Lõunaeesti keele kasutusest Kagu-Eestis Karl Pajusalu, Kadri Koreinik, Jan Rahman Võrokeste identiteedist Aune Valk Referaat Tartu 13.04.2014 Sissejuhatus Refereeritud artiklite aluseks on Võru Instituudi uuring “Kagueestlase kombed, keel, identiteet aastal 1998”. Lõunaeesti keele kasutusest Kagu-Eestis 2. Lõunaeesti keele mõistest ja keelekujudest Mõiste lõunaeesti keel tähistab eesti murdeuurimises kasutatud Lõuna-Eesti murderühma.
Kas eestlased on kaotamas oma identiteeti kaasaegses globaliseeruvas maailmas? Minu jaoks oli alati raske rääkida identiteedist. Ma sündisin Tallinnas, Eestis, ning siin on minu kodumaa, sõbrad ja selles kultuuris ma elan. Teiselt poolt, mu emakeel on vene keel ning vanemad peavad end venelasteks. Kuidas siis saab laps otsustada, kes ta on? Eestlane? Venelane? Maailmakodanik? Tõsi, et identiteet on väga tihedalt seotud kasvatamisega peres ja koolis, aga täiskasvanueas identiteedi küsimus ikka jääb üheks raskematest. Selleks, et vastata teemas olevale küsimusele, peab esialgu seletada mõisteid. Minu
PÕHJA - IIRIMAA KONFLIKT Põhja-Iirimaa konflikt on üks 20. sajandi kõige vastuolulisemaid ja määratlevamaid konflikte, mille mõju on tunda ka tänapäeval. See oli territoriaalne konflikt, mitte religioosne. Selle südames on kaks vastastikku välistavad nägemust rahvusliku identiteedist ja kuuluvusest. TEKKE PÕHJUSED Piirkonna probleemide põhjused ulatuvad sajandite tagusesse Iirimaa Anglo-Normani sekkumisesse 1167. aastal, kui Inglismaa esmakordselt selle piirkonna vallutas. Üheks peamiseks probleemiks oli Põhja-Iirimaa poliitiline kuuluvus. Unionistid/lojalistid, kes on peamiselt protestandid ja inglased, soovisid Põhja-Iirimaa jäämist Suurbritannia koosseisu, samas kui Iiri rahvuslased/vabariiklased, kes on peamiselt katoliiklased ja iirlased, soovisid
Pluralistlik ühiskond ühiskond, kus on lubatud mitmesugused vaated, ideoloogiad, organisatsioonid, omandivormid, kultuurid ja sotsiaalsed grupid. (St kõik inimesed ei pea olema ühesugused ja sarnaste vaadetega.) Pluralism on omane kõikidele demokraatlikele ühiskondadele. Identiteet ühiskonnaliikmete või kogukonnaliikmete või riigi elanike vaimne ühtekuuluvustunne. Mingisse ühiskonnagruppi kuuluvate inimeste ühised väärtused. Nt saab rääkida eestlaste identiteedist, aga ka Keila Gümnaasiumi identiteedist. Tolerantsus sallivus erinevuste suhtes. St et teistsuguse väljanägemise, käitumise või mõtteviisi tõttu ei mõisteta kedagi hukka ega kiusata taga. Nulltolerants täisleppimatus. St et teatud ühiskondlikke nähtusi ei sallita. Nt ei saa ühiskond olla salliv ehk tolerantne kuritegevuse suhtes. Oma huvide väljendamiseks on erinevaid võimalusi. Aktiivsed kodanikud seisavad oma
Testamenti, Vana Testamenti kui ka Koraani. Druusid usuvad Aadam, Noi, Avraam, Mooses, Jeesust, Magomet ja Muhhamed. Druusid austavad ja jargivad selle riigi poliitikat, seadusi ja tavad kus nad elavad. Nad on lojaalsed selle riigile ja toetavad seda. Kõik Druusid käivad sõjaväes. Tihti, kui neil on sellele huvi siis nad ka jäävad sõjaväkke ja teevad seal karjääri. Enamus aga naaseb oma koju tagasi. Druusidel väga suurt rolli mängivad sugulased. See on tähtsaim osa nende identiteedist. Tihti võib kohtuda sugulastevahelist abiellu. Näiteks mõnes suures külas võib olla ainult kaks – kolm perekonnanime. Mingeid arhitektuuri traditsioone sellel rahval ei ole märgitud. Nad kopeerivad sealset arhitektuuri kus elavad. Ükst tava neil on – kattused on lamedad. See aga on puhtpraktilisel põhjusel: kui lapsed abielluvad ehitavad nad kattusele veel ühe korrust. Druusitid näevad välja väga sõbralikud. Poeas alati teevad allahindlust ja pakkuvad tasuta kohvi.
