Domineerib ratsionaalne kaalutlemine, mitte emotsioonid. AGAPE- on kõike andev isetu armastus. See on partneri tingimusteta armastamine.Olulisim on kaaslase toetamine ja tema heaolu. Selle nimel on armunu valmis ohvreid tooma ning loobuma enda soovidest. ARMASTUSE KOLMNURKNE MUDEL Ameerika psüholoog Robert Sternberg on armastuse kirjeldamisel keskendunud selle komponentidele. Ta on pekkunud välja kolmnurkse mudeli, mille järgi sisaldab armastus 1. Intiimsus 2. Pühendumist 3. Kirge Intiimsus - on suhte emotsionaalne komponent, mis avaldub lähedustundes. Sügava intiimsusega paare iseloomustab avatus, usaldus, julgus olla aus partneri ja enda vastu. Kirg aga paneb liikuma, andes energiat, ja väljendub seksuaalses köitvuses. Pühendumine - väljendub partnerite otsuses jääda kokku nii halvas kui heas, kusjuures nad on motiveeritud tegelema aktiivselt suhtepropleemidega. Kontroltöö : Tunnet, Armastus,Kehkeel.
tunnustusenäljale ja struktureerimisnäljale. Stiimulimäng ja tunnustusemäng väljendavad vajadust hoiduda sensoorsest ja emotsionaalsest nälgimisest, mis viivad bioloogiliste kõrvalekallaleteni. Üksikindiviidi struktureerimise viisid: 1) Tegevus. 2) Fantaasia. 1 Kui indiviid on kahe või enama inimese sotsiaalse ühenduse liige, on aja struktureerimiseks valikuid: 1) Rituaalid. 2) Ajatäited. 3) Mängud. 4) Intiimsus. 5) Tegevused. Sotsiaalse kontakti hüved keerlevad kehalise ja vaimse tasakaalu ümber. Neid seostatakse järgnevate teguritega: 1) Primaarsed seesmised hüved - pinge langus. 2) Primaarsed väikesed hüved - hoidumine kahjulikest olukordadest. 3) Sekundaarsed hüved - paituste hankimine. 4) Eksistentsiaalsed hüved - saavutatud tasakaalu hoidmine. 2 Strukturaalne analüüs
1. See kuidas te välja näete ja käitute on pärilike tegurite ja elukeskkonna vahelise pideva vastasmõju tulemus. 2. Eostumisperiood 2 nädalat alates viljastumise hetkest, umbes 36 tundi pärast viljastumist hakkab sügoot jagunema; esimese nädalaga moodustub ühest rakust 100 rakuline kogum, perioodi lõpuks kinnitub sügoot emaka limaskesta külg. 3. Embrüonaalperiood - 3-8 nädala lõpuni, sel perioodil hakkavad kujunema kesknärvisüsteem, süda ja kehaosad, käed, jalad, silmad, kõrvad. 4. Genotüüp vanematelt saadud pärilike tegurite kogum, Fenotüüp keskkonna mõju ja genotüüp kokku. 5. kõndimisrefleks, ehmatusrefl, otsimisrefl, haaramisrefl, ujumisrefl, pupillirefl. 6. Väikelapseiga esimesed 2 eluaastat - esimestel kuudel liikumine piiratud, 4ndal kuul ltõstab pead, rindkere ja keerutab ennast, 6. kuul areneb silma ja käe koostöö, 8. kuu lõpus haarab asju kätte, roomab ja istuda ilma toeta, aastaselt kõnnib, 1,5 aastaselt söövad ja kõnn...
· kontaktide sagedus ja tuttavlikkus, · isikutevaheline sarnasus ja füüsiline atraktiivsus ehk köitvus. Armumine · "Viib mõistuse peast" · Üldiselt tore ja mõnus tunne · Ei pruugi olla ainult nauding · Armumine möödub aja jooksul Armastus · Tõeline armastus sarnaneb tondiga, kellest kõnelevad kõik, kuid keda vähesed on näinud. · Armastust eristab sõprusest KIRG ja see, mil viisil armsama eest HOOLITSETAKSE. Armastuse kolmnurkne mudel · Intiimsus · Rahulolu · Pühendumine suhtega sõltub · Kirg ennekõike sellest, mida inimene ise suhtelt ootab! Armastuse värvideteooria · EROS- armastus esimesest silmapilgust · LUDUS- mänguline armastus · STORGE- sõprusel põhinev armastus · MANIA- armastus, mis paneb partnerist sõltuma · PRAGMA- praktiline, mõitsusel tuginev · AGAPE- kõike andev isetu armastus TÄNAN TÄHELEPANU EEST!
Emotsioonid ja kirg suhetes. Lähedussuhtes on kesksel kohal emotsioonide kogemine. Tugevad ja endasse haaravad emotsioonid on iseloomullikud eriti suhte algetappidele, aja möödudes nende intensiivsus väheneb. Sellega võib kaasneda ka suhte kvaliteedi muutus. Sõprus ja tugev kirg ei välista siiski teineteist, vaid soodustavad sageli vastastikkust kasvu. Kirg võib viia sügavama sõpruse kujunemiseni, tekkinud sõprus ja kasvav intiimsus panna inimese veelgi rohkem kaaslast ihaldama. Emotsionaalne sõltumine kaaslasest on üks põhjus, miks armastaja/armunu meeleolu ning enesetunne kõiguvad. Lisaks õnnele võidakse armastuses kogeda viha, kurbust, abitusetunnet ja armukadedust. Sellega kaasnev ärevus, pidev kahtlustamine ja hirm kaaslase kaotuse ees toovad suhtesse pingeid ning loovad ebaterve õhkkonna. Suhtel, mis on rajatud intensiivsetele või mida iseloomustab liigne
turvalisus, kindlustunnet sisendav) stiili J. Lee armastuse stiilid: · eros füüsiline välimus oluline, erootika · ludus mängulisusel oluline roll · storge eelistatakse luua kiindumussuhet, mis kestab kaua · mania- nõudlik omada sooviv, kontrollimine · agape altruistlik · pragma otsitakse sobivate tunnustega partnerit: religioon, vanus, töö armastuse kolmnurk toob välja kolm komponenti: · intiimsus emotsionaalne komponent, mis sisaldab lähedust · kirg motivatsiooniline komponent, mis peegeldab seksuaalset veetlevust ja romantilisust · pühendumine kognitiivne komponent; otsused suhtes olemise kohta, suhtele pühendumise määr Võimalikud mitmed kombinatsioonid: · meeldimine (intiimsus kõrge, kuid kirg ja pühendumine madal), · romantiline armastus (intiimsus kõrge, kirg kõrge, pühendumine madal), · kõikehõlmav ( kõik tasemed kõrged).
