3. Ohvri eitamine: antud tingimustes polnud kahjutekitamine vale, vaid pigem õiglane kättemaks või karistus. 4. Kohtumõistjate hukkamõistmine: tähelepanu all on nende isikute motiivid ja käitumine, kes tegu hukka mõistavad. Kohtumõistjad on silmakirjalikud, omakasupüüdlikud jne. 5. Apelleerimine kõrgematele asjaoludele: ollakse seadusesätete või muude kohustuste ohver, nt sugulaste või sõprade nõudmised. Sotsiaalsete sidemete teooria: Travis Hirschi (1969) (kontrolliteooria) - Miks enamik inimesi ei soorita kuritegusid? Teeksime, kui julgeksime! - Hälbivalt käituvad need, kes on vabad konventsionaalse ühiskonna inimsuhetest ja institutsioonidest. - Konformsust ja sidusust tekitavad nelja tüüpi reeglid mida nõrgemad need on, seda tõenäolisem on kuritegude toimepanemine: · Kiindumus-, ustavus- ja sümpaatiasidemed: Tugevad sotsiaalsed sidemed toetavad konformset käitumist
Saab tunnistada, et vangide kuritegevuse subkultuuri osas on praegu küllalt palju ka saavutatud vangidevahelist hierarhia süsteemi lõhkumist. Väited, et oleme vanglast subkultuuri täiesti eemaldanud, on vale. Ka praegu näeb vanglas kuritegelikku subkultuuri. Näiteks vanglates on palju isikuid, kes ei saa oma staatuse hoidmiseks kuidagi vanglakoristamise töödel osaleda, sest mingisuguse koristamisefunktsiooni omaksvõtmine tähendaks mõndadele vangidele staatuse kaotamist. KONTROLLITEOORIA Võrreldes teiste mikrotasandi teooriatega teistsuguse lähenemisega. Teised püüavad leida mingisugust seletust ja põhjust, miks üks inimene paneb kuriteo toime, siis kontrolliteooria hakkab asja vaatama hoopis teisest küljest. Ta võtab aluseks eelduse, et tegelikult kõik me oleme egoistid, kõigil meil on oma egoistlikud vajadused. Selleks, et me ei paneks nende egoistlike vajaduste rahuldamiseks kuritegusid toime, peavad olema mingisugused põhjused. Põhjused leiab
ning seadused ei ole oma olemuselt sugugi neutraalsed ega kaitse kõikide inimeste õiguseid. Õigussüsteem pöörab peamise tähelepanu just vaesemate inimeste kuritegudele, jättes tähelepanuta võimu omavate isikute seaduserikkumised või karistab neid siis minimaalselt Tartu Ülikooli Pärnu kolledz 11 Sotsioloogia alused Liina Käär 49. Kontrolliteooria hälbelisuse kohta? ... väidab, et kuritegevus ilmneb siis, kui puudub tasakaal kuritegeliku käitumise impulsside ja sotsiaalse või psüühilise kontrolli vahel. Kontrolliteooria kohaselt otsustab indiviid deviantse käitumise kasuks vastavalt situatsioonile, lähtudes võimaliku kasu ja karistuse vahekorrast. Travis Hirschi tõi oma raamatus ,,Delikventsuse põhjused" välja neli punkti, mis on seotud indiviidide seaduskuuleka või delikventse käitumisega: · seotus · pühendumus
reageerimaks kapitalistliku süsteemi ebavõrdsusele. Ühiskonnas kehtivad eadused aitavad hoida ja kaitsta võimu omavate isikute positsiooni ning seadused ei ole pma pöemuselt sugugi neutraalsed ega kaitse kõikide inimeste õigusi. Õigussüsteem pöörab peamise tähelepanu just vaesemate inimestekuritegudele, jättes tähelepanuta võimu omavate isikute seaduserikkumised või karistab neid siis minimaalselt. 59. Kontrolliteooria hälbelisuse kohta? Näited väidab, et kuritegevus ilmneb siis, kui puudub tasakaal kuritegeliku käitumise impulsside ja sotsiaalse või psüühilise kontrolli vahel. Kontrolliteooria kohaselt otsustab indiviid deviantse käitumise kasuks vastavalt situatsioonile, lähtudes võimaliku kasu ja karistuse vahekorrast. Travis Hirschi tõi oma raamatus ,,Delikventsuse põhjused" välja neli punkti, mis on seotud indiviidide seaduskuuleka või
