1. Farmi asendiplaani koostamine. Hoonete asetus, kujad, kaitsevööndid, tingmärgid. Asendiplaani koostamisel tuleb tähelepanu pöörata: · Tsoneerimine · Teed · Inimeste liikumine · Sööda liikumine · Tuleohutus · Keskkonnaohutusnõuded · Valitsevad tuuled · Reljeef · Edasine laienemisvõimalus Asendiplaanile tuleb märkida: · Krundi mõõtmed, planeeritavad ja olemasolevad ehitised, kõrgusmärgid, teede piirid · Kinnistute ja neid ümbritsevate alade tunnused · Maa-ala tingmärgid · Lammutatavad ehitised · Kaugused piirist · Kõrgusjooned · Pääsud krundile, tarad · Säilitatavad puud, puhkealad · Põhja-lõuna suund, tingmärgid 2. Veisefarmide planeerimine (soojustatud laut, soojustamata laut). Külm laut ehk soojustamata . Tööde automatiseerimise ja mehhaniseerimise tase on hõlpsasti maksimumini viidavad. Iseteenindusliku söötmise korraldamine lihtne vastavalt ettevalmistatud silohoidla ja heinahoidla on ühtlasi söötmiskohaks hoitakse kokku suur...
Miks on tööviljakus ja tootlikkus nii olulised? Tootlikkus ehk tootlus, produktiivsus on süsteemi (riigi, ettevõtte) teavatava väljundi (toodangu, teenuste) ja kulutataud sisendite (maa, kapitali, materjali vm.) suhe. Eristatakse üld- ehk kogutootlikkust (väljundi ja kogukulude suhe), tegurirühma tootlikkust (väljundi ja teatavate kulude, nt töö ja kapitali suhe) ja osatootlikkust (väljundi ja ühe sisendi suhe). Tootlikkust mõõdetakse nii rahas kui ka naturaalühikutes tunni, päebva, kuu, kvartali ja aasta kohta. Tootlikkus on majandamise, heaolu ja konkurentsivõime oluline näitaja. Tuntuim osatootlikkuse näitaja on tööviljakus. Tööviljakus väljendab mingis ajaühikus valmistatud toodangu hulga ja töökulu suhet. Käitise tööviljakust arvutatakse ühe töötaja, töölise või põhitöölise, tööpäeva või töötunni kohta valmistatud toodangu hulga põhjal. Peamised tööviljakust suurendavad tegurid on tootmise mehhanis...
tööstusele) Põllumajanduse arengut mõjutavad tegurid: 1.Looduslikud tegurid: kliima(temperatuur, niiskusolud, kasvuperiood), mullad (viljakus, lõimis, paksus, põuakindlus), reljeef(tasane, mägine), geograafiline asend. 2. Majanduslikud tegurid : riigi majanduspoliitika ( toetused, tollipoliitika) , kapital ( hooned, masinad, seadmed, väetised, seemned, tõuloomad), tööjõud ( tööjõu kvaliteet, traditsioonid) 3. Tehnika ja tehnoloogia tase : ( väetamine, maaparandus, mehhaniseerimine, elektrifikseerimine, kemiseerimine, transpordi areng, mehhaniseerimine ) Kunstlik niisutamine- Kunstlik niisutamine võimaldab saagikust stabiliseerida või isegi tõsta. Kunstlikuks niisutamiseks kasutatakse pumpasid, pihusteid jt tehnilisi vaheneid. Väga palju kunstliku niisutamist kasutatakse Egiptuses, Pakistanis ja Jaapanis. Alepõllundus on tänapäeval eriti iseloomulik vihmametsade piirkondadele (Amatsoonase jõgikonnas, Aafrikas Kongo jõgikonnas ning Indoneesias ja Malaisias)
Infrapunase kiirgusega lambid töötavad valguse madalas laine alas ja valguse valgustustihedust mõõdetakse termomeetriga. 11. Nimeta lauda loomaruumi ebapiisava, vähese ventilatsiooni tunnused: a) Tugev lauda lõhn riietel b) Suur niiskuse sisaldus laudas c) Konstruktsioonide kiire mädanemine, roostetamine Kasutatud kirjandus : · V. Luts, Maaehituse alused, Inf., Tallinn, 1996; Veisekasvatushoonete käsiraamat, 2000a. · V.Veinla jt., Farmide mehhaniseerimine, "Valgus", Tln., 1986; vanem 1970 · V. Luts, Veisekasvatushoonete käsiraamat, EV PM, 2002 3
kommunikatsioonikanalid ning elektroonilised teenused Informatsioon pilt, tekst, video või heli Mis on infoühiskond? Meedia infoühiskonna põhiline kujundaja Traditsioonilised meediakanalid ajalehed, raadio, televiisor Tänapäeval aga põhiline meediakanal Internet Tehnoloogia 20. sajandil 1. Elektriseerimine 2. Autod 3. Lennukid 4. Veevarustus ning selle jaotus 5. Elektroonika 6. Raadio ning televisioon 7. Põllumajanduse mehhaniseerimine 8. Arvutid 9. Telefonid 10. Konditsioneer / jahutus 11. Kiirteed 12. kosmoselend 13. Internet 14. Pilditehnika 15. Kodumasinad 16. Tervise tehnoloogiad 17. Naftasaaduste töötlemis tehnoloogiad 18. Laser ja kiudoptika 19. Tuumatehnoloogia 20. Nanotehnoloogia Tehnoloogia 21. sajandil 1. Energia säästmine (Energy conservation) 2. Ressurside kaitse (Resource protection) 3. Toidu ja vee tootmine ning selle jaotamine (Food and water production and distribution) 4
Majanduslike tegurite ja tehnoloogia arengu mõju põllumajandusele. Euroopa Liidu põllumajanduspoliitika MAJANDUSLIKUD TEGURID KAPITAL (hooned, masinad, seadmed, väetised, seemned, tõuloomad) TÖÖJÕUD (tööjõu kvaliteet, traditsioonid) RIIGI MAJANDUS POLIITIKA (toetused, tollipoliitika) Mehhaniseerimine ja väetised ...kasutama hakati XIX saj. II poolel Lüpsimasinat hakati kasutama Euroopas peale II MS Põllumajanduses töötavate inimeste arv vähenes USAs 11 milj.(1910a) 3 miljonile (1970a) Tänapäeval suudavad 2 inimest hooldada 500ha nisupõldu, 10 inimest 2000 pealist veisekarja VÄETISED parandavad taimede toitumistingimusi, suurendavad taimekasvutoodangut, kvaliteeti 1) ORGAANILISED- 2) MINERAAL- 3)MELIORANDID 4) BAKTER-
