2008 151,289,991 2009 153,700,334 2010 156,118,464 2020 183,108,550 Keskmine rahvastiku tihedus on Bangladeshis 1099/ in /km². Naaberriikidega võrreldes on Bangladeshi rahvastiku tihedus tunduvalt suurem. India keskmine rahvastiku tihedus on 368 in/ km² ja Birmas 75 in/km². Eesti keskmine rahvastiku tihedus on 30 in/km². Tihedamini on asustatud Dhaka ja Chittagon on kõige tihedamini asustatud alad. Rannikuäärsed alad ja dunglid on väheasustad. Bangladeshis on troopiline kliima, millel on kerge talv oktoobrist märtsini, kuum ja niiske suvi. Soe ja niiske mussoonhooaeg kestab alates juunist kuni oktoobrini. Esineb looduskatastroofe : üleujutused, keeristormid, tornaadod. 2 0-14 aastased lapsed moodustavad 34,3 % rahvastikust. (Mehed
RIIK PEALINN JAAPAN TOKYO FILIPIINID MANILA MALAISIA KUALA LUMPUR INDONEESIA JAKARTA VIETNAM HANOI LAOS VIANGCHAN TAI BANGOK BANGLADESH DHAKA SRII LANKA COLOMBO INDIA NEW DELHI NEPAAL KATMANDU HIINA PEKING LÕUNA-KOREA SOUL MONGOOLIA ULAANBAATAR VENEMAA MOSKVA KASAHSTAN ASTANA KÕRGÕSTAN BISKEK USBEKISTAN TASKENT TÜRKMENISTAN ASGABAT TADZIKISTAN DUSANBE
riigid ja nende pealinnad jaapan-tokyo filipiinid-manila malaisia-kuala lumpur indoneesia-jakarta vietnam-hanoi laos-vingchan tai-bangkok bangladesh-dhaka sri lanka-colombo india-new delhi nepal-katmandu hiina-peking luna korea-soul mongolia-ulaanbaatar venemaa-moskva kasahstan-astana krgstan-bikek usbekistan-takent trkmenistan-agabat tadikistan-dusanlee pakistan-islambad afganistan-kabul iraan-teheran iraak-bagdad aserbaidaan-bakuu gruusia-thbilsi armeenia-jerevan trgi-ankara sria-damaskus liibanon-beruit iisrael-jeruusalemm jordaania-amann saudi araabia-ar ryad AE-abu dhabi maroko-rabat aleeria-aliir tuneesia-tunis liiba-tripoli egiptus-kairo austraalia-canberra USA-washingdon kanada-ottawa mehhiko-mexico jamaica-kingston venetsuela-caracas kolumbia-bogota equador-quito peruu-lima
Afganistani-Kabul Araabia Ühendmiraadid-Abu Dhabi Armeenia-Jerevan Aserbaidzani-Bakuu Bahrein Bangladesh-Dhaka Bhutan-Thimbuh Birma-Yangon Brunei Filipiinid-Manila Gruusia-Thbilisi Hiina-Pekin Ida-Timor--Dili Iisrael-Ferusalemm India-New Delhi Indoneesia-Jakarta Iraak-Bagdad Iraan-Teheran Jaapan-Tokyo Jeemen-Sana Jordaania-Amman Kamboza-Phnom Penh Kasahstan-Astana Katar-Doha Kuveit--Al-Kuwayt Körgõzstan-Biskek Küpros-Nikosia Laos-Viangchan Liibanon-Beirut Lõuna-Korea--Sõul Malaisia-Kuala Lumpur Maldiivid-Male Mongoolia-Ulaanbaatar Nepal-Katmandu Omaan-Masqat Pakistan-Islamabad Põhja-Korea--Pyongyang Saudi Araabia--Ar-Riyad Sri Lanka-Colombo Süüria-Damaskus Tadzikistan-Dusanbe Tai-Bangkok Türgi-Ankara Türkmenistan-Asgabat Usbekistan-Taskent Venemaa-Moskva Vietnam-Hanoi
