4 Ta väidab, et: · materiaalne maailm kujundab inimese teadvust; · inimese teadvus kujunebki välja materiaalsete tingimuste baasil, mistõttu vaim peegeldab mateeriat; 5 · inimese teadvuse olemuse mõistmiseks tuleb uurida ainelist maailma, mida iseloomustavad ühiskondlikud majanduslikud suhted. 6 Materialistlikus filosoofias võtab Marx sõna ka religiooni aadressil. Religioon on oopium rahvale, väidab Karl Marx. See tähendab seda, et religioon on üksnes lohutus nõrkadele. 7 Ta ütleb, et inimene loob ise religiooni mitte religioon ei loo inimest. Tegu on nõrkade väljamõeldisega. 8 15.2. Dialektika (Marxi ja Hegeli võrdlus) Kui Hegel rääkis vastuoludest inimese teadvuses, siis Marx pöörab oma
Teemad, mida iga autori kohta lugedes silmas pidada. Marx: 1. Hegel ja Marx Marx on üle võtnud Hegeli sulase-isanda käsitluse. Asendanud indiviidid kollektiividega ja nii saanud kodanlus-proletariaat käsitluse. Peab Hegelit dialektika loojaks. Hegeli käsitluses Die Dingheit (asi) on Marxil kapital. Ka sulane muutub isanda silmis asjaks. Kaob interaktsioonivõimalus. Isanda teadvuse areng peatub, sulasel aga areneb pidevalt – siit võimalik SR. Igasugune DOMINEERIMINE saab tugineda ainult teatud nõusolekule alluva poolt. 2
ringirändamine ja puudus. Marxi elu katkes varakult haiguste pärast, mis olid tingitud tema raskest ja pidevast tööst ning viletsatest elutingimustest. Suurte ajalooliste isiksuste hulgas kuulub Karl Marxile väljapaistev koht. Koos oma ustava sõbra ja võitluskaaslase Friedrich Engelsiga töötas ta välja taktika ja teooria, millele tugineb proletariaadi klassivõitlus kommunismi võidu eest 1. ELULUGU 1.1. Lapsepõlv ja noorus Joonis 1. Karl Marx noorusaastail (Karl Heinrich Marx ...2009) Karl Heinrich Marx sündis 5. mail 1818 Trieri linnas advokaat Heinrich Marxi perekonnas. Marxi pere elas tol aja väikeses kahekorruselises majas. Paari aasta pärast asusid nad elama teise majja Simeonstrasel, mis oli Marxi elukohaks kuni 1835. aastani, milal ta Trierist lahkus.(Fedossejev et al. 1972: 18) Karl Marxi isa Heinrich Marx oli üsna väljapaistev isiksus. Ta oli saanud laialdase hariduse ning tundis hästi XVII sajandi eesrindlikke prantsuse mõtlejate töid. Heinrich
Karl Heinrich Marx sündis 5. mai 1818 Saksamaal ja suri 14. märts 1883 Londonis. Ta oli juudi päritolu Saksa filosoof, majandusteadlane ja revolutsionäär. Marx ei olnud ainult sotsioloog ja politoloog vaid ka aktiivne revolutsiooni organiseerija. Tema kõige mõjukamad teosed on ,,Kommunistliku partei manifest" ja ,,Kapital". Bonni ülikoolis, kus Marx õigusteadust õppis, vaevas teda kõige enam alkoholism, mis sundis teda siirduma Berliini ülikooli, kus ta hakkas õppima filosoofiat. Berliini ülikooli jäigad protseduurireeglid ja Marxi boheemlaslik elu ei sobinud kokku, lisaks sellele jäid oma ametikohtadest ülikoolis ilma Marxi toonased hegellastest mõttekaaslased ning doktorikraadi filosoofia alal sai Marx lõpuks hoopiski Jena Ülikoolist. Pärast seda töötas Marx ajakirjanikuna ajalehe "Rheinische Zeitung" juures,
..................................................................................... 10 2 SISSEJUHATUS Suurele filosoofilisele mõtlejale on iseloomulik avastada, et kõik eelnev põhineb mingil lootusetul ja fundamentaalsel ekstitusel. Seega hoiab filosoofia minevikku elavana, filosoofia edendajate vajadus ütelda mingi monumentaalse kummutuse abil lahti kõikidest eelkäiatest. Referaat käsitleb suurfilosoofi Karl Marx (Danto, 2000,lk 9). Karl Marxi tähelepanuväärseim mõju seisnes teadagi selles, et tema seisukohad inspireerisid Leninit ja tolle kaaslasi proletaarseks revolutsiooniks. Kommunistlik Venemaa kujunes paljude ihaldus- ja inspiratsiooniallikaks, kommunistlikud riigipöörded toimusid ka mitmel pool mujal maailmas: Hiinas, Kuubas, Põhja-Koreas, Vietnamis. Suur hulk Lääne-Euroopa intellektuaale uskus lühemat või pikemat aega,
Karl H. Marx Lühitutvustus Karl Heinrich Marx (5. mai 1818 Trier, Saksamaa 14. märts 1883 London, Inglismaa) oli juudi päritolu Saksa filosoof, majandusteadlane ja revolutsionäär erinevalt teistest kaasaegsetest polito- ja sotsioloogidest tegeles Marx aktiivselt ka revolutsiooni organiseerimisega. Vastupidiselt Hegelile uskus ta, et natsionalism pole oluline - sotsiaalse ajaloo peamised üksused pole mitte rahvuskultuurid, vaid sotsiaalsed klassid. Marx võttis hegeliaanluselt ära natsionalismi, konservatismi ja revolutsioonivastase iseloomu. Kuigi enamik tänapäeva majandusteadlasi end marksistideks ei pea, teevad seda ikkagi tuhanded inimesed kogu maailmas. Tema suurt panust majandusteaduse arengusse üldiselt ei vaidlustata.
