Erving Manual Goffman (1922-1982) Goffman Sündis 1922 a-l Kanadas Ukraina juutide perekonnas. USA-sse kolis ta 1949 aastal. Teda peetakse üheks kõige mõjukamaks 20. sajandi Ameerika sotsioloogiks. Goffman kuulub 20. sajandi alguses tegutsenud USA juhtivasse sotsioloogilisse Chicago koolkonda. Goffmani sotsioloogia-alased vaated olid tugevalt mõjutatud George Herbert Meadi ja Herbert Blumeri teooriatest. (Wikipedia 2012) Õppides Chicago Ülikoolis, tegi ta väliuuringuid Shetlandi saartel, mis andis talle inspiratsiooni kirjutada oma esimene suurem töö ,,The presentation of self in everyday life". Selles ülikoolis õppis ta koos Evert Hughesi, Gregory Adamsi ja Edward Shilsiga. Goffmani
EKMAN 6 põhiemotsiooni- rõõm, hirm, kurbus, viha, vastikus, üllatus LEON FESTINGER ,,Sotsiaalse võrdsuse teooria" Vajadus ennast määratleda, võrreldes sarnaste teistega. Võrdluspartnerites otsitakse seda, mis on endas tugevkülg, kui võrrelda endast nõrgematega, enesekindlus kasvab FESTINGER ,,kognitiivne dissonants"- ebakõla hoiakute ja käitumise vahel. KATSE: Palju palka saanud töötaja tunnistab, et töö on tuim. GOFFMAN:presenteeriv-kaalutlev(refkleteeritakse)vastavalt teiste ootustele(sõbralik teenindaja) või enesemääratlusele(teadlane) Rollid- internaliseerumine (GOFFMAN 1959) mina osaks muutumine - isiksusest rollid sisenevad ajapikku meisse. GOFFMAN:Tähelepanu osutamine teistsugustele- eelarvamused, liigne hoolitsus, eemale hoidmisega HEIDER Attributsiooni teooria- põhjuste omistmine seletamiseks, atributeerimise liigid:
kohaselt nning teevad seega võimalikuks sujuvalt reguleeritud suhtlemise. Osaledes sotsiaalses elus, võtame ikka rolle, mis ütlevad, kuidas me käituma peaksime teiste inimestega. Igapäevased rollid: pikaajalised rollid hõlmavad peresuhteid, lühiajalised ja mööduvad rollid aga ajutisi käitumisviise, mis omaks võetakse. Sotsiaalsed rollid on alati vastastikused- rolli saab hoida elus vaid teistega suheldes. GOFFMAN(1959) väitis, et rollid, mida me igapäevaelus mängime, sisenevad ajapikku meisse (ehk internaliseeruvad), kuni muutuvad osaks meie minast- isiksusest. Rollikäitumist õpitakse ka kaudselt- BANDURA väitis, et jäljendamine on oluline sotsiaalse õppimise protsess, mille kaudu suudame "üles noppida" sotsiaalsete toimingute tervikmustreid ja kohaseid rollikäitumisi. BARON ja BYRNE eristasid lisaks stsenaariumitele kolme liiki sotsiaalseid skeeme: rolli-,isiku-,mina-skeeme
sobivat muljet. Selle käsituse järgi on rollid sotsiaalse staatusega seotud sotsiaalsete ootuste ,,etendused". Meil võib olla mitmesuguseid osi rolli mängimisel ja eri situatsioonides võime etendada erinevaid osi. Meie esinemine on tavaliselt ,,idealiseeritud" nõnda, et see sisaldab tavalisi sotsiaalseid ootusi. Rolli mõningaid aspekte rõhutatakse, mõndasid aga peidetakse. Oma teises tuntud raamatus tegeleb Goffman sellega, kuidas stigmatiseeritud inimesed tulevad toime sotsiaalselt ebasoovitava külje peitmisega teiste inimeste eest nõnda, et neid peetakse suhteliselt normaalseteks. Sageli töötavad inimesed ,,meeskonnas," eriti organisatsioonides, jagades vastutust sotsiaalselt aktsepteeritud rollide mängimisel. Samuti jagavad nad ka nö. mitterollilist käitumist ,,lava taga" puhkuse mõttes, kui nad ei pea esinema.
· väärtustatakse kohustusi, korda, vanust, traditsioone, staatust ja hierarhiat Peegel-mina C. H. Cooley peegel-mina teooria · mina koosneb spetsiifilisest mina tundest, mida kujundatakse ja millele antakse lõplik sisu suhtluses tähtsate teistega · me näeme end teiste inimeste käitumise ja reaktsioonide peeglist · inimese arvamused enese kohta pärinevad sellest, kuidas ta teistele paistab ja millised hinnangud talle antakse Mina-esitlus (E. Goffman) · Iseloom on tegelikult enese esitlus, kujutlus, mille me esitame endast, et teised aktsepteeriksid meid sellisena, nagu me tahaksime Mina kaks poolust Enesehinnang Enesehinnang väljendab suhtumist endasse. Mida suurem on lahknevus ootuste ja standardite ning tegelike saavutuste vahel, seda madalam on enesehinnang Negatiivne Positiivne
kujundavad teksti, nt ,,kuigi"). 12. Millised olid viisakusteooriate loomise kaks põhilist ajendit? Kuidas seletada Grice'i kooperatiivsuspõhimõtte mittejärgimist? (Kooporatsioonipõhimõte aitab konteksti mõjul formaliseerida. Iga vestluspartner ütleb iga vestluse momendil seda, mis vastab vestluse üldisele suunale ja eesmärgile). Ajendid, kuidas seletada universaalseid korrapärasusi erinevates keeltes. 13. ,,Näo" üldmääratlus (Goffman). Positiivse ja negatiivse ,,näo" määratlused (Brown ja Levinson) ,,Nägu" enesest lugupidamine koos selle tunnustamisega teiste poolt. Positiivne nägu soov olla hinnatud, kuuluda sisegruppi. Negatiivne nägu - soov olla vaba kohustustest, vabadus tegutsega oma äranägemise järgi. 14. Nimetage positiivse viisakuse strateegiaid (ka mitteverbaalsel tasandil) Positiivse viisakuse strateegiad: ,,sina", naljad, släng ja kõik muu sisegrupi tähistajad,
hetkel vaja), asjakohasus (anna asjakohast infot), laad (väljendu selgelt, arusaadavalt, lühidalt). 14. Millised olid viisakusteooriate loomise kaks põhilist ajendit? 1) Eesmärgiks seletada Grice'i kooperatiivsuspõhimõtte mittejärgimist (B jätab ütlemata, et bensiinijaam on remondis). 2) Eesmärgiks seletada universaalseid korrapärasusi erinevates keeltes (konditsionaalsed küsimused palvete tähenduses). 15. ,,Näo" üldmääratlus (Goffman). Positiivse ja negatiivse ,,näo" määratlused (Brown ja Levinson). ,,Nägu" (face) enesest lugupidamine koos selle tunnustamisega teiste poolt. Negatiivne ,,nägu" soov olla vaba kohustustest, tegutseda oma äranägemise järgi (independence); mitte pahas mõttes. Positiivne ,,nägu" soov olla hinnatud, kuuluda sisegruppi (involvement). 16. Nimetage positiivse viisakuse strateegiaid (ka mitteverbaalsel tasandil). 1) ,,sina" 2) naljad
