4. Relativism (ld relativus "suhteline") 4.1. Sissejuhatuseks Relativism millegi suhtelisust rõhutav õpetus või seisukoht. Relativism väidab, et: a) inimeste käitumisviiside väärtus ei ole absoluutne, vaid on hinnatav konkreetsest kontekstist lähtuvalt; b) üks seisukoht ei saa olla teistega võrreldes priviligeeritud. 2 Mõned esindajad: Paul Karl Feyerabend Ludwig Wittgenstein Peter Winch Thomas Kuhn Richard Rorty Michel Foucault Jacques Derrida http://assets.cambridge.org/052135/8779/cover/0521358779.gif
Moraalirelativism ehk eetiline relativism on relativismi, mille kohaselt moraalistandardid ei ole absoluutsed, vaid tulenevad sotsiaalsetest tavadest, ,,Inimene on kõikide asjade mõõt". Moraalirelativism vastandub moraaliabsolutismile, mis näeb inimese absoluutse loomuse poolt. Eetiline relativism on doktriin, et tegude moraalne õigsus ja väärus varieerub ühiskonniti ning pole olemas absoluutseid universaalseid moraalistandardeid, mis oleksid siduvad kõigi inimeste jaoks kõikidel aegadel. Moraalirelativismi vormid: 1. Konventsionalism kõik moraalipõhimõtted kehtivad sõltuvalt kultuurist. 2. Subjektivistlik relativism kõik moraalipõhimõtted kehtivad sõltuvalt individuaalsest valikust
EETILINE RELATIVISM Hea ja vale ei ole midagi kindlat, vaid nad on suhtelised. KULTUURILINE RELATIVISM Erinevatel kultuuridel on olemas põhimõtteliselt erinev eetika. Eetika sõltub eelkõige inimese vajadustest. Eetika ja moraal ei ole ratsionaalsed saavutused, vaid need on evolutsiooni tulemused. Ütleb, et universaalset ,,peaks" ei saa olemas olla. 1. Mitmekesisuse tees moraalsed kombed ja veendumused on erinevad kultuuride ja ajalooetappide raames; pole olemas ühtegi universaalset moraalset standardit. Kas on olemas universaalne tume
Sissejuhatus eetikasse-Eetiline relativism Moraal on normide süsteem Normid on reeglid, mis ütlevad mida inimene peab tegema ja mida peab tegemata jätma. Normatiivsed süsteemid: Mäng Õigus Religioon Moraal Kombed, etikett Etnotsentrism- oma kultuuri pidamine kõige õigemaks ja paremaks ja teisi hinnatakse oma väärtuse/uskumuste seisukohalt. (negat) Eetiline relativism- teooria, mille järgi pole olemas üldkehtivaid moraaliprintsiipe. Relativismi teesid: Erinevuse tees, erineb ühiskonnati Sõltuvuse tees Eetiline relativism hoiatab arrogantsuse eest ja kutsub üles sallivust. Tolerantsus on absoluutne väärtus. Eetilise relativismi vormid: 1 Subjektiivne- kõik sõltuvad indiviidi valikust. Ehk pmts individualistlik moraal , teha seda mis on mulle hea. Sellel puudub moraali olemus üldse. See paistab väär.
Aga kui meie väide, et instinktidel on tsivilisatsioonist rohkem karta kui tsivilisatsioonil instinktidest, osutub tõeseks, peaksid asjad olema hoopis vastupidi. ... Võib olla peaks hariduse, seaduse, religiooni ja muu vähemalt üheks funktsiooniks olema kaitsta, soodustada, ja julgustada turvalisuse, armastuse, enesehinnangu, ja eneseteostuse instinktiivsete vajaduste väljendamist ja rahuldamist” (137) -Põhiloomuline tung eneserealisatsiooni suunas: kultuuriline relativism vs universalism? -Tänapäeva inimene kui tsivilisatsiooniprotsessi tulemus või oma sisemiste tungide realiseerija? Kas tsiviliseeritus on läinud liiga kaugele? Eneseteostus • Maslow uurimus ennast teostatavatest inimestest: “Motivatsioon ja isiksus” • “Eneseteostus: annete, võimete, potentside jms täielik kasutamine ja rakendamine” (246) • Maslow meetod!
Spetsiifiline põhjus on rea niisuguste asjaolude koguhulk, mille ilmumine toob kaasa tagajärje ilmumise, ent seejuures on ka palju teisi asjaolusid, mis konkreetses situatsioonis olid olemas juba enne tagajärje saabumist ja mis on põhjuse toime tingimuseks. Realism: Realism teadusfilosoofias ehk loodusteaduslik realism on seisukoht, mille kohaselt teoreetilised objektid on tõeliselt olemas ja teaduslikud teooriad on ligikaudu tõesed. Relativism: Relativism on filosoofias mis tahes seisukoht, mis peab tõde, tunnetust, väärtusi, reaalsust ennast või muud taolist relatiivseks – sõltuvaks mingist vaatekohast. Relativism toob sageli kaasa seisukoha, et inimeste uskumuste ja käitumisviiside väärtus ei ole absoluutne, vaid sõltub näiteks nende ajaloolisest ja kultuurikontekstist ning on mõistetav ja hinnatav ainult selles kontekstis. Konstruktivism:
Vaidluste käigus saab fakte tõestada musternäidetega, mis on saanud mingi aeg tõestuse. Juhul, kui mõlemal on mingitsorti õigus, tulevad mängu spetsialistid. Vaidlused ja erimeelsused tekivad tavaliselt sarnasussuhete muutumise pärast, mis on revolutsiooni üks kekseid aspekte. Kasutatakse erinevaid, kuid sarnaseid teooriaid, mis pärinevad eri aegadest ja millede puhul kasutati erinevaid sõnavarasid ja seletusi. Sellest tulenebki vaidlused ja erimeelsused. Revolutsioonid ja relativism Iga revolutsioonil on oma lugu ja sellest ka erinevad teooriad ja relativismid. Üks teooria tundub tavaliselt parem kui eelmine oma mõistatuste lahenduse poolest ning kirjeldab loodusseadusi paremini. On fakte, et aegade muutumisega lähevad teooriad üha rohkem tõe poole, olgu valdkonnaks füüsika või keemia. Nii täiendatakse teadust ja saadakse jälile uutele mõistatustele, mis tundusid varem ebakindlaks. Sellegi poolest võivad kaks teadlast jõuda
TEOREETILINE EETIKA: KIRJELDAV (koodeksid), NORMATIIVNE EETIKA (Tagajärje eetika (õpetus maailma liikumisest eesmärgi suunas, hindame tulemusi (hea, neutraalne, halb), elumõtteks naudingud, moraali lepime ise kokku); Kohustuste eetika (hindame tegu (õige, väär, valikuline, kohustuslik), moraal kaasasündinud); Vooruste eetika (hindame iseloomu (missugune inimene sa oled), eristame inimesi tema tegudega, moraal eksisteerida rahus)), METAEETIKA (jutt väärtustest. Relativism (väärtusi pole olemas, mina otsustan mis on), Absolutism (kindlad väärtused ja normid kõigile, inimene peab kuuletuma neile), Objektivism (väärtused olemas, aga peame taipama need ise, päriseks saavad väärtused, kui me elame)). RAKENDUSLIK EETIKA: Jutu sidusus (teame, mis on põhiargument, lähe ja milles on probleem), vabadus. Hindame tulemusi (hea, halb, neutraalne), tegusid (õige, väär, kohustuslik, valikuline) ja iseloomu (vooruslik, paheline, ükskõikne).
