,,Teadmine voorusest ei tee inimest veel vooruslikuks." Eetikateooriad ei anna ammendavaid vastuseid iga olukorra jaoks. Eetikateooria aitab seletada. Kõikehõlmavat reeglistikku ei saa olla. Vooruslik inimene näeb tõde, kuid see ei tähenda, et sellel inimesel oleks mingi võime. Et inimene saaks olla vooruslik, läheb vaja aega. Potentsiaalselt on vanem inimene vooruslikum kui noorem. A ütleb, et on mõned reeglid, mis on üldkehtivad. Keskajal oli vooruste teema oluline. Taasavastati antiikautorid. Araabia keelest hakati ladina keelde teoseid kirjutama. Keskaja alguses tugines kristlik eetika Uuele ja Vanale Testamendile. Oluline: Augustinus. Jumalas nähti seadusandjat. Piibli käskudele allumine. Moraal on Jumala seadus, mis tuleb kindlaks teha piinakirja lugemise ja kirjutamisega. Oluline oli reegel, millest tuli lähtuda, mitte inimese analüüs. Muutuse tõi sisse Aquino Thomas (tuntuim Aristotelese tööde tõlkija). Tahtis olla
Eetilise otsustuse keskmes on küsimused: mis on hea, mis halb; milline käitumisviis on õige, milline vale. Need küsimused on suunatud mõistmisele, milline üleüldse on Jumala silmis kõlbeline inimene. Piibis ei ole ühtset eetilist teksti.Usutakse et inimese eksisdents jätkub ka peale surma. Surmajärgne elu sõltub eelnevast elust inimese surma järgne saatus ei sõltu tema tegudest vaid jumala otsusest. Kardinaalvoorused on kõige tähtsamad ehk usk, lootus ja armastus Vooruste eetika teooria, mis keskendub eetilise käitumise jaoks vajalike moraaliomaduste evimisele (iseloomule) moraalse tegutseja poolt. Esmakordselt Aristotelese poolt esitatud teooria, mille kohaselt on eetilise hinnangu aluseks iseloom. Vooruste eetika rõhutab olemist - s.t teatud tüüpi isikuks olemist (kes muidugi väljendab seda olemist sobivate tegudega) (kr k aretc,, 'headus, suurepärasus, loomutäius').
com © 2004 By Default! © 2004 By Default! A Free sample background from www.awesomebackgrounds.com Slide 12 Slide 13 Vooruste koht eri teooriates Vooruseetika olemus Sekundaarne: Vooruseetikas on Vooruseetika ütleb, et tähtis Kant ütleks: voorused voorustel primaarne pole mitte ainult teha õigeid
tugevaks. Platon arendas oma voorusõpetust edasi oma õpetaja Sokratese teooriast, kuid nende arvamus ei olnud lõpuni välja sama. Voorused moodustavad kokku tarkuse ning ühiskond vajab tarku inimesi, sest mida rohkem on tarku inimesi, seda kergem on hakkama saada, selle tarkuse all on mõeldud tarkust, mis kaasneb vooruste järgi toimides ja käitudes, tarkus on vooruste tähtsuse mõistmine. Iga voorus on tähtis tarkuse omandamiseks. Platoni paika pandud voorused on mõõdukus, teravmeelsus, vaprus, mehisus, tarkus ja õiglusõigemeelsus. Platon jagas hinge mõistuslikuks ja mõistusetuks osaks ning käsitles voorust vastavalt nendele osadele. Voorused mõjutavad inimeste käitumist ja tegusid
Platon, Moore, Barth, Utilitarism- J. S Mill, Psühholoogiline egoism- Brunner, J. Kant Benthon Nietzsche, Machiavelli Pragmatism- Dewey Kultuuriline relativism- Sumner Eksistentsialism- Sartre, Kirkekaard, Freud Vooruste eetika- Aristoteles, Aquino Thomas Nimetus Rajaja/ Sisu tuntuim(ad) Kultuuriline Erinevatel kultuuridel on erinev eetika. Eetika on relativism revolutsiooniline kõrvalprodukt, mis sõltub inimvajadustest ja sotsiaaltingimustest. Universaalset ,,peaks" pole olemas.
emotsioone • tähtis pole mitte ainult teha õigeid tegusid, vaid tähtis on ka, et inimene naudiks hea olemist, et tal poleks kiusatust halba teha • vooruseetika jaoks on küsimus „Mis sorti inimeseks peaksin ma saama?“ (teo- ja kohuse eetika küsimuseks oli „mida ma peaksin tegema?“) • eetika- kujundada täiuslikke imetlusväärseid iseloome, tuleb püüda olla ideaalne inimene) Vooruseetiku jaoks pole ebavooruslik (vooruste suhtes ükskõikne või paheline) elu elamist väärt! Vooruste ja tegude seos: • Voorused avalduvad toimepandud tegudes, häid tegusid teevad eelkõige head, s.t. vooruslikud inimesed (sekka võib juhtuda mõni halb tegu, aga see ei muuda asja olemust) Vooruseetika ajalugu • Vooruseetika lähtekohaks Aristotelese teos Nichomachose eetika. • Kaasaegsetes teooriates ka tükke (Platon, Aquino Thomas, Hume, Nietzsche) Antiikne vooruseetika: Aristoteles:
PINDAROS (6.-5.s. eKr) VanaKreeka aristokraat ja suurim lüürik Tuntuim epiniikioni (ülistuslaulu) viljeleja Epiniikioni sisuks oli teatud isiku ja tema suguvõsa vooruste ülistamine ja õpetlikud filosoofilised arutlused Epiniikioni stiiliks oli piduliktõsised ja värsiehituselt keerulised Pindarose eesmärgiks oli säilitada luules inimese surematus. Pindarose luulet iseloomustavad teatud raskepärasus, seal oli sees palju metafoore, võrdlusi ja uut sõnavara. Keskajal loeti tema loomingut pigem kui proosat. Loomingut on kokku säilinud 12 raamatut.
