii, et propaganda pärsib progressi. See tähendab seda, et sellised inimesed surutakse maha, kui riigi raha raiskajad ja neil ei teki kunagi tahtmist endale siin riigis ametit ja tööd muretseda. Kahju, et riik ei mõista, et tema suurim probleem ehk "ajude väljaränne", on tegelikult tema enda propaganda vili. Kuidas on minuga? Mis ametit mina tahaksin pidada? Mina olen elult oma kutse saanud ja ma teen oma esimesi samme, et selle poole pürgida. Siinkohal ei pea ma silmas
A. Lincolni seletus demokraatiale- demokraatia on rahva valitsemine, mida teostab rahvas rahva enese huvides. Esiteks rahva valitsus osundab, et kõigil on juurdepääs poliitikale. Teiseks, võimu teostamine rahva poolt avalikkuse kaasatust otsustamisse. Kolmandaks, valitsemine rahva huvides tähendab, et otsused peavad lähtuma avalikest, mitte kildkondlikest huvidest. demokraatia tunnused (lk. 21)- kodanikuvabaduste tunnustamine, õigusriik ja kõigi võrdsus seaduste ees;võimuinstitutsioonide lahusus ja tasakaalustatus; kohtusüsteemi ja teiste kontrollorganite poliitiline sõltumatus (keskvalimiskomisjon, keskpank, riigikontroll); vaba ja pluralistlik kodanikuühiskond ning vaba ajakirjandus , mis pakuvad mitmekesiseid kanaleid huvide väljendaamiseks; vähemuste õiguste arvestamine; tsiviilkkontroll relvajõudude üle. otsene demokraatia-tänapäeval põhiliselt kodalikes oavalitsustes, kus rahva vahetu kaasamine poliitikasse on lihtsam. Riigi tasan...
vihapropaganda organisatsioonide ,,vaenlaste"/konkurentide vastu suunatud negatiivsed avalikud seisukohavõtud. (Lasswell) sisekommunikatsiooni spetsialist propagandistid grupi sees grupiliikmete mõjutamiseks PR-tegelased grupi liikmed, kelle spetsiaalne ülesanne on mõjutada grupist väljapoole jäävaid isikuid. Propagandahuvi: üldine hirm maailmas kommunismi ees fasismi esiletõus Saksamaal maailmasõdadel massimeedial kandev roll vaenlase vastu suunatud propaganda levitamises Kuidas propagandasõnumeid koostada (teostus)? Millised propagandasõnumid on kõige tõhusamad inimeste käitumise muutjana (propagandasõnumite vastuvõtt ja mõju)? Massimeedial konkurentsitu tähtsus auditooriumi jutuaine ja hoiakute kujundajana (Walter Lippmann ,,Avalik arvamus, 1922). Lippmann: massimeedia on põhiliseks sidemeks reaalses maailmas toimuva sündmuse ja selle sündmuse kujutise vahel meie peas.
Ajalugu 1.Miks kujunes euroopas demokraatia kriis?(5 põhjust) Demokraatia ei suutnud lahendada riikide ja nende elanike ees seisnud raskeid probleeme. Tekkis pettumus ning demokraatlike ideede mõjuvõim langes järsult. Seda soodustasid: muutused ühiskonnas: keskklass kaotas oma poliitilise, ühiskondliku ja ka majandusliku mõjuvõimu. Samas aga tugevnes suurearvuline tööliskond, kes tänu valimisõiguse laienemisele sai võimalus mõjutada riigi arengut. Sõja mõju: paljudes riikides olid inimesed sõja-aastatel harjunud karmikäelise riigivõimuga. Vaatamata vägivaldsusele osutus selline võim sõjatingimustes siiski tõhusaks riigi juhtimise vahendiks. Pettumine Versailles' süsteemis: ärritas see, et pärast sõda kehtestatud riigipiirid ei arvestanud rahvaste ja riikide huve. Majanduslikud raskused: 1929 aastal alanud majanduskriis röövis paljudelt usu paremasse homsesse ja demokraatiasse. Terav riigisisene võitlus: poliitiliste erakondade omavaheli...
