Kuivõrd peab paika väide, et demokraatia on ainuõige valitsemisvorm? Arhalisel perioodil (u 800-500 a eKr ) toimunud kiired muudatused nõudsid Kreeka ühiskonna sisekorralduse täiustamist ja kreeklastel hakkas kujunema linnriiklik korraldus. Tähtsamad ja võimsamad neist olid Sparta ja Ateena. Linnriikide omavahelised suhted olid sageli vaenulikud ning siseolud ebastabiilsed. Kehtis enamasti kaks valitsemisvormi: aristokraatia ja demokraatia. On palju vaieldud, kumb neist oli edukam ning parem. Mina arvan, et kuldne kesktee oleks õigeim lahendus. Riigikord peaks eelkõige kodaniku huvide eest seisma. Sokratese poolt palju kritiseeritud demokraatia on üks ere valitsemise näide, kus rahva vajadused on rahuldatud, sest inimestele on antud võim-rahvas otsustab, mis on nende arvates õige ning kasulik. Turuplatsidel peetavatel
Vana-Kreeka ajalooperioodid ● Mis põhjusel hääbus Kreeta-Mükeene kultuur Kreekas ning langeti tsivilisatsiooni eelsele tasemele? Vastus: 12.saj eKr tabasid Kreekat purustused, toimusid ulatuslikud rahvaste liikumised Vahemere idaosas. Elanikkonna arvukus langes, nii lihtrahvas kui ka ülemkiht olid märksa vaesemad. Tume ajajärk (u 1100-800 eKr) Kreeta-Mükeene kultuuri hävimise järel (1100) langeti tsivilisatsiooni eelsele arengutasemele - unustati kiri, purustatud losse ei ehitatud ülesse. Kuid osa kreeklasi rändas Väike-Aasia läänerannikule, lisaks võeti kasutusele raud. Tsivilisatsiooni tõus (8.-6. saj eKr) Keskusteks kujunesid linnriigid (kr k polis), mis olid üksteisest sõltumatud ja rivaalitsesid: Sparta, Korintos, Ateena, Mileetos (Väike-Aasias) ja Sürakuusa Sitsiilias. Kujunes aristokraatlik võim (suurmaaomanikud) ja orjandus. Lisaks olid hellenitel ülekreekalised religioossed keskused: Delfi (Apollon) ja Olümpia (Zeu...
lähiümbrusest. Polist valitsesid kodanikud ning nemad moodustasid ka linna põhilise kaitsejõu. Kodanike seast jäid välja naised, orjad ja võõramaalased. Rahvakoosolekul, mis oli põhimõtteliselt riigi kõrgeim võimuorgan, osalesid ainult kodanikud. Sõja korral relvastusid kodanikud oma majanduslike võimaluste järgi. Muidugi oli olukord Kreekas erinevate riigikordade ajal erinev. Kreekas on valitsevateks riigikordadeks olnud aristokraatia, türann ja demokraatia. Türann üritas kehtestada riigis kindla korra ja ka vaeste elujärge teatud määral parandada. Seepärast oli türann kohati rahvaseas au sees. Türanniga kaasnes ka kodanike poliitiliste õiguste kärpimine, millega rahval aga nõustuda ei saanud. Eriti olid türanni vastu aristokraadid, kes ootasid sobivat võimalust ainuvalitseja kukutamiseks. Peale türannia kukutamist kaasnesid tavaliselt riigikorras suured muudatused, millega prooviti türanniat vältida.
Viissada aastat hoidis Sparta kinni Lycurgose antud seadustest ja elukorraldusest ning oli Kreekas kõige tugevam ja kuulsam linn. Sparta oli teistele Kreeka linnriikidele õigluse ja tarkuse eeskujuks. Kui teised linnriigid vajasid Sparta abi, siis tähendas see, et vajati Sparta sõjalist juhtimist, mitte aga rahalist ega otsest sõjameestega sekkumist. Mitmedki filosoofid on andnud soovitusi, kuidas luua täiuslikku riiki, aga ainult Lycurgos suutis selle teoks teha. Ajapikku aga tulid kuld ja hõbe taas spartalaste ellu ning koos sellega kasvas ka raha- ning luksusehimuhimu. Ateenas aastatuhandete jooksul, järjepidevalt arenenud demokraatlik ühiskonnakorraldus lõi aluse tänapäeval kehtiva demokraatiale. Olgugi, et ka tänapäeval esineb nii türannistlikku, aristokraatlikku kui ka vanale kreekale tundmatuid valitsemisviise, peavad enamus tänapäeva ühiskkonnaliikmetest demokraatiat siiski parimaks teadaolevaks valitsusviisiks. ...
* Ühine paikkondlik päritolu oli see, mis eristas uusasukaid selgesti teistest ja liitis nad tugevasti kokku( riike asutasid just peamiselt ühest piirkonnast pärit asukad) *Aristokraatliku immigratsiooni pikemaajaline mõju sõltus suurel määral sellest, milline oli uusaunike ja kohalike arvuline suhe. Kui immigrantide hulk oli arvult väike, ei olnud nad suutelised eksproprieerimis- ja väljatõrjumispoliitikat rakendama. * Mõnel puhul kujunes välja rahvusvaheline ehk transregionaalne aristokraatia. Mitmetel parunitel oli maavaldusi nii kodukohas kui ka teistes kohtades, kuhu elama asuti või omanikuks saadi. Sidemed vana kodu ja uue kodu vahel ei piirdunud üksnes maavalduste valitsemisega, vaid tihti edukad koloniaalaristokraadid annetasid osa uutest sissetulekutest oma vana kodupaiga kirikutele ja kloostritele(uute kodukohtades rajati kloostreid, mille emaklooster, millele alluti, asus endises kodukohas) _ vallutuste ja maadeotsimise
Kreeka ja Mükeene ajajärk 1.Kreeta ja Mükeene (2000-1400 eKr ; 1600-1100 eKr) 3.Kreeta-Mükeene ajajärk (2000-1100 eKr) Tume ajajärk (1100-800 eKr) Arhailine ajajärk (800-500 eKr) Klassikaline ajajärk (500-338 eKr) Hellenismi ajajärk (338-30 eKr) 6.Klassikaline Kreeka oli orjanduslik ühiskond, orje käsitleti kui omaniku vara, mitte kui ühiskondlikku. 7.Kodanikud-kõik vabad põliselanikest mehed. Kõik kodanikud käisid rahvakoosolekutel, valiti riigiametnikud ja moodustati nõukogu. Aristokraatidest koosnev nõukogu. Ülesanne oli juhtida polise sõjaväge ja korraldada igapäevaelu. 8.Kodanik pidi muretsema endale jalaväelasele täisvarustuse 9.Naistele, orjadele, vabadele talupoegadele. 10.Aristokraatia-võim oli nendel, nõukogu ja ametnikud valiti nende hulgast Demokraatia-nõukogu ja ametnikud valiti kogu kodanikkonna hulgast Türannia-ebaseaduslikult võimule tulnud ainuvalitseja võim 12.Linn paiknes kaljunukile raj...
