Finantsraamatupidamine Eesmärk: Varustada välistarbijaid organisatsiooni finantsseisundit ja (majandus)tegevuse tulemusi iseloomustava infoga. Info kasutajad: Välistarbijad, vähemalt määral sisetarbijad. Ajaline suunitlus: minevik Põhinõue infole: Rangelt määratletav ja kontrollitav Täpsus: andmed täpsed, info põhiliselt monetaarne Objektid: Organisatsioon kui tervik Arvestussüsteem: kahekordne kirjendamine Mõõtühikud: rahalised Reglementeeritus: Reguleeritud riiklike ja rahvusvaheliste normatiivaktidega(raamatupidamise seadus, kohalikud ja rahvusvahelised standardid) MÕISTED: · Kohustus- Raamatupidamiskohuslasel lasuv rahaliselt hinnatav võlg(1. Mis on tekkinud minevikus toimunud sündmuste tagajärjel. 2. Millest vabanemine nõuab eeldatavasti tulevikus ressurssidest loobumist) · Kohustis- Eraõiguslik suhe, milles üks pooltest(võlgnik, deebitor) on kohustatud teisele poolele(võla...
Otsuste vastuvõtmiseks saadav informatsioon peab olema otsustajale arusaadav. Juhtimisarvestus on seotud eelkõige järgmiste küsimuste lahendamisega: 1) kulude jaotamine ja kuluhälbed (erinevus eelarvest); 2) kulude käitumine tegevuse muutumisel; 3) eelarvete koostamine. Juhtimis- ja finantsarvestus on teatud mõttes paralleelselt funktsioneerivad majandusarvestuse liigid, mille peamiseks erinevuseks on kasutajaorientatsioon ja reglementeeritus. Juhtimisarvestuses kasutatakse aktiivselt ka finantsarvestuse infot. Olemuselt on juhtimisarvestus laiahaardelisem.
(kantselei, asjaajamistalitus iseseisev struktuuriüksus, üldosakonna allüksus) · suures ettevõttes arhiivitöötajad · väikeettevõttes sekretär, assistent, juhiabi KAASAEGSES ORGANISATSIOONIS · elektrooniline dok.halduse süsteem - dokumendihaldur (asjaajamine, arhiivitöö, infotöötlus, IT) - süsteemihaldur (riist- ja tarkvara hooldus) · muutused tööjaotuses enamik töötajaid vormistab dokumendid ise ASJAAJAMISE HEA TAVA · reglementeeritus (igal dokumendil oma koht) · vastutus nõuetest kinnipidamise eest DOKUMENDIHALDUSE ALUSDOKUMENDID · sisekorraeeskirjad · asjaajamiskord (nõuded loomisest hävitamiseni) · dokumentide loetelu (liigitamine, säilitamine, toimikud) · tööprotsess (dokumendilähetus) - kooskõlastamine, redigeerimine, allkirjastamine, kontroll jne ASJAAJAMISKORD · organisatsioonisisene · lähtub riiklikest normdokumentidest · arvestab konkreetse organisatsiooni vajadusi, tingimusi
juhtkonnale, 2) juhtkonna motiveerimine saavutamaks ettevõtte eesmärke, 3) juhtkonna ja allüksuste tegevuse edukuse hindamine. TUNNUS FINANTSARVESTUS JUHTIMISARVESTUS Infokasutajad peamiselt välistarbijad sisetarbijad Läbiviimine kohustuslik vabatahtlik Ajaline suunitlus minevik suunatud tulevikku Reglementeeritus üldised rahvusvahelised infotarbijate nõuded arvestusprintsiibid, RPS Objekt ettevõte kui tervik ettevõtte segmendid (allüksused) Aruandlusperiood kindlaksmääratud vastavalt vajadusele Sõltuvus teistest monodistsiplinaarne interdistsiplinaarne distsipliinidest
- loomine, korraldamine, kasutamine, arhiveerimine, hävitamine - süstemaatiline kontroll dokumentide loomise, kasutamise, eraldamise üle Miks peab teadma asjaajamist? - oluline asutuse töökorralduse jaoks - tagab dokumentide kohta hea ülevaate - lihtsustab dok.ringlust - tagab nõuetekohase vormistuse ja kasutamise Kes tegelevad dok.haldusega? - kantselei - suurettevõttes: arhiivitöötajad; väikeettevõttes: sekretär/assistent Asjaajamise hea tava. - reglementeeritus igal dokumendil oma koht - vastutus nõuetest kinnipidamise eest - dokumentide vormistamine kooskõlas õigusaktidega - operatiivne dok.ringlus Dok.halduse alusdokumendid. - sisekorraeeskirjad - asjaajamiskord (nõuded) - dok.loetelu - tööprotsess Asjaajamiskord sisaldab... - vorminõuded, mallid - allkirjaõiguslikud isikud - menetlemise kord, arhiivinõuded Asjaajamise korraldust reguleerivad normdokumendid? - asjaajamiskorra ühtsed alused
