Põhiline võimuvõitlus toimub ettevõtetesiseselt positsioonide nimel. · Karl Marx: võim on ühiskonnastruktuuri omadus, sõltumatu võimusuhtes osalejate individuaalsest tahtest. Klassistruktuuri tagajärg. Võimu aluseks sundlus ja paratamatus. Võimu analüüsimiseks peame alustama tootmissuhetest kui palju on majanduslikku võimu. Võimu kasutajaks on struktuur, mitte meie enda teadvus (ühiskondlik olek määrab meie teadvuse). Võim on valitseva pressi käes. Marxist Antonio Gramsci (1891 1937) võttis kasutusele termini 'hegemoonia' (vaimne ideoloogiline juhtpositsioon peetakse õigeks sellist mõtteviisi, ühiskonnakorraldust). Itaalia kompartei algataja ja juht, vangis Mussolini ajal, kirjutas üle 3000 lk ajalugu. Toonitas ideoloogia tähtsust kapitalistide võimu kindlustamisel. Jagas võimu kaheks: - Domineeriv (jõu kasutamine) revolutsioonid relvadega jne. - Hegemooniline ideoloogia levik.
peab nende moodustajaks ideologiat ning ülesandeks tagada tootmissuhete taastootmine olema. Ta vastandab oma seisukohti neile, mille kohaslt võimurühmad suruvad oma võimu säilitamiseks otseselt peale nendele, kel võim puudub. Althusseri põhiväide: idieoloogia esitab üksikisikuid kui subjekte. Ideoloogia on riiklik institutsioon, mis taastoodab inimeste kujutletavad suhet nende tegeliku maailmaga. Seetõttu vormid see neist subjektid. Subekt on kogu ideoloogias tunnusjon. Gramsci oööras tähelepanu majkriisi suutmatusele põhjustada sotsialmis ja töölisklassi eesmärkidele soodsid ideoloogia kriise. Hegemoonia- domineeriva rühma ideede, väärtushinnangute ja juhtimise kokkuleppepõhise omaksvõtmise alluvate rühmade poolt- kehastus. Ta vastandab hegemoonait sundusele. Aoouvad rõühmad võivad domineerivate ideedega leppimise asemel avastada, et valdav hegemoonia on nende ideed omaks võtnud. G.peab hegemooniat intellektuaalide tehtud töö tulemuseks
plastmassi satub seedetrakti või siis takerdub loom plastmassi ja hukkub. Nafta Igal aastal satub merre rohkem kui 3 miljonit tonni naftat. 1/3 maailmas tarvitatavast naftast transporditakse ühelt mandrilt teisele meritsi. · 50% - maismaa allikatest (õnnetused jms) · 24% - meretransport (18% lossimine 6% õnnetused) · 13 % atmosfääri kaudu · 10 % looduslikest allikatest · 3% merel puurimine Suurimad naftaõnnetused Läänemerel on olnud: "Antonio Gramsci" 1979, 6000 t; "Globe Asimi" 1981, 10 000 t; "Antonio Gramsci 1987, 570 t; "Alambra" 6.sept. 2000, 500 t Muuga sadamas. Rahvusvahelised katastroofid: Inglise kanalis "Torrey Canyon" 1967, 120 000 t; "Amoco Cadizi" 1978, 230 000 t. Alaska rannikul "Exxon Valdezi" 1989, 400 000 t. Mehhiko lahel nafta puurimisega voolas 10 kuuga merre 400 000 t naftat. Mustal merel "Nassia" märts 1994, 100 000t · 25
ka oma isiklik seisukoht. (1) Nime- ja terminitesti küsimused A. Kes on ja mille poolest on kultuuriteooria jaoks tähtis: Adorno, Theodor Althusser, Louis Anderson, Benedict Arendt, Hanna Barthes, Roland Baudrillard, Jean Benedict, Ruth Benjamin, Walther Boas, Franz Bourdieu, Pierre Chomsky, Noam Comte, Auguste Durkheim, Émile Eco, Umberto Eliade, Mircea Foucault, Michel Frazer, James Frege, Gottlob Freud, Sigmund Gadamer, Hans Geertz, Clifford Gramsci, Antonio Greimas, Algirdas J. Habermas, Jürgen Hobsbawm, Eric Horkheimer, Max Huntington, Samuel Jakobson, Roman James, William Jung, Carl G. Kristeva, Julia Lévi-Strauss, Claude Lotman, Juri Lyotard, Jean-François Malinowski, Bronislaw Marcuse, Herbert Marx, Karl Mead, Margaret Peirce, Charles S. Radcliffe-Brown, Alfred Sapir, Edward Saussure, Ferdinand de Spengler, Oswald Toynbee, Arnold Weber, Max Whorf, Benjamin Lee Wittgenstein, Ludwig B. Mida tähendab: antropoloogia autori surm
solaarõli (300-400 0C). Nafta tootmine ja keskkond Naftasaadusi kulub maailmas igal aastal üle 3 miljardi tonni. Sellest 50% läheb transpordi tarbeks. Naftavedudest ja -puurimistest on saanud üks suurimatest veeökosüsteeme ähvardavatest riskidest. Eriti ohtlikud on arktilistel aladel toimuvad lekked ja õnnetused, sest nafta lagunemine nendel aladel on eriti aeglane. Näiteks Läänemerre lekib aastas 10 korda rohkem naftasaadusi kui Läänemere suurima tanklaevaõnnetuse (Antonio Gramsci, 6000 tonni naftat) käigus 1979 aastal. Kasutatud materjalid https://www.google.ee/url?sa=t&rct=j&q=&esrc=s&source=web&cd=3&cad=rja&uact=8&ved=0CCgQFjAC&url= http%3A%2F%2Fmiksike.ee%2Fdocs%2Felehed%2F9klass%2Fkeskkond%2F9-7-4-1.htm&ei=GWGFVJjgAsvvUJvPg-A P&usg=AFQjCNF39W8vAl_yp77WXU4UvS9felYhoA&sig2=6NBT1OGKCSwti7ICSaHPjA&bvm=bv.80642063,d.d2 http://www.energiatalgud.ee/img_auth.php/4/47/Maagaas_ENMAK_kotov_181212.pdf http://et.wikipedia.org/wiki/Nafta http://www.eava