üles lööks ning pärast räiget pidu armastame haudvaikselt magada. Teisest küljest võiks jällegi öelda, et identiteet lõi hoopis keele. Kokku said erinevad inimesed kes hoidusid ühte seltskonda ja side nende vahel oli nii tugev, et nad jäid paikseks ja nende vahel hakkas arenema pikkade aastate jooksul suhtlemiskeel mille nad enese jaoks lõid. Võib-olla sellepärast, et põhjanaabritest erineda, kes teab Tegelikkuses ei ole vahet kas keel arenes identiteedist või identiteet keelest. Oluline on vaid see, et inimesed vajavad keelt, sest keele abil oleme me saavutanud kõik olulise, mis on mugandanud meie elu, keel on teinud inimrassi selliseks nagu me oleme täna. Erinevad keeled hoiavad erinevaid rahvusi ühtsetena, tänu keelele on igaühel oma kuuluvus, igaühel on kodu ja oma inimesed kuhu naasta ja igaühel on oma tavad ja rõõmud, mis neid ja nende rahvust uhkeks teevad
põhieesmärk demokraatiat ja liikmesriikides ja tagada riikidevahelist säilitada õigusriigi põhimõtteid, stabiilne naftaturg, kaubandust kullastandard. tõsta teadlikkust kindlustamaks tõhus, Nüüd Euroopa kultuurilisest tarbijale ökonoomne ja jätkusuutlik ja identiteedist ja regulaarne varustatus, stabiilmne mitmekesisusest ning tootjale stabiilne majanduskasv seda soodustada. Leida sissetulek ja ning ühiseid lahendusi investeeringute õiglane finantskriiside väljakutsetele Euroopa tasuvus. ärahoidmine. ühiskonnas. Tugevdada poliitiliste, õiguslike ja
rändelaine on kasvanud väga kiiresti ja on võrreldav eurooplaste Põhja- Ameerikasse sisserände kõrgajaga. Nagu 20. sajandil algul, nii saabub ka tänapäeval Põhja-Ameerikasse umbes miljon inimest aastas. Lääne-Euroopas algas teine laine sisserändega Vahemere lõunarannikult. Tänapäeval saabub Lääne-Euroopasse inimesi elama Ees-Aasiast kuni Lõuna- ja Kagu-Aasiani välja. Rännete tagajärjed Immigrandid, eriti kui neid on palju, peavad uues elukohas kiivalt kinni oma senisest identiteedist, nagu näiteks nende usk ja kombed. See aga põhjustab erinevate rahvaste usu ning kommete segunemise, mis võib omakorda põhjustada uute uskude ja kommete tekkimise või hoopis väiksemate rahvuste usu ja kommete kadumise. Rahvaste ränded võivad põhjustavad ka rahvusrühmade vahel usaldamatust, konflikte ja vägivalda. Olulisemad rände sihtmaad tänapäeval Inimesed rändavad enamasti jõukatesse riikidesse, kus on rohkem võimalusi nii õppimiseks kui ka töötamiseks
Eesti Toit Toit ja köök moodustavad ühe osa sellest, mis on meile omane ning millega nii meie ise kui ka väliskülalised iga päev kokku puutuvad. Toidukultuur on lahutamatu osa rahvuskultuurist, meie minevikust, olevikust ja tulevikust, see on osa meie identiteedist. Ei tohiks aga unustada, et nii nagu on ühiskond pidevas muutumises, on ka toidukultuur ajas muutuv ja arenev ning et eesti toit ei ole mitte ainult see, mida meie esivanemad on sajandeid söönud, vaid ka see, mida me ise täna süüa armastame. Eestlaste toitumisharjumused on taasiseseisvumisest alates mõnevõrra muutunud. Tarbijate hulgas on tasapisi tõusmas terviseteadlikkus, üha enam väärtustatakse looduskeskset ja säästvat eluviisi
liikumise" pooldaja, 30-aastaseks saanult on ta nagu postmodernne filosoof, kes näeb kõike suhtelisena. Tunnetatakse sotsiaalset survet, et peaks muutuma teiste sarnaseks, "osaks ühiskonnast". Keskiga (40-60/65 a.) Kaob illusioon igavesest rahust ja turvalisusest. Loobumine noore täiskasvanu identiteedist. 40. aasta üleminek keskea kriis Raskused suhetes, uus hinnang, ebakindlus. Keskea kriisi tunnetavad umbes 40% meestest ja 80% naistest.Keskiga nõuab uusi psüühilisi valmidusi ja sotsiaalseid oskusi, et talud seotud tuska. Sellesse etappi jääb ka bioloogiliste rütmide mõju, klimakteerium, naistel jällegi varem kui meestel. Küpsuse periood (60/65 a
Olla eestlane või maailmakodanik Elasime üle viiekümne aasta raudse eesriide taga ning nüüd, kui oleme saavutanud iseseisvuse on hea eestlane olla. Keegi ei taha loobuda oma etnilisest identiteedist, sest see annavab inimesele kindlust ja tuge, nii et iga tuulepuhang teda ümber ei saaks lükata. Kui otsustame olla maailmakodanik, kas peame siis oma indentiteedist lahti ütlema või saab ka kuidagi teistmoodi? Inimene, kes peab ennast maailmakodanikuks jätab mulje, et on avara silmavaatega, liberaalne ja salliv. Aga kes võib end maailmakodanikuks nimetada? Mõistel saab ju ainult ideoloogiline tähendus olla, kuna ei eksisteeri olukorda, kus üks inimene oleks kõigi riikide
keel on suur osa igast kultuurist. Kui pole keelt pole ka kultuuri. Iga keel on üks viis tõlgendada maailma.Kui kaob keel, kaob ka sellel põhinev maailmapilt. Loomulikult on igast keelest kasu, seda ei ole ilmselt tarvis kellelegi tõestada. Iga keel avab akna uudekultuuri ja võimaldab suhelda selle keele kõnelejatega. Kokkuvõttesks on eesti keel väga oluline osa meie kultuurist ja identiteedist, ning selletõtte ei tohiks seda niisama ‘’ära visata’’. Peaks austama meie eelvanemaid kes võitlesid, et saaksid seda keelt vabalt oma maapeal rääkida. Kuni me kasutame eesti keelt kõigis elusfäärides, arvestame kirjakeele norme, väärtustame oma rahvust ja emakeelt, on eesti keelega niikaua kõik korras.
ise teistmoodi olla ei juleta või siis on selline käitumine tingitud hirmust tundmatuse ees. Inimene, kes tahab olla vaba, ei tohi lasta end kellelgi kinni hoida ning seetõttu peab ta ka lõhkuma end kinni hoidvad sidemed. See põhjustab aga valu mõlemale poolele. Olla seotud kuid sisse sulandunud nõuab jällegi vahel enda soovide mahasurumist ning teiste peale mõtlemist, mis inimese isekust arvestades võib osutuda raskemaks, kui oodata osati. Nii kaotatakse osa enda omapärast ja identiteedist. Eks nii sõltumatuse kui seotuse jaoks tuleb midagi selja taha jätta. Kindlat kuldset keskteed sellele ei leidu ning tihti ei olegi inimestel võimalust otsustada, millist elu endale soovitakse. Vabadus toob endaga kaasa üksilduse, kuid sellega vallandub täielikult enda isiksus, mis ei pruugigi seltsi vajada. Seotus on lihtsam ja mugavam, kuid selle tõttu kahaneb enda isiksus ning ei saa elada ainult endast lähtudes. Tuleb
