Tänapäeva Eesti kiitus ja laitus Ei ole olemas täiuslikku riiki, kus kõike leidub, mida ihaldatakse ning puudub see, millest heaga eemale hoitakse. Igal riigil on oma nägu, positiivsed ja negatiivsed jooned ja omadused. Riigi olemus muudab ka sealset rahvast, sest inimest mõjutab eelkõige siiski keskkond, mis teda ümbritseb. Eesti kui tugev demokraatlik riik, on sobivaks elupaigaks mitmete omaduste poolest, aga meie kodumaale on ka omad etteheited.
Tänapäeva Eesti kiitus ja laitus Ei ole olemas täiuslikku riiki, kus kõike leidub, mida ihaldatakse ning puudub see, millest heaga eemale hoitakse. Igal riigil on oma nägu, positiivsed ja negatiivsed jooned ja omadused. Riigi olemus muudab ka sealset rahvast, sest inimest mõjutab eelkõige siiski keskkond, mis teda ümbritseb. Eesti kui tugev demokraatlik riik, on sobivaks elupaigaks mitmete omaduste poolest, aga meie kodumaale on ka omad etteheited.
Peab väljendama isiklikku toetust ja seotust. Peab olema kiirem ja paindlikum kui formaalne tasustamise süsteem, kuid sellega seotud. Kinnitus teooria Kaudne tunnustamine Organisatsiooni kultuur Töö organiseeritus Huvitavad väljakutset esitavad tööülesanded Toetavad ametijuhendid Mõistetav ja selge formaalne tasustamise süsteem. Organisatsiooni prestiiz Kontrolli ja tagasiside süsteem Kinnitus teooria Laitus Laitus on kohane ja korrigeerib käitumist kui. Laitus on põhjendatud On suunatud konkreetsetele inimestele Sobib olukorraga On avaldatud rahulikult ja kirjeldab olukorda Järgib inimese omapära Avaldatakse nelja silma all On konstruktiivne ja jätab võimaluse süü heastamiseks. Kinnitus teooria Karistamine Karistamine on lubamatu käitumise allasurumine, käitumise seostamine negatiivsete või ebameeldivate tagajärgedega.
Kiitus mõjub siis loovalt ja motiveerivalt, kui (Steiger 1997: 51): · väärtustatakse tõelisi saavutusi ja pingutusi; · kiitus on sobiv ja õiglane; · kiitus põhineb selgetel ja kaastöötajatele arusaadavatel objektiivsetel tunnustel; · kiitust jagatakse mitte liiga sageli ja eelkõige mitte rutiinselt; · kiidetakse isiklikult ja inimlikus vormis, premeerides eriliselt juhtudel näiteks lisatasu või vaba päevaga. Üldistatud laitus mõjub nagu ,,tupik": demotiveerivalt ja mõnikord koguni laostavalt, kuid õigesti tehtud laitus võib mõjuda ka tunnustavalt. Laitus on siis kohane ja loov, kui ta ( Steiger 1997: 52-53): · on põhjendatud ja teda põhjendatakse; · tabab ainult õigeid isikuid ja ainult neid; · sobib olukorraga; · on avaldatud rahulikult, mitte afektiseisundis või vihaga; · järgneb kohe, aga mitte ,,kuuülevaatena"; · järgib laidetava ja laitja isiklikku omapära;
Kant heidab kõrvale seisuslikud traditsioonid ja eelarvamused, ignoreerib erinevusi ja vaheseinu seisuste vahel, kuulutab välja kõigi mõistuseolendite jaoks ühtse käitumishinnangu kriteeriumi. Kanti eetika iseloomulikeks joonteks on abstraktsus ja kompromissitus. Valdkond Normatiivid, vastandid Sanktsioonid Eetika õige ja väär, nii nagu neid südametunnistus määratlevad südametunnistus kiitus ja laitus; või mõistus reputatsioon Religioon õige ja väär (patt),üldiselt südametunnistus nii, nagu neid määratleb igavene tasu ja usuline autoriteet karistus üleloomuliku toimija või jõu poolt Seadus seaduslik ja ebaseaduslik,nii seadusandliku kogu nagu neid määratlevad poolt määratud
