Elu mõte ("Ogalinnud" ja "Hamlet") Ja kogu maailm tardub selle linnu laulu kuulama ja Jumal taevas naeratab, sest suurimat saavutada saab ikka ainult suurimate kannatuste hinnaga... Lõik raamatust ,,Ogalinnud", C. McCullough Aegu tagasi uskusid inimesed, et maailm paikneb kolmel kilpkonnal. Terve inimkond teadis seda, uskus sellesse ning lõi endale, lähtudes sellest, lootused, ootused, tõekspidamised ja inimlikud piirid. Igale inimesele on antud õigus uskuda, loota ning arvata, arvata ning arutleda asjade üle nii, nagu tema ise seda näeb ja mõistab, ning vahel arusaamatut uuesti mõista. Kõigil meist on need samad kolm kilpkonna, millel ei paikne enam maailm, vaid nüüd juba elu. Igaühel meist on need olemas, kellel mõtteis ja olemises, kellel aga kauges alateadvuses. Colleen McCulloughi "Ogalinnus" on perekond Cleary vanimal pojal Frankilgi omad lootused ja unistused paremast elust ning ka temal ei...
Fotoromaan põhineb raamatul "Libahunt".
Pisuhänd Eduard Vilde raamat ''Pisuhänd'' oli minu arvates telelavastusest küllaltki erinev. Telelavastuses olid tegelased huvitavamad ja värvikamad. Näiteks suutis näitleja Jüri Krjukovi telelavastuses jätta Sandrist palju saamatuma ja alandlikuma mulje kui raamatus ning kehastas luuserlikkust palju tugevamalt. Samuti ületas ootust ka Urmas Kibuspuu Piibelehe rollis. Raamatus jäi Piibelehest väga tagasihoidlik ja lihtsameelne mulje aga telelavastuses oli tema tegelaskuju palju kavalam ja salapärasem. Kui raamatust jäi mulje, et pea kogu tegevus toimus ühe laua taga istudes, siis telelavastuses käis pidevalt liikumine. Kõik näitlejad mängisid oma rolle suurepäraselt ning näidend oli haarav. Väga hästi mängiti stseeni, kus Vestmann on algul vihastunud, et Piibeleht tuli tema enda rahaga Laurale kosja, aga siis avastas, kui nutikas Piibeleht tegelikult on. Teose koomika oli suurepäraselt edasi antud ja s...
Kui mina oleksin kuningas Oidipus Sophoklese tragöödia ,,Kuningas Oidipus" on lugu saatuse mõjust: autor edastab sõnumi, et kui midagi on määratud juhtuma, ei saa inimene sellele vastu, ükskõik kui palju ta ka ei tahaks. ,,Kuningas Oidipuse" tegelased kuulsid oma saatusest ning proovisid halba vältida, kindlustades sellega ettekuulutuse täideminemise. Mida saanuks teisiti teha? Allakäik algas enne Oidipuse sündi, mil vanemad kuulsid ettekuulutust, et nende poeg mõrvab oma isa ja abiellub emaga. Arvan, et ennustus täitus vaid sellepärast, et vanemad kuulsid seda ning proovisid teha kõike, et saatust vältida. Sedasi kindlustasid nad oma tuleviku. On vähetõenäoline, et vanemate hoole all kasvanud poeg teadlikult isa mõrvab ja emaga abiellub. Seega oleks tragöödia ärahoidmiseks piisanud ka sellest, kui vanemad Laios ja Iokaste poleks ettekuulutust tõsiselt võtnud. Kui mina oleksin peategelane Oidipus, sooviksin s...
1 I LOENG: RIIGIÕIGUSE PÕHIKÜSIMUSED Riik (rahvas, territoorium) kindla territooriumiga suverääne üksus – juriidiline lähenemine Õigus on sotsiaalne kord, mis reguleerib inimeste omavahelisi suhteid. Riigiõigus on õigusnormide kogum, mis määrab kindlaks ühiskondliku korra põhialused, riigiorganite moodustamise korra, pädevuse, nende vastastikused suhted, tegutsemise põhimõtted ja üksikisiku põhiõigused, vabadused ja kohustused. Riigiõiguses puuduvad sanktsioonid.Riigiõigus pole üldine, tema sisu on igas riigis erinev. Rahvusvaheline õigus on riigiväline, ta vaatelb riiki kui üksust. Riiki eesmärk, ülesanded, tegevuspiirid Julgeoleku tagamine Sotsiaalne, majanduslik, kultuuriline heaolu Üksikisiku õiguste ja vabaduste tagamine Õigus tegeleda ainult sellega, mis on PS väljendatud Rahvusvahelises õiguses loetakse riigiks üksust, millel on järgmised elemendid:territoorium, rahv...
Arvustus „November“ „November“ on 2017. aastal esilinastunud film, mis põhineb Andrus Kivirähki raamatul „Rehepapp“. Kui raamat rääkis rohkem Sandrist, Rehepapist, tema tarkusest ja nutikusest ning kuidas ta toime tuli, siis film pühendus hoopis rohkem Hansu, Liina ja mõisapreili armukolmnurgale. Film oli võrreldes raamtuga ka palju süngem ja tõsisem, pisut õudusfilmi moodi. Mulle meeldis filmi juures see, et raamatust polnud eriti asju välja jäänud, detaile oli piisavalt ja, et need näitlejad sobisid sinna suurepäraselt.
Kas vanarahva arvamustel on tõepõhi taga? Arvatakse, et saades hea hariduse, saab tulevikus kohe kindlasti hea töökoha suure sissetulekuga. Juba lapsest peale on mulle vanemad öelnud: "Tee koolis tööd ja tulevikus saad rikkaks." Kas nii kerge ongi edukuse valem, et jälgides sõna-sõnalt oma elus vanasõnu kulgeb su elu täpselt nii nagu vanarahvas seda öelnud on? Elu on ebaõiglane. Ning paljude inimeste püstitatud väited on minu arvates valed. Õnn jaguneb inimeste vahel ebavõrdselt. Mõnel just kui kukub kõik sülle, teine peab rabama tööd ja ikka ei jõua teisele järgi. Nii näeme ka A.H.Tammsaare "Tõde ja Õiguse" 1.osas kuidas justkui kaks võdset peremeest Andrus ja Pearu on oma edukuselt niivõrd erinevad. Kui võtta selle raamatu peateema, milleks on võitlus maaga, võib järeldada, et mõlemal peremehel oli raske oma maad harida ning ka saak sellelt maalt oli kehv. Kuid tegelikkuses oli Tagapere rahv...