1)Eetika arutlus moraali üle 2)Moraal tavad ja kombed Eetika sisu: moraalid ja moraalifilosoofia (vahendiks on argumendid, mis koosnevad andmetest ja arutlusest). TEOREETILINE EETIKA: KIRJELDAV (koodeksid), NORMATIIVNE EETIKA (Tagajärje eetika (õpetus maailma liikumisest eesmärgi suunas, hindame tulemusi (hea, neutraalne, halb), elumõtteks naudingud, moraali lepime ise kokku); Kohustuste eetika (hindame tegu (õige, väär, valikuline, kohustuslik), moraal kaasasündinud); Vooruste eetika (hindame iseloomu (missugune inimene sa oled), eristame inimesi tema tegudega, moraal eksisteerida rahus)), METAEETIKA (jutt väärtustest. Relativism (väärtusi pole olemas, mina otsustan mis on), Absolutism (kindlad väärtused ja normid kõigile, inimene peab kuuletuma neile), Objektivism (väärtused olemas, aga peame taipama need ise, päriseks saavad väärtused, kui me elame)). RAKENDUSLIK EETIKA: Jutu sidusus (teame, mis on põhiargument, lähe ja milles on probleem), vabadus.
Eetilisi küsimusi uuritakse ja põhjendatakse enamasti mõnest eetilisest teooriast lähtuvalt. Eetikateooriaid jaotatakse tavaliselt kolme põhitüüpi: Deontoloogiline ehk kohuse-eetika, mis käsitleb peamise eetilise kategooriana kohustust, hinnatakse toimingu laadi (motiiv) (nt Kanti eetika); Teleoloogiline ehk tagajärje-eetika, mis vaatleb eetiliste küsimuste puhul eelkõige tegusid ja nende tagajärgi (nt utilitarism, konsekventsialism); Vooruste eetika ehk iseloomu-eetika, millele vastavalt on eetika ülesandeks inimese loomuse täideviimise võimaldamine (nt Aristotelese eetika ja enamikantiikaja eetikatest). Eristatakse vähemalt neli klassikalise eetika teooriat, mida nimetatakse tuntumate esitajate järgi. Milli utilitarism (tagajärje eetika) Kanti formalism (kategooriline imperatiiv või kohustuste eetika) Locke'i õiguste eetika Aristotelese vooruste eetika
ROOMA ÜHISKOND JA ELUOLU 1. Kultuurid : Kreeka kultuur Etruskite kultuur 2. Üks osa võttis hea meelega teiste maade kultuureüle. Teine osa roomlasi avaldas sellele teravat vastuseisu. Kardeti muistsete rooma vooruste hääbumist kreeklaste ja idamaalaste halva mõju tõttu. 3. Tähtsamad seisused : · Senaatorid -> valitses koos kuningaga riiki. · Ratsanikuseisus -> rikkad ja mõjukad inimesed. Sõja korral teenisid nad ratsaväes. · Käsitöölised -> tegelesid käsitööga. · Talupojad -> harisid maad, hiljem teenisid sõjaväes. · Proletaarid -> Käisid rahvakoosolekutel. · Orjad -> Tegelesid põllumajandusega, kaevandustes tegutsesid, olid majateenijad,
Muutused kunstis Kui keskaja lõpul levis humanistlik ellusuhtumine, kus enam polnud keskpunktis ainult Jumal, vaid ka inimene ise oma vooruste ja tahtmistega, muutus ka kunst. Kunstnikele tundus keskaegne igav ja vaimuvaene ning aina rohkem hakati eeskuju võtma vanaaja meistritelt. Alguse sai renessanss ehk antiikkultuuri taassünd. Renessanssi ajal muutus paljuski kunsti temaatika. Enam ei olnud kõik seotud vaid kirikuga. Rikkad valitsejad ja linnaelanikud tellisid kunstnikelt endast portreesid ja maale, et oma varast rõõmu tunda ja uhked elamuid kaunistada. Üha rohkem hakati inimesi maalima ka looduses
väärtuslikku sinult. Kategooriline imperatiiv- on universaalne ja mõistuslikult parandamatu moraaliseadus, selle põhivorm on: toimi ainult sellise maksiimi kohaselt, mille kohta sa saad samal ajal soovida, et sellest saaks universaalne seadus. Seneca: ,,Mitte lihtsalt elu pole hüve, VAID HEA ELU." Hippokratese vandest 3 kohustust: http://et.wikipedia.org/wiki/Hippokratese_vanne Eetika 3 põhiteooriat: teleoloogiline eetika, deontoloogiline eetika, vooruste eetika (ei ole kindel kas on õige vastus) Mis vahe on moraalil ja etiketil? Defineeri eetika.
Pindaros 6.5. s. eKr (528- 438 eKr) Teeba poeet, ülistuslaulu tuntuim viljeleja, kes sai hariduse Ateenas. Ülistuslaule kirjutati tellimise peale, nende sisuks oli teatud isiku ja tema suguvõsa vooruste ülistamine ning õpetlikud filosoofilised arutlused. Stiililt olid ülistuslaulud pidulik-tõsised ning värsiehituselt keerulised. Voorust ei pidanud Pindaros kellegi isiklikuks omaduseks, vaid jumalate ja esivanemate päranduseks. Luuletaja arvates ühendas vooruse mõiste atleetikat ja eetikat, see tähendab väljendas harmoonilise isiku ideaali.