Kant heidab kõrvale seisuslikud traditsioonid ja eelarvamused, ignoreerib erinevusi ja vaheseinu seisuste vahel, kuulutab välja kõigi mõistuseolendite jaoks ühtse käitumishinnangu kriteeriumi. Kanti eetika iseloomulikeks joonteks on abstraktsus ja kompromissitus. Valdkond Normatiivid, vastandid Sanktsioonid Eetika õige ja väär, nii nagu neid südametunnistus määratlevad südametunnistus kiitus ja laitus; või mõistus reputatsioon Religioon õige ja väär (patt),üldiselt südametunnistus nii, nagu neid määratleb igavene tasu ja usuline autoriteet karistus üleloomuliku toimija või jõu poolt Seadus seaduslik ja ebaseaduslik,nii seadusandliku kogu nagu neid määratlevad poolt määratud
mõistlikud ning iseseisvust saadakse täpselt nii palju, kui lapsed suudavad vastutust võtta. See aitab kaasa nende emotsionaalsele küpsemisele ning kõrgema enesehinnangu kujunemisele. Samuti on tõhusus tingitud sellest, et vanemad on eeskujuks hoolimise ja enesekindluse osas. Kui lapsed jäljendavad neid, siis saadakse oskus reguleerida ja mõista oma tundeid. Samuti iseloomustab seda stiili lapse kiitmine, kui too on oma eesmärkide nimel vaeva näinud, pahanduse korral järgneb laitus, mis mõjub väga tõhusalt, kui see tuleb täiskasvanult, kes on hooliv ja usaldusväärne. Lisaks nõustuvad lapsed mõistliku kontrolliga suurema tõenäosusega, seega ei tohiks lapsed selle kasvastusstiili vastu olla. Arvatavasti ongi just autoriteetne kasvastusstiil kõige tõhusamaid, sest autoriteeti käe all kasvab lapsest kohusetundlik ja väärikas inimene, kes teab ja arvestab kõiki norme, käitub viisakalt ning kel pole alaväärsustunnet. Autoritaarne kasvastusstiil
· Tervis halvenes · Suri kodus Locarnos pärast 6ndat insulti Looming · Tihti XX kirjandusloost välja jäetud · vaatamata ideoloogiaskeptilisusele, siiski poliitilised teosed -vajadus kujundada oma seisukoht ja hoiak -ülekutse otsustada ja tegutseda · Remarque väärtustab -armastust -sõprust -tolerantsust Võtmeteosed: 1) Läänerindel muutuseta (1929) loomingu olulisim teos intelligentsilt kiitus, fasistidelt laitus Saksamal R. Teosed keelustati pealkiri ajalehest sai mõtte kirjutada see raamatu 2) ''Tagasitee'' · Omamoodi järg esikteostele · süveneb sõjavastane ja apoliitiline hoiak Kirjutanud veel: · lühijutte, näidendeid, lõpp-peatus, esseesid, kirjanduslikud tekstid Tegelased kui okaskrooni kandjad XX. Saj -sõda, traagiline saatus -põgenikud Läbivad motiivid: 1. kannatused, valu, haigused, surm, enesetapud 2
Valdkond Normatiivsed vastandid Sanktsioonid Eetika kui distsipliini jagunemine Eetika Õige ja väär, nagu neid Südametunnistus; määratlevad inimes(t)e kiitus/laitus; Teoreetilise eetika alla kuulub metaeetika, mis südametunnistus, mõistus ühiskondlik uurib eetikateooriate mõisteid ja struktuuri ning või kokkulepe heakskiit/halvakspanu mitmeid abstraktseid küsimusi:
2. Mina -> Mina (meie endi põhimõtted, iseenda suhtes, kuidas mina suhtun endaga) 3. Mina -> Inimeseksolemise eesmärk (2. tingimus hästi täidetud, 1. samuti. Aga kuhu jõuda?) * Moraal tuleb ladina keelsest sõnast mors, mis tähendab kommet. * Religiooniga samuti tugevalt seotud. Normatiivsed vastandid Sanktsioonid Eetika Õige & väär Kiitus, laitus, reputatsioon (südametunnistus, mõistus). (maine). Religioon Õige & väär (patt), usulise Igavene tasu või karistus autoriteedi järgi. Seadus Seaduslik või ebaseaduslik. Seaduste kogu poolt määratud karistused. Etikett Sobiv & ebasobiv Ühiskondlik kiitus või
ebamoraalsed, kuid siiski kehtivad. Mõlemad taotlevad õiget ja valet, kiidetavat ja laidetavat. Moraal-usk:Eetika põhineb mõistusel ja inimkogemusel, religioon mingil jumalikul olendil. Moraal-etikett:Etikett põhineb ühiskondlikul eksistentsi vormil ja stiilil, moraal selle olemusel. 8. Eetika normid on vabatahtlikud/soovitatavad, normid on sõnastatud vastavalt olukorrale, ühiskonnale,sanktsioonideks südametunnistus kiitus,laitus,reputatsioon. Õiguslikud normid on kõigile kohustuslikud, alati, vastavalt siis formuleeritusele. Esitatud väga läbimõeldult ja täpselt.Sanktsioonideks seadusandluse poolt kehtestatud karistused ja põhjendatakse seda loodusseisundi ärahoidmisega.Religioossed normid on kehtivad kõigile kindla usu pooldajatele ning normid varieeruvad religiooniti. Nad on esitatud üldiselt lihtsas keeles.Sanktsiooniks südametunnistus ja hirm selle ees, mis
inimest pikema aja kestel jälgida, kui tunneme ta iseloomu ja harrastusi. Samuti on oluline inimesele omaste sotsiaalsete karakteristikute nägemine, näiteks riietuse iseärasused, iseloomulikud kõneväljendid ja käitumismaneer, mis räägivad tema kuuluvusest ühte või teise sotsiaalsesse keskkonda, mõnikord ka elukutsest, elukohast jms. Meie poolt lausutud sõnades võib kõlada nii erutus ja rõõm kui ka palve, käsk, nõudmine, imestus, ähvardus, kahtlus, laitus, pilge, armastus. Peale sõnade loeme seda kõike välja miimikast ja zestidest (zest võib tähendada "palun istuge", "minge välja", "jätke mind rahule" jne.). See on juba ekspressioon laiemas tähenduses, käitumise ekspressioon, mida kasutatakse suhtlemises. Ekspressiooni emotsionaalne ja mõjutav külg on omavahel tihedalt seotud. A. Makarenko arvates peab iga pedagoog õppima hääleseadet, miimika valitsemist, et osata täpselt, sugereerivalt, käskivalt väljendada oma
mänguasja üle, kuid seda ei saa mingil juhul nimetada õnnelikkuseks. Esimesel eluaastal tekivad sisemised struktuurid on seega deformeerunud ja mõjuvad negatiivselt kogu edasisele arengule. 1.3 Teine ja kolmas eluaasta Teisel ja kolmandal eluaastal ilmneb seoses pidurdusega kommunikatiivse tegevuse arengus vastuvõtmatus täiskasvanute poolt antud tegevusmeetodite suhtes, ebaadekvaatne suhtumine täiskasvanute hinnangutesse - kiitus stimuleerib lapse tegevust vähesel määral, laitus aga ei muuda seda üldse. Seega ei diferentseeri laps negatiivset ja positiivset hinnangut peaaegu üldse,mis omakorda viib peetusele kõne ja esemelise tegevuse arengus. Kõne arengu peetus võib aga halbade asjaolude kokkulangemisel osaks saada lapsele, kes pole rinnast üldse või on vähe sellest toitunud, mistõttu tal teatud suuõõnelihased on juba ette määratud olema logopeedi tööpõld (Kagan 1994, 44). 1.4 Koolieelne iga