töölisklass. 4. Jossif Stalin (1922-1952) Seisukohad: NSV Liidust pidi saama tööstusriik. Sõjaline võimsus pidi kasvama. Tahtis tulevikus edukat maailmarevolutsiooni. ,,Pole inimest, pole probleemi” Pole oluline rahvus, vaid see mis klassi inimene kuulub. Kõige parem oli töölisklass. Võim peab olema tööiste käes. LAUSED 1. 1934 aastal kehtestas Hitler Saksamaal ÜHEPARTEISÜSTEEMI ja kõik parteid peale Natsionaalsotsialistliku töölispartei keelustati. 2. Itaalia PROPAGANDA kuulitas Mussolini kõige paremaks ja targemaks juhiks. 3. NSV Liidus kuulutati peale Stalini võimuletulekut tsensuur ja üksiki raamat ega ajaleht ei tphtinud trükki minna enne, kui vastavad ametnikud polnud seda üle vaadanud. 4. Kõikides diktatuuririikides oli JUHIKULTUS, mis tähendas, et juhte tuli igal võimalusel ülistada. Näiteks Stalini juhikultus kestis kuni tema elu lõpuni. 5. Paljudes Itaalia linnades hakkasid MUSTSÄRKLASED
Chess Male Autorid: Tim Rice (sõnad), Benny Andresson ja Björn Ulvaeus (muusika) Esietendus: Prince Edward Theatre'is Londonis 1986. aastal, kus seda on mängitud 1209 korda. Itaalias linnas Meranos toimub male maailmameistrivõistluste tiitlimats. Käimas on Külm sõda ning mõlemad riigid, USA ja Nõukogude Liit, üritavad propaganda eesmärgil malevõistlust võita. Matsil satuvad vastamisi venelane Anatoli Sergejevski ja ameeriklane Frederick Trumper. Mõlemal vastaspoolel on kaasas ka saatjad: venelasel töötajad Nõukogude saatkonnast, ameeriklasel ungarlasest sõbranna Florence Vassy. Võimatu iseloomuga ameeriklase meelehärmiks sõbrunevad venelane ja Florence, ameeriklane vihastab ja kaotab kogu matsi. Lavastaja Georg Malvius: "On see mäng rahvaste vahel? On see mäng inimeste vahel? Armastuse mäng? Benny Anderssoni, Björn Ulvaeuse ja Tim Rice'i "Chess" on seda kõike, kuid eeskätt on see...
suurema osa enda ajast raamatute lugemisele ning teeb seda ka tänapäevani. Eha teabeväli (sündinud 1952. aastal, uurin aastat 1971) Eha kasvas üles venemeelses perekonnas, sest tema vanemad olid noored ning Eha sõnade järgi ei teadnudki nemad, kuidas teistmoodi elada ning juba pisikesest peale pandi ta mõistma, kui suur ja üllas Lenin on. Sellisel ajal oli keeruline saada infot Eesti ja eestlaste kohta, kuna kõik oli range tsensuuri all ning propaganda oli elu igapäevane nähtus. Eha sündis ja kasvas väikeses maakohas, mis tähendas, et ta pandi tööle juba lapsest peale ning muudeks tegevusteks tal eriti aega ei jäänudki. Maakoht oli vaikne ning selletõttu ei olnud seal ka erilist inforinglust, kui välja jätta mõned teatud aspektid. Enne 19-aastaseks saamist käis Eha kolhoosis, peale seda läks juba kokaks tööle. See aeg oli tänasega võrreldes hoopistükis erinev. Näiteks saab tuua kasvõi valimised
1. Poliitiliste ideoloogiate põhiteemad Liberalism - XVII-XIX saj. Seisukohad kirja pannud John Locke ja John Stuart Mill. Ülimaks väärtuseks on indiviidi vabadus. Tähtsaks peeti inimese õigust mõelda iseseisvalt ja teistmoodi, kui ühiskondlikud normid ette nägid. Inimõiguste, humanismi ja sallivuse ideed pärinevad just liberalismi filosoofiast. Majanduses pooldavad liberaalid vaba ettevõtlust, konkurentsi, avatud turgusid ja riikliku regulatsiooni minimaalsust. Sotsiaalsed nõudmised on tihedalt seotud majanduspoliitikaga. Rikkaid pole õige karistada kõrgete maksudega. Inimesele peab jääma võimalus ise otsustada, mida ta teenitud rahaga teeb. Riigilt saavad abi ainult väga vaesed ja puuetega inimesed. Propageeritakse avalikkuse kontrollile allutatud konstitutsioonilist valitsemist ja tugevat kodanikuühiskonda. Pooldatakse kõikvõimalikku rahvusvahelist koostööd. Konservatism - Liberalismi vastand. Aluse pani Thomas Hobbes XVII sajandi...