Tartu Ülikool Pärnu kolledz Majandusteadus Aivo Koplus AÜ 1.a MOTIVATSIOON Referaat Juhendaja: (Sirje Tammiste) PÄRNU 2009 Sisukord Sisukord............................................................................................................................2 Sissejuhatus...................................................................................................................... 3 1. Protsess..........................................................................................................................4 Kokkuvõte...................................................................................................................... 13 KASUTADUD KIRJANDUS........................................................................................14 2 Sissejuhatus Organisatsioonis...
Ilmar Lilleorg Loogika vihik 2003 4. MÕTLEMISE PÕHIREEGLID. Nimetades olulisemaid ja üldisemaid mõtlemise printsiipe loogika seadusteks (ka mõtlemise seadusteks), väljendatakse püüdu omistada nendele lausetele suuremat tähtsust. On tavaks, et isegi teaduslikes tekstides eelistus on antud seadusele ja reegel on sootuks teisejärguline. Selline seisukohavõtt on iseloomulik vulgaar-materialistlikule arusaamale mõtlemise ja teadvuse küsimustes, mille kohaselt viimane on deterministlikult (põhjuslikult) tingitud sellest maailmast, milles toimivad inimese formuleeritud seadused ja printsiibid. Teisalt, loogika põhiseadustest on nois raamatuis kirjutatud kõikidel aegadel, alates Aristotelesest ja, nähtavasti lugupida...
sisu. Ainult töö ise saab olla töö motivaatoriks. (Aedma: 2001) Motivaatoriteks peab F. Herzberg: · edukust töös (saavutused) · saavutuste tunnustamist · töö huvitavust ja sisukust · töö vastutusrikkust ja tähtsust · ametialast tõusu (sh ka meelepärast ametivahetust) ja tähtsamate ülesannete saamist arenguperspektiive Hügieeni- ehk keskkonnategurid: töötingimused, suhted kaastöötajatega, suhted ülemustega, tegevuse reglementeeritus, juhtimisstiil, palk, staatus, olmeolud, isiklik elu. (Aedma: 2001) Herzberg väidab, et inimesel on kaks põhivajadust: esimene on vajadus kasutada oma võimeid (motivaatoreid) ja teine inimese vajadus on vältida ebameeldivusi (töökeskkonnaga seotud tegurid). Juhtimisprobleemiks on see, kuidas käivitada motivaatorite virgutav toime ja kõrvaldada hügeenitegurite pärssiv mõju. (Aedma: 2001) Herzbergi järgi on motiveerivaks järgmised juhtimisvõtted:
KORDAMINE EKSAMIKS Kordamisküsimused arvestuseks. Arvestuses on vastused on antud variantidena ja väidetena, õigele tuleb ring ümber tõmmata. 1 Millega tegeleb juhtimisarvestus? Juhtimisarvestus ehk otsusepõhjenduslik majandusarvestus (managerial accounting ehk management accounting) peab tagama juhtimisosuste langetamiseks vajaliku info. Hõlmab endas spetsiifilisi meetodeid, protseduure ja võtteid, mille eesmärgiks on anda juhtkonnale ettevõtte juhtimiseks vajalikku infot. Juhtimisarvestuse spetsialisti ülesandeks on info/andmete kogumine, analüüsimine, tõlgendamine ning aruannete koostamine, mis võimaldaks juhtkonnal põhjendatult langetada otsuseid (nt äriotsused, valikud). Juhtimisarvestuse valdkonnad: * kuluarvestus * ettevõttesisene finantsplaneerimine * ettevõttesisene aruandlussüsteem Seos juhtimisotsustega Kontrollitav ehk mõjutatav kulu - kulu, mille suurust saab juht oma tegevusega mõjutada Mittekontrollitav ehk m...