Gaia teooria Marianne K angur Muutke teksti laade Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Gaia hüpotees on poolteaduslik vaade, mis väidab, et planeet Maa tervikuna funktsioneerib kui elav organism. Selle vaate esitas niisuguse nime all 1960ndatel keemik James Lovelock. James Lovelock Sündinud 26. juuli 1919 Muutke teksti laade Inglismaal. Teine tase On õppinud Manchesteri ülikoolis Kolmas tase keemiat ja Londonis meditsiini. ...
Essee : ,,Me peame rääkima Kevinist", Lionel Shiver ,,Me peame rääkima Kevinist" on nukker, kuid aus tõlgendus sellest, millises maailmas me hetkel elame. Loomulikult ei ole alati kõik nii must-valge nagu selles loos, aga see meenutab meile, et peame alati olema valmis ootamatusteks. Lugu leiab aset Ameerikas, kuid koolivägivald on ka meie igapäevases elus aina süvenev nähtus ning põhjanaabrite juures toimunud koolitulistamine Jokelas, ei jätnud külmaks vast mitte kedagi. Õpetajana peaksin olema vaimselt valmis kriisiolukordadeks, aga emana ei oskaks ma ealeski käituda ei ühes ega teises olukorras, mis selles teoses ette tulevad. Õhku jäi küsimus ja jääb alati sellistel juhtudel - kes on süüdi ? Lapse turvatunne ja usaldus maailma vastu saavad alguse hetkest, mil ta siia ilma sünnib ja ema käte vahele võetakse. Kevinit ja tema ema lahutas sellest hetkest saadik, aga sügav kuristik, mille vahe...
Nero Sisukord Sissejuhatus..........................................................................................................................................3 Väike koletis.........................................................................................................................................4 Seitsmeteistkümneaastaselt keisriks.....................................................................................................4 Claudiuse surm................................................................................................................................4 Agrippina.........................................................................................................................................5 Burrus ............................................................................................................................................6 Seneca.....................................
Olla või mitte olla Peame elus tihti tegema tähtsaid ja vähem tähtsaid otsuseid. Vahest saame otsuse võtta vastu kindlalt vahest kaheldes. W. Shakespeari raamat "Hamlet" -i tegelaskujul Hamletil tuleb samuti teha palju otsuseid. Hamleti kurikuulus lause :"Olla või mitte olla?" näitab,et Hamletil oli raske, tema jaoks oli Taanimaa kui vangla - "rohimata aed ,milles rämps võimust võtab". Minu meelest seisnes Hamleti probleem selles ,et ta ei suutnud otsustada ,kas alla anda või edasi võidelda õigluse eest. Ka tänapäeval pole eriti midagi muutunud, inimesi on erinevaid ning on ka erinevaid probleeme ja muresid, mis panevad inimesi kõhklema ning nad küsivad endilt otseses või kaudses mõttes"olla või mitte olla?" Meie, kooliõpilased, küsime endilt iga hommik ,kas minna kooli või mitte; kas teha koduseid töid või mitte. Või alkohoolikud ,kes küsivad endilt kas osta viimase raha eest v...
Raamat, mis pani mind mõtlema ,,Oliver Twist" Raamatu ,,Oliver Twisti" tegevus toimub 19. Sajandil Londonis ja selle läheduses. Sellest raamatust saab väga põhjaliku ülevaate sel ajal esinenud sotsiaalsetest probleemidest, eelkõige sotsiaalsest kriitikast vaeslaste ja alamkihi inimeste suhtes. See on raamat, mis pani mind mõtlema. Vaeslaste elu oli tol ajal Inglismaal väga raske. Neist ei hoolitud, neid koheldi nagu orje ja kõrgemast klassidest inimesed kasutasid neid oma kasuks ära. Neid vaeseid inimesi koheldi, nagu oleksid nad kõigile koormaks ning pigem taheti neist lahti saada. Siinkohal võib tuua raamatust näite, kus võeti vastu otsus vaestemaja hoolealuste toiduportse vähendada, kuna neile paistis, et vaestemaja oli vaeste jaoks avalik lõbustuspaik, kus nad said iga päev hommiku-, lõuna- ja õhtusööki ning peavarju. Neile anti valida, kas surra aeglaselt vaestemajas nälga või su...
Valisin vaatamiseks "Vabariigi kodanikud", mida vaatasin internetist. Tegemist on Aarne Rannamäe juhitava vestlussaatega, kus päevakajalistel teemadel kalkuleerivad sõnakad Eesti inimesed erinevatelt elualadelt. Ka televaatajad saavad e-posti teel või telefonitsi arutelus oma sõna sekka öelda. "Vabariigi kodanikud" seekordseks saate teemaks olid elulooraamatud. Käsitleti selle üle, miks elulooraamatud tänases Eestis nii populaarsed on ja kas raamatul ja raamatul on vahe. Stuudios oli kirjastaja ja raamatute koostaja Enno Tammer, ajakirjanik ja kirjastaja Marii Karell, kirjandusteadlane Janika Kronberg ja hiljuti oma elulooraamatut esitlenud näitleja Anne Veesaar. Saate jooksul tõusid esile mitmed küsimused. Hiljuti oma raamatut esitlenud näitleja Anne Veesaarega seoses tekkis küsimus, miks näitleja tegi elulooraamatu. Sellele oli Anne vastanud
Naiste tähtsus keskaegses ühiskonnas Adele Liht 10.a klass Naiste tähtsus ei olnud suur valitsemises ja ühiskonna kultuuri kaasa löömises harv nähtus kui mõni naine sai tähtsamale kohale kui ta mees. Naiste tähtsus oli aga küll suur perekonnas, töö tegemises, kloostris, maagias ja ka rüütlikultuuris käsitleti naisi hästi. Arutlen nednel teemadel keskaja piirdes. Perekonnas ei tohtinud naised mehi petta, nad pidid olema head abikaasad ja emad. Naised pidid hoolitsema järel kasvatuse eest ja ka maja eest. Mehed käisid usuretkedel või sõjas siis jäi kõik mehe tööd ka naise teha, sest muidu läheks majapidamine hukka ja tuleks kannatada nälga kuna pole haritud põlde, ega pole midagi millest süüa teha (lk 59- 96). Ma arvan, et naised tegid liiga...