Karl Marx ,,Kapital" Kapitalistliku akumulatsiooni üldine seadus (ptk. 4, 5a ja 5b) Kokkuvõte Üldiselt võib öelda, et antud tekstis on väga hästi kirjeldatud ülerahvastuse eksisteerimisvorme. Välja on toodud, et ülerahvastus võib olla nii akuutne (terav, äge, teravalt päevakorral olev), mis on loomulik pigem kriiside ajal, kui ka krooniline (pikaldane), mis üldiselt lööb välja loiu äritegevuse ajal. Kuid kui need aspektid kõrvale jätta, siis omab relatiivne ülerahvastus pidevalt kolme vormi: voolava, varjatud ja püsiva. Räägitakse palju sellest, kuidas rahvahulki koheldakse ebavõrdselt, kuidas rikkamad isikud nende arvelt veelgi rohkem rikastuvad. Millistes tingimustes peab töölisklass elama, koos oma perega. 19. sajandil oli olukord lausa nii halb, et sellist viletsat seisu ei oldud Inglismaal enne nähtud. Seda olukorda nimetati isegi põrgulikuks. Näiteks Newcastle'is oli olukord selline, kus üksikuis toakest...
Karl Heinrich Marx Karl Heinrich Marx oli saksa filosoof, majandusteadlane ja poliitik, üks rahvusvahelise kommunistliku liikumise rajajaid. Ta sündis 5. mail 1818 Trieris, Saksamaal advokaadi perekonda, oli juudi päritolu. Marx ei olnud ainult sotsioloog ja politoloog, vaid ka aktiivne revolutsiooni organiseerija. Marx oli suurimaid maailmapildi muutjaid kahekümnendal sajandil. Õppis Bonni ülikoolis õigusteadust, Berliini ülikoolis filosoofiat. Berliini ülikooli jäigad protseduurireeglid ja Marxi boheemlaslik elu ei sobinud kokku ja doktorikraadi filosoofia alal sai ta lõpuks hoopiski Jena Ülikoolist. Pärast seda töötas Marx ajakirjanikuna ajalehe "Rheinische Zeitung" juures, kust ta peagi pidi poliitilistel põhjustel lahkuma. 1843.
Karl Marx Karl Heinrich Marx oli (5. mai 1818 Treier, Saksamaa- 14. märts 1883 London) saksa filosoof, kes tahtis maailma muuta, materialist, majandusteadlane ja revolutsionäär. Marx oli mitmekülgne isiksus. Talle olid iseloomulikud väärtuslikud omadused: lihtsus, südamlikkus ja elurõõm, vankumatu tahtejõud ja erakordne töövõime, kartmatus ja mehisus. Marx sündis 1818 Treieris, Saksamaal ja oli oma päritolult juut, kes oma rahvust eitas. Kuna tema isa oli advokaat, õppis ka Marx juudi perekonna pojana kõigepealt õigusteadust. Ta oli päritolult juut, kuid Karl oli esimene oma perekonnas, kes oma rahvust eitas. Teda mõjutasid nii William Shakespeare'i romantilised lood kui ka Newtoni, Locke'i ja Leibnizi ratsionaalne mõtteviis. Bonni ülikoolis, kus Marx õigusteadust õppis vaevas teda alkoholism, mis sundis teda siirduma Berliini ülikooli, kus ta oma isa õuduseks hülgas õigusteaduse ja siirdus hegelliku filosoofia pessa
Suurte ajalooliste isiksuste hulgas kuulub Karl Marxile väljapaistev koht. Koos oma ustava sõbra ja võitluskaaslase Friedrich Engelsiga töötas ta välja teooria ja taktika, millele tugineb proletariaadi klassivõitlus kommunismi võidu eest. Proletariaatmadala sissetulekuga sotsiaalset klassi. Algselt tähistati selle sõnaga inimesi, kes on nii vaesed, et nende ainus vara on nende lapsed. Sellest algselt halvustavast sõnast tegi Karl Marx positiivse termini, mis tähendas töölisi, kel pole muud sissetulekuallikat kui palk. Marxi nimega on seotud sotsialismi muutumine utoopiast teaduseks, kapitalismi hukkumise ja kommunismi võidu paratamatuse igakülgne ja sügav teoreetiline põhjendamine. Kogu ühiskondliku mõtte sajanditepikkuses ajaloos ei ole midagi võrdset Marxi tohutu teadusliku tööga. Ühiskonna arenemise seaduste avastamisega näitas Marx töötajaile esmakordselt kätte
Karl Marx ,,Kapital" Kapitalistliku akumulatsiooni üldise seaduse kokkuvõte Antud tekst kirjeldab ülerahvastust ning sellega kaasnevaid probleeme. Ülerahvastus saab esineda kahel viisil akuutsel ehk kriiside ajal, ja kroonilisel viisil, mis on loiu äritegevuse ajal. Relatiivne ülerahvastus omab kolme vormi: voolavat, varjatud ja püsivat. 19. sajandi tööstuses toimus nii tööliste eemaletõukamine kui ka ligitõmbamine, mille tagajärjel töötajate arv üldkokkuvõttes kasvas. Sellisel juhul on tegemist ülerahvastuse voolava vormiga. Tollel ajal vajati vabrikutesse ja manufaktuuridesse tööle alaealisi noormehi. Nad moodustasid voolava ülerahvastuse elemendi, mis kasvas sedamööda, kuidas kasvas tööstus. Dr. Lee tegi kindlaks, et suurtööstuste töölistel on kõige lühem eluiga. Manchesteris näiteks oli 19. sajandil jõuka klassi keskmine eluiga 38 aastat, töölisklassil aga kõigest 17. Selline erinevus näitab ka seda, et töölisklas...