Kreeta-Mükeene per(~2000-1100 eKr)Tume ajajärk(~1100-800 eKr)Arhailine per(~800-500 eKr)Klassikaline per(~500-338 eKr)Hellenismi per(~338-30eKr)Esimesed Olümpiamängud(776 eKr)Polis ehk linnriik koosnes asulast ja selle lähiümbrusest.Sokrates (469-399 eKr).Märksõnad: teadmised ja voorus.On öelnud:"Filosoof ei pea mitte loodust uurima, vaid peab uurima inimhinge ja lahendama elulisi probleeme".Platon (427-347 eKr).Oli Sokratese õpilane.Pärit väga jõukast ja kuulsast suguvõsast.Aristoteles (384-322 eKr).Oli Platoni õpilane.On öelnud: "Vooruslikuks muudab inimene end oma hinge täiustades ise".Aristokraatia-parimate võim on valitsemise kord, kus võim kuulub päritavate eesõigustega ülikutele,vastandub monarhiale ja demokraatiale.Türannia-autoritaarne vägivalla reziim, hirmuvalitsus.Türanniasse kaldub ainuvalitsus siis, kui ta jalgealune kõikuma lööb või kui on tegemist ebaseaduslikult või vägivaldselt võimu haaranud valitsejaga.Oligarhia-Mõis...
Thales - Kreeka filosoof, kes arvas, et ürgaineks oli vesi Pythagoras - Tema arvates põhines maailmakoraldus arvulistel suhetel. Pythagorase Teoreem Sokrates - Üritas seletada inimestele voorusi ja neid määrata, mis pidid tagama õnneliku elu. Ateena filosoof Platon - Sokratese õpilane. rajas Ateenas kooli (akadeemia); õndsuse eelduseks voorus Aristoteles - Platoni õpilane. Tegeles loogikaga. Riik on tähtsam kui inimene.Aleks Suure õpetaja, asutas Lükeionis kooli Solon -Ateena riigimees ja luuletaja, 4 varanduslikku klassi, määras õigused & kohustused Archimedes - Sitsiiliast pärit matemaatik, füüsik, leiutaja. Formuleeris hüdrostaatika seaduse,kruvi veetõstuk Sophokles - Tragöödiakirjanik. "Kuningas Oidipus" Homeros - Pime laulik. 2 kuulsamat eepost "Ilias" ja "Odüsseia" Philippos II - Makedoonia kuningas. Aleksander Suure isa Eukleides - Matemaatik. Sõnastas Elemantaargeomeetria põhialused Demokraatia - Rahva võim, Ateena, kodanikud ...
süstematiseeritud poliitiliste riigiaparaatideni välja. Niisutusega oli saavutatud tähelepanuväärne põllumajandustoodangu ülejääk mõned Mesopotaamia kogukonnad said iga külvatud tera kohta kuni 60, 70 või isegi 80 tera , mis võimaldas rakendada suurt osa elanikkonnast põllumajanduse asemel ka teistes produktiivsetes alades näiteks käsitöönduses ning kaubanduses. Selle tagajärjeks kujunes linnriikides aristokraatia ehk ülemvõim, mis kogus rikkust alamate tööjõudu kasutades ja makse võttes . Kuna igal riigil olid oma valitsemissüsteemid ning omad moraali- ja eetikastandardid siis oli ka hierarhia igas riigis üksikasjalikult ning erinevalt reguleeritud. Võrreldes näiteks Egiptuse lihttalupoega või linnaelanikku Hetiidi riigi omaga, võin ma julgelt oletada, et Hetiidi inimesel oli hoopis hõlpsam elada, sest tema ei olenenud riigi korraldustest nii palju, kui seda olenes Egiptuse elanik
Hellenid - kreeklased, Balkani poolsaarel asunud muistse Kreekamaa ehk Hellase asukad vanaajal. Barbarid - kreeklaste ja roomlaste kasutatud nimetus teiste rahvaste esindajate kohta; nimetus tulenes sellest, et võõras keel kõlas hellenite kõrvale arusaamatu põrinana (bar-bar); tänapäeval tähistab ebakultuurset, tsiviliseerimata ja metsikut inimest. Polis - linnriik, mis hõlmas linna koos seda ümbritseva maa-alaga; tekkisid 8. saj eKr Kreeka maakondades. Aristokraatia - kreeka k „parimate võim“; kõige suursugusemad ja mõjukamad inimesed; vaenlase kallaletungi ajal juhtisid kaitset ja retki naabrite vastu. Demokraatia - poliitiline korra vorm, kus riigi juhtimine toimub rahva valitud saadikute kaudu ning eksisteerivad demokraatlikud vabadused. Türannia - võim, mille linnriigis kehtestas ebaseaduslikult aristokraat, kes sisetülide käigus mõnest vastastest jagu sai ja ainuvalitsejaks tõusis ning kes sageli lõpetas sisetülid ja kaitses ...
Klassikaline Periood Sparta linnriik,-Ateena linnriik,- ateena mereliit,kasvatus süsteem. Klassikaline periood:sparta linnriik:lakoonika mk, aristokraatia-parimate võim,range kasvatus süsteem:eelkõige sõjaline ettevalmistus,peloponnesuse liit,ateena linnriik:Atika mk,temokraatia ehk rahva võim(Pirikles)sünnipaik.Kasvatus:nii vaimne kui ka füüsiline külg olulised , ateena mereliit.Terminid:pedagoog,gymnasion.Osata võrrelda ateenat ja spartat.Ateena ja spart võistlevad omavahel ülemvõimu pärast kreekas.Peale jääb sparta.