Retsensioon "Helisev Muusika" Richard Rodgersi "The Sound of Music" olen mitu korda näinud Külli Talmari kohandatud variandis Viimsi Keskkoolis, 26.oktoober 2015 viimati. Etenduse atmosfäär oli võrreldav filmiga, kuna selle lavaletoomisel oli järgitud klassikalist joont. Helisevast muusikalist on tehtud mitmed erinevad muusikalid ja filmid. Heliseva muusikali lugu põhineb Maria Augusta Trappi raamatul "Trappi pereanambel", mis räägib noorest Mariast, kes saadeti kümneks kuuks kloostrist karmi kapteni perre lapsehoidjaks. Viimsi Muusikakooli orkestri dirigent: Ott Kask. Lavastaja: Külli Talmar. Koreograaf: Maido Saar. Kostüümid: Kairy Nahkur. Koormeistrid ja solistide õpetajad: Andrus Kalvet ja Kätlin Puhmaste, Ita-Riina Pedanik. Valgus ja Heli: Lauri Pihlak, Lauri Randma, Robert Kürsa. Muusikalis esinesid
Mõnel juhul saab käsutada ka muid juhte, nt. lattliine. · Et tagada vajalikku töökindlust, on elamutes käsutuse! peaaegu eranditult vaskjuhtmed ja kaablid. Alumiiniumjuhtmed, mida meil mitukümmend aastat vase defitsiitsuse tõttu eelistatult käsutati, on väikestel ristlõigetel (alla 16 mm2) liiga ebatöökindlad, mistõttu elektripaigaldiste kohta Eestis kehtivad standardid nende kasutamist ei luba. Tekst põhineb raamatul "Elamute elektripaigaldised" 1 3.1 Juhtmed ja kaablid EKA loengud Raivo Teemets ELEKTRIPAIGALDISED · Juhtmes või kaablis võib olla üks või mitu isolatsooniga (enamasti polümeermaterjaliga) kaetud massiivset või kiulist elektrijuhti, mida nimetatakse sooneks. Kohtkindlas juhistikus on soonte juhtiv metallosa enamasti massiivne või jämedakiuline, teisaldatavates juhtmetes ja kaablites
.......................................................... 8 4.Kokkuvõte............................................................................................................................ 9 5.Kasutatud kirjandus:........................................................................................................... 10 2 1. Sissejuhatus Referaat põhineb Sulev Nurme raamatul ,,Haljasalade kujundamine". Tegu on raamatuga, mis on kirjutatud maastikuarhitekti poolt ning on mõeldud põhiliselt abimaterjaliks üliõpilastele. Põhi tähelepanu referaadi koostamisel langes kompositsioonile maastikukujunduses. Peamiselt on juttu erinevatest maastiku kujundamis meetoditest. Eesmärgiks referaadi koostamisel oligi välja tuua maastiku kujundamise protsessi erinevad nüansid, millega tuleb
muud üldkasutatavad märgid EVS-EN 60617-3:2000 Juhid ja ühenduselemendid EVS-EN 60617-4:2000 Passiivkomponendid EVS-EN 60617-5:2000 Pooljuhtkomponendid ja elektronlambid EVS-EN 60617-6:2000 Elektrienergia tootmine ja muundamine EVS-EN 60617-7:2000 Lülitus-, juhtimis- ja kaitseseadmed EVS-EN 60617-8:2000 Mõõteriistad, lambid ja signalisatsioonivahendid Tekst põhineb raamatul “Elamute elektripaigaldised” 1(10) 1.3 Elektriskeemide tingmärgid EKA loengud Raivo Teemets ELEKTRIPAIGALDISED EVS-EN 60617-9:2000 Sidetehnika. Lülitus- ja perifeerseadmed EVS-EN 60617-10:2000 Sidetehnika. Infoedastusseadmed EVS-EN 60617-11:2000 Paigaldusplaanid ja -skeemid; topograafilised plaanid ja skeemid Eesti keelde ei ole tõlgitud mitte kogu see standardisari.
Raamatu retsensioon ,,Värin" Lugesin raamatut ,,Värin", mille autor on Maggie Stiefvater. See ilmus 2009. aastal AS Pakett trükikojas. Eesti keelde on raamatu tõlkinud Stella Timmer. Kaanekujunduse on teinud Christopher Stengel ja sisukujundus on Siiri Timmermani poolt. Raamatul on 3osa: ,,Värin", ,,Palavik" ja ,,Igavesti". Raamatul ,,Värin" on 13 auhinda. Loetud raamatu peategelane Grace oli juba kuus aastat jälginud oma maja taga metsas elavaid hunte. Üks hunt oli aga Gracele alati vastu vaadanud oma kollaste silmadega. Ning varsti jõudis Grace jälile libahuntide saladusele. Kollaste silmadega Sam ja Grace leidsid omavahel suure armastuse ning hakkasid võitlema selle vastu, et Sam jääks inimeseks, mitte ei muutuks nüüd juba lõplikult hundiks. Noored elasid koos läbi suuri ja keerukaid olukordi,
Bestseller "Da Vinci kood" osutus Brownile võimsaks läbimurdeks tippkirjanike sekka ja üheks läbi aegade müüduimaks raamatuks maailmas (üle 60 miljoni eksemplari, 2006. a seisuga). See pole ka imeks pandav, sest romaan rabab lugejaid huvitava ideega - Jeesus Kristus oli abielus Maarja Magdaleenaga ning tema järglaste vereliin ("Püha Graal") on kandunud salaühingu Siioni Prioraat toel edasi tänapäevani. Raamatut ma kahjuks lugenud ei ole, aga õnnestus vaadata koolis antud raamatul põhinevat filmi, mille nimeks on samuti "Da Vinci kood". Tegemist on 2006. aastal loodud filmiga, mis põhineb samanimelisel raamatul. Kuigi film oli masside hulgas edukas, siis paljude kriitikute sõnul oli see film 2006. aasta suurim pettumus. Film erinevat raamatust päris palju, kuna paljud kohad oli välja jäetud ja palju kohti oli muudetud. Tom Hanks kehastas filmis professor Langdoni rolli. Ta mängis oma rolli hästi, aga mitte nii hästi nagu enda varasemates filmides
