Tänapäeva Eesti kiitus ja laitus Ei ole olemas täiuslikku riiki, kus kõike leidub, mida ihaldatakse ning puudub see, millest heaga eemale hoitakse. Igal riigil on oma nägu, positiivsed ja negatiivsed jooned ja omadused. Riigi olemus muudab ka sealset rahvast, sest inimest mõjutab eelkõige siiski keskkond, mis teda ümbritseb. Eesti kui tugev demokraatlik riik, on sobivaks elupaigaks mitmete omaduste poolest, aga meie kodumaale on ka omad etteheited.
Tänapäeva Eesti kiitus ja laitus Ei ole olemas täiuslikku riiki, kus kõike leidub, mida ihaldatakse ning puudub see, millest heaga eemale hoitakse. Igal riigil on oma nägu, positiivsed ja negatiivsed jooned ja omadused. Riigi olemus muudab ka sealset rahvast, sest inimest mõjutab eelkõige siiski keskkond, mis teda ümbritseb. Eesti kui tugev demokraatlik riik, on sobivaks elupaigaks mitmete omaduste poolest, aga meie kodumaale on ka omad etteheited.
Inimeste motiveerimine ja tunnustamine. Tööalane käitumine Töötajakeskne juhtimine keskendub töötaja tööalasele käitumisele ja püüab läbi individuaalse lähenemise tõsta töötulemuslikkust. Tööalast käitumist (sooritust) defineerides, tuleb eristada tegevust (käitumist) ja tulemust. Käitumuslik aspekt on seotud vahetu tegevusega tööprotsessis. Mitte iga käitumist ei saa seostada sooritusega, olulised on vaid need käitumised, mis on seotud organisatsiooni eesmärkidega. Sooritus on see, milleks on inimene organisatsiooni palgatud ja mida ta peab tegema hästi. Sooritust ei määratleta tegevuste kaudu, vaid hinnangu, mõõtmise ja otsustusprotsesside kaudu. Vaid mõõdetavad tegevused moodustavad soorituse. Tulemuste aspekt on seotud käitumise tagajärgedega Tööalase tegevuse tulemus sõltub tihti käitumuslike tegurite kõrval ka teistest teguritest Juhtimise tõhusus Juhtimisel keskendutakse ühelt poolt lõpptulemustele ning teiselt poolt tööks soo...
Kiitus mõjub siis loovalt ja motiveerivalt, kui (Steiger 1997: 51): · väärtustatakse tõelisi saavutusi ja pingutusi; · kiitus on sobiv ja õiglane; · kiitus põhineb selgetel ja kaastöötajatele arusaadavatel objektiivsetel tunnustel; · kiitust jagatakse mitte liiga sageli ja eelkõige mitte rutiinselt; · kiidetakse isiklikult ja inimlikus vormis, premeerides eriliselt juhtudel näiteks lisatasu või vaba päevaga. Üldistatud laitus mõjub nagu ,,tupik": demotiveerivalt ja mõnikord koguni laostavalt, kuid õigesti tehtud laitus võib mõjuda ka tunnustavalt. Laitus on siis kohane ja loov, kui ta ( Steiger 1997: 52-53): · on põhjendatud ja teda põhjendatakse; · tabab ainult õigeid isikuid ja ainult neid; · sobib olukorraga; · on avaldatud rahulikult, mitte afektiseisundis või vihaga; · järgneb kohe, aga mitte ,,kuuülevaatena"; · järgib laidetava ja laitja isiklikku omapära;
Eetika on teadus moraalist. Eetika on filosoofia haru, mis tegeleb küsimusega, kuidas me peaksime elama. Eetika tuleneb kreeka keelsest sõnast ethos, mis tähendas asupaika, inimeste elamut. Sõna moraal tuleneb ladina keelest morales, mis tähendab kõlbeline. Vanade kreeklaste moraali iseärasused tulenesid nende ajalookogemusest. Maine elu oli tõeline elu ja vääris elamist. Kreeklased ei muretsenud eriti hauataguse elu pärast. Teine iseärasus väljendus püüdes olla riigile kasulik. Kolmas iseärasus: Mõistus täpsustab käitumise motiivid ja mõjutades tahet kujundab kasulikud harjumused. Sokrates (469-399 eKr) hindas kõige enam inimeses mõistust, mehisust ja tasakaalukust. Sokratese eetika oli elurõõmus. Elu eesmärgiks on õnn. Naudingud on selleks, et õnnelikult elada. Mõistus peab valitsema tundeid. Platon (428-348 eKr) arendas edasi Sokratese ideid. Platoni järgi peab inimene arendama vaimseid võimeid. Kui inimesel...