Purustatud losse ei ehitatud uuesti üles, kiri unustati ja rahva- arv kahanes tsivilisatsioonieelsele arengutasemele. Seda aega (u 1100-800 eKr) nimetatakse tavaliselt Kree- ka ajaloo tumedaks ajajärguks. Sel perioodil võtsid kreeklased kasutusele raua. 8. saj. eKr hakkas kreeka ühiskonna areng kiirenema ning taas ilmnesid kõik tsivilisatsiooni põhilised tun- nused. Uuteks keskusteks said linnad, millest hakkasid kujunema linnriigid (linn + ümbritsev piirkond). Neis kerkis esile aristokraatia rikas ja mõjukas ülemkiht. Järgnevatel sajanditel kirjutati üles seadused, taas tekkisid tihedad välissidemed (eriti Idamaadega), u 800. a. eKr loodi kreeka tähestik ehk alfabeet. 8. saj. eKr sai alguse kreeklaste suur kolonisatsioon, mis hõlmas Vahemerd ja Musta merd. 7. saj. eKr hakka- sid kreeklased müntima hõberaha. Nii kolooniates kui Kreekas tekkisid arvukad üksteisest sõltumatud linnriigid ehk polised, mille seas olid
a 2 kuningat Tähtsamad riigiametnikud strateegid(10), sõjapealiku funktsioonid, kes olid päritava valiti rahvakoosolekul. võimuga ja mahtusid vanusepiiri sisse) Rahvakoosolekul valiti: Samuti valis 5 efoori (kõrgeimad Nõukogu ehk bulee(500) riigiametnikud) Vandekohus ehk heliaia(6000) Riigiametnikud (ametiajaga 1 aasta) 5. Türannia, Demokraatia ja Oligarhia ehk Aristokraatia Türannia Ebvõimule tulnud ainuvalitseja võim, mis jäi tavaliselt püsima lühikeseks ajaks. Tegelikult aristokraatia ja rahvavõimu siirdevorm, sest poolehiu võitmiseks türannid kaitsesid rahva huve sugukondliku aristokraatia eest. Ei olnud algselt halvustav mõiste. Demokraatia Nõukogu ja ametnikud valiti kogu kodanikkonna ehk deemose hulgast. See valitsemisvorm kujunes Joonias, tuntuim oli Ateena demokraatia. Antiikaja
1. oskab võrrelda Kreeta-Mükeene kultuuri; Kreeta kultuur oli vanem Mükeene kultuurist(Kreeta-2000-1400eKr;Mükeene-15saj eKr) Mõlemad kultuurid võtsid kasutusele kirja(,kuid selle järgi ei saa kindlat pildi tollasest elust, kuna neid kasutati vaid majapidamisaruannetes) Kreeta lineaarkirja A ei osata tänaseni selgelt lugeda, Mükeene lineaarkiri B on tänaseks täielikult desifreeritud. Kreetas olid lossid kindlustamata, neid kasutati usukeskustena, kultusepaikadena, valitseja elupaigaks, poliitilise võimu keskuseks ja nende ümber kujunesid rahvarohked linnad(Knossose palee). Mükeene kultuuri rahvas kindlustas oma lossid hiiglaslike müüridega. Lossid etendasid sõltumatute omavahel sõjajalal olevate riikide rolli. Linnad asusid lossidest kaugel. Mõlemate kultuuride lossid olid labürinditaolise põhiplaaniga ning neid kasutati sarnaselt ka laoruumideks ning käsitöökodadeks. Kreetalaste rahumeelsus väljendus ka kunstis nende loomingus p...
4) Aristrokraadid Auväärse päritoluga suurmaaomanikud Aristokraatia korral koondus võim aristokraatide (päritolult õilsate ehk suursuguste /kr k aristoi õilis/ suurmaaomanike) kätte, ametnikud valiti nende hulgast. Selline valitsemisvorm leidis aset Kreeka tumedal ajajärgul. Säilis see näiteks ka Spartas, kus aristokraatlike perekondade seas võis veel omakorda eristuda kitsas rühmitus nii kasvas aristokraatia üle oligarhiaks (oligarhia vähemuse valitsemine, võmutsemine). Ateenas 5. sajandil eKr kujunenud demokraatia puhul valiti nõukogu ning ametnikud kogu kodanikkonna ehk deemose hulgast. Türanlikule valitsemisvormile oli omane ebaseaduslikult võimule tulnud ainuvalitseja võim, mis aga püsis väga lühikest aega. Türannia on aristokraatia ja rahvavõimu siirdevorm. Sparta Aristrokraatlik linnriik. Põhirõhk oli sõjaväeline. Sealt tuli palju tuntud sportlasi.
Kuidas Ateena mõjutas demokraatia arengut? Algselt oli Kesk-Kreekas paiknevat Atikat ühendav Ateena polis korraldatud üsna tavapäraselt aristokraatlikult viisil. Võim kuulus aristokraatia hulgast pärinevatele riigiametnikele ja nõukogule ning rahvakoosolekul puudus reaalne tähtsus. Olukord hakkas muutuma alates aastast 594 eKr, kui riigimees, poeet ja seaduste andja Solon kärpis mõnel määral aristokraatia eesõigusi ja avas lihtkodanikele senisest suuremad võimalused riigiasjades kaasarääkimiseks.5. Saj eKr, kui Ateenast sai Kreeta tugevaima laevastikuga mereriik, tõusis vaeste kodanike osatähtsus riigi elus veelgi. Kui eesotsa tuli Perikles kujunes kindel demokraatlik kord. Aristokraatia eesõigused riigi valitsemisel olid kaotatud, kogu võimutäius kuulus rahvakoosolekule. Ateena kodanikkonna moodustasid kõik Atika täiskasvanud meessoost põliselanikud, sõltumata
2. agoraa koosoleku ning turuplats. 3. amfora VanaKreekas ja VanaRoomas kasutatud kitsa kaela ja kahe sangaga savinõu, mida kasutatid õli, veini, vee, teravilja jm. Säilitamiseks ja transportimiseks. 4. faalanks jalaväe formatsioon, mis on peamiselt tuntud kasutamise tõttu VanaKreekas. 5. hellenid kreeklased 6. barbarid kõik võõramaalased. 7. demokraatia rahva võim. Kogu võimutäius kuulus rahvakoosolekule. Aristokraatia kaotas eesõigused. 5. saj eKr, Ateena, Perikles. 8. aristokraat Kreeka ühiskonna rikkam ja mõjukam osa, ülikutest suurmaaomanikud, kes kasutasid orjade ja sõltlaste tööjõudu. 9. aristokraatia ( riigikord ) rikkaim ja mõjukaim ülemkiht, auväärse päritoluga suurmaaomanikud. 10. türannia valitsemisvorm, kus kõrgeim võim on ainuvalitseja käes. Ei kestnud üle kahe inimpõlve. 11
Absolutismi kujunemine Rahvusriikide kujunemine ja reformatsioon lammutasid keskaegse kristliku htumaa htsuse. Tugevnesid dnastiate- ja rahvastevahelised vastuolud, millele lisandusid prast reformatsiooni veel usulised vastuolud. Absolutismi teoreetiliseks phjendajaks sai Prantsuse jurist Jean Bodin(1530-1596), kelle phitks on "Six livers de la Republique" (Kuus raamatut riigist. 1576). Kolmest traditsioonilisest riigivormist - demokraatia kui rahva vim, aristokraatia kui n- paremate vim ja monarhia kui ksikisiku vim - eelistas Bodin kindlalt viimast. nii demokraatia kui ka aristokraatia oli Bodini meelest ebakindel ning vi edukalt toimida vaid ige lhikest aega. Elanike turvalisuse ja heaolu saavat tagada vaid piiramatu kuninga vim. See pidi Bodini arvates olema eelkige eluaegne, teiseks pidi vim olema absoluutne ja jagamatu. Sltumatul majesteedil, vitis Bodin, peab olema igus vlja anda seadusi kigile alamatele, ilma et ta vajaks nende tingimusteta heakskiitu
