Kõne on loomulikuna näiv nähtus, kuid tegelikult pole see sugugi nii. Kõnelema õppimise protsess on keeruline ning sõltub paljuski kultuurist. Kõnelema õppimist võib mõista kui õppimist mõtteid vahetama teatud ühiskonna kultuurilise traditsiooni järgi. See on hoopis erinev kõndima õppimisest, kuna kõndimine on bioloogiline funktsioon, kuid kõnelemine on mitte-instinktiivne tegevus. Ühe tuntud definitsiooni järgi on keel häälikuliste sümbolite kokkuleppeline süsteem. Seda ei ole tahetud tihti tunnistada, kuna keeles esinevad erinevad häälitsused, mis on instinktiivsed, kuid mitte sümboolsed. Viimaseid ei tohi aga segi ajada hüüdsõnadega (nt ,,oh!", ,,ah!", ,,tss!"), mis on kokkuleppelised ja seetõttu osa sümbolite süsteemist ehk keelest. Siiski võib selliseid hüüdeid pidada instinktiivselt aluselt väljakasvanuteks, kuna need sarnanevad suuresti erinevates keeltes. Hüüdsõnu on keeles võrreldes teiste sõnaliikidega vähe. Seetõttu ei saa ka...
Põhjuseks oli see, et nägin kõike uue nägemismeelega, mille olin omandanud. Ukselävel meenus mulle nukk, mille olin katki teinud. Läksin kobamisi kamina juurde ja korjasin tükid üles. Kokku panna neid ei õnnestunud. Siis purskasin nutma, sest sain aru, mida olin teinud, ja esimest korda kahetsesin ning olin kurb. (Helen Keller. Minu elu lugu. Tallinn: Eesti Raamat, 1966, lk 19-20). .Keeleline relatiivsus ehk Sapiri-Whorfi hüpotees. Edward Sapir ja Benjamin Whorf. Inimese ettekujutus maailmast ja tema mõtlemisviis on mõjutatud sellest, mis keelt ta kõneleb. S. & W. uurisid indiaani keelt ning märkasid, et maailma kujutamine nendes keeltes erineb sellest, kuidas inglise keel maailma kujutab. Kokkuvõte peatükist Allik, J., Luuk, A., Harro, J., Häidikind, jt. raamatust 4 Psühholoogia gümnaasiumile
TEADUS JA KEELETEADUS Benjamin Lee Whorf Benjamin Lee Whorf (1897 -1941) oli Ameerika keeleteadlane. Algselt inseneriharidusega Whorf töötas tulekahjukindlustuse alal ning tegeles kultuurantropoloogia ja lingvistikaga hobidena. 1931. aastal astus ta Yale'i ülikooli keeleteadust õppima. Ta avaldas suurt muljet Edward Sapirile, kellest sai tema toetaja. Ta sai tuntuks peamiselt Sapiri-Whorfi keelelise relatiivsuse hüpoteesiga, mille jäärgi meie räägitav keel kujundab meie mõtlemist, taju ja maailmapilti. Loomupärase loogika mõiste ja olemus Benjamin Lee Whorfi teadusartikkel "Teadus ja keeleteadus" räägib lugejatele kahest väärast kõne ja mõtlemise ettekujutusest. Nad karakteriseerivad loomulikku loogika süsteemi ja seda, kuidas sõnad ja kombed mõjutavad mõtlemist. Benjamini Lee Whorf sõnul iga normaalne inimene maailmas, kui ta on imikueast välja
muudavad? · Hoidekeeles räägitakse aeglasemalt, rõhutatud intonatsiooniga, lihtsustatakse lausestruktuuri, lausung on lühem, pausid on pikemad ja sagedasemad Asjad, mis on siin ja praegu Positiivsete emotsioonide väljendamine (hellitusnimed) · Laps eelistab sellist juttu kuulata · Keel, mida lapsega rääkides kasutada, peab olema veidi keerulisem kui lapse enda oma Keel ja mõtlemine · Keelelise relatiivsuse oletus (Sapiri-Whorfi hüpotees) inimese ettekujutus maailmast ja tema mõtlemisviis peaksid olema mõjutatud sellest, missugust keelt ta kõneleb Lingvistiline determinism (keele eripärad määravad meie mõtlemise, mälu ja taju) Lingvistiline relatiivsus (eri keeled kaardistavad maailma erinevalt) Keeleline relatiivsus · Erinev grammatiline struktuur tingib ka erineva arusaama maailmast · Enamikus maailma keeltes öeldakse, et tuul puhub (tuul on
sots.gruppide eesmärgid saavutatakse. Kui süsteemi enesesäilitamise võimet kahandatakse mingi tegevusega siis on tegu düsfunktsionaalse käitumisega. Ühe grupi eduga võib kaasas käia teise grupi ebaedu. Sõda on funktsionaalne ühiskonnale (vähendab välist ohtu), äärmiselt düsfunktsionaalne aga sõduritele ja tsiviilelanikele. 2 4. Keel ja taju, Sapiri-Whorfi hüpotees Keel ja zestid peegeldavad kultuuris peituvaid ideaale ja suhteid, sest kultuuri kaudu õpivad ühiskonna liikmed taju struktureerima. Keel kujundab meie mõtete vormi ja sisu -->Sapiri-Whorfi hüpotees: inimesed ei ela ainult objektiivses maailmas.., vaid on suuresti selles ühiskonnas valitsevaks väljendusvahendiks saanud keele meelevallas. Reaalne maailm on suures osas alateadlikult üles ehitatud grupi keelelistele harjumustele.
