Finantsraamatupidamine Eesmärk: Varustada välistarbijaid organisatsiooni finantsseisundit ja (majandus)tegevuse tulemusi iseloomustava infoga. Info kasutajad: Välistarbijad, vähemalt määral sisetarbijad. Ajaline suunitlus: minevik Põhinõue infole: Rangelt määratletav ja kontrollitav Täpsus: andmed täpsed, info põhiliselt monetaarne Objektid: Organisatsioon kui tervik Arvestussüsteem: kahekordne kirjendamine Mõõtühikud: rahalised Reglementeeritus: Reguleeritud riiklike ja rahvusvaheliste normatiivaktidega(raamatupidamise seadus, kohalikud ja rahvusvahelised standardid) MÕISTED: · Kohustus- Raamatupidamiskohuslasel lasuv rahaliselt hinnatav võlg(1. Mis on tekkinud minevikus toimunud sündmuste tagajärjel. 2. Millest vabanemine nõuab eeldatavasti tulevikus ressurssidest loobumist) · Kohustis- Eraõiguslik suhe, milles üks pooltest(võlgnik, deebitor) on kohustatud
Finants- ja juhtimisarvestuse erinevused tunnus finantsarvestus juhtimisarvestus Eesmärk varustada välistarbijaid organisatsiooni finantsseisundit ja majandustegevuse tulemusi iseloomustava infoga varustada ettevõtte sisetarbijaid olulise informatsiooniga otsuste vastuvõtmiseks Infokasutajad välistarbijad, vähemal määral sisetarbijad sisetarbijad Läbiviimine kohustuslik vabatahtlik Ajaline suunitlus minevik suunatud tulevikku Reglementeeritus reguleeritud riiklike ja rahvusvaheliste normatiivaktidega (raamatupidamise seadus, kohalikud ja rahvusvahelised standardid) infotarbijate nõuded ja reglementeeritud ettevõtte sise-eeskirjadega Täpsus andmed täpsed, info põhiliselt monetaarne info saamise kiirus olulisem täpsusest. Info monetaarne ja naturaalühikutes Objekt ettevõte kui tervik ettevõtte üksikud osad Aruandlusperiood kindlaksmääratud vastavalt vajadusele Sõltuvus teistest distsipliinidest
(kantselei, asjaajamistalitus iseseisev struktuuriüksus, üldosakonna allüksus) · suures ettevõttes arhiivitöötajad · väikeettevõttes sekretär, assistent, juhiabi KAASAEGSES ORGANISATSIOONIS · elektrooniline dok.halduse süsteem - dokumendihaldur (asjaajamine, arhiivitöö, infotöötlus, IT) - süsteemihaldur (riist- ja tarkvara hooldus) · muutused tööjaotuses enamik töötajaid vormistab dokumendid ise ASJAAJAMISE HEA TAVA · reglementeeritus (igal dokumendil oma koht) · vastutus nõuetest kinnipidamise eest DOKUMENDIHALDUSE ALUSDOKUMENDID · sisekorraeeskirjad · asjaajamiskord (nõuded loomisest hävitamiseni) · dokumentide loetelu (liigitamine, säilitamine, toimikud) · tööprotsess (dokumendilähetus) - kooskõlastamine, redigeerimine, allkirjastamine, kontroll jne ASJAAJAMISKORD · organisatsioonisisene · lähtub riiklikest normdokumentidest
juhtkonnale, 2) juhtkonna motiveerimine saavutamaks ettevõtte eesmärke, 3) juhtkonna ja allüksuste tegevuse edukuse hindamine. TUNNUS FINANTSARVESTUS JUHTIMISARVESTUS Infokasutajad peamiselt välistarbijad sisetarbijad Läbiviimine kohustuslik vabatahtlik Ajaline suunitlus minevik suunatud tulevikku Reglementeeritus üldised rahvusvahelised infotarbijate nõuded arvestusprintsiibid, RPS Objekt ettevõte kui tervik ettevõtte segmendid (allüksused) Aruandlusperiood kindlaksmääratud vastavalt vajadusele Sõltuvus teistest monodistsiplinaarne interdistsiplinaarne distsipliinidest
- loomine, korraldamine, kasutamine, arhiveerimine, hävitamine - süstemaatiline kontroll dokumentide loomise, kasutamise, eraldamise üle Miks peab teadma asjaajamist? - oluline asutuse töökorralduse jaoks - tagab dokumentide kohta hea ülevaate - lihtsustab dok.ringlust - tagab nõuetekohase vormistuse ja kasutamise Kes tegelevad dok.haldusega? - kantselei - suurettevõttes: arhiivitöötajad; väikeettevõttes: sekretär/assistent Asjaajamise hea tava. - reglementeeritus igal dokumendil oma koht - vastutus nõuetest kinnipidamise eest - dokumentide vormistamine kooskõlas õigusaktidega - operatiivne dok.ringlus Dok.halduse alusdokumendid. - sisekorraeeskirjad - asjaajamiskord (nõuded) - dok.loetelu - tööprotsess Asjaajamiskord sisaldab... - vorminõuded, mallid - allkirjaõiguslikud isikud - menetlemise kord, arhiivinõuded Asjaajamise korraldust reguleerivad normdokumendid? - asjaajamiskorra ühtsed alused