Tähtsamad sündmused · 1857 Perno Postimees · 1865 laulu ja mänguselts Vanemuine · 1869 I üldlaulupidu · 1870 Eesti Üliõpilaste Seltsi rajamine · 1872 Eesti Kirjameeste Selts · 1878 Sakala · Tähtsaimad isikud: J. V. Jannsen, J. Hurt, C. R. Jakobson · Ühtsustunde tekitamisel oli kesksel kohal enese eestlasena teadvustamine, mis 19. sajandi jooksul järk-järgult muutus olulisemaks kohalikust (kihelkondlikust, maakondlikust või piirkondlikust) identiteedist. · Eesti rahvusliku liikumise vedavaks jõuks kujunes uus eliit tärkav haritlaskond ning riigiteenistujatest, kaupmeestest ja käsitöölistest koosnev keskkiht, aga üha enam ka eesti soost vaimulikud. · 1860. aastatel muutus rahvuslik liikumine tänu talurahva võimaluste kasvule ning ühiskonna moderniseerumisele massiliseks. Johann Voldemar Jannsen · Selle perioodi kõige silmapaistvamaks tegelaseks oli köster, kooliõpetaja ja
Suhtekorralduse planeerimine Ülevaade komm strateegiast ja planeerimisest Komstrat üldised eeldused Eelduste kindlakstegemiseks tehakse tavapäraselt uuring. Organisatsiooni: arusaam oma identiteedist ja keskkonna olukorrast teadmine oma sihtrühmadest teadmine, milles on probleem, milles on kommunikatsiooni ülesanne- miks strateegiat üldse tehakse? juhtkonna poolne tahe ja valmisolek koostamiseks ja rakenduseks eelarve strateegiat koostav, elluviiv ja hindav meeskond Komunikatsioonistratateegia alus on visioon oma tegevuskeskkonnast pikemas perspektiivis ja oma organisatsiooni kohast selles
*tugevalt: emotsionaalse stabiilsusega (neurootilisuse vastand) *mõõdukalt: ekstravertsuse ja meelekindlusega *nõrgalt: sotsiaalsuse ja avatusega Valk, A. (2003). Identiteet. J. Allik, A. Realo, & K. Konstabel (Toim.). Isiksusepsühholoogia. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 225-250. Identiteet Autori definitsioon: inimese enda loodud, suhteliselt püsiv, mõtestatud ja integreeritud nägemus iseendast, sh oma unikaalsed omadused ja kogemused (personaalsest identiteedist) ning sots suhetest ja kuulumisest gruppidesse (sots identiteedist) Alguses öeldi: Samasus selle vahel, kuidas ma tajun, milline ma olin eile, kes ma olen täna ja kes homme. Rolli-identiteet: ühiskonna antud rolliga kohanemine kui identifitseerumise põhituum. Ego-identiteet: noorukiea ülesanne; seob tervikuks lapsepõlve kogemused, käesolevad muutused ja tulevikunägemuse endast ning suhetest. Identiteet on hierarhiline, sisaldab erinevaid identiteete ja oluline on, milliseid peab
RELIGIOON Maailmareligioon (hinduism, budism, moslem, kristlus) Uusreligioon (IXX-XX saj. tekkinud, nt mormoonid) Surnud religioon (ei praktiseerita aktiivselt, nt. Egiptuse religioon) Rahvuslik religioon (rahvuse identiteedist lahutumatu, nt. judaism) Loodusreligioon (polüteism, vaim-inimesed, pühad paigad, jumalate mõju ja nendega suhtlemine) Animism (kesksel kohal vaimud, elutule hinge andmine) Polüteism (kesksel kohal mitu jumalat nt. Antiik-Kreeka/Rooma) Panteism (kesksel kohal jumal on kõikjal & kõiges) Monoteism (kesksel kohal üks jumal, nt. judaism, kristlus) ...on nähtus, mis omab inimeste üle suurt mõjuvõimu, annab lootuse paremale homsele ja ühendab, hirmutab, äratab inimestes aukartust.
teadusekeel, seda kõneleb ligi 380 miljonit emakeelena ja 600 miljonit esimese võõrkeelena. Miks on siis eesti keel meile nii tähtis? Oma emakeele säilitamise nimel oleme palju pingutanud. Läbi aegade on Eestimaal läbi viidud nii venestamis- kui ka saksastamispoliitikat, mil kirjakeelt oli võimalik omandada vaid nendes keeltes. Vaatamata suurte keelte pealetungile, peame me kalliks oma emakeelt ja rahvust see on osa meie identiteedist. Kuigi me oleme rahvaarvult väiksed, peame oluliseks oma kultuuri säilimist eestikeelsena, sest see on ainulaadne maailmas. Ainult Eestis saab omandada eesti keeles kõrgharidust, ainulaadsed on rahvustunnet äratavad laulu- ja tantsupeod. Samuti on meie jaoks eesti keel ja Eestimaa seotud tähtsamate sõnadega elus: ema-emakeel ning kodu ja isa kodumaa, isamaa. Eesti keele hoidmine peaks olema iga eestlase kohus, et mitte lasta tal välja surra nagu liivi keelega on juhtunud
Suur tegur on siin juba eelmainitud venelaste kasvav hulk eesti vabariigis. Ka kõnekeelde on jõudnud väga kirjud variatsioonid venekeelsetest sõnadest. Noored paljudel juhtudel ei tea isegi nende sõnade tähendust, mida kasutavad. Hariduslikul tasandil oleme jõudnud selleni, et arutlusel on venekeelsed ülikoolikursused ja võimalus venekeelsetele lõpueksamitele. Meile märkamatult on suurriikide keeled hakanud konkureerima ka meie enda emakeelega. Meie keel on osa meie rahva identiteedist ja vene keelel ja inglisekeelel ei ole seal kohta. Kas järgmiseks hakkame andma välja venekeelseid ajalehti? President peab uusaastal kõne ka vene keeles? Eesti Vabariik ja eesti rahvas ei ole nii abitud, et peaksid kasutama võõra riigi emakeelt oma emakeelena. Peame seda vaid meeles pidama ja võibolla aitaks kaasa ka vahest mõne A.H Tammsaare raamatu avamine.
arvult alla veerandi; see-eest kerkisid linnad põhilisteks arengupunktideks ning suurem osa keskaegsest kultuurist, haridusest ja kaubandusest sai esile tõusta just linnades. Linnade tekkeks andiski impulsi just käsitöö olulisuse kasv ja sellest arenev majandus. Kui linnad juba valmis olid, jäid need kaks siiski põhilisteks elatusallikateks. Käsitöölised ja nendega seonduv moodustas suure osa keskaegse linna identiteedist. Käsitöölised olid koondunud tsunftidesse, mis oligi mingi kindla käsitööalaga tegelevate inimeste vennaskond. Tsunft kujutas endast väga kindlate reeglitega püsivat ja tugevat ühendust, mille põhieesmärk oli arendada küll käsitööd, kuid samuti oli seal oma tugev hierarhia, kombestik, mõnel juhul isegi pühak ja kabel ning need võisid olla ka eraldiseisvad sõjalised organisatsioonid. Sealjuures tauniti tugevalt tsunftijäneseid ehk
adramaad ja maaharimine. Peamiseks uuenduseks oli vesiveskite teke. Suurenes viljakasvatuse osatähtsus, kus metsa arvelt hariti uusi põllumaid. Lahutamatuks osaks jäi siiski karjakasvatus. Ristiusustamine, kus muinas usuks põimus katoliku usuga. Suhted Liivimaa riikide vahel olid pingelised, linnas oli võimuorganiks raad. Muistse vabadusvõitluse kulg muutis kõvasti eestlaste eluolu ja maailmapilti. Rahvusena kaotasid eestlased palju oma kultuurilistest väärtustest ning identiteedist, sest neile pressiti peale uut ja tundmatut usku. Ristisõdijatel oli selles osas vaba voli tegutseda ning paratamatult võib tõdeda, et seda tehti verisel ja vägivaldsel moel. Linnade jaoks oli muistse vabadusvõitluse läbimine oluline ja vajalik etapp, sest see oli see, mis viis Eesti tollest arengust edasi. Rahva jaoks oli see valus, pime ja verine aeg, kus eestlasi suruti pikka ja tumedasse aega, kus neile ei jäetud ühtegi iseenesest mõistetavat õigust oma tahte eest seismiseks.
