Laotehnoloogia Laotehnoloogia komplektne vastavalt vajadustele planeeritud süsteem riiulitest, nende vahelistest koridoridest ja erinevast laotehnikast. Kaupa hoiustatakse riiulitel, tugialustel ja virnastatult. Konventsionaalne ladu kauba aluse riiulitega traditsiooniline ladu. Riiulid võivad olla erinevate kõrgustega ja vahekoridorid erinevate laiustega. Madalate riiulitega konventsionaalne ladu on parim lahendus juhul, kui on vaja ladustada eritüüpi kaubaalustel palju erinevat kaupa. Konventsionaalse lao eelised : 1) Otsene ligipääs kõigile hoiukohtadele. 2) Aluseid on võimalik siirdada ilma teisi aluseid ümber paigutamata. 3) Inventuuri tegemine on lihtne, kuna iga alus asub eraldi hoiukohal, neile on otsene ligipääs. 4) On võimalik ladustada erineva suuruse ja kaaluga kaubaaluseid.
1. SISSEJUHATUS; 2. EETIKATEOORIAD 1. Mis vahe on eetikal ja etiketil? Eetika arutleb selle üle, mis on hea või halb; etikett esitab ainuõigeks peetavad käitumisreeglid neid põhjendamata. 2. Milliseid isiksuse moraalse arengu tasemeid eristas L. Kohlberg? pre-konventsionaalne- piiratud arusaam sotsiaalse käitumise ja morali reeglitest, järgitakse vaid omakasu ajendil; konventsionaalne- tajutakse kuidas moraalireeglid seovad inimrühmi ja seabrühmamoraali ülimuslikuks; post-konventsionaalne- oma moraalsel kaalutlusel kasutatakse universaalseid eetilisi standardeid. 3. Millised on utilitarismi põhilised eelised? püüab anda optimaalse lahendi; kasutab ratsionaalset, objektiivset analüüsi; esitab tulemused kvantitatiivselt; orienteerub eesmärgile; võimaldab arvestada kõiki huvilisi; hüve ja valuon küllaltki selgelt piiritletud mõisted; toetab tootmise efektiivsuse tõusu. 4. Millised on utilitarismi põhilised puudused?
1.Millal tekkis keel,millal kiri? keel u sada tuhat a,kiriu 5tuhat a 2.Millest koosneb keelemärk, mis seos on nende osade vahel? koosneb tähendusest ja sellega seotud signaalist,tähistatav;tähistaja, seosmeelevaldne e arbitraalne suhe ning ka kokkuleppeline e konventsionaalne suhe 3.Kuidas tekkis keel ühe müüdi või legendi järgi? Kirjelda seda. 4.Nimeta keele 5 funktsiooni.1.keel,kui info edastus vahend 2.kui suhtelmisvahend 3.kui mõtlemisvahend 4.kui kuuluvuse väljendaja 5.kui emotsioonide väljendaja 5.Mis on homonüüm, polüseem, sünonüüm, antonüüm? homon samakujulised,aga erineva tähendusega sõnad polüseemehk mitmetähenduslikkus on märkide üldine omadus, mille kohaselt tähendus on mitmene
verbaalsed: enamik sõnu tähistaja ja tähendus on kokkuleppelised mitteverbaalsed: tähendus kokkuleppeline, ära õppida: &, §, 4. Ikooniks nimetatakse märki, mille tähistaja on sarnane objektiga või tegevusega, millele ta viitab. Indeksiks nimetatakse märki, mis on loomulikul viisil seotud nähtusega, mida ta tähistab. Sümbol on keelemärk, mille tähistaja ja tähistatava seos on arbitraarne (meelevaldne) ja konventsionaalne (kokkuleppeline). 5. Liigitan. Ikoon: urin; kraaksuma; kolksti sest need on sarnased objektiga, millele nad viitavad Indeks: nemad; nüüd; need sest need on loomulikul viisil seotud nähtusega Sümbolid: lelu; pank; naerma sest need on kokkulepitud märgid 6. Liitmärgid on kombineeritud märgid. Liitmärgi tähistajaks on kahe lihtmärgi tähistajate summa, tähistatavaks aga enamasti tähenduste summa. 7.
Operatsiooni-eelses staadiumis olev laps mängib sotsiaalsetel rollidel põhinevaid mänge. 5 Lapsed otsustavad selle üle, kas tegevused on head või halvad, nende tagajärgede põhjal. Tegevus on hea, kui seda tasustatakse ja halb, kui selle eest karistatakse. Heaks peetakse kõike, mis rahuldab tegija vajadusi. Lapsed ajavad segamini inimelu väärtuse asjade väärtusega, mida inimene omab. (Butterworth, Harris, 1994, 266.) (Kera, 2004) 2. 4. Konventsionaalne arengutase Kohlbergi järgi on teiseks arengutasemeks konventsionaalne arengutase. Siia alla kuuluvad kaks astet "Hea poisi" moraalsus ning autoriteedi ja sotsiaalse korra säilitamine. Arengutase saavutatakse siis, kui laps võtab vastu referentgrupi (temale kõige tähtsama grupi, näiteks klassi või perekonna) hinnangu. Selle grupi moraalinorme omandatakse ja jälgitakse kriitikata kui tõde. Norme täidetakse sellepärast, et pälvida kiitust või vältida
"Figaro pulma" peetakse ooperi standardrepertuaari kroonijuveeliks ja sellest sai Mozarti uks koige edukamaid helitoid. Eriti kuulus on avamang, mida mangitakse sageli kontsertidel. Avamangu muusikalist materjali pole muide ooperis kasutatud, valja arvatud kaks luhikest fraasi krahvi partiis esimese vaatuse tertsetis Cosa sentio!. Stiililt on "Figaro pulm" opera buffa (koomiline ooper), mille ulesehitus naib esimesel pilgul abinisti konventsionaalne: 28 muusikalist numbrit - 14 soolo-aariat ja 14 ansamblinumbrit - on omavahel seotud retsitatiividega. Tavaliselt olid opera buffas soolonumbrid kull ulekaalus, aga ka selline (juhuslik?) tasakaal ei mojunud toonasele kuulajale ilmselt millegi revolutsioonilisena. 2 KASUTATUD KIRJANDUS · http://www.tdl.ee/~anumai/konspektid/mozart.html · http://info.vanemuine.ee/trykk/Figaro-pulm_kava.pdf
vastandumisel. Põhjused võivad olla: majanduslikud, välispoliitilised, rahvuslikud, religioossed ja sisepoliitilised. Relvakonflikte saab liigitada erinevatesse gruppidesse ning neid on kokku neli: 1.ulatus eristatakse ühe riigi või selle piirialade lähistele jäävat, mitut lähialade naaberiiki haaravat ja globaalset leviala 2.kasutatav relvastus tavarelvastus, keemia-, tuuma- või bioloogiline relvastus 3.taktika konventsionaalne (õhu-, mere või maaoperatsioonid, väeliikide kombineeritud lahingutegevus) ja mittekonventsionaalne (sisetegevus, terroism) sõjategevus 4.kestus lühiajaline relvakonflikt (mõni päev kuni 1 kuu kestev sõjategevus) ja pikaajaline relvakonflikt (mitu kuud või aasta kestev sõjategevus) Inimesed üle kogu maailma on pidevalt arutanud selle üle, kas relvakonfliktid on sotsiaalne probleem või mitte. Nii mõnedki arvavad, et see siiski on sotsiaalne probleem, kuna seda arutatakse
Making Vocational Choices: A Theory of Careers (1973, 1985 & 1997) The Dictionary of Holland Occupational Codes (1982, 1989 & 1996, with Gottfredson) The Position Classification Inventory (1991, with Gottfredson) The Career Attitudes and Strategies Inventory (1994, with Gottfredson). J. Hollandi teooria Enamikku inimestest saab kategoriseerida ühte kuuest tüübist: Praktiline, Intellektuaalne, Artistlik, Sotsiaalne, Ettevõtlik, Konventsionaalne. Inimesed otsivad keskkondi, mis võimaldavad neil rakendada oma oskusi ja võimeid, väljendada oma hoiakuid ja väärtusi ning täita sobivaid rolle. Praktiline (doer) Praktilise loomuga tegevused. Masinate, tööriistade kasutamine. Töö vabas õhus. Reeglite järgmine. Füüsiline tegevus. Intellektuaalne (thinker) Uute teadmiste omandamine. Probleemide lahendamine. Analüüs, info hankimine. Uurimistulemuste kirjalik vormistamine. Tehnilised oskused.