Igaüks on ilmselt pannud tähele, et kui töö on edukas ja leiab tunnustamist, laabub ta justkui iseenesest. Kui aga üks ebaõnnestumine järgneb teisele või kui töö on sisutu, tekib hoolimatus töö suhtes ja käegalöömine. Hügieeni või keskkonna tegurid: töötingimused; palk; suhted kaastöötajatega; staatus; suhted ülemustega; olmeolud; tegevuse reglementeeritus; isiklik elu. juhtimisstiil; Herzbergi uurimused näitasid, et ligikaudu 90% positiivsetest seisukoha-võttudest töö suhtes kuuluvad motivaatorite hulka ja neil põhineb alla 10% negatiivsetest seisukohavõttudest. Teiselt poolt umbes 80% rahulolematuse juhtudest tulenevad töökeskkonna teguritest ja ainult harva mainiti neid kui rahulolu tekitavaid. 11 Herzbergi järgi on inimesel kaks põhivajadust:
Relativismi võib ilmestada järgmise mõistepaari abil: vabadus ja sundus (filosoofias: paratamatus, ka määratus, determineeritus). Piir nende mõistete vahel on subjektiivne, tinglik, mis taandub valdavalt tõlgendamise probleemiks. Ei saa väita, et seal kus lõpeb vabadus (kus ta lõpeb?), algab sundus, või vastupidi. Nagu tavaelus nii ka mõtlemises, vabadus ja sundus põimuvad teineteisega. Vabaduses on improvisatsioon ja loominguline mõte, sunduses seevastu reglementeeritus ja piirangud eeskirjadega, määrustega, reeglitega, seadustega jne. Olenevalt rollist, ülesandest, eesmärgist, millele on suunatud inimese tegevus, võivad vabaduse (improvisatsiooni, loomingulise mõtte) ja sunduse (determineeritus, reglementeeritus) proportsioonid olla erinevad, kallutatud kord ühele (näit., vabakutseline kirjanik, ajakirjanik, kunstnik, muusik, näitleja jt.), kord teisele poole (näit., ametnik, poliitik, ärimees, diplomaat jne.)
sisu. Ainult töö ise saab olla töö motivaatoriks. (Aedma: 2001) Motivaatoriteks peab F. Herzberg: · edukust töös (saavutused) · saavutuste tunnustamist · töö huvitavust ja sisukust · töö vastutusrikkust ja tähtsust · ametialast tõusu (sh ka meelepärast ametivahetust) ja tähtsamate ülesannete saamist arenguperspektiive Hügieeni- ehk keskkonnategurid: töötingimused, suhted kaastöötajatega, suhted ülemustega, tegevuse reglementeeritus, juhtimisstiil, palk, staatus, olmeolud, isiklik elu. (Aedma: 2001) Herzberg väidab, et inimesel on kaks põhivajadust: esimene on vajadus kasutada oma võimeid (motivaatoreid) ja teine inimese vajadus on vältida ebameeldivusi (töökeskkonnaga seotud tegurid). Juhtimisprobleemiks on see, kuidas käivitada motivaatorite virgutav toime ja kõrvaldada hügeenitegurite pärssiv mõju. (Aedma: 2001) Herzbergi järgi on motiveerivaks järgmised juhtimisvõtted:
Minevik. Informatsiooni ettevalmistamine, Aruandlus selle kohta, mis on planeerimiseks ja otsuste toiminud. langetamiseks Objektid Ettevõtte tegevuse segmendid (tooted Ettevõte kui terviklik ja tootegrupid, müügipiirkonnad, majandusüksus. vastutusvaldkonnad jt.) või strukturaalsed allüksused. Reglementeeritus On reglementeeritud organisatsiooni Reguleeritud riiklike õigusaktidega siseste instruktsioonidega, (raamatupidamise seadus, planeerimis- ja aruandlusskeemidega. juhendid, standardid). Eesmärk Objektiivne pilt ettevõttesisesest Õige ja õiglase hinnangu andmine majandustulemuse kujundamisest. ettevõtte majandustulemuse kohta. 3 Mis on kulukäitur, kuluobjekt (-kandja), kulukoht, kululiik?