• Igal keelel on oma sisemine vorm (innere Sprachform), mis määrab keele foneetilise, grammatilise ja leksikaalse vormi. • Keel on abstraktne võime inimteadvuses, mis suudab luua lõputu hulga üksusi. • Keelevõime on omane inimesele kui liigile, kuid igal keelel on oma iseloom. • Igas keeles elab tema ajalugu. • Erinevad keeled sobivad erineval määral abstraktseks mõtlemiseks, kõige arenenum on sanskrit. • Erinevad keeled põhjustavad erineva maailmavaate → Sapiri ja Whorfi keelelise relatiivsuse hüpotees 20. saj. • Alles 19. saj eristas tüpoloogia ja etümoloogia omavahel. • Kõige tuntum on Humboldti jaotus isoleerivateks, aglutineerivateks ja flekteerivateks keelteks, kuid sama tüüpi jaotust on ka teistel 19. saj keeleteadlastel. Keele arengut nähti isoleeriv → aglutineeriv → flekteeriv (nagu kreeka, ladina, sanskrit) 11. Keel kui bioloogiline olend Schleicheri käsitluses. TERMIN: Schleicher- saksa keeleteadlane
3. tööriistu ja teisi inimese poolt valmistatud asju (materiaalne kultuur) Inimloomus on alati sõltuvuses kultuurist ja inimloomuseid eksisteerib samapalju, kui on olemas kultuure. Inimeseks olemine tähendab võimet nii suureks headuseks kui ka ülimaks kurjuseks. Sümbol on algselt tähenduseta heli, objekt või sündmus, mis omandab tähenduse alles pärast seda, kui grupi liikmed talle tähenduse annavad. Kineesika on mitteverbaalse kommunikatsiooni uurimine. Sapiri-Worfi hüpotees: inimesed ei ela ainult objektiivses maailmas..., vaid on suuresti selles ühiskonnas valitsevaks väljendusvahendiks saanud keele meelevallas. Minevikus elati väikeste rühmadena ning elatuti korilusest. Küttimine lisas uusi teadmisi, tööriistu, oskusi, mis aitas kaasa grupi kultuuribaasi tekkele. Jahindusühiskonnad olid organiseeritud mitmest perest koosnevatesse hõimudesse, milles naised korjasid oma perele, jahisaak jagati kõigi vahel
kui lingvistika tahab olla tõsine teadus"), siis tänapäeva kõneetnograafia peab just seda poolt eriti oluliseks. Dell Hymesi järgi ei erine eri keeli kõnelevate inimeste keeleline teadvus niivõrd selle poolest, kuidas on maailm mingis keeles kategoriseeritud (nagu on arvatud klassikalises keelelise relatiivsuse ehk nn Sapir-Whorfi hüpoteesis, vaid pigem selle poolest, kuidas on keel kasutusel igapäevaelus. Sapiri ja Whorfi tüüpi keeleline relatiivsus grammatika ja sõnavara tasandil on sekundaarne ja baseerub primaarsel sotsiolingvistilisel relatiivsusel. Keele kategoriseerivat funktsiooni ei saa eristada kommunikatiivsest, viimane sisaldab esimest, mis on eriti selgelt näha juhtudel, kui eri kasutuskontekstide jaoks on olemas erinevad viisid kategoriseerida sama kogemust.
Ta alustas inimestega ise kõnelemist ning rääkis asjadest, mida antud hetkel ei näinud. Duane Rumbaugh koos kolleegidega õpetas simpansi Lana lugema ja lauseid moodustama arvutipiltide abil üle100 sõna. Lana elas spetsiaalsel ruumis,kus kõiki eluks vajalikke sündmusi kontrollis arvuti. Jne Õpetatud on viipekeelt ka gorillale. Sai selgeks 375 sõna. Siiski ei jõua loomad kaugemale 1.5 2 aastase lapse keelelise arengu tasemest. 23) Milles seisneb Sapiri-Whorfi hüpoteesi? Millised tõendid seda toetavad ja millised räägivad selle vastu? See on keelelise relatiivsuse oletus inimese ettekujutus maailmast ja tema mõtlemisviis peaksid olema mõjutatud sellest, missugust keelt ta kõneleb. Näiteks indiaani keeles ei ole kahte eraldi sõna tuul ja puhub. Neil on lihtsalt tegusõna tuulepuhumine. Seega eesti ja teistes meile tuttavates keeltes on niisugune ettekujutus, et tuul on selline asi,mis vahest puhub ja vahest ei puhu
Ta alustas inimestega ise kõnelemist ning rääkis asjadest, mida antud hetkel ei näinud. Duane Rumbaugh koos kolleegidega õpetas simpansi Lana lugema ja lauseid moodustama arvutipiltide abil, kokku üle 100 sõna. Lana elas spetsiaalsel ruumis,kus kõiki eluks vajalikke sündmusi kontrollis arvuti. Õpetatud on viipekeelt ka gorillale, sai selgeks 375 sõna. Siiski ei jõua loomad kaugemale 1,5 2 aastase lapse keelelise arengu tasemest. 23) Milles seisneb Sapiri-Whorfi hüpoteesi? Millised tõendid seda toetavada ja millised räägivad selle vastu? See, mis keelt sa kõneled, sõltub, kuidas sa maailma tajud. Vastu: kõike, mida on võimalik väljendada ühes keeles, on võimalik väljendada teistes keeltes, aga võib-olla lihtsalt teisiti. Poolt: kui midagi kuuled, siis see mõjutab mõtlemist. 24) Kirjeldage mentaalsete mudelite kujunemist. · Mentaalse mudeli loomisel lapsel oluline enda kogemus mida tajub.
Teoreetikud selgitavad, et see kiindumusstiil võib välja kujuneda olukorras kus ema vastab vajadustele kui lapsel midagi vaja pole ja kui laps annab signaale, et tal on midagi vaja, siis ema ei reageeri. Kõige hullem mida ema saab teha on see, et ära hiilida nt lasteaias. Ema peaks ikkagi laskma näha lapsel, et lahkud, siis õpib oma emotsioone reguleerima muidu tekib ärev kiindumissuhe. Seetõttu võib laps kogu aeg olla valvel. Keel ja mõtlemine E.Sapir – B.Whorf – Sapiri–Whorfi hüpotees ehk keelelise relatiivsuse hüpotees ütleb, et inimese ettekujutus maailmast ja tema mõtlemisviis on mõjutatud sellest, missugust keelt ta kõneleb. Selle hüpoteesi pakkusid välja indiaani keeli uurides. Nad panid tähele, et maailma kujutamine nendes keeltes erineb sellest, kuidas inglise keel maailma kujutab. On loodud mitmeid versioone, sh tugev (keel määrab) ja nõrk versioon (keel mõjutab ja suunab mõtlemisprotsesse).