ja remont Pakenditööstus Ametiharidus Pank Veterinaarteenistus TEENUSED Reklaam PM ARENGUT ja PAIGUTUST MÕJUT. TEGURID LOODUSLIKUD MAJANDUSLIKUD TEHNIKA TASE • KLIIMA • KAPITAL Maa väetamine (temperatuur, (hooned, masinad, Maaparandus niiskusolud, seadmed, väetised, Mehhaniseerimine kasvuperiood) seemned, tõuloomad) Elektrifitseerimine • MULLAD • TÖÖJÕUD Kemiseerimine (viljakus, (tööjõu kvaliteet, Transpordi areng lõimis, paksus, traditsioonid) põuakindlus) • RIIGI MAJANDUS • RELJEEF POLIITIKA (tasane, mägine, (toetused, nõlva kalle) tollipoliitika) • GEOGRAAFILI- Maailma maakasutus
Allikas: Loomaruumide ventilatsioon, küte, valgustus.docx 11. Nimeta lauda loomaruumi ebapiisava, vähese ventilatsiooni tunnused: a) Tugev lauda lõhn riietel b) Suur niiskuse sisaldus laudas c) Konstruktsioonide kiire mädanemine, roostetamine Allikas: Loomaruumide ventilatsioon, küte, valgustus.docx ALLIKAD: 1. V. Luts, Maaehituse alused, Inf., Tallinn, 1996; 2. V.Veinla jt., Farmide mehhaniseerimine, "Valgus", Tln., 1986; vanem 1970 3. V. Luts, Veisekasvatushoonete käsiraamat, EV PM, 2002 4. VIKO, Paiksed mehhanismid, materjalid Loomaruumide ventilatsioon, küte, valgustus.docx
elamise viisi muutumise. • Arenes tööstus, leiutati uusi masinaid ja arenes kaubandus. im e s i ju b a k a k s m iljardit. • Aastal 1925, oli in lm m ilja rd it. imesi ju b a k o • Aastal 1960, oli in re n e s, in im e n e jõ udis • Tehnika a n d u se s s e, p õ llu m a ja kosmose . mehhaniseerimine n d a te l m a a ilm a r ahvaarv • Kuuekümne kult. kasvab plahvatusli • Rahvaarv on vaesuse ja arenguhädade põhjuseks. • India ja Hiina hakkasid peatama rahvastiku kasvu. • Indias maksti rahalist kompensatsiooni neile, kes nõustusid steriliseerimisega. • Hiina praktiseeris ühe lapse poliitikat. • Aastal 1975, oli inimesi juba n miljardit. eli • Aastal 1987 o
Agrokliimavöötmed ja tootmise vormid Agrokliimavöötmed · Polaarkliima vööde · Lähispolaarkliima vööde · Jahe parasvööde · Mõõdukas parasvööde · Soe parasvööde · Lähistroopiline vööde · Troopiline vööde · Lühikese vihmaperioodiga lähisekvatoriaalne v. · Pika vihmaperioodiga lähisekvatoriaalne v. · Mäestike vööde POLAARKLIIMAVÖÖDE · Väga külm ja kuiv kliima · Põllumajandust ei toimu LÄHISPOLAARKLIIMA VÖÖDE · Lühike vegetatsiooni- periood · Aktiivsete temp. summa < 1000°C · Kasvatakse lühiajalist öökülma taluvaid ja kiirekasvulisi kultuure (Redis, spinat, sibul, naeris, kartul) · Põhjapõdrakasvandused PARASVÖÖDE · Pindalalt kõige ulatuslikum 1 saak aastas (500 mln ha põllumaad +700 mln ha rohumaad) Eristatakse: · Enamik haritavast maast rohtla ja lehtmetsavööndis 1) jahedat, · Põhjaosas lühike, kesk- ja 2) mõõdukat, lõ...
ja elatusmajandus) 1.2 põllumajanduse arengut ja paigutust mõjutavad tegurid. Põllumajanduse arengut ja paigutust mõjutavad tegurid: · Looduslikud tegurid (geograafiline asend, kliima, mullastik, reljeef, agroklimaatilised näitajad, pinnase keemiline koostis, mulla huumusesisaldus) · Majanduslikud tegurid ( riigi majanduspoliitika, maaomand, tööjõud, põllumajandustoodete nõudlus) · Tehnika ja tehnoloogia tase (maa väetamine, maaparandus, mehhaniseerimine, elektrifitseerimine, keemiseerimine, transpordi areng) Mullahrimine - mulla tehniline töötlemine selleks, et luua kultuuritaimedele soodsad kasvutingimused. Agroklimaatilised näitajad iseloomustavad, kui palju saavad taimed päiksekiirgust ja soojust ning niiskust ja kui pikk on vegetatsiooniperiood. Vegetatsiooniperiood aeg, mil ilmastik võimaldab taimede elutegevuse. Põllumajanduslikult saab kasutada kolmandikku maismaa pindalast, kasutuse seisukohalt
Põllumajandus · Iseloomustamise aluseks: haritava maa % · või haritavat maad (ha) elaniku kohta agrokliimavööde · aktiivsete temperatuuride summa · sademete hulk ja ajaline jaotus hõivatute osakaal põllumajanduses põllumajanduse osatähtsus SKT-s põllumajandusliku tootmise vormid Põllumajandusliku tootmise vormid I KORILUS (praegu ~10 milj. Aasias ja Aafrikas) Loomade kodustamine põlluharimine (rändkarjakasvatus) (alepõllundus) VARAAGRAARNE (praegu ~300 milj. Aafrikas ja Okeaanias) Maa kuulub kogukonnale Ei osale maailmamajanduses (elatusmajandus) Põllumajandusliku tootmise vormid II Taime- ja loomakasvatuse ühendamine => segatalud HILISAGRAARNE (Kaug-Ida riisi-, maisi- ja hirsitalud; Ladina-Ameerika maisitalud) ...