Eetika on teadus moraalist. Eetika on filosoofia haru, mis tegeleb küsimusega, kuidas me peaksime elama. Eetika tuleneb kreeka keelsest sõnast ethos, mis tähendas asupaika, inimeste elamut. Sõna moraal tuleneb ladina keelest morales, mis tähendab kõlbeline. Vanade kreeklaste moraali iseärasused tulenesid nende ajalookogemusest. Maine elu oli tõeline elu ja vääris elamist. Kreeklased ei muretsenud eriti hauataguse elu pärast. Teine iseärasus väljendus püüdes olla riigile kasulik. Kolmas iseärasus: Mõistus täpsustab käitumise motiivid ja mõjutades tahet kujundab kasulikud harjumused. Sokrates (469-399 eKr) hindas kõige enam inimeses mõistust, mehisust ja tasakaalukust. Sokratese eetika oli elurõõmus. Elu eesmärgiks on õnn. Naudingud on selleks, et õnnelikult elada. Mõistus peab valitsema tundeid. Platon (428-348 eKr) arendas edasi Sokratese ideid. Platoni järgi peab inimene arendama vaimseid võimeid. Kui inimesel...
mõistlikud ning iseseisvust saadakse täpselt nii palju, kui lapsed suudavad vastutust võtta. See aitab kaasa nende emotsionaalsele küpsemisele ning kõrgema enesehinnangu kujunemisele. Samuti on tõhusus tingitud sellest, et vanemad on eeskujuks hoolimise ja enesekindluse osas. Kui lapsed jäljendavad neid, siis saadakse oskus reguleerida ja mõista oma tundeid. Samuti iseloomustab seda stiili lapse kiitmine, kui too on oma eesmärkide nimel vaeva näinud, pahanduse korral järgneb laitus, mis mõjub väga tõhusalt, kui see tuleb täiskasvanult, kes on hooliv ja usaldusväärne. Lisaks nõustuvad lapsed mõistliku kontrolliga suurema tõenäosusega, seega ei tohiks lapsed selle kasvastusstiili vastu olla. Arvatavasti ongi just autoriteetne kasvastusstiil kõige tõhusamaid, sest autoriteeti käe all kasvab lapsest kohusetundlik ja väärikas inimene, kes teab ja arvestab kõiki norme, käitub viisakalt ning kel pole alaväärsustunnet. Autoritaarne kasvastusstiil
· Tervis halvenes · Suri kodus Locarnos pärast 6ndat insulti Looming · Tihti XX kirjandusloost välja jäetud · vaatamata ideoloogiaskeptilisusele, siiski poliitilised teosed -vajadus kujundada oma seisukoht ja hoiak -ülekutse otsustada ja tegutseda · Remarque väärtustab -armastust -sõprust -tolerantsust Võtmeteosed: 1) Läänerindel muutuseta (1929) loomingu olulisim teos intelligentsilt kiitus, fasistidelt laitus Saksamal R. Teosed keelustati pealkiri ajalehest sai mõtte kirjutada see raamatu 2) ''Tagasitee'' · Omamoodi järg esikteostele · süveneb sõjavastane ja apoliitiline hoiak Kirjutanud veel: · lühijutte, näidendeid, lõpp-peatus, esseesid, kirjanduslikud tekstid Tegelased kui okaskrooni kandjad XX. Saj -sõda, traagiline saatus -põgenikud Läbivad motiivid: 1. kannatused, valu, haigused, surm, enesetapud 2
30.10.2012 Slide 1 Slide 3 Kohustuslik EETIKA kirjandus: Eetika: õiget ja väära avastamas. Sissejuhatus Louis P. Pojman ...