4.Kohustused polise kodanikkudel? V:1)Riigikaitse (pidid muretsema sõjavarustuse, teenima ratsanikuna, jalaväelasena) 2)Poliitikas osaleminine (osalema rahvakoosolekul, hääletas valis ja oli valitud) 5.Nim elanikkonna grupid kes jäid polisest väljapoole kodaniku staatusest? Põhenda? V: Välja jäid naised, orjad, võõrmaallased, käsitöölised ja ka võlgnastest talupojad. Põhjuseks- neil puudus maaomand. 6.Türannia, Demokraatioa ja Aristokraatia V: Demo- rahvavõim, otsene valimistulemusena valitakse riigiametnikud, rahvakoosolekul osalemine. Ateena demokraatia Periklese ajal. Kõikidel inimestel olid võrdsed õigused, õigus kandideerida riigiametisse. (Nt Ateena) Aristokraatia- Aristokraatia ehk parimate võim on valitsemis vorm kus võim kuulub päritavate eesõigustega üliklikule. Rikastele ehk aristokraatidele oli kätte vajunud võim, nemad juhtisid riigi ül. (nt Sparta)
· Aristokraadid suurmaaomanikud, kes tegelesid ka kaubandusega · Vabad talupojad moodustasid kõige suurema osa kodanikest (sõjavägi koosnes peamiselt neist!) · Käsitöölised madalama sotsiaalse staatusega, sageli neil puudusid kodanikuõigused · Orjad sõjavangid, ostetud, võlaorjuses Erinevad valitsemisvormid · Demokraatia nõukogu ja ametnikud valiti rahva (deemose) hulgast. (Näiteks Ateena demokraatia Periklese võimu ajal) · Aristokraatia võim oli koondunud aristokraatia kätte, nõukogu ja ametnikud valiti nende hulgast. (Näiteks Spartas arenes riigivõim oligarhiaks) · Türannia ebaseaduslikult võimule tulnud valitseja Sparta (Lakedaimon) · Lakoonika maakonnas, Lõuna Kreekas hõlmates 2 maakonda · Spartiaadid Sparta elanikkond, vabad poliitiliste õigustega · Perioigid (enamik Lakoonika elanikest) vabad, kuid spartiaadide suhtes andami- ja sõjaväekohustuslikud mittekodanikud
776 eKr, Vana-Kreekas, jumal Zeusi auks 6. Kes oli Homeros, tähtsus ja teos. Vana-Kreeka pime laulik, kes oli rahvaluule ja eeposte autor. Illias ja Odüsseia 7. Iseloomusta polist, kuidas jaotati poliste elanikke. linnriik, mis koosnes keskset asulast ja lähiümbrusest, oli rajatud akropoli jalamile. kodanikud (mehed), mittekodanikud (naised, orjad, lapsed, võõramaalased) 8. Kes juhtisid Kreeka ühiskonda? 9. Mis olid: aristokraatia, demokraatia, türannia. Aristokraatia on valitsemiskord, kus võib kuulub päritavala ülikule. Demokraatia on valitsemiskord, kus on kodanikkonna osalemine poliitikas, võimude lahusus ja seadused. Türannia on ühe isiku vägivaldne võimu omastamine. 10. Iseloomusta Spartat (4) kodanikuõigused puuduvad, Sprta sõjavägi, aristokraatia, kasvatus karm 11. Kes oli Solon, milles seines tema tähtsus Ateena jaoks? Solon oli vanakreeka poeet,
Miks peetakse Periklese valitsemisaega Ateena demokraatia hiigelperioodiks? Algselt oli Ateena polis korraldatud üsna aristokraatlikul viisil. Võim kuulus aristokraatide hulgast pärinevatele riigiametnikele ka nõukogule ning rahvakoosolekul puudus tegelik tähtsus. Aastal 594. kärpis riigimees, poeet ja seadusandja Solon mõnel määral aristokraatia eesõigusi ja avas lihtkodanikele senisest suuremad võimalused riigiasjades kaasarääkimiseks. Ka rahvakoosoleku tähtsus hakkas järk-järgult suurenema. Solon keelas seadusega ka Atika elanike orjastamise. 5. sajandi keskel seisis riigi eesotsas Perikles (495 eKr 429 eKr). Ta oli hea kõnemees ja ei püüdnud kunagi rahvale meeldida, kuid rahvas käis ise ta järel. Ta võttis harva sõna rahvakoosolekutel, kuid kui ta seda tegi, siis kuulati teda hea meelega ja vaikisid kõik
ORJAD võlgade katteks orjusse langenud, sõjalisel teel vangi sattunud; Kreekas kasutati suuresti orjatööjõudu Kuidas on seotud orjandus ja vabadusel põhinev riigikord? Tänu sellele, et töötegemisega tegelesid peamiselt orjad, said kreekalsed kuuluda vabasse ja täieõiguslikku kodanikkonda ATEENA Algselt põhines Ateena aristokraatlikul valitsemisel, kus rahvakoosolekul puudus tähtsus Alates 594a eKr hakkas Solon kärpima aristokraatia eesõigusi ning andis lihtrahvale suurema õiguse riigiasjades kaasa rääkida Rahvakoosoleku tähtsus suurenes järk-järgult Ateenast sai Kreeka tugevaima laevastikuga riik Vaeste kodanike tähtsus riigis kasvas (sõudsid laevastikus, tagasid sõjalise ja poliitilise võimu) 5 saj keskel asus riigi etteotsa Perikles , kelle ajal kujunes Ateenast kindel demokraatlik võim (võimutäius kuulus rahvakoosolekule
ühiskonnaliikmetel elada vabade täieõiguslike kodanikena (poliitika, vaimuelu). Naise positsioon: Naistel polnud kodanikuõigusi, olles meeste eeskoste all. Naised osalesid harva avalikel üritustel (v.a. usupidustused). Naise koht oli kodus korraldas majapidamist ja kasvatas lapsi, suhtlemata külalistega. Aristokraatia võim on koondunud aristokraatide kätte: Nõukogu ja ametnikud valiti nende hulgast.Valitses tumedal ajajärgul, kuid püsis ka hiljem. Tuntuim oli Sparta aristokraatia. Demokraatia rahvavõim (kr.k. demos+kratos= rahvas+võim): Nõukogu- ja ametnikud valiti kõikide kodanike hulgast.Tuntuim oli Ateena demokraatia.Otsene demokraatia kodanikud valitsesid riiki suurel määral ise.Ametnikud ja nõukogu liikmed said palka, mis võimaldas ka vaestel poliitikas osaleda. Sparta valitsemine- Aristokraatia. Ametnikud: 2 kuningat sõjaväe ja usuelu juhtijad.5 efoori kõrgemad võimu-kandjad kontrollimas teiste tegevust
Kordamine 11. klassile Vana-Kreeka Mõisted lineaarkiri - kreeklaste välja aretatud kiri. säilinud enamasti savitahvlitele hellen - vana kreeka elanik barbar - võõramaallane, kes kõneles arusaamatut keelt polis - tüüpiline vana kreeka linnriik, mis koosnes kesksest asulast ja selle ümbrusest alfabeet - tähtede standartne komplekt akropol - polise keskele ehitatud kindlus agoraa - akropoli läheduses asuv koosoleku - ja turuplats aristokraatia - ehk parimate võim on valitsemise kord sümpoosion - koosviibimine veinijoomisega ja intellektuaalse vestlusega patriarhaalne ühiskond - võim kuulub meestele. naised on üsna õigusetud türannia - hirmuvalitsus monarhia - riigi- ja valitsusvorm, mille eesotsas on üksikisik spartiaat - sparta täieõiguslik kodanik hopliit - raskerelvastusega jalaväelane perioik - isiklikult vaba mittekodanik geruusia - 30 liikmeline vanemate nõukogu lakooniline kõne - lühike, täpne ja selge kõne demokraatia - riigikord,...