On sündinud kaubavormina, tarbeks. Mass tuleb ilmsiks linnades, tekib küsimus kas see rikub inimeste puhta olemuse/suhtlemise, mis kunagi oli. Probleemiks jälle see, et see on nauditav, kuid tõeline kunst on pigem sügav. Freud ütleb, et inimesed ei tea, mida tahavad, kuna nad ei tea oma tegude motiivi ja ei tea miks nad nii käituvad. Meil polegi reaalset valikut, meile surutakse peale, inimese soove luuakse kunstlikult. 5. Populaarkultuuri peetakse osaks poliitilises võitluses. Gramsci väitis, et võitlus käib hegemoonia pärast. Popkultuur on sfäär, kus toimuvad pol. võitlused. Võib vaadata ka läbi iroonia(kes oskab/on võimeline), seega omatakse teatud distantsi(camp). Kultuuri tarvitades, teise konteksti pannes, me loome selle teistmoodi.. Nt kõigile meeldib "50 halli varjundit" samas mõni saab lugeda seda iroonilise pilguga. 6.Popkultuur on rahva enese loodud ja ei ole ülevalt peale surutud. Sell-out algne meie
Passiivne ja automaatne. Sellega kaob teatud kult. Muututakse nostalgiliseks. Inimeste erinevate kooslustest on saanud mass. Kommertskult probleem on see, et ta meeldib inimestele. Raske on inim viia keerulisema juurde. 5) Poliitiline aspekt hegemoonia (on seisund või võim millegi üle). Alluvate gruppide veenmine läbi meedia. Selleks on erinevad stratreegiad ja vastupanud. Inkorporeerimine (endaga liitma) ja selle suhe. Antonio Gramsci (marxixtlik mõtleja) hegemooniateooria kohaselt on inimesed võimule allunud vabatahtlikult ja leiavad, et sellised ongi kogu ühiskonna huvid, mida teatud juhtiv rühm on paika pannud. Ühiskonnas saavutab hegemoonia n-ö liikuva tasakaalu. Kui enamus saadakse nõusse mõttega, mida aktsepteeritakse kui üldist ja see toimib korduvalt, on inimkond omaks võtnud pildi ühiskonnast.
Sõjad tekkivad valitseva klassi huvide tõttu. Imperialism (Lenin)- tootmine oli jõudnud välja monopolide tekkimiseni. kapitalistlike riikide ebaühtlane majanduslik ja poliitiline arengutase ning see ebaühtlus suurenev järsult, omandades hüppelise ja konfliktse iseloomu ja kutsudes olukorras, kus maailm on imperialistlike riikide vahel ära jaotatud Kriitika teooria (metateooria erinevused nrealism/nliberalism, frankfurdi koolkonna mõju)- Frakfurdi koolkond ja Gramsci- itaallasest poliitik ja teoreetik, marksismi edasi arendaja. Oli positivismi kriitik, marksism ei ole ajaloo tõde vaid ajaloo normatiiv. Kritiiline teooria on areng marksismist ja lühiülevaade teistest teooriatest. Otsib lahendust inimeste vabastamiseks, tingimustest, mis neid orjastavad. Orienteeritud kritiseerima ja muutma ühiskonda tervikuna. Normatiivne teooria, mis paneb vaatlema asju teise nurga alt. Kriitilise julgeoleku uuringud- vaatleb inimes mitte riike
Näivuse kadumine. Filmikunstil on masse liigutav võime. Mis toimub inimesega kui ta filmi vaatab? Publik ei pruugi üldse kaama mõelda kuna kujutised ekraanil vahelduvad nii kiiresti. See muudab filmikunsti heaks propagandavahendiks. Benjamin kirjeldas potentsiaalsust filmikunstis. Filmikunst iseenesest pole ei hea ega halb. Filmil on propaganda tähendus: lülitab inimese mõttemaailma välja. Riefenstahl. 6) Ideoloogia mõiste. Althusser. Gramsci. Althusser: Katoliikliku kasvatusega. Paljustki II MS mõjudel kommunist. Raske elukäik (vaimuhaiglad, naise tapmine). Tema töö kokkuvõtteks on kasutatud väljendit "strukturalistlik marksism". "Ideoloogia ja ideoloogilised riigiaparaadid". Fikseeris selle, et ühiskondlik formatsioon koosneb kolmest valdkonnast: majanduslik, poliitiline ja ideoloogiline. Majanduslik baas (tööjõud, töösuhted) vajab pealisehitust (inimeste omavahelised kultuurisuhted, haridus jms)