ühtviisi funktsionaalsed, mõni element võib osutuda disfunktsionaalseks. Milles seisneb interaktsionismi teooriate põhiidee? deviantsus(ebasobivus gruppi) areneb tembeldamise(laimamise) kaudu Kes on sümboolse interaktsionismi autor ning milles seisnevad selle teooria põhiseisukohad? George Herbert Mead - people act toward things based on the meaning those things have for them Kes on dramaturgilise teooria autor ning milles seisneb selle teooria põhiideed? - Erving Goffman (1922-1982): interaktsioon kui näidend => dramaturgiline sotsioloogia. Kuidas me esitame/etendame ennast argipäeva elus" Mida inimesed teevad siis, kui teiste inimeste juuresolekul. Uurimisprobleem: Sümbolite ja rituaalide tähtsus igapäevaelus. Meetod: osalusvaatlus. Mida tähendab paradigma? arusaam/konseptsioon/näide Kuidas areneb teadus paradigma idee kohaselt? Millist kaks paradigmat saab eristada sotsioloogias? strukturaal-funktsionaalne paradigma
soovitus võib tulla näiteks börsimaaklerilt- kuid see polnud nende kavatsus. Valetajal on valik; valetaja võib valida võimaluse mitte valetada. Teine kriteerium valede ära tundmiseks teistest pettustest, on see, et sihtmärk ei ole teadvustanud ennast valetaja kavatsusest teda eksitada. Nõidumine ei ole selle kriteriumi järgi valetamine. Näitleja ei ole valetaja, kuid petis on. Mõnikord , kui teadvustada kavatsust eksitatud saada, on mõeldav süsteem kasutada Goffman`I (1974) situatsiooni väljendust. Las ostja ettevaatus olla näitlik hoiatus, et tooted või teenused ei pruugi olla need, milleks nad on loodud. Erinevad viisakuse viisid on näited naturaalsete situatsioonide teadvustamisest, et eesmärk, mida tõde ei räägi. Bok ja Ekman. Erinevalt Bok´ìst ,kes pidas ainult väiteid valeks, Ekman väitis, et varjamine on samamoodi vale kui võltsimine, niikaua kui on väljavaade, et varjamine ei toimu.
kui tarvis) 3) Asjakohasus (anna relevantset infot) 4) Viis/laad (ole selge, väljendu lühidalt) 14. Millised olid viisakusteooriate loomise kaks põhilist ajendit? 1) Kuidas seletada Grice'i kooperatiivsuspõhimõtte mittejärgimist? 2) Kuidas seletada (peaaegu) universaalseid korrapärasusi erinevates keeltes? 15. ,,Näo" üldmääratlus (Goffman). Positiivse ja negatiivse ,,näo" määratlused (Brown ja Levinson) ,,Nägu" (face) enesest lugupidamine koos selle tunnustamisega teiste poolt (public self- image). Negatiivne nägu soov olla vaba kohustustest, vabadus tegutseda oma äranägemise järgi. Positiivne nägu soov olla hinnatud, kuuluda sisegruppi. 16. Nimetage positiivse viisakuse strateegiaid (ka mitteverbaalsel tasandil) tu (,,sina") naljad
ii. Kvantiteet (Quantity) - ära anna infot rohkem ega vähem, kui tarvis iii. Asjakohasus (Relation) - anna relevantset informatsiooni iv. Viis/laad (Manner) - ole selge, väljendu lühidalt. 15. Millised olid viisakusteooriate loomise kaks põhilist ajendit? a. Kuidas seletada Grice'i põhimõtte mittejärgimist? b. Kuidas seletada (peaaegu) universaalseid korrapärasusi erinevates keeltes? 16. ,,Näo" üldmääratlus (Goffman). Positiivse ja negatiivse ,,näo" määratlused (Brown ja Levinson) a. Nägu: Enesest lugupidamine KOOS selle tunnustamisega teiste poolt. i. Negatiivne nägu - soov olla vaba kohustustest ja tegutseda oma äranägemise järgi. ii. Positiivne nägu - soov olla hinnatud ja kuuluda gruppi. 17. Nimetage positiivse viisakuse strateegiaid (ka mitteverbaalsel tasandil) a. Verbaalsel tasandil:
Kuid (sic!) igapäevasuhted hõlmavad nii erinevaid suhteid eraelus kui avalikus sfääris, mis sageli põimuvad. Sotsiaalne interaktsioon: suhtlemise protsess, kus suhtlejad üksteise käitumist vastastikku mõjutades üksteise käitumist kujundavad. Sotsiaalne interaktsioon toimib sujuvalt kui inimesed on võimelised üksteise käitumist õigesti tõlgendama. Oluline: tuleb osata õigesti hinnata situatsiooni, milles sotsiaalne interaktsioon toimub! Erving Goffman - DRAMATURGILINE lähenemine sotsiaalse interaktsiooni mõtestamisel: · enese esitlemine · muljete juhitavus · käitumine "eeslaval" ja "tagalaval" 6 Etnometodoloogia (H. Garfinkel): õpetus sellest, kuidas inimesed konstrueerivad ja mõistavad tegelikkust igapäevases interaktsioonis. Meetod: näidata iseenesestmõistetavaid
ja eesmärgile. Väljendub neljas maksiimis: 1)Kvaliteet (Quality) - ära valeta; ära anna informatsiooni, milles pole kindel 2) Kvantiteet (Quantity) - ära anna rohkem ega vähem informatsiooni kui tarvis 3)Asjakohasus (Relation) - anna relevantset informatsiooni 4)Viis/laad (Manner) - ole selge, väljendu lühidalt 14. Millised olid viisakusteooriate loomise kaks põhilist ajendit? 15. ,,Näo" üldmääratlus (Goffman). Positiivse ja negatiivse ,,näo" määratlused (Brown ja Levinson) "Nägu" (face) enesest lugupidamine koos selle tunnustamisega teiste poolt (public self-image). Negatiivne nägu soov olla vaba kohustustest, vabadus tegutseda oma äranägemise järgi Positiivne nägu soov olla hinnatud, kuuluda sisegruppi 16. Nimetage positiivse viisakuse strateegiaid (ka mitteverbaalsel tasandil) · tu ("sina") · naljad
Steve Bruce "SOTSIOLOOGIA. PÕGUS SISSEJUHATUS" Koostaja: Raivo Kaer, TLÜ RTI BA Sotsioloogia koht teadusmaailmas Hea teaduslik teooria peab olema seesmiselt järjekindel ning peaks olema kooskõlas tõendusmaterjaliga. Teadus muutub pidevalt, täpsmalt mitte ei muutu, vaid vabaneb senistest eksiarvamustest. Pseudoteadust iseloomustavad teooriad, mis toetuvad üksikutele kontekstist välja kistud faktidele. Tõelises teaduses asendatakse üks seletus teisega pärast seda, kui antud teema kohta on süstemaatiliselt kogutud ulatuslikku faktimaterjali. Tõelises teaduses on kõige veenvamad ideed, mis on pidanud vastu korduvatele katsetele neid ümber lükata. Ühiskonnateadlase poolt kunstlikult korraldatud eksperimentide suhe reaalse maailmaga oma kardinaalselt erinev nt keemiakatsete omast, kuna sotsiaalne eksperiment pole loomuliku nähtuse jäljendamine: see on juba iseenesest uus sotsiaalne nähtus. Teis...