arenenum kultuur. Relatiivsuse põhimõte. Antropoloogia (käsitleb inimesi) vs etnoloogia (käsitleb eksootilisi rahvaid) ; keel ja kultuur (ei saa öelda, et üks keel on teisest arenenum ; keel ja kultuur on lahutamatud osad) Aprioorne vs aposterioorne grammatika 1. on kogu keeleteadmised; 2. Grammatika, mis tuleb kogemustest. Ameerika strukturalismi rajajad on: · Edward Sapir (1884-1939) ,,Language: An introduction ..." · Leonhard Bloomfield ,,Language" Sapiri nimetati juba eluajal geeniuseks. Tal on pidevalt uued, ootamatud, sügavad ideed, mille teostus ei ole alati kõige täpsem. Probleemiks on: · Keele funktsioonid: mis on keel? Ta väidab, et kõik keeled on võrdsed, ei ole sellist asja, mida ei saa mingis keeles välja tuua. Kõik tekstid on tõlgitavad. Keeled on erinevad, kuna igas keeles on selliseid asju, mida ei saa väljendamata jätta. Semantika mida ja kuidas me räägime
inglise keeles on he/she, eesti keeles tema). Igas keeles on oma sisemine ideaal. E. Sapirist tuleneva ameerika strukturalismi suuna aluseks on arusaam, et keel on eelkõige sotsiaalne reaalsus. Sellest tuleneb ka Sapir-Whorfi keelerelatiivsuse hüpotees, mis käib vastu Boasi pärandile. (Viimane väitis, et kõik keeled on oma väärtuste kohaselt võrdsed, st. et kõik, mida on võimalik öelda ühes keeles, on võimalik öelda ka teises keeles (tõestamatu seisukoht).) Sapiri versioon sellest kõlab nii: "Iga keel on universiaalne ning ka unikaalne maailma klassifikaator." Keeled ei erine mitte selle poolest, mida nad võivad väljendada, vaid selle poolest, mida nad ei saa väljendamata jätta. Ta väidab ka, et ühes keeles esineb palju ülearust, mis toimib keele enesekaitsevahendina valestimõistmise ja infokadude vastu. 11 Whorfi variant hüpoteesist on radikaalsem: keel põhjustab/determineerib inimese
võrdsed. iga keeleline väljend esitab ainult osa tervikmõttest. Iga keelt tuleb uurida lähtudes selle loogikast. Seos mõtlemise ja keele vahel on ühesuunaline. ERINEVALT MUUDEST VALDKONDADEST ON KEELELINE KATEGORISEERIMINE TEADVUSTAMATU. Boas ei pidanud õigeks Humboldti arvamust, et mõni keel sobib maailma mõtestamiseks paremini kui teine (oli antirassist). Sapir Boasi parim õpilane ka tema arvas,et kõik keeled on võrdsed, kuid loovad erineva reaalsuse. Whorf Boasi ja Sapiri jälgedes huvitus keelelistest kategooriatest. Tema mõiste keskmises euroopa keel (SAE). Teda huvitasid argimõtlemise eripärad. Tegeles keelte empiirilise uurimisega. Keelelise relatiivsuse nõrgim koht-kuidas tõestada, et erinev keeleline formuleering tekitab erineva maailmataju? Kui nootkad ütlevad "kivib alla" mitte "kivi kukub", siis kust me võtame, et nad ei taju objekti ja sündmust eraldi? Tänapäeval pooldatakse enamasti keelelise relatiivsuse teooria "nõrka
Tähtsaim normisüsteem on igapäevases elus kasutatav suuline keel. Normid on teadvustamata käitumisjuhised. Normi rikkumisel on vastavad tagajärjed (nt keelelise normi rikkumise puhul ei saada sõnumist aru). Loomulikud keeled oma normipäraste grammatikate, sõnavarade ja tähendustega kujutavad endast põhilisi esimese astme sümbolisüsteeme, mis funktsioneerivad kollektiivide liikmete kõige tähtsama maailma kujutamise vahendina. Sapiri ja Whorfi keelelise relatiivsuse hüpoteesi järgi määravad esimese keele sõnavara, tähendussüsteem ja grammatika indiviidi maailmapildi, tema tegelikkuse mõistmise viisi. Reaalsem on hüpoteesi nõrgem variant, mille järgi esimene keel küll teatud määral mõjutab ja suunab meie taju (meeli) ja reaalsuse mõistmise kujunemist, kuid ei määra seda. Keelekollektiivile olulised kultuurinähtused kodeeruvad juba keele sõnavarasse, see avaldub
Whorf seostab hüpoteesi mitte ainult sõnade, vaid ka grammatikaga, nimelt väidab ta, et grammatilisus on kõnelejale ette kirjutatud. Whorf on uurinud paljusid indiaani keeli ja neid analüüsides näitab, et neis on grammatilise struktuuriga seotud põhimõtteliselt teistsugune maailmavaade. Grammatika – on keeleteaduse osa, mis tegeleb keele reeglipäradega.siin väljendub „keele hind” rohkem. See, mida me ei saa ütlemata jätta on Sapiri järgi grammatiline tähendus. Iga keel on sõnumite kodeerimismeetod ja kõigil sõnumitel on oma info, mida on liiga palju. Iga sõnum on üleküllastatud infost. Pismenõi stol (vene k. kirjutuslaud). Meesoost sõna on kaks korda, aga teisiti ei saa. Ainsust on kaks korda, aga teisiti ei saa. Grammatika on see, mida me ei taha öelda, aga mida me ei suuda ütlemata jätta. Meie tekstis on üle poole ülearuseid sõnu. Keele liiasus ei ole juhuslik (излишество в языке не
emakeelsete kõnelejate arv; emakeelsete kõnelejate vanus; keele edasiandmine järgmisele põlvkonnale; millised funktsioonid on sel keelel keskkonnas, kus seda räägitakse. 5) Küsimusele, miks keelte suremine üldse tähelepanu peaks pälvima, on üldiselt kaks vastust. Esiteks arvatakse, et igas keeles on ainulaadseid omadusi ja iga keele kadumine on seetõttu samm kaugemale universaalsetest tõdedest keele kohta. Teiseks leitakse Sapiri-Whorfi keelelise relatiivsuse hüpoteesi vaimus, et kuna iga keel on unikaalne, on igas keeles unikaalsed vahendid maailmakogemuse ja teadmiste väljendamiseks ning seetõttu on iga keele häving ühe maailmamõistmise viisi kadumine. (Sapiri-Whorfi hüpotees ehk keelelise relatiivsuse hüpotees ütleb, et inimese ettekujutus maailmast ja tema mõtlemisviis on mõjutatud sellest, missugust keelt ta kõneleb.) 6) Ohustatud keelte üle peab arvet ka UNESCO
Objektidel peab seega olema struktuur. Isomorfism on struktuuri säiluv objektidevaheline üks-ühene vastavus. Homomorfism käsitleb abstraktset algebrat, mille puhul erinevad algebralised struktuurid säilitavad omavahelised tehted-seosed. 7. ,,Tähestik" ja ,,grammatika". Sünkroonia ja diakroonia. Tähestik- standartne komplekt märke. Grammatika on keeleteaduse osa, mis tegeleb keele reeglipäradega. Siin väljendub ,,keele hind" rohkem. See, mida me ei saa ütlemata jätta on Sapiri järgi grammatiline tähendus. Iga keel on sõnumite kodeerimismeetod ja kõigil sõnumitel on oma info, mida on liiga palju. Iga sõnum on üleküllastatud infost. Grammatika on see, mida me ei taha öelda, aga mida me ei suuda ütlemata jätta. Paarismõisted diakroonia ja sünkroonia on kasutusele tulnud Ferdinand de Saussure'ilt, kes tähistas nendega kaht lähenemisviisi keeleuuringutes ajalooliste grammatikate uuringuid ja keele kui üheaegse sidusa süsteemi vaatlust.