Oletame, et laps on valetanud, aga me ei suuda tõestada, et ta seda tegi. Näiteks söögilauas koos istudes juhime jutu inimestele, kes valetavad; räägime, kui häbiväärne ja kõlvatu on vale, ning vaatame terava pilguga pahandusetegijat. Kui ta on veel rikkumata, siis istub ta seal kui piinapingis ja kaotab igasuguse isu valskuse järele - aga vaikne, kasvatuslik side lapse ja vanema vahel muutub tugevamaks. Lisaks tummale laitusele on meie käsutuses ka suuline laitus. Lapse nägu särab, kui isa või ema kõnetab teda sõbralikul toonil, kui aga isa tõsine ja vali hääl käsib tal vaikida, lõpetab ta karjumise. Ja pole harvad juhud, kus väiksed lapsed võtavad kuulekalt pudeli, mille nad olid just eemale tõuganud, kui kästa neil juua teatud laitva tooniga. Nende väheste ja lühikeste katkendite eesmärk oli iseloomustada hoiakut, mis valitses tollases maailmapildis, aga ka tänapäeval. Nõrga lapse halvustamine ja tagakiusamine, samuti elavuse,
kasvatusteaduslikul nädalal. Selle korraldaja oli Eesti Õpetajate Liit, esinesid tuntud teadlased Saksa- ja Inglismaalt. Teaduste kiire areng viis õppeprogrammide ülekoormamiseni, tundides ei suudetud programmi mälukohaselt läbi võtta, õpitu unustati ruttu, sest see polnud saanud isiksuse lahutamatuks osaks. Suurem osa õpetajatest jäi lõpuks vanade äraproovitud kasvatusmeetodite juurde. Kergemate süütegude puhul järgnes suuline karistus (märkus,noomitus,laitus), seismapanemine (nurka,õpetajate tuppa) või pärast tunde jätmist. Raskemate ülesastumiste korral teatati vanematele (teatevihiku abil), kutsuti vanemad kooli või alandati käitumishinnet. Erandjuhtudel heideti süüdlane koolist välja või saadeti erikooli. Ergutamise peavahendiks peeti kiitust nelja silma all, klassi või kooli ees. Väga hea õppetöö puhul kingiti raamatuid. Koolides valitses tugev distsipliin, õpetaja ei jälginud korda mitte ainult koolimajas, vaid ka
Laps saab ise aru oma süüst ja süü tagajärgedest, millega ta peab leppima kuna tal pole põhjust teiste peale vihane olla. Rahakaristus on vanemate karistus. Paljudele vanematele on see raske ehk isegi võimatu. Teistele, kel palju raha on see kerge ja seetõttu muutub karistus naeruväärseks. Toidukaristust võib kasutada toidu solkimise ja toiduga mängimise korral. Aukaristus on näiteks vestluse katkestamine, etteheitev pilk, sõnaline etteheide, avalik laitus näiteks kooli puhul klassi ees direktori juurde saatmine. Vabakaristuse all mõeldakse karistusi, mis kitsendavad või vähendavad laste vaba aega näiteks kinnijätmine, karistustööde tegemine. Kehaline karistus on läbi aastatuhandete olnud see, mida eeskätt mõeldi karistuse all. Kas siis pahanduse tegemisel vitsaga või rihmaga löömine, tutistamine. 1.8 Kiitus Kiitust võib käsitada kui tasu hea teo eest või kui positiivse kinnituse tingimust.