2. Mina -> Mina (meie endi põhimõtted, iseenda suhtes, kuidas mina suhtun endaga) 3. Mina -> Inimeseksolemise eesmärk (2. tingimus hästi täidetud, 1. samuti. Aga kuhu jõuda?) * Moraal tuleb ladina keelsest sõnast mors, mis tähendab kommet. * Religiooniga samuti tugevalt seotud. Normatiivsed vastandid Sanktsioonid Eetika Õige & väär Kiitus, laitus, reputatsioon (südametunnistus, mõistus). (maine). Religioon Õige & väär (patt), usulise Igavene tasu või karistus autoriteedi järgi. Seadus Seaduslik või ebaseaduslik. Seaduste kogu poolt määratud karistused. Etikett Sobiv & ebasobiv Ühiskondlik kiitus või
EETIKA KORDAMISKÜSIMUSTE VASTUSED: 1. Moraal on ühiskonnas kehtivate normide, tavade kogum. Moraal tegeleb selliste reeglite kindlakstegemisega, mis edendavad inimhüvet. Eetika on teadus/õpetus moraalist. Eetika objekt on moraalifilosoofia. Eetika uurimisobjektiks (ülesandeks) on põhjendada moraaliprintsiipe ja teooriaid. Eetika esitab ja kaalub argumente, miks peaks käituma nii ja mitte teisiti. 2. Moraalset toimimist iseloomustab ratsionaalsus ja õiglus, mis põhinevad moraaliprintsiipidel. Moraalne toimimine on toimimine (millegi tegemine või tegemata jätmine) teiste huvides (altruism). Moraalset toimimist iseloomustab kohustuslikkus, moraalinormide täitmist saab teistelt nõuda. 3. Teoreetiline eetika on arutlus printsiipide üle ja praktiline eetika on juhised, mida kasutatakse dilemmade lahendamisel. Deskriptiivne kirjeldab midagi, ei anna hinnangut, Normatiivne Annab hinnang...
inimest pikema aja kestel jälgida, kui tunneme ta iseloomu ja harrastusi. Samuti on oluline inimesele omaste sotsiaalsete karakteristikute nägemine, näiteks riietuse iseärasused, iseloomulikud kõneväljendid ja käitumismaneer, mis räägivad tema kuuluvusest ühte või teise sotsiaalsesse keskkonda, mõnikord ka elukutsest, elukohast jms. Meie poolt lausutud sõnades võib kõlada nii erutus ja rõõm kui ka palve, käsk, nõudmine, imestus, ähvardus, kahtlus, laitus, pilge, armastus. Peale sõnade loeme seda kõike välja miimikast ja zestidest (zest võib tähendada "palun istuge", "minge välja", "jätke mind rahule" jne.). See on juba ekspressioon laiemas tähenduses, käitumise ekspressioon, mida kasutatakse suhtlemises. Ekspressiooni emotsionaalne ja mõjutav külg on omavahel tihedalt seotud. A. Makarenko arvates peab iga pedagoog õppima hääleseadet, miimika valitsemist, et osata täpselt, sugereerivalt, käskivalt väljendada oma
mänguasja üle, kuid seda ei saa mingil juhul nimetada õnnelikkuseks. Esimesel eluaastal tekivad sisemised struktuurid on seega deformeerunud ja mõjuvad negatiivselt kogu edasisele arengule. 1.3 Teine ja kolmas eluaasta Teisel ja kolmandal eluaastal ilmneb seoses pidurdusega kommunikatiivse tegevuse arengus vastuvõtmatus täiskasvanute poolt antud tegevusmeetodite suhtes, ebaadekvaatne suhtumine täiskasvanute hinnangutesse - kiitus stimuleerib lapse tegevust vähesel määral, laitus aga ei muuda seda üldse. Seega ei diferentseeri laps negatiivset ja positiivset hinnangut peaaegu üldse,mis omakorda viib peetusele kõne ja esemelise tegevuse arengus. Kõne arengu peetus võib aga halbade asjaolude kokkulangemisel osaks saada lapsele, kes pole rinnast üldse või on vähe sellest toitunud, mistõttu tal teatud suuõõnelihased on juba ette määratud olema logopeedi tööpõld (Kagan 1994, 44). 1.4 Koolieelne iga