sissetulekut ja ei soovigi seda teistega jagada. Tema arvates on igati normaalne, et osa rahvast elab allpool vaesuse piiri, sest nad on selles ise süüdi. Firmaomanikud ja kõrged valitsusametnikud juhinduvad Eesti Vabariigi valitsusliidritest ja kehtivatest seadustest, mis ei pea töötuid (madalad toetused) ega töölisi (madal keskmine palk) eriti austusväärseteks kodanikeks. Neilt ei saa ju toetussummasid erakondade valimisteks. ,,Antonio Gramsci järgi säilitab ühiskonna eliit oma hegemoonia luues teatud uskumuste süsteemi, ideoloogia või müüdi, mille kohaselt kehtiv võimustruktuur on loomulik ja õige. Kasutades oma eelistatud juurdepääsu erinevatele rohkem või vähem varjatud propagandavahenditele (sh haridus, kultuur, poliitika, õigus) levitab ta oma kavalat ideoloogiat laialdaselt. Tagajärjeks on see, et inimesed võtavad selle müüdi omaks, mõistmata, et tegelikult on see nende allutamise vahend" (P
Süstemaatilised subkultuuri uurimused said alguse 20 sajandi kahekümnendatel, Chicago koolkonnas, peale 1945 aastat andsid suurima panuse kriminoloogid ning subkultuure defineeriti eelkõige kui deviantseid rühmitusi, mis koondavad sarnastele isiklikele probleemidele ühiseid lahendusi otsivaid inimesi. 70ndatel lähenes Birminghami koolkond subkultuuridele semiootiliselt lähtudes varasest Roland Barthesist, võttes samas aluseks marksistliku maailmavaate ja Gramsci hegemooniteooria. Subkultuuri käsitleti kui imaginaarset lahendust vastuoludele vanemate töölisklassikultuuri ja pealetungiva massikultuuri vahel. Kaasaegsed subkultuuriteooriad keskenduvad enam subjektiivsetele tähendustele, mida noored oma tegevusele annavad. Üks paljudest subkultuuri vormidest on rastafari, mida kutsutakse veel rastafarianismiks, rastafariaanluseks ning rastaks. Selle Jamaical sündinud usulis-ühiskondliku liikumise
Süstemaatilised subkultuuri uurimused said alguse 20 sajandi kahekümnendatel, Chicago koolkonnas, peale 1945 aastat andsid suurima panuse kriminoloogid ning subkultuure defineeriti eelkõige kui deviantseid rühmitusi, mis koondavad sarnastele isiklikele probleemidele ühiseid lahendusi otsivaid inimesi. 70ndatel lähenes Birminghami koolkond subkultuuridele semiootiliselt lähtudes varasest Roland Barthesist, võttes samas aluseks marksistliku maailmavaate ja Gramsci hegemooniteooria. Subkultuuri käsitleti kui imaginaarset lahendust vastuoludele vanemate töölisklassikultuuri ja pealetungiva massikultuuri vahel. Kaasaegsed subkultuuriteooriad keskenduvad enam subjektiivsetele tähendustele, mida noored oma tegevusele annavad. Üks paljudest subkultuuri vormidest on rastafari, mida kutsutakse veel rastafarianismiks, rastafariaanluseks ning rastaks. Selle Jamaical sündinud usulis-ühiskondliku liikumise
ja talupoegade liit), mis jääb tähistama lihtsalt poliitilist juhtrolli klasside allianssis ning nende allianssi ühendatud erinevate jõudude (nt talupoegade ja tööliste) identsus olemuslikult ei muutu. Alles Gramscil (muideks Kolmandast Internatsionaalist Komiterni - osavõtja, hiljem suri Mussolini aegses Itaalias vangimajas) omandab hegemoonia mõiste uue sisu. "Hegemoonia tekib kapitalistlikes ühiskondades mõnede rühmade ja institutsioonide tegevusest. Gramsci leiab, et see, mida ta nimetab tsiviilühiskonnaks, peab vastutama hegemoonia tootmise, taastootmise ja muutmise eest, samas kui riik vastutab sunnivõimu rakendamise eest. Niisuguses üpris lihtsas ja otseses võrduses rakendab riik rõhumist ja tsiviilühiskond hegemooniat." Arenenud tsiviilühiskonna institutsioonid: · haridus, · perekond, · massimeedia, · kirik, · popkultuur jne.
on väga spetsiifiline sellele ajale. Shiner: „Reinvention of art“ – „Kunsti leiutamine“ – kunst on sotsiaalne konstruktsioon, mis on omane läänemaailmale. Hebdige: kirjutanud subkultuuridest kirjutanud uurimuse. Toetub probleemi käistlemisel üldistele kultuuriteooriatele. Peab silmas Barthes’i. Subkultuur proovib valitsevate märkide süsteemist väljuda. Mässavad normaalsuse vastu. Teine teoreetik, kellele ta toetub, on Gramsci. Tähistamise valdkonnas toimub pidev võitlus. Althusser: ka tema puhul on ideoloogia mõiste väga tähtis. Eristab rangelt teadust ja ideoloogiat, on veendunud, et marksism on teadus, mitte ideoloogia. Shirner: „The invention of art“ – kunstiinstitutsioonide süsteem pole sugugi olnud koguaeg nii, nagu meie teame, peame teadma ka eelevat. Nikol koolkond: vaatleb kirjanduse sotsiaalset toimimist. Vaatenurk ajalooline – milliseid tähendusi on kunstile antud.