Loomulikud keeled on normipäraste grammatikate, sõnavara ja tähendustega kujutavad endast põhilisi esimese astme sümbolisüsteeme, mis funktsioneerivad kollektiivide liikmete kõige tähtsama maailma kujutamise vahendina. Primitiivontoloogia viis jagada nii välismaailm kui ka oma seisundid ja protsessid registreerivateks asjadeks, olenditeks ja tegevusteks, sisemisteks kujutlusteks, illusioonideks jne. Keelelise relatiivsuse hüpotees Edward Sapiri ja B. Lee Whorf. Selle teooria nõrgem variant on reaalsem esimene keel küll teatud määral mõjutab ja suunab meie taju (meeli) ja reaalsuse mõistmise kujunemist, kuid ei määra seda. Soome ja Rootsi keel nende lähedus on mõjutanud keelte hääldamist, süntaksit ja isegi sõnavara. Siiski on keeled endistviisi erineva struktuuri ning sõnavaraga. Keelekollektiivile kultuurinähtused kodeeruvad juba keele sõnavarasse, see avaldub iseseisvate sõnade või
Boase järgi väljendab iga keel ainult osa tervikmõttest. Inimesed ja keeled on potentsiaalselt võrdsed. Iga keelt tueb vaadelda vastavalt selle enda loogikale (lähtumata indoeuroopa keeltest). Edward Sapir (1884-1939): Ideed toetavad Boase omi, lisanüansina mõte, et keeled loovad erineva reaalsuse. Benjamin Whorf (1897-1941): lisas olulise täienduse: avatud ja peidetud kategooriad (krüptotüübid) varjatud kategoriseerimine. Jagas Sapiri ja Boasega inimkonna psüühilise ühtsuse usku. Standard Average Europeani halvustus. 8. Strukturalismi edasiareng 20. sajandil keskel (Bloomfield). Leonard Bloomfield: (1933) Language. Biheivioristliku keeleteaduse tuntuim esindaja. Uurija ei tohi midagi enda poolt lisada keele kohta saab öelda ainult seda, mis on objektiivselt registreeritav. - stiimul -> reaktsioon - foneemi & morfeemi mõisted. Süntaks. 8
tegelikult vähendada süsteemi keskkonnamuutustega kohanemise ja enesesäilitamise võimet. Nt. Sõda funktsionaalne ühiskonna jaoks, sest vähendab välist ohtu. Samas on ta äärmiselt disfunktsionaalne sõduritele ja tsiviilisikutele. Funktsionaalsust hinnates tuleb küsida, kas see käitumine või struktuur aitab või takistab süsteemi kui terviku arengut ja kas indiviidide ja sotsiaalsete gruppide eesmärgid saavutatakse. 4. Keel ja taju, Sapiri-Worfi hüpotees (3839). ,,Kaks keelt pole kunagi piisavalt sarnased, et neid pidada sama sotsiaalse reaalsuse esindajateks". Inimese emakeel mõjutab olulisel määral seda, kuidas inimene maailma tajub ja sellest mõtleb. Erinevate keelte rääkijad elavad erinevates maailmades. Inimesed elavad ühiskonnas valitsevaks väljendusvahendiks saanud keele meelevallas. Võõra keele õppimine tähendab seepärast sisenemist teistsugusesse eluviisi, teise reaalsuse tajumise viisi. 5
Tähendustel on objektiivne (üldtunnustatud) ja subjektiivne, spetsiifiline sisu, mis kujuneb läbi isiklike kogemuste (x-le meeldib, kui teda hamstriks kutsutakse, kuid y-le mitte). Sümbolid tähendust omavad sõnad Reeglid sümbolite kombineerimiseks ja kasutamiseks (grammatika) Foneemid helikujundid, omandatakse 1.-3. eluaasta vältel Morfeemid väikseimad tähendusega ühikud Süntaks grammatilised reeglid lausete ja väljendite moodustamiseks Sapiri-Whorfi lingvistilise relatiivsuse hüpotees iga kultuur mõjub inimese psühholoogiale keele kaudu. Tegevusteooria rõhutab praktilise tegevuse mõju lisaks kultuurile. Keelekasutamise ökonoomia printsiip Inimtegevuse valdkonnad kalduvad seostuma sellele valdkonnale iseloomuliku sõnavaraga. Erikeel omane subkultuurile (argoo) võib jääda mõistmatuks teistele rühmadele mõistmatuks. Ka slängis kasutatakse sõnu, mille tähendus ei pruugi olla mõistetav.