kaudsus ja otsesus näiteks otseselt seotud sellega. Halliday: 1)Ideatsiooniline (ca sama, mis transaktsiooniline) 2)Interpersonaalne (ca sama, mis interaktsiooniline) 3)Tekstuaalne (keele elemendid, mis teksti kujundavad, nt. "kuigi") 12. Millised olid viisakusteooriate loomise kaks põhilist ajendit? 1)Kuidas seletada Grice'i põhimõtte mittejärgimist? 2)Kuidas seletada (peaaegu) universaalseid korrapärasusi erinevates keeltes? 13. ,,Näo" üldmääratlus (Goffman). Positiivse ja negatiivse ,,näo" määratlused (Brown ja Levinson) Nägu: Enesest lugupidamine KOOS selle tunnustamisega teiste poolt. 1)Negatiivne nägu - soov olla vaba kohustustest ja tegutseda oma äranägemise järgi. 2)Positiivne nägu - soov olla hinnatud ja kuuluda gruppi. 14. Nimetage positiivse viisakuse strateegiaid (ka mitteverbaalsel tasandil) Verbaalsel tasandil: 1)Tu ("sina") 2)Eesnimeline, diminutiivne pöördumine 3)Naljad 4)Släng jm
transaktsiooniline (st olukordade kohta informatsiooni andev) interaktsiooniline (st suhtlejate vahelisi inimsuhteid peegeldav ja kujundav, nt viisakuse kaudu, viisakusnormid kultuuriti erinevad, kaudsus/otsesus on tihedalt seotud viisakusega) Millised olid viisakusteooriate loomise kaks põhilist ajendit? Kuidas seletada (peaaegu) universaalseid korrapärasusi erinevates keeltes? Kuidas seletada Grice'i kooperatiivsus-põhimõtte mittejärgimist? 12. ,,Näo" üldmääratlus (Goffman). Positiivse ja negatiivse ,,näo" määratlused (Brown ja Levinson) "Nägu" (face) enesest lugupidamine koos selle tunnustamisega teiste poolt (public self- image) · Negatiivne nägu soov olla vaba kohustustest, vabadus tegutseda oma äranägemise järgi · Positiivne nägu soov olla hinnatud, kuuluda sisegruppi 13. Nimetage positiivse viisakuse strateegiaid (ka mitteverbaalsel tasandil) tu ("sina") · naljad · släng ja kõik muud sisegrupi tähistajad(faatiline kõne)
mind näevad?") Roll on sotsiaalselt defineeritud omaduste ja ootuste kimp, mis on seotud ühiskondlike positsioonidega ja on sõltumatu meie isiksusest. Kuhn arendab edasi mina (,,I") ja mind (,,me)" hääbub ühiskonna surve all, ,,me" võtab üle freudistlik joon. Teine suund Blumer (Mead'i õpilane) meil on loovust vabaduse ruumis rohkem - ,,I" on samaväärne partner sotsiaalsele minale. Dramaturgiline sotsioloogia rajaja Erving Goffman (1922 1982) impression control (kontrollime muljet, mida jätame teistele; sotsiaalne mina pole juhuslik) Tehes seda, mängime mingeid rolle. Rolli ei tohi staatusega segi ajada. Staatus omistatakse meile teiste poolt, rolli võtame endale ise. (,,The Presentation of Self" 1959) Sama staatusega inimesed mõned mängivad mingit rolli paremini kui teised. ,,Asylums" 1961 eksperimendid karmides psühhiaatriakliinikutes. --> Me ei ole vabad oma rolle
esimesena kirjutab ta 1940.-1950. aastatel sotsioloogias ja antropoloogias käibele tulnud nn dramaturgilisest mudelist, mille võttis esimesena 1945. aastal kasutusele ameerika kirjandusteoreetik ja filosoof Kenneth Burke, kes asus viljelema lähenemist, mida ta nimetas „dramatismiks“. Burke rõhutas sotsiaalse suhtluse sümboolset iseloomu ja analüüsis inimeste käitumist sotsiaalsetes „stseenides“. Ameerika sotsioloog Erving Goffman, kelle 1959. aasta uurimus rõhutas sarnaselt Burke´i omale sotsiaalse käitumise suuremat heterogeensust ja kontekstuaalsust ning lähtus sellest, et inimeste igapäevane sotsiaalne käitumine, suhtlus ja sotsiaalsed rollid kujutavad endast etendust, mida luuakse ja kasutatakse vastasmõjus teiste „näitlejatega“. Ta toetus peaasjalikult teatrist laenatud mõistetele nagu näitlejad ja publik, etteasted ja rollid, etendus ja
kõik nimetatud variandid Küsimuse tekst Alfred Binet' peetakse ... Tagasiside Vali üks: Õige vastus on: kõik nimetatud variandid. Küsimus 33 a. esimeseks koolipsühholoogiks Küsimuse tekst b. esimeseks elukutseliseks psühhoterapeudiks Erving Goffman kirjeldas, kuidas ... c. esimeseks õnneuurijaks Vali üks: d. esimeseks psühholoogiliseks nõustajaks a. inimesed ennast esitlevad ehk ,,presenteerivad"; Tagasiside b. me omistame teiste käitumisele põhjuseid Õige vastus on: esimeseks koolipsühholoogiks. c. laps saab täiskasvanuks Küsimus 28 d
rolli, mis esitavad inimesele konfliktseid nõudmisi (näiteks töötaja ja pereema või sõbra ja lapse roll). Uuringud on näidanud, et inimesed kelle töö ja pereelu vahel on rollikonflikt, on vähem õnnelikud ja vähem produktiivsed töö juures. See oli isiksuse sisene rollikonflikt, lisaks on võimalik ka inimeste vaheline rollikonflikt olukord kus kaks inimest on omavahel konfliktis kuna täidavad rolle, mis on omavahel konfliktis (näiteks tööandja ja töötaja roll). Erving Goffman sotsiaalne dramaturgia, rolliteooria kõige äärmuslikum variant Inimesed täidavad pidevalt, kogu oma elu, mingeid rolle; sellist aega, kus inimene oleks ilma ühegi rollita, ei ole; seega pole ka mõtet otsida inimese "tõelist mina", mis oleks vaba ühiskonna poolt ette antud rollidest. "Mina" on mulje mida me tahame teistes enda kohta tekitada. Inimtegevuse peaeesmärgid: 1) endast soovitud mulje jätmine; 2) viisaka konsensuse säilitamine.