TALLINNA MAJANDUSKOOL Täiskasvanute koolituskeskus Nimi Rühm PYHTAGORASE KOOLKOND ANTIIKFILOSOOFIAS Referaat Juhendaja: Tallinn 2011 SISUKORD SISUKORD............................................................................................................................................ 2 SISSEJUHATUS.................................................................................................................................... 3 1. PYTHAGORAS................................................................................................................................. 4 1.1 Pytharorase elukäik....................................................................................................................... 4 1.2 Py...
kes on Pythagorase nime vaid mõnel korral maininud, on temalt üsna palju ideid üle võtnud. PYTHAGORASE KOOL Pythagoras lõi oma organisatsiooni Lõuna-Itaalia Kreeka koloonias Krotoni linnas. Ordu oli midagi religioosse organisatsiooni ja filosoofilise ühenduse vahepealset. Viidi läbi religioosseid harjutusi, valitses müsteeriakultus ja askeetlik distsipliin. Harrastati ka kunste - gümnastikat, muusikat, tegeldi arstimisekunsti ja teadustega. Koolis valitses range reglementeeritus - tõusti enne päikesetõusu, siis meenutati eelmise päeva sündmusi, sest eilne on tänasega tihedalt seotud. Edasi siirduti mereranda päikesetõusu jälgima. Õhtul võeti aga jälle kokku möödunud päev ja mõeldi läbi toimunu: kuidas päev veedeti, mida tehti, mis tegemata jäi. Koolis kehtisid rohked ettekirjutused. Mõned näited: lahkudes ära vaata tagasi; jalanõusid jalga pannes alusta paremast, jalgu pestes vasakust jalast; pääsukesi ei tohi majas pidada etc
TMO3171 KORDAMISEKS KONTROLLTÖÖ NR 2 1. Selgitage kontrollimise kui juhtimistegevuse olemust ja vajadust organisatsiooni tegevuses. Kontrollimine on saadud tulemuste võrdlemine püstitatud eesmärkidega. See võib olla kulutuste võrdlemine eelarvega, valmis ehituse võrdlemine projektiga jne. See on protsess, mille käigus tagatakse organisatsiooni eesmärkide saavutamine. Kontroll on organisatsioonile vajalik järgmistel põhjustel: o kohanemiseks mikro- ja makrokeskkonna muutustega; o vigade kuhjumise vältimiseks; o kontrolli omamiseks keeruka organisatsiooni üle: o omahinna minimiseerimiseks. Kontrollitakse inimesi, finantse, tööoperatsioone ja organisatsiooni tulemuslikkust 2. Millised seosed on kontrollimise ja planeerimise kui juhtimistegevuste vahel? Xxx 3. Mida nimetat...