keelest suhtlemisvahendi kõrval ja mõtlemisvahendi. Kuna keel on kõige tähtsam märgisüsteem, mid inimene kasutab ja et samal ajal keeled on väga erinevad, siis on korduvalt välja tuldud oletusega, et 3 inimese ettekujutlus maailmast ja tema mõtlemisviis peaksid olema mõjutatud sellest missugust keelt ta kõneleb. See on keelelise relatiivsuse oletus, mida tuntakse Sapiri-Whorfi hüpoteesina. Hüpoteesi pakkusid välja keeleuurijad Edward Sapir ja Benjamin Whorf. Indiaani keelte uurijatena märkisid nad, et maailma kujutamine nendes keeltes erineb sellest, kuidas inglise keel maailma kujutab. Enamikus maailma keeltes öeldakse, et tuul puhub. Seevastu indiaani keeltes ei ole khte sõna, millest üks oleks tuul ja teine puhub, vaid on üksainuke tegusõna tuulepuhumine, mida eesti keelde saab tõlkida vaid tuule ja puhumise abil
• 1925 Chicago ülikooli, hiljem Yale’i ülikooli. Tal oli palju üliõpilasi ja ta plaanis väga laialt erinevaid uurimusi, kuid ajad olid rasked ja ka antisemitism andis tunda. Suri 1939. Whorf: (suri 1941, kuigi põhiviited on 1956). Võttis Boasilt idee, et lingvistilised kategooriad on klassifikatoorsed, Sapirilit, et need on süstemaatilised. Lisas olulise täienduse: avatud ja peidetud kategooriad (krüptotüübid). • Jagas Sapiri ja Whorfiga inimkonna psüühilise ühtsuse (universaalid) usku, kuid see ei huvitanud teda niivõrd kui argimõtlemise eripärad. Sapir (1931):Kategooriad nagu näiteks arv, sugu, kääne, aeg, kõneviis, tegumood, aspekt ja paljud teised on muidugi tulnud meie kogemusest, kuid olles kord abstraheeritud kogemusest on nad süstemaatiliselt kodeeritud keelde ja neid ei avastata enam niivõrd kogemusest, vaid
kõiki termini mahtu kuuluvaid objekte. ÕO6 Kuivõrd spetsiifiline või universaalne on erinevate L6 häälikute tajumine ning millest see sõltub? Ch 10 (language) Sapiri-Whorfi hüpotees ehk keelelise relatiivsuse L6 hüpotees ütleb, et inimese ettekujutus ÕO6 Milles seisneb Sapir-Worfi maailmast ja tema hüpotees? mõtlemisviis on in English: mõjutatud sellest,
12 vormist. Sisemine struktuur – kuidas noodid on järjestatud jnejne, vorm on suurem üksus, nt ballaad LÄHTUMINE STRUKTUURIST, MITTE VORMIST! Uurib noote ja pause üksikult, mitte sonaati ennast Strukturalism üritab olla subjektiivne, ei usalda keelt. Ameerika strukturalism uurib keele struktuuri indiaanlaste põhjal. Peamine väide on, et kõik keeled on olemuselt võrdselt ning, et keel on eelkõige sotsiaalne reaalsus. Sapiri järgi: Keel loob oma maailma, determineerib selle, kuidas me mõtleme. Keel loob oma maailma, mitte ei peegelda seda. Keel determineerib selle, kuidas me kõneleme, mõtleme ja mõistame maailma. Sõnavara peegeldab meie kogemust – asjad, millega me kokku puutume, on saanud sõnavaras oma koha. Nähtuse kadumine põhjustab vanade sõnade kadumise. Sapir räägib ka seksistlikest keeltest; samuti räägib ta ka, et ütleme liiga palju (poiss jookseb – topeltainsus)
oli vähe, käis siiski Nootkasid uurimas (Vancouveri saar). · 1925 Chicago ülikooli, hiljem Yale'i ülikooli. Tal oli palju üliõpilasi ja ta plaanis väga laialt erinevaid uurimusi, kuid ajad olid rasked ja ka antisemitism andis tunda. Suri 1939. Whorf: (suri 1941, kuigi põhiviited on 1956). Võttis Boasilt idee, et lingvistilised kategooriad on klassifikatoorsed, Sapirilit, et need on süstemaatilised. Lisas olulise täienduse: avatud ja peidetud kategooriad (krüptotüübid). · Jagas Sapiri ja Whorfiga inimkonna psüühilise ühtsuse (universaalid) usku, kuid see ei huvitanud teda niivõrd kui argimõtlemise eripärad. Sapir (1931): Kategooriad nagu näiteks arv, sugu, kääne, aeg, kõneviis, tegumood, aspekt ja paljud teised on muidugi tulnud meie kogemusest, kuid olles kord abstraheeritud kogemusest on nad süstemaatiliselt kodeeritud keelde ja neid ei avastata enam niivõrd kogemusest, vaid pigem
Teadis hästi, mis on keel, kuid mitte niiväga täpselt, kuidas seda uurida tuleks. E. Sapirist tuleneva ameerika strukturalismi suuna aluseks on arusaam, et keel on eelkõige sotsiaalne reaalsus. Sellest tuleneb ka Sapir-Whorfi keelerelatiivsuse hüpotees, mis käib vastu Boasi pärandile. (Viimane väitis, et kõik keeled on oma väärtuste kohaselt võrdsed, st. et kõik, mida on võimalik öelda ühes keeles, on võimalik öelda ka teises keeles (tõestamatu seisukoht).) Sapiri versioon sellest kõlab nii: "Iga keel on universiaalne ning ka unikaalne maailma klassifikaator." Keeled ei erine mitte selle poolest, mida nad võivad väljendada, vaid selle poolest, mida nad ei saa väljendamata jätta. Ta väidab ka, et ühes keeles esineb palju ülearust, mis toimib keele enesekaitsevahendina valestimõistmise ja infokadude vastu. Whorfi variant hüpoteesist on radikaalsem: keel põhjustab/determineerib inimese maailmavaadet ja tema käitumist
30. Kuidas on omavahel seotud keel ja taju? Ehk siis kuidas meie keeles kajastuvad ümbruskonnas kogetud tegevused, asjad, ümbritsev ühiskond. Nt eskimotel vähe sõnu kõrbe kirjeldamiseks. Ning kes on lugenud Kaja Kahu ,,Minu Guatemalat", saab teada, et kuna seal ilm on kogu aeg suhteliselt sama, polegi olemas sõna ,,ilm" Keel ja taju kuidas ümbritsevat maailma mõistetakse, tõlgendatakse. Keel väljendab ümbritseva maailma tajumist. Sapiri-Worfi hüpotees reaalne maailm on alateadlikult üles ehitatud grupi keelelistele harjumustele. Keel väljendab seda, kuidas grupp tajub nt selliseid maailma aspekte nagu ruum, aeg, värv vms. 31. Kuidas on seotud omavahel väärtused ja sotsiaalsed normid? Selle küsimuse puhul pead teadma mis on väärtus ning kuidas sotsiaalsed normid raskuse järgi jagunevad tavad, moraalinormid ja seadused. Kõiki väärtusi mõõdetakse läbi normide.