1. Türgi - Ankara 2. Jaapan - Tokyo 3. Hiina - Peking 4. Venemaa - Moskva 5. Mongoolia - Ulaanbaatar 6. India - Delhi 7. Bangladesh - Dhaka 8. Indoneesia - Jakarta 9. Tai - Bankok 10. Pakistan - Islamabad 11. Afganistan - Kabul 12. Iraan - Teheran 13. Iraak - Bagdad 14. Saudi-Araabia - Ar-Riyadh 15. Iisrael - Jeruusalemm 16. Kanada - Ottawa 17. USA - Washington 18. Mehhiko - Mexico 19. Brasiilia - Brasilia 20. Argentina - Buenos Aires 21. Tšiili - Santiago 22. Peruu - Lima 23. Boliivia - La Paz 24. Egiptus - Kairo 25. Liibüa - Tripoli 26. Alžeeria - Alžiir 27. Maroko - Rabat 28. Sudaan - Hartum 29. Tansaania - Dodoma 30
1. Venemaa- Moskva 2. Türgi- Ankara 3. Mongoolia- Ulaanbaatar 4. Hiina- Peking 5. Põhja- Korea- P`yongyang 6. Lõuna- Korea- Soul 7. Jaapan- Tokyo 8. Vietnam- Hanoi 9. Tai- Bangkok 10. Filipiinid- Manila 11. Kambodza- Phnom Penh 12. Malaisia- Kuala Lumpur 13. Indoneesia- Jakarta 14. Paapua Uus- Guinea* 15. Birma- Yangon 16. Bangladesh- Dhaka 17. India- New Delhi 18. Nepal- Katmandu 19. Pakistan- Islamabad 20. Afganistan- Kabul 21. Iraan- Teheran 22. Iraak- Bagdad 23. Süüria- Damaskus 24. Liibanon- Beirut 25. Iisrael- Jeruusalemm 26. Jordaania- Amman 27. Jeemen- Sana 28. Araabia Ühendemiraadid- Abu Dhabi 29. Gruusia- Tbilisi 30. Armeenia- Jerevan 31. Aserbaidzaan- Bakuu 32. Türkmenistan- Asgabat 33. Usbekistan- Taskent 34. Kõrgõstan- Biskek 35. Tadzikistan- Dusanbe 36. Kasahstan- Astana 37
Aasia poliitiline kaart 1. Afganistan Kabul 2. Araabia Ühendemiraadid 3. Armeenia 4. Aserbaidzaan 5. Bahrein 6. Bangladesh Dhaka 7. Bhutan 8. Brunei 9. Filipiinid 10.Gruusia 11.Hiina Peking 12.Ida-Timor 13.Iisrael Jeruusalemm 14.India New Delhi 15.Indoneesia Jakarta 16.Iraak Bagdad 17.Iraan Teheran 18.Jaapan Tokyo 19.Jeemen 20.Jordaania 21.Kambodza 22.Kasahstan 23.Katar 24.Kuveit 25.Kõrgõzstan (Kirgiisi) 26.Küpros 27.Laos 28.Liibanon 29.Lõuna-Korea 30.Malaisia 31.Maldiivid 32.Mongoolia Ulaanbaatar 33.Myanmar (Birma) 34.Nepal 35.Omaan 36.Pakistan Islamabad 37.Põhja-Korea 38
AASIA Türgi Ankara Jaapan Tokyo Hiina Peking Venemaa Moskva Mongoolia Ulaanbaatar India New Delhi Bangladesh Dhaka Indoneesia Jakarta Tai Bangok Pakistan Islamabad Afganistaan Kabul Iraan Teheran Iraak Bagdad SaudiAraabia ArRiyad Iisrael Tel Avivi AMEERIKA Kanada Ottowa USA Washington Mehhiko Mexico Brasiilia Brasilia Argentina Buenos Aires Tsiili Santiago Peruu Lima Boliivia La Paz AAFRIKA Egiptus Kairo Liibüa Tripoli Alzeeria alziir Maroko Rabat Sudaan Hartum Tansaania Dodoma Kenya Nairobi Kongo DV Kinshasa LAV Pretoria
a. Sisukord: Asukoht Tööstused Lipp ja vapp Üldandmed Loodusvarad Kliima Energeetika Haridussüsteem Majandus Usundid Eksport Turism Import Pildid Kasutatud kirjandus Asukoht Bangladeshi Rahvavabariik asub LõunaAasias, paiknedes Bengali lahest põhjas ja omades maismaapiiri India ning Myanmariga. Bangladesh moodustab idaosa iidsest Bengali piirkonnast. Lipp ja vapp Pealinn: Dhaka Pindala: 144 000 km² Riigikeel: bengali Rahvaarv: 150 448 000 (2007) Rahvastiku tihedus: 1045 in/km² SKT: 330 800 000 000 USD SKT elaniku kohta: 2200 USD Rahaühik: taka (BDT) Kirjaoskuse tase: 43% Kliima Troopiline kliima, millel on kerge talv oktoobrist märtsini, kuum ja niiske suvi. Soe ja niiske mussoon hooaeg kestab alates juunist kuni oktoobrini. Esineb looduskatastroofe: üleujutused, keeristormid, tornaadod. Haridussüsteem 35% õplasi 434 309 üliõpilast