analüütilise filosoofia rajajaks. Peetakse suureks loogikuks. Tõi välja sõnad Bedeutung (tähistatu) ja Sinn (märgi tähendus). Freud, Sigmund Austria psühhiaater; psühhoanalüüsi teooria ja metoodi rajaja. Rõhutas oma uuringutes alateadvuse rolli inimese käitumisele. Gadamer, Hans saksa filosoof. Hermeneutilise ringi looja. Geertz, Clifford ameerika antropoloog; oli sümbolilise ja interpretatiivse antropoloogia esindaja; kultuur on päritud mõistete süsteem. Gramsci, Antonio Itaalia kirjanik, poliitik ja poliitiline filosoof. Hegemooniateooria rajaja (hegemoonia on võimul oleva või sinna pürgiva sotsiaalse rühma vaimne ja moraalne juhtpositsioon). Greimas, Algirdas J. leedu-prantsuse lingvist ja semiootik. Uuringute keskmes tähenduse analüüs. Võttis kasutusele tähenduse minimaalüksuse mõiste seemi; ka semiootilise ruudu mõiste semiootilises analüüsis. +Habermas, Jürgen saksa filosoof ja sotsioloog. Oma nn
klassikonflikt, kriitiline lähenemine e sotsioloog peab püüdma ühiskonda paremaks muuta) Lenin töölisklassil ei teki iseenesest revolutsioonilist teadvust, haritlased peavad aitama aru saada Imperialism - lääneklass ei mõjuta arengumaade töölisklassi Sotsialism kõigilt võetakse tema võimete kohaselt ja antakse töö alusel Kommunism võetakse võimete kohaselt, antakse vajaduste alusel Gramsci töölisklassile on tekitatud väärarusaam enda huvidest Hegemoonia korra hoidmise viis, mille käigus tekitatakse rõhutud klassides arvamus et kõik on õige Kriitiline teooria algas peale Hitlerit, sotsiaalteaduste ülesandeks on inimeste elu parandamine (emantsipatsioon) Feminism liberaalne feminism (meestega võrdsed poliitilised ja hariduslikud õigused), marksistlik feminism (naiste rõhumine meeste poolt
Strukturalistlikus käsitluses uuritakse struktuure, kehtivaid ideoloogiaid, võimusuhteid, tekstuaalset kultuuri. Eelduseks on, et struktuur determineerib kogemuse, kõikide inimeste kogemused on filtreeritud läbi kultuuriliste struktuuride. Kogemus on kultuuri produkt, mitte lähtekoht. Inimeste teovõimet vormivad võimustruktuurid ja vastupanu neile (tarbides kultuuriobjekte nö mitteametlikult moel). 37. Kuidas mõistab „hegemooniat“ Antonio Gramsci? [Kultuuriuuringud, lk 242] Antonio Gramsci (1891 - 1937) mõistab “hegemooniat” kui kultuuri toimimise mehhanismi. Selleks, et kehtestada mingisuguseid diskursusi ei pea omama õlemvõimu ja seda peale massidele suruma. Diskursused toimivad nagu turul. Toimub erinevate väärtuspakketide konkurents, võitlus. Kehtima hakkab see tõde, mis levib enim ja saab mõistlikuks paljude hulgas. Hegemoonia on üldkehtivate arusaamade kehtestamine. See on valitseva arvamus
Kommunism 3 Sissejuhatus sotsioloogiasse igaühelt tema võimete kohaselt, igaühele tema vajaduste alusel. Sotsialism on vajalikuks vaheastmeks kommunismi jõudmisel. Lenini poolt modifitseeritud Marxi teooria sai sotsialismimaade ametlikuks ühiskonnateooriaks (marksism-leninism). Antonio Gramsci (1891-1937) Sotsialistlik revolutsioon ei ole ajalooline paratamatus nagu Marx väitis. See saab toimuda ainult siis kui inimesed teadlikult ajalugu kujundavad. Töölisklass ei mõista oma klassihuve kuna nendes on tekitatud väärteadvus, väär arusaam enda huvidest. Hegemoonia korra hoidmise viis, mille käigus tekitatakse massimeedia ja haridussüsteemi abiga rõhutud klassides arvamus, et kõik on nii nagu peab, et
Ideoloogia on kujundanud tema subjektiivse maailmavaate selliseks,et ta usub seda, et nii peabki olema. Selline efekt saavutatakse väga huvitava mehhanismiga, mida Althusser nimetab ,,kõnetuseks". Kõnetus on süsteemi poolt välja saadetud tekst, mis on adresseeritud konkreetsele inimesele ning kui kestahes konkreetne inimene kogeb, et JAH, mina olengi see adressaat, siis ta võtab selle ideoloogia omaks. 44. Võrrelge Althusseri "ideoloogia" ja Gramsci "hegemoonia" mõisteid. Althusser: ideoloogia surub alla inimeste tegelikku vabadust. Pole võimalik eksisteerida, ilma valeteadvust eneses kandmata. Inimene võtab ideoloogia omaks, kui leia, et tema on see inimene, kellele on suunatud avalik tekst (nt. reklaamid: ,,Onu Sam vajab, et just sina liituksid armeega") 10
tänaval ja politsei hõikab hei sina seal ja sina pöörad ennast tema poole- te reageerisite ja see tähendab et sa oled tema ideoloogias sees. Sama on ka reklaamiga, teid kõnetatakse selle reklaamiga. Inimene on ideoloogiline loom. Temalt saime päranduseks selle kuidas toimib sümtomaatiline lugemine. Inimesed pöördusid teiste alternatiivsete tegevuste poole- eht teiste teoreetikute poole- Gramsci. Gramsci- tema keskne huvi ole hegemoonia- riigi ja valitseva klassi suutlikus reguleerida uskumusi ühiskonnas. Ühiskonnas käib võitlus hegemoonia pärast. Võitlus teritooriumi pärast. Tsiviilühiskond- kogu hegemoonia toimub seal. Ta kirjeldab seda kahe mõistega manöövrisõda- on relvastatud ehk otsene võimuvõtmine, positsioonisõda on hegemoonia. Hegemoonia ei saa olla täielgi, peab saavutama nö kriitilise piiri. Kultuuriteoorias toimub sama asi-
1919 asutati fasistlik partei. Võimu haaramiseks korraldasid fasistid 28.10.1922 nn. marsi Rooma. Kuningas Vittorio Emanuele III nimetas fasistide juhi B. Mussolini 31.10.1922 peaministriks. Esialgu võisid ka teised parteid legaalselt tegutseda, aga 1925 eemaldati nende esindajad valitsusest ja 1926 nad kõik keelustati. Kehtestati monopolistliku kapitali kõige reaktsioonilisemate jõudude totalitaarne fasistlik diktatuur. Fasistid kaotasid kodanik-dem. Vabadused, ning arreteerisid A. Gramsci ja teised fasismisvastaste organisatsioonide juhid. 1929. aastal sõlmis fasistlik valitsus sobingu Vatikaniga, mis tagas katoliku kiriku toetuse. 1930. aastatel kujunes korporatiivne riik: parlament asendati fasistliku partei, fasistlike ametiühingute ja ettevõtjate esinduskojaga. Välispoliitika oli totalitaarse diktatuuri kindlustamiseni mõõdukas. 1930. aastail algasid vallutussõjad. Itaalia vallutas Etioopia ning muutis selle oma