Karl Heinrich Marx Elulugu Karl Heinrich Marx oli (5. mai 1818 Treier, Saksamaa- 14. märts 1883 London) saksa filosoof, materialist, majandusteadlane ja üks rahvusvahelise kommunistliku liikumise rajajaid. Ta oli kahtlemata üks19. saj mõjukamaid sotsialistlikke mõtlejaid. Marx oli mitmekülgne isiksus. teda mõjutasid nii William Shakespeare'i romantilised lood kui ka Newtoni, Locke'i ja Leibnizi ratsionaalne mõtteviis. Talle olid iseloomulikud väärtuslikud omadused: lihtsus, südamlikkus ja elurõõm, vankumatu tahtejõud ja erakordne töövõime, kartmatus ja mehisus. Marx sündis 1818 Treieris, Saksamaal ja oli oma päritolult juut, kes oma rahvust eitas. Kuna tema isa oli advokaat, õppis ka Marx juudi perekonna pojana kõigepealt õigusteadust
inimene üldse soovinudki korda saata. Hegeli arvates annab kavatsuste ja tegelike tulemuste ebakõla tunnistust sellest, et tegelikult mitte inimesed ei tee ajalugu, vaid inimestega tehakse ajalugu. Maailmavaim saab areneda küll ainult inimeste tegevuse kaudu, kuid inimesed on endale märkamatult vaid vahendid. Mõned eriliste omadustega inimesed mängivad seejuures olulisemat rolli Hegel nimetas neid ajaloolisteks isiksusteks (nt Makedoonia Aleksander, Caesar, Napoleon). 6. MARX - juudi päritolu saksa filosoof - majandusteadlane ja revolutsionäär Karl Marx (1818-1883). Pöörab idealismi ümber. Hegeli dialektilise meetodi abil loob ajaloolise materialismi. Eesmärgiks siiski ajaloo objektiivne tunnetamine. Oluline pole mitte mõtlemine (Descartes), vaid materiaalsed suhted: "Üldist järeldust, millele ma jõudsin ja mis hiljem sai minu uurimuste juhtnööriks, võib lühidalt järgmiselt formuleerida. Oma elu
suhtes Sotsioloogia ajalugu 18.09 · Sotsioloogia peab olema nagu füüsika: tõeline teadus peab oma mineviku unustama (Robert K Merton). Samas teine lähenemine: sotsioloogia peab alati oma ajaloo juurde tagasi pöörduma. · Sotsioloogia ajaloo perioodid : a) eelajalugu antiik,keskaeg,uusaeg b) klassikaline sotsioloogia 19.saj keskelt kuni 20saj alguseni c) tänapäeva sotsioloogia (alates u 1920) · Kõige mõjukamad sotsioloogid on Karl Marx, Emile Durkheim ja Max Weber. · Auguste Comte võttis kasutusele sotsioloogia termini · Herbert Spencer evolutsionism. Evolutsiooni olemus: kasv & diferentseerumine (jagunemine) . Sotsiaaldarvinism tugevamate ellujäämine, toimib ka ühiskondade vahelises suhetes. Tänapäeval mõistetakse seda eelkõige sõimusõnana, rassistlik. · Karl Marx - kõige enam maailma ajalugu mõjutanud sotsioloog. Töötas koos Engelsiga.
Marx Brothers The Marx Brothers were an American family comedy act, originally from New York City. The core of the act was the three elder brothers, Chico, Harpo and Groucho. The two younger brothers, Gummo and Zeppo, did not develop their stage characters to the same extent, and eventually left the act to pursue other careers. Some films with the Four Marx Brothers: "Duck Soup", "Humor Risk", "Horse Feathers". Woody Allen Woody Allen is an American screenwriter, director, actor, comedian, jazz musician, author, and playwright. Allen's films are ranging from tragedies to comedies. He is know for the movies "Annie Hall", "Sweet and Lowdown", "Manhattan", "Vicky Cristina Barcelona". Stan Laurel Stan Laurel, was an English comic actor, writer and film director. He is known for the movies "The Flying Deuces", "Way Out West", "Sons of the Desert", "The Music Box".
võõrandumine. Marx väidab, et ühiskond jagunebki kaheks klassiks: omanikeks ja omandist ilmajäetud ehk siis töölisteks. Sellest järeldubki, et tööline suhtub oma toodetud tootesse kui võõrasse esemesse, sest omandi põhimõttest ei kuulu see talle. Töötamine on midagi välist, ei motiveeri ning tekitab õnnetuse tunnet, on puhtalt füüsiline ning mitte vabatahtlik vaid hoopis tundub sunniviisiline. Töö võõrandumise tagajärgedeks peab Marx: Inimese keha, teda ümbritseva loodus ning vaimne olemus hakkavad temast võõranduma. Võõrandunud töö võõrandab inimesest tema enda keha, samuti teda ümbritseva looduse, samuti tema vaimse olemuse, elutegevuse, tema inimliku olemuse. Lõpuks toimub ka inimeste üksteisest võõrandumine, sest selle käigus on ta juba endale vastandunud ning seega ka teistele. Võõrandumine avaldub samuti tootmises endas. Tööline ei saa ka vastu seista oma
individualismi üleüldise maailmapildiga, siis Schopenhauer kuulutas ette juba uue inimtüübi sündi. 7 Sõnadelt tegudele Kuid ajal, mil Euroopa sõjatiines õhus hulkus ringi revolutsioonitont, ei suutnud paljud filosoofid sünteesi ootuses pelgalt pealtvaatajaks jääda. Suurim neist on kahtlemata dialektilise materialismi õpetuse rajaja Karl Marx, keda võib Hegeli mantlipärijaks pidada.4 Marxi jaoks on kriteeriumiks, millest lähtuda sõnadelt tegudele üle minekul, inimühiskonda kätketud klassivõitlus. Kodanlus on aheldanud proletariaadi oma orjusesse, kuna ühiskond on iseenda, st. töölisklassi näost võõrandunud. Kuid ajalooline areng järgib ranget seaduspära ja seetõttu saabub vältimatult võidukas revolutsioon, mis pöörab kaalukausid ringi ja seab
Ainult tema suudab uuendada organisatsiooni. Probleemid: usku ei saa tõestada; rutiniseerumine. Võim Võim on ühe klassi võimalus oma huvide teostamiseks teiste klasside vastu. (Poulantzas, marxist, 1978 pole ilmtingimata vajalik, et võimul on kapitalistid, jagas ühiskonna kolmeks: majanduselu, poliitika, ideoloogia võimalik klasside erinev jaotus nende struktuuride vahel) Põhiline võimuvõitlus toimub ettevõtetesiseselt positsioonide nimel. · Karl Marx: võim on ühiskonnastruktuuri omadus, sõltumatu võimusuhtes osalejate individuaalsest tahtest. Klassistruktuuri tagajärg. Võimu aluseks sundlus ja paratamatus. Võimu analüüsimiseks peame alustama tootmissuhetest kui palju on majanduslikku võimu. Võimu kasutajaks on struktuur, mitte meie enda teadvus (ühiskondlik olek määrab meie teadvuse). Võim on valitseva pressi käes. Marxist Antonio Gramsci (1891 1937) võttis kasutusele termini 'hegemoonia' (vaimne