Teadis hästi, mis on keel, kuid mitte niiväga täpselt, kuidas seda uurida tuleks. E. Sapirist tuleneva ameerika strukturalismi suuna aluseks on arusaam, et keel on eelkõige sotsiaalne reaalsus. Sellest tuleneb ka Sapir-Whorfi keelerelatiivsuse hüpotees, mis käib vastu Boasi pärandile. (Viimane väitis, et kõik keeled on oma väärtuste kohaselt võrdsed, st. et kõik, mida on võimalik öelda ühes keeles, on võimalik öelda ka teises keeles (tõestamatu seisukoht).) Sapiri versioon sellest kõlab nii: "Iga keel on universiaalne ning ka unikaalne maailma klassifikaator." Keeled ei erine mitte selle poolest, mida nad võivad väljendada, vaid selle poolest, mida nad ei saa väljendamata jätta. Ta väidab ka, et ühes keeles esineb palju ülearust, mis toimib keele enesekaitsevahendina valestimõistmise ja infokadude vastu. Whorfi variant hüpoteesist on radikaalsem: keel põhjustab/determineerib inimese maailmavaadet ja tema käitumist
Loomulikud keeled on normipäraste grammatikate, sõnavara ja tähendustega kujutavad endast põhilisi esimese astme sümbolisüsteeme, mis funktsioneerivad kollektiivide liikmete kõige tähtsama maailma kujutamise vahendina. Primitiivontoloogia viis jagada nii välismaailm kui ka oma seisundid ja protsessid registreerivateks asjadeks, olenditeks ja tegevusteks, sisemisteks kujutlusteks, illusioonideks jne. Keelelise relatiivsuse hüpotees Edward Sapiri ja B. Lee Whorf. Selle teooria nõrgem variant on reaalsem esimene keel küll teatud määral mõjutab ja suunab meie taju (meeli) ja reaalsuse mõistmise kujunemist, kuid ei määra seda. Soome ja Rootsi keel nende lähedus on mõjutanud keelte hääldamist, süntaksit ja isegi sõnavara. Siiski on keeled endistviisi erineva struktuuri ning sõnavaraga. Keelekollektiivile kultuurinähtused kodeeruvad juba keele sõnavarasse, see avaldub
objektiivne (üldtunnustatud) ja subjektiivne, spetsiifiline sisu, mis kujuneb läbi isiklike kogemuste (x-le meeldib, kui teda hamstriks kutsutakse, kuid y-le mitte). Sümbolid tähendust omavad sõnad Reeglid sümbolite kombineerimiseks ja kasutamiseks (grammatika) Foneemid helikujundid, omandatakse 1.-3. eluaasta vältel Morfeemid väikseimad tähendusega ühikud, nt. eesti keeles käändelõpud Süntaks grammatilised reeglid lausete ja väljendite moodustamiseks Sapiri-Whorfi lingvistilise relatiivsuse hüpotees iga kultuur mõjub inimese psühholoogiale keele kaudu. Tegevusteooria rõhutab praktilise tegevuse mõju lisaks kultuurile. Keelekasutamise ökonoomia printsiip Inimtegevuse valdkonnad kalduvad seostuma sellele valdkonnale iseloomuliku sõnavaraga. Erikeel omane subkultuurile (argoo) võib jääda mõistmatuks teistele rühmadele mõistmatuks. Ka slängis kasutatakse sõnu, mille tähendus ei pruugi olla mõistetav.
Häälikusüsteemi väikseim üksus, mille abil eristatakse ühe sõna tähendust teisest. Morfeem - foneemide kombinatsioon. Pindmine struktuur - kujutab endast konkreetset kuuldavate või loetavate sõnade jada, mis on kõrvalseisjale otseselt tajutav Süvastruktuur - kujutab endast abstraktset tunnetuslike elementide suhete representatsiooni, mis on aluseks pindmise struktuuri genereerimisele Eristab see,et üht ja sedasama lauset annab tõlgendada mitmel mel Sapiri Whorfi hüpotees - iga kultuur mõjub inimese psühholoogiale keele kaudu. Erikeel - argoo (salakeel) või släng Keele ökonoomia - mida sagedamini kasutatav on sõna, seda lühemaks ta aja jooksul on muutunud. Ntx automobiil on praegu auto, televiisor on teler. Kõne mehhanismid - kõneliigutuste regulatsioon, kuulmisanalüsaator, nägemisanalüsaator Kõne liigid : Sisemine - kõne ilma kõrvalseisjale teadvustatult kuuldava helilise vormita, see on sõnade ja
Hoidekeel on seotud positiivsete emotsioonide väljendamisega räägitakse õrnemalt, kasutatakse palju hellitusnimesid. On leitud, et hoidekeel on lapse arengule tähtis. Ükski keeleomandamise teooria ei suuda keeleõpet täielikult ära seletada. 9.4. Keel ja mõtlemine Inimene kasutab keelt ka mõtlemiseks. Keelelise relatiivsuse oletus Inimese ettekujutus maailmast ja tema mõtlemisviis peaksid olema mõjutatud sellest, missugust keelt ta kõneleb. Tuntakse ka Sapiri-Whorfi hüpoteesina. 10. Motiivid ja vajadused 10.1. Mis on motivatsioon Motivatsioon on üldisem asjaolude kogum, mis meid tegutsema paneb ja tegutsemas hoiab. Motiiv on kindel asjaolu, mis meid tegutsema paneb. Psühholoogia levinuima arvamuse kohaselt tekitavad motiive vajadused. Vajadus on keha või psüühika toimimise seisukohalt olulise omaduse puudujääk. 10.2. Vajaduste liigid Laias laastus võib inimeste vajadusi jagada kaheks:
Boase järgi väljendab iga keel ainult osa tervikmõttest. Inimesed ja keeled on potentsiaalselt võrdsed. Iga keelt tueb vaadelda vastavalt selle enda loogikale (lähtumata indoeuroopa keeltest). Edward Sapir (1884-1939): Ideed toetavad Boase omi, lisanüansina mõte, et keeled loovad erineva reaalsuse. Benjamin Whorf (1897-1941): lisas olulise täienduse: avatud ja peidetud kategooriad (krüptotüübid) varjatud kategoriseerimine. Jagas Sapiri ja Boasega inimkonna psüühilise ühtsuse usku. Standard Average Europeani halvustus. 8. Strukturalismi edasiareng 20. sajandil keskel (Bloomfield). Leonard Bloomfield: (1933) Language. Biheivioristliku keeleteaduse tuntuim esindaja. Uurija ei tohi midagi enda poolt lisada keele kohta saab öelda ainult seda, mis on objektiivselt registreeritav. - stiimul -> reaktsioon - foneemi & morfeemi mõisted. Süntaks.