ka väiksesse tootmisesse, sest protsessi iseloomustab madal tootlikkus. Elektrood on volframist Pidev lõpmatu pikkusega elektrood traadi kujul- puudub varras. Õhemate detailide ajakadu elektroodi vahetamiseks ja protsess toimub puhul lisametall vajalik ei katkestusteta- tõstab tootlikkust. Seetõttu ka lihstam ole, paksemate puhul automatiseerimine ja mehhaniseerimine. kasutatakse lisamaterjalina vardaid. Volframist varras ei sula, seetõttu puudub elektroodi kulu. Õmblus on siledapinnaline, Keevitamisel ei teki räbu, seetõttu ei ole vaja õmblusi ilma räbu ja puhastada, mistõttu puuduvad lisakulutused. Ei esine oksiidilisanditeta. räbupesasid. Keevitaja näeb vahetult õmblust ja keevisvanni. Keevituskaar on vähem Keevituskaar on soojuslikult
20.sajandi alguses (pärast esimese maailmasõda) arhitektid loobusdi ajaloolistes stiilides ornamentaalsetest kaunistutest. 20. sajandi arhitektuuris kehtivad täiesti uued põhimõtted, ehitusviisid ja uudsed ehitusmaterjalid. Moodsa arhitektuuri üksikuid eelkäijaid leiame siiski juba 19. sajandist. Need kuuluvad aga inseneriheitusse, mida tollal üldse ehitusekunstiks ei peetud: raudteejaamad, näitusepaviljonid, tööstushooned, terassillad jne. Nagu skelett hoidis neid kõiki ülal osadest kokkupandud metallsõrestik. Viimase kasutamine võimaldas luua mitmekesisemaid ja suuremaid hooneid ning avaramaid ja suuremaid hooneid ning avaramaid siseruume. Näiteks 1851. aasta Londoni maailmanäituse paviljoniks ehitatud Kristallpalee koosnes peaaegu ainult klaasist ja rauast ning mahutas endasse ka suured pargipuud, mis kasvasid ehituseks planeeritud kohal. Üllatusi pakkus ka 1889. aasta Pariisi maailmanäitus: üle 300 meetri kõrge Eiffeli torn, mis k...
235 lk. Raukas, A. (koostaja), 1995. Eesti. Loodus. 607 lk. Raukas, A., 2003. Geoloogia ja geofüüsika alused. 168 lk. INIMMÕJU Maastikumuutused Eestis 20. sajandil (Mander ja Palang 1994; Mander et al. 1996 järgi) Olulised sotsiaalsed, majanduslikud ja poliitilised faktorid, mis on maakasutust ja maastikupilti mõjutanud: maareformid (1919, 1940, 1947, 1989); küüditamised (1940 ja 1949) ja kollektiviseerimine (1940- ndatel); nõuk. piiritsooni moodustamine; põllumajanduse mehhaniseerimine ja kontsentreerumine; ulatuslik maaparandus; linnastumine. Sotsiaal-majanduslike mõjude peamised peegeldused maakasutuses ja maastikupildis: põllumajandusliku maa osakaalu langus 65%-ilt 1918. a. kuni 30%-ni 1994. a.; metsa osakaalu suurenemine 14%-ilt 47%-ni sama ajavahemiku jooksul; looduslike rohumaade osa jätkuv langus; rannikualade säilimine suhteliselt heas looduslikus seisus; maastikustruktuuri lihtsustumine ja polariseerumine; ökoloogilise võrgustiku väljakujunemine.