asus metsa taga. Arvan, et tegelikult see lause tähendas palju enamat, nimelt seda, et Villul polnud väiksena võimalik Peipsit vaatama minna, sest nad elasid kitsikuses. Vanemana võis see peamiselt iseloomustada tema enda elu. Nimelt, oli Villule esmakordsest kohtumisest alates olnud sümpaatne mõisas elav Helene, kes oli aga Hugo mõrsja. Samuti oli Villul suureks takistuseks enda edasiarendamisel tema koht ühiskonnas, nimelt oli ta ju olnud vaid lihtne talupoeg. 2. Miks on raamatul naiiv-utopistlik idülliline lõpp? Kas see vastas tegelikkusele? Raamatul on naiiv-utopistlik idülliline lõpp, sest selline oli arvatavasti raamatu kirjutamise ajal Juhan Liivi nn. unistus et mõisahärrad oleksid suhtunud talupoegadesse inimlikumalt. Selline lõpp aga ei vastanud tegelikkusele, sest mõisas elavad aadlikud olid enamasti omakasupüüdlikud ja kui ka keegi oleks talupoegadesse nii suhtunud, nagu Hugo,
Raamatu ajalugu ulatub juba väga vanadesse aegadesse. Umbes 3500 aastat eKr olid olemas juba algsed raamatud kiilkirjaga savitahvlid. Raamat on kogu oma ajaloo jooksul omanud väga tähtsat rolli. Seda kasutatakse info säilitamiseks, edastamiseks ja taaskasutamiseks. Vanasti saadi oma põhilised teadmised raamatust, sest puudusid muud infoallikad. Väikeseid lapsi õpetati koolides lugema raamatute abil. Tähtis rolli oli ka raamatul kui meelelahutajal, sest puudusid tänapäevale iseloomulikud tehnika ja meelelahutus. Ka tänapäeval on raamat ühiskonnas tähtsal kohal. Raamat aitab laiendada sõnavara ja parandada lugemisoskust. Tänu raamatule on suudetud säilitada igasuguseid tarkuseid ja muud informatsiooni, mis muidu oleks võinud kaotsi minna või lihtsalt ära ununeda. Nii palju kui on erinevaid inimesi on ka erinevaid raamatuid. Inimeste vajadused ja
sellise ajastu kohta. Need annavad raamatule õige ,,maitse". Mulle meeldis samuti väljamõeldud saatetekst, kuna see pani mind algul kahtlema, kelle raamat see siis tegelikult on. Mulle ei meeldinud aga kuidas teos lõppes kurvalt. Mulle ei meeldinud raamatus enneaegsed surmad nii Annabeli kui ka Lolita surm. Lolita oleks siiski võinud ellu jääda, kuid kui Annabel poleks surnud poleks raamatul ka mõtet. Väidetavalt oli just jutustaja suhe Annabeliga andnud tõuke pedofiilale. Humbert Humbert Peategelane oli tagasihoidlik ning ta polnud agressiivne pedofiil. Raamatu alguseski on kirjeldatud, kuidas ta istus pargipingil ning kõigest jälgis noori tüdrukuid mängimas. Kunagi ei teinud neidudele liiga ning elas ennast välja seksuaalselt prostituutide peal. H. H
detsembril 2019. Peaosades mängisid Abigail Sheppard(Pipi Pikksukk), Atte Kilpinen(Tommi), Valeria Quintana(Annika), Johan Pakkanen(Kapten Eefraim Pikksukk). Balleti koreogaafia autoriks on Pär Isberg ning muusika on komponeerinud Stefan Nilsson ja Georg Riedel. Minu jaoks oli balleti üldmeeleolu lustlik ning värvikas, oli palju kohti mis ajasid naerma. Samas oli see ka väga maagiline nagu muinasjutus. Ballett koosneb kahest Pipi raamatust. Esimene vaatus põhineb esimesel Pipi raamatul, mis võtab aset väikses Rootsi linnakeses Segasumma suvilas. Esimeses vaatuses nägin ma kõige tuttavamaid stseene Pipi teleseriaalist: pannkoogid ja põranda küürimine Tommi ja Annikaga, röövlite sissetung Segasumma suvilasse, teepeod toredate daamidega ja Pipi katse kooli minna. Väga tore oli üle pika aja neid stseene uuesti kogeda. Teine vaatus põhineb raamatul „Pipi Pikksukk Lõunamerel“, kus lapsed reisivad Pipi isa juurde Lõunamere saarele. Teel
olemas. Näiteks peategelane Heidi jääb 15. aastaselt rasedaks, ka reaalses elus on sellises vanuses noori tüdrukuid, kes jäävad rasedaks ja sünnitavad. Või siis, kellel meist ei oleks probleeme vanematega või kellel meist ei ole olnud purunenud südant? See kõik on tegelikult ju ka reaalsuses olemas ning just see teeb raamatu lugemise huvitavaks. Raamatu sisu saab võrrelda meid ümbritsevatse probleemidega ja eluga. Esimest korda lugedes ei saanud ma aru, miks on raamatul selline pealkiri. Kuna alles poole raamatu juures, kirjutab autor esimest korda medaljonist, mille Tanel Heidile sünnipäevaks kinkis. Peaaegu teose lõpus tuleb välja, aga selle medaljoni täpne tähendus. Kuid see ei häirinud raamatu lugemist, ma pigem arvan, et see muutis just põnevamaks selle teose. Minu arvates ongi raamatu puhul oluline luua põnevus, et oleks huvitav lugeda. Olen lugenud palju selliseid teoseid, mille alguses juba saab aru miks teosel on selline pealkiri