konservativseid suundmusi meedia sisus. Neomarksism. Marksistliku ümbertöötanud versioon (kontsentreerumine ideedele mitte materiaalsetele struktuuridele). Masimeedia on kodanlaste klassi omand. Meedia toimib selle klassi huvides, arendab tööliklassi väärteadvust. Poliitilise juurdepääs meediale on ahistatud. Ideoloogia väärtuste kogum, mida levitakse ja tugevdatakse kommunikatsiooni abil. Hegemoonia laadi võim, mis oli kirjeldatud 20.sajandil. Gramsci: hegemoonia on ühiskonna kontrllimine kultuuriliste vahenditega. Poliitiline ühiskond valitsus, tsiviiliühiskond kool, massimeedia. Domineerimine üks klass ekspluateerib teise klasse kasumi ja toodangu maksimeerimise eesmärgil. Frankfurdi koolkond. Kriitiline mõistus. Instrumentaalne mõistus. Frankfurdi koolkond nimetus, mis oli antud teadaste grupile, kes töötasid Frankfurdi sots. uuringute instituudis. Grupi peamised figurid olid
· Romantismi mudel individuaalne kunst, kunstnik vastutab ainult endast tuleneva seest · Massikunst mis on kunsti funktsioon · Puudub inidividuaalsus 4. Populaarkultuur on seotud tuluga, äritehingutega · Äriline manipulatsioon · Turul inimeste ärakasutamine · Tarbimine massiline ja automaatne · Inimeste kooslusmass kerge manipuleerida · Kommertskultuur on nauditav, kerge 5. Popkultuur on osa poliitilisest võitlusest · Hegemoonia (Gramsci) kultuuri kaudu tekkinud grupid veenavad teisi · Inkorporeerimine ideed, mis tunduvad konfliktsed 6. Populaarkultuur on rahva enese kultuur, rahva enda poolt loodud · Inimeste määratlemisviis · Rahvas ise teeb valiku 2 · Kas muusika on midagi, mida plaadifirmad loovad või muusika nn loob plaadifirmad jne? Massikultuur ohustamas eliidi väärtusi parempoolsed Rahvast manipuleeritakse, mure inimeste pärast, kes langevad
Arvas, et kultuuri võib vaadelda kui suurt teksti. 17. Vladimir Iljits Lenin konfliktiparadigma, Marxist mõjutatud. Töölisklassil ei teki iseenesest revolutsioonilist teadvust, haritlased peavad neid aitama. Imperialism kapitalismi viimane arengufaas, ekspluateeritakse riikidevaheliselt. Sotsialism vajalik vaheaste kommunismini, võetakse võimete kohaselt ja antakse töö alusel. Kommunism võetakse võimete kohaselt ja antakse vajaduste alusel. 18. Antonio Gramsci konfliktiparadigma. Sotsioloogiline paradigma ei ole paratamatus, saab tekkida vaid siis, kui inimesed teadlikult kujundavad ajalugu. Töölisklassil ei teki eneseteadvust, sest neil on väärarusaam oma huvidest. Hegemoonia - korra hoidmise viis massimeedia ja haridussüsteemi abil, et tekitada surutud klassile mulje, et kõik on nii nagu peab ja kõik on õiglane, teist võimalust ei nähta. 19. Max Horkheimer, Herbert Marcuse, Theodor Adorno, Erich Fromm jt
Makrotaseme suunitlus, keskendub suurtele sotsiaalsetele struktuuridele, mis iseloomustavad ühiskonda tervikuna. Põhiküsimused: - Kuidas on ühiskond jagunenud? - Millised on ühiskondliku ebavõrdsuse peamised vormid? - Kuidas mõned ühiskonnagrupid püüavad oma privileege kaitsta? - Kuidas teised ühiskonnagrupid status quo'le vastu hakkavad? Sotsioloogia ülesanne: ühiskonda mõista ja selle mõistmise abil muuta (vähendada ebaõiglust) Teoreetikud: Marx, Gramsci, Althusser, DuBois, Mills Sookonflikt:Lähenemine, mis rõhutab meeste ja naiste vahelist ebavõrdsust. Sookonflikti vaatenurk on seotud feminismiga Rassikonflikt: Lähenemine, mis rõhutab rassilist ja rahvuslikku ebavõrdsust Kriitika: Teooria eirab ühiste väärtuste ja vastastikuse sõltuvuse siduvat funktsiooni ühiskonnas. Poliitiliselt ei ole konfliktiteooria objektiivne-->Vastulause: kõigil teoreetilistel lähenemistel on poltiitilised tagajärjed
Geertz, Clifford - ameerika antropoloog; oli sümbolilise ja interpretatiivse antropoloogiaesindaja; Geertzi arvates on kultuur sümbolilises vormis väljendatud päritud mõistete süsteem, mille abil inimesed suhtlevad, põlistavad ja arendavad oma teadmist ja suhtumist elusse. Kultuuri funktsiooniks on omistada maailmale tähendus ja muuta see mõistetavaks. Antropoloogi rolliks on püüda, mööndes täieliku edu võimatust, iga kultuuri juhtivaid sümboleid tõlgendada. Gramsci, Antonio - Itaalia kirjanik, poliitik ja poliitiline filosoof. Üks tuntumaid marksistlikke mõtlejaid, Hegemooniateooria rajaja - hegemoonia on võimul oleva või sinna pürgiva sotsiaalse rühma vaimne ja moraalne juhtpositsioon. Selle tõttu inimesed alluvad vabatahtlikult võimule. Nad usuvad, et juhtiva rühma huvid on kogu ühiskonna huvid. Greimas, Algirdas J. - leedu-prantsuse lingvist ja semiootik. Uuringute keskmes tähenduse analüüs, diskursuseanalüüs ja narratoloogia
kus on kasutatud sõna "Sina" või "Teie". Reklaamid on viis, kuidas nad defineerivad inimest kui tarbijat. Althusser on kirjeldanud perfektse süsteemi, millest ei ole võimalik välja pääseda. Probleem ongi selles, et inimesed küsisid, et mis sellega peale hakata, et peaks olema võimalik vastu seista, või mingit muud teed pidi minna, kuid A.-l loogikas ei ole siukest võimalust. Arvati, et selline loogika ei vii kuhugi, sest sellest ei saa midagi jätkata, ta ei vii kuhugi. Gramsci - Ainilt praktiline poliitiline programm maailmaparandamise eesmärgil. Hegemoonia- riigi ja valitseva klassi suutlikus reguleerida ideede võitlust ühiskonnas/maailma vaate regileerimine. (Hegemooniateooria kohaselt on inimesed võimule allunud vabatahtlikult ja leiavad, et sellised ongi kogu ühiskonna huvid, mida teatud juhtiv rühm on paika pannud.) Valitsevad klassid töötavad veenmise kaudu. Võitlus hegemoonia pärast tähendab, et mingisuguse piirini otsitakse kokkulepet