pärandamise probleem- mitu naist ja palju pärijaid. Omandi kaitseks ja kinnitamiseks kujunes lõpuks välja riik. See siis 19 saj klassikaline evolutsioonismi peategelane ja tunduim nägu st Morgani süsteem. Tal kompaktne süsteem, mis materiaalsetel alustel toimiv, see sobis aga kokku selleks ajaks tekkinud Marksismiga. Engels just tugineski Morgani teostele. Marksism. Friedrich Engels kujundas oma seisukohad välja alates 1840. Karl Marx ja Friedrich Engels. Marx siis selline ülevoolav jne teda toetas Engels, kes asju põhjendas ja leidis ajaloost ja jumal teab kust põhjendused. Marxi eesmärk polnud minevikku uurida, Engels aga tegeles just sellega. Engels tuginedes Morganile, andis välja oma raamatu perekonna tekkimisest(loe perekonna,riigi ja eraomanduse tekkimine). Mark oli teadagi Hegeli õpilne ja tuletas sealt ka oma järeldused. Hegeli õpetus- vaimu e jumala areng läbi erinevate staadiumite enesetundmiseni
(TOOTMISE VIIS) mõjutab seda, kuidas inimest ühiskonnas koheldakse. Enamus inimesi töötab rikastele. Jõukad omanikud (JUHTIV KLASS) teenivad väga palju raha(kasumit), samal ajal kui töölised(ALAMKLASS) elavad vaesuses. Marksistid väidavad, et selline kapitalistlik süsteem on EBAAUS. Kpitalism on ebaaus, kuna ühiskonna tootmise suhted (suhe bosside ja tööliste vahel) on ebaõiglased.(st. TÖÖLISI KASUTATAKSE JULMALT ÄRA). Karl Marx tahtis, et kapitalism lõpeks revolutsiooniga alaklassis ning et see asendusk kommunismiga, kus kõik oleks võrdsed. Kuna kapitalistlik infrastruktuur on nii ebaõiglane, peab miski eksisteerima, mis veenaks masse selle õiguses ja aususes.Marxi järgi ilmneb ühiskonna muutus revolutsoonilisel teel, kui töölerakendatud massid (ALAMKLASSID) reageerivad vägivaldselt rikaste VALITSEVA KLASSI vastu. Mõned tänapäeva Marksistid( UUS-MARKSISTID) väidavad,et KAPITALISTLIK seisund sunnib masse
Sissejuhatus sotsioloogiasse 03.10 Töö Ludiidid masinpurustajad Inglismaal John Ludd nägi, et tööstusrevolutsioon ajab väikesed käsitöölised pankrotti. Rahvamäss töökorralduse vastu. (1811 1817) Durkheim, Marx, Weber vaatlevad tööstuse arengut kui patoloogiat. - Marx: Töös nähti inimese eneseväljenduse vormi, mida kapitalistlik tootmine ei lasknud arendada. Aga leiti ka, et see teeb töö ebainimlikuks. Töö muutub võõraks. Võõrandumine: 1. Töö ei tähenda enam suhestumist maailmaga läbi oma vajaduste, vaid minu töö muutub abstraktseks. Ma müün tööd kui sellist. Side inimese ja tema toodetud keskkonna vahel muutub samuti ebaisikuliseks - kui mina ei tee, siis keegi ikka teeb. Ma müün oma tööjõudu, et toota asju,
Mikul saab krini ja ta otsustab kooli plema panna ja ise kodunt ra pgeneda. Mirjam hakkab suhtlema oma sprade tuttava Marioga, kes kaasab tdruku mngu. Mikk hletab Tartusse, tal pole kusagil elada ja temast saab tavaline tnavalaps. Ta tutvub asa ja Jaanikaga. asa vtab Miku enda hoole alla ja petab talle, kuidas tnaval hakkama saada, kuidas raha saada ja kuidas varastada. Mikk hakkab koos asaga mingeid tablette tarvitama. Viimasel on mingisugused tuttavad, Marx ja tema sbrad, kellega koos poisid eramajades vargil kivad. Mikk rikub kik ra ja signalisatsioon hakkab tle, Marx lubab poisid ra tappa. Mirjam joob koos Vilma ja Jartsiga kogu raha maha. Nad suitsetavad kanepit ja mngivad (mng seisneb selles, et igaks tmbab he tiku ja kellel on kige pikem annab lesande ja kellel kige lhem peab selle titma). Nad korraldavad hikas kikvimalike jamasid. Oma snnipeval magab Mirjam Jartsiga. Mario kaob kahtlaselt. asa ja Jaanika vetakse kinni, Mikk pseb pgenema
Why does Marx elevate proletariat? Do you see Wright doing the same? What do you think why? In Karl Marx’s eyes, the society was divided into two classes – the bourgeoisie and the proletariat. He considered bourgeoisie to be the upper class and proletariat the lower class, also known as the working class, which he elevated and believed more in. On the other hand, a man named Erik Olin Wright had a different set of mind. Firstly, Karl Marx thought that proletariat was more powerful than bourgeoisie, because he believed, that if there would be a revolution one day, then it would be carried out by the proletariat. In work, Marx saw a form of human self-expression, which the capitalist mode of production did not allow to develop. He claimed, that the pressure would arise interest in economics and politcs among the proletariats so they could take over power, fight against the injustices the bourgeoisie
21. Materialism 21.1. Sissejuhatuseks Materialism on selline suundumus, milles peetakse esmaseks ainet. Objektiivne reaalsus on mateeria, millest tuleneb teadvus. Materialistide järgi on maailm oma olemuselt aineline. 2 Materialismi üks tänapäeval levinumaid vorme on dialektiline ja ajalooline materialism, mille lõid Karl Marx ja Friedrich Engels. Dialektiline ja ajalooline materialism seletab looduse ja ühiskonna nähtusi teaduse saavutuste abil. 3 21.2. Üldiseloomustus Materialism on seisukoht, mis: a) vastandub idealismile, mis peab esmaseks vaimu või teadvust; b) väidab, et kõik olemasolev on materiaalne ja sõltub materiaalsest olemisest; c) eitab maailma loomist ja hinge surematust; 4