Aasia poliitiline kaart 1. Afganistan Kabul 2. Araabia Ühendemiraadid Abu Dhabi 3. Armeenia Jerevan 4. Aserbaidzaan Bakuu 5. Bahrein Manama 6. Bangladesh Dhaka 7. Bhutan Thimphu 8. Brunei Bandar Seri Begawan 9. Filipiinid Manila 10. Gruusia Thbilisi 11. Hiina Peking 12. Ida-Timor Dili 13. Iisrael Jeruusalemm 14. India New Delhi 15. Indoneesia Jakarta 16. Iraak Bagdad 17. Iraan Teheran 18. Jaapan Tokyo 19. Jeemen Sana 20. Jordaania Amman 21. Kambodza Phnom Penh 22. Kasahstan Astana 23. Katar Doha 24. Kuveit Kuveit 25. Kõrgõzstan (Kirgiisi) Biskek 26. Küpros Nikosia 27. Laos Vientiane 28
· Vatikan, Vatikan City · Läti, Riia · Eesti, Tallinn · Soome, Helsinki · Rootsi, Stockholm · Norra, Oslo · Taani, Kopenhaagen · Monaco, Monaco · Luksemburg, Luxembourg · Malta, Valletta · San Marino, San Marino · Liechtenstein, Vaduz Aasia riigid: · Türgi, Ankara · Jaapan, Tky · Hiina, Peking · Venemaa, Moskva · Mongoolia, Ulaanbaatar · India, New Delhi · Bangladesh, Dhaka · Indoonesia, Jakarta · Tai, Bankok · Pakistan, Islamabad · Afkanistaan, Kabul · Iraan, Teheran · Iraak, Bagdad · Saudi-Araabia, Ar-Rijâd · Iisrael, Jeruusalemm Ameerika riigid: · Kanada, Ottawa · USA, Washington · Mehhiko, Mexico · Brasiilia, Brasília · Tsiili, Santiago · Peruu, Lima · Boliivia, La Baz Aafrika riigid: · Egiptus, Kairo · Liibüa, Tripoli
23. Bahrein Al-Manamah 24. Pakistan Islamabad 25. India New Delhi 26. Maldiivid Male 27. Sri Lanka Colombo 28. Nepal Katmandu 29. Bhutan Timphu 30. Bangladesh Dhaka 31. Myanmar (Birma) Yangon 32. Hiina Peking 33. Mongoolia Ulaanbaatar 34. Põhja-Korea Pyõngyang 35. Lõuna-Korea Sõul 36. Jaapan Tõkyõ 37. Taiwan Taibei 38. Filipiinid Manila 39
5. Hiina Peking 6. Filipiinid Manila 7. Malaisia Kuala Lumpur 8. Indoneesia Jakarta 9. Vietnam Hanoi 10.Kambodža Phnom Penh 11.Tai Bangkok 12.Laos Viangchan/ Vientiane 13.Myanmar/Birma Naypyidaw 14.Bangladesh Dhaka 15.Bhutan Thimphu 16.Nepal Katmandu 17.India Delhi/ New Delhi 18.Sri Lanka Colombo 19.Pakistan Islamabad 20.Afganistan Kabul 21.Tadžikistan Dušanbe 22.Kõrgõzstan/ Kirgiisia Biškek 23.Usbekistan Taškent 24.Türkmenistan/Turkmeenia Ašgabat
JÕGI GANGES Lisette Sults KA ART Algab Gangotri liustikust Himaalajas Suubub Bengali lahte Jõgi voolab Lõuna suunas ÜLDANDMED Asub India põhjaosas 2525 km 42 470 m³/s Toitub peamiselt sademetest ja lume sulamisest Keskmine sügavus: 16 m Kõrgus merepinnast: 7756 m Asub mussoonkliimaga alal India püha jõgi LISAJÕED PAREMPOOLSED LISAJÕED VASAKPOOLSED LISAJÕED • Yamuna • Mahakhali • Son • Karnali • Mahananda • Koshi • Gandak • Ghaghra DELTA Gangese ja Brahmaputra ulatuslik ühine delta Maailma suurim delta KESKKPNNAPROBLEEM Üleujutused, mis toovad vahel kaasa ka katastrofaalseid tagajärgi Himaalaja liustike sulamine IN IM T E GE VU S •Jõkke heidetakse iga päev miljard gallonit heitvett •75% jä...