on valitsejaid MÕNED oligarhia aristokraatia PALJU demokraatia politeia Ideoloogia Karl Marx ideoloogia on valitseva klassi võimu õigustamine. Kapitalistliku ühiskonna kunst, filosoofia, teadus on ideoloogilised, st. mitteobjektiivsed. Nende eesmärk pole tegelikkust kujutada, vaid kapitalistide võimu põhjendada. Marksistlik teadus ja kunst on aga objektiivsed, st. ideoloogiast vabad. Antonio Gramsci hegemoonia, olukord kus valitsev klass suudab valitsetavatele oma võimu nii hästi põhjendada, et need ei saa arugi, et midagi on valesti Peamised poliitilised ideoloogiad (ja märksõnad tähistamaks nende keskseid ideid) - konservatism (stabiilsus) - liberalism (vabadus) - kommunism & sotsialism (võrdsus) - natsionalism (rahvus) - fasism (rass + rahvus + juht) - feminism (naiste vabadus) - rohelised (looduskaitse)
Sotsiaalsed erinevused ja ebavõrdsus Mis on sotsiaalne kihistumine (vt. Kihistumise olemus, lk 111)? Kõikides ühiskondades eksisteerib kolm eriti kõrgelt hinnatud ressurssi: 1) võim võime oma tahet teistele peale suruda' 2) prestiiz lugupeetavus, teiste inimeste austus 3) omand vara (majanduslikd) Sotsiaalseks hierarhiaks nimetatakse kõrgest madalamani järjestatud sotsiaalsete staatuste kogumit Võrdle funktsionalistlikku ja konfliktiteoreetilist perspektiivi (Marx, Gramsci ja Bourdieu). Funktsionalistide käsitlus: · Funktsionalistid usuvad,et kihistussüsteemide iseloomu saab põhjendada inimloomuste ja kollektiivseid vajadusi käsitlevate teooriatega.Kõikide inimeste võimed ei ole ühesugused , mõnel on on neid rohkem teisel vähem. · Kui oskused on populatsioonis ebavõrdselt siison oskuste valdajate huvides kasutada oma oskusi kõigi inimeste hüvanguks vastukaaluks väärivad nad suuremat tasu võrreldes
kellegi käsu andmine · Tõde ja võim - Michel Foucault arvates on tõde võimu abivahend. Kui me midagi kirjeldame, ütleme kuidas asi on, siis me ka kontrollime seda. Näiteks: millegi (eba)loomulikuks kuulutamine või eitamine (X on loomulik, järelikult peab nii olema ja kui ei ole, siis tuleb ta teha selliseks et ta oleks loomulik) · Poliitilise süsteemid - Kogukondlik süsteem, hõimusüsteem, pealikuvõimuga süsteem, riik · Ideoloogia o Gramsci hegemoonia. Selline olukord, kus allasurutud klassid ei saa aru, et nende elul midagi viga on. Valitsevate klasside ideoloogia on nad pimestanud. o Ideoloogia eesmärk on muuta ajalugu looduseks, st. Veenda inimesi ,et ajaloo käigus kujunenud asjad on alati nii olnud: et juhuslikud asjad on paratamatud. Näiteks: ebavõrdsus on kasulik rikastele ja seetõttu ütleb ideoloogia, et see on paratamatu ja vajalik.
Sotsiaalse revolutsiooni vallandamises pole peaosa mitte töölisklassil, vaid vasakpoolsel intelligentsil ja deklasseerunud kihtidel. Neis tingimustes saavad sotsiaalsete ümberkujunduste liikumapanevaks jõuks radikaalsed intelligendid, üliõpilaskond ning autsaiderid: töötud, lumpenid jne. Üheks sellise protesti vormiks on “uue meelelisuse” arendamisele suunatud kultuurirevolutsioon, mille üks vahend on sürrealistlike kunstiteoste loomine. Antonio Gramsci :Võib pidada kõige mõjukamaks marxistlikuks poliitiliseks mõtlejaks 20.saj.Osales Itaalia Kommunistliku Partei asutamises ning juhtis seda kahe aasta vältel.1926.a ta vangistati. Kogu oma järgneva elu veetiski ta vanglas.Tema kirjutadud „Vanglavihikud“ pakuvad rikkalikke ja äärmiselt originaalseid arutlusi vabaduse ja paratamatuse suhtes, pealisehitusest, intellektuaalide seosest töölisklassiga jpm.Tema mõtlemise keskmeks saab
Diskursusanalüüsi filosoofilised juured ulatuvad retoorika uurimise kaudu juba antiikautorite, eeskätt Aristotelese töödesse. Lähenemise epistemoloogiat on mõjutanud Prantsuse valgustusfilosoofid (Voltaire ja Jean-Jacques Rousseau) ning Saksa filosoofia suurkujud Immanuel Kant, Georg W. F. Hegel, Karl Marx, Ludwig Wittgenstein ja Martin Heidegger. Veelgi otsesemad lätted paiknevad 20. sajandi sotsiaalfilosoofias Louis Althusseri ja Antonio Gramsci ideoloogiakäsitlustes, Mihhail Bahtini zanriteoorias ning Frankfurti koolkonna, eelkõige Jürgen Habermasi töödes. Olulisi diskursusanalüüsis rakendatavaid teoreetilis-metodoloogilisi kontseptsioone pakuvad Michel Foucault' ja Julia Kristeva teosed. Tänapäevane diskursuseuurimine interdistsiplinaarse uurimisväljana hakkas arenema 1960ndatel erinevates humanitaar- ja sotsiaalteaduste valdkondades, nagu strukturalism
Kõnetus võib inimesest ka mööda minna, juuksevärv sobib just sinulekiilaka jaoks. Samas kui inimene oma väärtuse kaudu tunneb, et tal oleks vaja või tal sobiks ennast samastada. Ta oli väga kriitiline kapitalistliku süsteemi suhtes. Arvas, et see toimib valeteadvuse ja ideoloogia kaudu ja surub alla inimeste tegelikku vabadust. Leidis, et ühiskonnas ei ole pea võimalik normaalset funktsioneerida ilma valeteadust kandmata. Antonio Gramsci (18911937) ,,Märkmed Vanglast" Veetis suure osa elust vanglas, sest ta innustatuna Marxi ideedest tahtis mõjutada poliitikat ja kukutata kehtivat korda. Ta ideed muutusid mõjukamaks alles pärast tema surma ja vangamärkmete avaldamist. Tahtis Marxi edasi arendada ja kritiseeris seda. · Inimene on eneseteadlik ja võimeline ajalugu kujundama. Majanduslikud olud ei ole nii olulised, kui inimeste tahe, kes majandusliku diktaadi suudavad murda.