tõsta. Selline käitumisviis viis Sokratese surma. Sokrates uskus, et piisab sellest, kui inimene teab midagi heast ja õigusest, siis ta ka tegutseb vastavalt. Tegelikult ei pruugi see nii olla. Keskaegsetest arutlustest vaba tahte kohta võib järeldada, et see on vale, kuna inimene valib ise, mis on talle hea võib halb. Ettevalmistus, vastutusvõime, ühiskonna aktsepteerimine on kutse-eetika alused (Hippokratese arstieetika). Vooruste eetika Vooruste eetika pärineb Aristoteleselt, eriti oma teosega ,,Nicomachose eetika", mis tegeleb vooruste eetikaga. Voorused on omadused, mis asuvad inimese äärmuslike iseloomuomaduste vahel. Äärmus on näiteks hulljulgus ja teine äärmus on argus nende kuldne kesktee ja voorus on vaprus, mis on hea ja õige. Vooruste eetika kohaselt on peamine hüve, mille suunas inimene peaks liikuma, õnn ja õnnelikuks saamine. Inimesed tahavad elada õnnelikku elu. Kõik algab kasvatusest,
Manufaktuur- käsitöö ettevõte, kus töötasid palgatöölised. Tekkisid Euroopas alates hiliskeskajast Monarhia- valitsusvorm, kus riigi eesotsas on eluaegse võimuga ainuvalitseja Pank- asutus, mis kogub, hoiustab ja laenab välja suuri rahasummasid Intress- rahasumma, mida tuleb võlgnikul võlausaldajale laenamise eest tasuda Renesanss- hiliskeskajal Itaaliast alguse saanud murrang Euroopa vaimuelus ja kultuuris Humanism- ellusuhtumine, milles väärtustati inimest koos tema vooruste ja puudustega. Sultanaat- sultaniriik Karavell- hiliskeskajal levinud enamasti kolme mastiga purjekas, mis sobis pikkadeks meresõitudeks Konkistadoor- hispaania ja portugali seiklejad, kes osalesid XVI sajandil Ameerika vallutamisel Koloonia- väljaspool emamaad paiknev asundus või väljarändajate asutatud piirkond Uus Maailm- Ameerika Maiad- kõige tuntum kõrge kultuuriga rahvas Yucatani poolsaarel Inkad- Peruu piirkonnas Lõuna-Ameerikas alates 1200. Aastast
Kõige armastatum jumal-Isis Filosoofia Mõeldi välja alternatiivseid Üksikisiku hingelised selgitusi maailmatekkele ja vajadused ja probleemid koostumusele Filosoofe tekkis järjest Vooruste otsimine juurde Oma saatusega leppimine Surmahirmust ülesaamine Õnne ja hingerahu otsingud Teadus Areneb välja filosoofiast Teadus arenes suuresti ja
· Satiir tabas kõrgemaid kihte ühiskonnast, seetõttu tagakiusamine, laim ja kriitika · Kopsuhaigus ja ebaõnnestunud abielu · MENUKAMAD NÄIDENDID: ,,Meeste kool", ,,Naiste kool", ,,Tartuffe", ,,Don Juan", ,,Minastroop", ,,Ihnus", ,,Õpetatud naised", ,,Ebahaige" · Peegeldas küll konkreetse ajajärgu elu, kuid tegelastes kajastuvad üldinimlikud jooned, inimloomus koos selle vooruste ja nõrkustega · SÕNAKOOMIKA, MATKIB ERI KIHTIDE KÕNEPRUUKI · MAAILMA LAVADEL TÄNAPÄEVANI!!!
etendatakse näidendeid, oopereid, operette ja ballette. Kas teatril on suur võime pahesid parandada? On öeldud, et tänapäeva teater suudab pahesid parandada vähem, kui seda tegi teater kunagi. Tänapäeva teater erineb väga palju kunagise teatri poolest. Keskajal polnud paikset ja püsivat teatrit, esinesid rändnäitlejad. 10. saj. hakkas katoliku kirik korraldama pühade ajal piibliainelisi vaatemänge. Etendati ka moraalteesid - mängulisi lugusid pahede ja vooruste võitlusest. Teater on viisakas koht, kus tuleb käia viisakalt riides ja käituda vastavalt. See koht võib harida inimest, tema sõnavara ja käitumise poolest. Kuigi teater on elegantne koht, on paljud näidendid mida etendatakse ikkagi ropud ja vägivaldsed. Nagu näiteks käisin hiljuti vaatamas "Tapatöö jumal"-at. Seal oli natukene roppusi ja vaimset- ning füüsilist vägivalda, kuid etendus oli komöödiline ja väga naljakas. Vägivaldsed etendused võivad osasid inimesi
Saab vaielda sellel teemal. Hippokrates läks ajalukku oma arstieetika tõotusega. Tähendab seda, et teatud elukutsete sooritamine nõuab ettevalmistust, aktsepteerimist, vastutuse võtmist tegutsemise eest. Kutseeetika alus. Aristoteles tema raamat ,,Nicomachose eetika". Leiutas vooruseeetika. Voorused on omadused, mis asuvad inimese äärmuslike iseloomuomaduste vahel. Argus ja hulljulgus äärmused, vaprus vahepealne. Sel viisil töötas välja vooruste eetika. Seotud see ka ,,kuldse keskteega" vooruslikkus. Peamine hüve, mille suunas inimene liigub, on õnn. Inimene tahab olla õnnelik ja omada õnnelikku elu. Inimene jõuab selleni: algab kasvatusest saab kasvatada halvaks või heaks. Kui inimest kasvatada nii nagu ta tahab, siis on pahasti. Lapse tahtele allumine absurd. Kui inimest vooruslikult kasvatada, siis sellest kujunevad välja inimese harjumused ja mõistusepärane käitumine. Inimene mõtestab asja enda jaoks läbi.
erinevatel viivad tänapäevani. Käsiraamatute laiuskraadidel. seisukohad. Arutluse teema: Kreeka klassikaline ajajärk ja hellenism sarnasused ja erinevused Klassikaline Hellenism Mõttemaailm Ideede, vooruste ja hüvede Õnne otsingud (stoitsikud, põhimõtted (Aristoteles, Sokrates, Epikurosed, Küünikud) Platon) Kunst Skulptuuride meeste alasti kehad Skulptuurid elavamad (lk. 131 (lk. 116 ,,Odakandja") ,,Laokooni grupp", korintose stiil
RÜÜTLIKIRJANDU S Iseloomulik: ◦ Prantsusmaalt ◦ Ilmalik ◦ Rahvaluulest lähtuv ◦ Aadliseisusele mõeldud ◦ Armastusteema ◦ Daamikultus ◦ Rüütlielu- ja vooruste idealiseerimine ◦ Lüürika on vormirikas ◦ Eepika on seiklus- ja fantastikaküllane RÜÜTLILUULE Rüütliluule: ◦ teise nimega Provanssaali luule ◦ Frangi riigi aladel kujunenud uutest rahvastest lõid endale pisut teise kirjakeele ◦ Sealsete vabade rüütlite vaim pani aluse ka provanssaali rüütliluulele ◦ Provance’s hinnati vaimset sõltumatust ja väärikust ◦ Kõrgaeg 12.-13.sajand ◦ Trubaduurid e. rändajad laulikud, kellest nüüd said nimedega
Millist ajajärku Euroopa ajaloos nimetatakse renessanssiks? Miks? [õpik lk 19] Mille poolest erines saksa humanism itaalia omast? Mis võib olla selle erinevuse põhjuseks? [töövihik lk 9] Keelekasutus Uued mõisted Uued mõisted märgitud rasvaselt ja paistab tekstis hästi silma Mõiste on tekstis ka lahti kirjutatud Maailmavaadet, mis seab esiplaanile inimese ühes kõigi tema vooruste ja puudustega ning näeb maailma inimese vaatekohast, nimetatakse humanismiks (ladina keeles humanus inimlik). Samuti on peatüki olulised mõisted koos seletusega välja toodud eraldi kastikeses peatüki alguses Humanism inimest väärtustav maailmavaade, mis sai alguse hiliskeskajal Itaalias ja levis varauusajal ka mujal Euroopas Võõrsõnu vähe
mida tehakse tänapäevalgi Euroopas ja kogus maailmas. VanaKreeka oli väga arenenud ka matemaatikas, meditsiinis, filosoofias, teaduses jm. Matemaatikale panid aluse VanaKreeka filosoofid Thales ja Pythagoras, kes leiutas ka Pythagorase teoreemi, mis on tänapäeva matemaatikas väga tähtis osa. Meditsiinis mõeldi välja Hippokratese vanne, mida kasutavad ka tänapäeval arstid Euroopas ja mujal maailmas. Filosoofid tõstatasid mitmeid küsimusi inimese olemuse ja vooruste kohta ja teaduses arenes jõudsalt astronoomia ja maailma tundmine. Võib öelda, et VanaKreeka on oma suure kultuuriga aidanud areneda ka Euroopal, kes sel ajal polnud nii arenenud, kui lähisida ja VanaKreeka. Ilma Kreeka kultuuri kõrge arenguta, poleks ka Euroopa kultuur praegu nii arenenud, sest Idamaadega Euroopal nii suurt sidet, kui VanaKreekaga, polnud.