sajandi lõpp I sajand eKr), neopütagoreism (I sajand eKr III sajand pKr). 2.2 Pythagorase kool Pythagoras lõi oma organisatsiooni Lõuna-Itaalia Kreeka koloonias Krotoni linnas. Ordu oli midagi religioosse organisatsiooni ja filosoofilise ühenduse vahepealset. Viidi läbi religioosseid harjutusi, valitses müsteeriakultus ja askeetlik distsipliin. Harrastati ka kunste gümnastikat, muusikat, tegeldi arstimisekunsti ja teadustega. Koolis valitses range reglementeeritus tõusti enne päikesetõusu, siis meenutati eelmise päeva sündmusi, sest eilne on tänasega tihedalt seotud. Edasi mindi mereranda päikesetõusu jälgima. Õhtul võeti aga taas kokku möödunud päev ja mõeldi läbi toimunu: kuidas päev veedeti, mida tehti, mis tegemata jäi. Koolis kehtisid rohkem ettekirjutused. Näiteks: lahkudes ära vaata tagasi; jalanõusid jalga pannes alusta paremast, jalgu pestes vasakust jalast; pääsukesi ei tohi majas pidada; tuld ei
kes on Pythagorase nime vaid mõnel korral maininud, on temalt üsna palju ideid üle võtnud. PYTHAGORASE KOOL Pythagoras lõi oma organisatsiooni Lõuna-Itaalia Kreeka koloonias Krotoni linnas. Ordu oli midagi religioosse organisatsiooni ja filosoofilise ühenduse vahepealset. Viidi läbi religioosseid harjutusi, valitses müsteeriakultus ja askeetlik distsipliin. Harrastati ka kunste - gümnastikat, muusikat, tegeldi arstimisekunsti ja teadustega. Koolis valitses range reglementeeritus - tõusti enne päikesetõusu, siis meenutati eelmise päeva sündmusi, sest eilne on tänasega tihedalt seotud. Edasi siirduti mereranda päikesetõusu jälgima. Õhtul võeti aga jälle kokku möödunud päev ja mõeldi läbi toimunu: kuidas päev veedeti, mida tehti, mis tegemata jäi. Koolis kehtisid rohked ettekirjutused. Mõned näited: lahkudes ära vaata tagasi; jalanõusid jalga pannes alusta paremast, jalgu pestes vasakust jalast; pääsukesi ei tohi majas pidada etc
Motivaatorid: o saavutuste tunnustamine; o edukus töös (saavutused); o töö huvitavus ja sisukus; o töö vastutusrikkus ning tähtsus; o ametialane tõus (sh meelepärane ametivahetus); o arenguperspektiivid. Tööga rahulolematuse e. keskkonnategurid: o töötingimused; o suhted kaastöötajatega; o suhted ülemusega; o tegevuse reglementeeritus; o juhtimisstiil; o palk; o staatus; o olmeolud; o isiklik elu. Keskkonnateguris seostuvad negatiivsete tunnete, kogemuste ja töökeskkonnaga. Rahulolu tööga saab suurendada motivatsiooni mõjutavaid tegureid täiustades. Ainult keskkonnateguritele tuginedes tööga rahulolu suurendamise eesmärki ei saavutata. Teooria on paremini kohaldatav teenistujatele kui töölistele.