täiskasvanu moodi töötegemine tundub ihaldusväärsena. Koolielu käsitlemises on kool endiselt laste igakülgne kasvataja, juhendaja, õigele rajale suunaja. Ent kui varem oli raamatu kangelane kuulekas õpilane, siis nüüd võtab ta kooli suhtes selgelt kriitilise hoiaku (J.Rannap "Salu Juhan ja ta sõbrad"). Silmakirjalik kasvatustöö (sõnades kutsutakse lapsi aktiivsusele, aga omaalgatuse ilmingud surutakse raamidesse), liigne reglementeeritus, õpetaja eesmärk suunata lapsi "õigeid" ideid väljendama jne peegeldavad kooli kui autoritaarset asutust. Kirjanikud kasutavad koolist ja õpetajatest kõneldes vahedat satiiri. Tekkinud suund jätkub 70ndate proosas. Võrdlemisi irooniline J. Rannapi "Agu Sihvka annab aru" paneb naeruks formaalse pioneeritöö ja näitab koolipoisse ettevõtlike ning tragide maailmaavastajate ja katsetajatena, kutsudes täiskasvanuid neid mõistma
ARVESTUSE ALUSED 1- 3 nädal AJALUGU Arvepidamise juured ulatuvad vähemalt 10 000 aasta taha. Kaasaegse arvestuse algusajaks peetakse 14. sajandit, mil hakati kasutama kahekordset kirjendamist. Tänapäeval kehtiva ja toimiva arvestuse alused on esmakordselt kirja pannud Luca Pacioli aastal 1494. FINANTSARVESTUS MAJANDUSARVESTUSE SÜSTEEMIS Audiitorkontroll, Finantsaruannete analüüs, Maksude arvestus Kuluarvestus, Juhtimisarvestus, Finantsarvestus Majandusarvestus MAJANDUSARVESTUSE INFO TARBIJAD Valitsus, Ostjad, Tarnijad, Laenuandjad, Töövõtjad, Juhtkond, Omanikud Tarbijad FINANTSARVESTUSE KORRALDUS Rahvusvahelisel tasemel reguleerivad raamatupidamist eurodirektiivid ja rahvusvahelised standardid. Finantsarvestus on kohustuslik kõikides riikides. Kui seda poleks, kaoks ülevaade ettevõtlusest. 1973 -Rahvusvaheline Arvestusstandardite Komitee (Internationa...
1. Tööga rahulolu tegurid = MOTIVAATORID (motivatsioonifaktorid) · Saavutuste tunnustamine · Edukas töös (saavutused) · Töö huvitavus ja sisukus · Töö vastutusrikkus ning tähtsus · Ametialane tõus · Arenguperspektiivid 2. Tööga rahuolematuse tegurid = hügieenitegurid (hügenifaktorid) · Töötingimused · Suhted töökaaslastega · Suhted ülemustega · Tegevuse reglementeeritus · Juhtimisstiil · Palk · Staatus · Olmeolud · Isiklik elu Rahulolu tööga saab suurendada motivatsiooni mõjutavaid tegureid täiustades. Ainult hügieenifaktoritele tuginedes seda eesmärki ei saavutata. 17.Defineerige organisatsioonikultuuri olemust. I. Organisatsioonikultuur on väärtuste, normide, hoiakute ja põhimõtete kogum, millest organisatsioon lähtub oma igapäevases tegevuses
Hoopis teises ühiskonnas kasvanud ja koolis käinud teatriinimestel tuli uudse koolitaja rolliga kohaneda ja ise kõigepealt välkkiirelt ümber õppima asuda. Vabariigi kunstialaste töötajate nõupidamisel leiti: „Selleks, et kasvatada kunstivormidega teisi, peab ise olema ideeliselt veendunud, peab põhjalikult tundma marksistlikku teadust ühiskonnast.” (ERA, f R-1205, n 2, s 475, l 35). Kogu teatrielu iseloomustas küllaltki jäik reglementeeritus: näiteks 1946. aasta ÜK(b)P KK, s.t. üleliidulise otsusega „Draamateatrite repertuaarist ja selle parandamise abinõudest” tõrjuti mängukavast välja Lääne näidendid. Ideoloogiline surve kultuurielule tugevnes veelgi seoses külma sõja kujunemisega. 1949. aastal avaldati „Pravdas” artikkel „Ühest antipatriootlikust teatrikriitikute rühmast”. Ainuõigeks kunstiliseks laadiks tunnistati ametlikult nn
Finantsraamatupidamise kordamine 1. Majandusarvestuse põhivaldkonnad: Statistika, Sisekontroll, Finantsarvestust, Auditeerimist, Juhtimisarvestust, Finantsanalüüsi, Kuluarvestust, Eelarvestamist, Maksuarvestust, Finantsjuhtimist Keskset rolli omab finantsarvestus 2. Raamatupidamine on : Kitsamas tähenduses mõistetakse raamatupidamise all majandusüksuse tegevuse ja selle tulemuste kohta mis tahes infokandjatel (raamatus, paberdokumentidel, digitaalsel kujul jms) arvestus- ehk raamatupidamisregistrite pidamise süsteemi. Seadusandlusest tuleneva raamatupidamise korraldamise kohustuse all mõistetakse üldiselt organisatsiooni finantsarvestuse ja maksuarvestuse korraldamise kohustust, sest need on täpselt seadusandluse ja rahvusvaheliste standarditega reguleeritud. 3. Raamatupidamise erisused erinevates organisatsioonides · Eelarveliste asutuste raamatupidamine (riik, ministeeriumid, kohalikud ...