ehk vastuolulise seotuse stiiliga inimesel. Tahetakse küll intiimsust, kuid tuntakse end ebamugavalt ja ebaturvaliselt, suhtes kerkib küsimus: kuivõrd tohib teist lähedale lasta, ilma et see haiget teeks. Sellisel inimesel on raske end uuele tuttavale avada ja teda usaldada. Ema otsis lapsega lähedust, kuid polnud alati tähelepanelik lapse vajaduste suhtes, tema tähelepanu oli muutlik. Seksuaalsuse kolm lähtekohta: absolutism, relativism ja hedonism: Eristatakse kolme mõtteviisi, mis mõjutavad inimese suhtumist seksuaalsusesse ning seksuaalkäitumist. Need on absolutism, relativism ning hedonism. -absolutism absolutismlik mõtteviis, mis pooldab seksuaalelu alguse edasilükkamist kuni ametliku abielu sõlmimiseni. Seksuaalvahekorraga kaasnev nauding on lubatud pärast abiellumist. Absolutistlikke ideid võib leida näiteks kristluses ja islamis.
Kristlus on üks suuremaid inimestevahelisi kokkuleppeid ehk eetilisi põhimõtteid. Kristlus on mõjutanud kõiki. Ka Eestit, mis kuulub Lääne protestantlikkusse ruumi. Näiteks 10 käsku selle kohta, mida peab tegema ja mida ei tohi teha. Kristlikus eetikas on põhimõte ,,silm silma vastu" ehk eesmärk on piirata omakohust ja kriitikat teiste suhtes aga enda suhtes mitte. Selle teooria järgi on inimene loomult halb. Kultuuriline relativism Kultuurilise relativismi järgi sõltub hea ja halb moraalne praktika inimvajadustest ja sotsiaalsetest tingimustest. Koht, kus inimesed elavad, paneb kultuurilise relativismi paika. Selles teoorias puudub universalalne ,,peaks", mis on kultuuriti erinev. Moraalsed kombed om kultuuriti täiesti erinevad ja ka inimajaloos on need täiesti erinevad. Moraalid muutuvad ajas. Kõik moraalinormid ei ole nii suhtelised. On olemas sarnaseid reegleid, aga need avalduvad eri nurkade alt
moraaliseaduse, mis on sama objektiivne kui loodusseadused- ’’Tegutse nende printsiipide kohaselt, mille suhtes sa võid soovida, et see saaks universaalseks seaduseks.’’ Kant järeldas ka oma üldfilosoofiast lause eetikasse, mis ütleb, et kaasinimest tuleks kohelda kui eesmärki iseenesest, mitte kui vahendeid, kuna see kitsendaks nende vabadust (nt. rahalaenaja, kes ei kavatsegi tagasi maksta) 5. Moraali relativism Moraalirelativism ehk eetiline relativism on relativismi variant, mille kohaselt moraalistandardid ei ole absoluutsed, vaid tulenevad sotsiaalsetest tavadest ja teistest allkatest See filosoofiline positsioon ulatub tagasi vähemalt Protagoraseni, kelle järgi "Inimene on kõikide asjade mõõt". Tänapäeva tõlgenduses võiks see tähendada, et asjad on olemas üksnes neid vaatlevate inimeste kontekstis 6. Tööga seotud eetilised probleemid – töötaja, tööandja, personalivalik
A Free sample background from www.awesomebackgrounds.com © 2004 By Default! A Free sample background from www.awesomebackgrounds.com © 2004 By Default! Slide 9 Slide 10 Eri rahvaste arusaamu: Eetiline relativism on teooria, mille järgi pole olemas üldkehtivaid Uus-Ginea dobude silmis on varastamine moraaliprintsiipe; moraalselt õige, lääne inimese arvates väär.
Falsifiteeritavus on teoreetilise fakti toetamine või ümberlükkamine katsete ja vaatlusega. Universaalkriteerium võetakse appi suurte teooriate üürimiseks ja kui need teooriad ei sarnane universaalkriteeriumiga siis teadlane neid teooriaid enam ei uuri. Ratsionalism näeb kindlalt vahet teaduse ja ebateaduse vahel, ehk teadus on see mida saab tõestada kindlate kriteeriumite abil ja fakte ei saa ümber lükata. Selgita oma lausetega, mida tähendab teadusfilosoofias relativism. Relativism teadusfilosoofias eitab ratsionalismi olemasolu, sest teadus on suhteline vaadatuna üksikisikust või kultuurist ja paljudest muudest aspektidest. Teadlaste uuringud sõltuvad sellest, mis neile kasulik on. Ehk näiteks, kui teadlase arvates on maa lapik, siis tema katsed ja vaatlused on suuresti erinevad, kera kujulise maa poolt oleva teadlase omast. Relativist ei tunnista teadust olema teistest teadmisvormidest kõrgemal, kuigi paljud üksikisikud ja rühmitused seda niimoodi usuvad
paaritatud emasega läbi käima. Oksütotsiin tekkib kõikidel emastel imetajatel sünnitamise käigus. See kutsub esile emaka kokkutõmbed ja stimuleerib rinnanäärmeid piima tootma. Orgasmi ajal tõuseb meestel vasopressiini ja naistel oksütotsiini tase tohutult. Seksuaalsuse kontekstis on absolutistlik mõtteviis selline, mis pooldab seksuaalelu alguse edasilükkamist kuni ametliku abielu sõlmimiseni. Relativism on mõtteviis, mille puhul langetatakse otsus sõltuvalt konkreetsest olukorrast. Näiteks pooldatakse seksuaalvahekorda astumist siis, kui on olemas vastastikune kokkulepe, meeldivus/kiindumus ja turvalisus.