Kui iseenast jälgida, siis tuleb vaadelda iseenda muutumist ja arenemist aja jooksul. Ma pole see, kes olin eile. Kogu elu on pidevas muutumises ja situatsioonid meie ümber on põnevad ja nendega toime tulemine on alati enda jaoks väljakutseks. Vaadates oma suhteid oma lähedastega pean tunnistama, et see identiteet meeldib mulle kõige enam. Suurepärane üksteisemõistmine, üksteise suhtes hoolivus ja igasugune abistamine teeb selle osa identiteedist tõeliselt nauditavaks. Gruppi kuulumine, kus kõik osapooled võtavad oma osa tõsiselt, ilma mööndusteta on parim. Mul on olemas üks eakas proua, kes on rahvuselt poolatar, keda ma aeg-ajalt külastan. Tema kaudu saab teatava ülevaate muukeelsete Eesti inimeste olemisest ja suhtumisest üldisemalt Eesti riiki. Ja see erineb üldisest pildist, mis eestlastele muukeelsetest on jäänud. Tema kuulub kindlasti minu lähedastega ühte gruppi
" kõlab jutu sees üsna tihti. Ometi pole olukord nii hull, et kodumaa-armastus päriselt ära kaoks. Tekkinud on lihtsalt teistsugused vormid ja väljendused, mis erinevad minevikust osalt sellepärast, et tehnoloogia on palju arenenud ning teisalt, et inimese arusaamad on muutunud. Ei saa alati öelda, et eelnevad arusaamad on õigemad või paremad. Peale selle ei toimu muudatused ainult meie väikses Eesti riigis vaid kogu maailmas tervikuna. Ruumitunnetus on osa inimese kujundavast identiteedist, see tähendab, et see on üsna loomulik protsess, kui inimene püüab väljendada oma tundeid end ümbritseva keskkonna suhtes. Eestlased näitavad oma kiindumust isamaasse eelkõige käies iga paari aasta tagant laulu- ja tantsupeol. See on ka üsna märkimisväärne, kuna mujal maailmas sellist traditsiooni pole. Küll aga rahvusliku muusika seisukohalt on laulupidu teinud karuteene- püüdes luua üleüldist tunnustatud koorimuusikat, vajusid soiku regilaulud
arenenum tehnika ja parem relvastus ning eestlaste omavaheline ühtsus oli nõder ning ühistele otsustele jõudmine nõudis palju vaeva ning aega. Minu arvates oli neist kõige saatuslikum justnimelt meeste vähesus ja ühise diplomaatia puudumine. Kui need tegurid oleksid täidetud, poleks võit olnud kaugeltki utoopiline. Muistse vabadusvõitluse kulg muutis kõvsasti eestlaste eluolu ja maailmapilti. Rahvusena kaotasid eestlased palju oma kultuurilistest väärtustest ning identiteedist, sest neile pressiti jõuga peale uut ja tundmatut usku. Ristisõdijatel oli selles osas vaba voli tegutseda ning paratamatult võib tõdeda, et seda tehti ka väga verisel ja vägivaldsel moel. Linnade jaoks oli muistne vabadusvõitluse läbimine väga oluline ja vajalik etapp, sest see oli see, mis viis Eesti tollest arengut edasi. Rahva jaoks oli see valus, pime ja verine aeg, kus eestlasti suruti pikka ja tumedasse orjaikka ja kus neile ei jäetud ühtegi iseenesestmõistetavat õigust oma
Kas sotsiaaltöö on minu jaoks töö mis võimaldab lihtsalt elatist teenida või olen pigem elamise käigus jõudnud arusaamisele, et üks paremaid enesetunnetamise viise on vahetu suhtlemine inimesega. Üks paremaid enesetunde parandajaid on teadmine, et oled püüdnud kedagi aidata, olla kellelegi toeks. Mis on väärtused eetikas? Nagu me tema, on väärtus midagi, mis paneb inimese tegutsema. Väärtused määravad ära inimese suhtumise ja on osa inimese identiteedist. Kui inimene ei suuda hinnata oma väärtusi ei suuda ta ka adekvaatselt hinnata teisi inimesi. Tal puudu ettekujutus sellest, mis on õige ja mis väär, mis hea ja mis halb. Öelda, et mingi asi on väärtuslik, tähendab, et seda tahetakse omada, saada või teha. Seega on väärtused suhtelised s.t nad on väärtused kellegi jaoks. Väärtusi saab jaotada mitmel moel, üheks võimaluseks on moraalsed väärtused (ausus, hoolivus, headus, töökus, väärikus, lugupidamine jt), esteetilised
riigi tasandil iseendaks jäämise koha pealt pilgu riigiisade poole, ning paluda neil lõpetada see poliitiline prostitutsioon, mida nad nii agaralt harrastavad ja tuletama meelde, et meil on endal väärtusi, mida peab hoidma ja säilitama. See, kui kaugele tuleks või kui kaugele on õigustatud minna iseendaks jäämisega, ning see, kas on olukordi kus on parem olla keegi teine, sõltub ilmselt ühiskonnast, milles inimene elab. Mina usun, et inimene peaks jääma iseendaks, ning enda identiteedist ja omapärast kinni hoidma niikaua, kuni ta ei muutu selle läbi teistele ohtlikuks. Ent enda omanäolisusest ei maksa väga kõvasti teistele hõisata siis, kui seda õieti ei olegi. Näiteks Moliére'i teoses "Naeruväärsed eputised" olevad aadlikest tegelased ei erine üksteisest tegelikult mitte millegi poolest ja on nii stereotüüpsed kui veel vähegi võib, ent kõik on enda arust ülimalt omanäolised, originaalsed ja tähtsad