Tähendused, mida inimene märgist leiab, johtuvad ideoloogiast, mille mõjupiirkonnas ta elab, ja need määravad tema suhtumise iseoloogiasse ja ühiskonda. Louis Althusser (1918 1990), sotsiaalfilosoof ja marksist. Arvas, et iseoloogia ei tulene ainult ühiskonna majandussuhetest. Asi ei ole aadetes, millega üks klass ujutab üle teiste klasside teadvuse, vaid asi on püsivas ja kõike läbivast käitumises, milles osalevad kõik kihid. Antonio Gramsci (1891 1937) hegemoonia teooria. Arvas, et ideoloogiad võistlevad. Võtmestrateegia on 'terve mõistus' (common sence). Hagopjan: poliitiline ideoloogia on osa ideoloogiast ehk poliitiline ideoloogia on mõne suure filosoofilise süsteemi programmiline ja retooriline rakendus, mis äratab inimese poliitilisele tegevusele ja võimaldab anda strateegilisi juhtnööre selleks tegevuseks. Poliitilise ideoloogia struktuur: · seos mingi suure silosoofilise süsteemiga
Marxi ideede taust: o Seisuste asendamine klassidega, o Teaduse muutmine religiooniks (determinism, Hegel), o Liberalism on Marxi keskne probleem, ehitab oma ideoloogia üles anti-liberaalsena, o Marksism: liberalismi-eelsete elementidega püütakse seletada liberalismi-järgset olukorda Marxi edasiarendajad 20. sajandil o Vladimir Lenin (‘Mida teha?’, 1902) – proletariaadil on ideoloogiat vaja, muudab ideoloogia poliitilise võitluse osaks, o Antonio Gramsci (‘Vanglapäevikud’, 1929-1935) – hegemooniateooria. Kodanlik ideoloogia on nii hegemoniaalne, et mõjutab ka töölisklassi. Tema vastu aitab ainult poliitiline võitlus. o Frankfurdi koolkond (Herbert Marcuse, Jürgen Habermas) – tarbimis- ja massiühiskonna ideoloogia. Habermasi ‘Avalikkuse struktuurimuutus’ (1969), o Prantsuse semiootikud, eelkõige Michel Focault. Kuidas läbi keele ja mõistete muundumise luuakse võimusuhteid ja –institutsioone,
ja talupoegade liit), mis jääb tähistama lihtsalt poliitilist juhtrolli klasside allianssis ning nende allianssi ühendatud erinevate jõudude (nt talupoegade ja tööliste) identsus olemuslikult ei muutu. Alles Gramscil (muideks Kolmandast Internatsionaalist Komiterni - osavõtja, hiljem suri Mussolini aegses Itaalias vangimajas) omandab hegemoonia mõiste uue sisu. "Hegemoonia tekib kapitalistlikes ühiskondades mõnede rühmade ja institutsioonide tegevusest. Gramsci leiab, et see, mida ta nimetab tsiviilühiskonnaks, peab vastutama hegemoonia tootmise, taastootmise ja muutmise eest, samas kui riik vastutab sunnivõimu rakendamise eest. Niisuguses üpris lihtsas ja otseses võrduses rakendab riik rõhumist ja tsiviilühiskond hegemooniat." Arenenud tsiviilühiskonna institutsioonid: · haridus, · perekond, · massimeedia, · kirik, · popkultuur jne. Leninismi "klassiallianssi" piirid ületatakse siin selgelt äratundmisega, et
kaasajal on omamine impersonaalne) 4) kui tahta analüüsida võimu, tuleb alustada tootmissuhete analüüsist - Sellisest võimukäsitlusest tuleb ka mark(x)sismi arusaam poliitiliste institutsioonide iseloomust: kasutavad võimu valitseva klassi huvides. Kui ühiskond oleks ilma ei oleks võimu, samuti mitte riiki. - Mark(x)siste on olnud üsna erinevaid; mõned on pööranud tähelepanu ka poliitika ja mitte- materiaalsete tegurite osale võimu saavutamisel ja kindlustamisel. * Antonio Gramsci (1891-1937), Itaalia kompartei algataja ja juht, vangis Mussolini ajal, kirjutas üle 3000 lk ajalugu. Toonitas ideoloogia tähtsust kapitalistide võimu kindlustamisel. Esitas jaotuse: 1) domineerimine: otsesele sunduse võimalusele põhinev võim, mida saab kasutada riik; 2) hegemoonia: võimul oleva või võimule püüdleva sotsiaalse rühma vaimne jamoraalne juhtpositsioo # selle tõttu inimesed alluvad vabatahtlikult võimule; nad usuvad, et juhtiva rühma huvid