armastatud Nauding- naudid elus kõike, mida ette võtad (õppimine, huviringid, töö jne) Sooidentiteet- enda tunnetamine mehe või naisena Soojätkamine- järglaste saamine Armastus- läbiv joon kogu elu, erinevatel eluetappidel erinev Nauding- nautida võib maailmas kõike, eeldus armastuse andmiseks ja vastuvõtmiseks Sooidentiteet- käitumisviis, mida ühiskonnas seostatakse mees- või naissooga Kehataju olulisus eriti murdeeas Kolm lähtekohta Absolutism Relativism Hedonism Lk.56-59 õpik Absolutism .... Seksuaalelu alguse edasilükkamine kuni ametliku abielu sõlmimiseni Abieluvälised suhted mõistetakse hukka Esineb kristluses ja islamismis Relativism ... Langetatakse otsus reaalsest olukorrast Ei pea abielueelseid suhteid paheks, kui selles on vastastikust meeldimist ja lugupidamist Kuid eeldatakse, et on vastastikune kokkuleppe, meeldivus/ kiindumus, turvalisus Õigus vabadusele/ kohustus oma tegude eest Hedonism ...
Job Gender - yes Age - yes Position Race – yes 3. A member state of the Commonwealth of Nations which recognizes Queen Elizabeth II as their head of state is called A Crown dependency A constituent country A Commonwealth realm - see 4. The principle that an individual human’s beliefs and activities should be understood bu other in terms of that individual’s own culture is known as Chauvinism Ethnocentrism Racism Cultural relativism- see 5. Math the examinations to their explanations An examination taken to complete the first stage of secondary education – a-level An examination in a particular subject that pupils have to pass if they want to go to university – CGSE 6. A school financially supported by the state is known in the UK as An independent school A public school A maintained school - see 7. The Sixth Form is the last stage of compulsory education in England True False - see 8
Moraal võib ühiskondade, kultuuride, riikide ja kogukondade vahel erineda: nt see, mida peetakse õigeks läänetsivilisatsioonis ei pruugi olla õige islamimaades. II Moraalirelativism- Kas moraal on nagu ilugi vaataja silmades? Moraal on normide süsteem. Normid- reeglid, mis ütlevad, mida inimene peab tegema või tegemata jätma. Etnotsentrism- oma kultuuri kõige õigemaks ja paremaks pidamine, teisi kultuure hinnatakse oma uskumuste ja väärtuste seisukohalt. Eetiline relativism on teooria, mille järgi pole olemas üldkehtivaid moraaliprintsiipe; need on suhtelised, olenedes kultuurist või isiku valikust. Relativism on skeptitsismi vastand- kui moraalse skeptitsismi kohaselt pole üldse kehtivaid moraaliprintsiipe siis relativismi kohaselt on need siiski mõneti olemas. Relativismi teesid: Erinevuse tees (mitmekesisuse tees): moraalselt õigeks peetav erineb ühiskonniti. Ühegi ühiskonna moraal pole universaalne= kultuurirelativism
Moraaliotuse muudab tõeseks Subjektivistid: Moraalilausungitel pole tõeväärtust, tegemist hinnangutega mis väljendavad tundeid millegi suhtes Objektivistid: moraalilausungitel on tõeväärtus, sest olemas eetilised faktid, mis teevad nad tõeseks. Otsused langetatakse aluste põhjal. See, kes langetab otsustuse arvab, et on küllaldaselt alust öelda, et asi on nii. Moraaliotsustusel on seega alati suund faktidele ja otsustus langetatakse aluste põhjal (kontekstis). Eetiline relativism Väidab, et pole mingeid absoluutseid või objektiivseid moraalistandardeid, mis oleks kõikidele inimestele kõikidel aegadel siduvad. See, kas teatud teguviis on indiviidi jaoks õige või mitte, sõltub ühiskonnast, kuhu indiviid kuulub, või on relatiivne selle ühiskonna suhtes. Moraal on inimeste loodud, mitte looduse. Nad pole absoluutsed, loomulikud, neid võib muuta. Moraalireeglid omandatakse kasvatuse käigus ning on kultuuri osa. Eetikas pole universaalset tõde.
Eetika * On kolme sorti eetika teooriate tüüpe: -) Absolutistlik eetika ütleb, et hea ja kuri ning õige ja vale on inimesest üle ja inimesest sõltumatud. (tappa ei tohi mitte sellepärast, et see mulle ei meeldi, vaid sellepärast, et inimelu on püha) -) Teleoloogiline eetika (nimi tuleneb Telos'est), kus hea ja halb sõltuvad eesmärgist. -) Relativistlik eetika, kus hea ja halb on suhteline. Eetiline relativism * Eetilises relativismis on kõik suhteline. * On väga mugav, sest ütleb alati ka seda, miks keegi ei saa ega pea teiste asjadesse sekkuma. * Asjadele lähenetakse ,,peaks" vaatenurgast. * Kultuuriline relativism: -) Antropoloog William Graham Sumner on märkinud, et see mida peame heaks ja halvaks ei tulene sellest, kas miski oleks seda, vaid, et kultuurid vastavalt keskkonnale on hakanud kuidagi käituma ja hiljem on sellele antud hinnang, kuid need käitumised ongi
Argumentide esitamisel too konkreetseid näiteid. Materjal: õpik lk 310-312 Pooldan moraaliabsolutismi, sest see on arusaam, mille kohaselt igale moraaliprobleemile leidub ainult üks õige vastus. Täiesti absolutistlik eetika koosneb absoluutsetest printsiipidest, mis peavad põhimõtteliselt võimaldama lahendada kõikvõimalikud elusituatsioonid, sõltumata kultuurist. Eetilisele absolutismile vastandub teravalt eetiline relativism, mis ütleb, et eetiliste printsiipide kehtivus sõltub sotsiaalsest heakskiidust. N: kristlik eetika on Piibli autoriteedile tuginedes absolutistlik
Rauno Laht 10b b-rühm Retoorika Antiik-Kreekas Rhetor- kõnemees. Rhetorike- kõnekunst. Vana-Kreekas orjandusliku demokraatia ajal oli vaba kodaniku kõnel oluline tähtsus, sest see võimaldas tolle aja aristokraatial saavutada avalikku lugupidamist ja poliitilist edu. Alates 5.saj. eKr kujunesid välja avaliku kõne põhimõtted. Avalik kõne pidi kuulajaile midagi selgitama, neid innustama, pakkudes samal ajal oma täiusliku vormiga ka esteetilist elamust. Kõnekunsti tähtsus ja õitseng Vana Kreeka tulenes: 1.) Ühiskondlikust korrast- orjanduslikust demokraatiast. · vabal kodanikul oli aega · rahvakoos...