täiskasvanu moodi töötegemine tundub ihaldusväärsena. Koolielu käsitlemises on kool endiselt laste igakülgne kasvataja, juhendaja, õigele rajale suunaja. Ent kui varem oli raamatu kangelane kuulekas õpilane, siis nüüd võtab ta kooli suhtes selgelt kriitilise hoiaku (J.Rannap "Salu Juhan ja ta sõbrad"). Silmakirjalik kasvatustöö (sõnades kutsutakse lapsi aktiivsusele, aga omaalgatuse ilmingud surutakse raamidesse), liigne reglementeeritus, õpetaja eesmärk suunata lapsi "õigeid" ideid väljendama jne peegeldavad kooli kui autoritaarset asutust. Kirjanikud kasutavad koolist ja õpetajatest kõneldes vahedat satiiri. Tekkinud suund jätkub 70ndate proosas. Võrdlemisi irooniline J. Rannapi "Agu Sihvka annab aru" paneb naeruks formaalse pioneeritöö ja näitab koolipoisse ettevõtlike ning tragide maailmaavastajate ja katsetajatena, kutsudes täiskasvanuid neid mõistma
Ajaline suunitlus: minevik (aruannetes kajastatakse sündmusi, mis on olnud) Põhinõue infole: rangelt määratletav ja kontrollitav Täpsus: andmed täpsed, monetaarsed (võetakse ainult dokumentidel olev info) Objektid: organisatsioon kui tervik (aruandeid ei koostata osakondade, allüksuste kohta) Arvestussüsteem: kahekordne kirjendamine Mõõtühikud: rahalised (monetaarne) Info esitamise sagedus: perioodiline, korrapärane (kuu, kvartal) Reglementeeritus: reguleeritud normatiivaktidega Kohustuslikkus: kohustuslik FINANTSARVESTUSE PRINTSIIBID Arvestusprintsiibid on fikseeritud seadustes. Järgnevad arvestusprintsiibid: Majandusüksuseprintsiip- ettevõte eksisteerib enda huvides, lahus omanike, klientide huvidest. Raamatupidamises arvestatakse tema vara, kohustis lahus omanike, klientide omast. (valitsusele kuuluva krediitkaardi kasutamine tavainimesel)
1. Tööga rahulolu tegurid = MOTIVAATORID (motivatsioonifaktorid) · Saavutuste tunnustamine · Edukas töös (saavutused) · Töö huvitavus ja sisukus · Töö vastutusrikkus ning tähtsus · Ametialane tõus · Arenguperspektiivid 2. Tööga rahuolematuse tegurid = hügieenitegurid (hügenifaktorid) · Töötingimused · Suhted töökaaslastega · Suhted ülemustega · Tegevuse reglementeeritus · Juhtimisstiil · Palk · Staatus · Olmeolud · Isiklik elu Rahulolu tööga saab suurendada motivatsiooni mõjutavaid tegureid täiustades. Ainult hügieenifaktoritele tuginedes seda eesmärki ei saavutata. 17.Defineerige organisatsioonikultuuri olemust. I. Organisatsioonikultuur on väärtuste, normide, hoiakute ja põhimõtete kogum, millest organisatsioon lähtub oma igapäevases tegevuses
Hoopis teises ühiskonnas kasvanud ja koolis käinud teatriinimestel tuli uudse koolitaja rolliga kohaneda ja ise kõigepealt välkkiirelt ümber õppima asuda. Vabariigi kunstialaste töötajate nõupidamisel leiti: „Selleks, et kasvatada kunstivormidega teisi, peab ise olema ideeliselt veendunud, peab põhjalikult tundma marksistlikku teadust ühiskonnast.” (ERA, f R-1205, n 2, s 475, l 35). Kogu teatrielu iseloomustas küllaltki jäik reglementeeritus: näiteks 1946. aasta ÜK(b)P KK, s.t. üleliidulise otsusega „Draamateatrite repertuaarist ja selle parandamise abinõudest” tõrjuti mängukavast välja Lääne näidendid. Ideoloogiline surve kultuurielule tugevnes veelgi seoses külma sõja kujunemisega. 1949. aastal avaldati „Pravdas” artikkel „Ühest antipatriootlikust teatrikriitikute rühmast”. Ainuõigeks kunstiliseks laadiks tunnistati ametlikult nn