PÕLLUMAJANDUSE ARENGUT ja PAIGUTUST MÕJUTAVAD TEGURID TEGURID LOODUSLIKUD MAJANDUSLIKUD TEHNIKA TASE KLIIMA KAPITAL Maa väetamine (temperatuur, (hooned, masinad, Maaparandus niiskusolud, seadmed, väetised, Mehhaniseerimine kasvuperiood) seemned, tõuloomad) MULLAD Elektrifitseerimine TÖÖJÕUD (viljakus, Kemiseerimine (tööjõu kvaliteet, Transpordi areng lõimis, paksus, traditsioonid) põuakindlus) RIIGI MAJANDUS RELJEEF POLIITIKA (tasane, mägine,
aastal. Esimene Maailmasõda tähendas Rootsi kapitalistidele rikastumisallikat. Neutraalne Rootsi äritses sõjaaastatel ulatuslikult mõlema sõdiva koalitsiooniga ja kogus suure kapitali, mida sõja lõppedes kasutati tööstuse edasiseks arendamiseks. Ka Teises Maailmasõjas oli Rootsi neutraalne. Peale Teise Maailmasõja lõppu oli Rootsi jällegi majanduslikult ja poliitiliselt soodsas olukorras ja tema tööstus väljaspool konkurentsi. Kiires tempos viidi läbi tootmisprotsesside mehhaniseerimine ja automatiseerimine. Jätkus tööstus- ja pangakapitali liitumine ja kontsentreerimine, loodi põllumajanduslikke suurfarme. Rootslased hakkasid aktiivselt tegutsema Lääne-Euroopa majandusrühmitustes. 1949. aastal pärast Skandinaavia kaitseliidu loomise katset deklareeris Rootsi, et tema ametlik välispoliitika on "olla vaba liitudest" - mitte liituda sõjalis-poliitilistesse organisatsioonidesse rahu ajal ja säilitada neutraliteeti sõja ajal. Seda poliitikat järgib
Tuule ja maasisese soojusenergia, vee. 15. Mis takistab alternatiivenergia kasutamise kiiret suurendamist? Tuuleenergia tuult ei ole kogu aeg, generaatorid on kallid. Vee energia ei ole suure vooluga jõgesid ega suure langusega. Päikeseenergia päikesepaistet on vähe. 16. Milleks jaguneb toiduainetööstus? Piimatööstus, kalatööstus, lihatööstus, kondiiter. 17. Mida paeks tegema Eestis põllumajanduse tootlikkuse tõstmiseks? * põllumajandus toetused * automatiseerimine, mehhaniseerimine * vana põllumaa kasutuselevõtt 18. Selgita, kuidas järgnevad tegurid mõjutavad Eesti masinatööstust. Asend Läänemere Sadamate kaudu on võimalik vedada valmis toodangut kaldal teistesse riikidesse. Metallimaagi Ei saa arendada metalli mahukaid tööstusharusid, tuleb puudumine arendada aparaadi tööstust, elektroonikatööstust.
• Holland • Liechtenstein • Luksemburg • Monaco • Prantsusmaa • Saksamaa • Šveits Majanduse areng • Juhtivaks said töösturiigid, mida hakati kutsuma heaoluriikideks (Saksamaa, Itaalia) • Esmatarbekaupade valik suurenes ja need said kättesaadavaks • Sotsiaalhoolekande väljaarenemine (vanaduspension, töötu abiraha) • Inflatsiooni kahandati emissiooniga (raha juurdetrükk, väärtpaberid, krediit) • Agraarrevolutsioon- sordiaretus, tootmise mehhaniseerimine, väetised (ületootmine) • Tööstusriikide majandusstruktuur muutus tänu teadusele ja tehnika arengule (tootmine laienes, tööjõult hoiti kokku) • Rohkem inimesi siirdus teenindus- ja kaubandussfääri tööle • Kasvas riikidevaheline kaubandus, millega liitus aina uusi riike, ent välja jäid sotsialistlikud riigid. Kasvas lõhe kaubanduslike ja sotsialistlike riikide vahel Demokraatlike Lääneriikide tunnused • Liidriroll USA-l, järgnes Lääne- Euroopa
ja turupiirkondade paiknemisest 87. Tegevuspõhise kuluarvestuse sammud. 5)Asukoht kas tarnijate või klientide lähedal või vahepealne asukoht Kulud, liigid a)otsekulud 6)Laovarustus ja hooldus- ladude mehhaniseerimine b)kaudkulud 7)Töötajate ohutus- ohtlikud töökohad, kuna suured sõidukid, erinevad Tegevused Kulukoht mehhanismid, tervistkahjustavad kaubad, pinged jne. Teenused Kulukandjad 68
dikteerida hindu ja põrmustada oma majanduslikud konkurendid. Väike ettevõttet ei suutnud hiigelettevõtetega konkureerida. MILLINE OLI USA VÄLISPOLIITIKA PEAMINE SUUND 19. SAJANDI LÕPUS? Ülemvõimu kehtestamine läänepoolkeral. NIMETA 2 INGLISMAA DOMINIOONI 19. SAJANDI LÕPUS. Kanada ja Austraalia MILLISED ÜMBERKORRALDUSED AITASID KAASA PÕLLUMAJANDUSE ARENGULE USA-S PÄRAST KODUSÕDA? Põlluharimise mehhaniseerimine ja teaduse saavutuste rakendamine, nt uute sortide kasutuselevõtt , uute maade kasutuselevõtt Läänes. MILLISED PROBLEEMID KAASNESID INIMESTE IGAPÄEVAELUS SEOSES LINNASTUMISEGA? Kuritegevuse suurenemine, tööliste palgad olid väiksed, tööpäevad pikad, töötingimused halvad. MILLISED PROBLEEMID TEKKISID PÕLISRAHVASTE HULGAS SEOSES ASUSTUSE LAIENEMISEGA NENDE PÕLISTELE ELUPAIKADELE? Nad ajati ära oma põlismaadelt, ning paigutati reservaatidesse. Nende maad hakati kasutama
Põhivara kasutamise näitajad: masinvahetus ja tööajakaod: vahetuses, kuus, aastas. 51. Põhivara efektiivsuse näitajad. põhivara efektiivsuse näitajad masinvarustatus, fondimahukus töötaja kohta, fondimahukus toodangu kohta, füüsiline kulumine 52. Tehnouuendused ehituses. Nende efektiivsuse hindamine. Tehnouuendused ehituses · konstruktsioonide tootmine tehase tingimustes, · standardiseerimine (ehitusdetailide kasutamine), · mehhaniseerimine (mullatööd, ehitusmaterjalide transport, betooni tootmine),ehitusprotsessi ratsionaliseerimine (kalenderplaanimise kasutamine ehitustööde korraldamisel). · Uute ehitusmaterjalide kasutamine madalama maksumuse,tööjõu kokkuhoiu, ehituskestuse lühendamise eesmärgil Tootmine tehaste tingimustes soodustas vähem kvalifitseeritud töötajate kasutamist ehitusplatsil, tööaja kokkuhoidu, kuid nõuab mehhanismide kasutamist.