Kateriina Ehapalu TH1 [email protected] Kokkuvõte Karl Marx ,,Kapital" ptk 8 ,,Tööpäev" Marx on oma teose ,,Kapital" kaheksandas peatükis kirjeldanud antud ajastu põhilisemaid probleeme seoses tööaja, -jõu ja -päevade kestvusega. Marx kirjeldab nii tööandjate kui ka tööliste endi seisukohti seoses lisatöö ning laste tööjõu kasutamisega. Mõiste tööjõud võrdub Marxil töölistega ja kapitalist on tänapäevasemas sõnastuses tööandja
nendeni. Otsused võetakse vastu pigem vaid uskudes, et investeerimiseks pole hilja. Kindlad uuringud ja usutavad ennustused, kas uuendus on kasumlik ka pikemas perspektiivis, puuduvad. Tegutsetakse heas usus ja teisi järgides, karjana. Kui karja „juht“ või eelkäija on teinud ennatliku ning vale otsuse, kannatavad paljud investorid. Turu ja kapitali jaotus Saksa majandusteadlase Karl Marxi poolt on loodud üks esimesi teooriaid kriisi põhjustest. Karl Marx (1962: 197-246) Kasuminormi langemise tendentsi seaduse kohaselt kapitalistlikus tootmises akumuleerib kasumist tulenev kapital ettevõttesse. Ehk selle tulemusena reaalne tootmiskasum langeb ning reinvesteeritav kasum samuti langeb. Viimases faasis vajab tootmine aga lisavahendeid või nö. sureb konkurentsitingimustes. Tulu ja kapitali ebaühtlast jaotust peab Karl Marx kapitalistliku majanduse kriiside põhjusteks. 5 Sama teooria raames peab Karl Marx kriiside tekkimise põhjuseks ka
ROSSEAU 1712-1778 16. aastaselt põgenes laia maailma Madame de Warnes- ülalpidaja, armuke, õpetaja, ärakuulaja 1749 Dijoni Akadeemias tõestas, kuidas teaduste ja kunstide progress on viinud moraali igakülgse riknemiseni. II Dijoni essees väidab, et mõtteseisund on loomuvastane. Mõtisklev inimene on rikutud loom Tagasi loodusesse! ''Emilé'' Kaitseb lapse loomupärast õigust olla laps, mitte üksnes täiskasvanu algjärk. Revolutsiooni alusraamat ''Ühiskondlik leping'', 1762 Kodanikud moodustavad kõrgema riigivõimu Vastutustundetu-ta hülgas kõik oma lapsed. HOBBES peateos ''Leviathan'' Maailmapildis avaneb inimene olemuslikult hirmu kaudu Inimlik põhiolukord- kõikide sõda kõikide vastu Rahu saavutatakse, kui isekad inimesed alustavad rahulikku kooseksisteerimist ja alluvad keskvõimule. Inimene on kui automaat. Võrdelb vibu, kella ja mehhanismidega. MARX ...
Mis on ideoloogia Tegemist on uusaegse mõistega, mis valgustuslikus traditsioonis tähistab objektiivse või teadusliku teadmise vastandit, hägustatud tegelikkust. Ka Marx kasutas seda mõistet, viidates valitsevate klasside (domineerijate) udule, millega need püüavad saavutada oma varjatud eesmärke ja sotsiaalseid huvisid. Ideoloogiavaba on vaid proletariaat. Edward Bernsteini mõjul rääkis juba Lenin proletariaadi ideoloogiast. Ka hilise Engelsi käsitluses tähistab ideoloogia lihtsalt sotsiaalse suunitlusega mõtlemist. 20. saj. marksism astus eelkõige Marxi ideoloogiamõiste majandusliku determineerituse vastu
Karl Marx ,,Kapital" lk 203 231 1. Ülevaade loetud tekstist Karl Marxi teose ,,Kapital" kaheksas peatükk pealkirjaga ,,Tööpäev" rääkis probleemidest seoses pikkade tööpäevadega. Selles peatükis selgus, et kohutavalt palju lapsi kasutati kapitalistide poolt ära, et saada suuremat kasumit. Nad pidid tegema väga palju ületunnitööd ja tihtipeale pidid nad töötama ka oma lõunapauside ajalgi. Mõningastel juhtudel ööbisid mõned lapsed, kes elasid töökohast kaugemal, vabrikus, et veidikenegi puhata saada, sest tööpäeva pikkuse tõttu jäi uneaega niigi napiks. Ei olnud ka erandiks, et lapsevanem viis peale lapse tööpäeva lõppu oma lapse süles koju, sest viimase jalad lihtsalt ei kandnud teda enam ning tal ei olnud selleks enam rammu. Selle kõige juures maksti lastele häbiväärselt madalat tasu. Ületunnitööst ei pääsenud ka täiskasvanud inimesed. Nii nagu lapsed, pidid ka nemad töötama rohkem, kui normaalne tööaeg ette nägi. Ainuke vahe las...
Ta lähtus lausest "Maailm on minu kujutlus" Eetika põhialuseks on empiirilise ja intelligiibse iseloomu eristamine Erinevalt Kantist väitis ta et me võime siiski tunnetada ka asja iseeneses Inimene on vaid iseenda jaoks nii tahe kui ka kujutlus Tahe on maailma tõeliseks olemuseks. Maailm on tahe. Ütlused: Tahe on loomulikult tahe elada ja elada maksimaalselt Tahe igavene vaenlane on surm Mitte jõukus, vait tarkus on õige tee KARL MARX Sündis 1818 aastal Saksamaal Trieri linnas Oli Marx oli juudi päritolu Saksa filosoof, majandusteadlane ja revolutsionäär. Marc ei olnud ainult sotsioloog ja politoloog vaid ka aktiivne revolutsiooni organiseerija Peateos oli "Kapital" 1833. aastal 17 märtsil viibis vaid 11 leinajat haridus: käis kolmes ülikoolis Bonni ülikoolis õppis õigusteadust aga lahkus sealt alkoholismi pärast Berliini ülikoolis, kus hakkas õppima filosoofiat 15
Mida tähendab sotsiloogia? teadus inimühiskonnast, sotsiaalsetest suhetest ja sotsiaalsest käitumisest. Millest kahest sõnast koosneb antud mõiste ja mida nad tähendavad? - (socius, ld kaaslane; societas, ld ühiskond; socium, ld kollektiiv; logos, kr sõna, õpetus) Kes on sotsioloogia mõiste autor ning millist mõistet ta kasutas enne seda? Auguste Comte, sotsiaalne füüsika Mida tahendab sotsiaalne kujutlus? - mõista ajaloolises kontekstis inimeste eluvõimalusi, nende tähendust ja mõju inimeste käitumisele. Sotsioloogiline kujutlusvõime aitab mõista, missugune on suhe eraelu ja avaliku elu sfääride vahel. Millest koosneb sotsioloogilise vaatekoha olemus? väärtuste vaba, empiiriline Mida tähendab sotsiaalne fakt? Kes on selle mõiste autor? Emille Durkheim seletatav nähtus ühiskonnas. Mida ütleb Elton Mayo sotsiaalse tegelikkuse uurimise iseärasusest? - Kas üldse on võimalik sotsiaalse tegelikkuse kohta midagi teada? Ka sell...