valitsemisvormid Polis oli sõltumatu, omavalitsusel ja omakaitsel põhinev Kreeka linnriik, kus moodustati nõukogu ning poliitikaga tegeleti rahvakoosolekutel. Polise elanikud jagunesid kaheks: kodanikud ja mittekodanikud. Esimeste hulka kuulusid täisealised vabad mehed, kellel oli kohus riiki kaitsta, jõukad ning dumas (kogukond tervikuna) ja aristoid (paremad). Mittekodanikud olid naised, orjad ning võõramaalased. Valitsemisvormid jagunesid Kreekas kolmeks: aristokraatia, demokraatia ning türannia. Aristokraatia korral koondus võim aristokraatide (suurmaaomanike) kätte, nõukogu ja ametnikud valiti nende hulgast. Selline valitsemisvorm leidis aset Kreeka tumedal ajajärgul. Joonias kujunenud demokraatia puhul valiti nõukogu ning ametnikud kogu kodanikkonna ehk deemose hulgast. Türanlikule valitsemisvormile oli omane ebaseaduslikult võimule tulnud ainuvalitseja võim, mis aga püsis väga lühikest aega. Türannia on aristokraatia ja rahvavõimu siirdevorm
uskumustest aga teame vähe, vaid üksikuid jumalate ja jumalannade nimesid. Kreeka polis ja valitsemisvormid.Polis oli sõltumatu, omavalitsusel ja omakaitsel põhinev Kreeka linnriik, kus moodustati nõukogu ning poliitikaga tegeleti rahvakoosolekutel. Polise elanikud jagunesid kaheks: kodanikud ja mittekodanikud. Esimeste hulka kuulusid täisealised vabad mehed, kellel oli kohus riiki kaitsta.Mittekodanikud olid naised, orjad ning võõramaalased.Valitsemisvormid jagunesid Kreekas kolmeks: aristokraatia, demokraatia ning türannia. Aristokraatia korral koondus võim aristokraatide (suurmaaomanike) kätte, nõukogu ja ametnikud valiti nende hulgast. Türanlikule valitsemisvormile oli omane ebaseaduslikult võimule tulnud ainuvalitseja võim, mis aga püsis väga lühikest aega. Sparta ja Ateena- Sparta asus Lõuna-Kreekas. Kujunesid kolm ühiskonnakihti: spartiaadid, perioigid, heloodid (orjad). Valitsemisvormiks oli Lykurgose seadus, mis on tuntud oma karmuse poolest
ning Väike-Aasia läänerannikule. Atika jäi doorlaste sissetungist kõrvale, sinna siirdus osa Peloponnesoselt välja tõrjutud ahhailasi. XI saj. püstitati Ateena akropolil vägevad kaitseehitised ja kaevati maa-alused kaevud pika piiramise puhuks. Võimalik, et umbes samal ajal algas just Atikast edukas ahhaia kolonisatsioon Egeuse mere saartele ja Väike-Aasia lääneranniku keskossa. Tessaalia uus aristokraatia võttis üle vallutatute keele ja kultuuri. Tessaaliast lahkuma sunnitud asustasid hilisema Aiolise piirkonna V-Aasia lääneranniku põhjapoolse osa + Lesbose saar. Doorlaste sissetungile järgnes varajane rauaaeg e. tume ajajärk. Pärast Mükeene kõrgkultuuri hävingut ei rajatud monumentaalseid ehitisi, käsitöö oli primitiivne, välissuhted katkesid (merel valitsesid foiniiklased), kiri (lineaarkiri B) unustati (Küprosel säilis kauem, küprose kiri võib sellest pärineda).
1 Kaardil Vahemeri, Egeuse meri, Makedoonia, Peloponnesose ps., Arika, Kreeta saar, Rhododse saar, Ateena, Sparta, Pergamon, Olümpia 2. Millal oli arhailine periood? Millised muutused toimusid valitsemises ja ühiskonnaelus? Miks nimetatakse seda Homerose ajajärguks? ● 800-500 eKr(tsivilisatsiooni uus tõus) ● levinuim valitsemisvorm on aristokraatia (paremate võim) ● võeti uuesti kasutusele kiri ● See võimaldas panna kirja Homerose eeposed Ilias ja Odüsseia.Seda nimetatakse Homerose ajajärguks, sest siis ta tegutses ● Ühiskond oli patriarhaalne ehk mehekeskne. Naised elasid mehe eeskoste all. ● sellel perioodil toimusid esimesed olümpiamängud mille järgi hakati Kreekas aega arvama
Vanemate nõukogu otsustas riigi tähtsamate asjade üle. Polist võib nimetada üheks demokraatiat iseloomustavaks teguriks. Polised on linnriigid, Kreeka kohta võib poliste näideteks tuua Sparta, Ateena ning Korintose. Poliste kodanikeks olid ainult täisealised mehed. Kodanikeks ei olnud lapsed, naised, teiste poliste kodanikud ja seal elavad võõrad. Selles suhtes polnud Vana-Kreeka väga demokraatlik. Kreekas on esindatud kolm valitsemisvormi, need on : aristokraatia, demokraatia ning türannia. Aristokraatia ehk parimate võim on valitsemise kord, kus võim kuulub päritavate eesõigustega üliklikule vähemusele. Türannia on autoritaarne vägivalla reziim ning hirmuvalitsus. Türanniasse kaldub ainuvalitsus siis, kui ta jalgealune kõikuma lööb või kui on tegemist ebaseaduslikult või vägivaldselt võimu haaranud valitsejaga kuid kelle võim jääb tavaliselt püsima lühikeseks ajaks. Arvan, et kõige parem valitsemisvorm on siiski demokraatia.
Meeltega tajutav maailm on ruumilis-ajalis maailm, see tähendab et asjad on ajalised, nad ei ole igavesed. Nähtumuste maailm. Mõistusega tajutavas maailmas ehk olemuste maailmas asjade olemused ei teki, ei hävi ega muutu, nad on pidevalt iseendaga-samaks-jäävad. Olemused kujutavad endast tõelist olemist ja on mitterelatiivsed. Olemused on väljaspool aega ehk igavesed. 2. Platoni valitsemiskordade tüpoloogia. · Kõige lähedasem ühiskonnakorraldus õiglusele on Platoni hinnangul aristokraatia. Aristokraatia ehk parimate võim tähistas kõrgema päritoluga isikute võimu. Parim valitseja on tarkuse poole püüdleja. Aristokraatias valitsevad need, kelle hinges domineerib mõistuslik hingejagu ja kes on võimelised riigiasju otsustama. · Tekivad inimesed, kes on väheharitud ja ei kuula enam oma valitsejaid, vaid kehtestavad oma võimu. Nende inimeste hinges domineerib söakas hingejagu.