Perekonna ülesanded: 1.Soojätkamisfunktsioon on olnud perekonnal sajandeid olulisemaid funktsioone. 2. Seksuaalfunktsioon on perekonnal samuti olnud nii traditsioonilises kui ka modernsees ühiskonnas, sel on taganud abielupaari saksuaalsuse õiguspärase väljendamise 3.Majanduslik funktsioon on ilmselt väga kaua olnud üks perekonna loomise põhipõhjuseid. 4. Sotsialiseerimisfunktsiooni on eelkõige vajalik sotsaalsete, sh kaaseluga seotud normide, reeglite oskuste ja tegudes malide õpetamine lastele. 5. Hoolitsus, Just perekonnas saadakse kogemus hoolitsemisest ja hoolitsetud olemisest siin väljenduvad vabamalt inimeste nõrkused, hädad ja haigused. 6. Hariv/kultuuriline funktsioon on suunatu iga pereliikme, eriti aga lapse tunnetushuvi ergutamisele ning teadmiste ja oskuste vahendamisele. 7. Turvalisuse pakkumine, üks kodu põliseid ülesandeid on varjata inimeste välismaailma ohtude eest. Suhete kujunemise nurgakivid: 1. Füüsiline 2.konta...
Kunst Rokokoo. Rokokoo sündis 18.saj lõpupoole Prantsusmaal. Seda stiili iseloomustavad õhulisus, õrnus, mänglevus, intiimsus , see tähendab kõik, mis iseloomulikud selle aegsele õukonnale. Levis rokokoo kõige enam saksamaal. Rokokoo interjöör- sisekujundus. Rokokoo stiilis ehitistest kaob raskepärasus, ehk seal ei valitse enam rokokoole iseloomulikud detailid, ja rangus. Tubade seinu katavad õhukeste liistudega ümbritsetud puupannoo, Õrnades toonides maalingud, arvukad lillemustritega kaunistatud peeglid, enamus seinu mis olid vabad olid kaetud peeglitega, Gobeläänid ehk seinavaibad. Ning
ii. Väärtussüsteemi srnasus iii. Interpersonaalne stiili sarnasus ja täiendamine (isiksuse jooned, käitumiskarakteristikus) b. Armastuse tsükli /ratta teooria (reiss 1980)-ühepoolne i. Tihe vaimne side(sarnased sots. Ja kult. Muutujad) ii. Eneseavamine iii. Vastastikune sõltuvus (partneri vajaduste ja eesmärkkide täitmine) iv. Intiimsus (armastus, sümpaatia, toetus) c. Stiimul-väärtus-rolli teooria (murstein, 1970, 1976)- vastastikune i. Stiimul (välised tunnused, füüsilisne atraktiivsus ja käitumine) ii. Väärtus (väärtused, hoiakud, suhtumised) iii. Roll (sobivus erinevatesse rollidesse: abikaasa, lapsevanem..) d. Eelkooselu düaadi mudel (lewis, 1973)-vastastikune Perekonnaelu ökoloogia ja eetika i
Linnamajad ja nende võrgustikud. Ring- ja ovaalmotiiv. Ida-Rooma: Lääne-Rooma kultuuri pärija; muutus Keset aeda lossi ees kuld- või Bütsants väliseks hiilguseks, toretsemiseks. hõbepuu, tüve ümber väänlevad kuni 5. saj. Priiskav aiakunst, kus olid kuld- ja maod, voolamas vein. Puudub hõbepuud tehislisanditega, intiimsus, tegelik tundeelu. purskkaevud ja kosed lõhnaveega, peamiselt suured jahipargid. Araabiamaad, Võtsid üle Rooma ja Pärsia aiakunstist Sümmeetria üldkompositsioonis, Tõid Euroopasse palmi, Niisutus, akveduktid. Hispaania vee ja varju aiad ja pargid, kia kanaliga neljaks osaks jaotatud aed küpress, plataani (Aasiast, Datlid. peristüülaiad
Kooseluvorm - abielu Kooseluseaduse kontseptsioonis eristatakse kolme kooseluvarianti. Neist kõige sagedasem on abielu, mis sõlmitakse mehe ja naise vahel. Abielu on juriidiline isikute vaheline suhe perekonna moodustamiseks, mis toob kaasa teatud kohustusi ja varalisi õigusi. Abielu sõlmisel kaasnevad kohustused on näiteks perekonna ülalpidamine ja vastutus ühise majapidamise korraldamise eest. Suhtes püüavad mehed tihti probleeme üksinda lahendada, sest kardavad näida nõrgana, kui ei suuda oma perekonna eest seista. Pigem just aga peaks probleemist rääkima, sest koos on lihtsam neile lahendusi leida. Abielu ja võrdväärse partnerluse eelduseks on hea ja positiivne enesehinnang. Kui inimene on veendunud oma tubliduses ja väärtuslikkuses, siis ta suudab samasugusena näha ka teisi. Abielus on tähtis ka truudus. Tänu sellele saavad inimesed usaldada ja austada teineteist. Saadud negatii...
Mitteverbaalne tasand suhtlemisel Allikad: McKay, Davis ja Fanning “Suhtlemisoskused” Hargie, O. ja Dickson, D. (2004). Skilled Interpersonal Communication. Research, Theory and Practice. 4th Ed. NY: Routledge Mitteverbaalsed infokandjad Mitteverbaalsed infokandjad, sh kehakeel - zestid, poosid, miimika, silmside, kõnega kaasnevad helid, hääletoon, kõne tempo, pausid. Kujundatav füüsiline külg (nt. riided, riietumise stiil). Müüt: iga liigutus tähendab midagi. Kehakeele mitmeti tõlgendamise võimalus. Varasemad kogemused (kategooriate olemasolu) Valikuline tõlgendamine Konteksti olulisus Mitteverbaalse kommunikatsiooni eesmärke • Asendada verbaalset kommunikatsiooni (kui VK on võimatu) • Täiendada verbaalset kommunikatsiooni (nt. sõnumi mõju tõstmiseks) • Kujundada/modifitseerida öeldud sõnu (nt mõne sõna rõhutamine) • Vestluse reguleerimine (nt pausid) • Emotsioonide ja hoiakute väljendamine • Perso...