Maaimajaod: Ameerika(koos saartega) Aafrika Euroopa Austraalia ja okeaania Antartika Aasia 10 suuremat riiki Ameerikas: Pindala järgi Kanada Ameerika Ühendriigid-Washington Brasiiilia-Brasiilia Argentina-Buenos aires Mehhiko-Mexico Peruu-Lima Colombia-Bogota Boliivia-Sucre Venezuela-Caracas Tšiili-Santiago Rahvaarvu järgi Ameerika Ühendriigid-Washington Brasiilia-Brasiilia Mehhiko-mexico Colombia- Bogota Argentiina- Buenos aires Peruu-Lima Venezuela-Caracas Tšiili-Santiago Ecuador-Quito Guatemala-guatemala Aafrika Pindala järgi Alžeeria-Alžiir Kongo Demokraatlik Vabariik-Kinshasa Sudaan-Hartum Liibüa-Tripoli Tšaad-N’Djamena Niger-Niamey Angola-Luanda Mali-Bamako Lõuna-Aafrika-Pretoria, Kaplinn, Bloemfontein Etioopia- Addis Abeba Rahvaarvu järgi Nigeeria-Abuja Etioopia-Addis Abeba Egiptus- Kairo Kongo Demokraatlik Vabariik-Kinshasa Lõuna-Aafrika-Kapplinn, Pretoria, Bloemfontein Tansaania- Dodoma Kenya- Nairobi Alžeeria-Alžiir Sudaan-Har...
Aasia riigid Afganistan ametlik nimetus: Afganistani Islamiriik pealinn: Kabul Armeenia ametlik nimetus: Armeenia Vabariik pealinn: Jerevan Araabia Ühendemiraadid ametlik nimetus: Araabia Ühendemiraadid pealinn: Abu Dhabi Aserbaidzaan ametlik nimetus: Aserbaidzaani Vabariik pealinn: Bakuu Bangladesh ametlik nimetus: Bangladeshi Rahvavabariik pealinn: Dhaka Bhutan ametlik nimetus: Bhutani Kuningriik pealinn: Thimphu Filipiinid ametlik nimetus: Filipiini Vabariik pealinn: Manila Hiina ametlik nimetus: Hiina Rahvavabariik pealinn: Peking Iisrael ametlik nimetus: Iisraeli Riik pealinn: Tel Aviv India ametlik nimetus: India Vabariik pealinn: New Delhi Indoneesia ametlik nimetus: Indoneesia Vabariik pealinn: Jakarta Iraak ametlik nimetus: Iraagi Vabariik pealinn: Bagdad Iraan ametlik nimetus: Iraani Islamivabariik
Filipiinid- Manila Ida- Timor- Dili Indoneesia- Jakarta Kambodza- Phnom Penh Laos- Viangchan Malaisia- Kuala Lumpur Singapur- Singapur Tai- Bangkok Vietnam- Hanoi Afganistan- Kabul Kashastan- Astana Kõrgõzstan- Biskek Tadzikistan- Dusanbe Türkmenistan- Asgabat Usbekistan- Toshkent Aserbaidzaan- Bakuu Bahrein- Al- Manamah Egiptus- Kairo Israel- Tel Aviv Iraak- Bagdad Iraan- Teheran Jordaania- Amman Kuveit- Al- Kuwayt Liibanon- Beirut Omaan- Masqat Liibüa- Tripoli Sudaan- Hartum Bangladesh- Dhaka Bhutan- Thimphu India- New Delhi Maldiivid- Male Nepal- Katmandu Pakistan- Islamabad Sri Lanka- Colombo
saj I poolel); III Langeb kokku kaasaegse rahvastiku tüübiga (linnad ei kasva, linna rahvastiku osatähtsus ei suurene, toimub vastulinnastumine, PAmeerikas ja LääneEuroopas) Ülelinnastumine linnastumine on kiirem, kui tööstuse areng (NEG: elukohtade puudus, töökohtade puudus, kuritegevus suureneb, haigused levivad): Suurimad linnad: Tokyo, Mexico, Mumbai, Sao Paulo, New York; Los Angeles, Buenos Aires, Lagos, Calcutta, Dhaka. Suuremad etnosed: hiinlased, hindustanlased, bengalid, USA ameeriklased, venelased, brasiillased, jaapanlased Kõneldavamad keeled: hiina, inglise, hindi, hispaania, vene, Bengali, araabia http://www.abiks.pri.ee Maailma usundid: KRISTLUS1700 milj (roomakatolik, õigeusk, protestantlus); BUDISM 330 milj (hinajaana, mahajaana); ISLAM 850 milj (sunniitlus, siiitlus) I Kristlus e ristiusk