Just mõjudes muutub see tõeks); 9) John Dewey - kinn uurimustes, et eneseregulatsioon toimub teise rolli võtmise kaudu, inimesed käituvad objektide (ka inimeste) suhte tähenduste kaudu, mis nad nendele objektidele annavad. 10)George H Mead - ühendas pragmatistliku tähendusteo Smithi omaga. Oluline peegel mina ning sotsiaalse mina areng ja tegevused. 11) Herbert Blumer - andis sümbolise interaktsionalismile nime ning kirja pannud kolm keskset põhimõtet interaktsionismis. 12) Erving Goffman - dram lähenemine (argielu sotsiaalsed suhted kui teatrilava). 13) Robert Entman - lõi Goffmani "raami" mõistele toetude raamistamise teooria (sisaldab teatavate hoiakute esiletõstmist ning teiste apektide maha vaikimist, julgustades aud teatud tõlgendusteks. Samas ei ole tegemist pealesurutud ideoloogilise struktureerimisega). 1) Bennett (1998) sõnastas selle, et kultuuriuuringute keskmes on kultuuri ja võimu suhted; 2) Stuart Hall - tema
- Vangla kolm keskset funktsiooni: · Järelevalve · Klassifitseerimine · Kuritegevuse vaoshoidmine - Teadmiste areng seotud võimu arenguga. - Vangla tuleb oma ülesandega toime ta loob kurjategija. Vangla sisemine vastuolu - Donald Clemmer · Vangide sisemine seadusandlus (kuritegeliku subkultuuri teooria) · Prisonisatsioon vanglaeluga ülekohanemine, vangla subkultuuri, normide jäägitu omaksvõtt. - Erving Goffman · Totaalsed institutsioonid elu institutsioonis (kohanemine) avaldab survet inimese identiteedi kujunemisele, tema arusaamale iseendast. Gruusia vanglaskandaal - Septembris lahvatas Gruusias vanglaskandaal, mis viis rahva meeleavaldusteni ning ministrite tagasiastumiseni. - Avalikuks tuli piinamist Tbilisi Gldani vanglas kujutav videomaterjal. - Telekanalites näidati täispikkust videot, kuidas Gldani vangla valvurid vange peksid ja kumminuiadega
Mida tähendab distsiplinaarne ühiskond ning kes on selle mõiste autor? M. Foucault. Inimeha kontroll, järelvalve ja karistus. Haarab eluvaldkondi mida kontrollitakse. Mida tähendab totaalne institutsioon ning kes on selle idee autor? Totaalset institutsiooni võib defineerida kui suure hulga samas kohas olevate inimeste elu- ja töökohta, kus nad märkimisväärse aja jooksul laiemast ühiskonnast ära lõigatud on ning üheskoos formaalselt organiseeritud elu elavad. Erving Goffman. Peaksime rohkem uurima kuidas tot. Inst mõjutavad meie isiksusi ning kuidas nad meid hävitavad. Eraelu kadumine. Ühine/kollektiivne elu (laagrid). Korrastatud ja kontrollitud elu, kindel graafik ja reziim. Kaaslased versus personal, teie vahel tekib selline erinevate arusaamade kokkupõrget. Tüüpilisemad näited sõjavägi, internaatkoolid, lastekodud, vaimuhaiglad. Mille poolest erineb totaalse institutsiooni teooria distsiplinaarse teooriast?
ja peegeldamisoskused. Ümbersõnastamine - lühike vastus, kus kuulaja annab oma sõnadega kõnelejale edasi tema jutu põhisisu Tunnetega peegeldamine – rääkija väljendatud tunnete kokkuvõtvat tagasipeegeldamist rääkiale Tähenduse peegeldamine – kui tunded ja faktid on koondunud ühte vastusesse Kokkuvõtlik peegeldamine – kuulaja võtab kopkku kõneleja pikema jutulõigu peamise sisu ja tunded 26. Mulje kujundamine (Goffman) Avalike esinemiste analüüsimisel on üheks kõige tunnustatumaks lähenemiseks Erving Goffmani dramaturgilist lähenemist. See pilt mida me endast teistele loome vōib olla erinev meie enda mina käsitlusest. Mōnikord inimesed manipuleerivad vōi loovad mingi pildi endast, et soodustada suhtlemist vōi siis järgitakse mingeid omi eesmärke. Mina-esitus (mida mōnikord nimetatakse ka mulje kujundamiseks) on seotud protsessiga, kus
Nt lähen arsti juurde, kõhu peal on punane laik, siis vaadatakse seda AGA kuid kui tuleb õhtul ukse taha ja ütleb, et vaatame, siis natuke veider. Keemiatehase juht ja emaksolemine korraga. Mina komponendid: Füüsiline (pintsak, nina jne, millega end samastan), Vaimne (kõik mõtted, ideed, seisukoht, millega end samastan), Sotsiaalne (kõik rühmad, kuhu kuulun) Üks või mitu Mina? Tavaliselt üks (Eva White). Mina presenteerimine: Erving Goffman me kõik käitume spontaanselt ja reflektiivselt. Spontaanne käitumine sarnaneb ajaloos olnuga. Reflektoorset käitumist on 2 liiki: Võib presenteerida end nii, nagu on (lootused/ootused) Võttes aluseks mingi mudeli presenteerimise kunstnikuna. Goffman : ,,See, kuidas end teistele näitame, on kaalutletud." Goffman ta on tähele pannud, et me mitte ainult ei mõtle selle üle, kes me oleme vaid püüame end ka välja näidata mingil viisil. Küps pilk
Inimesed väärtustavad seda, mida neil ei ole. Vaesed (materialistlikud väärtused) töökohta, raha ja täis kõhtu; rikkad (postmaterialistlikud väärtused) isiksuse arengut, heategevus jne. 44. H. P. Grice vestluses on teatud maksiimid ehk reeglid. Näiteks vestluses ei tohi anda liiga palju ega liiga vähe infot. Vestluses tuleb mainid asju, mis on informatiivsed, annavad uut teavet ja ei ole iseenesest mõistetavad. 45. Erving Goffman sotsiaalne dramaturgia. Inimene täida kogu aeg mingeid rolle, pole sellist hetke, kus ta neid ei täidaks. Seega pole mõtet otsida tõelist mina. Mina on mulje, mida tahetakse jätta teistele enda kohta. Inimtegevuse peaeesmärgid: soovitud mulje jätmine ja viisaka konsensuse säilitamine. Eeslava ja tagalava. Suhtumine oma rolli: siiras (samastumine) ja küüniline (distantsi suurendamine). 46. Thomas Hobbes sotsiaalse lepingu teooria, mänguteooria eelkäija. Looduslik