pikemaks ning hambad kohanesid uue toitumisega. Kliimamuutused etendasid hobuse evolutsioonis tähtsaimat osa, aga inimene omas suurimat mõju selle edasisele arengule. Alates hetkest, mil inimene kodustas hobuse, on hobuseid valitud ja aretatud, et suurendada nende kasulikke omadusi. See viis erinevate hobusetüüpide veohobuste, ratsahobuste, koormahobuste väljaaretamiseni. Talumajanduse kiiremehhaniseerimine pärast 2. maailmasõda vähendas suurel määral nõudlust hobuste järele. Mehhaniseerimine andis ka rohkem vaba aega ning hobused leidsid uue rakenduse sport- ja puhkeaja hobustena. See muutis rõhuasetust tõuaretuses raskeveohobuste asendamist kergete ratsahobustega. Välimus Hobuse välimust kirjeldatakse vastava sõnavaraga, mis välendab nende eksterjööri ek kehaeshitust, naha värvi ja märgiseid.Hobuseid aretatakse vastavalt teatud tõu nõudmistele, mis viivad erinevatele rõhuasetustele nende kehaehituses. Veohobune,
Aiandus Marjapõõsad , viljapuud , iluaiandus GEOGRAAFIA 4.detsember .2008 PÕLLUMAJANDUSE ARENGUT JA PAIGUTUST MÕJUTAVAD TEGURID : Looduslikud tegurid ( geograafiline asend , kliima , mullastik , reljeef ) Majanduslikud tegurid ( riigi majanduspoliitika , maaomand , tööjõud , põllumajandustoodete nõudlus ) tehnika ja tehnoloogia tase ( maa väetamine , maaparandus , mehhaniseerimine , elektrifitseerimine , kemiseerimine , trantspordi areng . 1. Looduslikud tegurid . agroklimaatilised näitajad iseloomustavad kui palju saavad taimed päikesekiirgust ja soojust (mõõdetakse õhu ja mullatemperatuuri ) ning niiskust ja kui pikk on vegetatsiooniperiood . vegetatsiooniperiood on aeg , mil ilmastik või maldab taimede elutegevuse . ARGOKLIIMAVÖÖTMED : 1
Rohke suhkru söömine tekkitas hambakaariast, rasvumist ja diabeedi sagenemist ning ülesöömine selle üks raskeimaid tagajärgi olid südamehaigused 9. Millised tegurid mõjutavad põllumajanduslikku arengut ja iseloomusta neid tegureid! Looduslikud tegurid( geograafiline asend, kliima, mullastik, reljeef) Majanduslikud tegurid (riigi majanduspoliitika, maaomand, tööjõud, põllumajandustoodete nõudlus) Tehnika ja tehnoloogia tase(maa väetamine, maaparandus, mehhaniseerimine, elektrifikseerimine, kemiseerimine, transpordi areng) 10. Milliste näitajate alusel eristatakse maailmas agrokliimavöötmeid? Pinnase keemiline koostis(soolsus,mulla happelisus), mulla huumusesisaldus ja reljeef. 11. Teada, millised on erinevad kliimavöötmed ja kus nad paiknevad! Arktikaline/antarktikaline, lähisarktiline, parasvööde, lähistroopiline, troopiline, lähisekvatoriaalne, ekvatoriaalne. 12. Mille poolest erineb ekstensiivne põllumajandus intensiivsest?
Tootmistsükkel - aeg toormest valmistoote väljumiseni. Tootmistsükli osa, mis kulutatakse ainult töötlemiseks (tehnoloogilise protsessi teostamiseks) nimetatakse tehnoloogiliseks tsükliks. Tsehhis kogu töödeldava materjali hulk liigub ühest otsast teise tootmisprotsessis ja moodustab vooluse (käsivoolus, jaotuskonveieriga, voolus töökonveieriga, automaatliin). 2.4. Tehnoloogilise protsessi mehhaniseerimine ja automatiseerimine. Masinateta -käsitsi tehnoloogiline protsess. Masinatega - mehhaniseeritud töö. Mehhaniseerimine ei vabasta inimest otsesest töös osalemisest. Mehhaniseeritud operatsioon koosneb energeetilisest ja informatiivsest osast. Esimest saab lihtsalt mehhaniseerida. Informatiivne sisaldab kontrolli tehtud operatsiooni üle, tema reguleerimist ja juhtimist. Seda protsessi mehhaniseerimisel peab tegema inimene.