õieti või siis ei oska seda lugeda. 6. Kas ja kui, siis mida näeb autor lahendusena teoses esinevatele probleemidele? Põhjenda 3-4 lausega. Alkoholilembuse kohta ta lahendusi pole välja toonud. Ausalt öeldes ei leidnud mina, et ta oleks üldse millelegi lahendust otsinud. Lahendus oleks võib-olla see, et ta ise vinguks veidi vähem ja muudaks ennast kõigepealt. Maailma muutmiseks peab ju ikkagi alustama esialgu endast. 7. Miks on raamatul selline pealkiri? Miks sellised alapealkirjad? Kas ka tänapäeval oleks sellise pealkirjaga raamatul lugejaid ja kõlapinda? Põhjenda kokku vähemalt 10 lausega. Raamat räägib sellest, kuidas tegelased ihaldavad midagi nii väga, et muid eesmärke nad saavutada ei tahagi. Olles enda eesmärkidest ja ihadest täielikult pimestatud võibki öelda, et nad on mingi teatud asja narrid. Mina arvan, et tänapäeval võib see raamat olla vähem kuulus kui varem, sest inimestel
eliitkoolis. Rassil on paar unistust. Ta unistab perest ja armastusest. Aga söögiraha nimel hakkab ta müüma narkootikume. Ent ta satub olukorda, mida ta ise ei suuda kontrollida. Arest on ainuke asi, mis võib tema elu päästa. Osades: Rass-Rasmus Kaljujärv Aivo-Märt Avandi mafiooso-Jaan Rekkor Rassi isa-Lembit Ulfasak Marilyn Jurman-Säde Mõssa-Margus Prangel Olari-Tambet Tuisk Renita-Hele Kõre Janar-Johannes Naan Hanna-Doris Tislar Film põhineb raamatul ,,Mina olin siin". Mulle endile väga ei meeldinud see film. Seal oli liiga palju vägivalda minu jaoks. Kindlasti on see eesti filmi kohta väga hästi tehtud. Osa filmist oli hea, aga väga suur osa filmist oli liiga jõhker. Ma arvan, et see film on pigem täiskasvanutele kui noortele. Kristel Luik 8b
Operaator: Mait Mäekivi Heliloojad: Jimi Tenor, Rainer Jancis Kunstnik: Jaagup Roomet Kostüümikunstnik: Anu Lensment Heli: Olger Bernadt, Horret Kuus Monteerija: Joona Louhivuori Tootjad: Amrion Productions, Helsinki-filmi Oy Osades: Rass-Rasmus Kaljujärv Aivo-Märt Avandi mafiooso-Jaan Rekkor Rassi isa-Lembit Ulfasak Marilyn Jurman-Säde Mõssa-Margus Prangel Olari-Tambet Tuisk Renita-Hele Kõre Janar-Johannes Naan Hanna-Doris Tislar Film põhineb raamatul ,,Mina olin siin". Rassil, 17- aastasel Eesti äärelinnas üksi elaval eliitkooli õpilasel on paar unistust. Unistus Perest ja Armastusest ja...ent söögiraha nimel nõustub ta müüma narkot ja see tõmbab ta sündmustesse, mida Rass ei suuda enam kontrollida.Arest on võib-olla tema ainus võimalus elule, millest ta salaja unistab. Minule see film meeldis, see oli õpetlik ja kohati jõhker, aga arvan ,et see ei õpetaks midagi ,kui poleks jõhker.
· Ann ei suutnud uskuda, et ta ema oli talle kõik need aastad valetanud · Anni ema teadis koguaeg, kus Ann on · Sõnavara vahepeal ropp aga mitte koguaeg · Tsitaat Villem ütles Annile : "Miks sa arvad ,et on liiga hilja? Hilja on siis, kui suu mulda täis. Ja kas sa arvad, et ilma selle hullumajata siin oleksid sa üldse hakanud mõtlema nii nagu praegu? Juhuseid pole olemas. Maailm on väga loogiline paik." Hinnang · Raamat algas huvitavalt ja raamatul oli õnnelik lõpp · Soovitame seda raamatut lugeda noortel Raamat TÄNAME TÄHELEPANU EEST!
Tegemist on pehmekaanelise liimköitega ning on näha, et raamatu kaas hakkab liimist lahti tulema. Kattematerjal puudub, selg kinnine ning valts nähtamatu. Raamat pole kiletatud, kuid kaante hea olukorra säilitamiseks võiks seda teha. Hea on see, et raamat on õiges püstasendis ning fikseeritud tugede vahel. 3. T. Arro, H. Joonuks, H. Kaal... jt. Matkatarkuste taskuraamat. (1978). Tallinn: Eesti Raamat. Raamat on A6 formaadis. Raamat on vana ning on näha veekahjustusi. Raamatul on lahtine kumerselg ja valts on nähtamatu. Samuti on õmmeldud sisublokk, mis hakkab koost lagunema. Raamatu lehed on üsna heas olukorras, mõni üksik lehenurk on murtud. Raamatu kattematerjal võiks olla ühelt poolt pressitud puuvill. Kuna raamatus olevad õpetused on tänapäeva arenenud võimaluste tõttu vananenud, siis pole ehk ratsionaalne seda raamatut parandama hakata. Samas on antud raamat ikkagi kasulik ka ning võib kasutada nii kaua kuniks seda veel on. 4. Rumans, P
''Kaklusklubi'' - uni või tegelikkus ? Sten Kangilaski 3. aprill 2011 ''Kaklusklubi'' on 1999. aasta USA film, mis põhineb Chuck Palahniuk'i samanimelisel raamatul. Film on vürtsitatud ebaloogilisuse ning totaalse ajuvabadusega, mis tundub alguses keeruline mõista. Film algab püssitoruga peategelase hammaste vahel, mis tundub väga ebaloogiline ning peagi keritakse aega tükk maad tagasi. Terve film on ajalises mõttes üks suur sasipundar. Nii vaatajal kui ka peategelasel on väga raske aru saada, millal antud tegevus aset leiab. Film pendeldab pidevalt oleviku ja mineviku vahel ning mõne koha peal on üpriski keeruline mõista, kas film näitab olevikku või minevikku. Filmi tugevalt psühholoogiline sisu võib jääda alguses arusaamatuks, film tundub täiesti ajuvaba, kuid tasapisi hakkab vaataja filmi sisust aru saama. Film on üles ehitatud peategelase mõtetele ning kujutelmadele. Peategelane elab päevast päeva oma haledas elus, midagi sa...