Nii joonistas üks kuueaastane probleemne "direktor" (isa oli tal suurfirma juht) mulle perepildi, kus tema ümber tiirlesid nagu taevakehad ümber Päikese kõik teised pereliikmed, ka kõrgel positsioonil olev isa. Selle päiksekese kiired olid aga nii kuumaks köetud, et vanemad olid sunnitud abi otsima psühholoogilt õnn seegi... Kahjuks jõuavad psühholoogini õigel ajal väga vähesed "kasvatusimed", enamikku. ( Pere ja Kodu 2009) 4.2 Eneseimetluse ärahoidmine - · Laitus ja kiitus tuleb tasakaalustada Nii nagu suureneb kihistumine, leidub meilgi printse ja kerjuseid üha rohkem. Kurb on see, et mõlemad eneseimetlejalikud poolused kipuvad teineteist vastastikku eitama ja hävitama. Siit ka vägivald ja pime kättemaks. Kannatajaks jääb aga enamus, kes ei kuulu ühte ega teise äärmusesse. Nartsissistliku isiksusehäire äärmus on psühhopaatia diagnoos, mida kandsid Aleksander Nevski, Ivan Julm, Hitler, Stalin jne
Põimunud õigusega: – kattuvad süüdimõistmise korral – samad alused Paralleelne õigusega: – Kui seadus ei reguleeri teatud tegusid – Kui teatud teod ei ole karistatavad – Eneseregulatsioon – Uued valdkonnad – Kogukondlikud normid Moraalse vastutuse all mõeldakse tavaliselt asjaolu, et subjekti moraalselt oluline tegu (või muud laadi entiteet) õigustab kiitust või laitus (või muud kohast reaktsiooni) olgu siis teistelt või subjektilt endalt. Vastutuse subjektilt eeldatakse tavaliselt teatud laadi kontrolli oma tegude üle. Sageli samastatakse moraalse vastutuse subjektid isikutega. Vastutuse võimalikkust seostatakse tavaliselt vaba tahtega. Vastutusega seotud põhilised küsimused on järgmised. Mis on vastutus? Kes saab vastutada? Millistel tingimustel vastutatakse millegi eest? Mis laadi (subjekti juurde
8. Millised on eetika, õiguse ja religiooni erinevused: normide kehtivuse, formaliseerituse, normide sanktsioonide ja põhjendamisviiside osas? Normide kehtivus Formaliseeritus Sanktsioonid Põhjendmisviis Eetika Moraaliteooriad Südametunnistus kiitus ja laitus; reputatsioon Õigus Kehtiv kõigile Seadused Seadusandliku kogu määratus karistused Religioon Eri religioonide pühad Südametunnistus Usuline ilmutus, Jumala raamatud igavene rasu ja karistus autoriteet
8. Millised on eetika, õiguse ja religiooni erinevused: normide kehtivuse, formaliseerituse, normide sanktsioonide ja põhjendamisviiside osas? Normide kehtivus Formaliseeritus Sanktsioonid Põhjendmisviis Eetika Moraaliteooriad Südametunnistus – kiitus ja laitus; reputatsioon Õigus Kehtiv kõigile Seadused Seadusandliku kogu määratus karistused Religioon Eri religioonide pühad Südametunnistus – Usuline ilmutus, Jumala raamatud igavene rasu ja karistus autoriteet
jms. Liidrid motiveerivad oma töötajaid aga isiklikku eeskuju andes ning pööravad põhitähelepanu indiviidide eneseteostuse vajadusele. Eestvedamise muudab töö kutsumuseks ning pigem tõmbab kui lükkab töötajaid eesmärkide poole, inspireerides ja ergutades neid. Eestvedamise ülesandeks on töötajaid motiveerida eelkõige samastumise kaudu, mitte hüvitiste ja karistuse kaudu. Samas on aga kiitus ja laitus väga tähtsad. Need mõjuvad tugevate motivaatoritena, kui need on põhjendatud (Staiger 1997). 22 Kiitus mõjub loovalt ja motiveerivalt, kui: · kiitus on sobiv ja õiglane · kiitus põhineb selgetel ja kaastöötajatele arusaadavatel ja objektiivsetel tunnustel · kiitust jagatakse mitte sageli ja mitte rutiinselt · kiidetakse isiklikult ja inimlikus vormis, premeerides erijuhtumitel lisatasu või vaba päevaga