arenenud tsirkus. Keskajal paikset ja psivat teatrit polnud, esinesid rndnitlejad (miimid) ja zhonglrid. 10. sajandil hakkas katoliku kirik korraldama phade ajal kirikus vi kiriku ees vljakul piibliainelisi vaatemnge. 13. sajandil osales piiblit seletavais vi usuimesid kujutavais msteeriumides ja miraaklites arvukas tegelaskond. Neile hiigeletendustele, kus mngiti korraga mitmel srjalt pstitatud laval, kogunes terve linn. Etendati ka moraliteesid - mngulisi lugusid pahede ja vooruste vitlusest. Kunstide ldine elavnemine renessansi ajal virgutas ka teatrit. Judsasti hakkasid edenema teatriehitus ja lavakujundus. Sellest ajast prineb Euroopas tavapraseks jnud nn. karplava. Rmekoomiline laadateater (commedia dell'arte) mngis philiselt vljas; rndnitlejad, kellest igaks kehastas ht kindlat tpi, improviseerisid: mtlesid teksti vlja etenduse jooksul. Inglise teater puhkes itsele William Shakespeare'i eluajal. Prantslast Molire'i peetakse tnini heks sravaimaks komdiate autoriks.
2. Kirjelda keskaja teatrit. Keskaja teater oli väga rahvalik, selle vastu võitlesid kirik ja kuningad. Ei olnud teatrihooneid. Suurejooneline lava ja dekoratsioonid, kostüümid. Lava jagunes kolme ossa: taevas, maa ja põrgu. 3. Nimeta keskaegseid draamazanre. Draama, narrimäng. 4. Rüütlikirjandus Ilmalik, enamasti rahvaluulest lähtuv, kuid aadliseisusele mõeldud kirjandussuund. Rüütlikirjandusele on omane armastusteema ja daamikultus, ning rüütlielu ja -vooruste idealiseerimine 5. Prantsuse esimene naiskirjanik. Marie de France 6. Tema tuntud lee. ,,Kuslapuu" 7. Moodsa prantsuse luule eelkäija. Francois Villon 8. Kirjelda tema luulet. Ta kirjutas pilkavat ja satiirilist luulet. Renessanss 1. Kus, millal sai alguse renessanss. Itaalias 14.sajandil. 2. Mida see tähendab? Taassündi. 3. Nimeta renessanssiaegseid eri maade kirjanikke, nende teoseid, zanrid.
valetamine, abielurikkumine, joomine, pattu ja mõrv. Cao Dai organisatsioon on mustriline pärast selle katoliiklus. Cao Dai juhib pärast varjatud tavade Taoismi ja sisaldab suhtlemist surnude rituaalidega. See on keelustatud Vietnami valitsuse poolt, kuid Cao Dai juhid ka öelnud, et see ei ole enam vajalik. Cao Dai julgustab kolme tollimaksu kuulekust (vahel kuningas ja kodanik, isa ja laps, mees ja naine) ning viis vooruste (humaansus, kohustus, viisakust, teadmisi, usaldusväärsus) Konfutsianism. Seletused: Reinkarnatsiooniahelast Ümber sünd Esivanematekultus- usundiline nähtus Reincarnated-ümber kehastumine Followers-järgija Divine Eye-Jumalik silm interdictions -keelud Cao Dai tempel Vietnamis Jumalik eyes(silm) Cao Dai kummartajad Cao Dai preestrid Kasutatud kirjandus: http://www.world-religions.info/cao-dai http://philtar.ucsm.ac
Võlts usklik sama on mis praaliv kangelane: variserlikkus Molière'i "Tartuffe'is" ja meie kaasajal Kirjutas: KRM Inimesed üritavad jätta endast head muljet, püüeldes ühiskonna heakskiidu poole, tahtes olla osa massist samal ajal näidates end erilisena, teistest paremana. Kuna inimesed on enamasti kergeusklikud, on neid lihtne ära kasutada, eriti seetõttu et paljude jaoks on piir pahede ja vooruste vahel udune. Variserlikkus ja korruptsioon on eksisteerinud läbi aegade ja usun, et need ei kao, see tõttu on oluline olla tähelepanelik. Meie ühiskonnas on näha mitmeid pettusi, kasutatakse silmapetteid ja üldistamise viise, et tavainiesed panna enda juttu uskuma. Pealtnäha ohutu viis inimese petteks on reklaami kampaania. Eriti on seda näha valimistel kui lubatakse palju aga täidetakse vähe. Tartuffe oli endakasupüüdlik tegelane, kelle ahnusel puudusid piirid
minevikuga 3. MAASTIKU MAAL liigid Ideaal maastikumaal (kujutati ette), jumal looduses (kujut jumalat loodusena), topograafiline maal (mingi maakoha täpne kujutamine), kuldajastu ideaalmaastik, heroilised maastikud (range kord ja loogika), linnavaated, meremaalid, ajaliku maailma kujtamine, loodusnähtused, aastaajad, öö ja päeva ringkäik, puutumata loodus, apokalüptilised maalid (maailma lõpp) 4. ZANRIMAAL olustiku maal, kujutavad igapäevaelu vaesed, vooruste kujutamine, pahed, toit ja jook, puhkus, reisimine, muusika, loomade maalimine VanaKreeka kunst 600480 ema arhailine e vanaaeg; 480323ema klassikaline e õitseaeg; 32330maj hellenistlik e hiline aeg Akvedukt veejuhe, mille abil vesi mägedest linna juhiti Ateena akropol alustati ehitamist 5.saj, asus künkal, pidi saama Kreeka ideoloogiline keskus, plaane hakkas tegema Perikles, peaarhitektiks sai Pheidias