Eesmärk: Varustada välistarbijaid organisatsiooni finantsseisundit ja (majandus)tegevuse tulemusi iseloomustava infoga Info kasutajad: Välistarbijad, vähemal määral sisetarbijad Ajaline suunitlus: Minevik Põhinõue infole: Rangelt määratletav ja kontrollitav Täpsus: Andmed täpsed, info põhiliselt monetaarne Objektid: Organisatsioon kui tervik Arvestussüsteem: Kahekordne kirjendamine Mõõtühikud: Rahalised Info esitamise (aruandluse) sagedus: Perioodiline, korrapäraselt Reglementeeritus: Reguleeritud riiklike ja rahvusvaheliste normatiivaktidega (raamatupidamiseseadus, kohalikud ja rahvusvahelised standardid) Kohustuslikkus: Kohustuslik kõigile (Täpsemalt sätestatud RPs §2) Sõltuvus teistest distsipliinidest: Monodistsiplinaarne (S.t ei ole sõltuv teistest majanduse distsipliinidest nagu rahandus, statistika, operatsioonianalüüs jt) 6. Mõisted: Vara: raamatupidamiskohustuslasele kuuluv rahaliselt hinnatav asi või õigus, mis on
hügieeniteguriteks ehk keskkonnateguriteks). Motivaatoriteks on: - saavutuste tunnustamine - edukus töös (saavutused) - töö huvitavus ja sisukus - töö vastutusrikkus ja tähtsus - ametialane tõus (sh meelepärane ametivahetus) - arenguperspektiivid Tööga rahulolematuse e keskkonnateguriteks oon: - töötingimused - suhtes kaastöötajatega - suhted ülemusega - tegevuse reglementeeritus - juhtimisstiil - palk - staatus - olmeolud - isiklik elu 25. Milliseid tasusid nimetatakse sisemisteks tasudeks? - saavutamise tunne - enesekiitus - rahulolu tööst - sisemine arenemine - oma staatuse tunnetamine. 26. Milliseid tasusid nimetatakse kaudseteks tasudeks? Kuidas jagunevad kaudsed tasud? Slidedel on kaudsete tasude asemel välimised tasud (antakse inimesele kellegi teise poolt, üldjuhul organisatsiooni poolt
keskkonnateguriteks. · Motivaatorid: - saavutuste tunnustamine; - edukus töös (saavutused); - töö huvitavus ja sisukus; - töö vastutusrikkus ning tähtsus; - ametialane tõus (sh meelepärane ametivahetus); - arenguperspektiivid. · Tööga rahulolematuse e. keskkonnategurid: - töötingimused; - suhted kaastöötajatega; - suhted ülemusega; - tegevuse reglementeeritus; - juhtimisstiil; - palk; - staatus; - olmeolud; - isiklik elu. · Keskkonnateguris seostuvad negatiivsete tunnete, kogemuste ja töökeskkonnaga. Rahulolu tööga saab suurendada motivatsiooni mõjutavaid tegureid täiustades. · Ainult keskkonnateguritele tuginedes tööga rahulolu suurendamise eesmärki ei saavutata. · Teooria on paremini kohaldatav teenistujatele kui töötajatele. 28
o Arenguperspektiivid Tööga rahulolematuse tegurid – hügieenitegurid ehk keskkonnategurid (tulenevad keskkonnast) o Töötingimused o Palk o Suhted kaastöötajatega o Staatus o Suhted ülemusega o Olmeolud o Tegevuse reglementeeritus o Isiklik elu o Juhtimisstiil o o Keskkonnategurid seostuvad negatiivsete tunnete, kogemuste ja töökeskkonnaga. Rahulolu tööga saab suurendada motivatsioonitegureid täiustades. Teooria on paremini kohaldatav teenistujatele kui töölistele. 148. J. Hackmani ja G. Oldhami töö omaduste teooria põhiseisukohad TÖÖTSOONI LAIENDAMINE – tööulatuse suurendamine