(negat) Eetiline relativism- teooria, mille järgi pole olemas üldkehtivaid moraaliprintsiipe. Relativismi teesid: Erinevuse tees, erineb ühiskonnati Sõltuvuse tees Eetiline relativism hoiatab arrogantsuse eest ja kutsub üles sallivust. Tolerantsus on absoluutne väärtus. Eetilise relativismi vormid: 1 Subjektiivne- kõik sõltuvad indiviidi valikust. Ehk pmts individualistlik moraal , teha seda mis on mulle hea. Sellel puudub moraali olemus üldse. See paistab väär. 2 Konventsionaalne- kõik põhimõtted sõltuvad ühiskonnas kokkuleppe alusel subjekitivism- moraali puudumine relativism ei lase erinevaid printsiipe paremaks ega halvemateks pidada. See oleks võimalik, kui kultuurid oleks isoleeritud. Põhiväärtused Me vajame toimivat moraali, mis toimiks universaalselt Moraaliobjektivism Moraaliobjektivismi järgi on olemas muutumatud universaalsed moraaliprintsiibid, mis on siduvad kõigi inimeste jaoks kõigis üiskondades.
suhtlemisvahend, mida teatakse. 2. Kuidas on keel märgisüsteem? Keelemärk on kokkuleppeline märk, mis koosneb tähendusest ja sellega seotud signaalist. Ikooniks nimetatakse sellist märki, mille tähistaja on sarnane objektiga või tegevusega, millele ta viitab. Indeksiks nim. sellist märki, mis on loomulikul viisil seotud nähtusega, mida ta tähistab. Sümbol on keelemärk, mille tähistaja ja tähistatava seos on arbitaarne ja konventsionaalne. Enamik inimkeele sõnu on sümbolid. 3. Maailma keelte arv Maailmas on kokku umbes 6000-8000 keelt, täpset arvu pole võimalik kindlaks määrata. 4. Suurimad keeled (5) Keelkonnad: Uurali keeled, Indoeuroopa keeled,Altai keeled, Afroaasia keeled, Kaukaasia keeled, Hiina-Tiibeti keeled. Suurimad on: hiina, hispaania, inglise, araabia, hindi 6. Keelte jagunemine rühmadesse kahel alusel, selgita. Tüpoloogiline-liigitamine sarnasuse järgi Genealoogiline- liigitamine päritolu järgi
moraalipõhimõtted kehtivad sõltuvalt õigeks seda, mis talle õige tundub individuaalsest valikust. (mis tekitab hea tunde). Sellise moraalirelativismi puhul puudub Konventsionaalne eetiline relativism kokkuvõttes moraali mõiste üldse, kuna e Konventsionalism kõik säärane seisukoht eeldab, et moraalipõhimõtted kehtivad sõltuvalt isikutevaheline kriitika või hinnangu
ja moodustuvad metüülestrid (biodiisel) ning kõrvalsaadusena glütseriin. Segu lastakse 2-3 päeva seista. Glütseriin settib mahuti põhja, eraldatakse ja kogutakse kokku edasiseks käitlemiseks, biodiisel puhastatakse ja kogutakse mahutitesse. Metanooliaurud kogutakse kokku ja taaskasutatakse. Biodiisli eelised: *On biolagundatav; *Toodetakse taastuvatest allikatest *On väävlivaba (alla 0,001%) *Tahmaemissioonid vähenevad kuni 50%, põleb puhtamalt kui konventsionaalne diislikütus *Paiskab atmosfääri ligikaudu samapalju CO2, kui taim oma eluea jooksul on endasse sidunud *Ei sisalda bensooli ega ka teisi aromaatseid ühendeid *Vähendab süsivesinike emissioone *Head määrimisomadused ja hoiab mootorit *Keskkonnasõbralik alternatiiv tavalisele diislile *Kergesti bioloogiliselt lagundatav ja ei ohusta õnnetuse korral pinnast ning põhjavett. Jäätmete käitlemine. *Srot (tekib rapsiõli tootmisel) kogutakse kokku ja
Kordamisküsimused Keel ja keeled õp lk 6–65 1. Defineeri mõisted a) ikoon – märk, mis on tekkinud sarnasuse alusel b) indeks – märk, mis on tekkinud loomulikul teel c) sümbol – märk, mis asendab objekti kokkuleppe alusel d) arbitraarne – meelevaldne e) konventsionaalne – kokkuleppeline f) sugulaskeeled – keeled, mis on omavahel suguluses g) isolaatkeel – keel, mis ei paista ühegi maailma keelega suguluses olevat h) keelekontakt – erinevate keelte kõnelejad suhtlevad omavahel, selle tulemusena muutuvad keeled sarnasemaks i) lingua franca – keel, mida eri keelte kõnelejad kasutavad omavahelises suhtluses j) substraatkeel – väljasurnud keel, mis on uuele keelele avaldanud pöördumatut mõju
mõistmine LAWRENCE KOHLBERGI KÕLBELISE ARENGU TEOORIA • Piir 10.eluaasta juures • Tagajärg → motiiv • Kõlbelise sisuga lood ja küsimused • Ravimi varastanud mehe lugu • 6 faasi 2 kaupa 3 suureks perioodiks KÕLBELISE ARENGU FAASID KOHLBERGI JÄRGI I. Prekonventsionaalne periood (3-10 a) III. Postkonventsionaalne 1) Hirm karistuse ees periood 2) Reeglitest kinnipidamine (13-... a) II. Konventsionaalne 5) Sisemine koodeks periood 6) Üldinimlikud normid ja (10-13 a) väärtused 3) Teiste arvamus 4) Seadused ja kord LEV VÕGOTSKI TEOORIA • Arengu suunajad kultuur ja ühiskond • Keele omandamine ja mõtlemise areng • Kool kui muutuste põhjustaja • Lähima arengu taseme teooria Erinevus lapse saavutuses üksi ja abiga Mängu olulisus Lapse vanus mängus BOWLBY KIINDUMUSTEOORIA