veelgi suurendada. 7. Iseloomusta K.Marxi arvamust kapitalistlikust tootmisest ja klassisuhetest · Kapitalism tähendas Marxi jaoks niisugust tööstusühiskonda, kus tootmisvahendid ja toodang kuuluvad ühte klassi kapitalistide e kodanluse eraomandisse · Teine ühiskonna põhiklass töölised e proletariaat on vaba küll õiguslikult, kuid mitte majanduslikult · Kuigi Marx kritiseeris teravalt proletariaadi olukorda oli ta kapitalismi tugev pooldaja 8. Too välja revolutsiooni ja reformi erinevused. Revolutsioon Reform Algatavad dissidendid Algatab valitsev partei Osalevad massid Osalevad poliitikud ja ametnikkond Stiihiline, etteaimamatu Planeeritud kulg, oodatud tulemus
eest. Ta sõnastas rahvastusseaduse -- elanikkond kasvab geomeetrilises, elatusvahendite hulk aga aritmeetilises progressioonis. John Stuart Mill, 1848 ,,Poliitilise ökonoomia alused", rajas oma teooriad inimese omakasule, töödes näha sotsialismi algeid 2. Utopistid. Utopistlik sotsialism on koondnimetus varastele sotsialistlikele õpetustele. Termini utopistlik sotsialism võttis kasutusele Karl Marx, seda on kasutanud ka temale järgnenud sotsialistlikud mõtlejad. Varajased sotsialistlikud või sotsialismile lähedased mõtlejad püüdsid luua ühiskonna ümberkujundamise plaani, mis oleks põhinenud egalitaarsusel, kõigi inimeste kohustuslikul tööl, varaühisusel ning hüvede võrdsel jaotamisel. Charles Fouvier, Saint Simon, A.Comte 3. Marx. 1867, ,,Kapital I-IV", seisukohtadelt sarnaneb natuke Smithile, konkurents, import jne. Suurimaid ühiskonna mõjutajaid 20
Materiaalse maailma tähtsamad väljendused on ühiskondlikud ja majanduslikud. Mõiste 'tootmine' e töö tegemine saavutab olulise tähtsuse. Leiab, et enamiku protsesside aluseks ongi tootmine. Muutes tootmisvahendeid, kaasnevad muudatused ühiskondlikes suhetes. Inimesed ongi sellest tulenevalt ühiskondlikud produktid. Ühiskond jaguneb klassidesse. Filosoofia, teadus ja kultuur teenivad alati valitseva klassi huve ning valitsev klass on ühiskonna vaimne jõud. Marx hülgab käsitluse, et on olemas inimese sise- ja välismaailm. Inimene on lihtsalt osa loodusest ning tema puhtus ja inimlikkus väljendub töös. Inimene hakkab võõranduma, kui talt töövili ära võetakse. Klassid aga tekkisid põhjusel, et hakati tootma rohkem, kui oli vaja. Inimene võib saada ehedaks ainult klassideta ühiskonnas kommunistlik ideaal -, sest see ei piira inimest. Marx võtab täielikult üle Darwini olelusvõitluse
pmt mitte). Alateadvusesse on salvestunud paljud asjad nt psüühilised traumad, ebameeldivad mälestused. Selle vastu aitab psühhoanalüüs(hüpnoos toob need mõtted alateadvusest teadvusesse, need analüüsitakse läbi ja inimene terveneb) „Religioon on üleüldine „neuroos“, mille algläte paikneb kunagi tekkinud tabudes ja autoriteetides. Nt on inimese alateadvuses asuv jumal mälestus lapsena kogetud range isa kujust“ Pilet 4 1. H 2. Karl Marx ja filosoofia 1818-1883 Rahvuselt juut, elab Saksamaal, vanemad loobuvad judaismist ja valivad luterluse. Abiellub parunessi Jenny Marxiga, sünnib 6 last, 3 sureb, pere hoiab ühte.Elab paljudes riikides, lõpuks läheb Londonisse ja jääb sinna elu lõpuni. Teosed: „Kapital 1“ , „Kommunistliku partei manifest“ (koos Engelsiga). Töötas koos Engelsiga, ei läinud tülli(Engels oli rikkast perest, toetas Marxi rahaliselt). Õpib Hegelit, kuid tahab ta asetada kindlatele jalgadele
seaoseid tänapäeva Eesti ühiskonna ja teoses kajastatu vahel. Autori oma arvamuses tuuakse välja, mis autorile meeldis ja mis mitte ning kas autor nõustub teoses välja toodud ideedega. Võrdluses Eesti ühiskonnaga tuuakse välja paralleele, mis on Marx-i teosega ja tänapäevaga ühist. 3 1. KOKKUVÕTE 1.1. „Kapital“ I köide lk. 203-231 Marksismile pani aluse Karl Marx. Et marksismist üldse midagi arvata, tuleb esmalt tutvuda tema olemusega. Tinglikult võib marksismi ehk sotsialismiõpetuse, mis hakkas kujunema XIX sajandi keskpaigas, jagada kaheks. Ühelt poolt on tegemist kapitalistliku ühiskonna kritiseerimisega, teisalt aga ideaalse tulevikuühiskonna väljapakkumisega. Kapitalistlik ühiskond – see on ühiskond, kus toimub töölisklassi ekspluateerimine. Marxi ekspluateerimisteooria rajaneb kahel alusel: tööväärtusteoorial ja sellest välja
ühiskonna probleemid tekitavad või lahendavad isiklikke probleeme. 2)rõhu asetamine inimkäitumise kontekstile, elu välistele jõududele, neis kujunedavad ja suunavad indiviidi otsuseid. Nt pidevalt suureneb vanuritest naiste osakaal. 3)tunnistamine, et tähendus tekib sots interaktsiooni(suhtumise)tulemusel. 4)rõhu asetamine ühiskonna ja indiviidi vahelistele suhetele mis kujundab ühiskonna elu. *K. Marx käsitles ühiskona, kui orgaanilist tervikut, kus igal alaosal on täita on kindle funktsioon. Tõi esile majandusliku sentori tähtsuse, st majandus mõjutab suurel määral ühiskonna elu. E. Durkheim käsitles ühiskonda omaette reaalsusena, kus inimesed sünnivad, elavad ja surevad, kuid nende kogemuste muster eksisteerib neist eraldi. Leiutas sotsiaal statistika ja kasutas seda suitsiidi uurimisel. M.Weber nägi, et 20 saj algusks välja kujunenud