1. Otsene tasu soovitav toiming toob kaasa positiivse stiimuli 2. Kaudne karistus(tasu ärajätmine) ebasoovitav toiming toob kaasa positiivse stiimuli kõrvaldamise. 3. Otsene karistus ebasoovitav teguviis toob kaasa varasema positiivse stiimuli kõrvaldamise. 4. Kaudne tasu( karistuse ärajätmine) soovitav tegu põhjustab negatiivse stiimuli kõrvaldamise. 12 mõjutamine positiivse stiimuliga tunnustamine, kiitus jne. 34 mõjutamine negatiivse stiimuliga laitus, rangus jne. 5. B. Skinneri järgi ja operantse õppimise seadused. B. Skinner tõestas klassikalise ja instrumentaalse tingituse olulise erinevuse. Esimene õppimisviis kinnitab valmisreaktsioone(nt. sülje eritamine), teises õpitakse uusi käitumisviise. Klassikaline tingitus põhineb kaasasündinud refleksidel, instrumentaalse õppimisega luuakse uusi reaktsioone või reorganiseeritakse vanu käitumisviise. Operantse õppimise kuus põhisedust:
2. Kaudne karistus(tasu ärajätmine)- ebasoovitav toiming toob kaasa positiivse stiimuli kõrvaldamise. 3. Otsene karistus- ebasoovitav teguviis toob kaasa varasema positiivse stiimuli kõrvaldamise. 4. Kaudne tasu( karistuse ärajätmine)- soovitav tegu põhjustab negatiivse stiimuli kõrvaldamise. 1-2 mõjutamine positiivse stiimuliga- tunnustamine, kiitus jne. 3-4 mõjutamine negatiivse stiimuliga- laitus, rangus jne. 5. B. Skinneri järgi ja operantse õppimise seadused. B. Skinner tõestas klassikalise ja instrumentaalse tingituse olulise erinevuse. Esimene õppimisviis kinnitab valmisreaktsioone(nt. sülje eritamine), teises õpitakse uusi käitumisviise. Klassikaline tingitus põhineb kaasasündinud refleksidel, instrumentaalse õppimisega luuakse uusi reaktsioone või reorganiseeritakse vanu käitumisviise. Operantse õppimise kuus põhisedust:
Mitte ainult laps pole siiralt huvitatud heast hindest, vaid ka vanemad. Nad rõõmustavad koos lapsega. Rõõm aga on suur jõud, mis innustab edasi püüdma. Hinne võib stimuleerida õpilase huvi ja tahet õppimise vastu ning vastupidi, võib selle ära võtta. On rohkesti andmeid heade hinnete kui kiituse ja halbade hinnete kui laituse mõjust õpilase püüdlustele. Uurimistulemused on peaaegu üksmeelsed selles suhtes, et kiitus parandab ja laitus kahjustab jõudlust. Hindamise poolt ja vastu Hindamise tähtsusest koolielus on palju kirjutatud. Üks tuntuim uurimus on nimeka Vene psühholoogi N. Ananjevi "Psihhologia pedagogitseskoi otsenki" (1980). Empiirilistele andmetele tuginedes väidab autor, et hindamine on asendamatu nii õpilase kui õpetaja edukaks tööks. Hinne aitab lapsel orienteeruda omaenda võimetes ja oskustes. Hindamise puudumine on ühe või teise tegevuse seisukohalt (tegevuse edukust silmas pidades) halvim