kasutamisega. Tööstuse arenedes algas kapitali ja tööstuse kontsentreerumine, suurte monopolistlike ühenduste loomine. Edasi arenes ka pangandus ning loodi mitmed pangamonopolid. Tööstuse kasvades ja arenedes kasvas ka töötajate ekspluateerimine. (M. Pentson 2000) Hea edu saavutas Rootsi arengu vallas maailmasõdade ajal, mil tal õnnestus jääda puutumatuks (Vikipeedia 2007) II maailmasõja ajal viidi kiires tempos viidi tootmisprotsesside mehhaniseerimine ja automatiseerimine. Jätkus tööstus- ja pangakapitali liitumine ja kontsentreerimine, loodi põllumajanduslikke suurfarme. Rootslased hakkasid aktiivselt tegutsema Lääne-Euroopa majandusrühmitustes.(M. Pentson 2000) Rootsi tööstus, nagu kogu majandus üldse, on läbi teinud kiire ümberstruktureerimise viimase kümne aasta jooksul, mille eeltingimuseks oli sügav majanduskriis 1990-ndate alguses. Täna
vooluliini struktuurskeem on toodud lisas B, joonisel B.1 ja joonisel B.2. Need annavad parema ülevaate veisefarmist. 19 KIRJANDUS 1. Veinla, V. Farmide tehnoloogia projekteerimine. Metoodikajuhend. Eesti Põllumajanduse Akadeemia. Tartu, 1988. 119 lk. 2. Veinla, V. Veisefarmide tehnoloogia projekteerimise juhend. Jäneda, 1994. 124 lk. 3. Veinla, V. Farmide mehhaniseerimine. Tallinn, Valgus, 1986. 648 lk. 4. Veinla, V. Masinlüps II. Tallinn, 1996. 216 lk. 5. Veinla, V. Farmisisese transpordi mehhaniseerimine. Tallinn, Valgus, 1983. 262 lk 20 LISAD 21 Lisa A. Veisefarmi ristlõige Joonis A.1. Veisefarmi ristlõige 22 Lisa B. Veisefarmi asendiplaan Joonis B.1
Põllumajanduse arengut ja paigutust mõjutavad tegurid Põllumajanduse arengut ja paigutamist mõjutavad: · Looduslikud tegurid (geograafiline asend, kllima, mullastik, reljeef) · Majanduslikud tegurid (riigi majanduspoliitika, maaomand, tööjõud, põllumajandustoodete nõudlus) · Tehnika ja tehnoloogia tase (maa väetamine, maaparandus, mehhaniseerimine, eleketrifitseerimine, kemiseerimine, transporti areng) Looduslikud tegurid Põllumajanduse peamine tootmisvahend on maa. Õllumajanduslikult saab kasutada 1/3 maismaa pindalast. Kasutuse seisukohalt jaguneb see: · Põllumaa põllumajanduslike kultuuride kasvatamiseks (1/3) · Rohumaa (2/3) Et kultuurtaimed kasvaks, tuleb tegeleda mulla harimisega (mulla tehniline töötlemine)
vooluliini struktuurskeem on toodud lisas B, joonisel B.1 ja joonisel B.2. Need annavad parema ülevaate veisefarmist. 23 KASUTATUD KIRJANDUS 1. Veinla, V. Farmide tehnoloogia projekteerimine. Metoodikajuhend. Eesti Põllumajanduse Akadeemia. Tartu, 1988. – 119 lk. 2. Veinla, V. Veisefarmide tehnoloogia projekteerimise juhend. Jäneda, 1994. – 124 lk. 3. Veinla, V. Farmide mehhaniseerimine. Tallinn, Valgus, 1986. – 648 lk. 4. Veinla, V. Masinlüps II. Tallinn, 1996. – 216 lk. 5. Veinla, V. Farmisisese transpordi mehhaniseerimine. Tallinn, Valgus, 1983. – 262 lk 24 LISAD 25 Lisa A. Veisefarmi plaan Lisa B. Veisefarmi asendiplaan Joonis A. 1
neid, kes on juba hästi toidetud, Põhjariigid. *Alatoidetud piirkonnad: Aafrikas Sahara kõrbest lõuna pool, India, Madagaskar, Paraguay kõrge põllumajanduse osatähtsusega maad. 25.Põllumajanduse paigutust mõjutavad tegurid: · looduslikud tegurid geograafiline asend, kliima, mullastik, reljeef · majanduslikud tegurid riigimajanduspoliitika, maaomand, tööjõud, põllumajandus, toodete nõudlus. · tehnika ja tehnoloogia tase maa väetamine, maaparandus, mehhaniseerimine, elektrifitseerimine, kemiseerimine, transpordiareng Agroklimaatilised näitajad erinevatel kultuurtaimedel: · kasvavad üldjuhul temperatuuril, mis on +5 või rohkem. Paljudele taimedele sobib temperatuur üle +10. · vegetatsiooniperiood peab olema vähemalt 90 päeva aastas. · Väga oluline on vegetatsiooniperioodi aktiivsete temperatuuride summa. · Niiskusevajadus · väetamine, soojus, väike pinnasuse soolsus Põllumajandus ja kliimavöötmed:
Lincoln? Konföderatsiooni osariikides kaotati orjus ja neegreid hakati värbama vägedesse. Võeti vastu jaosmaade seadus. 3) Mis on trust? Mida tähendab monopoolne seisund? Trust on monopol. Monopoolse seisundi puhul said trustid dikteerida hindu ja purustada konkurendid, sest nii tootmine, varustamine kui ka turustamine olid ühendatud. 4) Millised ümberkorraldused aitasid kaasa põllumajanduse arengule? Põlluharimise mehhaniseerimine, teaduse rakendamine ja uute sortide kasutuselevõtt. Ka uute maade rakendamine soodustas arengut. 5) Millised probleemid kaasnesid inimeste igapäevaelus seoses linnastumisega? Oli kitsas, vabrikutööliste elu-ja olmetingimused halvenesid teiste rikastumise arvelt. Palgad olid väikesed, päevad pikad ja töötingimused viletsad. 6) Milliseid reforme ja mis eesmärgil viis läbi T. Roosevelt?