19. Kas faktid ja väärtused on seotud? Mida väidab naturalism, emotivism, preskriptivism, mittenaturalism? Naturalism on teooria, mille järgi väärtusväiteid saab määratleda faktiväidete kaudu. Mittenaturalism on seisukoht, mille kohaselt eetilisi (normatiivseid) termineid ei saa taandada mitte-eetilistele (naturaalsetele) terminitele. Samamoodi tunnistavad emotivism ja preskriptivism, mis on mittekognitivismi liigid, faktide-väärtuste lahusust. 20. Mida väidab eetiline relativism? Millised on relativismi kolm võimalikku teesi? Eetiline relativism leiab, et pole olemas üldkehtivaid moraaliprintsiipe, vaid et kõik moraalipõhimõtted kehtivad ainult suhteliselt, olenedes kultuurist või individuaalsest valikust. Deskriptiivne tees väidab, et erinevad kultuurid (inimesed) järgivad erinevaid erinevaid norme. Mida peetakse moraalselt õigeks/vääraks, varieerub ühiskonniti/inimeseti. (mitmekesisuse tees)
19. Kas faktid ja väärtused on seotud? Mida väidab naturalism, emotivism, preskriptivism, mittenaturalism? Naturalism on teooria, mille järgi väärtusväiteid saab määratleda faktiväidete kaudu. Mittenaturalism on seisukoht, mille kohaselt eetilisi (normatiivseid) termineid ei saa taandada mitte-eetilistele (naturaalsetele) terminitele. Samamoodi tunnistavad emotivism ja preskriptivism, mis on mittekognitivismi liigid, faktide-väärtuste lahusust. 20. Mida väidab eetiline relativism? Millised on relativismi kolm võimalikku teesi? Eetiline relativism leiab, et pole olemas üldkehtivaid moraaliprintsiipe, vaid et kõik moraalipõhimõtted kehtivad ainult suhteliselt, olenedes kultuurist või individuaalsest valikust. Deskriptiivne tees väidab, et erinevad kultuurid (inimesed) järgivad erinevaid erinevaid norme. Mida peetakse moraalselt õigeks/vääraks, varieerub ühiskonniti/inimeseti. (mitmekesisuse tees)
Eetikaterminite sõnastik Absolutism, eetiline absolutism arusaam, et igale moraaliprobleemile leidub ainult üks õige vastus. Täiesti absolutistlik eetika koosneb absoluutsetest printsiipidest, mis peavad põhimõtteliselt võimaldama lahendada kõikvõimalikud elusituatsioonid, sõltumata kultuurist. Eetilisele absolutismile vastandub teravalt eetiline relativism, mis ütleb, et eetiliste printsiipide kehtivus sõltub sotsiaalsest heakskiidust. Algoritm reegel, mida tuleb järgida otsuste tegemise protsessis. Altruism tegutsemispõhimõte, mida iseloomustab ebaisekas suhtumine teistesse. Omakasupüüdmatu arvestamine teise inimesega; erapooletu, teisi arvestav käitumine. Altruismi vastand on egoism. Aruandekohuslus kohustus anda oma tegudest aru kellelegi teisele, kes on sinust kõrgemal positsioonil. Austus inimeste vastu
maailmast kui pidevast muutumisest. Ise väljendab seda aforsmidega. ,,Ühte ja samasse jõkke astume ja ei astu" ,,Eksisteerime ja ei eksisteeri" ,, Ühte ja samasse jõkke ei saa astuda kaks korda" Diogenes Sinopest- oli küünik. Küünikuteks hakati nimetama neid filosoofe, kes viisid oma vajadused miinimumini ning meenutasid koeri. Sageli kordas ta ,, Tarvis on omada mõistust, või- kui seda ei ole- siis silmust ümber kaela" Sokrates- ,, inimene on kõikide asjade mõõt" relativism- igaüks otsutab ise mis ontõde. Sokrates on antisofist. Tema naine oli Xantippe. Kellega ta olevat abiellunud sellepärast, et praktiseerida kannatlikust. Platon- usub mõistusesse, Kirjutistest on säilinud 34. On kirja pannud sokratese mõtteid. Platon tuleb välja õpetusega ideedest. Lugu koopamüüdist. Onkuulus ka oma õpetusega ideaalsest riigist. Aristoteles - oli Platoni õpilane. Tema arvates võib iga asja puhul mõtteliselt eristada selle mateeriat ja olemust
Uuritakse eetost- kõlbeliste põhimõtete, normide ja ideaalide tervik. Filosoofiline eetika- mis on suurim hüve, ülim asi, mille poole ühiskond liigub Religioosne eetika- igal usundil on oma eetika Eetika mõõtmed: 1. inimestevahelised suhted 2. inimese suhe iseendaga 3. inimkonna eesmärk a. C.S. Lewis- pilt laevastikust, orkestrist jm Eetiline absolutism Teoloogilised eetikad Eetiline relativism Hedonism- Epikuros Emotivism- Ayer Platon, Moore, Barth, Utilitarism- J. S Mill, Psühholoogiline egoism- Brunner, J. Kant Benthon Nietzsche, Machiavelli Pragmatism- Dewey Kultuuriline relativism- Sumner Eksistentsialism- Sartre,