Kultuuriväärtused muutusid kättesaadavaks kõigile ühiskonnarühmadele. Tehnika arneg => massiteabevahendid: · raadio · televisioon · magnetofonid · stereomängijad · videoaparatuur · arvuti KULTUUR KUI KIIRENDAJA Massikultuur mõjutas korraga paljuid => kujunesid kiiresti uued väärtushinnangud: · kultuurirevolutsioon · seksuaalrevolutsioon · soolise ja rassilise võrdsuse tähtsustamine KULTUUR KUI PROPAGANDA Ida-Lääne vastasseis kandus üle ka kultuuri Ülistati kehtivat riigikorda Vastandati Ida ja Läänt KAHEPOOLUSELINE KULTUURIMAAILM LÄÄS IDA VIDEO http://www.youtube.com/watch?v=4FmDWZBwn9c LÄÄS Palju ostuvõimelisi tarbijaid Massiline tarbimine Kriisideta majandusareng Tihe konkurents turul IDA Elutase tunduvalt madalam Inimeste sissetulekud olid väiksemad
vaid kaks suhtekoralduse elementi. Ajakirjanikud koguvad ja valivad informatsiooni peamiselt eesmärgiga anada avalikkusele uudiseid ja informatsiooni. Suhtekorraldajad soovivad lisaks informatsioonile ka mõjutada. Ajakirjanikud kirjutavd peamiselt laiale auditooriumile, suhtekorraldajad segmenteerivad oma sihtgruppe väga põhjalikult. Propaganda... Propaganda eesmärk on luua teatud liikumine või järgimine ning võib juhtuda, et sõnumi saatjat on raske või võimatu identifitseerida. Propaganda on enamasti käskivas kõneviisis ning ühepoolne, samal ajal kui suhtekorralduse eesmärk on tekitada dialoog, saavutada harmoonia ja üksmeel kahesuunalise kommunikatsiooni, arutluse ja diskussiooni kaudu. Turundus... Turunduse kontseptsiooni aluseks on inimeste vajadused ja soovid, mille rahuldamiseks luuakse tooteid ja teenuseid ning sellega tekitatakse võimalus väärtuste vahetamiseks. Turundus on pigem juhtimisfunktsioon, mis identifitseerib inimeste vajadsed ja soovid, pakub
Demokraatia kriisi põhjused: 1.Majanduslikud raskused. Diktaatorid lubasid majandust parandada. 2.Muutused ühiskonnas. Tekkisid uued valijaterühmad, keda oli lihtne ära kasutada. 3.Pettumine Versailles' süsteemis. Poolehoiu said need, kes lubasid ebaõigluse rahvale heastada. 4.Terav riigisisene võimuvõitlus. Erakonnad mustasid üksteist. Autoritaarses diktatuuris on võim ühel inimesel. Diktaator muudab seadusi oma suva järgi. Totalitaarses on ühe isiku või rühma käes ka kontroll inimeste mõtteavalduste üle. Inimeste elu on täielikult reeglitele allutatud. Rikutakse inimõigusi. Kolmas Riik - natsiliku Saksamaa nimetus. Hitleri juhitav Suur-Saksamaa. Holokaust - juutidevastane terror, juutide laushävitamine. Natsionaalsotsialism - natsism - äärmuslik liikumine ja õpetus Saksamaal. See taotles aaria rassi erandlikkusele toetudes parema ühiskonna loomist. Seisnes üksikisiku allutamises grupile. Agressiivsuses naabite suhtes. Juhikultuses. ...
kehtivat korda ei ohustaks. Kui nendega oli lõpetatud, hakati hukkama, surmalaagritesse saatma ning küüditama kõiki, keda vähegi taheti. Põhimõttega hoida rahvast pideva hirmu all. Valitsevale korrale igasuguse vastupanu mahasurumiseks loodi võimsaid sala- ja julgeolekuteenistused (näiteks Saksamaal Gestapo, NSVL-is GPU, hiljem NKVD). Totalitaarsetel riikidel oligi iseloomulik inimeste meelsuse pidev töötlemine ehk propaganda. Selleks seati sisse erilised ametid, nagu näiteks haridus- ja propagandaministeerium eesotsas J. Goebbelsiga Saksamaal. 6. Mõisted: domioon Briti rahvaste ühenduse autonoomne liikmesriik, millel on oma parlament valitsus kohtusüsteem ja seadusandlus. majanduslik liberalism seisukoht, mille järgi riigi kontroll majanduse üle tuleb viia miinimumi maffia organiseeritud kuritegevus isolatsionism eraldumise ja erapooletuse taotlus välispoliitikas
Ajaloo kt pt.3-5 mõisted Dominioon- Briti rahvaste ühenduse autonoomne liikmesriik, millel on oma parlament, valitsus, kohtusüsteem ja seadusandlus. Majanduslik liberalism- seisukoht, mille järgi riigi kontroll majanduse üle tuleb viia miinimumini. Maffia-kuritegelik organisatsioon Propaganda-uudised, teave ja kihutustöö,mille eesmärgiks on panna inimesed omaks võtma mingit kindlat arvamust. Teemad 1.Demokraatlik ühiskond Demokraatlikku ühinkonda iseloomustavad: · Rahvamäärav osa ühiskonna tähtsamate küsimuste lahendamises · Kodanikuvabaduste olemasolu · Kodanikuõiguste olemasolu Tänu sõja võitmisele kasvas märgatavalt demokraatlik suurriikide maine. Nende mõjul otsustasid demokraatia kasuks paljud uued riigid, sealhulgas ka Eesti. Kuid demokraatia laienes ka siseriiklikult. Esimese maailmasõja aastail ja sellele järgnenud ajal kehtestati paljudes riikides seadused, mis suurendasid tunduvalt kodan...