, vaid indiviidid ise valivad deviantse käitumise reageerimaks kapitalistliku süsteemi ebavõrdsusele. Ühiskonnas kehtivad seadused aitavad hoida ja kaitsta võimu omavate isikute positsiooni ning seadused ei ole oma olemuselt sugugi neutraalsed ega kaitse kõikide inimeste õiguseid. Õigussüsteem pöörab peamise tähelepanu just vaesemate inimeste kuritegudele, jättes tähelepanuta võimu omavate isikute seaduserikkumised või karistab neid siis minimaalselt 72. Kontrolliteooria hälbelisuse kohta? ... väidab, et kuritegevus ilmneb siis, kui puudub tasakaal kuritegeliku käitumise impulsside ja sotsiaalse või psüühilise kontrolli vahel. Kontrolliteooria kohaselt otsustab indiviid deviantse käitumise kasuks vastavalt situatsioonile, lähtudes võimaliku kasu ja karistuse vahekorrast. Travis Hirschi tõi oma raamatus ,,Delikventsuse põhjused" välja neli punkti, mis on seotud indiviidide seaduskuuleka või delikventse käitumisega: · seotus
Ühiskonnas kehtivad seadused aitavad hoida ja kaitsta võimu omavate isikute positsiooni ning seadused ei ole oma olemuselt sugugi neutraalsed ega kaitse kõikide inimeste õiguseid. Õigussüsteem pöörab peamise tähelepanu just vaesemate inimeste kuritegudele, jättes tähelepanuta võimu omavate isikute seaduserikkumised või karistab neid siis minimaalselt. 46. Kontrolliteooria hälbelisuse kohta? ... väidab, et kuritegevus ilmneb siis, kui puudub tasakaal kuritegeliku käitumise impulsside ja sotsiaalse või psüühilise kontrolli vahel. Kontrolliteooria kohaselt otsustab indiviid deviantse käitumise kasuks vastavalt situatsioonile, lähtudes võimaliku kasu ja karistuse vahekorrast. Travis Hirschi tõi oma raamatus ,,Delikventsuse põhjused" välja neli punkti, mis on seotud indiviidide
Deviantsus - indiviidid ise valivad deviantse käitumise reageerimaks kapitalistliku süsteemi ebavõrdsusele. Ühiskonnas kehtivad seadused aitavad hoida ja kaitsta võimu omavate isikute positsiooni ning seadused ei ole oma olemuselt sugugi neutraalsed ega kaitse kõikide inimeste õiguseid. Õigussüsteem pöörab peamise tähelepanu just vaesemate inimeste kuritegudele, jättes tähelepanuta võimu omavate isikute seaduserikkumised või karistab neid siis minimaalselt 46. Kontrolliteooria hälbelisuse kohta? väidab, et kuritegevus ilmneb siis, kui puudub tasakaal kuritegeliku käitumise impulsside ja sotsiaalse või psüühilise kontrolli vahel. Kontrolliteooria kohaselt otsustab indiviid deviantse käitumise kasuks vastavalt situatsioonile, lähtudes võimaliku kasu ja karistuse vahekorrast. Travis Hirschi tõi oma raamatus ,,Delikventsuse põhjused" välja neli punkti, mis on seotud indiviidide seaduskuuleka või delikventse
....65 8.1.10. Sotsiokultuurilised tegurid:..........................................................................65 8.1.11. Sotsioloogilised hälbekäitumise teooriad.................................................... 65 8.1.12. Strukturaal-funktsionalistlik teooria:...........................................................66 8.1.13. Sildistamisteooria:....................................................................................... 66 8.1.14. Kontrolliteooria........................................................................................... 67 8.1.15. Kokkuvõte erinevatest teooriatest: ............................................................. 68 9. Ühiskond. ....................................................................................................................68 9.1. Kultuur, ühiskond ja loodus..................................................................................69 9.1.1