Subjektivistide jaoks seevastu on moraalinormid sõltuvad ning seega ei saa neid tõdedeks lugeda. 19. Fakti-väärtuse seos.Naturalism:moraaliotsused on väited, mis osutavad eetilistele fakiväidetele.Väärtusväited saab määratleda faktide kaudu. Emotivism:fakt ja väärtus pole seotud, väärtus pole ei tõene ega väär. Preskriptivism: fakt ja väärtus pole seoses, väärtusi ei saa empiiriliselt tõestada. Mittenaturalism:fakt ja väärtus on seotud. 20. Eetiline relativism- moraalinormid varieeruvad ühiskonniti. Ei ole objektiivsed. Kolm ER teesi. Mitmekesisuse tees:moraalireeglite eristumine ühiskonniti.Sõltuvuse tees:individuaalsed teod sõltuvad ühiskonnast, kus nad sooritatakse. Subjektivism:Igaüks otsustab ise, mis on õige ja mis vale. 21. Deskriptiivne eetiline relativism-erinevad kultuurid järgivad erinevaid norme. Normatiivne eetiline relativism- kultuuriline mitmekesisus on ,,hea". 22
oleksid kõikidele inimestele kõikidel aegadel siduvad. See, kas teatud teguviis on indiviidi jaoks õige või mitte, sõltub ühiskonnast, kuhu indiviid kuulub, või on relatiivne selle ühiskonna suhtes. Moraalireeglid sarnanevad mängureeglitega, erinevad loodusseadustest. Nad pole meile looduse poolt antud, vaid inimeste loodud. Nad pole absoluutsed, loomulikud, neid võib muuta. Moraalireeglid omandatakse kasvatuse käigus. Moraal on kultuuri osa. Eetikas pole universaalset tõde Relativism seab kahtluse alla universaalsete normide olemasolu eetikas. Ei ole mingit moraalitõde, mis kehtiks kõigi rahvaste jaoks kõigil aegadel. On teooria moraali loomusest. Kasutatakse teatud tüüpi argumenti. Relativismi argument · Hollandlased peavad eutanaasiat moraalselt õigeks, sakslased valeks. · Seepärast pole eutanaasia õige ega vale. See on lihtsalt arvamus, mis erineb ühiskonniti/ kultuuriti. · Eri kultuuridel on erinevad moraalinormid.
ei järgiks.(kristlik eetika) Tee oma ligimesele seda mida sa tahad, et sulle tehakse. 58.Mida väidab utilitarism? Utilitarism on eetikas positsioon, mille kohaselt moraalse valiku korral on parim lahendus selline, mis toob maksimaalset kasu võimalikult paljudele inimestele. 59.Millal on karistada otstarbekas ja millal mitte; kui rangelt karistada? Karistada on otstarbekas siis, kui see hoiaks ära suurema kuriteo. Karistuse rangust tuleks vaadata kuriteo ulatuses. 60.Mida väidab eetiline relativism? Eetiline relativism-peame täitma vaid neid kõlbelisi norme, mis antud ajal ja kohas kehtivad.
Kokkuvõttes autor kirjutas, et meie ise otsustamise, mis on õige mis on vale, aga mis teha nende inimestega kes otsustavad ,et teisele inimesele liiga tegemine on õige? Kas nendel on siis õigus teha seda , kuna autori arvates iga inimene ise otsustab. II ÜLESANNE Lühiarutlus teemal: milline tekstis tutvustatud positsioonidest (absolutism, objektivism, relativism) on kõige veenvam ning miks? Mina valiksin omale,et mitte kõige veenvam vaid kõige moraalsem on absolutism. Ma võin väidata seda sellepärast, et tänapäevases ebamoraalses maailmas inimestel on vaja uskuda Jumalasse kuna temalt (tema õpetusest) tulenevad moraalnormid aitavad inimestel käituda ausalt, jälgides moraalseid norme, aga mõningates situatsioonides käitudes nii nagu on ettekirjutadut paneb teeb meie elu ohustamaks
Ärieetika kordamisküsimused 1. Eetika arengu ajalugu 2. Eetika printsiibid ja kategooriad 3. I.Kanti õiguste ja kohustuste teooria ning Kanti kategooriline imperatiiv 4. Teleoloogiline ja deontoloogiline suund eetikas 5. Moraali relativism 6. Tööga seotud eetilised probleemid töötaja, tööandja, personalivalik 7. Keskkond ja eetika 8. Arvuti ja eetika 9. Reklaam ja eetika 10. Eetikakoodeksid ja kutse-eetika Vastused 1. Kreeka keeles- ethos (komme, harjumus) On filosoofia haru, mis õpetab tegema valikuid õige ja vale vahel. Nimetus pärineb Aristoteleselt. Teadusharuna sai ärieetika (business ethics) alguse USA-st ning alates 1980-ndatest on
mitte olema, mis on aga võimatu. Parmenidese järgi on olev tekkimatu, hävimatu, jagumatu, täiuslik ja liikumatu. Esmakordselt esineb olemise mõiste! Parmenides Parmenides Teadlikkus mõistuse ja kogemuse konfliktist Näivus ja tõelisus alethes - tõeline, tõene Doxa – arvamus Sofistid Vaidluskunsti õpetajad Varasemate filosoofiliste õpetuste kriitika Protagoras: “Inimene on kõigi asjade mõõt, olevaile, et nad on” Relativism (ka subjektivism ja skeptitsism) Filosoofia kui vahend eesmärkide seadmisel ja nende saavutamisel Sofistid: Gorgias ja skeptitsism Olevat pole olemas: 1) Mitte midagi ei ole olemas 2) Kui midagi, olekski olemas, siis meie ei saaks sellest teadmusi 3) Kui me saavutaksimegi teadmusi, siis ei saaks me neid edasi anda teistele Totaalne skeptitsism Sofistid Kui on õige, et pole olemas üldkehtivat tõde, kas on siis üldkehtivaid seadusi?