see suhe katkestati. See faas on nagu grupile orienteeritud:tõmmatakse kaasa sõbrad, sugulased ja naabrid. töötatakse ka välja selline sotsiaalselt aktsepteeritav versioon sellest, keda tuleks süüdistada Viimane faas on haua dekoreerimise faas, kus peamine aktiivsus on suunatud suhte lõpetamisele.Üheks selle perioodi peamiseks mureks on kogu suhte ümbermõtestamine, endale selle suhte ja selle lõpetamise ratsionaliseerimine ja toimetulek oma mina probleemidega. MULJE KUJUNDAMINE (GOFFMAN) on seotud protsessiga, kus inimesed manipuleerivad oma mina-pildi ja käitumisega selleks, et luua teistele endast teatavat muljet MULJE KUJUNDAMISE STRATEEGIAD (VÄHEMALT 5) 1. Meeldida püüdmise (ingratiation) abil üritame me teistele enam meeldida.üritatakse teist kiita või ollakse temaga ühel meelel.ükskōik mida, et teistele meele järgi olla. 2. Eneseülendamise (self-promotion) eesmärgiks ei ole mitte meeldimine vaid enda osavuse tõestamine
orienteeruvad üksteisele ja kuidas nad seda teevad eelkõige tähenduste alusel. Mikro-taseme suunitlus (sotsiaalne interaktsioon spetsiifilisetes situatsioonides). Põhiküsimused: - Kuidas ühiskonda kogetakse? - Kuidas inimesed omavahel suhtlevad, loomaks, alal hoidmaks ja muutmaks ühiskonnavorme? - Kuidas püüavad indiviidid teiste poolt tajutud reaalsust kujundada? - Kuidas muutub individuaalne käitumine erinevates olukordades? Teoreetikud: Weber, Mead, Goffman, Cooley Kriitika: Selle lähenemise puuduseks on oht eirata kultuuri, ühiskondliku klassi, soo ja rassi/rahvuse mõju 5. Võrdle ja vastanda positivistlikku, tõlgendavat ja kriitilist uurimistööd: kuidas nähakse ühiskonda, tegelikkust; kuidas uurimistööd tehakse, milline on sotsiaalteadlase roll? Milline teoreetiline lähenemine on seotud positivistliku, milline tõlgendava ja milline kriitilise uurimistöö suunitlusega? (vt ka tabel lk 21)
.....? Tähelepanu uurijad on ühtmeelt, et mina kontseptsioon on multidimensionaalne mõiste. Mina- uurimine: Mina- käsitluse ajalugu sotsiaal- ja käitumisteadustes. James, 1890: alati kui inimesed kohtuvad viibib seal tegelikult kuus isikut- seal on kumbki sellisena, nagu ta end näeb, kumbki sellisena, nagu teine teada näeb ning kumbki sellisena, nagu ta ise on. W. James ,,Psühholoogia printsiibid" 1890 Charles Horton Cooley 1902 Georg Herbert Mead 1934 Herbert Blumen 1937 Erving Goffman 1959 Carl Rogers 1959 ,,Mina" tähendus sotsiaal- ja käitumisteadustes: 1. Mina kui persoon: persoonina on mina sünonüüm kõnepruugis olevale minale??? Vaadeldakse mina kui psühholoogilist tervikut 2. Mina kui isiksus: eneseteostus, võimed, temperament, väärtused 3. Mina kui kogev subjekt: W. James ütles, et minal on kaks käsitlust- mina kui objekt ja mina kui subjekt. Kuidas ennast tajun, teadmised endast.
, aga eriti 50. ja 60. aastatel (Mertoni anoomia). Relatiivsed seletused: 3. Interaktsiononilised seletused a) Deviantsus areneb tembeldamise kaudu (Howard S. Becker „Outsiders: Studies in the Sociology of Deviance”, 1963): sotsiaalsed rühmad tekitavad deviantsust, mis pole deviantse isiku tegevuse kvaliteet, vaid tulemuseks reeglite ja sanktsioonide kasutamisele teiste poolt. Primaarne ja sekundaarne deviantsus. # Seostub mõistega „stigmatiseerimine” (Erving Goffman): inimesele surutakse peale „rikutud” identiteet, mis piirab tema võimalusi sotsiaalses tegevuses. Näitab deviantsuse olemust indiviidi ja sotsiaalse keskkonna vahelise (võimu osas mittesümmeetrilise) vastuoluna. b) Diferentseeritud läbikäimise (differential association) teooria (Edwin Sutherland, 1939): õpitakse suhtluse teel; norme õpitakse grupilt; poolt/vastu argumendid; mida varem õpitud, seda
·Enesekesksus info vastuvõtul enese ga seotud info pare m vastuv õtt ja säilitamine ·Enesekesksus sünd muste hindamisel ·Võimalik MINA: Ideaal mina Hir mutav MINA ·Enesehinnang, eneseaustus MINAkäsituse hinnanguline m õ õde, mis seostub enese väärtuse või enesekindluse tunnetamise ga W. Jamesi vale m: Eneseaustus = edu/taotlused MINA käsituse kujunemine ·Kaksikute uuringud gene etiline faktor ·Rollid, mida m ängi m e (Goffman, 1959). Välise käitumise internaliseeru mine, maski muutumine MINAstruktuuriks. Rollist sünnib e go. ·Sotsiaalsed võrdlused (W. James, 1890) ·Sotsiaalne identiteet, sotsiaalsed v õrdlused " oluliste teistega", referentgrupiga ·Tagasiside ( Co oley, 1902) MINAkäsitus kui "pe e gel mina": mida arvame (NB!) teisi endast m õtlevat. mused printsiip: edu tõstab enesehinnangut ·Edu ja ebaedu ela Mina-käsitus · "Ülalt alla" vs "alt üles" mudel
Nt. pääsukesed traadil, jaotavad ennast sinna ühtlaselt, ei ole ükstise vastas) Loomadel on ka põgenemisdistants piiri olemasolu, mille ületamine teise looma poolt kutsub esile põgenemise. Ka inimese keha ümbritseb selline nähtamtu piiriga ala (human spacial), mida sissetungijad ei tohi ületada ja see ei pruugi igas suuans tema käsitluses olla ühesuunaline R. Sommer avaldas 1969 raamatu ,,Personal Space" Am. Sotsioloog Ervin Goffman - tegeles sellega ka üsna põhjalikult, kirjeldas 1971, kui ruumi indiviidi ümber, mille sisenemine teise inimese poolt kutsub esile tekitabs sissetungimise tunde, mille tulemuseks on ebamugavuse tunde väljatulemine (agressiivsus nt). Isikuruumi käsitlusse kuulub ka orientatsioon kaaslaste suhtes. Isikuruumi uurimustest on üheks tuntumaks Ed Halli 66 aastal välja töötatud käsitlus, mis jagab isikuruumi distantsitsoonideks, vastavalt varieeruvatele suhtlemistüüpidele