Rüütliseisus oli feodaalhierarhia madalaim aste, mis 12. 13. sajandil muutus päritavaks suletud seisuseks, kus feodaali esikpoegadele anti rüütlikasvatus. Rüütlikultuur esindas ilusa, peene elu kultust, tema kõrgaeg oli 12. sajand. Rüütlikirjandus on ilmalik, enamasti rahvaluulest lähtuv, kuid aadliseisusele mõeldud kirjandussuund. Lüürika levis rüütlilaulikute esitusel. Rüütlikirjandusele on omane armastusteema ja daamikultus, ning rüütlielu ja -vooruste idealiseerimine. Rüütlilaul on segapäritoluga, tema juured ulatuvad klassikalisse ladina luulesse, see on mõjutatud keskladina vaimulikust luulest, vagantide ladina- või segakeelsest luulest ning rahvalikust laulust. Ränd- ja rüütellaulikud olid keskaja külades ja lossides rõõmutoojaks. Rüütlilaulu värsid elasid esialgu vaid laulduna ja pandi kirja alles hiljem.Teadaolevalt sai rüütlilaul alguse 11.sajandi lõpul Lõuna-Prantsusmaa arenenuimast piirkonnast Provence'ist
3.Mis on romanss? Romanss on lüüriline instrumentaalsaatega soololaul. 4.Mis on sonett? Sonett on luulevorm,mis pärineb keskaegsest itaalia kirjandusest.Seda võib pidada Euroopa luule levinuimaks kinnisvormiks.Sonetil on 14 värsi rida. 5.Loetle luuleteemad keskajal? Rüütliluule keskajal väljendas elurõõmu,selle teemadeks olid noorus,kaunidus,harmoonia,armastus,seiklus,kirg ja nauding.Iga trubaduuri auasjaks oli lauludega oma daami võluda ning tema vooruste ülistamisel teisi laulikuid ületada 6.Kes olid trubaduurid? Trubaduur oli keskaegne Lõuna-Prantsusmaalt pärit provanssaali luuletaja-rändlaulik,viljeles eeskätt armastusluulet. 7.Kes olid truväärid? Truväär oli Põhja-Prantsusmaa rüütlilaulik,kes luuletas prantsuse keeles.Üks tuntumaid truvääre oli Richard 1 Lõvisüda. 8."Nibelungide laulu" teema,probleemid ja tegelased? "Nibelungide laulu" põhiteemaks võiks pidada reetmist,armastust,kättemaksu,rüütellikust ja
Platon leidis, et vooruse mõistmiseks on tähtsaim ideede õpetus. Tema arvates oli kõigil meeleorganitega tajutavatel asjadel ja nähtustel oma täiuslikud vasted ideed, mis on muutumatud ja tõelised. Silmaga nähtavad ja käega kombatavad asjad on üksnes nende ajalikud ja ebatäiuslikud koopiad. Kõige olulisemaks oli hüve idee. Platon esitas ka oma ettekujutuse ideaalsest riigist, mida juhivad võimekad inimesed filosoofid, kes pidid pühenduma oma võimete ja vooruste arendamisele. Vahepealne korravalvurite klass peab ohjeldama masse vastavalt filosoofidest valitsejate juhtnööridele. Platoni arvates oli olemasolevatest riikidest ideaalilähedane Sparta. Platoni põhiteoseks on dialoog ,,Riik". Aristoteles (384-322 eKr) seevastu ei pidanud õigeks Platoni ideeõpetust. Tema meelest ei saanud ideid ja meeleorganitega tajutavat lahutada eraldiseisvateks asjadeks. Kõige olulisemad olid Aristotelese saavutused loogika vallas. Tema tööd
· Kohustuste eetika (I. Kant) - õiguste ja kohustuste küsimused, isiklikud ja professionaalsed, tegutsemine viisil, et sellest võiks saada üldine seadus, et igaüks võiks käituda samal viisil, teiste väärtustamine, teiste kohtlemine eesmärkidena, mitte vaid vahenditena, tegutsemine viisil nagu elaksime ideaalses maailmas. · Õigused ja õiglus (J. Rawls) - võrdsuse, valiku vabaduse, ja õigluse printsiibid, ressursse tuleb kasutada efektiivselt ja tulemuslikult. · Vooruste eetika (Aristoteles) - Üldised inimlikud voorused äritegevuses, voorused seoses äritegevusega, organisatsioonide ja juhtimisega, eesmärk on areng juhina ja organisatsiooni arendamine, käitumine viisil nagu käituvad vooruslikud inimesed, püüdlemine täiuslikkuse poole. · Hoolimise eetika (C. Gilligan) - vaadatakse (peetakse oluliseks) isiklikke suhteid ja teistest hoolimist, teise perspektiivi lisamine.