Kommunism- poliitiline õpetus, mis püüab saavutada sotsiaalset võrdsust tööliste valitsuse abil, eesmärk on täielik võrdsus ja eraomandi puudumine Fasism e natsionaalsotsialism- poliitiline õpetus, mis väärtustab ainult oma rahvast, on rassistlik, juhikultusele ja militarismile orienteerunud Dominioon- BRÜ automaatne liikmesriik, millel on oma parlament, valitsus seadusandlus; BRÜ Briti Impeerium moodustasid Suurbritannia ja temast sõltuvad alad: Aafrika, Kanada, Austraalia, Uus-Meremaa, Lõuna- Aafrika Majanduslik liberalism- seisukoht, mille järgi riigi kontroll majanduse üle tuleb viia miinimumi Isolatsionism- eraldumise ja erapooletuse taotlus välispoliitikas Maffia- organiseeritud kuritegevus Autoritaarne diktatuur- kogu võim koondu ühe isiku või kitsa ringkonna kätte; rahvas ei saa osaleda valitsemises Totalitaarne diktatuur- kogu võim koondus ühe isiku või kitsa ringkonna kätte; rahvas ei saa osaleda valimistes; rikuti demokraat...
Uue meedia roll ühiskonna elus Tänapäeval saavad inimesed tänu internetiühendusele olla uudistega pidevalt kursis. Inimesed saavad sotsiaalmeedia vahendusel kaasa rääkida ja meelt avaldada poliitikaga seotud teemades. Samas kasutakse internetti ka propaganda levitamiseks, kuna sellisel viisil saab rahvast väga hästi mõjutada. Uus meedial annab inimestele aktuaalset informatsiooni, kuid samas ka mõjutab neid. Sotsiaalmeedia kui hea platvorm, kus edastada poliitilist propagandat. Propaganda on üks osa sotsiaalmeediast, kuna selles keskkonnas on lihtne massideni jõuda. Paljud poliitikud kasutavad seda võimalust, et oma selgitustööd rahva ette tuua. Üks hea näide, sellisest poliitikust on Donald Trump, Ameerika Ühendriikide president.
Petrooleum põletusaine Plisseerima voltima Petrooleum põletusaine Plisseerima voltima Potentsiaalne võimalik Profaanne võhiklik, asjatundmatu Potentsiaalne võimalik Profaanne võhiklik, asjatundmatu Pretensioon nõudlus, taotlus Prestiiz mõjukus Pretensioon nõudlus, taotlus Prestiiz mõjukus Progressiivne edasiviiv Propaganda levitamine Progressiivne edasiviiv Propaganda levitamine Renessanss, renessanslikRessurss tagavara, varu Renessanss, renessanslikRessurss tagavara, varu Revans kättetasumine Snepper iselukustuv patentlukk Revans kättetasumine Snepper iselukustuv patentlukk Sovhoos põllumaj. Ettevõte NSVLs Sovhoos põllumaj. Ettevõte NSVLs Spontaanne iseeneslik Staaz ametisoleku aeg Spontaanne iseeneslik Staaz ametisoleku aeg
Sõda ja rahu tänapäeval Sõda ei ole enam tänapäeval sama, mis see oli enne ja pärast I ning II maailmasõda. Kui seni tapeti relvaga vaenlasi ja domineeriti militaarse jõuga, siis täna kasutatakse selliseid meetodeid vähem ning sõjapidamine käib enamjaolt läbi informatsiooni ja propaganda. Seetõttu on sõda muutunud tavakodanikule vähem nähtavaks ja keerulisemaks mõista, ning jääb mulje, et me elame rahu ajal, kuigi sõda käib vahetpidamata igas maailma riigis. Milline on sõda tänapäeval? Nähtav sõda, kus sõdurid püssiga ringi jooksevad ja vaenlase pihta tulistavad, toimub ebaselgetel põhjustel Lähis-Idas ja sellesse on kaasatud isegi väike Eesti. Kuna meil on vaja rahvusvahelist tunnustust ja võimaliku ohu korral militaarabi, siis peame ka