pärandatakse ka oma järglastele. Seal saavadki alguse lahkhelid ja möödarääkimised. Lõunamaalased Hispaaniast ei suuda mõista, mis mõnu pakub soomlastele mitu korda nädalas istuda väikses hämaras ruumis, kus temperatuur on 100C. Samamoodi jääb arusaamatuks põlisele eestlasele prantslase kombel konnakoibade söömise võlu. Ühe riigi elanike tavad on välja kujunenud pika aja jooksul ning sellega leidnud ka koha nende südame ja osaks saanud rahvuslikust identiteedist. Sealt tulenevadki erinevad arusaamad rõõmu tundmise osas ning selles, mis teeb tavalise päeva eriliseks, tõstab tuju. Läbi aegade on õnne ja selle valemit tõlgendatud erinevat. On kindel, et tänapäeval ei mõelda samal moel nagu Vanas-Kreekas. Ajastute ja sajanditega muutuvad ja Maa ja selle elanikud. Teemad, mis kunagi olid tabud, leiavad nüüd laialdaselt avalikku kõlapinda ja vastupidi. Sama kehtib ka õnne kohta
Sõna töötamine kasutatakse tavaliselt indiviidi igapäevase põhitegevuse kirjeldamiseks ja esmaselt seostatakse seda tulusa teenistusega. Töötatakse selleks, et saada sissetulekut, mille eest võib muretseda elamiseks vajaminevat nii endale kui sõltlastele. Kuna töö on vältimatu, kiputakse sellest sageli mõtlema pigemnegatiivselt kui positiivselt. Tasuks siiski meeles pidada, et töö ei anna üksnes sissetulekut, vaid moodustab ka olulise osa indiviidi identiteedist ning tekitab eesmärgipärasuse ja eneseteostuse tunde: see liigendab iga päeva ja iga aastat, annab võimaluse koosolemiseks ning annab teatud kindla seisundi perekonnas ja ühiskonnas. Isegi tasustatud tööst rääkides pole palk ainus karjääri valiku kriteerium. Teistel võimaldab valitud töö kasutada oma käelisi oskusi, intellekti või mingeid kindlaid omadusi; mõni soovib palju reisida, mõni soovib omada võimu. (Roper 1999:293) 2.2. Mängimise elamistoiming täiskasvanutel
Rootslaste tähtsus: ebameeldivasse olukorda. Seda peamiselt sellepärast, et soomlane rootsi Kui Soome omal ajal Venemaaga liideti, tegi keelt eriti ei oska. rootsikeelne intelligents kõik, et hoida üleval soomlaste rahvustunnet. Sellepärast on rootsi keel osa Soome ajaloo ametlikust pärandist ja osa soomlaste identiteedist. Rootsikeelse kõnelejaskonna ametikuuluvuse statistika Tuntud soomerootslased: protsentides: Tove Marika Jansson oli soomerootsi kirjanik, Aasta: 1950 1970 2004 raamatuillustraator, paljude koomiksite autor ning Põllundus: 37,6 19,4 6,8 kunstnik. Tema loodud on kuulsad Muumitrollid
tegu on disainiga. Logo väljendab kas firma, institutsiooni, organisatsiooni, idee, sündmuse või toote põhiolemust. Logo ülesanne on avalikkuse ees eristada logo omanikku konkurentidest. Logod on visuaalsed märgid, mille kuju tuleneb objektist, mida ta üritab peegeldada või millega ta assotsiatseerub. Näiteks loodust võib sümboliseerida stiliseeritud puuleht. Mida rohkem sümbol sõnumit edastab, seda parem ta on. Logo on osa firma nähtavast identiteedist. Seda peetakse esmamuljeks. Hea logo on originaalne ja meeldejääv ning võib mõne hetkega tekitada usalduse toote või firma vastu. Ta on igasuguse firma, asutuse või toote jaoks äärmiselt tähtis Logodisain mõjutab kõigi ettevõtte andmekandjate kujundust, olgu selleks visiitkaardid, blanketid, erinev reklaam või kodulehe disain. Logo on aluseks kogu firmastiili kujunduse väljatöötamisele. Tema disain peab olema lihtne, lööv ning meeldejääv ja peab
Atapurca koopad 1,2 milj vanad inim-jäänused. 2. Religiooni tekkepõhjused: 1) Hirm loodusjõudude ees 2) Hirm surma ees 3) Seletamisvajadus 4) Tule kasutamine 5) Unenäod 3. Neandertallased selge usk teispoolusesse, hauapanused 4. Homo Sapiens Rohked hauapanused, nikerdatud kujukesed. 4. Püha tunnused. Püha on: 1. Osa inimese/kogukonna identiteedist 2. Eraldatud argisest 3. Seda tahetakse kaitsta 4. Annab inimesele turva-/kindlustunde. Kes/mis on pühad? - kohad (pühajärv, pühalepa) - loomad (veised (India), kassid (Egiptus), kotkas (roomlased, indiaanlased) - esemed ja ehitised (sakraalhooned: sünagoog (juudid), mosee (moslemid), kirik, tempel, kujud: nt.Buddha) - ajad (ramadaanikuu (islam), pühapäev (kristlus), sabat (judaism), neljapäev (vanad eestlased)
ideoloogilistel või riikkondlikel tunnustel. ,,Sissekanded raamatute esilehtedele on osa kirjalikust folkloorist. 19. Sajandi folkloristid kippusid rahvaluule mõistet piirama vaid suuliselt edasi kanduva materjaliga, kuid 20. Sajandi folkloristid on täheldanud, et teatud laadi rahvaloomingut, nt salmikute värsse, epitaafe, latrinaaliaid (WC-grafitit) ja koopia-folkloori (xerox folklore), antakse edasi vaid kirjalikul teel." Identiteet jääb aja jooksul konstantseks. ,,Rühma-identiteedist rääkides peetakse silmas neid tunnuseid mis jäävad püsima rühma liikmete muutumistest hoolimata." Etnilise identiteedi loob folkloor (rahvariided, -tantsud, -mängud). ,,Folkloor võimaldab ajutisi identiteedimuudatusi." (Halloween, kadrisandid). ,,Elu algab ühe identiteedi kaotusega ja teise omandamisega." ,,Folkloor annab inimestest pigem sisemise pildi, mitte nägemuse väljastpoolt. Oluline on
inimeste elu kergendamiseks kehtestanud standardeid paljudes eluvaldkondades: kultuur, haridus, sport, kriminaalkoostöö, kuritegevusvastane võitlus, bioeetika jm. Eraldi võib välja tuua ENi arvutikuritegevusvastase konventsiooni, mis on maailma ainus kübervaldkonda reguleeriv leping. Euroopa Nõukogu eesmärgid ja tegevuspõhimõtted: kaitsta inimõigusi, pluralistlikku demokraatiat ja õigusriigi põhimõtteid; tõsta teadlikkust Euroopa kultuurilisest identiteedist ja mitmekesisusest ning seda soodustada; leida ühiseid lahendusi väljakutsetele Euroopa ühiskonnas; tugevdada poliitiliste, õiguslike ja põhiseaduse reformide toetamise abil demokraatlikku stabiilsust Euroopas. Inimõigused Euroopa Nõukogus Euroopa Inimõiguste Kohtu poole võib pöörduda iga isik, kes leiab, et konventsiooniosaline (riik) on rikkunud talle konventsiooniga tagatud õigusi või piiranud vabadusi. Kohtu otsused on riigi suhtes siduvad ja otsuste