Grammatika – reeglite kogum sümbolite kombineerimiseks ja süsteemseks kasutamiseks. Foneemid – ühine heli, mida konkreetse keele kasutajad mõistavad ja tajus eristavad teatud kindla elementaarse helikujuni puhul. Emakeel foneemide omandamine leiab aset 1.-3. eluaasta jooksul. Morfeemid – väikseim tähendust omav keeleühik (nt muna, munagi, munatagi). Süntaks – grammatilised reeglid lausete ja väljendite moodustamiseks. Sapiri-Whorfi hüpotees: lingvistilise relatiivsuse idee – iga kultuur mõjub inimese psühholoogiale keele kaudu. Seega peaks eri keelte kandjatel keelevarieeruvuse piires olema erinev psühholoogia. Kuigi tegevusteooriast lähtuvalt võib väita, et oluline on just kultuur ning praktiline tegevus, mitte niivõrd keel kui selline. Siiski, nt vene keeles on sõna „vaenlane“ üheks sünonüümiks „mittesõber“, paljudes keeltes
26. Kuidas on omavahel seotud keel ja taju? Kuidas ühiskonda tajutakse? Keel ja taju kuidas ümbritsevat maailma mõistetakse, tõlgendatakse. Keel väljendab ümbritseva maailma tajumist. Tartu Ülikooli Pärnu kolledz 3 Sotsioloogia alused Liina Käär Sapiri-Worfi hüpotees reaalne maailm on alateadlikult üles ehitatud grupi keelelistele harjumustele. Keel väljendab seda, kuidas grupp tajub nt selliseid maailma aspekte nagu ruum, aeg, värv vms. 27. Kuidas on seotud omavahel väärtused ja sotsiaalsed normid? Näide: Hindame mingit asja, väärtus. Norm on et kuidas käitume. Norm on see et peame end pesema, väärtus on puhtus. Käitumisreegleid nimetatakse sotsiaalseteks normideks
näivad olevat igas kultuuris sama tähendusega. Sõltuvalt kontekstist võib ühe ühiskonna sees zesti tähendus samuti muutuda: auandmine ohvitserile on austuse märk sõjaväebaasis aga oma vanematele auandmine võib tähendada lugupidamatust. 48. Kuidas on omavahel seotud keel ja taju? Keel ja taju kuidas ümbritsevat maailma mõistetakse, tõlgendatakse. Keel väljendab ümbritseva maailma tajumist. Sapiri-Worfi hüpotees reaalne maailm on alateadlikult üles ehitatud grupi keelelistele harjumustele. Keel väljendab seda, kuidas grupp tajub nt selliseid maailma aspekte nagu ruum, aeg, värv vms. 49. Mida tähendab rituaal, siirderituaal? Näited. Rituaalid kultuurist tulenevad meetodid inimlike tungidega ja rahutust tekitavate sündmustega kohanemiseks. Kõige universaalsemate rituaalide hulga kuuluvad Siirderituaalid, mis tugevdavad ühiskonna tähtsust ja aitavad inimesi siirduda ühest
tajutav Süvastruktuur- abstraktne tunnuslike elementide suhete representatsioon, mille aluseks on pindmise struktuuri genereerimine.Enne , kui luuakse fraas, on tarvis selle fraasi idees tunnetussüsteemis. Süvastruktuuri ja pindmise struktuuri eriatamise vajadusele viitab see, et ühte aj sama lauset annab mitmel moel tõlgendada;inimene võib tahta samade sõnaderea abil väljendada erinevaid asju. Sapiri-Whorfi hüpotees- lingvistiline relatiivsuse idee: iga kultuur mõjub inimese psühholoogiale keele kaudu. Seega peaks eri keelte kandjatel keelevarieeruvuse piires olema erinev psühholoogia.. Nt vene keeles on sõna ,,vaenlane" üheks sünonüümiks" nedrug" ( mittesõber) , paljudes keeltes aga on sõbraks mitteolemine neutraalse väärtusega, mitte negatsiivse konnotatsiooniga sündmus.Teisalt aga
Süvastruktuur kujutab endast abstraktset tunnetuslike elementide suhete representatsiooni, mis on aluseks pindmise struktuuri genereerimisele.. Enne kui luuakse fraas, on tarvis selle fraasi ideed tunnetussüsteemis. Süvastruktuuri ja pindmise struktuuri eristamise vajadusele viitab see, et ühte ja seda sama lauset annab mitmel moel tõlgendada; inimene võib tahta sama sõnaderea abil väljendada erinevaid asju. (Ämbrisseastuja käsiraamat lebas laual) Sapiri-Whorfi Hüpotees iga kultuur mõjub inimese psühholoogiale keele kaudu. Erikeel argoo. Igal inimtegevuse valdkonnal, tulenevalt selle spetsiifikast, kujuneb välja sellele ainuomane sõnavara ja tähenduste süsteem. On omane ka kuritegelikule subkultuurile. Argoo ei kuulu normaalsõnastikku. Keele ökonoomia mida sagedamini kasutatav on sõna, seda lühemaks ta aja jooksul on muutunud. ,,Automobiil" = ,,auto", ,,televiisor" = ,,teler" jne. Sõna lühidus
Süvastruktuur kujutab endast abstraktset tunnetuslike elementide suhete representatsiooni, mis on aluseks pindmise struktuuri genereerimisele.. Enne kui luuakse fraas, on tarvis selle fraasi ideed tunnetussüsteemis. Süvastruktuuri ja pindmise struktuuri eristamise vajadusele viitab see, et ühte ja seda sama lauset annab mitmel moel tõlgendada; inimene võib tahta sama sõnaderea abil väljendada erinevaid asju. (Ämbrisseastuja käsiraamat lebas laual) Sapiri-Whorfi Hüpotees iga kultuur mõjub inimese psühholoogiale keele kaudu. Erikeel argoo. Igal inimtegevuse valdkonnal, tulenevalt selle spetsiifikast, kujuneb välja sellele ainuomane sõnavara ja tähenduste süsteem. On omane ka kuritegelikule subkultuurile. Argoo ei kuulu normaalsõnastikku. Keele ökonoomia mida sagedamini kasutatav on sõna, seda lühemaks ta aja jooksul on muutunud. ,,Automobiil" = ,,auto", ,,televiisor" = ,,teler" jne. Sõna lühidus aitab lisaks muule
- ,,Mina olen pikemat aega elanud viies riigis: Rootsis, USAs, Kanadas, Saksamaal ja Eestis. Millegipärast, ilmselt tänu sellele, et räägin inglise keelt teatud aktsendiga mitte ameerika, mis on jaburdus, vaid Manhattani, õigemini Upper West Side'i aktsendiga , arvatakse, et mu filosoofilised tõekspidamised, eetilised arvamused, esteetilised eelistused ja poliitilised hoiakud on ameerikalikud. Tegemist on üpris kummalise, ent uskumatult laialt levinud versiooniga Whorf-Sapiri hüpoteesist: keel kujundab mõtlemist, kujundab teadvust. Mida siis arvata minu pojast, kes sündis Saksamaal, on elanud seal, USAs ja Eestis, ent kõneleb kolme keelt nagu ,,pärismaalane"? Identiteet pole mulle kunagi olnud intellektuaalselt huvitavaks küsimuseks. Ei ole otsinud juuri ega käinud täienduskoolis või osalenud pagulaspoliitikas ega pea vajalikuks põdeda: mis või kes ma siis olen?