olemasolu. · eros füüsiline välimus oluline, erootika · ludus mängulisusel oluline roll · storge eelistatakse luua kiindumussuhet, mis kestab kaua · mania- nõudlik omada sooviv, kontrollimine · agape altruistlik · pragma otsitakse sobivate tunnustega partnerit: religioon, vanus, töö R.Sternberg - armastuse komponendid: pühendumine, kirg, intiimsus. · intiimsus emotsionaalne komponent, mis sisaldab lähedust · kirg motivatsiooniline komponent, mis peegeldab seksuaalset veetlevust ja romantilisust · pühendumine kognitiivne komponent; otsused suhtes olemise kohta, suhtele pühendumise määr meeldimine (intiimsus kõrge, kuid kirg ja pühendumine madal), romantiline armastus (intiimsus kõrge, kirg kõrge, pühendumine madal), kõikehõlmav ( kõik tasemed kõrged).
ludusele omane flirtimine ja mitmete partnerite olemasolu. · eros füüsiline välimus oluline, erootika · ludus mängulisusel oluline roll · storge eelistatakse luua kiindumussuhet, mis kestab kaua · mania- nõudlik omada sooviv, kontrollimine · agape altruistlik · pragma otsitakse sobivate tunnustega partnerit: religioon, vanus, töö R.Sternberg - armastuse komponendid: pühendumine, kirg, intiimsus. · intiimsus emotsionaalne komponent, mis sisaldab lähedust · kirg motivatsiooniline komponent, mis peegeldab seksuaalset veetlevust ja romantilisust · pühendumine kognitiivne komponent; otsused suhtes olemise kohta, suhtele pühendumise määr meeldimine (intiimsus kõrge, kuid kirg ja pühendumine madal), romantiline armastus (intiimsus kõrge, kirg kõrge, pühendumine madal), kõikehõlmav ( kõik tasemed kõrged).
Seksuaalsus erinevatel ajastutel Eelajalooline periood Eelajalooline periood *Elati hüttides 4-8 inimese kaupa, intiimsus puudus *Seksuaalsus oli väga reguleeritud, sest küttidel ja korilastel oli keeruline lapsi kasvatada ja ülal pidada *Tekkisid esimesed taimsed rasestumisvastased vahendid; lisaks abort ning imikute tapmine *Mehed vormisid savist detailseid Veenuseid (“Willendorfi Veenus”), mis kujutasid tüsedaid või rasedaid naisi *Umbes 20 000 aastat tagasi toimus seksuaalsuses areng (14 000 a. tagasi esimesed Kamasuutra poosid), orgiad jne. Allikas: Spiegel Keskaeg Keskaeg
Armumine ei pruugi olla ainult nauding (ärevus, vastandlikud tunded). Esimesed armumised leiavad aset, kui on tekkinud arusaam lähisuhetest meedia, kirjanduse, eakaaslaste juttude ning enda fantaasia toel. Armastuse teooriad Armastus – on erinev ja ühte mõistet raske defineerida Armastus erineb sõprusest ja meeldimisest kirg ja see, mil viisil armsama eest hoolitsetakse. Armastuse kolmnurkne mudel: komponendid – intiimsus ehk lähedus, pühendumine ja kirg Armastuse tüübid - armastus puudub, meeldimine, pime, romantiline, tühi, kaaslaslik, sisutu, kõikehõlmav Rahulolu suhtega sõltub ennekõike sellest, mida inimene ise suhtelt ootab. Armastuse värviteooria: 6 armastusstiili – põhivärvid ja nende kombinatsioonid Eros – armastus esimesest silmapilgust (kirglik, romantiline armastus) Ludus – mänguline armastus (vähene pühendumine suhtele)
Taju peegeldab meid ümbritsevaid objekte ja nähtust terviklikult. Koosneb aistingutest, kuid ei ole nende lihtne summa. Tajus peegelduvad nii ärritajad, kui ka ärritajatevahelised suhted. Taju tekib tänu:* ärritajate lähedusele *sarnasusele *suletusele *heale jätkule. Taju omadused: *püsivus e konstantsus *valivus e selektiivsus-see sõltub elukutsest, tervisest, vanusest, soost, huvidest, vajadustest, eseme valgustatusest ja kaugusest. *Tajuda aitavad mõtlemine ja kogemused *Tajule avaldavad mõju tundmused e emotsioonid Taju liigid: *Isikutaju- teise inimese tajumist, mõistmist ja hindamist *Ruumitaju-võimaldab hinnata ruumisuhteid ja orienteeruda ruumis. *Liikumistaju-annab infot objektide liikumise kohta. *Ajataju- annab teavet aja kulgemise kohta ja eristada sündmuste kestvust, kiirust, järgnevust. Illusioon eksitaju, kasutatakse kunstivaldkondades, mustkunstis. NS jaguneb somaatiliseks ja autonoomseks NS-ks. Somaatilisel ehk k...
Samasooliste sõprussuhteid võidakse eelistada ka põhjusel, et need kiidetakse teiste poolt heaks; vastassoolisega sõbrustamisele võivad järgneda ebameeldivad tagajärjed nagu kuulujutud, norimine koolis jne. Uurides samasooliste vahel loodud sõprussuhteid on jõutud tulemusteni, mis viitavad teatud erinevustele meeste ja naiste suhetes sookaaslastega. Nimelt on naiste vahelistele sõprussuhetele iseloomulikum ekspressiivsus, olulisel kohal on enda avamine, hoolitsemine, intiimsus ning emotsioonide jagamine. Meeste vahelistele sõprussuhetele aga on omasem seevastu agressiivsem suhtlemisstiil, esineb rohkem konfrontatsioone ja mitte nõustumist, võistlemine teineteisega, instrumentaalse abi pakkumist ning lähedus kasvab läbi ühistegevuse (Miell, Dallos, 1996). Romantilised suhted Intiimsuhete dimensioonid (Brehm, 1992): - Intensiivsus, jõulisus - on lähedussuhteid, mis kulgevad rohkem tormiliselt, samas kui teisi iseloomustab vaikne ja rahulik areng