sajandi jrgmistel kmnenditel, kui tormiliselt hakkas arenema massitstus- ja kultuur: kino ja Hollywoodi filmitstus, odavate ajaviiteromaanide kirjastamine, raadio, popmuusika- ja plaaditstus ning televisioon. Need pakkusid reklaamitstusele uusi vimalusi: filmistaaride ja poplaulude kasutamist reklaamides vi televisioonis liikuva pildi, heli ja sna kombinatsioonis senisest palju mjuvamalt reklaamisnumi esitamist jms. 20. sajandi esimese poole lppu jb ka poliitilise reklaami ehk propaganda ks vimsamaid ja sngemaid ajastuid. Joseph Goebbels, Hitleri tulevane propagandaminister, mistis hena esimestest raadio ja kino potentsiaali poliitilise reklaami tegemisel. Propagandasnumite esitamine neis kanalites oli ks olulisi faktoreid, mis aitas natsionaalsotsialistlikul parteil vimule tulla, millele omakorda jrgnes ligi 20 miljonit inimelu nudnud laastav sda. Nukogude Liidu propagandamasin, mille t nide siin krval listab NLiidu vgesid, oli natside omaga vrdvrne, kuid ttas aastakmneid kauem
-30. aastate Moskva 2)Igavikuline Piibli ainestik ehk iidne Jersalaim 3)Sümboolne, filosoofiline tasand ehk igavikuline teispoolsus Autori taotlus: Realiseerida oma loometungi ja sõnastada fantaasia, kus mitmeplaaniliselt põimuvad reaalsus ja müütilisus, ajalik ja igavikuline, koomiline ja traagiline, ülev ja labane, kõikevõitev usk ja armastus ning armetu nürimeelne tühisus. 2. Venemaa oli sotsialistlik ning seal valitses propaganda, Stalini isikukultus, tsensuur jne. Kogu propaganda mõjus inimestele hävitavalt, inimesed kartsid luurajaid, spioone, välismaalasi ning maad laastas usaldamatus. Ivani traagika seisneb ehk selles, et ennem Wolandiga kohtumist oli tema mõttemaailm tavaline. Wolandi keeras tema elu pea peale ning ta sattus lausa hullumajja. 3. Nad ,,kuulutasid usku". Nad kritiseerisid ühiskonda ja riigikorda. Nad olid sügavalt usklikud
· Vaimne surutis Stalini valitsemise lõpuaastatel ja Breznevi ajal. Vahepeal sulaajal suhteliselt liberaalsed olud, kuid tsensuur ei kadunud. · Oluline koht julgeolekuorganite tegevusel. · Ulatuslik infosulg. Sundorienteeritus vene kultuurile.(eriti tugev 1940 lõpp, 1950.algus) · eelnevate põlvkondade vaimupärandi valikuline hävitamine. Mittesoovitud kirjandus erifondiväljastamiseks vaja eriluba. · Propaganda aitas allutada valitsevale reziimile. Haritlaskonna uus põlvkond Paljud eesti haritlased NK võimu kartuses Läände Pagulastel rikkalik vaimupärand Eestisse jäänud haritlaskonna loometööd piirati ja sunniti loobuma Kodanlike mõjude kandjateks ja kultuuri vaenlasteks oli oht muutuda eelkõige iseseisvusajal tegutsenud teadlastel, kirjanikel jne. Tõrksate väljaviskamine loomeliitudest 1950
rääkinud hästi prantsuse keelt. Isiksus Kuigi ta ei olnud füüsiliselt hirmuäratav, oli tal võime isegi kõige võimsamaid juhte oma tahte järgi painutada. Tal oli ülihea mälu faktide, inimeste, sündmuste, numbrite ja kaartidega. Ta mõistis sõjaväe tehnoloogiat, kuid ei mõelnud seda ise välja. Ta ei uurinud kunagi teiste suurte liidrite tegusid, vaid teadis kohe mida teha. Propaganda Üks suuri faktoreid Napoleoni võimule saamiseks oli ta ülihea propaganda. Ta kontrollis raamatud, teatrit ja kunsti. Ta lõi endast pildi kui rahutoojast, mida sellel ajal Prantsusmaal väga sooviti. Tänan kuulamast!
Balti riigid ( Eesti, Läti, Leedu) Totalitaarne diktatuur võim on koondunud ühe isiku või rühmituse kätte, riik kehtestab range kontrolli kogu ühiskonna üle. Nt. Venemaa, Itaalia, Saksamaa 2. Nimeta totalitaarsele diktatuurile iseloomulikke jooni! Juht AINUPARTEI VALITSUSAPARAAT SÕJAVÄGI SALATEENISTUSED MASSIORGANISATSIOONID _________________________________________________________ Terror & Propaganda _________________________________________________________ 3. Iseloomusta Nõukogude liidu sisepoliitikat ja majandust! Kommunistid võitsid kodusõja ja kindlustasid oma võimu. 1922. a loodi NSVL liit. Sisepoliitilises võitluses kindlustas oma ülemvõimu J. Stalin. Majanduses rakendati esialgu sõjakommunismi, riik kontrollis majandust sõja huvides. Ettevõtted riigistati, kehtestati töökohustus, t alupoegadele vilja andmise kohustus