saada musketäriks. D'Artagnan pole üks kolmest musketärist, kellele viitab pealkiri. Need on tema sõbrad Athos, Porthos ja Aramis. Kuulsaks on saanud nende deviis "Üks kõigi ja kõik ühe eest." "Kolm musketäri" avaldati esmakordselt seeriatena 1844. aastal ajakirjas Le Siècle. Dumas väitis, et romaan põhineb käsikirjadel, mis ta oli leidnud Rahvusraamatukogust (Bibliothèque Nationale). Hiljem on leidnud kinnitust, et Dumas' romaan põhineb raamatul "Monsieur d'Artagnani mälestused" (Mémoires de Monsieur d'Artagnan), autoriks Gatien de Courtilz de Sandras (Köln, 1700), mille väidetavaks aluseks on Charles de Batz-Castelmore'i, Artagnani krahvi mälestused. Raamatu tegevustik leiab aset Louis XIII valitsemisajal aastail 1625 1628, kuid käsitleb igale ajastule olulisi teemasid, nagu au, sõprus, kuulsus ja võimuvõitlus, ja on tõeliselt põnev lugemine kõigile alates teismeeast. Põgenenud oma eluprobleemide eest musketärikuue
Palju tuli loota kujutlusvõimele, et ette kujutada, kuidas tegelased omavahel rääkisid ja millise tooniga. Tuli hoopis rohkem keskenduda, et järjel püsida. Huvitav oli jälgida Hamleti kui isiksuse arengut läbi raamatu. Ta oli väga kaval, julge ning teda peeti ka hulluks. Kahjuks maksis liigne julgus talle lõpus kätte, kuna ta ei kontrollinud Laertesi mõõka üle, ning sai mürgise mõõgaga haavata ja suri seetõttu. Mulle meeldis, et raamatul oli pigem positiivne lõpp. Hamlet sai oma kättemaksuiha rahuldatud ning ka endale uue pärija valida. Kuigi paljud pidid surema, oli Taanil uut kuningat vaja. Kuningas, kes mõrvab , et troonile pääseda, ja võtab mõrvatu naise ka veel peale kauba, ei ole õige kuningas. Kokkuvõttes oli „Hamlet“ väga huvitav lugemine ning julgen seda kõigile soovitada. 11. klass
• Johannes, 1754—1757 • Sofia, 1757—1830 Tema poeg Carl Linné noorem sai samuti botaanikuks ja kõrgkooli õppejõuks, aga ta suri lastetuna ja sellepärast on Linné sugu meesliinis välja surnud. "Systema Naturae" Aastal 1735 ilmus Hollandis tema teose "Systema Naturae" esimene trükk, mis pani aluse nüüdisaegsele elusorganismide süstemaatikale ja taksonoomiale. Esimeses trükis oli raamatul vaid 11 lehekülge. 1758. aastal ilmunud 10. trükis oli kirjeldatud juba umbes 4400 loomaliiki ja 7700 taimeliiki. Seal olid varasemad paljusõnalised nimetused asendatud kahesõnaliste, binaarsete liiginimetustega. Linné oli esimene, kes kirjeldas inimest kui liiki. Inimese kui Homo sapiensi pani ta oma süsteemi esikloomaliste alla. Inimese kirjeldamisega samal viisil, nagu kirjeldatakse loomi ja taimi, aitas ta kaasa inimese päritolu väljaselgitamisele
Olles ise noor ei saanud ma raamatust erilisi teadmisi juurde. Kuid üks oluline teadmne seisnes selles, et pannes end Anni olukorda, mõtlesin tihti, kuidas oleksin ise sellistes olukordades käitunud ning õppisin seeläbi ennast paremini tundma. Raamat oli kirjutatud mina-stiilis ja üsna vabas keeles. Kindlasti oli see väga kaasahharav, sest tundsin tihti end Annina ja tahtsin tema Aile Anderson 8.B probleeme lahendada. Arvan, et raamatul on väga hea võime lugejat kaasa mõtlema panna. ,,Kuidas elad, Ann?" sobib kindlasti kaasa mõtlevale ja inimestest huvituvatele noortele. See aitab näha positiivseid asju, mida kipume unustama. Õnnelik lõpp annab ka lootust ja jõudu oma eesmärkide nimel võidelda.
· Pani aluse roosikrantsile ehk palvehelmetele (kasutatakse palvete loendamiseks) · 1206. aastal asutas ta nunnakloostri, 1214. aastal Toulouse´is kerjusmunkade ordu. · Dominikaanide hüüdnimi "Issanda koerad" · Suri 6. augustil 1221 Bolognas Kuulutati pühakuks 3. juulil 1234 Dominikaani mungad rajasid ka Eestisse oma kloostri juba 1246. aastal astronoomide kaitsepühak atribuutideks on liilia, musta-valge kirju koer, tõrvik suus, vahel ka käpp raamatul, mille kohal seitsmeharuline täht. pühakupäeva on 8. august. KUJUTAMINE KUJUTAVAS KUNSTIS Dominicusest on tehtud teoseid kõige rohkem 400 aasta jooksul kõrggootikast barokini välja (13. saj -17. saj.) Keskaegses kujutavas kunstis on Püha Dominicust kujutatud sageli tõrvikuga koera saatel. Paljudel piltidel on ta üksi ja tal on seljas oma mungarüü. Mõnikord on käes ka piibel ja tihti ta kas palvetab või kuulutab jumalasõna
26. novembril ,,Plekktrummi" saade raamides toimus intervjuu eesti kirjandus- ja keeleteadlasega Tiit Hennostega. Teise laua serva taga istus Joonas Hellerma - teleajakirjanik ning tele- ja filmikriitik. Peamiseks arutamis-objektiks sai ,,Romaanide võistlus", noorte kirjanikkude jaoks korraldatut konkurss, mille züriina ja sponseerijana esines Eesti Kirjanike Liit. Teema arendamises, puutusid vestluskaaslased kaks huvitavaid teemasid : milliseks peab olema hea romaan, ja kas võib, infotehnoloogiate ja meedia maailmas, kirjandus oma tähenduse tase tagastada? Saate oli transleeritud õhtul ETV kanalis. Juhilist positsiooni rääkimisel võttis külaline, pannes intervjueerijat tunda ennast loengus istuvates õppilaseks. Tiit Hennoste oli ebarahul tänapäevase toiminguga kirjanduse elus. Nagu ta ütles romaanid kaotasid oma originaalsust, kõik hakkasid kopeerima teineteist. Iga järgmine halvem kui endine. Lugedes 10 romaani võib tunda nagu 10 ko...