Oletame, et laps on valetanud, aga me ei suuda tõestada, et ta seda tegi. Näiteks söögilauas koos istudes juhime jutu inimestele, kes valetavad; räägime, kui häbiväärne ja kõlvatu on vale, ning vaatame terava pilguga pahandusetegijat. Kui ta on veel rikkumata, siis istub ta seal kui piinapingis ja kaotab igasuguse isu valskuse järele - aga vaikne, kasvatuslik side lapse ja vanema vahel muutub tugevamaks. Lisaks tummale laitusele on meie käsutuses ka suuline laitus. Lapse nägu särab, kui isa või ema kõnetab teda sõbralikul toonil, kui aga isa tõsine ja vali hääl käsib tal vaikida, lõpetab ta karjumise. Ja pole harvad juhud, kus väiksed lapsed võtavad kuulekalt pudeli, mille nad olid just eemale tõuganud, kui kästa neil juua teatud laitva tooniga. Nende väheste ja lühikeste katkendite eesmärk oli iseloomustada hoiakut, mis valitses tollases maailmapildis, aga ka tänapäeval. Nõrga lapse halvustamine ja tagakiusamine, samuti elavuse,
Kuressaare Ametikool Ettevõtluse õppesuund Maaturismi ettevõtlus Katri Kask HARIDUS JA KOOLID ISESEISVAS EESTIS Referaat Õpetaja: Maie Kahju Kuressaare 2010 SISUKORD 1 Sissejuhatus..............................................................................................................................3 2 Algharidus................................................................................................................................4 2.1 Algkoolide arv aastail 1919-1933..................................................................................... 5 2.2 Algkooliõpikud ................................................................................................................ 6 3 Kooliuuendusliikumine..............................................................
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Sotsiaaltöö õppetool ST12 KÕ1 KASVATUSEMEETODID JA ABINÕUD Õpimapp Õppejõud: MÕDRIKU 2013 SISUKORD SISUKORD.................................................................................................... 2 SISSEJUHATUS.............................................................................................. 3 1.Kavatusmeetodid...................................................................................... 4 1.1Vabakasvatus...................................................................................... 4 1.2Mittesekkuv kasvatus..........................................................................5 1.3Autoriteedi- põhine kasvatus...............................................................5 1.4Autoritaarne kasvatus............................................................