Põllumajanduse areng: Esimene agraarrevolutsioon: Inimese paigastumine, üleminek koriluselt ja küttimiselt maaviljelusele ja loomade kodustamisega karjakasvatusele. Esmane tööjaotus ja linnade teke (9000 a tagasi). Teine agraarrevolutsioon: Intensiivistuv tootmine, mille eelduseks sa kõigepealt manufaktuurne tootmine (~1700 Inglismaal) – hobuste rautamine, härgade asendamine hobustega, pöördader, hiljem traktor, mitmeväljasüsteemid. Kolmas Agraarrevolutsioon: Põllumajanduse mehhaniseerimine ja kemiseerimine (masinad, väetised, taimekaitsevahendid). Põllumajanduse industrialiseerimine (19 saj lõpp). Neljas agraarrevolutsioon: Biotehnoloogia (geenitehnoloogia) Esimene traktor – 1930. 1950 – maailmas 7 milj traktorit ja 1,5 miljonit kombaini. 2001 27 miljonit traktorit. 1950 – 2000 mineraalväetiste tohutu kasv. 1980-ndad biotehnoloogia. 1990-ndad geneetiliselt muundatud taimed (mais, soja, kartul, raps, tomat, puuvill). Hõive hankivas majanduses 2013:
Ajaloo konspekt (14.03.2008) rahvuslik liikumine ei ole alati olnud ühiskonnas.rahvus samuti pole alati eksisteerinud esimene vorm sugukond, omavahel suguluses olevad inimesed / hõim kindel territoorium, keel (hõimukultuur) -> ühinevad rahvaks muinasaja lõpuaegadel. Hõimukultuuri alusel. Rahval keel, rahvakultuur. Edasi üks periood rahvus; erineb rahvast: eneseteadvus (võib olla teadlik või ebateadlik) inimese seostamine oma rahvaga, ühiskonna kõrgeim aste. Protsessi algus Suure Prantsuse Revolutsiooni aegadest kantud valgustusajastu ideoloogiast. Vanale aristokraatiale vastandumine. Muuhulgas ka rahvulik revolutsioon, sündis prantsuse rahvus; varem jagunesid regioonideks. Varem 'elagu kuningas', nüüd 'elagu rahvus'. üleminek vanalt uuele. Romantism. Mitte ainult kunst, laiem mentaliteet. Teene ühiskonna arengu seisukohalt: kõrgklassid, eliit hakkab märkama kõige madalamat talurahvakultuuri. Pöörab tähelepanu rahvaluulel...
nime. Rabajärved (Endla järv, Männikjärv) Lammi- ja soodijärved (Emajõe rohked vanajõed) · küüditamised (1940 ja 1949) ja kollektiviseerimine (1940-ndatel); Karstijärved (Lemmküla järv) Meteoriidijärv (Kaali järv) Tehisjärved (Narva, Paunküla, Soodla veehoidla) · nõuk. piiritsooni moodustamine; 33. Selgita mõistete 'keemiline hapnikutarve (KHT)' ja 'biokeemiline hapnikutarve (BHT)' · põllumajanduse mehhaniseerimine ja kontsentreerumine; erinevust. · ulatuslik maaparandus; Biokeemiline hapnikutarve (BHT) on hapniku hulk, mis kulub mikroobidel vees oleva org aine · linnastumine. lagundamiseks (mg/l). BHT kaudu hinnatakse vee reostatust biokeemiliselt lagundatava org ainega.
saadud produkti. 1. pagari-, kondiitri-, makaronitööstus, 2. pärmi-, õlletööstus, 3. rasva ümbertöötlemise (majonees, seep, parfümeeriatooted) ettevõtted, 4. suhkru rafineerimise tööstused. 5. Toormeks on jahu, peensuhkur, taimeõli, veini tootmise materjalid jt. 3. Tootmistehnoloogiate arengusuunad toiduainetetööstuses. Toiduainetetööstuse arengut iseloomustavad üldiselt järgmised tendentsid: • tootmise kontsentreerumine, • mehhaniseerimine • automatiseerimine. Eesmärgiks on : • tööstusharus tööviljakuse tõus • tööjõukulu vähenemine • toorme parem ärakasutamine • toote oma-hinna alandamine • kvaliteedi parandamine. Toiduainetetööstuses täiustuvad pidevalt tootmistehnoloogiad: • Erinevad tehnoloogilised operatsioonid ja neid teostavad seadmed muudetakse pideva toime-ga tootmisliinideks (vooluliinideks), kasutades pideva tootlusega seadmeid.
seetõttu hilineb teravilja koristus. Oma ainetööd tehes sain parema ülevaate agrologistika tähendusest. 15 KASUTATUD KIRJANDUS 1. Agrotechnology from Finland. Kättesaadav: http://www.agrotechnology.fi/category?language=en-gb (28.03.2015) 2. Dozamech. Kättesaadav:http://www.dozamech.pl/en/index.php? option=com_content&task=view&id=358&Itemid=435 (28.03.2015) 3. Veinla, V. Farmide mehhaniseerimine. -Tallinn. 1987. 4. A. Lember, V. Luts, Ü. Roosmaa, A. Oja. Seakasvatus ja sealiha tootmine. Tartu. 1999. 169-170 lk. 5. Kört, M. OÜ Kupna Mõis keskkonnamõju hindamise aruanne. OÜ Keskkonnauuringute Keskus. Tallinn. 2005.Kättesaadav: http://www.klab.ee/wpcontent/uploads/2013/05/23.pdf (28.03.2015) 6. Keskkonnaamet. Looma ja linnukasvatusest välisõhku eralduvate saasteainete heitkoguste määramismeetodid. Kättesaadav:http://www.keskkonnaamet
Polli ja Tooma Katsebaasid; Jõgeva, Karja ja Saku näidissovhoosid; Antsla, Jäneda ja Olustvere sovhoostehnikumid; Põdra, Ravila ja Simuna sovhoosid ning Sangaste aretuspunkt. Katsemajandite kogupindala oli 1969. aasta andmetel 48 730 ha. Kasvatati eliit- ja kõrgema sordi seemneid. Uurimissuunad olid maa otstarbeka ärakasutamise võimalused, tähtsamate Eestis kasvatatavate kultuuride agrotehnika ja sordiaretus, taimekaitse, maaparandus, tööde mehhaniseerimine, tootmise ökonoomika. Loetelu teostamise tarvis oli Jõgeva Sordiaretusjaamas kaks iseseisvat laboratooriumi − keemilised analüüsid ja mikrobioloogia. Kogu selle suure masinavärgi eesotsas oli alates 1959. aastast Ilmar Jürisson ja keskus, mis asus Sakus. 2 Tooma Katsebaasi tekkega sai Kärdest ja Toomast ühise tootmisega üksus, tekkisid küladevahelised alluvus- ja partnerlussuhted
teinud. On soovitav, et terved inimesed teaksid rohkem puuetega inimeste abistamisest ja et puuetega inimesed saavutaksid rahuldava elustiili tööl, vaba aja harrastustes ja perekondlikus ringis. Puuetega inimeste vajaduste oskuslik rahuldamine aitab neil teatud ulatuses oma puudest üle saada ning elada kogukonnas täisväärtuslikku elu. 3.3. Sotsiokultuurilised tegurid 3.3.1. Füüsiline aktiivsus ja mehhaniseerimine Erinevates elukutsetes rakendatav füüsiline aktiivsus on sotsiaalselt ja kultuuriliselt determineeritud ning mõjutav elustiili. Ehitustel, kaevandustes, teedeehitusel ja taludes töötavad inimesed omavad palju suuremat füüsilist koormust, kui istuva tööviisiga inimesed ning seega on inimesed sunnitud oma füüsilise aktiivsuse tasakaalu säilitamis huvides eelistama kas rohkem või vähem energiat kulutavaid vaba aja harrastusi.