Keskkonnast tulenevad tegurid nim. hügieeniteguriteks ehk. keskkonnateguriteks. Motivaatorid: - saavutuste tunnustamine; - edukus töös (saavutused); - töö huvitavus ja sisukus; - töö vastutusrikkus ning tähtsus; - ametialane tõus (sh meelepärane ametivahetus); - arenguperspektiivid. Tööga rahulolematuse e. keskkonnategurid: - töötingimused; - suhted kaastöötajatega; - suhted ülemusega; - tegevuse reglementeeritus; - juhtimisstiil; - palk; - staatus; - olmeolud; - isiklik elu. Keskkonnateguris seostuvad negatiivsete tunnete, kogemuste ja töökeskkonnaga. Rahulolu tööga saab suurendada motivatsiooni mõjutavaid tegureid täiustades. Ainult keskkonnateguritele tuginedes tööga rahulolu suurendamise eesmärki ei saavutata. Teooria on paremini kohaldatav teenistujatele kui töötajatele. 29 Defineerige organisatsioonikultuuri olemust. +
- töö huvitavus ja sisukus; 299. - töö vastutusrikkus ning tähtsus; 300. - ametialane tõus (sh meelepärane ametivahetus); 301. - arenguperspektiivid. · Tööga rahulolematuse tegurid. Keskkonnast tulenevad tegurid nim. hügieeniteguriteks ehk. keskkonnateguriteks. 302. - töötingimused; 303. - suhted kaastöötajatega; 304. - suhted ülemusega; 305. - tegevuse reglementeeritus; 306. - juhtimisstiil; 307. - palk; 308. - staatus; 309. - olmeolud; 310. - isiklik elu. · Keskkonnategurid seostuvad negatiivsete tunnete, kogemuste ja töökeskkonnaga. Rahulolu tööga saab suurendada motivatsiooni mõjutavaid tegureid täiustades. · Ainult keskkonnateguritele tuginedes tööga rahulolu suurendamise eesmärki ei saavutata. · Teooria on paremini kohaldatav teenistujatele kui töötajatele.
375. 70. F.Hezbergi Kahe-faktori teooria põhiseisukohad 376. Tööga rahulolu tegurid on seotud tööga motivaatorid (saavutuste tunnustamine, edukus töös, huvitavus ja sisukus, vastutusrikkus ja tähtsus, ametialane tõus, arenguperspektiivid) 377. Tööga rahulolematuse tegurid on keskkonnast tulenevad tegurid keskkonnategurid (töötingimused, suhted töökaaslastega, suhted ülemustega, tegevuste reglementeeritus, juhtimisstiil, palk, staatus, olmeolud, isiklik elu). Keskkonnateguris seostuvad negatiivsete tunnete, kogemuste ja töökeskkonnaga. Rahulolu tööga saab suurendada motivatsiooni mõjutavaid tegureid täiustades. 378. 71. J.Hackman´i ja G.Oldham´i Töö Omaduste teooria põhiseisukohad 379. Töötsooni laiendamine. Üks võimalusi spetsialiseerimisest tulenevate puuduste kõrvaldamiseks on töötsooni horisontaalne laiendamine tööulatuse suurendamise kaudu. 380
marketingi. 5) Inflatsiooni peatamiseks või aeglustamiseks on riigivõimul mitmeid võimalusi. Esiteks, ettevõtjaid palutakse piirata palkade ja hindade tõusu, teiseks, kehtestatakse palga ja hinna soovitavad piirmäärad, kolmandaks, külmutatakse hinnad ja palgad teatud perioodiks. Tehnoloogiline keskkond (tehnoloogia areng, uued arenevad tegevusalad, reglementeeritus standardid, ohutus- ja tarbijakaitsenõuded, transpordi areng üldiselt ja piirkonnas). Tehnoloogiline keskkond koosneb jõududest, mis genereerivad uusi tehnoloogiaid, pakkudes sellega eeldusi uute toodete ja turuvõimaluste tekkeks. Looduslik keskkond (loodusvarade olemasolu, ammendumine, saastatus, looduskasutuse reguleerimine). Ökoloogilisse keskkonda kuuluvad loodusressursid, mis on turunduse sisendiks või mida turundustegevus mõjutab.