Need riigid ei kuulunud sotsialistlikku sõprusühendusse. Tegemist oli nn sotsialistliku orienatsiooniga riikidega, mida NSVL toetas rahaliselt ja majanduslikult. Sageli saadeti nendesse ka sõjatehnikat ja sõjaväelisi nõuandjaid. Poliitilise süsteemi tunnused · Diktatuur · Üheparteisüsteem · Õiguste ja vabaduste puudumine · Sotsialistlik demokraatia · Kommunistliku ideoloogia ulatuslik propaganda · Juhikultus · Totaalne kontroll · Julgeolekuorganid (NKVD, KGB) Majandusliku süsteemi tunnused 1. Tööstus natsionaliseeritud 2. Põllumajandus kollektiviseeritud 3. Plaani- ja käsumajandus 4. Ühiskonna väga kõrge sõjaväestatus VMN 1949 ja VLO 1955 VMN Vastastikuse Majandusabi Nõukogu. Loodi Marshalli plaani vastu. Majandusliku ja rahalise abi pakkumine vastastikku. VLO Varssavi Lepingu Organisatsioon. Loodi NATO vastu. Kasutati riikidesse
Venemaavastasedgruppid internetis hakkasid järsult kiitma Venemaa tegevust Ukrainas ja sealhulgas ka Krimmis, üllatuseks venemaa ülistamine sellistes gruppides lõppes kohe peale nende sündmuste lõppu. Kremlibottid elavad tänapäevalgi ja teevad oma tööd aktiivselt internetis, vahepeal neil siiski õnnestub kellegi arvamust vahetada ja seda oma kasuks pärast ära kasutada. Võib öelda, et tänapäeva sõjapidamises koos relvastatud jõuga peab olema ka hea propaganda, sest hea propaganda võib oluliselt muuta kellegi arvamust ja suhtumist erinevatesse sündmustesse. Praegu ma tunnen suurt hirmu eesti venelaste hulgas, kes pidevalt vaatavad vene kanaleid. Näiteks mul on raske vaielda vanemate kui ka vanavanemate arvamust venemaa ja venemaaga seotud sündmuste kohta, nad sõna-sõnalt toovad mulle samasuguseid argumente nagu vene kanalites, olgugi need argumendid absurdsed või valed, jäävad nad ikkagi oma seisukohale ja arvamusele, kuid tegelikkus pole see üldsegi nende,
Nõukogude vastaste, jõukad Kelle vastu suunatud? Juudid, mustlased, kommunistid Rubla kasutusele võtt, Majandus Saksamaa hüvanguks ja natsionaliseerimine, kasutusele kaardisüsteem maareform, defitsiit Raamatute põletamine, Kultuur Propaganda tsensuur, propaganda Propaganda, ainupartei Poliitika Dikteeriti Berliinist Tarbekaupade puudus Igapäevaelu Defitsiit Välistas selle Kuidas suhtus Eesti Välistas selle iseseisvuse Põgeneda, passiivne, vastu Eestlaste valikud ja Põgeneda, passiivne, vastu võidelda, kollaborandid. võimalused võidelda, kollaborandid.
Solzenitsõn dissident, kirjanik. Koos Sahharoviga Nõukogude teisitimõtlejate juht. 7) N. Karotamm ENSV juht. Arvestas oma tegevuses ka liiduvabariigi vajadustega.Vabastati ametist EKP VIII pleenumil. 8) J. Käbin ENSV juht pärast Karotamme. Moskvale teatud määral kuulekas ning ajas mõõdukat laveerimispoliitikat. 9) K. Vaino ENSV juht pärast Käbinit. Moska-meelne, algatas Eesti NSV-s uue venestamisaja, vene keele kasutamise propaganda. 3. Aastaarvud. 1) N. Hrustsov 1953-1964. 2) L. Breznev 1964-1982. 3) J.Andropov 1982-1984. 4) K. Tsernenko 1984-1985. 5) N. Karotamm 1944-1950. 6) J. Käbin 1950-1978. 7) Karl Vaino 1978-1988. 8) Märtsiküüditamine 25.märts 1949-29.märts 1949. 9) Kolhoseerimine Eestis 1947-1952. 10) Metsavendlus Eestis 1941-1953. 4. Millised riigid kuulusid sotsialismileeri, millised sotsialistlikusse sõprusühendusse? Miks