10. Hiline täiskasvanuiga 60 aastane ja vanem. Eriksoni panus inimese arengu määratlemisele. Eriksoni kuulsaim teooria on Freudi tasemete teooria edasiarendus. Tema arvates toimub areng epigeneetilise printsiibi järgi. See tähendab, et meie areng läbib aja jooksul kaheksa faasi: 1. Usaldus või usaldamatus 2. Autonoomia või kahtlemine ja häbi 3. Initsiatiiv või süü 4. Edukus või alaväärsus 5. Identsus või rolliähmasus 6. Intiimsus või isolatsioon 7. Generatiivsus või stagnatsioon 8. Integraalsus või meeleheide Piaget'i panus inimese arengu määratlemisesse. Jean Piaget on loonud arengupsühholoogia teooria. Selle kohaselt läbib lapse kognitiivne areng neli staadiumi: 1. Sensomotoorne staadium - sünnist kuni 2. eluaasta lõpuni. 2. Operatsioonieelne staadium - 3. kuni 7. eluaastani. 3. Konkreetsete operatsioonide staadium - 7. kuni 12. eluaastani. 4. Formaalsete operatsioonide staadium - 12
sõbralikena. Ärev/ambivalentne kiindumusstiil - vanemaid kirjeldati pealetükkivatena Vältiv kiindumusstiili - indiviidid kirjeldasid oma emasid külmade ja tõrjuvatena Armastuse teooriad J. Lee Eros – füüsiline, intensiivsed emotsioonid Ludus – a kui mäng; manipuleeriv Storge – a kui sõprus; vähe kirge Pragma – ratsionaalne, kalkuleeriv Mania – emotsionaalne, irratsionaalne Agape – altruistlik R. Sternberg - armastuse komponendid: - intiimsus - emotsionaalne komponent; lähedus; - kirg - motivatsiooniline komponent, seksuaalne veetlevus; - pühendumine – kognitiivne komponent; otsused suhtes olemise kohta. Läheduse eri tüüpe Kutsar, (1999). Lähedusest paarisuhetes. Akadeemia, 4, 747-766 ) (Clinebell & Clinebell): Seksuaalne Emotsionaalne Intellektuaalne Esteetiline Loominguline Rekreatsiooniline Töine Kriisilähedus Kohustustel põhinev Vaimne Takistused läheduse kogemiseks
Elu ja armastus Eestlane on alati elanud sissepoole, keskendunud rohkem tegudele, kui ehitanud õhulosse. Nüüdsel ajal aga avaldavad internetiportaalides üksteisele armastust 12- aastased lapsed ning lähemalt uurides selgub, et see pole neil kaugeltki esimene "armastus"! Väljendit "ma armastan sind" öeldakse juba paarinädalase või isegi paaripäevase tutvuse järel. Mis siis on see armastus, mille poole püüeldakse ning mida nii väga otsitakse? Minu emakeele õpetaja ütles kord, et liigne lähedus tapab armastuse. Need sõnad jäid mul peas kumisema ning terve päev mõtlesin selle lause üle. Üks minu endagi suhe oli lõppenud selle vea tõttu, kuid põhjusest sain aru alles liiga hilja. Suhtes on tähtis eemalolek, sest paraku mõlemapoolsed suured tunded lämmatavad teineteist, kui ei ole mingisugust vabadust. Sama lugu juhtus ka Tammsaare romaanis "Elu ja armastus" Irma ja Rudolfi vahel. Irma jaoks ...
Armastuse määratlemisel lähtutakse tavaliselt konkreetsele tüübile omastest joontest käitumises, mõtlemises ja tunnetes. ARMASTUSE KOLMNURKNE MUDEL Ameerika psühholoog Robert Stern berg on armastuse kirjeldamisel keskendunud selle komponentidele. Ta on pakkunud välja kolmnurkse mudeli, mille järgi sisaldab armastus intiimsust ehk lähedust, pühendumist ja kirge. Sternbergi arvates erinevad armastussuhted selle poolest, mil määral armastajad neid suhtes kogevad. Intiimsus on suhte emotsionaalne komponent, mis avaldub lähedustundes. Sügava intiimsusega paare iseloomustab avatus, usaldus, julgus olla aus partneri ja enda vastu. Ka intiimsuse puudumise korral võivad suhted püsida. Sellisel juhul hoiab partnereid koos näiteks pühendumine ja või kirg. Esimene väljendub soovis ja kohustuses suhet jätkata. Kirg aga paneb liikuma, andes energiat, ja väljendub seksuaalses köitvuses. Komponentide kombineerudes moodustuvad Sternbergi järgi eri tüüpi inimsuhted
Kui romantilises suhtes puudub üks, siis siin on probleem, see on Sternbergi kohaselt. T atoob välja ka armastuse tüübid. Mittearmastus(komponente pole), meeldimine (intiimsus), armumine, tuleb ja läheb kiiresti( kirg), tühi armastus(pühendumine), romantiline armastus (kirg ja intiimsus), kaaslaslik armastus (intiimsus ja pühendumine), Fatuous (rumal, pimearmastus)-need suhted üldjuhul lagunevad kiiresti (kirg ja pühendumine), kõikehõlmav armastus(kirg, intiimsus, pühendumine)- siin kõik olemas, paarid siia püüdlevad. Vanema-lapse armastus on ka olemas (intiimsus, pühendumine). Pert- töötab rohkem emotsiooni teemadega, kui räägime ema,isa ja lapse vahelisest armastusest, mida parem see on seda enam seda parem on enesehinnang. (seostab otsmikusagara funktsioonidega palju seda) Meninger- armastus on vajalik nii neile, kes seda saavad, kui ka neile, kes seda annavad. Frankel- see annab võimaluse isiksust tunnetada ja iseennast tundma õppida
6. E. Eriksoni psühhosotsiaalsed faasid: *0 - 1 usaldus vs usaldamatus *1 – 3 iseseisvus vs häbi (vanemate toetus ja kiitus!) *3 – 6 initsiatiiv vs süütunne (areneb algatusvõime, peamine arenguülesanne on saavutada kompetentsus olla tegus ja aktiivne) *6 – 12 töökus vs alaväärsus (arenda töökust, võib tekkida alaväärsuskompleks) *12 – 18 identiteet vs rollisegadus (kes ma olen?) *18 – 35 intiimsus vs isolatsioon (luua intiimsuhteid) *35 – 60 loovus vs stagnatsioon *60+ integratsioon vs meeleheide 7. 8. Inimene ei mäleta oma sünnimomenti ja imikuiga, sest imikul pole need ühendused ja seosed ajus, mis aitavad välismaailmast tulnud impulsse muljeteks ja mälestusteks vormida välja arenenud. 9. Närvirakk 10. Närvisüsteem jaguneb kesknärvisüsteemiks ja piirdenärvisüsteemiks. 11