analüüsis vene ühiskonda vägagi avameelselt ja kartmaltult, lahates ka selle tumedaid külgi, kuid ei kaotanud kunagi usku Venemaa jumalikku äravalitusse: Dostojevski uskus, et just Venemaa päästab ülejäänud maailma pattudest ja häbist. “Idioot”, nagu ka Dostojevski teised 1860. aastatel ilmunud teosed, kannab endas kirjaniku eriti tugevat ja siiani inimesi kõnetavat filosoofiat. Teose peategelane vürst Lev Nikolajevitš Mõškin on kõikide Dostojevskile tähtsate vooruste kehastus. Ta on siiras, abivalmis, avatud, tagasihoidlik (nagu ka vürsti nimi Mõškin viitab hiirekesele) ja tõstab teiste heaolu alati enda oma ette. Tollane vene ühiskond oli üles ehitatud väärikusele, sotsiaalsetele tavadele ja traditsioonidele, kuid Mõškin nendest kinni ei hoidnud. Ta tegutses puhtalt oma äranägemist mööda, ei hinnanud inimesi nende ühiskonnas välja kujunenud staatuse järgi, vaid analüüsis nende iseloomu ja käitumist vastavalt oma südametunnistusele
äärmustevaheline kesktee. Ei tohi olla näiteks liiga julge, sest see läheb juba hulljulguseks. Ei peaks olema ka liiga arg, sest see võib viia igava eluni või lausa isoleerituseni. Samas võib samal ajal olla väga julge, kuid ka väga arukas. Ka sellised voorused tasakaalustavad teineteist. Liigne julgus võib panna tegema rumalaid tegusid, kuid olles arukas, osatakse vältida suuremaid ohte, mis võivad tekkida ning oma elu või kellegi heaolu ohtu seada. Tuleb saavutada kuldne kesktee vooruste vahel, sest liigne voorus võib muutuda paheks. Riigiõpetuses pooldas Aristoteles niisugust riigivormi, mis ei luba võimu kasutada omakasupüüdlikul eesmärgil, vaid milles riigivõim teenib kogu ühiskonda. Selliseks pidas ta monarhiat, aristokraatiat ja demokraatiat. Paremini sobib inimloomusega nende vormide segu- see on ka hõlpsamini teostatav ning selles pehmendab vaeste ja rikaste vastuolusid jõuka keskkihi olemasolu
1202 - 1204- IV ristisõda 4.Seleta mõisted. patt - Jumalale meelevastane tegu Jumal - maailma looja paradiis - koht, kuhu lähevad õiged peale surma deemonid - kuradi käsilased põrgu - koht, kuhu lähevad patused peale surma saatan - Jumala vastane ketser - katoliku kiriku ja paavsti vastane, Jumala poolt indulgents - patulunastuskiri renessanss - taassünd. Hakati uurima Vana-Rooma ja Vana-Kreeka teoseid, kunsti ja arhdektuuri. humanism - maailmavaade, kus võetakse inimest tema vooruste ja puudustega manufaktuur - käsitöö ettevõte raad - keskaegne linnavalitsus tsunft - keskaegne käsitööliste ühing, kuhu kuulusid ühe valdkonna käsitöölised 5.Kirjuta pikemalt. Araabia kultuuri mõju Euroopale - kompass, püssirohi, , numbrid. Sõnad: sofa, siirup, suhkur, madrats, alkohol, algebra. feodaalne killustatus - kuningas jaotas maa feodaalidele. Need said temast tugevamaks ning ei allunud kuningale. Kodusõjad.
Rig-Veda (Vedad on oma sisu poolest ohvri- ning ülistuslaulud, palved ja loitsud ja neid on neli) Rig-Veda sisaldab otseseid vihjeid taevariigile. Sealt võib lugeda, et taevatee on kardetav ning usklikel tuleb enne sinna saamist seista silmitsi paljude ohtudega nagu näiteks deemonitega, kes on valims neid kõrvaldama, kui nad peaksid õigelt teelt kõtvale kalduma. Rig-Veda järgi on taevas tasu niisuguste vooruste eest nagu range lihtsus, ohvrimeelsus ja andide andmine preestrile. Taevas veedetakse aega laulu ning flöödimängu saatel. Taevas on ka soovilehmad, kes täidavad kõik hingede soovid. Kohutmõistja ja surnute kuningas on Jama. Upanisadid (traktaadid, mis kommenteerivad nelja veedat) Kirjeltatud on pidaevaid ümbersünde ja kannatusi mida inimene iseendale oma käitumisega põhjustab. Ainus viis, kuidas saab vabastada ennast taassünnist on kogu eksistensi olemusliku
tunnetada füüsilist maailma. Sellest kujunes välja Aristotelese tunnetusteooria. Platon pidas kõige olulisemaks hüve ideed. See oli idee, mis tegi arusaadavaks kõik ülejäänud ning mida mõistmata polnud tõeliselt vooruslik käitumine võimalik. Tema jaoks oli ideaalne riik see, kui riiki juhiks üksnes need, kes said hüve ideest aru. Esmalt tuli eraldada võimekad vähem võimekatest. Vähem võimekate osaks jäi töötegemine, esimesed aga pidid pühenduma oma võimete ja vooruste arendamisele. Aristoteles pidas aga ideaalseks riigiks sellist riiki, kus kodanikuõigused kuuluksid eeskätt keskmise jõukusega inimestele. Aristoteles oli Platoni õpilane. Ta pidas väga oma õpetajast lugu, kuid tal kujunesid teistsugused arusaamad maailmast. Aristoteles võttis kõigis valdkondades kokku eelkäijate teadmised ja kujundas neist välja oma seisukohad. Näiteks ei pidanud ta õigeks Platoni ideeõpetust
.............................................15 SISSEJUHATUS...........................................................................3 1 ELULUGU.............................................................................4 2 LOOMING.............................................................................6 3 PLATONI EETIKA JA MORAALIFILOSOOFIA...............................8 3.1 Kõlbelise elukäsitluse üldiseloom.............................................8 3.2 Voorusteõpetus.......................................................................9 3.3 Ideed moraali alusena...........................................................11 3.4 “Riik”...................................................................................12 KOKKUVÕTE............................................................................14 ALLIKAD.................................................................................. 15 SISSEJUHATUS
Lisaks eelnimetatud kolmele allegoorilisele karnivoorile võivad jõudu saada ka surmapatud: uhkus, kadedus, viha, laiskus, kitsidus, prassimine ning liiderlikkus. Enne kui pole suudetud õppida ennast lõpuni tundma, pole õigust süüdistada ümbritsevaid kõlvatuses, vääritus kohtlemises või mõnes muus pahelisuses. Iga inimene on patune alates sünnimomendist, ilma et ta suudaks ise sellele vastu seista. Alles jääb vaid ülesanne rabeleda piltlikult öeldes mudast välja vooruste abil või vajude veel sügavamale, aina lähemale põrgu üheksandale ringile. Vastandumine on paratamatult ühiskonnas esile kerkinud hooti. Tegelikult on ta alati olemas olnud, lihtsalt teatud perioodidel on selle aktuaalsus kodanikkonnas kasvanud. Iseloomulikuks näiteks on barokk mitmemõttelisuse, mängulikkuse, metafooride ja allegooria ajastu, möödapääsmatuiks vastandeiks olid ilus ja inetu, pateetika ja pila, headus ja kurjus
aegade ja sellest on võimatu vabaneda. Orientatsioon on kaasa sündinud ning me ei tohiks kedagi selletõttu hukka mõista. Inimese seksuaalsus ei puutu kellessegi teise ning seni, kuni nad kellelegi füüsiliselt liiga ei tee, ei tohiks me neid avalikult halvustada ega taga kiusata. Igaüks meist on ainulaadne ja omamoodi ning nii palju, kui on maailmas inimesi, on ka erinevaid mõtteid ja arvamusi. Kuid me peame üritama teineteist mõista ja võtma inimesi sellistena, nagu nad on, koos vooruste ja puudustega. Ja kui kõik siin maailmas vaid ühes suunas püüdleks ja kõike vaid ühest valgusest näeks, poleks maailm sugugi nii võrratu ja elamisväärt paik, nagu ta praegu on.