Kallis Eesti rahvas! Meie, Vabadussõjalased, tahame teile kuulutada tõde teie liidri Pätsi kohta. Ta propaganda on nii alatu ja labane, et ta ei vaevunud isegi oma propaganda asutust peitma petliku nimega. Meid on kuulutatud riigi vaenlasteks ilma ühegi kohtuistungita, kus kedagi meist süüdi oleks mõistetud. Meid mõistetakse hukka ja süüdistatakse riigireetmises ning riigipöörde korraldamises, kuid kas pole mitte Päts, kes seda tegi? Kas pole mitte Päts see, kes võimu enda kätte võttis ja rahva tõbiseks tembeldas? Tema keelas erakondade tegevuse. Tema saatis laiali Riigikogu ning keelas valimised. Tema hakkas omavoliliselt, oma huvide järgi seadusi
isiklikud ambitsioonid, kokkulepped teiste erakondadega juba enne riigipööret - Vaikiv ajastu - riigikogu “vaikivas olekus” - saadeti laiali; ametlikult lõpetati volitused 01.01.1938 - 1935. aastast üks partei – Isamaaliit - K. Pätsi ametinimetus peaminister riigivanema ülesannetes - keelati poliitilised meeleavaldused (Päts pidevalt pikendas kaitseolukorda) - tsensuur ja propaganda - riiklik kontroll - 1936 Rahvuskogu valimised - I koda 80-liiikmeline, rahva valitav, II koda 40-liikmeline, määratud - uue põhiseaduse küsimus - võtta vastu uus - muuta 1934.a põhiseadust - võeti vastu uus põhiseadus - K. Pätsi ametinimetus riigihoidja - 01.01.1938 III põhiseadus - riigikogu kahekojaline – Riiginõukogu 40, liikmed määrati, 5 aastat Riigikogu 80, 5 aastat, majoritaarne valimissüsteem
erinevad eluvaldkonnad: Meditsiin Tööstus Kaubandus Kommunikatsioonid Haridussüsteem Grupitöö: Mõelge läbi ja tooge näiteid kuidas nimetatud valdkonnad on seotud riigikaitsega? · Kaasaegsed julgeolekuohud mitmekülgsed, hõlmavad nii sõjalist kui mitte-sõjalist mõõdet · Sise- ja välisjulgeolek on omavahel seotud · Jõuliselt on esile kerkinud uued julgeolekudimensioonid: küberjulgeolek, propaganda · Arengud on kiired: algselt madala intensiivsusega probleem võib eskaleeruda Eesti julgeolekut vahetult ohustavaks kriisiks, kui sellele õigeaegselt ja adekvaatselt ei reageerita · Sõjaline rünnak Sõjaline kaitse · Majanduslik surve ? · Rahvusvaheline poliitiline surve ? · Propaganda ? · Küberrünnakud ? · Sisevastuolude õhutamine ?
1946 aasta veebruaris mainis Stalin vajadust valmistuda uueks sõjaks lääne imperialistidega. USAs aga vormistati 18. aug 1948 ametlikult Külma sõja alustamiseks VNSVga. Hirmu tõttu tuumasõja ees otsest sõjategevust, aga vastaspoolte vahel ei toimunudki. Küll aga sekkusid mõlemad pooled üle maailma toimuvatesse riigisisestesse konfliktidesse ning need paisusid tõelisteks kriisikolleteks. Oma vahel võisteldi aga propaganda ja ideoloogiate levitamise, mõjupiirkondade laiendamisega ning võidureldvastumisega. Üldiselt loetakse Külma sõda kahe tolleaegse maailma kõige mõjuvõimsama riigi: USA ja VNSV vaheliseks sõjaks. Võidu koostati liite ja jagati toetusi peamiselt II MS tugevalt laastatud euroopas. USA teostas toetusi Marshalli plaani kohaselt ning pakkus seda kogu euroopale, kuid realselt kätte said selle vaid lääneeuroopa riigid. VNSV
üksikisiku huvidest võrreldes võrreldes võrreldes mitteparteilastega mitteparteilastega mitteparteilastega Rahvast Ametlikus vaenlaseks Välisvaenlasteks Juutide kiusamine ja hirmutatakse olid varakad inimesed olid teised riigid hävitamine oli pidevalt sise-ja ja teised rahvused poliitika osa välisvaenlastega Valmistumine sõjaks Propaganda Propaganda Propaganda ja uute territooriumide hõivamiseks Väljaspool avalikkuse GPU hiljem NKVD OVRA GESTAPO kontrolli tegutsevad sala- ja julgeolekuteenistused 4) Võrdle tabelivormis NL ja Saksamaad NL Saksamaa Majandus/põllumajandus Suurtööstuse Sõjatööstuse vabrikud arendamine Välispoliitika Maailmarevolutsiooni Sõjakas välispoliitika.