*lõpliku sõna otsustes ütles kõigi spartiaatide koosolek. Eanikkond:spartiaadid, ülejäänudahvas moodustas 2 gruppi-perioigid-vabad, kuid poliitilise õiguseta,spartiaatide suhtes andami- ja sõjaväekohustuslikud heloodid-spartiaatide maaorjad. *Kodanike kasvatamise süsteem. *spartiaadid ei pidanud tööd tegema, tegid nende eest heloodid. *range sisemise korraldusega riik. *riigihuvid esiplaanil. A:asukoht:Kesk-Kreeka *kodanikud,mittekodanikud *võim kuulus aristokraatia hulgast pärinevatele riigiametnikele ja nõukogule *riigi eesotsas seisis Perikles demokraatlik kord, aristokraatia eesõigused olid kaotatud *kogu võimutäius kuulus rahvakoosolekule *kodanikud:Atika täiskasvanud meessoost põliselanikud *koosolekute vahepeal korraldasid riigi elu 500- liikmeline nõukogu ja riigiametnikud kelle hulgas olid 10 väejuhti e strateegi. *igal aastal ametis 6000 kohtunikku *kehti otsene vahendamata demokraatia-ravs ei
rahvatribuunid. Plebeid nõudsid ka seaduste kirjapanemist, mis viis 450. aastal eKr Rooma esimese seadustekogu avaldamiseni 12 tahvli seadused. 370dal aastal võeti vastu uus seadus, mis lubas plebeide valimist konsuliks. Aastal 287 eKr kehtestati kord, mis lubaks plebeidel oma koosolekul vastu võtta üldkohustuslikke seadusi. Sellega kadus patriitside ja plebeide seisusevahe. Sellest hoolimata ei muutunud Rooma vabariik demokraatlikumaks, vaid tekkis uus aristokraatia nobiliteet, kes hoidis reaalset poliitilist võimu enda käes. Umbes 4. sajandil alanud vallutussõjad tõid kaasa Rooma ühiskonna senisest suurema varandusliku kihistumise ja talupoegade laostumise. Sõjasaak ning ka vallutatud aladelt laekuvad maksud rikastasid eelkõige Rooma ülemkihti, samal ajal kui sõjakäikudel viibivad talupojad tihtipeale ei suutnud oma perekonnale toimetulekut tagada. Ühtlasi kaasnes vallutussõdadega ka
Pärimuste järgi lõi ta Delfi oraakli korraldusel või Kreeka eeskujul Sparta seadused. Perikles (u 495-429 Ateena kuulsaim riigimees. Vähendas aristokraatide võimu. eKr) Periklese aeg oli Ateena ajaloo hiilgav ajajärk Solon (594 eKr) Ateena riigimees ja luuletaja, kes kärpis mõnel määral http://www.abiks.pri.ee aristokraatia eesõigusi ja avas lihtkodanikele suuremad võimalused riigiasjades kaasarääkimises KreekaPärsia sõjad VäikeAasia läänerannik ja ka Kreeka linnriigid oli pärslaste poolt vallutatud u 500 a eKr. Pärsia kuningas Dareios ründas aastal 490 eKr Atika maakonda. Uus kuningas Xerxes tuli aastal 480 eKr Kreekasse (teda saatis laevastik). Tähtsamad lahingud Xerxesel olid järgmised: Termopüülide
Muudes asjades juhtisid riiki 30-liikmeline vanemate nõukogu-geruusia ja 5 efoori-igal aastal kodanike seast valitavad riigiametnikud.Lõppotsuse ütles alati spartiaatide koosolek.Spartas oli kodanike kasvatamise süsteem.Seitsemandast eluaastast alates elasid poisid eakaaslaste rühmades ja tegelesid kehaliste ja sõjaliste harjutustega.Kahekümnendast eluaastast said nad täisväärtuslikeks sõjameesteks ja kolmekümnenast eluaastast täisõiguslikeks kodanikeks. Ateenas kuulus võim aristokraatia hulgast pärinevatele riigiametnikele ja nõukogule.Solon oli riigimees ,poeet ja seadusandja ning ta kärpis aristokraatia eesõigusi.Tänu sellel suurenes rahvakoosoleku tähtsus.5.sajandil oli riigi eesotsas Perikles ja riigis kujunes demokraatlik kord.Kogu võim kuulus rahvakoosolekule.Kodanikkonna moodustasid põliselanikest meeskodanikud ja rahavakoosolekul said osaleda kõik kodanikud.Koosolekute vahepeal korraldasid riigi elu 500 liikmeline
kreeka juures minoiline kultuur (kestvus, koht, kiri, losside eripära, Knossos). Kestvus:600 aastat Koht:kreekas Kiri:lineaarkiri a Losside eripära:kindlustamatta, meenutavad laburünte, väravad avatud 2. Riik ja ühiskond: Polis- linn riik Rahvakoosolek- turuplatsil arutati tähtsamaid otsuseid Kodanikud- mees, vaba, kreeklane, täiskasvanud Aristokraatia- parimate võim peamised valitsemisvormid: demokraatia - rahva võim aristokraatia - aristokraatide valitsemine türannia- ainuvalitsemine Sparta ja Ateena võrdlus. SPARTA ATEENA Lõuna kreeka Kesk kreeka spartiaadid Kodanikud, orjad, metoika 2 päritava võimuga kuningat rahvakoosolek rahvakoosolek Rahvas eFoorid-5 Strateegid aristokraatlik Demokraatlik
KORDAMINE VANA-KREEKA Geograafilised olud: mägine ja geograafiliselt väga liigendatud maa. Suhteliselt väikesi tasandikke eraldavad sageli raskelt läbitavad mäeahelikud või sügavalt maismaasse lõikuvad merelahed. Kreeta-Mükeene periood: Tänapäeva kreeklased ei ole Balkani poolsaare põliselanikud. Enne elasid seal tundmatu päritoluga hõimus. See kultuur saavutas õitsengu Kreeta saarel. Kuningas Minose järgi minoiline kultuur. Tunnused: oluliseks elemandiks olid lossid. Iga loss oli omaette võimukeskuseks. Tähtsaim loss Knossose palee. Lossidel polnud kaitsemüüre ei leitud ka relvu, mis viitab rahumeelsele kultuurile. Tundsid kirja( Lineaarkiri A, pole desifreeritud) Selles ajajärgus paiknevad Kreeka mütoloogia juured. Umbes 2000 eKr tungisid Balkani poolsaarele tänapäeva kreeklaste esivanemad indoeurooplased. Tähtsaim linn oli Mükeene ja seepärast oli see Mükeene periood. Erinevused Kreeta ja Mükeene peri...