Möödunu on reaalne, olevik ja tulevik tumedad. Armastus sunnib hulljulgemalt tegutsema: tagasipöördumine Saksamaale lootusetult haige naise surivoodi juurde viib enesetapuni. 1946 ,,Triumfikaar" on üks Remarque'i tuntumaid romaane. Tegevus toimub Pariisis, kus valitseb küll radu, kuid kus on tunda sõja tulekut. Peategelane Ravic on olnud Saksamaal suure haigla peakirurg, 1933 .a Gestaapo poolt arreteeritud, seejärel põgenenud koonduslaagrist. Ta on loobunud oma identiteedist, ainus seos eluga on arstitöö. Inimelu on mõttetu: armastus on vaid lül elu keerukate vastuolude pikas ahelas, kättemaks ei too kergendust. 1952 ,,Elusäde"- tegevuskohaks on saksa koonduslaager aprillis 1945, lisaks fasismi juhhamõistule suhtub kirjanik eitavalt ka kommunismi ülistajatesse. 1954 ,,Aeg antud elada, aeg antud surra" - traagiline armastus II maailmasõja ajast. 1956 ,,Must obelisk" - autobiograafiline teos 20ndate aastate alguse hüperinflatsiooni ajast, mis
ja selle kohta kogutakse eraldi statistikat. Sel on märkimisväärsed sotsiaalsed, poliitilised, majanduslikud ja legaalsed tagajärjed, mis omakorda mõjutavad teatud ühiskonnarühmade positsiooni sotsiaalses keskkonnas. Suuremad rassid on Negriidne rass Mongoliidne rass Eropiidne rass Rahvas 5 Rahvas on teatud maa-ala, piirkonda või riiki asustav, enese ühtekuuluvusest ja identiteedist teadlik inimeste ühendus, mis koosneb harilikult sama etnilise päritolu, keele, religiooni või kultuuriga inimestest. Nt venelased on vene rahvas, iisraellased on Iisraeli rahvas, soome-ugri keeltes rääkivad inimesed on soome-ugri rahvad. Teise sõnastuse kohaselt on rahvas üldise tunnuse alusel piiritletud inimeste kogum. Sõna rahvas niisugune tähendus sarnaneb mõistega rahvus. Sõna rahvas kasutusviise eesti keeles
põhjus on muus. Üks põhjusi, miks vähesed on lugenud, on ilmselt see, et koolis ei ole eepose lugemine olnud erinevatel aegadel ja kohtades kohustluslik. 5 3 DISKUSSIOON Diskussioon eepose üle tõusis ajakirjanduses märgatavalt 2003. aastal, siis, kui tähistati Kreutzwaldi aastat. Ometi võiksid sellised suurteosed olla fookuses palju tihedamini, rahvuspühadel jne, et see üks osa meie identiteedist oleks pigem omasem, kui võõras. Kui eepost loevad vähesed, siis tähendab see ühtlasi seda, et sellest saavad aru vähesed. See omakorda tähendab aga teatud kultuuritust. Koolides võiks olla rahvuseepose lugemine kohustuslik. Kui piirduda ainult kokkuvõtetega ja ümberjutustustega, siis on ka meie haritus lihtsalt ümberjutustus mingist kõrgemast haritusest, olemata see ise. Kui me tutvustame välismaailmale oma kultuuri, siis kas me teeme seda ümberjutustuste kaudu? 3
olenemata kohast kuhu minna. Ka ükski sotsiaaltöötaja ei saa olla ilma väärtuste ja eetikata Nagu on teada, siis Aristoteles on eetika ristiisa. Nii eetikas kui ka poliitikas on keskne koht praktilisel tegevusel. Me võime õppida eetika teooriaid, lugeda ja arutleda, ometi ei saa me voorusi õppida neile vaid mõeldes, isegi kui pühendaksime nende õppimisele terve oma elu. Nii on ka sotsiaaltöös . Ka nii määravad väärtused ära inimese suhtumise ja nad on osa inimese identiteedist. Väärtused on arusaam nii kurjast kui heast, millest inimesed lähtuvadki oma valikuid ja otsuseid langetades. Kui see elukutse valida tuleb vastavalt ka toimida nt kui minna praktikale lasteasutusse ei saa me neid naerda ega narrida nagu tavaliselt eakaaslased seda teevad. Meie kohustus on seda just ära hoida. Olin praktikal Jõhvi probleemsete laste asutuses, kus kasvatajad näevad kohutavat vaeva, kuid siiski peab olema viisakas ja nendega ühise keele leidma
Peil, T., 2001. Maastike keskel. Rmt: Maastik: loodus ja kultuur. Maastikukäsitlusi Eestis K. (koost), Tartu Ülikooli geograafia instituut. Tartu Ülikooli Kirjastuse trükikoda, Tartu, lk 57- 66. Jauhiainen, J., 2001. Maastik uuema ühiskonnageograafia lähenemise aspektist. Rmt: Maastik: loodus ja kultuur. Maastikukäsitlusi Eestis K. (koost), Tartu Ülikooli geograafia instituut. Tartu Ülikooli Kirjastuse trükikoda, Tartu, lk 22-29. Sinijärv, U., 2001. Maastikust, kultuurist ja identiteedist. Rmt: Maastik: loodus ja kultuur. Maastikukäsitlusi Eestis K. (koost), Tartu Ülikooli geograafia instituut. Tartu Ülikooli Kirjastuse trükikoda, Tartu, lk 11-17. Marksoo, A., 2001. Maastikust kui geograafia tuummõistest. Rmt: Maastik: loodus ja kultuur. Maastikukäsitlusi Eestis K. (koost), Tartu Ülikooli geograafia instituut. Tartu Ülikooli Kirjastuse trükikoda, Tartu, lk 18-21. Kont, A., 2001.Maastik maastikuteaduses ja maastikuökoloogias. Rmt: Maastik: loodus ja kultuur