.................................................................................................2 Analüüs.................................................................................................3 Kokkuvõte.............................................................................................4 . Kasutatud kirjandus..................................................................................5 Filmist Film põhineb Sass Henno raamatul "Mina olin siin.Esimene arrest".Filmi peategelaseks on 17 a. Tallinna äärelinnas elav Rass kes käib eliitkoolis.Rassi ema on surnud ja isaga ei ole ta läbisaamine kõige parem.Rass elab oma tüdruksõbra Sädega.Rass unistab armastusest ja perest.Ent söögiraha nimel on ta nõus müüma narkootikume ja see tee viib ta paljudesse sekeldustesse mida ta enam ei suuda kontrollida.Arest võib olla tema ainus lootus elule millest ta salaja unistab
Ta on õppinud Silla koolis, Tallinna õhtukoolides ning 1938.aastal asus õppima Pallase kunstikooli Tartus, selle lõpetas aastal 1943. Aastast 1945 oli ta Eesti Kunstnike Liidu liige ning aastast 2002 auliige. On olnud õppejõud Eesti Riiklikus Kunstiinstituudis ( 1947-1988), 1969.aastast maalikunsti professor ja 1993 aastast kuni surmani emeriitprofessor. Aastal 1999 autasustati teda Valgetähe III klassi teenetemärgiga. Aastal 2002 valmis Rein Raamatul temast portreefilm ,,Valdemar Väli". Väli sai tuntuks eelkõige oma portree- ja maastikumaalidega. V. Väli kujundas ise oma hauakivi. Valdemar Väli suri 17.märtsil 2007 aastal Tallinnas. Kuid on maetud Kullamaale, kust kunstik on pärit. Looming Esimest korda demonstreeriti tema töid aastal 1942 Tartu sügisnäitusel. Tema varase loomingu peamisteks saavutusteks on portreemaalid.
Forselius Harju-Madise ja Risti rootslase pastori poeg. Kuna talupoegade õpetamine kulges väga vaevaliselt ja polnud väga heal tasemel õpetajaid, siis hakkaski ta 1684 aastal õpetajaid välja koolitama. Samal aastal avati Tartu lähedal Forseliuse seminar Stahl kirjutas jutlusekogu nn. käsi-ja koduraamatu. Tema raamatul oli laialdane levik ja kogus tuntust. Tegi ka eesti keele grammatika aga surus sellele peale saksa reeglistikku. Maapäev Balti rüütelkondade kõrgeim esinduskogu Academia Gustaviana oli ametlik Tartu Ülikooli algne nimi. Gustav II Adolf Rootsi kuningas, kes ei tunnustanud Liivimaa rüütelkonda ega sõlminud mingeid kokkuleppeid nende vahel Maariik ehk landesstaat oli E. Ja L. Aadlike omavalitsus Reduktsioon endiste riigimaade osaline tagasivõtmine
Eno Raud ,,Sipsik"(1962) Teoste analüüsil lähtepunktiks: - zanr - süzee - tegelased - põhiteema, põhisõnumid - olustik (nt realistlik / fantastiline; milline konkreetne ajastu) - jutustaja. Mis lastele võiks meeldida? Mis võib jääda kaugeks? Kuidas hindad eakohasust? Illustratsioonid ja kujundus. Kuidas toetavad autori teksti? Kas pilt jutustab lisaks mingit oma lugu? Kas pakub lisadimensioone? Kui teksti ja piltide autor on sama inimene (nn autoriraamat), siis kuidas sel juhul tekst ja pilt suhestuvad? -zanr: Lastekirjandus, muinasjutt -Süzee: Sipsik on riidest nukk, kelle Mart õmbles oma õele Anule sünnipäevaks. Esmapilgul oli Sipsik päris tavaline mänguasi, kuni ühel päeval hakkas ta rääkima. Sellest hetkest alates olid Anu ja Sipsik lahutamatud. Kui peamiselt on jutukestes just Anu see, kes seletab Sipsikule "elutõdesid", n-ö kasvatab teda, siis viimane peatükk toob muutuse. Sipsik tabab end mõttelt, et kui Anu suuremaks sirgub, e...
Tiiu Piibur sündinud 14.01.1967. a. Tiiu Piibur sündis Mulgimaal, Viljandi linnas, õpinguid jätkas Läänemaal. Kunstihariduse omandas Tartu kujutava kunsti kaugõppe koolis,mis asus Vallikraavi tänaval, endine Pallas. Olulisemaks peab ta kunsti omandamist elust enesest, kust on pärit Tiiu inspiratsioon ja looming üldse. Tema kunsti võib pidada meeleliseks. Iga kunstiteosega annab ta edasi positiivseid emotsioone. Tööd on ainult positiivses seisundis loodud - läbi armastuse energia. Ta armastab maalida loodust, kuna loodus on isetuim planeedil Maa. Enda maalimaterjali ammutab Tiiu loodust vaadeldes. Nagu loodus, nõnda ka tema maalid aitavad inimest looduse rütmiga puhastada, sel juhul kui selleks soovi on. Ta on kogunud iga maali tarvis personaalselt loodu materiali, iga maal on omaette lugu ja personaalselt erinevad. Vaadeldes maale, tunneme...
Carmen Prosper Merimee Teos räägib noorest mustlannast, kes oli oma välimuselt palju kenam kui kõik teised tema rahvusest. Ta oli neiu, kes rabas enamikku noormehi ja pani neid endasse armuma esimesest silmapilgust. Carmen oli oma iseloomult väga kaval ning salapärane. Ta oli valmis inimesi petma, isegi röövima ja tegeles ka salakaubandusega. Ta suutis oma hea väljanägemisega saavutada kõike, mida vaid soovis. Nii nagu kõik teisedki, armus temasse ka don Jose. Jose soovis nii väga Carmeniga ühist õnne saavutada, et oli valmis selle nimel isegi röövima ja tapma. Kuid ta ei saanud Carmenit endale ning see kaotus viis ta Carmeni mõrvale. Ta sattus vanglasse, kuhu tuli teda külastama Merimee ning jutustas talle oma loo saatanast Carmenist. ,,Carmenis" anti ka ülevaade Hispaania mustlaste kommetest, iseloomust ja keelest. Mulle meeldis raamatu sis...
1. Miks on raamatul just selline pealkiri? Sest lugu räägib Sirius Blackist, kes põgenes vanglast, kuid ta oli seal ilma põhjusetta ja ta on ka Harry ristiisa 2. Miks elavad õpilased õppeaasta alguses pidevas hirmus?Sest nendeteada suur kurjategija on vabaduses 3. Mis on kõige hullem karistus, mis võib kurjategijale osaks langeda?Dementori suudlus 4. Kes või mis on dementor?Azkabani vangivalvur 5. Mis olid kelmikaart ja mantel ning kuidas nad Harryt aitasid?kaart, millel on kujutatud Sigatüüka kooli ja Siganurme küla. Kaart sisaldab lisaks tavalisele kooli ja küla plaanile ka kõiki kooli territooriumil olevaid salakäike. Kaardi teeb aga eriliseks see, et kaardil on näha, kus keegi parasjagu liigub.Tänu sellele kaardile õnnestub Harryl mitmel korral vältida soovimatute isikutega kokkupõrkamist ja saab teada Sigatüükas asuvatest salakäikudest.Mantel tegi isiku nähtamatuks, kes seal all on, Harry kasutas seda mantlit luureretkedel info han...