sünnipäraste võimete ärakasutamine õppetöös. Igale õpilasele taheti anda jõukohast tööd. Õpilaste aktiivsus ja isetegevus said uue liikumise võtmesõnadeks. Õppematerjal viidi vastavusse laste arengutasemega, töötati välja uued õppetöö meetodid ja vormid. Ei õpetatud enam üksikute ainete kaupa vaid komplektselt, eluliste tegevuste kaudu. Ihunuhtlus oli Eesti koolidest kadunud juba enne tsaarivõimu kukutamist. Karistuseks jäid märkus, noomitus, laitus, nurka- või õpetajate tuppa panemine, pärast tunde jätmine. Raskemate üleastumiste puhul teatati vanematele või alandati käitumishinnet. Ergutamise peavahendiks peeti kiitust nelja silma all, klassi või kooli ees. Väga hea õppetöö puhul kingiti raamatuid. Koolides valitses tugev distsipliin, õpetaja jälgis korda koolimajas, kui ka kooli ümbruses ja ühiskondlikes paikades. Keskharidus. 1919.a. sügisel alustas tööd 68 mitmesugust keskastme kooli. 1922.a. võeti vastu
otse tema poole. Tõrjumine. Tõrjumist väljendavad kehakeele märgid eemaletõmbumine, möödavaatamine, ühetooniline huvitu hääl. Tõrjumise kehakeel on lapsele äärmiselt masendav, eriti, kui ta on veel liiga väike, et temaga saab asju läbi arutada (Quilliam 1997: 108). Kuigi täiskasvanud arvavad tihti, et kasvatavad last sõnade abil, on suurem osa sõnumeist, mida nad tema käitumise kohta edastavad, mitteverbaalsed. Laitus, rõõm, tõrjuvus, viha, kurbus, mitmetähenduslikud sõnumid ja kapituleerumine kõik need vahendid moodustavad varjatud kasvatusvahendi ja täiendavad kõike öeldut, kuid võivad olla ka öeldule vasturääkivad (Quilliam 1997: 108). Lapse sõnalisel kasvatamisel püütakse mõnikord kehakeele abil varjata tegelikke tundeid. Vanema kehakeeles võivad esineda noogutus, võlts naeratus, sunnitult meeldiv hääletoon, millega ta otsekui püüaks karistust
3) seotus- hõlmab turvalise seotuse teistega, tahab teiste toetust, armastust, tunnustust Individuaalsed erinevused: Põhjuslikkuse orientatsioon- kuidas in reguleerib oma käitumist, autonoomsust. Eesmärgid elus- kuhu in püüdleb enda arengus. Seotud sisemise heaoluga. Või välised, majanduslikud Motivatsiooni liigid: Sisemine- omaks võetud käitumine, tahab nii käituda Väline: Väline regulatsioon- in tegutseb välise surve tõttu. Kiitus/laitus. Integreeritud regulatsioon- kõige vähem väline. Indiviidi väärtused. Teeb, et midagi saavutada Pealesurutud- mõistab, miks peab tegema, aktsepteerib, väldib süütunnet, kuigi pole omaks võetud Amotivatsioon- motivatsiooni puudumine. In ei taju tegevuse ja tulemuse vahel seost. Passiivne tööl, tagajärjeks ebaõnnestumine, puuduvad tulemused. Tulemuseks õpitud abitus- apaatia, in ei taju seost tegevuse ja tulemuse vahel. Ei saavuta oodatut tulemust. Lõpuks loobub proovimast
Surmanuhtlus (võis vältida maapakku minnes) Kodanik surmati odaga, ori tõugati alla Trapeiuse kaljult või löödi risti Elusalt matmine (naine) Põletamine (süütajad, nõiad, kirikuvargad) Kotis uputamine (parricidium) koos mao, koera ja kukega Varalised trahvid põhilised, sh konfiskeerimine Pagenduskaristused (relegatio, deportatio) Vabadusekaotus (vincula, carcer, opus publicum, ad gladium, ad bestias) Laitus (infamia), näiteks ametist tagandamine 15. Religiooni roll rooma õiguse ajaloolises arengus Roomlased pidasid end väga religioosseks, jumalatega hästi läbi saada oli tähtis Eliit täitis nii valitsusameteid kui vaimulikukohti Kodus oli perepea ka ülempreester Printsiip “do ut des”. Oluline oli rituaal, mitte usk ega dogma. Õiguse juured etruskide religioonis Võtsid omaks teiste rahvaste jumalad