Hoolivad, empaatilised, humaansed inimesed. On omandanud suhtlemisvõtted, millega mõjutavad v suunavad teisi. Nt õpetaja, arst jne (seotud hoolitsemise, ravimisega). Ettevõtlik teiste veenmise, juhtumise ja organiseerimise huvi. Inimestel on olulised materiaalsed väärtused, tahavad näha oma tegevuse tulemust mõjutamisega. Nad pole järjekindlad, ei saa tegevusi lõpuni viia. Neile meeldib organiseerimine. Nt müügimehed, juhid. Konventsionaalne ausad, täpsed ja korralikud. Märksõnadeks on korrastamine ja traditsioonide hoidmine. Meeldib töö numbritega, selged eesmärgid ja tulemused. Nt ametnikud, spetsialisetid, pangatöötajad, sekretärid. Meeldib rutiin, korra loomine. Inimesed on hästi juhitavad. Artistliku vastand. 6. J. Hollandi Self Directed Search enamikku inimestest saab kategoriseerida ühte kuuest tüübist (praktiline, intellektuaalne, sotsiaalne, artistlik, konventsionaalne, ettevõtlik)
sõnumeid, zanrite vahel on tööjaotus. Zanr eeldab zanrisüsteemi olemasolu: zanritel on erinevad funktsioonid, zanre kirjeldatakse omavahelistes suhetes. 23. Too kolm näidet, mis peegeldavad zanrinimetuste loomist erinevatelt alustelt. MÜÜT. Peategelane: mitte-inimene, hoiak: püha, toimumiskoht: teine maailm, toimumisaeg: kauge minevik, tegevusväli: mingi aeg/koht, tõeväärtus: usutav, jutustamise aeg: ei ole piiratud, konventsionaalne algus: puudub. MUISTEND. Peategelane: inimene, hoiak: püha/profaanne, toimumiskoht: tänapäevamaailm, toimumisaeg: lähiminevik, tegevusväli: mingi aeg/koht, tõeväärtus: usutav, jutustamise aeg: ei ole piiratud, konventsionaalne algus: puudub. MUINASJUTT. Peategelane: inimene/mitte-inimene, hoiak: profaanne, toimumiskoht: ebamäärane, toimumisaeg: ebamäärane, tegevusväli:
Ei sobi intellektuaalse iseloomuga tegevused, mis nõuavad püsivust ja keskendumist abstraktsetele mõistetele, st teoreetilise mõtlemise võimet. Väldib üksluist, detailidesse laskuvat tegevust. Tunneb end suurepäraselt sotsiaalses keskkonnas. Hindab kõrgelt võimu ja raha. Sobivad ametid: liikluspolitseinik, madrus, tootmisinsener, PR töötaja, börsimaakler, müüja, modell, projektijuht, sekretär, koolitusspetsialist, tööohutuse inspektor, personalijuht, audiitor jne. 6. Konventsionaalne isiksustüüp Kohusetundlik, täpne, hoolas, korda ja süsteemi armastav, praktiline, ametlik. Eelistab sõnalisi ja arvulisi tegevusi, andmekogumist ning etteantud reeglite järgi töötamist. Meeldib tegevuste selgepiirilisus ja täpsus. Tunneb end mugavalt reeglite, juhtnööride, käskude ja seaduste maailmas, kus ei pea ise midagi uut välja mõtlema. Seepärast täidab meelsasti passiivse käsu-täitja rolli. Ei meeldi ülesanded, mis nõuavad spontaanset ja
Kordamisküsimused Keel ja keeled 1. Defineeri mõisted a) ikoon- keelemärk sarnasuse alusel b) indeks- keelemärk loomuliku seose c) sümbol- keelemärk kokkuleppe alusel d) arbitraarne- meelevaldne e) konventsionaalne- kokkuleppeline f) sugulaskeeled- keeled mis põlvnevad ühisest algkeelest ja kuuluvad seega uhke keelkonda. g) isolaatkeel- keel millel ei ole sugulasi h) keelekontakt- keelte kõnelejad suhtlevad omavahel tihedalt ja selle tulemusel muutuvad keeled sarnasemaks. i) lingua franca- keel, millel on piirkonnas kõrge staatus ja mida teiste emakeeltega inimrühmad kasutavad omavahelisel suhtlusel. j) substraatkeel- väljasurnud keel, mis on jätnud seda asendanud keelde jälgi
Ajaloolisus o Õigus on ajalooline nähtus. Ta on pidevad muutumises ja saamises. o Õiguse arengus võib esile tõsta kolme ajajärku: Kombeõigus arhailine ühiskond. Õiguse esimene avaldumise vorm. Kohtutavaõigus käitumisnormid, mida tunnustas kohus. Riiklik õigus mida riik õigusena tunnustab. Kokkuleppelisus o Õigus on konventsionaalne ehk kokkuleppeline o Ükski asi ega tegu ei ole olemuse järgi õiguspärane või õigusevastane, see loetakse õiguse mõttes õiguspäraseks või õigusvastaseks. o Samas tegu võidakse erinevate õigussüsteemides käsitleda erinevalt, sest seal on lihtsalt erinevalt kokku lepitud. o Ühte tegu võidakse ajaliselt samas õigussüsteemis käsitleda erinevalt. o Sama tegu võidakse erinevas kontekstis käsitleda erinevalt.
rumeenia keel. 5 slaavi keelt kõnelevat rahvust: vene keel, ukraina keel, poola keel, bulgaaria keel, serbia keel. 3 koosluse tüüpi: 1.Esmased ehk primaarsed grupid-liikmeskond on piiratud (perekond, sõpruskond); Teisene ehk sekundaarne grupp-suurema liikmeskonnaga, suhtlemine on formaalsem(firmad, erakonnad); 2.Hulk-inimene tunnetab end ühe grupi liikmena, ajutisel moodustatud. Olemas ajutine hulk, konventsionaalne hulk, ekspressiivne hulk, tegutsev hulk. 3.Sotsiaalne kategooria-ühised eesmärgid. Nt.pensionärid; 4.Sotsiaalne kogukond-statistiliselt määratletav. Kogukonnas on tugevam eneseteadvus, erinevalt kategooriast. Vähemalt 3 kultuuri komponenti: esemelised (nt.rõivad), normatiivsed (nt.tavad), tunnetuslikud (nt.müüdid), väärtuselised, sümbolid (nt.rahvuslill), keel. Difusioon teistest kultuuridest üle võetud innovatsiooni või kultuurinäidiste jm uurimine.