nägi hotelli vastastiivas meest, kes oli pannud endale kleidi selga ja kõpskingad jalga. See seik ajab mind siiani muigama. Kuid mõni Holdeni valik tegi ka meele kurvaks, eriti see, kus ta valis oma unistuste asemel Phoebe heaolu. ,,Kuristik rukkis" oli õnneliku lõpuga, just selline, nagu kõik inimesed loodaksid. Raamatut lugedes üritasin minagi ennast Holdeni asemele panna ja mõelda, mida mina tema asemel oleksin teinud. Kuid nagu me teame, siis on ka igal raamatul oma kindel tagamõte. Arvan, et selle raamatuga tahtis autor öelda, et noored peavad ise midagi korda saatma, riske võtma ja hiljem oma vigadest õppima. Autor tõi selgelt välja, et teatud perioodol noored mässavad ja üritavad endale elus kohta leida ning kui sul pole tõelisi sõpru, kellega rääkida, on sul olemas pere, kellega oma muret jagada. Antud raamatut soovitaksin teistele minuealistele ja loeksin heameelega ka muid sarnaseid teoseid.
Linateos vs film Nagu igalasjal on ka raamatul ja linateosel head ning halvad küljed. Lugedes raamatuid arendame oma lugemiskiirust, mõtlemiskiirust ning informatsiooni protsessimise kiirust ja sõnavara, filmide vaatamine on aga mugav ja kiire meelelahutus viis. Filmis on edasi antud olulisemad sündmused raamatust, olulisemad võitlused, tõelise sõpruse hetked, hetked mil näidatakse, et perel on suur tähtsus kuid raamatus kirjeldatakse ka tegelaste
Kümme väikest neegrit Autor: Agatha Christie Salapärane U. N. Owen kutsus Neegrisaarele oma majja kümme pealtnäha üksteist mitte tundvat külalist.. Inimesed kes saarele kutsuti olid: Anthony James Marston, Mrs. Ethel Rogers, kindral John Gordon MacArthur, Thomas Rogers, Emily Caroline Brent, dr. Edward James Armstrong, William Henry Blore, Philip Lombard, Vera Elizabeth Claythorne, kohtunik Lawrence John Wargrave, Sir Thomas Legge, inspektor Maine, Fred Narracott. Peagi algavad salapärased mõrvad, mis meenutavad kahtlaselt tuntud laulusalmi ridu. Kuid raamatus ei ole esi algu see aimatav, sest ainus kes selle lauluga oli seotud oli Ethel Rogers tema üks tutavatest oli kirjutanud laulule viisi. Esimene lämbub lauas, ta tõmbab endale banaani sektori omale kurku ja lämbub. Teine surm toimus algselt kui põhjuseta kuna läks lihtsalt magama ja hommikul enam ei ärganud. Teistel tekkis hirm ning nad soovisid saarelt lahk...
Jõudsin korraga lugeda vaid mõned leheküljed, kuid kuna need olid väga igavad, pidin ennast tohutult sundima, et raamatut käest ei paneks. Mida tekst edasi, seda põnevamaks muutus. Samas valmistasid raskusi mulle ka kõik need vene nimed, mis kippusid segi minema. Veel üks huvitav fakt, millele ma kohe lugemise käigus üldse tähelepanu ei pööranud, kuid kui pärast analüüsima hakkasin, sähvatas mu meeltes number seitse. Alustades sellest, et raamatul oli seitse suurt peatükki, kell oli seitsme paiku, kui Raskolnikov kuritegu sooritama läks ning pärast n.ö taassündi sunnitööl, oli tal jäänud rügada veel 7 aastat. Ma arvan, et korduvad numbrid ei ole juhuslikud ning sellisel kirjanikul, nagu on Dostojevski, on neil kindlasti mingi tähendus või tagamõte. Kuna tegemist on ürpis kuulsa teosega, leian, et kõik võiksid raamatu läbi lugeda. Siiski kardan, et palju on inimesi, keda romaan kohe üldse ei paelu.
Annab vaid hetkelise rahulolu ja teadmise, millised püksid olid eelmisel päeval jalas Paris Hiltonil või millise kuulsuse koer pissis murule. Kuid on ka palju neid inimesi, kes lisaks kollasele ajakirjandusele ja silme eest kirjuks võtvatele veebilehtedele valivad ka lugemiseks vanu koltunud paberilehtedega raamatuid. Just selliseid, mida nina juurde tõstes tunned trükipressiga jäädvustatud tähtede hõngu ning mida puudutades mõistad, mis vahe on arvutiekraanil ja raamatul. Lugemis ja kirjutamisoskus on üldse kaks kõige tähtsamat tegevust, mida inimene kunagi on välja mõelnud. See on parim võimalus inimestega suhtlemiseks. Mina olen uudishimulik inimene, alati loen ma huvitavaid uudiseid ajalehest. Loen sellest, mis koolis on juhtunud või milliseid uusi asju on leiutatud. Lugedes saab niivõrd palju teada, mida ma isegi ette ei oska kujutada. Inglise filosoof Francis Bacon on kunagi ütelnud: ,,Mõnda raamatut tuleb maitsta, mõni
ebaõnnestumised ja eksimused. Lõpuks jõuab peategelane arusaamani, et elu korda seadmiseks peab ta alustama iseendast. Niisiis võtab ta ennast kokku ja hakkab varasemast rohkem pingutama nii kodus kui ka koolis. Filmivõtted toimusid peamiselt Tallinnas, sealhulgas Lasnamäel, vanalinnas, Tallinna 21. Koolis, teatris NO99 ja Laulasmaal. Võrreldes raamatuga jätab film üsna pealiskaudse kokkuvõtte mulje, kuid raamatul põhineva filmi puhul on see tavaline. Eks see ole ka seetõttu, et kirjanduses on autoril võimalik mõjutada lugejat sõnadega. Lahti annab kirjutada kõik - tegelaste mõtted, tunded, põhjalik tegevuspaik ning emotsioon. Filmikunstis aga see nii lihtne pole. Näitlejad peavad suutma edasi anda kõik selle, mida autor raamatus. Usun, et poleks ma varasemalt lugenud läbi raamatud, oleks see film jätnud mulle üsna kustumatu mulje. Ülesehituselt on tegu meisterklassiga
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