Nii joonistas üks kuueaastane probleemne "direktor" (isa oli tal suurfirma juht) mulle perepildi, kus tema ümber tiirlesid nagu taevakehad ümber Päikese kõik teised pereliikmed, ka kõrgel positsioonil olev isa. Selle päiksekese kiired olid aga nii kuumaks köetud, et vanemad olid sunnitud abi otsima psühholoogilt õnn seegi... Kahjuks jõuavad psühholoogini õigel ajal väga vähesed "kasvatusimed", enamikku. ( Pere ja Kodu 2009) 4.2 Eneseimetluse ärahoidmine - · Laitus ja kiitus tuleb tasakaalustada Nii nagu suureneb kihistumine, leidub meilgi printse ja kerjuseid üha rohkem. Kurb on see, et mõlemad eneseimetlejalikud poolused kipuvad teineteist vastastikku eitama ja hävitama. Siit ka vägivald ja pime kättemaks. Kannatajaks jääb aga enamus, kes ei kuulu ühte ega teise äärmusesse. Nartsissistliku isiksusehäire äärmus on psühhopaatia diagnoos, mida kandsid Aleksander Nevski, Ivan Julm, Hitler, Stalin jne
Põimunud õigusega: – kattuvad süüdimõistmise korral – samad alused Paralleelne õigusega: – Kui seadus ei reguleeri teatud tegusid – Kui teatud teod ei ole karistatavad – Eneseregulatsioon – Uued valdkonnad – Kogukondlikud normid Moraalse vastutuse all mõeldakse tavaliselt asjaolu, et subjekti moraalselt oluline tegu (või muud laadi entiteet) õigustab kiitust või laitus (või muud kohast reaktsiooni) olgu siis teistelt või subjektilt endalt. Vastutuse subjektilt eeldatakse tavaliselt teatud laadi kontrolli oma tegude üle. Sageli samastatakse moraalse vastutuse subjektid isikutega. Vastutuse võimalikkust seostatakse tavaliselt vaba tahtega. Vastutusega seotud põhilised küsimused on järgmised. Mis on vastutus? Kes saab vastutada? Millistel tingimustel vastutatakse millegi eest? Mis laadi (subjekti juurde
FLFI.02.003 Eetika alused Kordamisküsimused 2011 1. Mis on moraal? Mis on eetika? Eetika objekt. Moraal on ühiskonnas kehtivate normide, tavade ja praktikate kogum. Seda nim. mõnikord ka positiivseks e kirjeldavaks moraaliks, kuna see kirjeldab inimeste ja kultuuride tegelikke uskumusi ja tavasid. Eetika on teadus või õpetus moraalist, ka moraalifilosoofia. Eetika objekt on süstemaatiline püüe mõista moraali mõisteid ja põhjendada/õigustada moraaliprintsiipe ja -teooriaid (väärtusi, voorusi, praktikaid). 2. Mis iseloomustab moraalset toimimist? Moraalset toimimist iseloomustatakse tavaliselt kui toimimist teiste huvides. Moraalne toimimine nõuab meilt mõnikord oma mugavuse, kasuahnuse või lihtsalt ükskõiksuse ületamist. Ent kaugemale mõeldes on moraalne toimimine ka meie endi huvides, võimaldades meil luua sõprus-, armastus-, ja koostöösuhteid teiste inimestega, kindlustades teiste lugupidamise, puhta südametunnistuse ja rahul...
FLFI.02.003 Eetika alused Kordamisküsimused 2011 1. Mis on moraal? Mis on eetika? Eetika objekt. Moraal on ühiskonnas kehtivate normide, tavade ja praktikate kogum. Seda nim. mõnikord ka positiivseks e kirjeldavaks moraaliks, kuna see kirjeldab inimeste ja kultuuride tegelikke uskumusi ja tavasid. Eetika on teadus või õpetus moraalist, ka moraalifilosoofia. Eetika objekt on süstemaatiline püüe mõista moraali mõisteid ja põhjendada/õigustada moraaliprintsiipe ja -teooriaid (väärtusi, voorusi, praktikaid). 2. Mis iseloomustab moraalset toimimist? Moraalset toimimist iseloomustatakse tavaliselt kui toimimist teiste huvides. Moraalne toimimine nõuab meilt mõnikord oma mugavuse, kasuahnuse või lihtsalt ükskõiksuse ületamist. Ent kaugemale mõeldes on moraalne toimimine ka meie endi huvides, võimaldades meil luua sõprus-, armastus-, ja koostöösuhteid teiste inimestega, kindlustades teiste lugupidamise, puhta südametunnistuse ja rahul...