• Tööga rahulolematuse tegurid. Keskkonnast tulenevad tegurid – nim. hügieeniteguriteks ehk. keskkonnateguriteks. • Motivaatorid: - saavutuste tunnustamine; - edukus töös (saavutused); - töö huvitavus ja sisukus; - töö vastutusrikkus ning tähtsus; - ametialane tõus (sh meelepärane ametivahetus); - arenguperspektiivid • Tööga rahulolematuse e. keskkonnategurid: - töötingimused; - suhted kaastöötajatega; - suhted ülemusega; - tegevuse reglementeeritus; - juhtimisstiil; - palk; - staatus; - olmeolud; - isiklik elu. • Keskkonnateguris seostuvad negatiivsete tunnete, kogemuste ja töökeskkonnaga. Rahulolu tööga saab suurendada motivatsiooni mõjutavaid tegureid täiustades. • Ainult keskkonnateguritele tuginedes tööga rahulolu suurendamise eesmärki ei saavutata. • Teooria on paremini kohaldatav teenistujatele kui töölistele. 71. J.Hackman´i ja G.Oldham´i Töö Omaduste teooria põhiseisukohad
kohustused. Seetõttu inrtessikulud muutuvad sageli koos turu intressimääradega, mille tõttu tekivad raskused aktivate struktuuri ja hindade kujundamisel. Omakapitali osatähtsus on väike. 6. Suurem osa aktivatest on esindatud finantsnõuetena. 7. Põhivara osatähtsus aktivates ja püsikulude osatähtsus kogukuludes on suhteliselt väike. 8. Erinevate riskide, sealhulgas spetsiifiliste pangariskide lai spekter. 9. Tegevuse kõrge reglementeeritus ja tugev keskpanga kontroll. 10. muud. Kommertspankade põhitüübid: 1. toodete ja teenuste tunnuste järgi: · universaalsed · spetsialiseeritud: hüpoteegi-, investeerimis-, innovatsiooni-, väliskaubanduspangad. 17 2. klientide tunnuse järgi: · jaepangad · hulgipangad 3. territoriaalse tunnuse järgi: · kohalikud (regionaalsed) pangad
tootmine (12. - 13. sajand). Keskaja käsitöö areng: 1. Itaalias kõige varem, hiljem Ida Euroopas. Käsitöö andamina lihtrahvalt (külad, kloostrid). 2. Linnakäsitöö, elukutselised käsitöölased. 3. Käsitöö maale tagasi, ettevõtja, kes kasutab odavat tööjõudu maal ning kvaliteet halveneb. Turg odavama kanga jaoks, kangas kõikidele. Käsitöö spetsialiseerus tugevalt keskaja jooksul. Tsunftikord, mis tagas meistrile kindla sissetuleku, sellest ka tugev reglementeeritus. Mahult suurim tööstusala tekstiil, kaubandusest moodustas poole. Olulisim kalev. Vaja head villa. Turul lai valik erinevaid kangaid. Punane kalev eriti hinnatud. Madalmaad, Põhja Prantsusmaa hinnatud tööstusriigid. 8 Hiljem 14. sajandil hakkasid langema, sest hiliskeskajal muutus nõudlus, hakati tahtma odavamat ja lihtsas stiilis riiet. Kalevi tähtis piirkond ka Põhja Itaalia, Firenze (15 20 000 kangast)
2. Info tarbijad Finantsarvestus varustab äriväliseid tarbijaid infoga. Kulu- ja juhtimisarvestus ettevõtte eritaseme juhid. 3. Rõhuasetus Finantsarvestuse aruanded annavad üldpildi kogu organisatsioonist. Kulu- ja juhtimisarvestuse fookuses on organisatsiooni allosad. 4. Ajaline suunitlus Finantsarvestuse aruanded peegeldavad seda infot, mis juhtus minevikus. Kulu- ja juhtimisarvestus on kontsentreeritud nii tuleviku kui mineviku infole. 5. Seaduslikud nõuded (reglementeeritus) Finantsarvestuse puhul on nõue pidada arvestust igal aastal. Arvestust tuleb pidada kontodel ja vastavalt seadusele. Kulu- ja juhtimisarvestuse puhul on arvestuse pidamine vabalt valitav. Näiteks info kasutamisest saadav tulu peab ühtima tema kogumisele kulutatud kuluga. 6. Täpsus Finantsarvestuse puhul peab arvestus olema täpne, sest välistarbijale peab olema usaldus publitseeritud aruannetest. Juhtimisarvestus kasutatakse mittemonetaarset infot, sest
valitsuse suhted ettevõtlusega ettevõtluse valitsusepoolne toetus võib olla subsiidiumide, soodustuste, lepingute ja uurimistööde näol; seadusandlus, mis mõjutab otseselt turundust marketerid ei pea olema juristid, kuid nad peavad olema teadlikud seadustest, mis reguleerivad turundust; inflatsiooni peatamiseks või aeglustamiseks on riigivõimul mitmeid võimalusi. Tehnoloogiline keskkond (tehnoloogia areng, uued arenevad tegevusalad, reglementeeritus standardid, ohutus- ja tarbijakaitsenõuded, transpordi areng üldiselt ja piirkonnas). Tehnoloogiline keskkond koosneb jõududest, mis genereerivad uusi tehnoloogiaid, pakkudes sellega eeldusi uute toodete ja turuvõimaluste tekkeks. Looduslik keskkond (loodusvarade olemasolu, ammendumine, saastatus, looduskasutuse reguleerimine). Ökoloogilisse keskkonda kuuluvad loodusressursid, mis on turunduse sisendiks või mida turundustegevus mõjutab.