Naise ja mehe asemel kasutatakse sõnu emane ja isane. Muide, need sõnad on tänases keelepruugis käibel ka omadussõnadena. Isane märgib loomulikult parimat ja esmajärgulist, emane on kehvake või vähemalt teisejärguline. Keel väljendab mõtteviisi eks vasta see täpselt valitsevale patriarhaalsele ideoloogiale. Mis puudutab Kati Murutari romaani keelt üldisemalt, siis siin on kirjanik täpne vahendaja. Värdsõnad inglise keelest, lohakas lausestus, lame ja kitsalt konventsionaalne argoo ning rohke genitaalterminoloogia kasutamine on aja märk ja mood. Just keele kaudu on Kati Murutar andnud tabavaid karaktereid (RummuJüri, Armo, baaridaam, Sämm). Ometi pakub "Abitu" ka teisi tõlgendamisvõimalusi. Romaani idee on seotud Miriamiga. Pimeda ja kurdina jõuab liiklusõnnetuses vigastada saanud endine naisprominent haiglast koju. Järgneb imeväärne kohanemine ja uute võimaluste avastamine
Insaider- asjatundja, omainimene, seesolija Inkasso- raha sissenõue Innovatiivne- parem, uuenduslik Inflatsioon- rahaühiku ostujõu vähenemine Ignoreerima- vältima, eirama, tahtlikult tähele panemata jätmine J Jae- väikeses koguses Jäätmekäitlus- jäätmete kogumine, sortimine, vedu, taaskasutamine ja kõrvaldamine K Kvaliteet- omaduste kogum, head või halvad Kvantiteet- koguseline ulatus Krediit- laen, lühilaen Komponent- koostisosa Konventsionaalne- tavapärane, kombekohane, leppekohane, tinglik Kulu- väljaminek, vastand tulule Klient- asutuse, isiku, teenuste kasutaja Konsolideerima- tugevasti koondama, tihedalt liitma Kommertstranspordivahend- inimeste või kauba tasuliseks või tasuta veoks mõeldud transpordivahend Konkurents- võistlus, vastupanu Komplekteerima- komplekti koostama, ettenähtud määrani täiendama Kontseptsioon- vaadete süsteem Kaubavoog- kaupade kogum, mida veetakse erinevate transpordivahenditega kindlas
Tõlgend on märk, mis tekib teadvuses kohtumisel esitisega (ettekujutus puust) ning seab esitise suhtesse objektiga. TOO NÄIDE: auto kui rikkuse märk ja oska märk skeemis lahti joonistada. Pierce'i märgitüübid (indeks, ikoon, sümbol) Indeksiga on tegemist siis, kui esitis on objektiga seotud põhjuslikult, füüsiliselt, loomulikul teel (näiteks jäljed lumel, lõkkest tõusev suits, haigussümptomid). Sümboli puhul on esitise ja objekti vaheline seos konventsionaalne, meelevaldne (näiteks riigilipp, sõna, punane kaart jalgpallis). Ikooniga on tegemist juhul, kui esitis on objektiga seotud sarnasuse kaudu (näiteks foto kellestki või millestki). Eksamil tuleb analüüsida, mis on ikoon, indeks, sümbol. Saussure'i märgimudel (tähistaja ja tähistatav) Tähistaja on märgi materiaalne pool (sõna ,,puu" nii öelduna kui ka kirjutatuna, pilt puust vms). Tähistaja kutsub
üks kolmest peamisest märgitüübist (ikoon, indeks, sümbol). SÜMBOL KULTUURISÜSTEEMIS Sõna "sümbol" on semiootikateaduste süsteemis üks mitmetähenduslikumaid.1 Väljend "sümboolne tähendus" on sageli tarvitusel lihtsalt märgilisuse sünonüümina. Kui väljenduse ja sisu vahel on mingi vastavusseos ning mida selles kontekstis eriti toonitatakse see seos 3 on konventsionaalne, räägivad uurijad tihti sümboolsest funktsioonist ja sümbolitest. Samal ajal vastandas juba Saussure sümboleid konventsionaalsetele märkidele, rõhutades esimeste puhul ikoonilist elementi. Meenutagem, kuidas Saussure sel puhul kirjutas, et kaalud võivad olla õigluse sümboliks, kuna sisaldavad ikooniliselt endas tasakaalu ideed, aga vanker mitte. Värvid Maailmas üks lihtsamini teada ja tuntud sümbolisüsteeme on värvisümboolika. Juba iidsetel aegadel tähendas iga värv midagi
protsess John Hollandi teooria lähtekohad Keskendus inimese individuaalsete omaduste ja töö omaduste kokkuviimisele Teatud tüüpi inimesed sobivad teatud tüüpi keskkonnaga Võttis arvesse inimeste huvisid ja võimeid Inimese ja keskkondade vahelist sobivust on võimalik testimise teel kindlaks määrata. Testid pidevalt uuendatud ning kasutusel tänapäevani J. Hollandi kirjeldatud inimeste ja keskkondade tüübid Realistlik Intellektuaalne Artistlik Ettevõtlik Konventsionaalne Sotsiaalne Testi tulemused esitatakse 3täheliste koodidena, mille abil leitakse sobivaimad kutsealad ja ametid J. Hollandi teooria tugevused ja kriitika J. Hollandi lähenemine võimaldas organiseerida tohutut infohulka inimeste ja tööde omaduste kohta Tänapäeva kiiresti muutuvas töömaailmas võib tööde üksikasjalik kirjeldamine muutuda võimatuks (nt. polüfunktsionaalsed ametid) Humanistlik ehk arengu paradigma Kerkis esile 1950ndatel aastatel
John Hollandi 50-datel aastatel esmakordselt avaldatud teooria juured on industriaalses joon-faktor mõtteviisis, kuid see sisaldab ka mõningaid humanistliku lähenemise aspekte. Ta keskendus inimese individuaalsete omaduste ja töö omaduste kokkuviimisele ( teatud tüüpi inimesed sobivad teatud tüüpi keskkonnaga), võttes arvesse ka inimeste huvisid javõimeid. Ta kirjeldas 6 tüüpi inimesi ja keskkondi: Realistlik, Intellektuaalne, Artistlik, Ettevõtlik, Sotsiaalne ja Konventsionaalne. Holland arvas, et inimeste ja keskkondade vahelist sobivust on võimalik testimise teel kindlaks määrata ning tema loodud testid on olnud väga laialdaselt kasutusel paljudes riikides. Hollandi lähenemine võimaldas organiseerida tohutut infohulka inimeste ja tööde omaduste kohta ning edastas sõnumit, et elukutsevalik on inimese eneseväljenduse akt, mittejuhuslik sündmus. Hollandi teooriat, tema tüüpide seostele tuginevat heksagooni, kasutati