jms. Liidrid motiveerivad oma töötajaid aga isiklikku eeskuju andes ning pööravad põhitähelepanu indiviidide eneseteostuse vajadusele. Eestvedamise muudab töö kutsumuseks ning pigem tõmbab kui lükkab töötajaid eesmärkide poole, inspireerides ja ergutades neid. Eestvedamise ülesandeks on töötajaid motiveerida eelkõige samastumise kaudu, mitte hüvitiste ja karistuse kaudu. Samas on aga kiitus ja laitus väga tähtsad. Need mõjuvad tugevate motivaatoritena, kui need on põhjendatud (Staiger 1997). 22 Kiitus mõjub loovalt ja motiveerivalt, kui: · kiitus on sobiv ja õiglane · kiitus põhineb selgetel ja kaastöötajatele arusaadavatel ja objektiivsetel tunnustel · kiitust jagatakse mitte sageli ja mitte rutiinselt · kiidetakse isiklikult ja inimlikus vormis, premeerides erijuhtumitel lisatasu või vaba päevaga
1. Otsene tasu soovitav toiming toob kaasa positiivse stiimuli 2. Kaudne karistus(tasu ärajätmine) ebasoovitav toiming toob kaasa positiivse stiimuli kõrvaldamise. 3. Otsene karistus ebasoovitav teguviis toob kaasa varasema positiivse stiimuli kõrvaldamise. 4. Kaudne tasu( karistuse ärajätmine) soovitav tegu põhjustab negatiivse stiimuli kõrvaldamise. 12 mõjutamine positiivse stiimuliga tunnustamine, kiitus jne. 34 mõjutamine negatiivse stiimuliga laitus, rangus jne. 5. B. Skinneri järgi ja operantse õppimise seadused. B. Skinner tõestas klassikalise ja instrumentaalse tingituse olulise erinevuse. Esimene õppimisviis kinnitab valmisreaktsioone(nt. sülje eritamine), teises õpitakse uusi käitumisviise. Klassikaline tingitus põhineb kaasasündinud refleksidel, instrumentaalse õppimisega luuakse uusi reaktsioone või reorganiseeritakse vanu käitumisviise. Operantse õppimise kuus põhisedust:
2. Kaudne karistus(tasu ärajätmine)- ebasoovitav toiming toob kaasa positiivse stiimuli kõrvaldamise. 3. Otsene karistus- ebasoovitav teguviis toob kaasa varasema positiivse stiimuli kõrvaldamise. 4. Kaudne tasu( karistuse ärajätmine)- soovitav tegu põhjustab negatiivse stiimuli kõrvaldamise. 1-2 mõjutamine positiivse stiimuliga- tunnustamine, kiitus jne. 3-4 mõjutamine negatiivse stiimuliga- laitus, rangus jne. 5. B. Skinneri järgi ja operantse õppimise seadused. B. Skinner tõestas klassikalise ja instrumentaalse tingituse olulise erinevuse. Esimene õppimisviis kinnitab valmisreaktsioone(nt. sülje eritamine), teises õpitakse uusi käitumisviise. Klassikaline tingitus põhineb kaasasündinud refleksidel, instrumentaalse õppimisega luuakse uusi reaktsioone või reorganiseeritakse vanu käitumisviise. Operantse õppimise kuus põhisedust:
Mitte ainult laps pole siiralt huvitatud heast hindest, vaid ka vanemad. Nad rõõmustavad koos lapsega. Rõõm aga on suur jõud, mis innustab edasi püüdma. Hinne võib stimuleerida õpilase huvi ja tahet õppimise vastu ning vastupidi, võib selle ära võtta. On rohkesti andmeid heade hinnete kui kiituse ja halbade hinnete kui laituse mõjust õpilase püüdlustele. Uurimistulemused on peaaegu üksmeelsed selles suhtes, et kiitus parandab ja laitus kahjustab jõudlust. Hindamise poolt ja vastu Hindamise tähtsusest koolielus on palju kirjutatud. Üks tuntuim uurimus on nimeka Vene psühholoogi N. Ananjevi "Psihhologia pedagogitseskoi otsenki" (1980). Empiirilistele andmetele tuginedes väidab autor, et hindamine on asendamatu nii õpilase kui õpetaja edukaks tööks. Hinne aitab lapsel orienteeruda omaenda võimetes ja oskustes. Hindamise puudumine on ühe või teise tegevuse seisukohalt (tegevuse edukust silmas pidades) halvim