Linnad: Buenos Aires; Rio de Janeiro; Mexico; Los Angeles; New York; Washington DC; Kairo; Istanbul; Moskva; Pariis Peking; Tokyo; Shanghai; Delhi; Dhaka; Mumbai; Kolkata (India) Linnastud: Toronto - Buffalo (Kanada), Chicago - Pittsburgh; Boston - Washington; Lõuna- California; Portland - Seattle - Vancouver; Houston - New Orleans; (USA) Sao-Paolo - Rio de Janeiro; (Brasiilia) Lagos; Suur - Kairo; (Kesk- ja Põhja-Aafrika) Suur - London; Kesk - Euroopa; Barcelona - Lyon; (Euroopa) Calcutta - Dhaka - Delhi (India), Jakarta (Indoneesia) Peking - Shangai, Taipei (Hiina), Seoul (Lõuna-Korea), Osaka - Nagoya, Tokaido (Jaapan) 12. Rahvastikupoliitika, näiteid rahvastikupoliitika positiivsetest ja negatiivsetest tagajärgedest maailmas. Tagajärjed: Rumeenia: + rahvaarvu kasv; noorte naiste tervist kontrollitakse tihti; lahutuste arvu vähenemine; abortide arvu vähenemine - raske leida lasteaia- või koolikohta, raske leida elupartnerit, tööd ei jätku; üle 35-aastased
Aasia riigid Afganistan ametlik nimetus: Afganistani Islamiriik pealinn: Kabul Armeenia ametlik nimetus: Armeenia Vabariik pealinn: Jerevan Araabia Ühendemiraadid ametlik nimetus: Araabia Ühendemiraadid pealinn: Abu Dhabi Azerbaidzaan ametlik nimetus: Aserbaidzaani Vabariik pealinn: Bakuu Bahrein ametlik nimetus: Bahreini Kuningiik pealinn: Al-Manmah Bangladesh ametlik nimetus: Bangladeshi Rahvavabariik pealinn: Dhaka Bhutan ametlik nimetus: Bhutani Kuningriik pealinn: Thimphu Brunei ametlik nimetus: Brunei Darussalami Riik pealinn: Bandar Seri Begawan Filipiinid ametlik nimetus: Filipiini Vabariik pealinn: Manila Hiina ametlik nimetus: Hiina Rahvavabariik pealinn: Peking Iisrael ametlik nimetus: Iisraeli Riik pealinn: Tel Aviv India ametlik nimetus: India Vabariik pealinn: New Delhi Indoneesia ametlik nimetus: Indoneesia Vabariik pealinn: Jakarta Iraak ametlik nimetus: Iraagi Vabariik
Tripoli Pakistani Islamivabariik Islamabada Tuneesia Vabariik Tunis India Vabariik New Delhi Alzeeria Demokraatlik Rahvavabariik Alziir Nepali Föderatiivne Demokraatlik Vabariik Katmandu Maroko Kuningriik Rabat Bhutani Kuningriik Thimphu Libeeria Vabariik Monrovia Bangladeshi Rahvavabariik Dhaka Valgevene Vabariik Minsk Myanmari Liit Naypyidan Ukraina Kiiev Tai Kuningriik Bangkok Moldova Vabariik Chisinau Kambodza Kuningriik Phnom Penh Rumeenia Bukarest Laose Demokraatlik Vabariik Viangchan Bulgaaria Vabariik Sofia Vietnami Sotsialistlik Vabariik Hanoi