meediasuhted). · Suhtlemine - kahesuunaline info liikumine org-i ja tema sihtgruppide vahel. Sisaldab nii suhete loomist ettevõttele oluliste siht- ja koostöörühmadega kui ka nende säilitamise protsessi. 5 · Imago kujundamine pilt, mis kujuneb ettevõtte koostöörühmadel ja laial avalikkusel ettevõtte visuaalsest identiteedist (nähtust), tegevusest (kogetust) ja org-i edastatud sõnumitest (informatsioonist). · Tagasiside kogumine- selgitab ettevõttes ja seda ümbritsevas keskkonnas toimuvaid ja firma tegevust mõjutavad muutusi. Tõhus kommunikatsioon 6.3 · Õige vaatenurk Sihtgrupi isiklik seotus Õige kanal ja mõistetav vahend (sõnad, pilt vms) Lokaliseeritud sõnum Formuleering vastavalt auditooriumile
kongreetsesse asutusse ja lihtsalt oleks seal, isegi ehk haletseksime neid, aga me ei tea, mida nad tegelikult vajavad ja mida nad meilt ootavad. Selleks ongi meil siin, Lääne Viru Rakenduskõrgkoolis palju erinevaid praktikaid ja loenguid, et me saakski väikese ettekujutusegi sellest, mida me oma elus tegelikult soovime. Me kõik oleme tulnud siia õppima, et aidata inimesi ja saada headeks sotsiaaltöötajateks. Ka nii määravad väärtused ära inimese suhtumise ja nad on osa inimese identiteedist. Väärtused on arusaam nii kurjast kui heast, millest inimesed lähtuvadki oma valikuid ja otsuseid langetades. Ma püüan anda hea ülevaate sellest, milline peaks olema üks korralik sotsiaaltöötaja ja milline tahaks ka mina olla. Ma arvan et alustada tuleks sellest, et kindlasti peaks olema südamega asja kallal, inimene peab olema kindel, et just seda ta soovib, ta soovib teisi aidata. Oma kohustused ja ülessanded tuleks kindlasti ära täita õgeaegselt, sest siis on
sarnasemad kui algul paistis. Inimestena on meil ühiseid jooni siiski palju rohkem kui erinevaid. Nii etniline, rahvuslik kui ka kultuuriline identiteet on elu jooksul omandatud ja seega peaks tänapäeval valitsevate arusaamade kohaselt olema ka unustatav ja ümberõpitav. Praktiliselt võib see aga keerukamaks osutuda. Nimelt võib lapsena omandatud isikuomadused muutuda osaks täiskasvanud inimese identiteedist, mis võib küll aja jooksul muutuda, kuid pole siiski täielikult vahetatav. Keerukaks võib osutuda ka rassiidentiteedi küsimus. Teoreetiliselt peaks identiteeti saama muuta ja valida, kuid kuidas on võimalik muuta nahavärvi? Näiteks ei pea mustanahalisel olema tugevat rassiidentiteeti, kuid paratamatult võib ta selle tunnuse põhjal teistest eristuda ja seeläbi end ebamugavalt tunda. Igal juhul peaks iga inimene saama end ise määratleda, isegi siis, kui see pole ametlikult võimalik
kasutamise viisi võib tinglikult nimetada ,,mängimiseks". Töö ja mäng täiendavad teineteist ning on mõlemad elamise põhiaspektid. (Roper, Logan, & Tierney, 1999, lk 293) Töötamine Töötatakse selleks, et saada sissetulekut. Kuna töö on vältimatu, kiputakse sellest sageli mõtlema pigem negatiivselt kui positiivselt. Tasuks siiski meeles pidada, et töö ei anna üksnes sissetulekut, vaid moodustab ka olulise osa indiviidi identiteedist ning tekitab eesmärgipärasuse ja eneseteostuse tunde. See liigendab iga püeva ja iga aastat, annab võimaluse koosolemiseks (See on praegugi paljude inimeste jaoks väga oluline, kuigi töötamine kodus arvutivõrgu abil muutub üha tavalisemaks) ning annab teatud kindla seisundi perekonnas ja ühiskonnas. Tuleb tunnistada, et tänapäeval, suure tööpuuduse tingimustes,on paljud inimesed ilma jäetud töölkäimise eelistest ja neilt on ära võetud õigus endale oma tööga elatist
FILM ,,Käopesa" 1975. J.Nicolas hullumajas, kus on mehed, kelle on naised/emad hulluks ajanud. ,,Psycho" A.Hichcock poiss tapab oma ema, kuna ei ole nõus et ema abiellub uue mehega. Rahulduse kontseptsioon mitte jääda paigale (ans Rolling Stones), tuleb olla pidevalt liikumises Kontrakultuur sõda, võitlus vastaspoolte vahel Androgüünlus mees lööb lahku naiselikkusest ja lõpuks loobub oma mehelikust identiteedist. 03.04.2009 The Doors (laulja Jim Morrisson) ,,The End" (60-dad) (laulus lubatakse tappa oma isa ja vägistada ema) selgelt Nietzhe käsitluse kujundina dionüüsiline, keeratakse vint üle. Mässuakt oma piiridest välja tulek ja tagasiminek sinna kuhu tuldi ema üsasse. Freud Naudinguprintsiip selle järgimine ja selle poole püüdlemine. Probleem: esiteks nauding pole midagi absoluutset. Nauding on suhteline/kontrast, seisneb pinges ja selle vähenemises. Teiseks on seotud
November 2008 kandmisesse pigem negatiivselt (poolt oli vaid 10%). Samas vormi olemasolusse oma koolis suhtus positiivselt 50% küsitletud tüdrukutest ja 30% poistest. Selles koolis, kus oma vormi ei ole, suhtus selle võimalikku olemasolusse positiivselt 40% tüdrukutest ja vaid 3% poistest. See annab tunnistust vormi kandmisega kaasnevast «oma kooli identiteedist». Vormiriietuse häid ja halbu külgi oskasid enam välja tuua vormikohustusega kooli õpilased, n-ö vaba riietust kandvatest õpilastest ei osanud 67% sellele küsimusele vastata. Uurimuse järgi peavad tüdrukud sobivateks koolivormi osadeks pükse/seelikut ja pluusi/kampsunit. Poisid kannaksid T-särki/kampsunit ja moekaid pükse. Sobilikeks värvusteks pakkusid tüdrukud sinist, punast, musta ja valget, poisid eelistasid selgelt musta ja sinist