aeglasemalt, kui üldse. Sel põhjusel ei juurdu sotsiaalselt hinnatud käitumine lapse käitumisarsenali iseenesest, vaid kasvataja peab aeg-ajalt jõulist survet avaldama, enne kui lapse käitumine ümbritsevatele inimestele vastuvõetavaks kujuneb. L. Kohlberg peabki just moraalseid norme inimsuhete põhiregulaatoriks ning iseloomustab sotsiaalset arengut lapse arvamuste arenguga moraalist, eristades järgmisi arengutasemeid (1983): eelkonventsionaalne, konventsionaalne ja postkonventsionaalne. Eelkonventsionaalne tase on 0-7 aasta vanuses. Laps on sel perioodil eriti egotsentristlik. Arusaamine moraalsusest või amoraalsusest põhineb peamiselt kasul: hea on see, mis pakub rahuldust (näiteks kiitus), halb on see, mis põhjustab rahuldamatust (näiteks karistus). Püsivuse moraalsetele hinnangutele selle kohta, kas lapse tegevus on ,,hea või halb", annavad täiskasvanud. Imikueas tajub laps täiskasvanu positiivseid emotsioone, mis talle rahuldust
43. Kemikaal-keemiline aine 44. Kiosk-kaupleb omaette rajatisena. Müügisaal puudub, neis müüakse väikesemõõdulist kaupa 45. Klient-asutuse, isiku vm teenuste kasutaja 46. Komisjonimüüja-võtab toodangu oma valdusse ja müüb iseenda nimel ilma pikaajalise leppeta komisjonitasu eest 47. Kommunikatsioon-tehniliste vahendite ja sidekanalite võrk, mille abil kogutakse ja edastatakse vajalik informatsioon 48. Komponent-osis, koostisosa 49. Konteiner-veomahuti 50. Konventsionaalne-tavapärane, kombekohane; leppekohane, tinglik 51. Krediit-laen 52. Krediitorid- firma ettevõte, kellele ollakse võlgu. 53. Kulutõhus- kulusid vähendav tegevuste planeerimine ja sellest tulenev ressursside parem kasutus. 54. Kvaliteet-kvaliteedinõuetele vastav;omaduste kogum 55. Kvantiteet-koguseline ulatus, kogu L 56. Ladu-kauba jms hoidla 57. Ladustamine-lattu panema, lattu andma 58. Leping-ametlik kirjalik kokkulepe 59
Žanr on tunnetuslik kategooria inimloomingu mõistmiseks. Nad ei ole absoluutsed kategooriad vaid jagunevad vastavalt vaatenurgale. Seega saab ka folklooris luua erinevaid žanrisüsteeme mis on pidevalt muutuvad. Näiteks on folklooris eraldi žanriteks müüt, muistend ja muinasjutt. Ü.Valgu sõnul on elujõulised žanrid plastilised. 14. Kirjelda müüdi kohta folkloori žanrisüsteemis. Too esile müüdi erinevusi ja ühisjooni muinasjutu ning muistendiga. Müüdis puudub konventsionaalne algus ja jutustamise aeg ei ole piiratud, ta on usutav ning tegevus toimub kindlas paigas kindlal ajal, toimub kauges minevikus kuskil teises maailmas, peategelased pole inimesed vaid jumalad jt, hoiak on püha. Muinasjutul on konventsionaalne algus ning jutustamise aeg on piiratud. Ta on mitteusutav ning toimub ebamäärases kohas, ebamäärasel ajal. Tegelane võib olla nii inimene kui mitte- inimene, hoiak on profaanne
rõõmus tüdrukunähvits muutus ajuti lausa talumatuks. Varem polnud mul ausalt öelda aimugi, et tal tuleb ette meeletuid tüdimushoogusid, et teda võib vaevata must masendus, et talle meeldib niiviisi lamaskleda, uimaselt norutada, aga mõttetult surnuks lüüa selline lodev tembutamine ja tänavapoisilik vastuhaukumine oli tema arust vahva. Oma suureks pettumuseks leidsin, et selle väikese tüdruku mõttemaailm oli äärmiselt konventsionaalne. Tema lemmikharrastuste hulka kuulusid magus däss, tantsupeod, lääge siirupiga jäätis, muusikalid, filmiajakirjad jms. " Kuna Lolita läks laagrisse kuhu ta ema oli ta saatnud, hukkus proua Haze , sest ta läks ju Lolitale kirja ära saatma ja jäi auto alla . Oleks Lolita kodus olnud , oleks proua Haze talle saanud otse ütelda mis tal vaja ja poleks läinud kirju ära viima ning ta poleks ka auto alla jäänud.
Jaan Valsiner – vaba liikumise tsoon, soositud tegevuste tsoon, lähima arengu tsoon. Urie Bronfenbrenner – ökoloogilise arengu mudel; eraldas järgnevad süsteemid: mikrosüsteem, mesosüsteem, eksosüsteem, makrosüsteem, kronosüsteem. Moraali areng. Kohlberg – moraalse arengu staadiumid. Esimene tase – eelkonventsionaalne (I aste – orientatsioon sõnakuulelikkusele, II aste – orientatsioon hüvitusele). Teine tase – konventsionaalne (III aste – „Hea poisi“ moraalsus; IV aste – autoriteedi ja sotsiaalse korra säilitamine). Kolmas tase – postkonventsionaalne (V aste – kokkulepete, inimindiviidi õiguste ja demokraatlikult vastu võetud seaduste moraalsus; VI aste – individuaalsete printsiipide ja süüme moraalsus). Gilligan – erinevate sotsialiseerimiskogemuste tõttu eksisteerib põhimõtteline erinevus viiside vahel, kuidas mehed ja naised moraalset käitumist näevad.