Lisaks kirjeldab ta üksikasjalikult paljude Euroopa, Aasia ja Aafrika rahvaste kombeid. 5. sajandil e.Kr. kujunes filosoofiline suund sofistika. Sofistide koolkonnale pani aluse Protagoras. Sofistid leidsid, et mõisted "hea ja halb" on suhtelised: mis ühele on hea, ei tarvitse seda olla teisele. Sama kehtib ka inimühiskonna seaduste ja normide kohta. Inimesed võivad neid vastavalt oma suvale muuta. Seega oli sofistide filosoofia põhijooneks relativism, suhtelisuse tunnistamine. Sofistide vaadete vastu astus välja 5. sajandi II poole kuulsaimaid Ateena filosoofe Sokrates (490-399 eKr), kes edastas oma vaateid üksnes suulistel vestlustel. Sokratese arvates oli filosoofia peamiseks mõtteks vooruse olemuse mõistmine. Tema veendumuse kohaselt oli õpetaja kohus üksnes õpilase juhatamine, asja mõistmiseni pidi õpilane ise jõudma. Tähtis oli vooruse mõistmise juures ka teadmine. Sokrates suhtus halvustavalt
leidmisel, suurendada organisatsiooni liikmete head tahet ja ettevõtte väärtust, tõsta usaldusväärsust, hoida ettevõtet jätkusuutlikuna ja tagada pideva arengu. Eetiline / vastustundlik käitumine ei mõjuta mitte ainult inimesi ja huvigruppe, vaid ka organisatsiooni huvisid ja pika-ajalist kasumlikku tegevust. Seega lihtsalt aitab juhtida ettevõtet paremini. Eetilised lähenemised ärieetikas - · Relativism - võttes arvesse situatsioonilisi, kultuurilisi, traditsioonilisi aspekte. Tagajärgede eetika (J. Bentham) - tagajärjed ja mõjud on olulised, kulude ja tulude analüüs, (äritegevuses ka lühiajalised ja pikaajalised perspektiivid). · Kohustuste eetika (I. Kant) - õiguste ja kohustuste küsimused, isiklikud ja professionaalsed, tegutsemine viisil, et sellest võiks saada üldine seadus, et igaüks võiks käituda samal viisil, teiste väärtustamine, teiste kohtlemine eesmärkidena,
Eri kultuuridel on erinevad moraalinormid. Eetilise relativismi sõnul pole olemas üldkehtivaid moraaliprintsiipe. Moraalipõhimõtted on suhtelised ja olenevad isiku kultuurist ja valikust. Relativismi teesid: I Erinevuse tees moraalselt õigeks peetav erineb ühiskonniti. II Sõltuvuse tees moraal on kultuuri produkt. Eetiline relativist väidab, et see, kas tegu pidada õigeks või valeks, sõltub kultuurist. Meie moraalivaated võivad lihtsalt peegeldada meie eelistusi. Eetiline relativism hoiatab arrogantsuse eest, kutsub üles tolerantsusele ja avatusele. Tolerantsil on lubatav hälve. Tolerantsus on paradoksaalne tolerantsus ütleb, et teistel ühiskondadel võivad olla teised väärtused, kuid samas ei pruugi nende väärtuste seast leida tolerantsust. Subjektivism kõik moraalipõhimõtted sõltuvad individuaalsest valikust. Konventsionalism sõltuvad kultuurist. Subjektivismi järgi teeb igaüks seda, mida õigeks peab
Teoreetiline Eetika Normatiivne teooria Normatiivne eetika Praktiline e Rakenduseetika Normatiivne teooria püüab leida käitumisnorme, mille järgi inimestele hinnanguid anda. Rakenduseetika valdkondi: · Bioeetika · Meditsiinieetika · Keskkonnaeetika · Ajakirjanduseetika · Meedia eetika · Ärieetika 2. loeng: EETILINE RELATIVISM Moraaliskeptitsismi vormid Moraaliskeptitsism objektiivseid moraalistandardeid ei ole olemas. Objektivism moraaliprintsiibid kehtivad universaalselt ega sõltu sellest, mida inimesed arvavad. Skeptitsism: 1. Nihilism 2. Relativism Nihilism ja relativism Nihilism moraalset tõde (tõdesid) ei ole olemas. Moraaliväited ei saa olla tõesed ega väärad. Relativism moraalistandardid on suhtelised e. relatiivsed, kehtides iga isiku jaoks eraldi või mingi ühiskonna piires.
* Pragmatism - Õpetus ja elukäsitlus, mis peab tõe kriteeriumiks praktilist tegutsemist ja selle tulemuslikkust. * Ratsionalism - rõhutab mõistuse või mõistelise tuletuse tähtsust võrreldes kogemuse ja meelelise tajuga. Võrdle: empirism. * Realism - 1.Metafüüsilise realismi järgi on reaalsus teadvusest sõltumatu. (Võrdle: idealism) 2.Mõisteterealismi järgi on mõisted reaalselt olemas (keskaegne realism). (Võrdle: nominalism, kontseptdualism). * Relativism - Tunnetusteoreetiline seisukoht, mille kohaselt teadmine on alati teatud viisil tinglik ja suhteline. Metafüüsikas: seisukoht, mille põhjal reaalsuse struktuur sõltub vaatenurgast või taustsüsteemist. Vastandiks sellele on absolutism, mis rõhutab tõe või väärtuse objektiivset üldkehtivust. * Sensualism - tunnetusteoreetiline suund, mis peab kõikide teadmiste allikaks aistinguid. * Stoitsism - Sisemist rahu ja sõltumatust ülimaks väärtuseks pidav eetiline õpetus.