Triik esitas Eesti seltskonnategelaste täisfiguurilisi maale. Suur kolmik sai hävitava kriitika osaks, kergemalt pääses ainult Mägi. Eriti vihased olid noored literaadid August Alle ja August Gailit. Alle kirjutas Triigi kohta: "Taotledes ekspressionistlist loomismeetodit püüab Triik tihtipeale seda edasi anda, millesse raske uskuda: vaadeldes kõiki neid meie kodanlise seltskonna tigeda ja väsinud näoilmega portreedaame, hakkad uskuma, et küll nende pealuud väikekodanliste vooruste sültüdi asemel on laetud resignatsiooni mürgi ja ilmamuredünamiidiga, mis iga silmapilk võib plahvatada ja millele siis katastroof järgneb." Evi Pihlak on Triigi raamatus selle peatüki pealkirjaks pannud "35-aastane konservatiiv". Räägiti, et pärast ränka kriitikat hakkas Triik jooma. Tema hilisem looming pole enam nii huvitav ikka maastikud ja realistlikud portreed. Konservatiiviks jäi ta elu lõpuni. Nikolai Triik suri 1940. aastal ja ta on maetud Paldiski lähedale.
Emotsioonide olemasolule põhineb valedetektori tööpõhimõte. Ajalugu Üks esimesi katseid täpsustada inimese emotsionaalseid protsesse on leitud juba AntiikKreeka filosoofi Empedoklese (492 432 eKr) kirjutistest. Tema arvates taanduvad kõik nähtused neljale algomadusele soe/külm ja kuiv/märg. Ajalugu Emotsioonide esimene põhjalikum analüüs on kirja pandud raamatus ''Nikomachose eetika'', milles Aristoteles arutleb emotsioonide rollist seoses vooruste ja pahedega. Tema arvates peaks inimene vältima oma tunnetes äärmusi ja püsima nö keskteel. Ajalugu 17.sajandi keskel kirjeldas Rene Descartes (15961650) enda raamatus ''Hinge kired'' kuut põhiemotsiooni, milledeks on: üllatus, soov, armastus, rõõm, viha ja kurbus. Põhiemotsioonide teooria kasuks räägib asjaolu, et enamikes maailma eri keeltes leiduvad sõnad, mis tähistavad väikest hulka sagedasti esinevaid emotsioone, näiteks rõõm, kurbus, hirm.
teha, vaid ka anda oma parimat. Kõigi oma meeleliste ning vaimsete jõududega pürgib vooruslik inimene heale. Ta püüab seda saavutada ning otsustab oma konkreetsete tegevuste puhul selle kasuks. 8. Peamisi inimlikke voorusi nimetatakse kardinaalseteks* voorusteks. Nende alla rühmituvad kõik teised voorused ja nad on voorusliku elu tugipunktid. Kardinaalsed voorused on mõistlikkus, õiglus, meelekindlus ja mõõdukus. * ld cardo = `hing, sagar' Jumalike vooruste puhul on vooruse allikas, ajend ja otsene objekt Jumal ise. Nad antakse inimesele koos pühitseva armuga ning nende läbi saadakse võime elada oma elu koos pühima Kolmainsusega. Nad on kristlaste kõlbelise tegevuse alus ja tõukejõud ning nad annavad elu inimlikele voorustele. Nad on tagatis sellele, et inimese olemises on kohal ja toimib Püha Vaim. Jumalikud voorused on usk, lootus ja armastus. 9. Mis on patt? 9
legendilaadseid pärimusi. 13-14.sajandil olid rüütliromaanide põhilised teemad armastus ja sõda, peale selle pidi neis kindlasti esinema fantastiline element. Oma kangelastegusid ei sooritanud rüütel mitte üldrahvalike huvide, vaid isikliku au ja kuulsuse nimel. TRUBADUURIDE LUULE Rüütliluule väljendas elurõõmu, selle teemadeks olid noorus, kaunidus, harmoonia, armastus, seiklus, kirg ja nauding. Iga trubaduuri auasjaks oli lauludega oma daami võluda ning tema vooruste ülistamisel teisi laulikuid ületada. Rüütliluulele oli omane teadlik püüe luuletehnilise täiuslikkuse poole. Võeti kasutusele riim. Trubaduurid lihvisid hoolikalt oma luuletuste stiili ja mitmekesistasid luulevorme. LINNALÜÜRIKA Linnakirjandust iseloomustavad kaine mõistuse ja arukuse võidulepääs ning püüd kujutada argielu, ka selle labaseid ja inetuid külgi. Teosed piitsutavad kohtunike ostetavust, kirikumeeste patuelu ja rikaste ahnust, püüdes juhtida lugejat õigele teele
Eetikateooriate põhitüübid Eetilisi küsimusi uuritakse ja põhjendatakse enamasti mõnest eetilisest teooriast lähtuvalt. Eetikateooriaid jaotatakse tavaliselt kolme põhitüüpi: · Deontoloogiline ehk kohuse-eetika, mis käsitleb peamise eetilise kategooriana kohustust (nt Kanti eetika); · Teleoloogiline ehk tagajärje-eetika, mis vaatleb eetiliste küsimuste puhul eelkõige tegusid ja nende tagajärgi (nt utilitarism, konsekventsialism); · Vooruste eetika ehk iseloomu-eetika, millele vastavalt on eetika ülesandeks inimese loomuse täideviimise võimaldamine (nt Aristotelese eetika ja enamik antiikaja eetikatest). Eetikakoodeks Eetikakoodeksiks nimetatakse tavaliselt mingi kutseala kutse-eetika normide või mingis organisatsioonis omaks võetud kõlbeliste ja sotsiaalsete printsiipide kirjapandud kogu. Professionaalne eetikakoodeks on näiteks arstidel (Hippokratese vanne), juristidel ja ajakirjanikel.