ARENGU TEOORIA • Teooria põhineb praktikal • Stadiaalne areng • Arenguülesanded • Kriisid • Lahendamata jäänud ülesanne • Hilisem kompenseerimine PSÜHHOSOTSIAALSE ARENGU ASTMED ERIKSONI JÄRGI 1) Usaldus – usaldamatus (0-1 a) → lootus 2) Autonoomia – häbi (1-3 a) → tahe 3) Initsiatiiv – süü (4-6 a) → eesmärgi mõistmine 4) Edukus – alaväärsus (7-11 a) → kompetentsustunne 5) Identiteet – rolliähmasus (12-18 a) → kindlus 6) Intiimsus – isolatsioon (18-30 a) → armastuse mõistmine 7) Loovus – stagnatsoon (täiskasvanuiga) → hoolitsusest aru saamine 8) Integraalsus – meeleheide (hiline täiskasvanuiga) → tarkuse mõistmine LAWRENCE KOHLBERGI KÕLBELISE ARENGU TEOORIA • Piir 10.eluaasta juures • Tagajärg → motiiv • Kõlbelise sisuga lood ja küsimused • Ravimi varastanud mehe lugu • 6 faasi 2 kaupa 3 suureks perioodiks KÕLBELISE ARENGU FAASID KOHLBERGI JÄRGI I. Prekonventsionaalne
❖ negatiivne minapilt ❖ raskus tunnete kontrollimisel ❖ kardab kõrvale tõrjumist, mahajätmist ❖ ebakindel ja armukade partneri suhtes ❖ otsustusvõimetu ❖ tähelepanuvajadus ❖ konfliktide lahendamise asemel kipub neid suurendama ❖ vihastub kergelt ❖ suhte puudumisel tunneb end väheväärtuslikuna 3. ARMASTUSE LIIGID R. Sternbergi armastuse mudel: INTIIMSUS e. lähedus- emotsionaalne lähedus, avatus, usaldus, julgus olla aus KIRG- pidev mõtlemine PÜHENDUMINE- soov ja armastusest, soov füüsilise kohustus suhet jätkata, läheduse järele, seksuaalne iha hoolitsus partneri eest, hoolivus, pingutamine J. Lee armastuse (värvide teeoria
See uurib ,kuidas luuakse ajus keskkonna kujundeid ja kuidas toimub info vaimne töötlemine. Erik Erikson. on psühhosotsiaalse arenguteooria looja. Eriksoni kuulsaim teooria on Freudi tasemete teooria edasiarendus. Tema arvates toimub areng epigeneetilise printsiibi järgi. See tähendab, et meie areng läbib aja jooksul kaheksa faasi:Usaldus või usaldamatus, Autonoomia või kahtlemine ja häbi, Initsiatiiv või süü, Edukus või alaväärsus, Identsus või rolliähmasus, Intiimsus või isolatsioon, Generatiivsus või stagnatsioon ja Integraalsus või meeleheide
Erikson. Eriksoni teooria käsitleb egokujunemist läbi erinevate psühhosotsiaalsete kriiside. Igaüks, kes õpib toime tulema kriisiga konkreetsel astmel omandab koos sellega emotsionaalse jõu ja oskused, mis on vajalikud järgmisel astmel, puhkeva kriisi ületamiseks. 1)usaldus <-> usaldamatus e. umbust, 1a 2)iseseisvumine <-> kahtlemine ja häbi, 2-3a 3) algatusvõime <-> süüdioleks, 3-6a 4)püüdlikus <-> alaväärsus, 7-11a 5)identiteet <-> rollihägusus, 11-murdeiga 6) intiimsus <-> isolatsioon, 18-25 7) loovus <-> paigalseis, täiskasvanuiga 8) rahulolu <-> meeleheide(kibedustunne), vanadus. Vajaduste hierarhia, A. Maslow. 2 peamist põhimõtet: 1)Inimese vajadused võib paigutada tähtsuse järgi hierarhiasse, kus alumised vajadused arenevad kõrgemataseme vajadusteks. 2) Rahuldatud vajadus ei ole enam käitumise motivaatoriks. Küps isiksus, C.Rogers. 1.Sügav eneseaustus (ennast austada saab ainult enesekindel inimene-adekvaatne enesehinnang).
Arenguteooriad: aitavad organiseerida fakte ja interpreteerida neid; põhimõtteliselt kontrollitavad; üldistatavad PREFORMATSIOONI teooria (17-18saj) A. Leeuwenhoek spermatosoide sees juba kvalitatiivselt valmis inimene, emakas hakkab kasvama kvantitatiivne areng. MATERIALISTLIK-SENSUALISTLIK NAVISTLIK looduslähedus J.LOCKE tabula rasa teadvus on PUHAS LEHT J. ROUSSEAU- sündides on laps HEA(kristlik väärtus) - KK+kogemused= teadmiste allikad Lastel oma viis näha ja tunda. Keha ja vaim -sünnipärane uudishimu (Preyer) harmonilised. *füüsilise karistuse vastu Tunnetusteooria: teadvuses ei ole midagi, mida varem pole o loodus = ühiskond. Looduse ees kõik olnud meeltes. Taju: märgid, ideed,seosed võrdsed. Ühiskond rikub inimest see ühtlustab ASSOTSATSIOONID: t...
1 ERIK HOMBURGER ERIKSON (1902 1994) Erik Erikson sündis Saksamaal. Ta oli Freudi psühhoanalüütilise teooria mõjukamaid edasiarendajaid ning sai tuntuks USA-s ego-psühholoogia esindajana. Eriksoni mudel erineb Freudi omast mitmes olulises mõttes. Erikson vaatles ego kui iseseisvat isiksuse struktuuri, mis toetudes tajule, mälule, tähelepanule ja mõtlemisele, on käitumise ja tegevuse peamine teadlik suunaja. Teiseks tähtsaks faktoriks pidas ta lapse tihedat sidet vanematega ning arenguks vajalikku ajaloolis-kultuurilist sotsiaalset keskkonda. Eriksoni arvates kestab ego areng kogu inimese eluea ning see on võimeline ületama psühhosotsiaalseid pingeid mistahes elu perioodil. Erikson käsitles inimese elu kaheksa eluea kriisiperioodi, mida võib käsitleda ka psühhosotsiaalse arenguastmena. Igal arengustaadiumil on domineeriv ülesann...