andis sõjaväelisele aristokraatiale võimaluse valitseja sõltuvusest peaaegu täiesti vabaneda. Tulemuseks olid kodusõjad ning maa killustumine. Osastisriikidevahelised sõjad lõppesid aastal 221 eKr. Võitja ühendas oma võimu alla kogu Hiina ja võttis endale autoriteeti rõhutava nime Shi Huangdi. Shi Huangdi saatis pealinnast riigi eri piirkondadesse keiserlikud asevalitsejad, et tõsta oma isiklikku autoriteeti ja kärpida sõjaväelise aristokraatia mõjuvõimu. Lisaks käskis ta kogu maal ühtlustada nii kaalu- ja mõõdusüsteeme kui ka kirjaviisi. Tugevdamaks riigi põhjapiire stepirahvaste vastu, lasi Shi Huangdi ühendad kaitsemüüri lõigud ühtseks kindlustussüsteemiks. Nii algas Hiina müüri kujunemine. Shi Huangdi järeltulija kukutati kodusõja ajal, kuid riigi ühtsuse kindlustas uus, Hani dünastia. Hani dünastia kujundas välja Hiina keisririigile omased võimustruktuurid ja valitsusviisi
(Herakles, Odysseus jne.) Enamasti austati jumalannasid. Tume ajajärk - 1100 - 800 eKr. Peale Kreeta-Mükeene kultuuri põhjalikku hävingut. Madal tsivilisatsioonitase ja suhteline eraldatus muust maailmast. Kreeklased võtsid kasutusele raua. Arhailine ajajärk - 800 - 500 eKr. Uued keskused linnad. Linnriigid seaduste üleskirjutamine. (Sparta, Korintos, Ateena, Mileetos, Sürakuusa) Kerkis esile aristokraatia ülemkiht. Ka lihtinimesed said otsuste juures kaasa rääkida. Tihedad välissidemed eriti Idamaadega. Kreeka tähestiku loomine foiniikia tähestiku põhjal 800 eKr. Valmisid ,,Ilias" ja ,,Odüsseia" (Homeros). Kolonisatsioon (Vahemeri, Must meri). Väljaränne rauapuudus, viljaka maa puudus. Kaubavahetus. 7. saj lõpus eKr hõbemündid/raha. Klassikaline ajajärk - 500 - 338 eKr. Kreeka tsivilisatsiooni hiilgeaeg.
Huang He pinnas on viljakam, kui Jangtse (lõuna) , kuid ebastabiilsem : osa aastat kuiv, teine osa üleujutus. tsivilisatsioon arenes põhjapoolel, hiljem lõuna. Põhjas kasvatati V aastatuhandest otra,nisu, hirssi ja riisi. kasutati vaske ja pronksi. 1500 ekr ühendas üliksuguvõsa enamiku Huang He tasandiku oma võimu alla, kujunes esimene suurem riik Hiinas. Kujunes hieroglüüfkiri, piltkirjatekstid, oraakliluud. kogukonnad olid ühendatud preesterkonna alla. Sõjalise aristokraatia võimu kärpimine. valitsejate võim tugines ka sõjaväele (ülikud ja lihtsõdurid). kuningad rajasid suuri losse ja lasid end ka nendesse matta koos loomade, naiste, teenijatega, pronksnõud. 1000 ekr riik lagunes valitsejate ülekohtu ja vägivalla pärast. Valitseja võim oli nõrk, toimusid kodusõjad ja killunemine. kultuuritaseme langust aga ei toimunud. 221 ekr sõjad lõppesid, keiser Shi Huangdi ühendas kogu Hiina ühe riigi alla. Hiina
Vana-Kreeka 1. Polis, selle kodanikud ja mittekodanikud, polise valitsemisvormid. Polis - Vana Kreeka linnriik, mille koosseisu kuulus linn ja selle ümber asuv maapiirkond. Valitsemisvormilt võis polis olla: 1) aristokraatia võim on koondunud aristokraatide kätte. Nõukogu ja ametnikud valitakse aristokraatide hulgast, keskne roll valitsemises on nõukogul ja riigiametnikel. (nt. Spartas valitses selline kord) 2) demokraatia rahvavõim, nõukogu ja ametnikud valitakse rahva hulgast, keskne roll valitsemisel on rahvakoosolekul. (nt Periklese (I strateeg) ajal Ateenas) 3) türannia võim kuulub ebaseaduslikult võimule tulnud
BÜTSANSI ÜHISKONNA ÜLESEHITUS Ühiskonnapüramiid, üldine ülevaade ühiskonnakihtidest, võrdlus Lääne-Euroopaga MIS ON BÜTSANTS Bütsants ehk Ida-Rooma riik, mis tekkis Rooma keisririigi idaosa territooriumil riigi jagunemise tagajärjel. Keisririiki on nimetatud Bütsantsiks pealinna Konstantinoopoli varasema nime (Byzantion) järgi. ÜHISKONNAPÜRAMIID KEISRI PEREKOND, ÕUKOND ÜLEMKIHT: Kohalik aristokraatia Kõrgemad riigiametnikud Kõrgemad sõjaväelased KESKKIHT: Madalamad riigiametnikud Kaupmehed Käsitöölised ALAMKIHT: Talupojad, orjad, pagatöölised, vaesed ÜLDINE ÜLEVAADE ÜHISKONNAKIHTIDEST Keiser VÕRDLUS LÄÄNE- EUROOPAGA BÜTSANTS LÄÄNE-EUROOPA lalalalalal lallalalala
1. Rooma vabariigi erinevus demokraatliku Ateenaga(2 erinevust) 1. Roomas olid kõik inimesed rooma kodanikud, samas kui Ateenas olid nendeks vaid täisealised mehed, kes polnud võõramaalased. 2. Ateenas oli väga suur kaal rahva häälel, Roomas juhtis riiki aristokraatia. 3. Ateenas oli orjastamine keelatud. 4. Ateenas tõmmati kohtunike ja riigiametnike kohti loosiga, seega sinna võisid pääseda ka vaesemad, Roomat juhtis kitsas perekondlik ring. 2. Millist tähtsust omas Rooma ühiskonnas sugukondlik traditsioon? Riiki juhtisid jõukad kitsas perekondlik ring, kus võim pärines põlves põlve. 3. Klienteelsuhe. Vaesem roomlane andis end sõltlasena rikka ja mõjuka kodaniku eestkoste ja kaitse alla.