hügieeniteguriteks ehk keskkonnateguriteks). Motivaatoriteks on: - saavutuste tunnustamine - edukus töös (saavutused) - töö huvitavus ja sisukus - töö vastutusrikkus ja tähtsus - ametialane tõus (sh meelepärane ametivahetus) - arenguperspektiivid Tööga rahulolematuse e keskkonnateguriteks oon: - töötingimused - suhtes kaastöötajatega - suhted ülemusega - tegevuse reglementeeritus - juhtimisstiil - palk - staatus - olmeolud - isiklik elu 25. Milliseid tasusid nimetatakse sisemisteks tasudeks? - saavutamise tunne - enesekiitus - rahulolu tööst - sisemine arenemine - oma staatuse tunnetamine. 26. Milliseid tasusid nimetatakse kaudseteks tasudeks? Kuidas jagunevad kaudsed tasud? Slidedel on kaudsete tasude asemel välimised tasud (antakse inimesele kellegi teise poolt, üldjuhul organisatsiooni poolt
TMO3170 Organisatsiooni ja juhtimise teooriad ja meetodid Kordamisküsimused 1. Organisatsiooni definitsioon Organisatsioon on kindla inimrühma ühiste eesmärkide taotlemiseks moodustatud ja terviklikult korraldatud ühendus. Organisatsioon on teadlikult koordineeritud sotsiaalne ühendus, mis koosneb kahest või enamast inimesest ja funktsioneerib suhteliselt katkematult, et saavutada ühiseid eesmärke. 2. Juhtimise definitsioon Juhtimine on inimeste tegevuse ja käitumise sihipärane suunamine, et saavutada organisatsiooni eesmärgid ja rahuldada tema liikmete vajadused. Juhtimine on tulemuste saavutamine teiste inimeste kaasabil. 3. Organisatsiooni edukuse eeldused Organisatsiooni tähtsaim ülesanne on tulemuste andmine. Igal organisatsioonil on vähemalt neli põhilist koostisosa: inimesed, tegevused, siseehitus ning ainelised ja ra...
o Arenguperspektiivid Tööga rahulolematuse tegurid – hügieenitegurid ehk keskkonnategurid (tulenevad keskkonnast) o Töötingimused o Palk o Suhted kaastöötajatega o Staatus o Suhted ülemusega o Olmeolud o Tegevuse reglementeeritus o Isiklik elu o Juhtimisstiil o o Keskkonnategurid seostuvad negatiivsete tunnete, kogemuste ja töökeskkonnaga. Rahulolu tööga saab suurendada motivatsioonitegureid täiustades. Teooria on paremini kohaldatav teenistujatele kui töölistele. 148. J. Hackmani ja G. Oldhami töö omaduste teooria põhiseisukohad TÖÖTSOONI LAIENDAMINE – tööulatuse suurendamine
TMO3170 Organisatsiooni ja juhtimise teooriad ja meetodid kordamisküsimused Organisatsiooni definitsioon + Juhtimise definitsioon + Organisatsiooni edukuse eeldused + Organisatsiooni sise- ja väliskeskkonna tegurid + Eesmärgi definitsioon, eesmärkide jaotus, SMART mudel + Juhtimise funktsioonide definitsioonid + Juhtide jaotus juhtimistasandite järgi + Juhtide jaotus juhtimisvaldkondade järgi + Juhi rollid H.Minzbergi järgi + Juhile vajalikud oskused + Klassikalised juhtimisteooriad + Neoklassikalised juhtimisteooriad + Kaasaegsed juhtimisteooriad + Kavandamise mõiste. Kavandamise vajalikkus + Kavade ja plaanide liigid + Strateegia olemus, strateegilise juhtimise protsess + Organiseerimise mõiste, olemus + Organisatsiooni arengutsüklid - Struktuuri tüübid, nende eelised ja puudused + Orgaanilised, mehhaanilised organisatsioonid + Juhtimisulatus, juhtimistasand, eelised ja puudused + Rivi- ja staabiorganisat...