- Rolliteooria - Staatus koht sotsiaalses süsteemis - Sotsiaalne süsteem staatuste kogum, teatud suhtes olevate inimeste kogum - Roll staatusega kaasnev sobilike käitumiste kogum - Rolliootused teiste ootused rolli täitja suhtes - Rollikonflikt olukord kus üks peab täitma üle 2 rolli mis esitavad konfliktseid nõudmisi nt ema ja töötaja või sõber ja laps - Kahe vaheline rollikonflikt nt tööandja ja töötaja Goffman sotsiaalne dramaturgia inimene täiendab kogu aeg oma rolle Inimtegevuse peaeesmärgid: 1) Endast soovitud mulje jätmine 2) Viisaka konsensuse sälititamine - Eeslava- suhtlemine inimestega kellele tahetakse head muljet jätta - Tagalava inimestest puhkamine ja selleks ettevalmistamine Mänguteooria - seotud ratsionaalse valiku teooriaga 1) 2 mängijat 2) Igal mängijal strateegia kas pettus või koostöö 3) Mängijad käituvad ratsionaalselt
Mina - väljastpoolt tulnud hinnanguid tõlgendamine hinnanguna iseendale (nt kiidetakse riietuseset ja inimene võtab seda kui positiivset hinnangut temale endale). George Herbert Mead: peegelmina teooria Pilt, mis inimesel iseendast on, on suures osas mitte isiklikult loodud, vaid selle peegeldus, kuidas teised inimesesse suhtuvad. Erving Goffman: mina presenteerimineSpontaanne ja refleksiivne käitumine. Eneseesitluse funktsioonid. Spontaanse käitumise puhul inimene ei pane tähele, kuidas ta käitub. Refleksiivne vastupidi. Mida edasiarenenud ühiskond, seda rohkem inimesed ennast presenteerivad. Funktsioonid: 1) tunnustus (peegeldamine)
kaaslastega. Niisiis on rõhuasetus eeskätt sellel, kuidas inimesed loovad ja kasutavad sotsiaalseid tähendus, mitte sellel kuidas sotsiaalsed v kultuurilised normid inimeste tegevust määravad või milliseid seletusi need normid mingile tegevusele pakuvad. Üksikindiviid on kultuuris seega loov tegutseja ja kultuur ei eksisteeri mingi indiviidideülese, eraldiseisva struktuurina. Üks 20. sajandi tuntumaid mikroteoreetikud kultuuriteoorias on sümboolse interaktsionismi esindaja Erving Goffman (1922-1982) Kanada päritolu sotsioloog, kes peamiselt tegutses USA-s ja kuulub Chicago KK-da. Tegelikult oli ta enam kui sotsioloog. Väga interdistsiplinaarsete huvidega, s.h antropoloogia, psühholoogia, jm. Mõjutanud paljusid hilisemaid kultuuri- ja ühiskonnateoreetikuid. Oli väga hea kirjutaja, tema raamatud on nauditav lugemine. The Presentation of self in Everyday Life (1959) Goffmani raamatu üks põhieesmärke on uurida: 4.loeng-Kultuurisotsioloogia II. Andreas Ventsel 5
"agent" ehk toimija) Väli sotsiaalne ruum, kus käib pidev võitlus sümboolse kapitali eest erinevate sotsiaalsete toimijate (agentide) vahel, mis mõjutab toimijaid sõltuvalt nende asendist sellel väljal. Heteronoomsuse/autonoomsuse alge (massitoodang/ elitaarne toodang) "Mängu" ja "draama" metafoorid kultuuriteoorias ja -sotsioloogias Johan Huizinga. Homo ludens (1938): võistlus, agn (nt potlats) mäng on kultuuri alus Erving Goffman. The Presentation of Self in Everyday Life (1959): performance, front (face) võrdleb igapäevaseid suhteid, tegevusi etendusega, milel eesmärgiks on vaataja mõjutamine Esikülg- sotsiaalselt aktsepteeritud omadused, mis soodustavad etenduse muutumatut osa, mille abil varjavad soovimatut osa Victor Turner. Forest of Symbols (1967), The Ritual Process (1969) Sotsiaalne draama koosneb neljast etapist: 1. algse korra rikkumine 2. kriis 3. kriisi leviku piiramine 4
Eestlase enesehinnang? Eneseregulatsioon Eneseregulatsioon (self-regulation): process of controlling and directing one’s behavior in oder to achieve desired goals. Oma Mina teadlik kujundamine, esitlemine, tasakaalustamine. Iseenda juhtimine Võtteid ja viise palju, meie vaatleme kahte eneseregulatsiooni vormi: eneseesitlus ja toimetulek stigmaga – Self-presentation – Stigma, stigmatization, coping with stigma Eneseesitlus • Erving Goffman: Presentation of Self in Everyday Life • Inimese igapäevategevus kahel viisil: – Spontaanselt (ei refleteeri) – Refleksiivselt (mõtlen, juhin, kaalutlen - presenteerin) • Presenteerin vastavalt ootustele (abivalmis teenindaja, huviline üliõpilane) • Presenteerin vastavalt enesemääratlusele (olen kunstnik, hipi, teadlane, moslem) Eneseesitluse funktsioonid: miks? • Tunnustuse otsimine (laps otsib kiitust)
" Mis on adekvaatne enesehinnang? Eestlase enesehinnang? Eneseregulatsioon Eneseregulatsioon (self-regulation): process of controlling and directing one's behavior in oder to achieve desired goals. Oma Mina teadlik kujundamine, esitlemine, tasakaalustamine. Iseenda juhtimine Võtteid ja viise palju, meie vaatleme kahte eneseregulatsiooni vormi: eneseesitlus ja toimetulek stigmaga - Self-presentation - Stigma, stigmatization, coping with stigma Eneseesitlus Erving Goffman: Presentation of Self in Everyday Life Inimese igapäevategevus kahel viisil: - Spontaanselt (ei refleteeri) - Refleksiivselt (mõtlen, juhin, kaalutlen - presenteerin) Presenteerin vastavalt ootustele (abivalmis teenindaja, huviline üliõpilane) Presenteerin vastavalt enesemääratlusele (olen kunstnik, hipi, teadlane, moslem) Eneseesitluse funktsioonid: miks? Tunnustuse otsimine (laps otsib kiitust)