kasulik, nad saavad midagi, nad tahavad seda ise teha, kuigi tegelikult nii see üldsegi pole. See on pikaajaline. VARJATUD VÕIM Marksism Ideoloogia idee süsteem, mis õigustam valitseva klassi võimu. Ideoloogia on huvide poolt kallutatud teadmine, mitte objektiivne teadmine. Religioon, kunst, kodanlik sotsiaalteadus on osa ideoloogiast. See ei pea õigustama kapitalismi. EI räägita asjadest nii nagu on, vaid nii nagu on kelellegi kasulik. Antonio Gramsci: Hegemoonia- olukord, kus allasurutud klassid, ei saa aru, et nende elul on midiga viga. Valitsev ideoloogia ühiskonnas on klasside pimestamine. Mõnikord isegi ideoloogiaga sünonüüm see hegemonia Michel Faucault: Tõde on võimu abivahend. Võim varjab end õe maski taha. Sobimatud asjad kuulutatakse tihti ebaloomulikuks, vaeks, olematuteks. Öeldaksegi et see polegi loomulik. Nt. Naiste tööl käimine on ebaloomulik. Öeldakse et naise koht on kodus. Mehed on ühiskonnas
töölisklassi. Eristas sotsialismi ja kommunismi. Sotsialism – ühiskonnakorraldus kus igaühelt võetakse tema võimete kohaselt ja igaühele antakse tema töö alusel. Kommunism – igaühelt tema võimete kohaselt, igaühele tema vajaduste alusel. Sotsialism on vajalikuks vaheastmeks kommunismi jõudmisel. Lenini poolt modifitseeritud Marxi teooria sai sotsialismimaade ametlikuks ühiskonnateooriaks (marksism-leninism). Antonio Gramsci (1891-1937) Sotsialistlik revolutsioon ei ole ajalooline paratamatus nagu Marx väitis. See saab toimuda ainult siis kui inimesed teadlikult ajalugu kujundavad. Töölisklass ei mõista oma klassihuve kuna nendes on tekitatud väärteadvus, väär arusaam enda huvidest. Hegemoonia – korra hoidmise viis, mille käigus tekitatakse massimeedia ja haridussüsteemi abiga rõhutud klassides arvamus, et kõik on nii nagu peab, et ühiskonnakorraldus on õiglane ja et teistsugune
soodsalt. Selline võim peab olema varjatud. Väga kiiresti rakendada ei saa, nõuab rohkem aega, eeldab inimeste sotsialiseerimist, kasvatamist. Varjatud võim Marksism: Ideoloogia ideede süsteem, mis õigustab valitseva klassi võimu. Ideoloogia on huvide poolt kallutatud teadmine, mitte objektiivne teadmine. Religioon, kunst, kodanlik, sotsiaalteadus on osa ideoloogiast. Ideoloogia on varjatud võim. Antonio Gramsci (1891-1937): Hegemoonia olukord, kus allasurutud klassid ei saa aru, et nad omma alla surutud, et nende elul on midagi viga. Valistevate klasside ideoloogia on nad pimestanud. Michel Foucault (1926-1984): Tõde on võimu abivahend. Võim varjab end tõe maski taha. Sobimatud asjad kuulutatakse tihti ebaloomulikuks, valeks, olematuks. Pierre Bourdieu (1930-2002): Sümboolne kapital tõe monopol mingis valdkonnas; inimese õigus öelda ,,kuidas asi on". Ideoloogia
Lisaks tankeriõnnetustele satub naftat merre ka mööda jõgesid (pool) või laevatsisternide pesemisvee või nn. pilsiveega (u. 1 milj. tonni). Kuigi Läänemeri, nagu ka paljud teised on nn. keelatud tsoon, kus pilsivett ei tohi merre lasta, juhtub siin igal aastal korduvaid reostusi. Läänemerre satub 50 000 ...100 000 t naftat peamiselt maalt või lekkivatelt laevadelt. Suurimad naftaõnnetused Läänemerel on olnud: "Antonio Gramsci" 1979, 6000 t; "Globe Asimi" 1981, 10 000 t; "Antonio Gramsci 1987, 570 t; "Alambra" 6.sept. 2000, 500 t Muuga sadamas. Rahvusvahelised katastroofid: Inglise kanalis "Torrey Canyon" 1967, 120 000 t; "Amoco Cadizi" 1978, 230 000 t. Alaska rannikul "Exxon Valdezi" 1989, 400 000 t. Mehhiko lahel nafta puurimisega voolas 10 kuuga merre 400 000 t naftat. Veekogude naftareostus kahjustab randade puhkealasid, kalapüüki ja mere-elustikku. Isegi väike
selliselt, et see liiguks samm-sammult egalitaarsema korra poole. Täieliku radikaalse võrdsuse saavutamine on võimatu, kuid äkki on võimalik vähem klasse või väiksemad klassidevahelised erinevused. Lisaks materiaalsetele erinevustele väidab Marx, et ükskõik millise ühiskonna domineerivad ideed, on selle ühiskonna kõrgema ja domineerivama klassi ideed. Arusaama, et ideed on sotsiaalne toode, on arendanud ideoloogilise hegemoonia käsitluseks teised konfliktiteoreetikud (nt Gramsci). Hegemoonia tähendab mõju või konflikti sfääri ja ideoloogiline hegemoonia viitab seega kultuuriliste sümbolite kontrollile uskumused, väärtused, ideed jne. Kuna inimesed, kes omavad ja kontrollivad meediat, haridussüsteemi jt informatsiooniallikaid, tulevad kõrgemast ühiskonnakihist, siis on üpris tõenäoline, et nende tõlgendused õigest ja aktsepteeritavast saavad normiks, reegliks. See omakorda õigustab aga nende edukust. 19.1.7
annaabi.ee 