see suurriik, kuna omab pingereas seitsmendat kohta. See teeb umbes 1045 inimest ruutkilomeetri kohta. Rahvastiku iive on 1,9. 2050 aastaks ennustatakse rahvaarvu 231 miljoni ringi jõudvat. Tema naaberiigis, Indias, elab 344 inimest ruutkilomeetri kohta. Teises naaberriigis, Birmas, elab 63 inimest kilomeetri kohta. Kõige hõredamalt on asustatud mägede ja paksude metsade piirkonnad, kus elab umbes 76 inimest ruutmiili kohta. Kõige suurem rahvastikutihedus on pealinna Dhaka ümber, kus elab üle 2800 inimese ruutmiili kohta. Sündimus on 27 promilli ja suremus 8 promilli. Imikusuremus on 65 promilli. Iga naise kohta on kolm last. Extract data from IDB Online Aggregation Rahvastiku vanuseline koosseis on: 0-14 aastased: 32,9% (meessost 24 958 000 / naissoost 23 534 000) 15-64 aastased 63,6% (meessoost 47 863 000 / naissoost 45 918 000) Üle 65 aastased 3,5% (meessoost 2 732 000 / naissoost 2 361 400) (2006 aasta andmed)
metallimaake, kivisütt, naftat ja maagaasi. kivisüsi. Maavarade kaevandamisega kaasneb aga tavaliselt ka nende töötlemine ja nii tekivad leiukohtade lähedusse linnad. Sellised linnad kasvavad praegu väga kiiresti, kuna üldise kiire rahvastiku kasvu juures tikub järjest rohkem inimesi maalt linnadesse paremaid elutingimusi otsima. Suurimad linnad, mis siia vööndisse jäävad, on Calcutta, New Delhi, Bangok, Dhaka, Yangon jt. Calcutta igapäevane tänavapilt näeb välja selline. Kasutatud kirjandus: 1) www.google.com 2) www.wikipedia.com 3) www.ene.ee
Pealinn: Kabul Pindala: 652 225 km2 Rahvaarv: 25 800 000 Rahvastiku tihedus: 40 inimest/km2 Riigikeel: pustu keel, dari keel Rahvuspüha: 18. august (iseseisvuspäev, 1919) Linnaelanikke: 20 % Keskmine eluiga: 45 aastat Kirjaoskamatus: 42% Rahvastiku kogutoodang: 750 $ elaniku kohta *Bangladesh* Bangladeshi Vabariik Riigikord: vabariik Pealinn: Dhaka Pindala: 147 570 km2 Rahvaarv: 127 117 Rahvastiku tihedus: 864 inimest/km2 Riigikeel: bengali keel Rahvuspüha: 26. märts (iseseisvuspäev) Linnaelanikke: 20% Keskmine eluiga: 58 aastat Kirjaoskamatus: 61,9% Rahvastiku kogutoodang: 250 $ elaniku kohta *Bhutan* Bhutani Kuningriik Riigikord: kuningriik Pealinn: Thimbu Pindala: 46 500 km2 Rahvaarv: 1 951 000 Rahvastiku tihedus: 42 inimest/km2 Riigikeel: dzongkha keel
Euroopa riigid: Aasia riigid: 1. Island, Reykjavik 44. Afganistan Kabul 2. Suurbritannia, London 45. Araabia Ühendemiraadid Abu Dhabi 3. Iirimaa, Dublin 46. Armeenia Jerevan 47. Aserbaidzaan Bakuu 4. Portugal, Lissabon 48. Bahrein Al-Manamah 5. Hispaania, Madrid 49. Bangladesh Dhaka 6. Prantsusmaa, Pariis 50. Bhutan Thimphu 7. Belgia, Brüssel 51. Brunei Bandar Seri Begawan 8. Holland, Amsterdam 52. Filipiinid Manila 9. Saksamaa, Berliin 53. Gruusia Thbilisi 10. Sveits, Bern 54. Hiina Peking 55. Ida-Timor Dili 11. Itaalia, Rooma 56. Iisrael Tel Aviv 12. Austria, Viin 57
UTC +6 Pealinn: Dhaka Lipp: 1. Riigi geograafiline asend Bangladeshi Rahvavabariik on riik Lõuna-Aasias Bengali lahest põhjas ja omab piiri Birma ja Indiaga. Bangladesh moodustab idaosa iidsest