TEENINDUSÜHISKOND 20 saj II pool põhi rõhk teenindsektoril masstarbimine heaoluühiskonna teke(inimeste sotsiaalsed garantiid on tagatud) kõige olulisemaks saab keskklass TEADMUSÜHISKOND teadmiste ja teaduse rakendamine tehnoloogiates ühiskonna hüvanguks I infoühiskond kus info kättesaadavus on viidud täieduseni ja info valdamisest sõltub sinu käekäik ühiskonnas Sotsiaalteadlased tööstusühiskonnast Adam Smith Karl Marx Max Weber Emilé Durkheim Vabaturumajandusest Kapitalistlikust Kapitalistluku Sotsioloogiateaduse propageeris tootmisest ja tootmisviisi rajaja. turumajandussuhteid, klassisuhetest. vaimsetest Tööjaotuse rõhutas et väärtusi Uskus, et tunnete eeldustest. põhifunktsioon on loob majanduses ja traditsioonide Saksa nimekaim sotsiaalse
Karl Marx Isa oli rahvuselt juut ja ametilt advokaat, isa jälgedes õppis ka Marx kõigepealt õigusteadust. Isa pahameeleks jättis Marx peagi õigusteaduse sinna paika ja siirdus Berliini kus valitses Hegeli filosoofia. Marx sattus siia viis aastat pärast Hegeli surma. Ta omandas noorhegeliaanliku mõtlemise põhjalikult. Sellest moodustus tema mõtlemise alus, lähtepunkt ja nähtamatu taustraam. Marx võttis Platoni järgi kõige silmatorkavama idealisti Hegeli ja tõlkis ta materialismi keelde. Mõlemad usuvad inimkonna ajaloo suurde plaani ja seaduspärasusse. Mõlemad on süstemaatikud. Mõlema meetodiks on dialektika. Otsustava tõuke annab Marxile Ludwig Feuerbach (1804.1872), saksa materialismi esimene
Karl Marxi ja Max Weberi seos religooniga Suur konflikt usu olemuses on tekitanud tohutuid vaidlusi selle olulisusega maailmas ja inimese elus. Kus algab müsteerium ja kus see lõpeb sellele küsimusele vastaks Karl Marx, et need leiavad oma ratsionaalse lahenduse inimese praktikas ja selle praktika mõistmises. Marx peab religiooni illusiooniks ja oopiumiks rahvale, väites, et religioosne viletsus on ühel ja samal hetkel nii tegeliku viletsuse väljendamine ja selle sama tegeliku viletsuse suhtes ka vastandumine. Saksa filosoofi tsitaatidest ilmneb, et religioon on midagi trivaalset ja aegunut, see on rõhutud olendi hingetõmme, armutu maailma südam. Marxi meelest õigustab kristlus antiikset orjandust, ülistab keskaja pärisorjust, mida ta kaitseb ning millega ekspluateerib inimkonda
tootmisvahendite omajateks ja mitteomajateks (erinevates formatsioonides on nendeks orjad ja orjapidajad; talupojad ja feodaalid; töölised ja kapitalistid). Klassidel on vastandlikud majanduslikud ja sotsiaalsed huvid, mis tekitavad klassikonflikti Ühiskond tugineb valitsevate klasside majanduslikele huvidele. Ebaõiglast ühiskonnakorraldust on võimalik muuta klassivõitluse teel. See tähendas , et klassistumine peab üks kord viima revolutsioonini. Marx ütles, et kui revolutsioon kusagil toimub, vallandub see ka teistes riikides. Leninism Leninism on Lenini poolt marksismi tõlgendamisel loodud ideoloogia, mida Lenin kasutas oma valitsemise ajal Nõukogude ja [Vene SFNV]Venemaa Sotsialistlik Föderatiivne Nõukogude Vabariik ja mida järgisid ka teiste maade kommunistlikud parteid. Bolsevikud ehk enamlased olid Venemaa Sotsiaaldemokraatliku Töölispartei koosseisu kuulunud poliitilise voolu esindajad töölisliikumises
Marxism ja postmarxism SISSEJUHATUS Selle loengu ülesehitus: · Kultuuri sotsioloogilise tõlgenduse eripära · Marxi teooriat enim mõjutanud ideed · Marx ise, kellele loengus suurim rõhk. Püüan selgitada kogu tema ühiskonna teooriat, sest muidu võib alati tekkida oht, et marksismi kritiseeritakse vulgaarselt - umbes nii, et pannakse ühte ritta plaanimajandus, Lenin, nõukogude võim, Marx ja tegelikult kritiseeritakse hoopis Leninit. · Marxi teoreetilise edasiarenduse kaks võimalust: hegemoonia teooria
Marksism Karl Marx Karl Heinrich Marx (5. mai 1818 Trier, Saksamaa 14. märts 1883 London) oli juudi päritolu Saksa filosoof, majandusteadlane ja revolutsionäär. Marx ei olnud ainult sotsioloog ja politoloog, vaid ka aktiivne revolutsiooni organiseerija. Marx sündis 1818. aastal Saksamaal Trieri linnas. Ta oli päritolult juut, kuid Karl oli esimene oma perekonnas, kes oma rahvust eitas. Teda mõjutasid nii William Shakespeare'i romantilised lood, kui ka Locke'i ja Leibnizi ratsionaalne mõtteviis. Bonni ülikoolis, kus Marx õigusteadust õppis, vaevas teda kõige enam alkoholism, mille tõttu
Tema arvates on kapitalismil krooniline tendents stagnatsioonile. (Krinal, 1998: 296-300) Keynesi arvates ei tule kõrgeltarenenud turumajanduse eluliste probleemide alget otsida mitte ressursside pakkumisest, vaid nõudlusest. Ta seadis esiplaanile efektiivse nõudluse ja selle komponendid. Vaadeldes paljusid mõjureid, jõudis J. Keynes järeldusele, et tulude kasvu funktsiooniks on isikliku tarbimise kasv. 4. KARL MARX 4.1 Elulugu Karl Heinrich Marx (05.05.1818 14. märts 1883) oli juudi päritolu Saksa majandusteadlane, filosoof ja revolutsionäär. Marx polnud ainult politoloog ja sotsioloog, vaid ka aktiivne revolutsiooni organiseerija. Marx on ühiskonnateoreetik ka siis, kui esineb filosoofina samamoodi nagu Aquino Thomas filosoofina on ikkagi samal ajal ka teoloog. Nii on Marxi materialism teatud ühiskondlik ja lõppkokkuvõttes majandusteaduslik materialism. Seal kus Platon apelleerib ideedele kui