Meedia juhib ja mõjutab meie elu Meedia rolli ühiskonnas pole kunagi alahinnatud, isegi peale seda kui Eestis Nõukogude võim kukutati ja lisaks kõigele muule, muutus vabaks ning sõltumatuks ka Eesti meedia. Meedia mõjutas meie vanemate ja vanavanemate elusi siis läbi propaganda, nüüdseks on propaganda hulk vähenenud, kuid see eest on muutunud informatsiooni hulk, mida me läbi meedia kogume, nii suureks, et meedial on meie elude üle suurem võim kui kunagi varem. Kahtlemata mõjutab ajalehest loetud või "BBC" nähtud info inimese igapäevast tegevust ja laiemalt maailmavaadet. Kindlasti mõjutavad inimesi neile endale omased ja tähtsad uudised, spordivaldkonda harrastavatele inimestele mõjuvad spordiuudised ja poliitikast huvi tundvatele inimestele poliitika teemalised uudised
1. Mis põhjustas Külma sõja puhkemise? 1) Stalin soovis kommunismi levitada, teiselt poolt üritasid lääneriigid (eelkõige USA) seda peatada. 2) Kahe vastandliku leeri kujunemine pärast IIMS: USA ja lääneriigid - NSVL ja kommunistlikud riigid Külmasõja avaldumisvormid, näidetega 1) võidurelvastumine nt USA termotuumapomm, sõja ajal täiustati kõiki massihävitusrelvade liike 2) vastandlike sõjaliste blokkide moodustamine nt NATO ja VLO 3) propaganda ja luure nt USA luuras kuubal. NL propaganda, et Stalin on parim 4) poliitiline vastasseis Euroopas nt USA ja NSV soovisid saavutada jagatud Euroopas poliitilist ülekaalu. 3. Milline oli külma sõja aegse Trumani doktriini sisu? Mis põhjustas selle tekke? Põhjus: Nõukogude liit ähvardas Kreekat ja Türgit ja alustas nõukogustamist Sisu: Kuna USA nägi selles Teise maailmasõja lõpul kujunenud sõjalise ja poliitilise
Laiendada sakslaste eluruumi. Rassiteooria. Rahvused kuuluvad erinevatesse rassidesse- valge aaria rass (germaanlased kõrgeim kiht) peab valitsema teisi rahvaid. Alaväärtuslikud rahvad/rassid- peavad neid teenima (slaavlased). Hävitamisele kuuluvad hälbinud rassid (juudid, mustlased), ja inimesed (puuetega, homoseksuaalid). Võimule tuleku plaan: plaan tulla võimule läbi parlamendivalimiste- legaalne tee. Partei organisatsiooni ja propaganda väljatöötamine, Goebbels. Relvaüksused Mussolini kujul: SA- pruunsärklased, E. Röhm. SS- mustsärklased, H.Himmler. osalemine Reichstagi valmistel- üha enam kohti. 1930- murrang: majanduskriis, tööpuudus, pankrotid. 1937 a u 8 mln töötut. Saksamaa peatas reparatsioonide maksmise. Lagunevad valitsused, erakorralised dekreedid. Rahva rahulolematus, natsidel 107 kohta parlamendis. Seega riigi majanduskriis ja poliitiline kriis aitasid natsid võimule. Hitler: tulekahju
Kulg Tagajärjed USA sekkus algul maa-,mere- ja P-Vietnam tungis L-Vietnami ning õhuväega, kuid andis 1968 L-Vietnamile ühendas need 2 ala 1eks sõdimise üle USA-s kasvas sõjavastane liikumine Kommunistlikuks riigiks tekkis see ala USA eemaldus järk järgult selle tõttu Kommunism levis Maos ja Kambodzasse sõjast LAHINGUVÄLI *Globaalne infoühiskond *üheks olulisemaks võitlusvahendiks PROPAGANDA USA- Kommunismivastane(propaganda vahendiks olid filmid, koomiksid) NSVL-Hoida inimesi raudse eesriide taga, Vastupropaganda(Võitlus Lääne mõjuga) KOREA SÕDA(1950-1953) Põhjused Kulg Tagajärjed KOREA RDV tungis USA sai ÜRO-lt loa Püsima jäid KRDV ja L- Lõuna-Koreasse, et rünnata KRDV Korea ühendada see endaga
Keelustatakse kõik partied peale fašistliku Fašistlikus õpetuses on tähtsamal kohal rahvus ja riik- kõik inimesed ja klassihuvid tuleb allutada rahvuslike riigi huvide teenimisele 2. Suur mõju sala- ja julgeolekuorganitel 1926 aastal asus teisitimõtlejate üle kohut mõistma riigikaitse eritribunal, 1927 loodi inimeste meelsuse jälgimiseks OVRA (salapolitsei) 3. Tsensuur ja laialdane propaganda Ajakirjanduses võisid ilmuda vaid fašismimeelsed kirjutised Laialdane isikukultus Mussolini suhtes 4. Majandus riigi kontrolli all Keelati ametiühingute tegevus ning nende asemel loodi tööliste kutsekojad ning töölisi ja ettevõtjaid ühendavad korporatsioonid, mille tegevus oli allutatud riigi juhtimisele. 5. Sõjakas välispoliitika 1935- 1936 Ühendati Etioopia Itaaliaga
· orienteerib inimesi ühiskondlikkus elus · pakub neile programmi ON SEOTUD VÕIMU JA VALITSEMISEGA! Ülesanded: · pole kunagi neutraalne · seletab ühte ühiskonna viisi, peab seda ainuõigeks · annab hinnangu eksisteerivale olukorrale, seda õigustades või hukka mõistes (selet,hind,õig) · loob pildi ideaalsest ühiskonnast ning pakub teid selle saavutamiseks Ideoloogiate levikut mõjutavad: · pakutavate ideede sobivus oma aegruumi · oskuslik propaganda Propaganda on oma ideedele või uskumustele toetuse hankimiseks arendavat tegevust. Ideoloogiate põhiteemad: · erakonna või liikumise teoreetiline platvorm · ideoloogia struktuuri neli koostisosa: maailmavaade valitsemine ja rahvusvahelised suhted majanduspoliitika soltsiaalpoliitika ja võrdsusküsimus Konservatiivid-----------------Sotsialistid------------------Liberaalid Ideoloogiad
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