See tegelik funktsioon seisneb võimaluses kasvatada vabrikutele ja tehastele distsiplineeritud ja sõnakuulelikku tööjõudu. (Lehti, 1997) M. Foucault: 19. sajandi vangla kolm keskset funktsiooni on } järelevalve, } klassifitseerimine ja } kuritegevuse vaoshoidmine. Teadmiste ja võimu areng on seotud (power/knowledge). Vangla tuleb oma ülesandega toime - loob kurjategija. Vangla kui distsipliini arendamise laboratoorium. Vangla sisemised probleemid Goffman. Asylyms– totaalse asutuse keskne tunnus on piiride kadumine vaba aja, töö ja eraelu vahel. } eri elufaasid kulgevad ühes ja samas kohas üheainsa autoriteedi mõjusfääris } päevakorra kõik osad viiakse ellu suure seltskonna vahetul osavõtul } päevakava kõik osad on allutatud rangele graafikule } neid kohustuslikke toiminguid sooritatakse üheainsa ratsionaalse plaani järgi, mis, nagu väidetakse, aitab asutusel täita oma ametlikke eesmärke
Mikrosotsioloogia uurib inimeste igapäevaelu ja isikute vahelisi suhteid. Sümboolne interaktsionism hõlmab sotsiaalelu kaht olulist joont: · Inimesed mõtlevad ja suhtlevad teineteisega sümbolite abil, mille tähendusi pidevalt kujundatakse; · Inimesed peavad oma sotsiaalsest loomusest lähtuvalt elama ühiskonnas gruppides. 26. Millest lähtuvad ümbritseva uurimisel dramaturgilise lähenemise pooldajad? Erving Goffman elu on teatrietendus, kus sotsiaalset vastastikust mõju vaadeldakse nagu osade etendamine teatris. Iga inimene etendab iga päev erinevaid rolle, millel on erinev publik ning erinev tagasiside. Inimeste elu ja kontaktid on täis draamat. 27. Mis on ühiskond? Ühiskond on inimeste kooselu vorm ja sellest tulenevate sotsiaalsete suhete ja institutsioonide kogum. Ühisel
teistest Jaotas inimese olemuse kaheks: „I” (personaalne mina) & „Me” (sotsiaalne mina). Mitte metafüüsiline vaid funktsionaalne jaotus. (Võrdlus Freudi ego ja tsensor-iga piiratud). Siit üks põhiprintsiip sotsioloogias: millisena inimesed ennast ise näevad, sõltub suurel määral sellest, millisena teised neid näevad (vrd teisene deviantsus). 12. Milline on dramaturgilise sotsioloogia põhijooned Erving Goffmani järgi? Erving Goffman (1922-1982). Dramaturgiline sotsioloogia (ennast pidas rohkem sotsiaalantropoloogiks). Uurimisprobleem: sümbolite ja rituaalide tähtsus igapäevaelus. Meetod: osalusvaatlus. Inimesed püüavad kontrollida oma väljendeid/muljeid (impression) mida nad jätavad teistele. Nt. 8-aastane laps ütleb, et ta ei ole huvitatud 5-aastaste laste telesaadetest, aga vaatab meid salaja. Või teine näide: Inglise
mida nad jätavad teistele. # Nt. 8-aastane laps ütleb, et ta ei ole huvitatud 5-aastaste laste telesaadetest, aga vaatab meid salaja. Või teine näide: Inglise kuninganna Victoria jäi vahest oma tõllas tukkuma, äratati enne rahvamassi juurde jõudmist. Kui ta sõitis lossipargis, oli antud korraldus, et keegi ei tohi teda vaadata. Teatrimetafoorid: lava & lavatagune, ,,maskide" kasutamine igapäevases interaktsioonis (varajane Goffman). Keegi ei taha paljastada mängu, kõik on nõus. Kätteõpitud ,,käsikiri". Valvurid (gatekeepers). Tõlgendamine/raamistamine (frame). Rollide, muljete kontrolli jm olulisus eriti suur kaubanduslikes situatsioonides, nt uuringud stjuuardessidest (Hochschild 1983), Disney poest (Kraft 1994). Inimese seotus oma rolliga võib olla erinev. Nt teenindajad 13. Kuidas mõjutavad rühmad meie käitumist? Palun kirjeldage vähemalt kahte näidet kasutades kahte järgnevast kolmest
mida nad jätavad teistele. # Nt. 8-aastane laps ütleb, et ta ei ole huvitatud 5-aastaste laste telesaadetest, aga vaatab meid salaja. Või teine näide: Inglise kuninganna Victoria jäi vahest oma tõllas tukkuma, äratati enne rahvamassi juurde jõudmist. Kui ta sõitis lossipargis, oli antud korraldus, et keegi ei tohi teda vaadata. Teatrimetafoorid: lava & lavatagune, „maskide” kasutamine igapäevases interaktsioonis (varajane Goffman). Keegi ei taha paljastada mängu, kõik on nõus. Kätteõpitud „käsikiri”. Valvurid (gatekeepers). Tõlgendamine/raamistamine (frame). Rollide, muljete kontrolli jm olulisus eriti suur kaubanduslikes situatsioonides, nt uuringud stjuuardessidest (Hochschild 1983), Disney poest (Kraft 1994). Inimese seotus oma rolliga võib olla erinev. Nt teenindajad 13. Kuidas mõjutavad rühmad meie käitumist? Palun kirjeldage vähemalt kahte näidet kasutades kahte järgnevast kolmest
mõjutavad üksteist ja määratlevad seda, kes nad on ja mida nad ühiskonnas teevad? Sümboolne interaktsionism hõlmab sotsiaalelu kaht olulist joont: 1. Inimesed mõtlevad ja suhtlevad teineteisega sümbolite abil, mille tähendusi pidevalt kujundatakse; 2. Inimesed peavad oma sotsiaalsest loomusest lähtuvalt elama ühiskonnas gruppides. 28. Millest lähtuvad ümbritseva uurimisel dramaturgilise lähenemise pooldajad? Erving Goffman elu on teatrietendus, kus sotsiaalset vastastikust mõju vaadeldakse nagu osade etendamine teatris Iga inimene etendab iga päev erinevaid rolle, millel on erinev publik ning erinev tagasiside Inimeste elu ja kontaktid on täis draamat UURIJAD JÄLGIVAD INIMESTE KÄITUMIST, ILMEID, EMOTSIOONE 29. Mis on ühiskond? Ühiskonna tunnused. Ühiskond on inimeste kooselu vorm ja sellest tulenevate sotsiaalsete suhete ja institutsioonide kogum