Karl Heinrich Marx Üldinfo Elas- 5.mai 1818-14.märts 1883 Oli juudi päritolu, kuid eitas oma rahvust Saksa filosoof, majandusteadlane ja revolutsionäär Marx on üks suurimaid maailmapildi muutjaid 20.sajandil 2 Haridus, töö Õppis Bonni ülikoolis õigusteadust, kuid tal olid alkoholi probleemid ning ta pidi kooli vahetama Edasi läks Berliini ülikooli, kus ta õppis filosoofiat, kuid jättis pooleli doktorikraadi filosoofia alal sai Marx lõpuks hoopiski Jena Ülikoolist Pärast seda töötas ajakirjanikuna ajalehe "Rheinische
1 1. Karl Marx, John Meynard Keynes, Adam Smith, Abraham Maslow, Alfred Marshall – millega on tegelenud, peamised teooriad ja teesid? Karl Marx- sotsialistliku teooria looja John Meynard Keynes – makroekonoomika looja Adam Smith – vabaturumajanduse looja (nähtamatu käsi) Abraham Maslow – inimvajaduste looja (Maslowi püramiid) Alfred Marshall – tootmisteooria looja (Marshalli rist) 2. Kes olid merkantilistid ja füsiokraadid, millised olid nende põhimõtted?
majandusteaduses, mis tegeles majanduskasvuga seotud küsimuste uurimisega. Klassikaline majandusteadus tähendas üleminekut merkantilismilt tänapäevasele majandusteadusele. Klassikalise majandusteooria peamisteks arendajateks peetakse Adam Smithi, David Ricardot, Thomas Malthusi ja John Stuart Milli. Mõnedes käsitlustes loetakse klassikalisteks majandusteadlasteks ka William Petty, Johann Heinrich von Thünen ja Karl Marx. David Ricardo (1772-1823) uuris tootmissfääri ja pidas tööd rikkuse allikaks ja kaitses majandustegevuse vabadust. Ühiskonnas on kolm vastuolulist põhiklassi: tööstuskodanlus, maaomanikud ja töölised. Kaitses tööstuskodanluse huve. Ettevõtjad hoolitsevad kapitali akumulatsiooni eest. Valitsuse sekkumine majandusse pigem vähendab kui suurendab majanduslikku aktiivsust. Ühiskondliku tootmise eesmärk on kõrge kasum. Kasum tähendab progressi ja selle vaenlased on aga maaomanikud
V: ,,Kõige õnnelikum on selle saatus, kes veedab oma elu ilma suuremate vaimsete kui ka kehaliste valudeta, mitte aga selle oma, kellele on osaks langenud elavaimad rõõmud ja suurimad naudingud." 19. Mille abil suutis kristlus võita judaismi ning kreeka ja rooma paganluse? V: pessimismiga; möönmisega, et meie seisukord on äärmiselt vilets ja patune 20. Mis on Schopenhaueri arvates naiste väljamõeldis? V: abielu ja truudus Karl Marx 1. Kus Marx sündis ja mis sajandil? V: 19. sajandil Trieris, Lääne-Saksamaal 2. Mis elukutse oli Marxi isal? V: advokaat 3. Mis ülikoolides Marx õppis? V: Bonni ja Berliini ülikoolis 4. Mis kahe mõttetarga loodusfilosoofiast kirjutas Marx oma doktoritöö? V: Demokritosest ja Epikurosest 5. Pärast mitu aastat kestnud kihluse järel lubas parun von Westphalenina oma tütrel Jennyl abielluda Marxiga? V: pärast 7 aastat kestnud kihlust 6
4 tööjõudu kui väärtuse allikat, mis on vajalik kõikide tulude ja kapitalide akumulatsioonile. Õpetlased on välja toonud ka Sir William Petty Treatise of Taxes ja John Locke töövarateooria, mis on välja toodud teoses Second Treatise on Government. See näeb tööjõudu kui ülimat majanduse väärtuse allikat. (Labor theory of value, 2015) Karl Marx on oma essees „A Modest Enquiry into the Nature and Necessity of a Paper Currency” pidanud üheks esimeseks tööväärtusteooria arendajaks Benjamin Franklinit (Marx, 1865). William Petty on ka nii nimetatud tööväärtusteooria looja. Petty näitas, et kaupade hinna aluseks on töökulu, kuna kõik ülejäänud kulud on selleks taandatavad. Kuid hinnataset mõjutavad kõik turu tegurid, millest tuleneb nõudlus: asenduskaupade olemasolu, uudsus,
Rahvaarvu peab hoidma suurena. Jätkusuutlikkuse probleemideks on meil suur suremus ning sellest tingitud madal iive, suur väljaränne ning linnastumine. Sotsiaalne kihistumine jagab ühiskonna kõrgklassiks (kõrge positsioon, rikkus, maaomand), keskklassiks (tavakodanikud) ning alamklassiks (madala haridustasemega tõrjutud, kes teevad lihtsat tööd, saavad vähe palka, madal haridustase). Inimgruppe eristatakse varanduslikel, rahvuslikel, usulistel ning regionaalsetel alustel. Karl Marx (1818-83) sündis saksa-juudi perekonnas, õppis ülikoolis filosoofiat. Oli Saksa sotsiaalteadlane, ühiskonna üks kuulsamaid analüütikuid, kes pani aluse marksismile kui poliitilisele ideoloogiale. Kirjutas raamatud ,,Kapital" ning ,,Lisaväärtuse teooria". Marx oli veendunud, et kapitalism mängib positiivset rolli. See tähendas tema jaoks niisugust tööstusühiskonda, kus tootmisvahendid kuuluvad kodanluse eraomandusse. Teine põhiklass, töölised, on küll õiguslikult vabad, kuid
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