sõna, mille ehituselemendid on häälikud. Häälikud tähendus! KARU /karu/ : häälikute jada ei ole sama, mis loom ise! Sümbol koosneb vormist (häälikud) ja tähendusest Mitte ainult keel ise, vaid ka keeleline sümbol on duaalne/kaheplaaniline (tähendus + vorm). Sümbol osutab referendile (viidatavale ehk antud juhul konkreetsele loomale või loomaliigile). Sümbol ei ole sama, mis referent. 15. Kuidas sümboli tähendus ja vorm on seotud? Suhe on konventsionaalne (nii on kokku lepitud või on välja kujunenud). Suhe on arbitraarne (suvaline, motiveerimata): häälikute kombinatsioon /karu/ ei meenuta kuidagi looma ennast. Looma võiks samahästi nimetada PARU, KÕRU jms (foneemijärjendid on eesti keeles võimalikud), aga konventsioon on teistsugune. Assotsiatsioon (see, et oskame seostada sümboli vormi selle tähendusega) on võimalik seetõttu, et tunneme antud keele konventsiooni. 16
väljatujunenud kindlad käitumisreeglid, igas situtsioonis erinevad. Etiketi põhinäiteks on erinevate maade lauakombed; kui sõidad välismaale, oleks hea neid pähe õppida või vähemalt üle vaadata. Eetilised normid võivad muutuda aja vältel, etiketireeglid tavaliselt ei muutu ning peaaegu keegi ei mäleta, miks tehakse just nii ja mitte teistmoodi. 2. Milliseid isiksuse moraalse arenhu tasemeid eristas L.Kohlberg? kolm põhiastet, igaüks veel kaheks alamasteks 1)Pre-konventsionaalne: reeglite järgimine omakasu poolest a)karistus ja kuuletamine: Käitumine, mis ei too karistust b)instrumentaalne relativism: kasu hetkel ja tulevikus 2)Konventsionaalne: rühmamoraal on individuaalsest olulisem a)perekonna lojaalsus: väike rühm b)rahvuse lojaalsus: suur rühm 3)Post-konventsionaalne: universaalsed eetilised standardid a)õiglane, kui isik toob kasu kogu ühiskonnale b)universaalne õiglus, hoolimata kasust-kahjust 3.Millised on utilitarismi põhilised eelised?
31. Mis on teadmine (2)? tähis ja selle vaste (c=a+b). põhjendatud tõene uskumus. 32. Mis on aprioorne teadmine; mis on empiiriline teadmine? Aprioorne teadmine- kogemusele eelnev, kogemustest sõltumatu teadmine. Empiiriline teadmine- kogemuslik teadmine. 33. Kui individuaalsel inimelul on sügav mõte, kas siis saab inimkonna eksistentsil mõte puududa? Seda ei saa väita. 34. Kuidas jaguneb aprioorne teadmine? 1)loogiline ehk mõistuspärane 2)konventsionaalne ehk kokkuleppeline 35. Mille poolet erineb argiteadmine teaduslikust teadmisest? Argiteadmised ei moodusta süsteemi ja neid on raske ümber lükata. 36. Kust pärinevad teadmised, millelt saab (Kanti põhjal) teadmine sisu ja materjali, millelt aga vormi? Teadmised pärinevad mõistusest ja kogemustest. Sisu ja materjal tuleb kogemustest, vormi annab mõistus. 37. Millisel meetodil tegutsevad teadlased uue avastamisel? Katse-eksitus meetodil 38. Mida kujutavad teooriad?
Pideva niiskuse etteandmisega seadmed Pihustitega niisutussüsteemid niisutusaparaadid otsese niisutamisega e. konvntsionaalne, ja kaudse niisutamisega, kus niisutusvedelik pääseb trükivormile värviaparaadi kaudu. Niisutussüsteemid Niisutusvedeliku järgi: *piiritusega töötavad *veega töötavad Niisutusvee ülekande viisi järgi : *Kontaksed *Ilma konktaktita Millistest osadest niisutussüsteem koosneb? Konventsionaalne 1-Kattevalts 2-Ülekandevalts 3-Veevann (küna) 4-Duktorvalts Pihustiga "Veco" 2-Ülekandevalts 5-Värvivalts 6-Kattevalts 7-Rootor (pihusti Roland-Matic 3-Veevann (küna) 4-Duktorvalts 6-Kattevalts 8-Doseerimisvalts Dahlgrein 1-Kattevalts 3-Veevann (küna) 4-Duktorvalts 6-Kattevalts 8-Doseerimisvalts
kandevõimega, hoiukohad eri kõrgusega ja vahekoridorid eri laiusega. Võimaluste paljusus muudab lihtsa riiulite süsteemi kasutamise väga paindlikuks. Madalate, kuni 10 m kaubaaluste riiulite ja laiade, kuni 3,5 m töökoridoridega ladu, mida kasutatakse kõikjal maailmas, nimetatakse traditsiooniliseks ehk konventsionaalseks laoks ja kasutatavat tehnoloogiat konventsionaalseks laotehnoloogiaks. Konventsionaalne ladu madalate riiulitega on parim lahendus juhul, kui on vaja ladustada palju erinevat kaupa eri tüüpi kaubaalustel. Tagatud on vahetu ja kiire ligipääs kõigile hoiustatud kaupadele. Laotehnoloogiad jaotatakse laoruumi kasutatava kõrguse järgi madala ja kõrge lao tehnoloogiateks. Madala lao tehnoloogiad jaotatakse omakorda järgmiselt: · konventsionaalne tehnoloogia (vt üleval)
teiste (tõesteks) tunnistatud väidetega. 29. Tunnetus protsess, mille tulemuseks on teadmised. 30. Teadmine on põhjendatud tõene uskumus. Jaguneb aprioorseks teadmiseks ja empiiriliseks teadmiseks. 31. Aprioorne teadmine - teadmine, mis ei pärine lõppkokkuvõttes kogemusest, vaid mõistusest enesest või konventsioonidest 32. Empiiriline teadmine - teadmine, mis pärineb kogemusest 33. Aprioorne teadmine 1) oletatavalt mõistuspärane 2) konventsionaalne (ld conventio 'kokkulepe') 34. Kergemini kontrollitavad ja kummutatavad teadmise on teaduslikud teadmised, kuna argiteadmised on ebamäärased, teaduslikud aga mitte. 35. Kanti põhjal pärinevad teadmised mõistusest enesest. Ta kinnitab, et teadmine saab alguse kogemusest, kuid ei tulene sellest.Teadmine on hoopis mõistuse poolt mõtestatud kogemus.Kuid see, milline see kogemus täpselt on, sõltub juba konkreetse inimese mõistusest. 36
ettevõte kliendile toote või teenuse kättesaadavaks Kohustus - raamatupidamiskohustuslasel lasuv rahaliselt hinnatav võlg Komplekteerimistõstuk - tõsteseadmed, mida kasutatakse ladudes tükikauba komplekteerimiseks Konsolideerimine - kujutab endast kaupade kogumist ja saatmist ühekorraga edasi kindlasse sihtpunkti Konto - finantsarvestuse abivahend, varade, kohustuste, kapitali ja majanduslike protsesside jooksvate majandustehingute liigitamiseks Konventsionaalne - traditsioonile vastav, leppekohane, tinglik Krediit - laen Kulu - aruandeperioodi väljaminekud, millega kaasneb varade vähenemine või kohustuste suurenemine ja mis vähendavad raamatupidamiskohustuslase omakapitali Kvaliteet - toote omadus, kvliteet ja väärtus Kvantiteet - koguseline ulatus, kogus Käsikahveltõstuk - inimjõul töötav lihtne ja kerge tõsteseade, mis on mõeldud koormate (kaubaaluste) siirdamiseks lühidistantsidel