või olemasolevat eetiliste hoiakute kompleksi, nt meditsiinitöötaja ametieetika (arstieetika), spordieetika, ajakirjanduseetika, internetieetika, ärieetika, röövlieetika, külaeetika. Louis P. Pojmani raamatus ,,Eetika. Õiget ja väära avastamas" on eetikale oma seletus. Pojman ütleb, et tema peab eetikana silmas moraali ja moraalifilosoofia valda tervikuna, kuna kahel viimasel on palju ühisjooni. Näiteks tegelevad mõlemad väärtuste, vooruste, prinitsiibide ja praktikatega, ehkki igaüks omal moel. Kahjuks aga ei saa olla ei sotsiaaltöötaja ega ka tavainimene olla ilma moraali ja eetikata. Nagu on teada siis Aristoteles on eetika ristiisa. Maie Tuuliku teoses ,,Eetika ja moraal" on Aristotelesest oma peatükk Aristoteles Moraalne karakter. Me võime õppida eetika teooriaid, lugeda ja arutleda, ometi ei saa me voorusi õppida neile vaid mõeldes, isegi kui pühendaksime nende õppimisele terve oma elu
Küsimus, mis on õigluse olemus ja toime viib arutluseni, milline on parim võimalik poliitiline kord. Siinkohal esitab Platon oma teesi, et filosoofia ja poliitiline võim tuleb omavahel ühendada: ainult siis, kui kuningateks saavad filosoofid või kuningad filosoofideks, siis olevat võimalik õnnestunud poliitiline ühiskond. Platon mõistab ,,filo-soofia" all armastust tõe ja tunnetust kõige üldisemalt, ja teiseks, et tõearmastus on tema jaoks kõigi teiste vooruste, eeskätt aga õigluse vundament. Seetõttu tähendab filosoofivalitsus tema jaoks seda, et riigiametid on nende kontrolli all, kes oma iseloomult ja hariduskäigult on ,,tõekohuslased" ja kes äratundmisest, et õnn pole õigluseta võimalik, teostavad oma võimu õiglaselt ja seega valitsevad kõigile kasutoovalt. Selliseid inimesi võib olla vähe, seega et kõik ülejäänud kodanikud peavad andma valitsemise teadmiseliidi kätesse, sest nad ise ei
Noorsootööd ei peeta teaduseks ja see ei ole hinnas. Eesmärk Aluseks on mure noorte väärtuste pärast,millised inimesed nendest lõpuks tulevad. Noorsootöö keskmeks on identiteet- Mis sorti inimene ma olen? Mis sorti inimene ma tulevikus olen? Mis ma usun,mis on õige mis on vale? Eesmärk- toetada Noorte sotsiaalset ja personaalset arengut selles vanuse etapis siis tuleks hõlmata endas nooruse seisundit ja identiteeti ning selle arengut. Väärtuse ning vooruste arendamist. Järeldus Noorsootöö erineb teistest vormidest koostõi noortega mitte meetodite ega sihtgrupide poolest vaid eesmärgi poolest. Noorsootöö võimaldab ja toetab,et noored inimesed väärtustaksid ja kaalutleksid moraalsete põhimõtete üle. Teha mõistlike ning vajalikke otsuseid mida suudavad säilitada teatud tegevuste läbi. Noorsootöötajad teevad ja loovad suhteid noorte inimestega ; hindavad noori ning tema identiteeti
Seetõttu hakati neid treenima juba noorest peale. 12.-13. sajandit peetakse rüütlikultuuri kõrgajaks, kus väga tähtsal kohal olid moraal truudus ning sellega kaasnev iseloomulik elulaad. Rüütlikultuuris oli olulisel kohal ka meelelahutus. Meelelahutuse alla kuulus näiteks 10.-13. sajandil väljakujunenud turniir ning lisaks veel silmapaistvad kirjanduslikud allikad, nt. kangelaslaulud, rüütliromaanid. Need mängisid väga suurt rolli rüütellike vooruste väljakujunemisel. Keskajal oli usu ja kiriku roll tänapäevasest mõõtmatult olulisem. Kõik inimesed olid usklikud. Usku jagas terve kogukond ja see ei sõltunud isiklikust valikust. Katoliku kirik osales aktiivselt ühiskonnaelus ning valitsemises. Varakeskajal oli kristlus peamiselt linnareligioon ja maaelanikke puudutas see esialgu üsna väge. Alles aasta 1000 paiku võime pidada suuremat osa Euroopa elanikest kristlasteks. Kiriku aluseks olid piiskopkondade võrgustik ja paavstivõim
Turniiridel osalemine; Daamikultus, mis oli ka kogu rüütlikirjanduse keskne teema; abielu seaduslike järglaste saamine, aga armastus pole oluline (eetikaga vastuolus). · Ideaalne rüütel: Truu valitsejale; aus; lubaduse hoidja/täitja; kaitseb naisi, lapsi, vanureid; võitluses õiglane ja vapper Eetilise inimese näidis. · Rüütliromaan: Enamasti värsivormis, nn Arthuri romaan tegelasteks keltide juht Arthur ja tema ümarlauarüütlid. Tema õukond oli vooruste keskus; Püha Graali romaanid õnne ja täiuse sümbol, püha ese. Üldjuhul olid romaanid seotud Püha Graali otsimisega jne. 6. Linnakirjandus Tekkis 13. sajandil ja peegeldab lihtkodanike maailmavaadet. Eesmärgiks oli kujutada argielu kusjuures ka selle inetuid pooli. Kritiseeritakse rikkaid, vaimulikke, võimumehi. Lisaks on äärmiselt oluline see, et tekkisid ülikoolid, millest vanim on Bologna ja edasi juba Oxfordid jne. 7. keskaja draama koos antiikdraama võrdlusega
annaabi.ee 