Kordamisküsimused Teema 1 1. Millised olid klassikalise teadusliku koolkonna põhilised seisukohad ja kes olid koolkonna tuntumad esindajad? a. - Tööd tuleb teaduslikult uurida ja juhtida; - Töötajaid tuleb teaduslikult põhjendatult valida ja arendada; - Tööliste ja juhtkonna vahel peab valitsema koostööle orienteeritus; - Tööjaotus tööliste ja juhtkonna vahel peab olema konkreetne. (1)jaotada tööoperatsioonid üksikuteks elementideks, et leida kõige otstarbekamad töövõtted 2)töötajate valimist võimete alusel (Ameerikas hakati kõige esimesena kasutama inimeste valimise l psühh oloogilisi teste) 3)tükitöö suurem tööviljakus, suurem palk 4)õigused ja kohustused olgu kõigile selge d.) b. Esindajad: i. USA metallurgiatehase peainsener Frederick Winslow Taylor (1856- 1915). Ta uuris või...
375. 70. F.Hezbergi Kahe-faktori teooria põhiseisukohad 376. Tööga rahulolu tegurid on seotud tööga motivaatorid (saavutuste tunnustamine, edukus töös, huvitavus ja sisukus, vastutusrikkus ja tähtsus, ametialane tõus, arenguperspektiivid) 377. Tööga rahulolematuse tegurid on keskkonnast tulenevad tegurid keskkonnategurid (töötingimused, suhted töökaaslastega, suhted ülemustega, tegevuste reglementeeritus, juhtimisstiil, palk, staatus, olmeolud, isiklik elu). Keskkonnateguris seostuvad negatiivsete tunnete, kogemuste ja töökeskkonnaga. Rahulolu tööga saab suurendada motivatsiooni mõjutavaid tegureid täiustades. 378. 71. J.Hackman´i ja G.Oldham´i Töö Omaduste teooria põhiseisukohad 379. Töötsooni laiendamine. Üks võimalusi spetsialiseerimisest tulenevate puuduste kõrvaldamiseks on töötsooni horisontaalne laiendamine tööulatuse suurendamise kaudu. 380
marketingi. 5) Inflatsiooni peatamiseks või aeglustamiseks on riigivõimul mitmeid võimalusi. Esiteks, ettevõtjaid palutakse piirata palkade ja hindade tõusu, teiseks, kehtestatakse palga ja hinna soovitavad piirmäärad, kolmandaks, külmutatakse hinnad ja palgad teatud perioodiks. Tehnoloogiline keskkond (tehnoloogia areng, uued arenevad tegevusalad, reglementeeritus standardid, ohutus- ja tarbijakaitsenõuded, transpordi areng üldiselt ja piirkonnas). Tehnoloogiline keskkond koosneb jõududest, mis genereerivad uusi tehnoloogiaid, pakkudes sellega eeldusi uute toodete ja turuvõimaluste tekkeks. Looduslik keskkond (loodusvarade olemasolu, ammendumine, saastatus, looduskasutuse reguleerimine). Ökoloogilisse keskkonda kuuluvad loodusressursid, mis on turunduse sisendiks või mida turundustegevus mõjutab.
TMO0010 JUHTIMINE - KORDAMISEKS kevad 2014 Mida peab teadma eksamil 1. Organisatsiooni mõiste Organisatsioon on kindla inimrühma ühiste eesmärkide taotlemiseks moodustatud ja terviklikult korraldatud ühendus. Organisatsioon on teadlikult koordineeritud sotsiaalne ühendus, mis koosneb kahest või enamast inimesest ja funktsioneerib suhteliselt katkematult, et saavutada ühiseid eesmärke. 2. Juhtimise kui protsessi mõiste Juhtimine on inimeste tegevuse ja käitumise sihipärane suunamine, et saavutada organisatsiooni eesmärgid ja rahuldada tema liikmete vajadused. 3. Organisatsiooni edukuse eeldused Organisatsiooni tähtsaim ülesanne on tulemuste andmine. Igal organisatsioonil on vähemalt neli põhilist koostisosa: inimesed, tegevused, siseehitus ning ainelised ja rahalised varad. Organisatsioon peab olema suunatud pidevale arengule, märksõnadeks loovus, uuendused, muudatu...