ühiskondlikule ebavõrdsusele. Seadused kaitsevad võimulolijate huve ning ei ole oma olemuselt neutraalsed. Tähelepanu pööratakse eelkõige vaesemate inimeste kuritegudele ning võimulolijad jäävad kas karistuseta või saavad ainult minimaalse karistuse. Hälbekäitumise põhjused II • Sildistamisteooria: tegu on suhtlemisprotsessiga deviantse ja konformse grupi vahel. Käitumist loetakse hälbivaks ainult enamuse hinnangu kohaselt. • Kontrolliteooria: hälbekäitumine ilmneb siis, kui puudub tasakaal hälbivat käitumist käivitavate impulsside ja sotsiaalse ning psüühilise kontrolli vahel. Šahverdov-Žarkovski ja Markina Eesti alaealiste hälbivast käitumisest Eesti teismeliste vägivallatõlgendused Agressiivne käitumine ja otsene füüsiline vägivald (väärkohtlemine) • Vaimset vägivalda kogeb palju rohkem lapsi. Vanuse kasvades füüsiline vägivald väheneb, kuid vaimne vägivald pigem suureneb
Inimene aktsepteerib silti ja näeb iseennast deviantsena. 73. Konfliktiteooria hälbelisuse kohta? . ÜHISKONNAS KEHTIVAD SEADUSED AITAVAD HOIDA JA KAITSTA VÕIMU OMAVATE ISIKUTE POSITSIOONI NING SEADUSED EI OLE OMA OLEMUSELT SUGUGI NEUTRAALSED EGA KAITSE KÕIKIDE INIMESTE ÕIGUSEID. ÕIGUSSÜSTEEM PÖÖRAB PEAMISE TÄHELEPANU JUST VAESEMATE INIMESTE KURITEGUDELE, JÄTTES TÄHELEPANUTA VÕIMU OMAVATE ISIKUTE SEADUSERIKKUMISED VÕI KARISTAB NEID MINIMAALSELT 74. Kontrolliteooria hälbelisuse kohta? SEE VÄIDAB, ET KURITEGEVUS ILMNEB SIIS, KUI PUUDUB TASAKAAL KURITEGELIKU KÄITUMISE IMPULSSIDE JA SOTSIAALSE VÕI PSÜHHILISE KONTROLLI VAHEL. SELLE KOHASEL OTSUSTAB INDIVIID DEVIANTSE KÄITUMISE KASUKS VASTAVALT SITUATSIOONILE, LÄHTUDES VÕIMALIKU KASU JA KARISTUSE VAHEKORRAST. 75. Konformne käitumine mis see on ja kuidas seda kujundatakse? KONFORMNE KÄITUMINE SOTSIAALSELT AKTSEPTEERITUD
Hälvik on "hälviku" sildi saanud. Esmane hälbivus - rikume reegleid ja seda ei panda tähele ja ei mõjuta minapildi muutust; Teisene hälbivus - reaktsioonid on tugevad, identideet muutub ja hakkab meie elu mõjutama (endist vangi nähakse endise vangina). 71. Konfliktiteooria hälbelisuse kohta? Hälve on tahtlikult reegleid rikkuda ja sageli poliitilise iseloomuga, nt punkarid, õppejõud sõidab Tallinnas jänest. 72. Kontrolliteooria hälbelisuse kohta? Püütakse uurida hälbelise käitumise ajendeid ja selle võimaliku käitumise kasusi ja kahjusi. Vales kohas üle tee minek - kui kasud kaaluvad kahjud üle siis tehakse (liiklus hõre, politseid pole silmapiiril, lühendab teekonda). Kurjategijad on pigem need, kellel on kogukonnaga nõrgemad sidemed. Kuritegevuseks on tänapäeval rohkem võimalusi. 73. Konformne käitumine mis see on ja kuidas seda kujundatakse?
normikuulekat ühiskonda ei teki. Ei ole selget eraldatust, piirid hägustuvad. Kuritegevus tekib, sest muutused ühiskonnas tekivad ja muutused on võimalikud tänu teatud kuritegevuse tasemele. NÄITED: 1) Eesti 1989-1992 2) Eesti eraomand 3) Iraak muudatuste edukuseks on vaja reeglite muutust ja ühiskonnaliikmeteni viimist 4) Kultuurikonflikti näited sobivad ka anoomia allikateks. 5) Lühiajalised muudatused New Orleans (ka kontrolliteooria juurde), natuke ka aprillisündmused (seal oli muud ka, nt massipsühhoosi) mis reeglite indiviidini viimisega raskusi tekkisid? Anoomia ühiskonna reeglite indiviidini viimise mehhanismides. Seal hakati jagama ka toitu ja joogivett jne, aga selle reegleid ei suudetud indiviidini viia, samuti varem kehtestatud reeglite mehhanismid lõigati läbi. 6) Kui ühiskond ühel hetkel keelustab abordi. 4.3
annaabi.ee 