kahtlema 3) Initsiatiiv või süü (4-5 a): kas vanemad soodustavad lapse algatusvõimet ja küsimusi või tekitavad temas süütunde 4) Edukus või alaväärsus (6-11 a): kas last kiidetakse tehtud tööde eest või lapsest ei peeta lugu, tekitades alaväärsustunde 5) Identsus või rolliähmasus (varane noorukiiga): Enda leidmine, terviklik ego-identiteet 6) Intiimsus või isolatsioon (hiline noorukiiga): Eeldus, et noor inimene loob lähedase sideme teise inimesega, võib areneda üksindus või isoleeritustunne 7) Generatiivsus või stagnatsioon (täiskasvanuiga): Järgmise põlvkonna soetamine või endassesulgumine, stagnatsioon 8) Integraalsus või meeleheide (hiline täiskasvanuiga): Elule tagasi vaatamine, rahulolu iseendaga või rahulolematus, meeleheide. 19
küsimustele vastamisega, kui aga küsimustele jäetakse vastamata või peetakse neid rumalaks, võib tekkida süü tunne Edukus v. Alaväärsus vanemate poolne julgustus alustatud asjade äralõpetamiseks, kui lapse tehtust ei peeta lugu võib tekkida alaväärsus Identsus v. Rolliähmasus nooruk suudab oma rollid ühiskonnas ühtseks siduda, selle tegemate jättmisel võib jääda identsus ähmaseks Intiimsus v. Isolatsioon nooruk suudab luua lähedasi sidemeid teistega, vastasel korral võib tekkida üksindus ja isoleeritus tunne Generatiivsus v. Stagnatsioonjärgmise põlvkonna kasvatamine ja juhendamine, kui sellist tegevust ei leita, võib inimene endasse tõmbuda ja tõrjuvaks muutuda Integraalsus v. Meeleheide tagasi vaadates elule, peaks inimene leidma, et see on olnud väärtuslik ja õige, kui aga tundub, et elu on valesti
Oraal-genitaalne stimulatsioon. Õpitakse füüsilise seksuaalse erutuse kulgu. Nii poistele kui tüdrukutele on esimene vahekord tähtis aspekt, tuntakse end täiskasvanulikumana. Tüdrukute jaoks esmane seksuaalne vahekord enamasti seotud negatiivsete tunnetega. Poisid tunnetavad end maskuliinsemana, teatava sotsiaalse staatuse omandamine enda jaoks, sellest ka räägitakse. - Täiskasvanuiga Erik Erikson (1902-1997). Varajane täiskasvanuiga intiimsus versus isolatsioon. Tähtsad on armastus, võrdsus lähedastes suhetes. Keskmine/hiline täiskasvanuiga generatiivsus versus stagnatsioon. Elukutset, elukaaslast vahetatakse (generatiivsus). Jõupingutused järeltulevate põlvede aitamises. Altruism, lahkus, hoolitsus. Stagnatsiooni tunnusjoon on isekus. Pikaajalised suhted baseeruvad parterite sarnasusel. 20-39 aastased valivad tihti endale sellise vormi, et nad ei abiellu, pühendutakse karjäärile. Ka
gratsioosset aadlidaami hermeliinmantlis võrgutavalt avatud pihikuga ja paljastatud rinnaga. Tal on väga vähe sarnasust XV sajandi tavaliselt idealiseeritud itaalia madonnadega, kuid tal puudub ka madalmaalaste intiimsus. Käsitluse maisust pidi õilistama värvide valik. Madonna figuur eraldub teravalt sinisest tagaplaanist ning konventsionaalselt sinistest ja tulipunastest inglitest, kes muide mõjuvad palju tõsielulisemalt kui madonna ja tema
[http://et.wikipedia.org/wiki/J%C3%B5giromaan 18.10.12] Vormi järgi Värssromaan – Värsivormis kirjutatud eepiline teos, mida iseloomustavad romaani tunnusjooned, näiteks Aleksandr Puškini (1799–1837) „Jevgeni Onegin” (1833). [http://kirjanduslugu.edu.ee/data/lexicon.xml 18.10.12] Kiriromaan – Kiriromaan on kirjadest koosnev romaan, mida iseloomustab tegelaste psühholoogiline vaatlus, intiimsus ja pihtimuslikkus. Kiriromaanile kui žanrile pani aluse inglise kirjanik Samuel Richardson teostega "Pamela ehk Hüvitatud voorus" ja "Clarissa". Kiriromaanid saavutasid suure populaarsuse 18. sajandi lõpul. Kiriromaani on kasutanud oma teostes ka Johann Wolfgang von Goethe ja Jean-Jacques Rousseau. [http://et.wikipedia.org/wiki/Kiriromaan 18.10.12]
Chopini etüüdid on emotsionaalsed kontsertpalad (tavaliselt on etüüd mõeldud ainult tehniliste võtete arendamiseks). Paljudes tantsulistes teostes on lubatud tempo kõikumine (tempo rubato). Chopini muusikas on tähtsaim väljendusvahend meloodia. Orkestrit kasutas Chopin ainult oma kahes klaverikontserdis. Ta on läbinisti romantiline hing ning suur meloodiameister, üks suuremaid lüürikuid, paljud teosed nukrad, mõtlikud, seotud kodumaaga. Muusikat iseloomustab intiimsus, väljenduse peenus, kõlavärviderikkus. Loomingus kajastub kiindumus kodumaa looduse, ajaloo ja rahvaloomingu vastu. Tundis hästi rahvamuusikat, sulandas seda oma loomingusse. Prelüüd - iseseisev väikepala, üks väiksemaid väikevorme, mõni kestab alla minuti.Vihmapiiskade prelüüd (Prelüüd Des duur) kuulajate antud pealkiri, üks heli kostab taustal terve prelüüdi vältel, mis meenutab vihmapiiskade langemist. Etüüd-harjutuspala
ole vaid karistus endisele kaaslasele, kõige rohkem traumeerib see siiski last. On avastatud aga huvitav leid, et kõrgema ja parema kvaliteediga suhte korral on peale lahkuminekut eluga rahulolu langus väiksem. Kui vaadata asja helgemat külge, siis lahkuminekud võivad ka leevendada stressi, vähemalt mõnedel juhtudel. Kui inimene on oma suhtes õnnetu, siis ei suuda ta kogeda eeliseid, mida annavad talle emotsionaalne ja seksuaalne intiimsus, mis on iseloomulik enamikele romantilistele suhetele. Uuringud on näidanud, et halva kvaliteediga kooselu on võrreldav halva tervisega (Kamp Dush, Taylor & Kroeger, 2008). Sellisest suhtest vabanedes vabaneb inimene ka stressist, mis oleks tal seoses rolli hoidmisega, millega ta ise rahul ei ole ja kes ta enam olla ei soovi. Üheks lahkumineku põhjuseks võib olla ka teise poole vägivaldsus, millest vabanemine annab teisele poolele justkui uue hingamise
1.Uuritakse kuivõrd mõjutab inimese arengut pärilikkus ja kuivõrd keskkond. 2. Longituudne – katseisikuid uuritakse nende sünnist surmani Ristlõike – katseisikud erinevas vanuses ja uuritakse, mis on neile ühine, setud nende vanusega ja mis on erinev seotud konkreetse isikuga. Kaksikute – ühe munaraku kakikud, kes on mingil põhjusel sattunud kasvama erinevasse keskkonda.Mis on sarnane geneetikaga, erinev kasvatusega. 3.Kasvamise all mõeldakse üldjuhul füüsilist arengut. Küpsemine seostub teatud väljakujunemisega või täiuslikkuse saavutamisega ning võib olla nii füüsiline kui vaimne. 4.Eostumisperiood – 2 nädalat alates viljastumisest, esimesel nädalal saab algsest rakust juba 100-rakuline kogum, perioodi lõpuks kinnitub sügoot emaka limakestale Embrüonaalperiood – 3.kuni 8. Nädala lõpuni, kujuneb kesknärvisüsteem, süda ja kehaosad(käed, jalad, silmad kõrvad). Looteperiood – alates 9.nädalast kuni sünnini, olemas kõik organid ja kehaosad...