kohustused. Seetõttu inrtessikulud muutuvad sageli koos turu intressimääradega, mille tõttu tekivad raskused aktivate struktuuri ja hindade kujundamisel. Omakapitali osatähtsus on väike. 6. Suurem osa aktivatest on esindatud finantsnõuetena. 7. Põhivara osatähtsus aktivates ja püsikulude osatähtsus kogukuludes on suhteliselt väike. 8. Erinevate riskide, sealhulgas spetsiifiliste pangariskide lai spekter. 9. Tegevuse kõrge reglementeeritus ja tugev keskpanga kontroll. 10. muud. Kommertspankade põhitüübid: 1. toodete ja teenuste tunnuste järgi: · universaalsed · spetsialiseeritud: hüpoteegi-, investeerimis-, innovatsiooni-, väliskaubanduspangad. 17 2. klientide tunnuse järgi: · jaepangad · hulgipangad 3. territoriaalse tunnuse järgi: · kohalikud (regionaalsed) pangad
tootmine (12. - 13. sajand). Keskaja käsitöö areng: 1. Itaalias kõige varem, hiljem Ida Euroopas. Käsitöö andamina lihtrahvalt (külad, kloostrid). 2. Linnakäsitöö, elukutselised käsitöölased. 3. Käsitöö maale tagasi, ettevõtja, kes kasutab odavat tööjõudu maal ning kvaliteet halveneb. Turg odavama kanga jaoks, kangas kõikidele. Käsitöö spetsialiseerus tugevalt keskaja jooksul. Tsunftikord, mis tagas meistrile kindla sissetuleku, sellest ka tugev reglementeeritus. Mahult suurim tööstusala tekstiil, kaubandusest moodustas poole. Olulisim kalev. Vaja head villa. Turul lai valik erinevaid kangaid. Punane kalev eriti hinnatud. Madalmaad, Põhja Prantsusmaa hinnatud tööstusriigid. 8 Hiljem 14. sajandil hakkasid langema, sest hiliskeskajal muutus nõudlus, hakati tahtma odavamat ja lihtsas stiilis riiet. Kalevi tähtis piirkond ka Põhja Itaalia, Firenze (15 20 000 kangast)
Tallinna Tehnikaülikool Majandusarvestuse instituut FINANTSARVESTUS Loengukonspekt Koostanud lektor Iivi Maspanov SISUKORD SISUKORD ......................................................................................................................... 2 1. MAJANDUSARVESTUS ................................................................................................... 3 2. RAHVUSVAHELISELT TUNNUSTATUD ARVESTUSE JA ARUANDLUSE PÕHIMÕTTED .......... 5 3. RAAMTUPIDAMISE AASTAARUANDE KOOSTAMISE ALUSPRINTSIIBID (RMPS § 16) ......... 6 4. RAAMATUPIDAMISES KASUTATAVAD MÕISTED ............................................................ 7 5. MAJANDUSTEHINGUTE DOKUMENTEERIMINE JA REGISTREERIMINE ............................. 8 6. RAAMATUPIDAMISE ARVESTUSMEETODID.................................................................. 12 7. RAAMATUPIDAMISE BILANSS ....
valitsuse suhted ettevõtlusega ettevõtluse valitsusepoolne toetus võib olla subsiidiumide, soodustuste, lepingute ja uurimistööde näol; seadusandlus, mis mõjutab otseselt turundust marketerid ei pea olema juristid, kuid nad peavad olema teadlikud seadustest, mis reguleerivad turundust; inflatsiooni peatamiseks või aeglustamiseks on riigivõimul mitmeid võimalusi. Tehnoloogiline keskkond (tehnoloogia areng, uued arenevad tegevusalad, reglementeeritus standardid, ohutus- ja tarbijakaitsenõuded, transpordi areng üldiselt ja piirkonnas). Tehnoloogiline keskkond koosneb jõududest, mis genereerivad uusi tehnoloogiaid, pakkudes sellega eeldusi uute toodete ja turuvõimaluste tekkeks. Looduslik keskkond (loodusvarade olemasolu, ammendumine, saastatus, looduskasutuse reguleerimine). Ökoloogilisse keskkonda kuuluvad loodusressursid, mis on turunduse sisendiks või mida turundustegevus mõjutab.