Sümboolse interaktsionismi paradigma juurde käib mõistmine, et sotsiaalse korra reeglid muutuvad pidevalt, inimesed ei reageeri lihtsalt ühiskonna muutustele, vaid ka ise kujundavad aktiivselt asetleidvaid muutuseid ja sellest tulenevaid reegleid. Kõik need tulenevad inimeste vastastikusest suhtlemisest. 26. Millest lähtuvad ümbritseva uurimisel dramaturgilise lähenemise pooldajad? Erving Goffman elu on teatrietendus, kus sotsiaalset vastastikust mõju vaadeldakse nagu osade etendamine teatris Iga inimene etendab iga päev erinevaid rolle, millel on erinev publik ning erinev tagasiside. Inimeste elu ja kontaktid on täis draamat. 27. Mis on ühiskond? Ühiskonna tunnused. Ühiskond on inimeste kooselu vorm ja sellest tulenevate sotsiaalsete suhete ja institutsioonide kogum. Tunnused: Püsiv territoorium, Ühiskonna täiendamine (taastootmine) lastega,
3.1.1. Funktsionalistlik teooria................................................................................ 31 3.1.2. Talcott Parsons (1902 1979) ameerika sotsioloog:.....................................31 3.1.3. · Robert K. Merton (sünd.1910):...................................................................32 3.1.4. Konfliktiteooria ............................................................................................ 32 3.1.5. · Erving Goffman .......................................................................................33 3.1.6. · Harold Garfinkel ..................................................................................... 34 3.1.7. Humanistlik sotsioloogia............................................................................... 34 3.1.8. Feministlik sotsioloogia.................................................................................34 4. Kaasaegsed sotsioloogid........
(actor)) * olenevalt nt. sellest, millises sotsialiseerumise faasis ta on omandatud * on ka leitud, et seotus on erinev erinevates kultuurides, erinevatel ajastutel. Kaasaegset Lääne ühiskonda iseloomustab see, et inimestel on mitu rolli üheaegselt ja ta suudab neid vajaduse korral 11st eristada. Ühiskond on diferentseeritud, on erinevad ,,näitelavad" mille sees on erinev rollide valik - Näide sotsioloogia klassikast: * Rolli mõiste on pärit teatridiskursusest. Erving Goffman (1922-1982): interaktsioon kui näidend => dramaturgiline sotsioloogia. - Uurimisprobleem: Sümbolite ja rituaalide tähtsus igapäevaelus. Meetod: osalusvaatlus. *Presentation of Self in Everyday Life (1959) "Kuidas me esitame/etendame ennast argipäeva elus" Mida inimesed teevad siis, kui teiste inimeste juuresolekul *Asylums (1961) "varjupaik, hullumaja" välitöö psühhiaatrilises haiglas, uurib patsientide moraalset karjääri. Totaalne institutsioon
- VÕRDLEMINE (teisi endaga aga ka teistega, keda tunneme või tuttavate inimeste kategooriatega). Põhialus isikutajus! Me vaatame nt. trennis kuidas teistel välja tuleb ning teen sellest omad järeldused. Kuidas ma tundun teiste kõrval? Kasutame võrdlemises kategooriaid (minu sõbrad, töökaaslased jne. ) Me võrdleme end nendega, keda me tunneme >> need inimesed on meile olulised!! - Me näeme teisi selles IDENTITEEDIS või rollis, milles ta esineb meiega suheldes (Goffman) Nt. õpetajat on imelik näha kaubamajas või ööklubis - VASTASTIKUSUS (nt Mori, Chaiken, Pliner, 1987) Samal ajal kui teisi tajume, siis tegeleme endast mulje jätmisega ning samal ajal ka teised inimesed analüüsivad mind ning üritavad endast muljet jätta ja me kõik teame seda. - TUTVUSE PIKKUS (ja intensiivsus) – teise inimese tajumise täpsus tõuseb tutvuse pikkusega (Funder, Colvin, 1989; Paulhus, Bruce, 1992). Mida paremini inimest tunneme, seda täpsemaks muutub tajupilt temast
tulenevaks. Enesehinnangu säilitamise mudeli järgi sõltub strateegia valik sellest, kui olulise omadustega on tegemist. Üheks viisiks, kuidas inimesed saavad säilitada positiivset enesehinnangut on tajuda seda nii, et enamik inimesi mõtleb ja käitub nii nagu mina. Seda nimeatakse vale konsensuse efektiks. Ebasoovitatavad omadused on kõigil aga head omadused tulenevad minu isiksusest. 6. MINA-ESITUS (E.GOFFMAN) See pilt, mida me endast loome võib olla erinev meie enda mina käsitlusest. Mõnikord inimesed loovad mingi pildi endast, et soodustada suhtlemist või täita oma muid eesmärke. Mulje kujundamist kasutatakse, et luua teistele mingi teatav mulje endast. Mõnede inimeste ees võtame me maski maha, seda nimetatakse eneseavamiseks. Goffman vaatles inimeste tegevust, kui teatrit, kus inimesed täidavad teatavaid rolle. Rolli esitatakse laval. Siis on tegemist lavapealse käitumisega (avalik,
W. Jamesi mina teooria Peegelmina teooria (C.H.Cooley) Sotsiaalne võrdlemine Enesetaju teooria (D.Bem) Enesehinnang. Mina-esitus (E.Goffman) Avalike esinemiste analüüsimisel on üheks kõige tunnustatumaks lähenemiseks Erving Goffmani dramaturgilist lähenemist. See pilt mida me endast teistele loome vib olla erinev meie enda mina käsitlusest. Mnikord inimesed manipuleerivad vi loovad mingi pildi endast, et soodustada suhtlemist vi siis järgitakse mingeid omi eesmärke. Mina-esitus (mida mnikord nimetatakse ka mulje kujundamiseks) on seotud protsessiga, kus inimesed
annaabi.ee 