pingutusi. Sankt siooni Valdkond Normatiivsed vastandid d Õige ja väär, nagu neid Südametunnistus; määratlevad inimes(t)e kiitus/laitus; Eetika südametunnistus, mõistus ühiskondlik või kokkulepe heakskiit/halvakspanu Õige ja väär (patt), nagu Südametunnistus; neid määratleb usuline kiitus/laitus; Religioon autoriteet (pühakiri, püha ühiskondlik
võib viia piiride nihkumiseni või ka sotsiaalsete muutusteni. 8.1.7. Sotsiaalne kontroll... ...planeeritud või planeerimata protsess, millega inimestele õpetatakse, veendakse või sunnitakse normidele alluma. 62 Tasustamine ja karistamine kas sotsiaalsele kontrollile allumise või allumatuse eest. Sotsiaalse kontrolli mitteformaalne vorm tähtsate teiste heakskiit või laitus. Sotsiaalse kontrolli formaalne vorm selleks otstarbeks loodud reeglid, seadused, normid. Sotsiaalse kontrolli formaalseteks agentideks on vaimuhaiglate personal, politsei, kohtud, vanglatöötajad, aga sageli ka sotsiaaltöötajad ja kirikutegelased. Eesmärgiks hälbekäitumise piiramine ja normide järgimise soodustamine. Sotsiaalne kontroll: · Eristatakse formaalse sotsiaalse kontrolli tüüpi:
piiridest jäädavalt pagendamisega; 2. vabadusekaotus NSVL kaugemates paikkondades asuvates paranduslikes töölaagrites; 3. vabadusekaotus üldkinnipidamiskohtades; 4. sunduslikud tööd ilma vabadusekaotuseta; 5. õiguste kaotus; 6. NSVL piiridest teatavaks tähtajaks väljasaatmine; 7. asumisele saatmine; 8. väljasaatmine; 9. ametist vallandamine; 10. keeld töötada sellel või teisel ametikohal või tegutseda mõnel tegevus- või tööndusalal; 11. ühiskondlik laitus; 12. vara konfiskeerimine; 13. rahatrahv; 14. hoiatus. Lisaks kehtestati surmanuhtlus sotsiaalse kaitse vahendina NSVL KTK 21.11.1929. aasta määrusega ja türmis kinnipidamine NSVL KTK ja RKN 08.08.1936. aasta määrusega (15:9- 10). 1938. aastal võeti "NSV Liidu ning liidu- ja autonoomsete vabariikide kohtukorralduse seadusega" uuesti kasutusele mõiste "karistus", kuid seda mitte täies ulatuses. Kohtuväliselt kasutati siiski veel karistuse asemel terminit "sotsiaalse kaitse vahend", mis
Vanemate žest, positiivne tähele panek või sõbralt saadud imetlus või pilge mõjutavad last sügavalt. Kooliealine on laituse mõjul haavatav ja tunnetab end isiklikult puudutatuna. Selles vanuses on kasulikum unustamise või eksimuse korral anda tagasiside lapse käitumisele mitte lapsele. Mind ajab närvi pidev torisemine on suunatud lapse käitumisele, aga sa oled toriseja on laitus lapse isiksuse suhtes. Teise kümnendi lähenedes tunneb laps, et on saavutamas sisemist kindlust ja tugevust. Ta kinnistub ka füüsiliselt olemuselt. Välimus omandab isikliku ilme ja ta õpib iseennast tundma. Murdeea lähenedes hakkavad lapsed olema uuel moel teadlikud oma kehast ja omandavad uued tunded oma keha suhtes. Laps muutub tundlikuks kuulmaks ja tundmaks keha ehitust ja tegevust murdeea
annaabi.ee 