TEDA KA KIIDETAKSE, ARENEB LAPS TÖÖKAKS JA ETTEVÕTLIKUKS, KUI TEHTUST EI PEETA LUGU JA TEDA KOHELDAKSE KUI TÜÜTAJAT, VÕIB TEKKIDA ALAVÄÄRSUSTUNNE; 5) IDENTSUS VÕI ROLLIÄHMASUS (12.-18. ELUAASTA): SAAVUTATAKSE FÜÜSILINE KÜPSUS JA SAADAKSE ISESEISVAKS; KUI NOORUK SUUDAB OMA ROLLID TERVIKUKS SIDUDA, KUJUNEB TAL VÄLJA TERVIKLIK EGO-IDENTITEET, KUI TA EI OSKA ÜHENDADA OMA ELU ERI KÜLGI, JÄÄB IDENTSUS ÄHMASEKS; 6) INTIIMSUS VÕI ISOLATSIOON (18.-30. ELUAASTA): ETAPP LÄBITAKSE EDUKALT, KUI NOORUK LOOB LÄHEDASE SIDEME TEISE INIMESEGA, KUI TA SEDA LUUA EI SUUDA, VÕIB ARENEDA ÜKSINDUS- JA ISOLEERITUSTUNNE; 7) GENERATIIVSUS VÕI STAGNATSIOON (30.-60. ELUAASTA): JÄRGMISE PÕLVKONNA KASVATAMINE JA JUHENDAMINE; INIMESED , KES SELLIST TEGEVUST EI LEIA, VALIVAD ENDASSESULGUMISE TEE, MIS TOOB KAASA STAGNATSIOONI; 8) INTEGRAALSUS VÕI MEELEHEIDE (60
· Edukus või alaväärsus aastad 6-11. Kooliikka jõudmine , ülekaalus vaimsed küs. Kui julgustatakse hästi tegema ja lõpule viima ja kiidetakse, areneb töökas ja ettevõtlik, aga kui vastupidi, kui tüütajat, võib tal tekkida alaväärsustunne. · Identsus või rolliähmasus varane noorukiiga, saavutatakse füüsiline küpsus ja saadakse iseseisvaks.kui ta ei oska ühendada oma elu eri külgi, siis jääb tema identsus ähmaseks · Intiimsus või isolatsioon - hiline noorukiiga,läbitakse edukalt eeldusel,et nooruk loob lähedase sideme teise inimesega.kui ta seda ei suuda, võib tekkida üksinus ja isoleeritustunne · Generatiivus või stagnatsioon täiskasvanuiga.laste kasvatamine, laiemad ettevõtmised, milles osaletakse ja mille kaudu järgmise põlvkonda mõjutatakse, need kes seda ei vali, muutuvad suletuks, mis toob kaasa stagnatsiooni.
kelleks tahan saada (oma identiteet). Toimub pidev emotsionaalne kõikumine, kahtlused, ebakindlus (on loomulik selles eas). Oluline leida tasakaal oma soovide ja võimaluste vahel. Mari-Liis Männik Murdeealine vajab endiselt suhteid vanematega, piire, reegleid - see annab turvatunde, kuigi protestitakse nende vastu. Väga oluliseks muutuvad suhted eakaaslastega (samasoolised sõbrad). Tekivad armumised, seksuaalsuhted. Vajalik saavutada ka seksuaalne identiteet. 6) Intiimsus vs isolatsioon (noorus, 18-...). Lähedaste suhete loomine ja hoidmine. Armastus. 7) Loovus vs stagnatsoon (täiskasvanuiga). Laste kasvatamine. Osalemine töö- ja ühiskondlikus elus. Oma võimete realiseerimine, eneseteostus. 8) Integraalsus (terviklikkus) vs meeleheide (hiline täiskasvanuiga). Oluline, kas inimene on rahul oma elatud eluga. Kas on saavutanud enda jaoks tähtsad eesmärgid, millise hinnangu ise oma elule annab (Leuska, 2010). Kastutatud kirjandus 1. Leuska, A
Keskkond määrab palju. Ta väidab, et inimene on ühiskonna produkt. Eriksoni kuulsaim teooria on Freudi tasemete teooria edasiarendus. Tema arvates toimub areng epigeneetilise printsiibi järgi. See tähendab, et meie areng läbib aja jooksul kaheksa faasi: 1. Usaldus või usaldamatus 2. Autonoomia või kahtlemine ja häbi 3. Initsiatiiv või süü 4. Edukus või alaväärsus 5. Identsus või rolliähmasus 6. Intiimsus või isolatsioon 7. Generatiivsus või stagnatsioon 8. Integraalsus või meeleheide Progress läbi iga faasi sõltub osaliselt sellest kui hästi meil eelmistes faasides läinud on. Umbes nagu punguv õis, mille õitsmise etapid on looduse poolt paika pandud, samas kui me aga loodusega vastuollu läheme, näiteks punga enneaegselt avades, rikume me kogu lille arengu. Iga tasemega käivad kaasa sotsiaalsed ülesanded. Kuigi Erikson nimetab neid Freudi järgi kriisideks,
isiknäitus Viini Kunstihoone Kujutavate Kunstide Seltsi korraldusel. 1945. aasta algul siirdus kunstnik edasi Berliini ning sealt sõja lõpu eel Rootsi. Järgmisel suvel tegi ta koos Eduard Olega kuuajalise reisi PõhjaRootsi Lapimaale, kus graveeris kuivnõelalehe "Lapi maastik Vaisaluokta", mis vaimulaadilt on lähedane "Viljandi maastikule". 1946. aasta sügisel pöördus kunstnik lõplikult tagasi Pariisi. Wiiralti loomingu uudseks jooneks sai süvenev intiimsus. "Marc" ja "Catherine Boullaire" (1948, kuivnõel) annavad tunnistust maalilisekspressiivse tendentsi süvenemisest kunstniku näsitluslaadis. Kunagi varem polnud Wiiralt nii vaba ja avatud emotsionaalses eneseväljenduses. Sõjajärgsel perioodil töötas kunstnik paljud varasemad teosed ümber, paraku ei teinud see neid paremaks. Ka tõmbas ta nõutavamatest töödest täiendavaid tiraaze. Ometigi jäi talle omaseks otsinguvaim mitte ainult tehnikas, vaid ka sisus
Keskendub mitmele inimesele. Abielluma peab armastajana. Armastuse etapid: 1. Meeldimine, tekib usaldus Armastuse teooriad Armastuselt oodatakse võimalust kogeda õnnetunnet läbi teise inimese. Armastust eristab sõprusest kirg ja see mil viisil armsama eest hoolitsetakse. Armastaja hoolitsust ja teisest hoolimist iseloomustab valmisolek kaitsta armastatut tema enda võimalike eksimuste eest ning soovida endast kõik tema õnnelikuks tegemiseks. Armastuse kolmnurkne mudel: intiimsus, kirg ja pühendumine. Eros armastus esimesest silmapilgust. Kirglik, romantiline armastus. Partneri valikul on määrav füüsiline ilu. Keemia ja seks on suhtes tähtsad. Füüsiline lähedus tekib enne kui emotsionaalne. Peale tunnete jahenemist pole suhte jätkamiseks potensiaali. Ludus mänguline. Vähene pühendumine suhtele. Mitme partneriga samaaegselt. Mania armastus, mis paneb partnerist sõltuma. Veedab unetuid öid, tunneb tugevat armukadedust ja intensiivseid emotsioone