EESTI MAAÜLIKOOL Metsandus- ja maaehitusinstituut LOODUSVARADE MAJANDAMISE ÖKONOOMIKA ÕPPEMATERJAL Koostas Paavo Kaimre TARTU 2016 1 SISSEJUHATUS AINEKURSUSESSE LOODUSVARADE MAJANDAMISE ÖKONOOMIKA 5 Loodusvarade majandamise ning keskkonnaökonoomika ajalugu 10 Loodusvarade ja keskkonna majandusteaduslik käsitlemine 12 1. TOOTMISKULUD. KULUDE LIIGITAMINE 15 1.Tootmiskulud ja mittetootmiskulud 15 2. Lühi- ja pikaajalised kulud 16 3. Otsekulud ja kaudkulud 16 4. Muutuvkulud ja püsikulud 16 5. Juhitavad ja juhitamatud kulud 16 2. LOODUSVARAD JA MAJANDUS. JÄTKUSUUTLIK ARENG. 20 Majand...
enesekontrolli ja paindlikkuse vahel. Jagatakse kaheks: õitseng ja hiline küpsus ehk stabiilsus. 88 VI. Aristokraatia: heas seisukorras, tugeval järjel. Tähelepanu mineviku saavutustel, mitte tuleviku visioonidel. Eesmärgiks inimestevahelised suhted ja konfliktidest hoidumine. Probleemiks liigne reglementeeritus. VII. Eelbürokraatia: inimestevaheliste suhete kaos organisatsioonis. Võimekad lahkuvad. Organisatsiooni päästmiseks on vaja radikaalselt muuta juhtimisstiili, organisatsioonikultuuri ja protseduure. VIII. Bürokraatia: nn ajusurmas ettevõte, mida hoitakse üleval lisasubsideerimise abil. Organisatsiooni juhivad rituaalid, mitte mõistus. Keskendub ellujäämisele, mitte teenuste pakkumistele. IX
Formaalsed organisatsioonid: bürokraatia Esimesena kirjeldas Max Weber, kui erilist organisatsioonitüüpi, mida iseloomustavad ratsionaalsus ja efektiivsus suuremahuliste ülesannete täitmisel ja inimeste suur arv. Bürokraatia ideaaltüüpi iseloomustavad järgmised tunnused: org.-ni ülesannete kindlaksmääratus 56 töötamise baseerumine ametialasel kompetentsil hierarhiline ülesehitus tegevuse täpne reglementeeritus isiklike ja organisatsiooni ressursside eraldatus ametikohad pole päritavad ega püsivad Dokumenteerimise põhimõte, tegevuse kirjalik fikseerimine ja kirjalik asjaajamise kord Formaalsed organisatsioonid: bürokraatia · Positiivsed jooned: Tulemuslik tööjaotus Onupojapoliitika vältimine Kindlaksmääratud käsuahel · Negatiivsed jooned: Ebaefektiivne suhtlemine Liigne formaalsus
1 MIKRO-MAKRO 1.1 Mikroökonoomika uurimissuund ja tähtsus. Mikroökonoomika uurib, kuidas kodumajapidamised ja ettevõtted teevad majanduslikke valikuid nappivate ressursside tingimustes, maksimeerimaks rahulolu või kasumit. 1.2 Majanduse põhiküsimused Iga ühiskonna ressursid on piiratud ja see ei sõltu ei ühiskonna arengutasemest ega ka valitsevast ühiskonna korraldusest. Iga majandussüsteem peab enda jaoks lahendama kolm põhiküsimust: mida toota, missuguseid tootmistegureid kasutada ja kuidas toodetuid hüviseid jaotada. Peaaegu igat hüvist saab toota erinevatel viisidel, milline neist valida sõltub taotletavast efektiivsusest. Harilikult mõeldakse efektiivsuse all tootmise efektiivsust. Majandusteadlased kasutavad sageli aga mõistet majanduslik efektiivsus. Majanduslikust efektiivsusest saame rääkida siis, kui ei ole võimalik suurendada ühegi inimese heaolu, vähendamata samal ajal mõne teise inimese heaolu. Selline efekt...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