17. küsimus Positiivse viisakuse strateegiaid: · tu ("sina") · naljad · släng ja kõik muud sisegrupi tähistajad · (faatiline kõne) · rõhutatud huvi kuulaja vastu · eesnimeline, diminutiivne pöördumine · komplimendid (sic!) · optimism, jne, jne · mitteverbaalsed: avatud keha, naeratus, avatud zhestikuleerimine, silmside, jutukus, ruumiline lähedus. 18. küsimus Negatiivse viisakuse strateegiaid: · vous · konventsionaalne kaudsus/indirektsus · põiklusväljendid (ingl hedges), nt "mulle tundub", "arvatavasti" jne · pessimism · viitamine üldistele reeglitele · passiivsus · vaikus (?) · nominalisatsioon, jne, jne · kõhklused nn mitte-eelistatud vastuste puhul, jne · mitteverbaalsed: suletud keha, liikumatus, mittemidagiütlev näoilme, silmsideme vältimine, vaikimine, ruumiline distants jne . 19. küsimus "Näoähvarduse" kaal W = P (H,S) + D (S,H) + R
Dogma- tõde, mis ei vaja tõestamist (piibel) falsifitseerimine- väite ümber lükkamine, kindlaks tegema, et väide on väär. "tabula rasa"- puhas leht (J.Locke), elukogemus kirjutab selle lehe täis subjektiivne- inimesest sõltuv aposterioone- kogemuslik, kogemusega seotud. süntees- teaduslik uurimis meetod. Osadest terviku moodustamine, tervikuks liitumine. verifitseerimine- väite tõestamine, kindlaks tegemine, et väide on õige. konventsionaalne- kokkuleppeline (mõõtühikud) "asi iseeneses"- J.Kont arvates objektiivne maailm. intuitsioon- 7 meel. Alateadvuse abil leitud õige otsus. aprioorne- kogemusele eelnev, kogemusest sõltumatu. analüüs- uurimismeetod. Terviku lahutamine osadeks. pseudoteadus- väärteadus (N:ufoloogia, käe joonte järgi ennustamine) deduktsioon- uurimismeetod, üksikfaktideks lahti arvutamine üldiselt üksikule. aksioom- tunnustatud väide, ms ei vaja tõestamist. (päike tiirleb ümber maailma)
Uurimistulemuste kirjalik vormistamine. Tehnilised oskused.) · Artistlik (Loomingulisus, kujutlusvõime. Eneseväljendusoskus. Emotsionaalsus. Esteetilisus. Uued ideed.) · Sotsiaalne (Suhtlemisoskus, inimestega tegelemine. Empaatilisus, seltsivus. Hoolitsemine, abistamine. Juhtimine. Verbaalne eneseväljendus.) · Ettevõtlik (Initsiatiiv, organiseerimine. Juhtimine, müük, veenmine. Enesekindlus. Materiaalsed väärtused. Finantsalased oskused.) · Konventsionaalne (Süsteemide loomine ja korrastamine. Kord, täpsus, rutiin. Konventsionaalsus. Reeglite järgimine. Kontoritöö.) 5. D. Superi life-span'i tsüklid (5). Life-span näitab rollide valiku ja kohanemise protsessi elu etappides. · Kasv (4-13) · Uurimine (14-24) · Väljakujunemine (25-44) · Säilitamine (45-65) · Eraldumine (üle 65) 6. Peamised karjääriotsuste tegemise liigid (Ruppert&Ertelt). · Enamus otsuseid on mitteratsionaalsed.
16. Nimetage positiivse viisakuse strateegiaid (ka mitteverbaalsel tasandil). 1) ,,sina" 2) naljad 3) släng ja kõik muud sisegrupi tähistajad 4) rõhutatud huvi kuulaja vastu 5) eesnimeline, diminutiivne pöördumine 6) komplimendid 7) optimism 8) silmside 9) avatud kehahoiak, zestikuleerimine, naeratus 10) ruumiline lähedus 17. Nimetage negatiivse viisakuse strateegiaid (ka mitteverbaaslsel tasandil). 1) formaalne ,,Teie" 2) konventsionaalne kaudsus 3) põiklusväljendid 4) pessimism 5) viitamine üldistele reeglitele 6) vaikus 7) kõhklused nn mitte-eelistatud vastuste puhul 8) suletud kehahoiak, liikumatus, mittemidagiütlev näoilme 9) vaikimine 10) silmsideme vältimine 18. Millest sõltub ,,näoähvarduse kaal" Browni ja Levinsoni järgi (tooge valem ja valemis esinevate tähtede selgitused)? Kuidas võivad erineda P ja D ,,reaalsed" ja ,,interaktsioonilised" tähendused?
puudub. 46. kliendikeskne struktuur- müügipersonali võib strukteerida vastavalt eri tarbjarühmadele 47. klient- tarbijaks mitteolev isik, kes soovib teha või teeb tehingu kauplejaga 48. kogukapital- on ettevõtte omanikele kuuluv capital, mis näitab äriühingu omanike osaluse suurust vara ja raha näol, sh ka kohustused (võlad) 49. kombineeritud struktuur- ühitatakse territoriaalne struktuur tootelise või kliendikeskse struktuuriga 50. komponent- koostisosa 51. konventsionaalne- tavapärane, kombekohane; leppekohane, tinglik 52. krediit- laen 53. kvaliteedimärk- näitab toote vastavust riiklike või rahvusvaheliste standardite nõuetele 54. kvaliteet- hea, halva kvaliteediga toodang 55. kvantiteet- koguseline ulatus, kogu 56. käibeartikkel- annab suure osa alarühma käibest. On tihti tarbijale indikaator, mille järgi osutatakse kogu hinnataseme ja selle sooduse üle M 57. manuaalne- käeline, kätega tehtav 58
1. SISSEJUHATUS; 2. EETIKATEOORIAD 1. Mis vahe on eetikal ja etiketil? Eetika arutleb selle üle, mis on hea või halb; etikett esitab ainuõigeks peetavad käitumisreeglid neid põhjendamata. 2. Milliseid isiksuse moraalse arengu tasemeid eristas L. Kohlberg? · pre-konventsionaalne- piiratud arusaam sotsiaalse käitumise ja morali reeglitest, järgitakse vaid omakasu ajendil · konventsionaalne- tajutakse kuidas moraalireeglid seovad inimrühmi ja seabrühmamoraali ülimuslikuks · post-konventsionaalne- oma moraalsel kaalutlusel kasutatakse universaalseid eetilisi standardeid 3. Millised on utilitarismi põhilised eelised? · püüab anda optimaalse lahendi · kasutab ratsionaalset, objektiivset analüüsi; esitab tulemused kvantitatiivselt · orienteerub eesmärgile · võimaldab arvestada kõiki huvilisi · hüve ja valuon küllaltki selgelt piiritletud mõisted · toetab tootmise efektiivsuse tõusu 4. Millised on utilitarismi põhilised puudused?