Selgitati sotsiaalse vastutuse ja ettevõtte jõudluse seost, jätkusuutlikkuse mõistet ning kuidas see kõik on seotud strateegiliste otsuste tegemisega. Seejuures tekitas minus väga negatiivseid tundeid Friedmani lähenemine, ning heakskiidu sai Carrolli sotsiaalsele vastutusele rõhuvad neli printsiipi, kus ettevõte vastutab majanduslikult, õiguslikult, eetiliselt ja valikuliselt. Moraal ja relativism ning eetikakoodid Vaadeldi organisatsiooni keskkonnast sõltuvaid aspekte, mis võivad mõjutada pikaajalisi otsuseid, kuidas viia läbi tööstusharu anaüüs, kuidas määrata edutegureid, hinnata konkurentsi ja tööstusstsenaariume. Uueks teadmiseks on see, et majanduslikud jõud mis reguleerivad materjalide, raha, energia ja teabe vahetamist on -tehnoloogilised (nt patendikaitsed), poliitilised (maksud) ja ka sotsiokuultuurilised jõud (ühiskonna väärtused). Lisaks EFAS tabeli kirjeldus
sellega, kas tegu, mida tehakse on ise moraalne ja õige, kas sellel on sisemine moraalne väärtus. Olulised on põhimõtted, millest tegutsemisel lähtutakse Tagajärg ei ole oluline. Õige tegu tehakse teo enda pärast Privaatsust tuleb tagada. Inimene peab alati rääkima tõtt. Eetikateooriad · Relatiivsusteooria kõik on suhteline, universaalseid tõdesid ei ole. Eetiline relativism rõhutab, et ei saa olla kõikidele ühiseid moraalireegleid, kuna need sõltuvad kultuuri erinevustest. Ei võta seisukohta, kas mingi tegu ja selle tagajärg on õige või väär. Teo õigsust saab hinnata selle järgi, kas isik tunnistab ja tunnustab vastavat põhimõtet või mitte. · Õiguste ja kohustuste teooria ühe õigus, on teise kohustus Erinevaid eetilisi tõekspidamisi ajaloos
Riigi valitsemisega seoses, valitsevad eliidid on kas rebaste või lõvide sugukonnastRebased valitsevad kabalusega, lõvid jõuga. 21.Kas oled nõus Roberto Michelsi väitega, et kõik demokraatlikud süsteemid muutuvad varem või hiljem oligrahilisteks?Miks? 1)Organisatsioonilised põhjused.2)Massi psühholoogiline.3)Individuaalpsühholoogilised 22.Moraalne absolutism Absoluutsed kõlbelised tõed 23.Moraalne relativism Kõlbelised arusaamad on suhtelised.Sõltuvad erinevatest tegevustest.Nt:usk 24.Tagajärje-eetika Käitutakse nii, mis viib parema tagajärjeni.Teo moraalsust näitab tagajärg 25.Kohuse-eetika Tähtis on teomotiiv, miks seda tahakse 26.Utilitarism ja selle probleemid Käitumisviisidest on moraalseim see, mis suurendab heaolu ja naudingute kogusummat. 27.Mis on "Karuteene", selle seos moraalse käitumisega Me ei saa alati tagajärgi ette näha, kindlaks määrata.Tahtis karu kõrbe ära ajada
Armastagem oma vaenlasi kristlikud väited. Mäejutlus Matveuse evangeeliumi 57 ptk. ,,Enda silmas palki ei näe, aga teisi silmas pindu näed." Eetikateooriad Deontoloogilised eetikad ,,deon" peaks. Lähtub motiivist. Tagajärg halb vbl, tuleb uurida, mis motiiviks oli. Teleololoogilised eetikad tagajärg määrab ära selle, mis on hea. Nt. egoism suurendab enda heaolu, seega hea. Vooruste eetika eespool kirjas! Eetiline relativism hea ja halb on suhteline. EETILINE REALISM hea/halb suhtelised * KULTUURILINE RELATIVISM hea, halb, inimeste moraal ja praktika sõltub inimvajadustest ja sotsiaalsetest tingimustest. Seal, kus inimesed elavad geograafiliselt, paneb paika nende mõttemaailma. Puudub universaalne ,,kuidas peaks". Mitmekesisuse tees. Mis on tõde? Kas tegelikult on kõik moraalsed normid suhtelised? Kas on olemas sarnaseid moraalireegleid, mis eri kultuurides avalduvad erinurga alt.
inimese loomuse täideviimise võimaldamine (nt Aristotelese eetika ja enamikantiikaja eetikatest). Eristatakse vähemalt neli klassikalise eetika teooriat, mida nimetatakse tuntumate esitajate järgi. Milli utilitarism (tagajärje eetika) Kanti formalism (kategooriline imperatiiv või kohustuste eetika) Locke'i õiguste eetika Aristotelese vooruste eetika Eetiline relativism Eetikateooriast lähtuvalt hinnatakse tegu kas heaks või halvaks, lubatud või lubamatuks. Igale teole eelneb motiiv, otsustus, moraal ja lähtumine mingist eetika- süsteemist ehk eetikateooriast. Kusjuures me ei pruugi oma lähtumist mingist eetikasüsteemist üldsegi teadvustada. Teole järgneb tulemus mida hinnatakse kashea, halb või neutraalne. Klassifikatsioon eetilisi väärtusi kõik erinevad moraalsed väärtused jagunevad põhi-ja erasektoriteks. Esimesteks, mis
Mida tähendab kultuur(tooge välja neli seletust)*vaimsete ja materiaalsete väärtustekogum,mis peegeldab ühiskonna arengutaset*ühiskonna vaimsete tegevuste alad*teadmiste ja tegevuste omandamise tase*käitumine. Millistel tasanditel eksisteerib kultuur*riik,ühiskond*piirkond*perekond,grupp,organisatsioon*isiklik? Millised on kultuuri universaalsed komponendid*väärtus*norm*tunnetuslik*keel,sümbol*artefakt? Mida tähendab etnotsentrism ja -relativism*etno-oma kultuuri ülimuslikkuse tunnustamine teise kultuuri suhtes (teiste kultuuride hindamisel lähtutakse võrdlusest oma kultuuriga, mida peetakse parimaks/õigeimaks jne)*rela-? Miks on keel sotsiaalselt tähtis*reeglid*tegevuste koordinaator*kommunikatsiooni vahend*ühendab inimesi*kogemuste edasikandja? Kuidas me mõistame tegelikkust sümbolite abil*arvan,et subjektiivselt, sellest on tingitud ka erinev käitumine