Ühiskond saab muutuda, kui suhted muutuvad, aga suhted on väga püsivad. Ühiskond on alati seotud sügava kultuuri mõistega. (H. Toynbee ,,Uurimus ajaloos") · Mowglid - Inimesed, kes on kasvanud ja arenenud tsivilisatsioonist eraldatuna ning ei suuda enam integreerud(ei ole sotsiaalsed, ei suuda sulanduda ühiskona, ei suuda omandada keelt etc.) ÜHISKONNA LIIGENDAMINE 1. TASANDILINE LIIGENDUS: Igal tasandil on võimalik rääkida inimese identiteedist antud tasemel. Ilma identiteedita võib inimesel tekkida identiteedi kriis. Tavaliselt hakkavad inimesed puberteedieas endale uut identiteeti (väärtuseid) otsima, enese defineerimise vajadus. Üldjuhul hakatakse selles eas ümber lükkama perekonnas käibel olevaid väärtuseid. 2. VALDKONNALINE LIIGENDUS: Majandus Valitsemine Tervisehoid Kultuur 1 Haridus 3
me ei tea. Pühad paigad olid need küll. Siiski pole hiite puhul nende füüsiline või looduslik pool kõige olulisem. Paljud hiiekohad võivad botaanilisest, arheoloogilisest või mingist muust teaduslikust aspektist vaadatuna olla ka suhteliselt väheolulised. Pühapaiga olemus seisneb ikkagi ta tähtsuses inimesele. Hiied ja teised looduslikud pühapaigad on oluline osa tänaste ja kunagiste eestlaste kultuurist ja identiteedist, nagu ka vastav pärimus, mis kannab paikkondlikke mälestusi võibolla isegi tuhandete aastate tagant. Kui paik on sajandeid inimesele midagi andnud ja tähendanud ning inimpõlved on sama kaua kohta austusega 4 eriliseks lugenud, on tegemist erilise suhtega
Mõned artikli autorid arvavad, et identiteet on see põhjus, miks eestlased ja venelased siiamaani ei tulnud ühiseks arvamuseks ning siiamaani ei olnud lahendanud paljud probleemid. Eestlased ja venelased on liiga erinevad ja nende seisuhohad on erinevad ka. Identiteet on oluline iga inimese jaoks, sest igal inimesel on vaja ennast määratleda, teadma, et ta on miingi rühma liige ja võrrelda ennast teistega. Kui räägitatakse muulaste identiteedist, siis tihti tuleb välja, et siin võib eraldada kaks osa - kodaniku identiteet ja Etno-kultuuriline identiteet. Kodakonsus meie riigis on paljudele inimestele tähtis, eriti see on tähtis muulaste jaoks, sest see annab neile võimalust rohkem osaleda riigi elus ning muutuda neid aspekte, mis puutuvad nende elu. Muulaste etno-kultuurilise identiteedi peamine osa on keel, meie riigis see kõige rohkem puutub vene keelt, mida venelased püüavad säilitada.
üsna tähtsad kõiksugu Interneti teel saadetavad mõistujutud, naljandid ja ketikirjad, mida võiks nimetada ka rahvaluule teiseks eluks. Kuid üsna raske on leida mingit nüanssi, mis tooks välja selle, kuidas seonduvad noorte jaoks tänapäevane rahvaluule ja nende endi rahvuslik identiteet. Kuidas ja kas üldse saab rahvaluule kujundada noore inimese rahvuslikku identiteeti? Tartu Ülikooli 1. kursuse tudeng Kätlin arvas rahvaluulest ja rahvuslikust identiteedist nii: Eestlaste identiteet on kujuunenud sama kirjuks kui rahvad, kes Maarjamaast sõdade ja rännete käigus üle on käinud. Igaüks neist on jätnud killukese enda kultuurist meile ning seeläbi on "sulatusahjus" kujunenud meie oma enesemääratlus. Rahvaluule on otseseks identiteedi kujunemise algeks, sest see seob meid esiisadega, aitab meil mõista tollast maailmapilti ning õpetab mõistma kui oluline on juurte olemasolu. Et teada, kuhu läheme, peame teadma, kust tuleme.
5.Kakskultuursus – Sellel astmel tunneb inimene end ühtmoodi mugavalt nii uues kui vanas kultuuris. Kas keegi selleni ka tegelikult jõuab, on uurijad siiani eri meelt. Kui peaksite võrdlema suurt hulka kultuure kogu maailmas, leiaksite, et vaatamata erinevustele tegelevad nad kõik viie sotsiaalse elu võtmeküsimusega. Iga kultuur on kujundanud neile omad vastused. Identiteet – Üksikisiku ja rühma vaheline suhe, ning seda võib vaadelda kui spektrit, mis ulatub individuaalsest identiteedist ehk individualismist rühmaidentiteedi ehk kollektivismini. Enamiku maailma jõukate maade kultuurid on küllalt individualistlikud ja vaesemate maade omad kollektivistlikud. Kollektivismi puhul võib täheldada kohanemist vaesuse ja väheste ressurssidega, individualismi korral aga jõukuse ja arvukate ressurssidega. Äärmusliku individualismi tuumväärtuseks on individuaalne vabadus. Aus inimene ütleb seda, mida mõtleb; eelistatakse otsekohest eneseväljendust;
Vaesus, hoolitsuse ja armastuse puudumine (joonis 1). Deprivatsiooni ringi kohaselt on tegu pikajaalise pideva probleemide süvenemisega. Eelnevalt põlvelt ülekantud tõrjutust tekitavad probleemid. 5) Mis on sotsiaalpedagoogika iseseisva teadusliku dissipliinina seatud kahtluse alla? Hämäläinen möönab oma raamatus sotsiaalpedagoogika mõiste ebamäärasust, tõstatab Krull – küsimuse sotsiaalpedagoogika mõiste identiteedist tervikuna. Tohutu varieeruvus sotsiaalpedagoogika baasdistsipliinide, lähtealuste ja uurimisobjektide kirjeldamisel ei luba rääkida ühtsest teooriast. Omaette teooriaga võib tegemist olla siis, kui on olemas haridustegelikkust sotsiaalpedagoogilistelt positsioonidelt käsitlevad monograafiad ja sellealase tegevuse terviklikkust avavad õpikud, mis
annaabi.ee 