1950. aastal oli maailmas ainult 2 megalopolist (hiidlinna, linnastumise kõrgeim aste)- New York ja Tokyo 5.Milline on linnastumine tänapäeval? Hiidlinnad muutuvad ikka veel suuremaks. 1990. aastal oli maailmas seitse üle 10 miljoni elanikuga linna, 2010. aastal oli sama palju üle 15 miljoni elanikuga linna. 2019. aastal on suurimate elanike arvuga linnad Tokyo (~37,5 miljonit), Delhi (29 miljonit), Shanghai (26 miljonit), Sao Paulo, Mexico ( ~22 miljonit), Kairo, Dhaka , Mumbai ja Peking (~20 miljonit) Paari viimase aastakümne linnastumise intensiivsus ja territoriaalne haare on kaasa toonud ahellinnastute tekke. Üldiselt asuvad elamiseks parimad linnad Kesk- Euroopas. Globaliseeruvas maailmas omandavad suurlinnad riikide kõrval ühe kaalukama koha maailmamajanduses ja –poliitikas. Linnarahvastik kasvab kiiresti. Esialgu mõjutas see kõrgelt arenenud riike, aga eelmise sajandi viimasest veerandist ka vähem arenenud riike. Linnarahvastik
Ludhian d a elaniku, see on üks maailma New tihedamini asustatud Delhi Kanpur piirkondi. Ratna Varana Dhak si Kolkat a a New Delhi Dhaka http://en.wikipedia.org/wiki/File:Dhaka-Bangladesh.jpg kaubanduskeskus http://new-delhi-tour-india.blogspot.com/2010_10_01_archive.html Pearli jõe delta piirkond HongKong öösel Hong Kong, Shenzhen, Dongguan,
Nõukogude Liidu lagunemise järel 1991. aastal. Bahrein Bahrein on saareriik Pärsia lahes. Tänapäeval asustavad saart ja riiki peamiselt araablased. Põliste Bahreini araablaste hulk on siiski üsna madal Bangladesh Bangladeshi Rahvavabariik asub Lõuna-Aasias, paiknedes Bengali lahest põhjas ja omades maismaapiiri India ning Myanmariga. Bangladesh moodustab idaosa iidsest Bengali piirkonnast. Pealinn on Dhaka. Riigi keel on Bengali keel. Bhutan Bhutan on merepiirita riik Lõuna-Aasias Himaalaja mäestiku idaosas. Pealinn on Thimphu Riigikeel on dzongkha Rahvaarv on 2005. aasta seisuga hinnanguliselt 2 230 000. Birma Birma (eesti keeles on olnud kasutusel ka nimi Myanmar; riigi ametlik eestikeelne nimi on Myanmari Liidu Vabariik) on maa ja riik Kagu-Aasias. Kuni 21. oktoobrini 2010 oli riigi ametlik nimi Myanmari Liit. Pealinn on Naypyidaw
Lagos, kus 1950. aastal elas 300000 inimest, küündib elanike arv nüüd 10 miljonini. 19 Linnade areng toimub kontinentide lõikes erinevalt. · Aasias on linnastumise tempo väga kiire. · Ennustatakse, et aastaks 2020 kujunevad seal välja ligi 10 megapolist, milles elanike arv jõuab 20 miljonini. · Aasia hiigellinnadest võib nimetada selliseid linnu nagu Mumbay (Bombay), Karachi, Shanghai, Dhaka, Jakarta ja Tokyo. 20 21 Linnarahvastiku osatähtsus maailma riikides 22 LINNASTUMISE ETAPID: I - Algab industrialiseerimisega ja langeb kokku demograafilise plahvatusega ( linnastu osatähtsus tõuseb, tekib palju uusi linnu, olemasolevad linnad kasvavad, praegu esineb vähem arenenud maades Must-Aafrikas); II - Rahvaarvu kasv ei ole nii suur, langeb kokku