Riigivormid Riike saab jagada: 1. Demokraatia-valitseb rahva enamus kõikide huvides või mandunud demokraatiaks-kus valitseb rahva enamus ainul toma huvides või kasutavad rahvamasse teatud eesmärgil demagoogid 2. Aristokraatia-valitseb väike hulk kõikide huvides või väikesearvuline vähemus ainult oma huvides-oligarhia. Aristokraatia erivorm on ohlokraatia-halvimate ülemvõim 3. Monarhiates-valitseb monarhkõikide hüvanguks 4. Türanniates valitseb monarh oma heaolu nimel. Monarhia-riik, mille riigipea tuleneb pärilikust teest või eluaegsusest. Vabariik-riigipea president Demokraatlikud riigid kus riigivõim formeerub valimiste teel: 1. Riigivõim koondub ühe organi kätteparlamentaarse v presidentaalse demokraatiaga riigid 2
Kreeka polis ja valitsemisvormid Polis oli sõltumatu, omavalitsusel ja omakaitsel põhinev Kreeka linnriik, kus moodustati nõukogu ning poliitikaga tegeleti rahvakoosolekutel. Polise elanikud jagunesid kaheks: kodanikud ja mittekodanikud. Esimeste hulka kuulusid täisealised vabad mehed, kellel oli kohus riiki kaitsta, jõukad ning dumas (kogukond tervikuna) ja aristoid (paremad). Mittekodanikud olid naised, orjad ning võõramaalased. Valitsemisvormid jagunesid Kreekas kolmeks: aristokraatia, demokraatia ning türannia. Aristokraatia korral koondus võim aristokraatide (suurmaaomanike) kätte, nõukogu ja ametnikud valiti nende hulgast. Selline valitsemisvorm leidis aset Kreeka tumedal ajajärgul. Joonias kujunenud demokraatia puhul valiti nõukogu ning ametnikud kogu kodanikkonna ehk deemose hulgast. Türanlikule valitsemisvormile oli omane ebaseaduslikult võimule tulnud ainuvalitseja võim, mis aga püsis väga lühikest aega. Türannia on aristokraatia ja rahvavõimu siirdevorm
Võtsid üle: lineaarkirja, mitmed jumalad ja bürokraatliku lossimajanduse. Linnriikide teke Alates 8. saj eKr tekkisid linnad, kerkis esile ülemkiht, algas kolonisatsioon Ihaldati teiste maade metalli ja põllumaad Ühtekuuluvustunde suurenemine (hellenid vs barbarid) Alfabeedi teke (foiniikia tähestiku alusel) Kreeka linnriigid Ateena linnriik Kesk-Kreekas Atika maakonnas Suurem kui keskmine polis (50 000- 100 000 inimest) Varasemalt valitses pärilik aristokraatia, alates 6 saj. eKr suund demokraatiale V saj. keskpaigal eKr selgelt demokraatlik riik (Perikles) Ühiskonna struktuur Täitke tabel kreeka ühiskonna struktuuri kohta. Õpik lk 97-99 vaba aristok orjad lihtrah raadid vas Kes kuulusi d? Ülesan ded Õigusli k seisun d Demokraatlik Ateena Kodanikkond = täiskasvanud meessoost Atika põlisasukad, põhiosa = talupojad Rahvakoosolek = iga 10 päeva tagant
kodanikud. Klassikaline Kreeka oli orjanduslik ühiskond orje kasutati peaaegu kõikjal. Neid käsitati kui omaniku vara, mitte kui ühiskondlikku vara. Siit tuleneb ka erinevus idamaadest: kui seal saadi sõltuv tööjõud ühiskonna liikmete hulgast, siis Kreekas väljaspoolt kodanikkonda. Nii jäi ka ühiskonna lihtliikmel aega tegeleda riigiasjade jmt, mis võimaldas antiik demokraatia sünni. Erinevad valitsemisvormid Aristokraatia. Võim oli koondunud aristokraatide kätte, nõukogu ja ametnikud valiti nende hulgast. Selline riigivorm valitses tumedal ajajärgul, kuid püsis ka hiljem. Spartas arenes riigivõim oligarhiaks, st et tegelikku võimu omavad nõukogu liikmed tulid ühtedest ja samadest aristokraatlikest suguvõsadest. Demokraatia. Nõukogu ja ametnikud valiti kogu kodanikkonna ehk deemose hulgast. See valitsemisvorm kujunes Joonias, tuntuim oli Ateena demokraatia
6. võimu seaduslikkuse aluseks on usulised tõekspidamised. 7. reforme ei teostata. 8. rahva osalus poliitikas piirdub mässude ja streikidega. 9. vahel mängib eliit massid üksteise vastu välja. -traditsioonilisle reziimile saab saatuslikuks majanduse areng(industr.) VÕISTLEV OLIGRAHIA. (18.saj.) ...majanduslik eliit. a) avatud b) välistav - inimesi ei kaasaa poliitikasse. -ilmub koos linnade kasvu ja kodanluse tekkimisega. -kodanlus. -maa aristokraatia. iseloomulikud jooned: 1. poliitiline eliit diferentseerub. (jaguneb) 2. maa-aristokraatia ei suuda säilitada võimu monopoli. 3. algab võitlus võimu pärast. 4. võitlused kasutatakse masse (valijaid) 5. väliselt reziim demokraatlik. 6. oma olemuselt on reziim ebademokraatlik. - reziim kaob koos edasise majanduse arenguga. (kasvavad maa-aristokraadid) ARISTOKRAATNE-BÜROKRAATLIK REZIIM. a)suletud b)jagunenud eliit c)välistav -tekib tavaliselt rahutuste ja kodusõdade tulemusena.
Valvasid kodanike elukommete järele. Diktaator- määrati ametisse kui riiki valitses suurem hädaoht. Pooleaastase ametisoleku ajal kuulus talle piiramatu võim, kuid pärast ametiaja lõppu pidi ta oma tegudest aru andma. Rahvatribuunid (10)- Kaitsesid lihtrahva huve. Võisid kokku kutsuda rahvakoosolekuid ning omasid veto õigust. 4. Valitsemise erinevused Rooma vabariigis ja Ateena linnriigis Rooma vabariik: Aristokraatia Suurem roll ametnikel ja senatil Rooma hõlmas tervet Itaaliat Riigiametnikeks said vaid rikkad kodanikud ehk nobiliteet Rahvakoosolekud kutsuti ametnike poolt kokku vastavalt vajadusele Ateena linnriik: Demokraatia Tähtsam roll rahvakoosolekul Linnriik Riigiametnikele maksti palka Rahvakoosolekud käisid regulaarselt koos 5. Rooma sõjaväekorraldus- Kuni 2. saj lõpuni eKr maakaitsevägi (kodanikel oli kohustus muretseda endale relvad), mis kutsuti kokku vajaduse korral
Kreeka kultuuri levimine 31) Geruusia-30 liikmeline vanemate nõukogu.Isikud pidid olema vähemalt 60 aastased. 32) Agoraa-koosoleku- ja turuplats 33) Andreion-maja kõige esinduslikum ruum, külaliste tuba. Paiknes tavaliselt õue tänavapoolses küljes. 2. Isikud (kes oli ja mida ta tegi?) 1) Perikles-tänu temale kehtis 5 saj keskpaigas Ateenas demokraatlik kord. 2) Solon-Ateena riigimees, kes kärpis aristokraatia eesõigusi ning andis lihtkodanikele suurema võimaluse riigiasjades kaasarääkimisele. 3) Prometheus-Inimesi õpetav ja aitab titaan. Õpetas inimestele tule kasutamist ja muid tarvilikke oskusi. 4) Homeros-pime laulik, kreeklased pidasid teda mitme eepose autoriks. 5) Aischylos-5 sajandi esimese poole kuulsaim Ateena tragöödia kirjanike. 6) Sophokles-Kuningas Oidukuse autor, tema teosed on peetud kõige täiuslikumateks
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