sünnipäraste võimete ärakasutamine õppetöös. Igale õpilasele taheti anda jõukohast tööd. Õpilaste aktiivsus ja isetegevus said uue liikumise võtmesõnadeks. Õppematerjal viidi vastavusse laste arengutasemega, töötati välja uued õppetöö meetodid ja vormid. Ei õpetatud enam üksikute ainete kaupa vaid komplektselt, eluliste tegevuste kaudu. Ihunuhtlus oli Eesti koolidest kadunud juba enne tsaarivõimu kukutamist. Karistuseks jäid märkus, noomitus, laitus, nurka- või õpetajate tuppa panemine, pärast tunde jätmine. Raskemate üleastumiste puhul teatati vanematele või alandati käitumishinnet. Ergutamise peavahendiks peeti kiitust nelja silma all, klassi või kooli ees. Väga hea õppetöö puhul kingiti raamatuid. Koolides valitses tugev distsipliin, õpetaja jälgis korda koolimajas, kui ka kooli ümbruses ja ühiskondlikes paikades. Keskharidus. 1919.a. sügisel alustas tööd 68 mitmesugust keskastme kooli. 1922.a. võeti vastu
otse tema poole. Tõrjumine. Tõrjumist väljendavad kehakeele märgid eemaletõmbumine, möödavaatamine, ühetooniline huvitu hääl. Tõrjumise kehakeel on lapsele äärmiselt masendav, eriti, kui ta on veel liiga väike, et temaga saab asju läbi arutada (Quilliam 1997: 108). Kuigi täiskasvanud arvavad tihti, et kasvatavad last sõnade abil, on suurem osa sõnumeist, mida nad tema käitumise kohta edastavad, mitteverbaalsed. Laitus, rõõm, tõrjuvus, viha, kurbus, mitmetähenduslikud sõnumid ja kapituleerumine kõik need vahendid moodustavad varjatud kasvatusvahendi ja täiendavad kõike öeldut, kuid võivad olla ka öeldule vasturääkivad (Quilliam 1997: 108). Lapse sõnalisel kasvatamisel püütakse mõnikord kehakeele abil varjata tegelikke tundeid. Vanema kehakeeles võivad esineda noogutus, võlts naeratus, sunnitult meeldiv hääletoon, millega ta otsekui püüaks karistust
Heaolutase seostub soorituse, puudumise ja tervisega. See tõuseb seoses tööst haaratusega Org. psüh- võimed, vajadused, hoiakud jms, mis põhjustavad tööalast käitumist. Miks inimesed töösituatsioonis erinevalt käituvad? Kuidas in mõjutavad ja on mõjutatud ümbritsevatest inimestest? Kuidas inimesi mõjutab töö, mida nad teevad? Kuidas in mõjutavad töötingimused? Org.psüh rõhutab: 1) individuaalsete erinevuste olulisus 2) et tööalast käitumist mõjutavad tegureid on palju ja need on komplekssed ja vastastikku sõltuvad ( ühe ideega ei saa kõike ära lahendada) 3) tööga seotud probleeme oleks tarvis teaduslikult lahendada ( tihti on see liiga „minakeskne“, teaduslike reeglite järgi infot kogudes ja uurides on lihtsam probleeme lahendada, kuklatundega võime eksida) 4) erinevate teoreetiliste lähenemiste kombineerimine tuleb kasuks, ükski teooria ei suuda kõike seletada. Rohkemate teooriate teadmisel on lihtsam probleeme lahendada 5) teooria, ...