aastal emigreerus pere USAsse. Kahn kasvas üles Philadelphias ja sai USA kodakondsuse 1914. aastal. Ta õppis Pennsylvania ülikoolis ja oli samas professor aastast 1955. Kahn arendas välja oma arhitektuurifilosoofia. Louis Kahni tuntud ehitiste Trentoni sauna ja Exeteri raamatukogu plaanid on puhtad mandalad. Bryn Mawri ehitise plaan on kolme võrdse mandala liitumisel tekkinud rida, Dhaka assambleekompleks on keerukas lillesarnane mandalakujund, milles leidub ka pisut asümmeetriat. Richardsi laboritel on juba keerukam mandalakujundite liitumisega tekitatud plaan. Sarnaselt Ida-Aasia templite ja stuupadega on Kahni ehitised energiakogujad. Meister kasutab igaveste arhetüüpide struktuuri, olles kanal, läbi mille liigub jõud. Trentoni saun on ülitugev jumala aparaat
1 Tokyo 26,444 ,000 1 Tokyo 26,444 ,000 2 MexicoCity 18,131.000 2 Mumbai 26.138.000 3 Mumbai 18.066,000 3 Lagos 23.173,000 4 SaoPaulo 17,755,000 4 Dhaka 21.119.000 5 New York 16.640.000 5 SaoPaulo 20,397,000 6 Lagos . . . .· . . . . 13,427.000 6 Karachi 19.211.000 7 Los Angeles 13.140,000 7 Mexico City 19,180.000 8 Kolkata 12.918
Eestis elab linnades 69% inimestest. Maailmas suureneb üha linnade arv, kus inimesi elab üle miljoni. 10 miljonilisi linnasid oli Maal 1950.a-l üks New York, kuid juba Endla Reintam, 2008/2009 1 1975. aastaks lisandusid Tokyo, São Paulo, Shanghai ja Mexico City. 2000. a-ks oli Maal juba 19 10- miljoni linna. Lisaks eelnevatele lisandusid Los Angeles, Buenos Aires, Lagos, Cairo, Karachi, Bombay, Delhi, Dhaka, Calcutta, Tianjin, Beijing (Peking), Seoul, Osaka, Rio de Janeiro ja Manila. 2015. aastaks on prognooside kohaselt juba 26 üle 10-miljoni linna. Lisanduvad Istanbul, Teheran, Lahore, Hyderabad, Jakarta ja Hangzhou. Üks selline suurlinn (Mexico City) vajab päevas vähemalt 6000 tonni toitu. Eesti suurimaks linnaks on Tallinn, kus elas 2006. a. 396 193 inimest, e. 1/3 kogu Eesti elanikkonnast. Tartus elas samal ajal 101 740 inimest. Eestis oli 2005
1.Tokyo, Japan - 28,025,000 2. Mexico City, Mexico - 18,131,000 3. Mumbai, India - 18,042,000 4. Sáo Paulo, Brazil - 17, 711,000 5. New York City, USA - 16,626,000 6. Shanghai, China - 14,173,000 7. Lagos, Nigeria - 13,488,000 8. Los Angeles, USA - 13,129,000 9. Calcutta, India - 12,900,000 10. Buenos Aires, Argentina - 12,431,000 11. Seóul, South Korea - 12,215,000 12. Beijing, China - 12,033,000 13. Karachi, Pakistan - 11,774,000 14. Delhi, India - 11,680,000 15. Dhaka, Bangladesh - 10,979,000 16. Manila, Philippines - 10,818,000 17. Cairo, Egypt - 10,772,000 18. Õsaka, Japan - 10,609,000 19. Rio de Janeiro, Brazil - 10,556,000 20. Tianjin, China - 10,239,000 102 14.1.2. Linnastumine · Linnade areng 18.sajandil, nt 1800.aastal oli Londoni rahvastik peaaegu 1 miljon, 1900.aastal juba üle miljoni, praegu 7,2 miljonit. · Linnastumise statistilised määratlused:
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