Edukus või alaväärsus aastad 6-11. Kooliikka jõudmine , ülekaalus vaimsed küs. Kui julgustatakse hästi tegema ja lõpule viima ja kiidetakse, areneb töökas ja ettevõtlik, aga kui vastupidi, kui tüütajat, võib tal tekkida alaväärsustunne. Identsus või rolliähmasus varane noorukiiga, saavutatakse füüsiline küpsus ja saadakse iseseisvaks.kui ta ei oska ühendada oma elu eri külgi, siis jääb tema identsus ähmaseks Intiimsus või isolatsioon - hiline noorukiiga,läbitakse edukalt eeldusel,et nooruk loob lähedase sideme teise inimesega.kui ta seda ei suuda, võib tekkida üksinus ja isoleeritustunne Generatiivus või stagnatsioon täiskasvanuiga.laste kasvatamine, laiemad ettevõtmised, milles osaletakse ja mille kaudu järgmise põlvkonda mõjutatakse, need kes seda ei vali, muutuvad suletuks, mis toob kaasa stagnatsiooni.
Mariliis Tisler 11.B Armastus Olen tähelepannud mängufilmides, ilukirjanduslikes teostes, tuntud inimestest vändatud dokumentaalfilmides selliseid armastuse mudeleid : armastus esimesest silmapilgust, mis on kõige tüüpilisem kõigis eelnevates, seda tunnevad elus kõik inimesed nad kas armuvad ühte kuulsusesse või kellegisse teise keda nad väga imetlevad. Pigem on need lühiajalised suhted, sest see ei ole armastus vaid pigem kiindumus teise inimesse. Ma arvan,et inimesed lepivad minu arvates kõige sagedamini pühendusega, sest tihti inimesed arvavad, et pühendumus ei ole suhtes tähtis vaid tähtsam sellest on armastus. Et kui armastad siis on olemas ka kõik ülejäänud komponendid, aga paraku see nii ei ole kõik kolm komponendi peavad olemas olema ühes suhtes ( kirg,pühendumus,intiimsus). Minu tuttavad on kasutanud kaaslase lei...
Ekman 1.määrab, mis sündmused põhjustavad emotsioone 2. reeglid emotsioonide avaldumiseks 3. ütleb, kuidas emotsiooni puhul käituda 75. Individualistlik kultuur ja usaldus. Individualistlik lääs- süütunne Motiiviks isiklik väärikus Emotsiooniks süütunne vs Kollektivistlik Ida- häbitunne Motiiviks enda no säilitamine Emotsiooniks häbitunne 76. Sternbergi armastuse kolmnurk. 3 erinevat? v 3 segu? Intiimsus, kirg, pühendumine nurkades Romantiline armastus, toetav(seltsiline), rumal (pime, passion+commitment, ei saa küll aru, mis selles rumalat on..) külgedes 77. Emotsionaalne intelligentsus. Goleman- võime ära tunda enda ja teiste emotsioone, adekvaatselt emotsioone väljendada, võime juhtida enda ja teiste emotsioone, võime monitoorida 78. Stressiga toimetulek. Õpi ütlema "ei", tea oma piire, probleemi re-freim, kohanda standardeid, ära ole
Tallinna Arte Gümnaasium Referaat Fryderyk Chopini elu ja looming (1810-1849) Autorid:Rait Raidma Roger Puks Klass: 11a Tallinn 2008 2 3 Sisukord Sisukord..........................................................................................................................4 Sissejuhatus....................................................................................................................5 Fryderyk Chopini elu..................................................................................................... 6 Fryderyk Chopini looming.............................................................................................8 Kokkuvõte......................................................................................................................9 Kasutatud kirjand...
Tartu Täiskasvanute Gümnaasium Referaat Fryderyk Chopini elu ja looming (1810-1849) Autor: Evelyn Landing Klass: 12c Tartu 2012 Sisukord Sisukord..........................................................................................................................2 Sissejuhatus....................................................................................................................3 Frederic Chopini varajane elu........................................................................................ 4 Väikevormid......................................................................................................... 7 Suurvormid........................................................................................................... 7 Kokkuvõte.............
aga kui üks pool hakkab teisele rääkima oma seksuaaleelistustest, siis toimub kiire distantserumine.. Kuid täpsel sama info edastamine suhte arenemise mingil muul staadiumil võib aga hoopis suurendada intiimsust. Kui aga seda ei edastata, siis see võib suhte intiimsemal staadiumil omakorda suhet halvendada. Üldiselt avavad inimesed end siis kui nad tahavad teistele meeldida. Algselt me ei ava liialt iseennast kuid info kogus ja intiimsus muutub vastavalt suhte muutumisele intiimsemaks. Oht on siin selles, et me võime teist inimeste varustada sellise informatsiooniga, mis võib meid kahjustada ja seetõttu on eneseavamise üheks oluliseks komponendiks vastastikkus. Ühesugune avatus samal intiimsuse tasandil mõjutab suhte arenemist kõige enam. Teisele endast antav info sôltub eelkôige läheduse astmest. Kui võõrastele antakse endast tavaliselt pinnapealset infot, siis lähisuhtes edastatakse endast enam intiimsemat infot.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