1. SISSEJUHATUS; 2. EETIKATEOORIAD 1. Mis vahe on eetikal ja etiketil? Eetika arutleb selle üle, mis on hea või halb; etikett esitab ainuõigeks peetavad käitumisreeglid neid põhjendamata. 2. Milliseid isiksuse moraalse arengu tasemeid eristas L. Kohlberg? pre-konventsionaalne- piiratud arusaam sotsiaalse käitumise ja morali reeglitest, järgitakse vaid omakasu ajendil konventsionaalne- tajutakse kuidas moraalireeglid seovad inimrühmi ja seab rühmamoraali ülimuslikuks individuaalse suhtes post-konventsionaalne- oma moraalsel kaalutlusel kasutatakse universaalseid eetilisi standardeid 3. Millised on utilitarismi põhilised eelised? püüab anda optimaalse lahendi kasutab ratsionaalset, objektiivset analüüsi; esitab tulemused kvantitatiivselt orienteerub eesmärgile võimaldab arvestada kõiki huvilisi
Töö võimaldaks suhtlemist. Lähtub sisetundest. Võib endaga vastastiivseks minna, kognitiivne issonants. Mõistus ütleb üht, süda teist. Õnnelik kui lähtub südame otsusest. Materiaalne kasu ei huvita. N. Õpetaja. Maailma parandamine. E Ettevõtlik tüüp. Võim, raha, preztiis, juht oskab suhelda. Realistlikud otsused. Teeb asja ära ja läheb edasi. Võtab uusi asju ette ei pruugi lõpuni minna. Hea organiseerija.Julge, riskija. Teeb au julgus. K Konventsionaalne . Traditsiooniline, reeglid, kord. Matemaatika lemmik ülesanne. Süsteemipärane töö. N. Raamatupidaja, finantspidaja. Rahulik, püsiv. Rutiin. Reproduktiivkäitumine. Seksuaalsus on osa meist lähedus, iseenda tunnetamine, maailma mõistmine, elujõud... Seksuaalnauding soojätkamine Kontratseptiivid (Kondoom, Pillid) Piirid, sotsiaalsed normid jne. Religioonid, konservatiivsed ainult soojätkamine vaidlust taunivad,
"Naiivne ja valelik, vluv ja vulgaarne Lolita, kord pahuralt mossitav, lemeelikult rmus tdrukunhvits muutus ajuti lausa talumatuks. Varem polnud mul ausalt elda aimugi, et tal tuleb ette meeletuid tdimushoogusid, et teda vib vaevata must masendus, et talle meeldib niiviisi lamaskleda, uimaselt norutada, aga mttetult surnuks la selline lodev tembutamine ja tnavapoisilik vastuhaukumine oli tema arust vahva. Oma suureks pettumuseks leidsin, et selle vikese tdruku mttemaailm oli rmiselt konventsionaalne. Tema lemmikharrastuste hulka kuulusid magus dss, tantsupeod, lge siirupiga jtis, muusikalid, filmiajakirjad jms. " Kuna Lolita lks laagrisse kuhu ta ema oli ta saatnud, hukkus proua Haze , sest ta lks ju Lolitale kirja ra saatma ja ji auto alla . Oleks Lolita kodus olnud , oleks proua Haze talle saanud otse telda mis tal vaja ja poleks linud kirju ra viima ning ta poleks ka auto alla jnud. Lolita juures ei meeldinud mulle see pidev tujutsemine kuid ehk see oligi nii meldud.
31.Mis on teadmine? Teadmine-on põhjendatud tõene uskumus. 32.Mis on aprioorne teadmine; mis on empiiriline teadmine? Aprioorne teadmine on teadmine, mis ei tulene kogemustest. Empiiriline teadmine on teadmine, mis tuleneb kogemustest. 33.Kui individuaalsel inimelul on sügav mõte, kas siis saab inimkonna eksistentsil mõte puududa? Ei saa, kuna üks kuulub teise sisse. 34.Kuidas jaguneb aprioorne teadmine? matemaatiline, kogemustele eelnev (pyth. Teoreem) :konventsionaalne ehk kokkuleppeline ;loogiline e mõistuspärane 35.Mille poolest erineb argiteadmine teaduslikust teadmisest? Teaduslik teadmine põhineb faktidel, mitte väljamõeldistel, tehakse erapooletuid järeldusi vaatlusandmetest, kontrollitakse igat hüpoteesi katsete kaudu jne. 36.Kus pärinevad teadmised, millelt saab(Kanti põhjal) teadmine sisu ja materjali, millelt aga vormi? Teadmised pärinevad tunnetustest, mõistusest. 37.Millisel meetodil tegutsevad teadlased uue avastamisel?
rõõmus tüdrukunähvits muutus ajuti lausa talumatuks. Varem polnud mul ausalt öelda aimugi, et tal tuleb ette meeletuid tüdimushoogusid, et teda võib vaevata must masendus, et talle meeldib niiviisi lamaskleda, uimaselt norutada, aga mõttetult surnuks lüüa selline lodev tembutamine ja tänavapoisilik vastuhaukumine oli tema arust vahva. Oma suureks pettumuseks leidsin, et selle väikese tüdruku mõttemaailm oli äärmiselt konventsionaalne. Tema lemmikharrastuste hulka kuulusid magus dzäss, tantsupeod, lääge siirupiga jäätis, muusikalid, filmiajakirjad jms. " Kuna Lolita läks laagrisse kuhu ta ema oli ta saatnud, hukkus proua Haze , sest ta läks ju Lolitale kirja ära saatma ja jäi auto alla . Oleks Lolita kodus olnud , oleks proua Haze talle saanud otse ütelda mis tal vaja ja poleks läinud kirju ära viima ning ta poleks ka auto alla jäänud.
tu (,,sina") naljad släng ja kõik muud sisegrupi tähistajad (faatiline kõne) rõhutatud huvi kuulaja vastu eesnimeline, diminutiivne pöördumine komplimendid (sic!) optimism, jne, jne Mitteverbaalsed: positiivne viisakus avatud keha, naeratus, avatud zestikuleerimine, silmside, jutukus, ruumiline lähedus. 17. Nimetage negatiivse viisakuse strateegiaid (ka mitteverbaaslsel tasandil) vous konventsionaalne kaudsus/indirektsus põiklusväljendid (ingl hedges), nt ,,mulle tundub", ,,arvatavasti" jne pessimism viitamine üldistele reeglitele passiiv vaikus nominalisatsioon kõhklused Mitteverbaalsed: negatiivne viisakus suletud keha, liikumatus, mittemidagiütlev näoilme, silmsideme vältimine, vaikimine, ruumiline distants jne. 18. Millest sõltub ,,näoähvarduse kaal" Browni ja Levinsoni järgi (tooge valem ja valemis esinevate tähtede selgitused)
annaabi.ee 