Nt otsustus ,et Mary peaks tegema aborti tähendab seda, et ükskõik kes, on oluliselt sarnases olukorras, peaks tegema aborti. 23. Kas moraal on suhteline või on moraalinormid objektiivsed ja moraal universaalne ? Kes otsustab, mis on tõene ja väär ? Kas moraalinormid sõltuvad kultuurist (kultuurirelativism), traditsioonist (konventsionalism), üksikust hindajast (subjektivism) või on oma loomult objektiivsed (objektivism). 24. Mida väidab eetiline relativism ? Relativismi kolm võimalikku teesi? Erinevuse tees: see, mida peetakse moraalselt õigeks, erineb ühiskonniti. Sõltuvuse tees: Kõik moraaliprintsiibid saavad oma kehtivuse kultuuri heakskiidust. Eetiline relativism: Pole olemas universaalselt kehtivaid moraaliprintsiipe, objektiivseid standardeid, mis rakenduksid kõikidele inimestele igal pool ja ajal. Väidab, et tegude moraalne õigsus ja väärus varieerub ühiskonniti ning et pole olemas
43. Assimileerumine – kultuuride kokkusulandumine ühte domineerivasse kultuuri 44. Kultuurimosaiik – etniliste gruppide kohtumisel säilib kõikide osapoolte kultuuriidentiteet 45. Doominoteooria – muutused ühes valdkonnas toovad esile muutusi teises valdkonnas 46. Frazier – kultuurimuutused toimuvad läbi kultuurikontaktide ja etapiti erinevates ühiskonnavaldkondades 47. Enkulturatsioon – sisenemine kultuuri õppimise teel 48. Kultuuri relativism – seisukoht, et kultuuride erinevusi tule väärtustada ning kultuure ei saa mõõta sama mõõdupuu alusel 49. Etnotsentrism – tendents pidada enda kultuuri paremaks ja vaadelda teisi kultuure enda mõõdupuu järgi 50. Emic – uurimisstrateegia, mille puhul keskendutakse ühiskonnaliikmete kirjeldustele, seletetekse kultuuri seestpoolt vaadelduna 51. Etic – uurimisstrateegia, mille puhul keskendutakse sellele, mida uurija tähtsaks peab,
- One should thus be hedonistic (devote oneself entirely to pleasure) - hence he is called the "laughing philosopher". 15.02.2012 Sophists (Wise Men) Main opponents of Socrates in Plato's dialogues (Hippias, Gorgias, Protagoras, etc.) Teacher of rhetoric, to make the weaker side appear the stronger. Protagoras of Abdera the most prominent Sophist 490-420 BC - "Man is the measure of things" o Relativism? Does this mean that each person can judge the truth of a proposition and there is no basis besides opinion for determining the truth? o Idealism? Does it mean that we cannot talk about a reality which exists outside of human existence? Sophist: · Sophistication · Sophistry (false reasoning) Relativism- no truth only opinions. The problem is that, it does not work for me. Socrates 469-399 BC
deontoloogiline eetika (kr k deon, `kohus, kohustus') - Eetikasüsteemid, mille järgi moraalse teo enda teatud tunnusjoontel on seesmine (intrinsic) väärtus. Eristub teleoloogilisest eetikast, mille järgi teo moraalsuse lõppkriteeriumiks on mingi teost tulenev mittemoraalne väärtus. Näiteks on deontoloogi jaoks tõe rääkimine õige, isegi kui see võib põhjustada valu või kahju, ja valetamine on väär, isegi kui see võib kaasa tuua häid tagajärgi. eetiline relativism (ethical relativism) Arusaam, mille kohaselt pole olemas üldkehtivaid moraaliprintsiipe; mistahes printsiip on kehtiv vaid konkreetse isiku või kultuuri taustsüsteemis. Eetilist relativismi põhjendamisviise on mitu: võidakse lihtsalt väita, et kuna eri rahvaste kultuurid on erinevad, siis pole olemas universaalseid moraaliprintsiipe. (Siin eeldatakse, et moraaliprintsiibid saavad oma kehtivuse kultuuri heakskiidust). Eetilist relativismi võidakse
Milliseid fatalistlikul ja voluntaristlikul positsioonil olevaid autoreid te tunnete? Selgitage nende seisukohti. Voluntaristlik Õnnelik olemine sõltub meie tahtest. (Sartre) Absoluutne vabadus. Inimene sünnib inimesena alles siis kui ta võtab ülesande, mis varem oli jumalal väärtuste loomine. (Nietzshe) Fatalistlik - Ei ole minu teha, kas olen õnnelik või ei ole. Asi on saatuses või geenides. (Herakleitos) 12. Mida tähendab eetiline relativism. Tooge poolt- ja vastuargumente. Moraalifilosoofiline seisukoht, kus on moraali printsiibid ajaloolised ja kultuurisõltelised. Toetub konstruktivistlikule positsioonile ühiskondlikud reeglid tekivad ühiskondlike praktikate käigus (orjapidamine) ja järelikult on moraalireegleid nii palju, kui on praktikaid. Toetub ka kontekstide võrreldamatuse positsioonile - teatud tegu on mõttekas eetiliselt hinnata ainult kehtiva kultuuri kontekstis.
Neid eelkõige mõjutanud mõtlejaks paistab olevat olnud Parmenides. Kuid kuna sotsiaalne kogemus, mille mõtestamiseks varasemast päritud teoreetilisi vahendeid kasutati, oli oluliselt muutunud, siis on ka ootuspärane, et neile toetuv mõtlemine kasvas üle varasema filosoofia kriitikaks. Need kaks mõjujõudu – sotsiaalne transformatsioon ja filosoofia traditsioon – kujundavad omavahel põimudes sofistide- teoreetikute probleemsituatsiooni. Epistemoloogiline relativism. Kõige tuntumaks filosofeerivatest sofistidest on PROTAGORAS ( u. 480-410). Allikmaterjal tema kohta on äärmiselt napp. Meil on kasutada ainult üksikuid autentseiks peetavaid fragmente. Kõige tuntum nendest kõlab järgmiselt: Kõigi asjade mõõt on inimene, olevate – et/kuidas need on, olematute – et/kuidas need ei ole (DK 80 B 1) Selle lausega olevat alanud Protagorase teos, mis hilisemate autorite tunnistuste
agnostitsism Maailma tunnetatavust täielikult või osaliselt eitav filosoofiline õpetus. pragmatism Õpetus ja elukäsitlus, mis peab tõe kriteeriumiks praktilist tegutsemist ja selle tulemuslikkust. fenomenoloogia Filosoofiline suund, mis vaatleb asju ja sündmusi sellisena, nagu need tunnetusele ilmnevad. 2 relativism Tunnetusteoreetiline seisukoht, mille kohaselt teadmine on alati teatud viisil tinglik ja suhteline. Metafüüsikas: seisukoht, mille põhjal reaalsuse struktuur sõltub vaatenurgast või taustsüsteemist. Vastandiks sellele on absolutism, mis rõhutab tõe või väärtuse objektiivset üldkehtivust. anamnese Teadmine on meeldetuletamine (Platon). induktsioon Üksikult üldisele liikuv tuletusviis
annaabi.ee 