Surmanuhtlus (võis vältida maapakku minnes) Kodanik surmati odaga, ori tõugati alla Trapeiuse kaljult või löödi risti Elusalt matmine (naine) Põletamine (süütajad, nõiad, kirikuvargad) Kotis uputamine (parricidium) koos mao, koera ja kukega Varalised trahvid põhilised, sh konfiskeerimine Pagenduskaristused (relegatio, deportatio) Vabadusekaotus (vincula, carcer, opus publicum, ad gladium, ad bestias) Laitus (infamia), näiteks ametist tagandamine 15. Religiooni roll rooma õiguse ajaloolises arengus Roomlased pidasid end väga religioosseks, jumalatega hästi läbi saada oli tähtis Eliit täitis nii valitsusameteid kui vaimulikukohti Kodus oli perepea ka ülempreester Printsiip “do ut des”. Oluline oli rituaal, mitte usk ega dogma. Õiguse juured etruskide religioonis Võtsid omaks teiste rahvaste jumalad
EETIKA 1. Sissejuhatus Mis on eetika? Argo Buinevits Soovituslik kirjandus: · Eetikaveeb www.eetika.ee TÜ eetikakeskus · Eetika ja moraal. Maie Tuulik 2002 · Õpetaja eetika. Maie Tuulik 2008 · Ärieetikat kui niisugust pole olemas. John C. Maxwell 2003 · Evangeelne eetika. Robert Võsu 1996 · Eetikakoodeksite käsiraamat. Tartu Ülikooli eetikakeskus 2007 · Mõtestatud Eesti ühiseid väärtusi hoides. TÜ eetikakeskus 2008 Mida tähendab olla kõlbeline inimene? Milles seisneb moraali olemus? Miks on moraali tarvis? Mis on moraali funktsioon? Mis on hüve? Kas moraaliprintsiibid on absoluutsed või olenevad...? Kas moraal on nagu ilugi vaataja silmades? Kas moraalne olla on kasulik? Mis on moraali aluseks? Kuidas on moraal seotud religiooni, seaduste ja etiketiga? Millega eetika tegeleb? Sõna "eetika" ja "eetiline" viitavad sellele, et kõne all on küsimused heast ja halvast, õigest ja väärast. Eetika puudutab...
võib viia piiride nihkumiseni või ka sotsiaalsete muutusteni. 8.1.7. Sotsiaalne kontroll... ...planeeritud või planeerimata protsess, millega inimestele õpetatakse, veendakse või sunnitakse normidele alluma. 62 Tasustamine ja karistamine kas sotsiaalsele kontrollile allumise või allumatuse eest. Sotsiaalse kontrolli mitteformaalne vorm tähtsate teiste heakskiit või laitus. Sotsiaalse kontrolli formaalne vorm selleks otstarbeks loodud reeglid, seadused, normid. Sotsiaalse kontrolli formaalseteks agentideks on vaimuhaiglate personal, politsei, kohtud, vanglatöötajad, aga sageli ka sotsiaaltöötajad ja kirikutegelased. Eesmärgiks hälbekäitumise piiramine ja normide järgimise soodustamine. Sotsiaalne kontroll: · Eristatakse formaalse sotsiaalse kontrolli tüüpi:
Kiilkirja õigus ja Hammurapi koodeks KIILKIRJAÕIGUS 1. Kiilkirjaõiguse üldiseloomustus Kiilkiri oli kirjaviisina käibel IV aastatuhande teisest poolest eKR kuni meie ajaarvamise alguseni. Esimene oluline arheoloogiline kiilkirjaseaduste leid oli Babüloonia kuninga Hammurapi (valitses 1792-1250) seadusesammas, millesse on kaeverdatud Hammurapi koodeks koos proloogi ja epiloogiga. Hammurapi koodeksile järgnesid ka teised kiilkirjaseadustike leiud ja nende publikatsioonid. Mesopotaamia kuningad tahtsid tõestada, et nad on ,,õiglased" ning kujundasid järjepidevalt ümber oma eelkäijate õiguslikke korraldusi või kehtestasid uusi koodeksi kujul. Igapäevast elu reguleerivad seadused eksisteerisid iseseisvalt ka väljaspool kirjapandud kuninglikke koodekseid, st et iga kuningas ei loonud uut õiguskorda. Vanim teadaolev koodeks on Uri linna kuninga Ur-Nammu(2112-2095 eKr) seadusekogu. Vanim t...
Kuressaare Ametikool Koostanud Sirje Pree 2000/2007 ‗ 2 Sisukord ‗............................................................................................................2 SISUKORD.............................................................................................3 SISSEJUHATUS......................................................................................6 Arengupsühholoogia mõiste......................................................................................8 ARENGU MÕJURID EHK ARENGUFAKTORID.......................................13 ERINEVAD TEOORIAD INIMESE ARENGUST........................................18 Psühhoanalüütikud...................................................................................................21 Erikson.....................................................................................
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