Kultuurrelativistid: konkreetsele ärritajale on vastusevarjante lõpmatult palju.'Must'kast on tingitud erinevate kultuuride erinevast ajaloost, kultuurikandjate individuaalsetest ja kollektiivsetest omapäradest. Boase mõju - Koolitas välja terve hulga Ameerika antropolooge. Üks esimesi, kes mõistis,et maksimaalse info saamiseks on tarvis koolitada nii mees- kui naisantropolooge (Ruth benedict, Margaret Mead) Suur mõju Edward Sapiri tegevusele. Boas rõhutas,et iga keel kujutab endast kogemuse klassifitseerimist, ja need erinevad keelest keelde. Pani aluse ameerika antropoloogiale sellisel kujul nagu me seda praegu teame.Rajas esimese antropoloogiaosakonna USAs Sapir-Whorfi hüpotees Kultuuri ja keele suhet võib vaadelda kahest suunast: Kultuuri ja keskkonna mõju keelele (väljendub eelkõige sõnavara kaudu, aga ka grammatika kaudu) Keele mõju kultuurile:
puhul tähelepanu pööratakse? Kultuur on sellise inimkoosluse ühine omadus, kelle liikmetel on ühine territoorium ja keel, kes tunnevad vastutust üksteise eest ja tunnustavad oma ühist identiteeti. Teine viis kultuuri vaadata, on rõhutada, kuidas see kujundab inimeste maailmatunnetust ja muudab nende eneseväljendust. Kultuuri võti peitub inimestes arenenud võimes kasutada sümboleid - häälitsused, keel, näoilmed, zestid. 3.3. Mida väidab Sapiri-Wolfi hüpotees? Inimesed ei ela ainult objektiivses maailmas..., vaid on suuresti selles ühiskonnas valitsevaks väljendusvahendiks saanud keele meelevallas. Reaalne maailm on suures osas alateadlikult üles ehitatud grupi keelelistele harjumusele. Maailmad, milles erinevad ühiskonnad elavad, pole mitte eri siltidega varustatud samad maailmad, vaid eraldiseisvad maailmad. 3.4. Kirjelda palun kultuuri arengut lihtsalt keerulisele, tuues välja kultuuri- ja nendega
mõistuslikku alget e kõige õigemat tõelisuse kirjeldust, sest filossoofide küsimuste lahendus sõltus sellest, kuidas käsitleti keelemärki ja selle suhet asjadesse. L. Wittgensteine oli arvamusel, et tuleb luua uus formaliseeritud keel, mis oleks vaba tavakeele laialivalguvusest. Tema arvates on keel just see, mis määrab meie mõtlemise. Samasugusele järeldusele on jõudnud teisigi mõtlejaid (Grauberg1996:107-108). 3.3 Keelelise relatiivsuse hüpotees Edward Sapiri (1884-1939) ja Benjamin Lee Whorfi (1897-1941) keelelise relatiivsuse hüpotees - esimese keele sõnavara, tähendussüsteem ja grammatika määravad indiviidi maailmapildi, tema tegelikkuse mõistmise viisi. Selle järgi peaksid eri keeli kõnelevad inimesed nägema ja tunnetama maailma viisil, mille määravad nende esimese keele omadused. Keelelise relatiivsuse teooria tekkelugu. 18. saj. rahvusluse tekkimisega Saksamaal ja Prantsusmaal kasvas huvi rahvuskeelega
printsiip). Sellele relatiivsusele on tähelepanu pööranud: Edward Sapir (1884-1939) ja Benjamim Lee Whorf (1897-1941). Need mehed mõjutasid ükseteist. Sapir oli Boasi õpilane (kes oli antropoloogia rajaja), tegeles indiaanlaste uurimisega ja indiaani keeltega 1920ndatel märkas, et tekstidest, millega tegeles kumab läbi hoopis teistsugune maailmataju kui valgetel ameeriklastel. Hakkas rääkima sellest, et keel ja mõtlemine on omavahel seotud. Whorf (hariduselt keemiainsener) oli Sapiri õpilane, kuid alles küpses eas tuli ideele, et keele kasutamine mõjutab meie mõtlemist ja käitumist. Viis ta ideele, et see on põnev teema, mida uurida. Ta ei tegutsenud antropoloogia vallas, töötas edasi tuleohutusinseneri inspektorina. On iseõppinud lingvist. Whorf ei rõhutanud just selget keele mõju mõtlemisele, vaid pigem, et keel ja kultuur on koos üles kasvanud ja nii mõjutab mõtlemist.
· Sümbol on algselt tähenduseta heli, objekt või sündmus, millele grupp ise omistab mingi tähenduse. Suurimaks sümboliks või õigemini sümbolsüsteemiks on keel. 41 · Mitteverbaalne kommunikatsioon kehahoiak, zestid, suhtlemise vahemaa, sugude vaheline erinevus · Keel ja taju kuidas ümbritsevat maailma mõistetakse, tõlgendatakse. Keel väljendab ümbritseva maailma tajumist. · Sapiri-Worfi hüpotees reaalne maailm on alateadlikult üles ehitatud grupi keelelistele harjumustele. Keel väljendab seda, kuidas grupp tajub nt selliseid maailma aspekte nagu ruum, aeg, värv vms. Keele hinnanguline mõõde. 5.1.7. Sümbolid: zestid Zest ehk viibe, tahtlikult rõhutatud, tähelepanu äratamiseks mõeldud liigutus või tegu; väljenduslik käeliigutus. Vahel tähendab zest ka tahtlikult rõhutatud, ülepakutult suurejoonelist tegu
Keele kaudu toimub tegelikkuse mõisteline tunnetamine ja kirjeldamine. Foneem on see ühine, mida konkreetse keele kasutajad mõistavad ja tajus eristavad teatud kindla elementaarse helikujundi puhul. Nende kombinatsioon annab morfeemi, mis on väikseim tähendust omav keeleühik. Neist kombineeritakse lauseid ja väljendeid süntaksi (gram reeglite) alusel. Süvastruktuuri ja pindmise struktuuri eristamise vajadusele viitab see, et ühte ja sedasamat lauset annab mitmel moel tõlgendada. Sapiri-whorfi hüpotees: iga kultuur mõjub inimese psühholoogiale keele kaudu. Kõne mehhanismid: kõneliigutuste regulatsioon, kuulmisanalüsaator, nägemisanalüsaator Afaasia vasaku poolkera ajukoore otsmikusagara assotsiatsoonipiirkonna motoorsete keskuste kahjustus (Broca piirkond). Võrreldes brocaga tsentraalvao suhtes tagapool, lähemal kuklasagarale asub Wernicke piirkond, assotsiatsoonikorteksi piirkond.
annaabi.ee 