organisatsioon tervikuna Arvestussüsteem Kahekordne kirjendamine Iga kasulik süsteem Mõõtühikud Rahalised Iga kasulik rahaline või mitterahaline mõõtühik Info esitamise sagedus Perioodiline, korrapäraselt Vajaduse tekkimisel, ka korrapäratult Reglementeeritus Riiklikud ja rahvusvahelised Organisatsiooni sise-eeskirjad, normatiivaktid kriteeriumiks on kasulikkus Kohustuslikkus On kohustuslik Ei ole kohustuslik Sõltuvus teistest Monodistsiplinaarne Interdistsiplinaarne, seotud distsipliinidest majandusteaduse, rahanduse,
enesekontrolli ja paindlikkuse vahel. Jagatakse kaheks: õitseng ja hiline küpsus ehk stabiilsus. 88 VI. Aristokraatia: heas seisukorras, tugeval järjel. Tähelepanu mineviku saavutustel, mitte tuleviku visioonidel. Eesmärgiks inimestevahelised suhted ja konfliktidest hoidumine. Probleemiks liigne reglementeeritus. VII. Eelbürokraatia: inimestevaheliste suhete kaos organisatsioonis. Võimekad lahkuvad. Organisatsiooni päästmiseks on vaja radikaalselt muuta juhtimisstiili, organisatsioonikultuuri ja protseduure. VIII. Bürokraatia: nn ajusurmas ettevõte, mida hoitakse üleval lisasubsideerimise abil. Organisatsiooni juhivad rituaalid, mitte mõistus. Keskendub ellujäämisele, mitte teenuste pakkumistele. IX
Formaalsed organisatsioonid: bürokraatia Esimesena kirjeldas Max Weber, kui erilist organisatsioonitüüpi, mida iseloomustavad ratsionaalsus ja efektiivsus suuremahuliste ülesannete täitmisel ja inimeste suur arv. Bürokraatia ideaaltüüpi iseloomustavad järgmised tunnused: org.-ni ülesannete kindlaksmääratus 56 töötamise baseerumine ametialasel kompetentsil hierarhiline ülesehitus tegevuse täpne reglementeeritus isiklike ja organisatsiooni ressursside eraldatus ametikohad pole päritavad ega püsivad Dokumenteerimise põhimõte, tegevuse kirjalik fikseerimine ja kirjalik asjaajamise kord Formaalsed organisatsioonid: bürokraatia · Positiivsed jooned: Tulemuslik tööjaotus Onupojapoliitika vältimine Kindlaksmääratud käsuahel · Negatiivsed jooned: Ebaefektiivne suhtlemine Liigne formaalsus
langetamiseks Objektid Ettevõtte kui terviklik Ettevõtte tegevuse segmendid majandusüksus (tooted, tootegrupid, müügipiirkonnad) või struktuursed allüksused Reglementeeritus Reguleeritud riiklike On reglementeeritud õigusaktidega (RTJ, juhendid, organisatsiooni siseste standardid) instruktsioonidega, planeerimis ja aruandeskeemidega
annaabi.ee 