aastal. Esimene Maailmasõda tähendas Rootsi kapitalistidele rikastumisallikat. Neutraalne Rootsi äritses sõjaaastatel ulatuslikult mõlema sõdiva koalitsiooniga ja kogus suure kapitali, mida sõja lõppedes kasutati tööstuse edasiseks arendamiseks. Ka Teises Maailmasõjas oli Rootsi neutraalne. Peale Teise Maailmasõja lõppu oli Rootsi jällegi majanduslikult ja poliitiliselt soodsas olukorras ja tema tööstus väljaspool konkurentsi. Kiires tempos viidi läbi tootmisprotsesside mehhaniseerimine ja automatiseerimine. Jätkus tööstus ja pangakapitali liitumine ja kontsentreerimine, loodi põllumajanduslikke suurfarme. Rootslased hakkasid aktiivselt tegutsema LääneEuroopa majandusrühmitustes. 1949.aastal pärast Skandinaavia kaitseliidu loomise katset deklareeris Rootsi, et tema ametlik välispoliitika on "olla vaba liitudest" mitte liituda sõjalispoliitilistesse organisatsioonidesse rahu ajal ja säilitada neutraliteeti sõja ajal
· Isikukultuse ja stalinismi kriitika - 1956 NLKP 20.kongress destaliniseerimine! Hrustsov pidas Stalini tegevust kritiseeriva kõne. 1 Sulaaeg poliitilise korra nõrgenemine SOTSIALISM + EESTI 3 · Majanduse põhijooned: Rasketööstus. Reformid: Kosmose hõivamine, põllumajandus, üld- programmid: mehhaniseerimine, mineraalväetiste teke, tõsteti kokkuostu hindu põllumajandus saadustel, uudismaade ülesharimine. UMMIKSEIS!! 1962 esimene vilja sisseost kulla eest, protestistreigid (Novotserkask vabrikutööliste streigid töötingimuste paranemiseks); · Konflikt intelligentsiga - Hrustsov arvas kõike teadvat, eriti kunstist, seda kasutas ära vana kaardivägi - sunnitud lahkumine 1964(tagandati ainukesena);
20. sajandi saksakeelne kirjandus Aigi 28.01.2015 Loengud ja rühmatööd 9. märtsiks peaks "Professor Unrat" olema loetud. Viis raamatut nimekirjast. Periodisierung: 1890-1910 "Fin de ciecle": Naturalism, impressionism, sümbolism, juugendstiil jne See on vaid üks võimalikest periodiseerimistest. Võib öelda ka Jahrhundertwende. Väga huvitav periood, sest on palju erinevaid Stile ja Strömungen. Voole ja stiile. Mõnes mõttes on see defineerimatu. Raske on eraldada ühte voolu, mis teistest esile tõuseks. Kirev segu kõigest, mis vähegi eksisteeris. Konkreetsemaks muutub 1910 1922 Ekspressionism 1910 1922 1918 1933 Literatur der Weimarer Republik (Neue Sachlichkeit, Theater von links, grosse Romane) Mõned perioodid on markeeritud ka läbi ajaloo. Nt 1918 on saksa ajaloos oluline I ms lõppes. See on ka saksa keisririigi lõpp. Algab Weimari Vab...
automaatikakilbil asuvast distantsjuhtimispuldist kui ka vagoneti juurest kaugjuhtimispuldist. Leitud aastane elektrienergiakuluks saadi 123,4 kW∙h. Üldine ruumiplaan on esitatud lisas 3. Eesmärgiks seatud ratsionaalse ajami leidmine sai täidetud, pidades silmas ette antud nõudeid. KIRJANDUS 1. Liiske, M. Elektriajamite kursuseprojekti ülesanded ja koostamisjuhend.Tartu, EMÜ, 2005. 39 lk. 2. Veinla, V. Farmide mehhaniseerimine. – Tln.: Valgus, 1987. 3. Liiske, M. Tehnoloogiaseadmete elektriajamid. I osa. – Tartu: EPMÜ, 1998. 98 lk. 4. The Engiineering Toolbox. Wire Rope – Strength. Kättesaadav: http://www.engineeringtoolbox.com/wire-rope-strength-d_1518.html (11.01.2016) 5. Gabolde, G., Nguyen, J-P. Drilling Data Handbook. Paris, IFP, 2006. 74 lk. Kättesaadav: https://books.google.ee/books?id=u8cMooI1S_IC&lpg=RA4-PA3&dq=
1.Nimetage tegurid tootlikkuse tostmiseks ehitusel. Kirjeldage luhidalt . uute ehitusmaterjalide, konstruktsioonide ja tehnoloogiliste võtete kasutamine - 30 % . Mehhaniseerimine - 30 % . Ehitustööde juhtimise ja organiseerimise täiustamine - 40% 2.Kuidas jagunevad ehitustood, (2 ruhma). Loetle toid erinevates ruhmades . Üldehitustööd- mullatööd,vaiatööd,müüritööd,montaazitööd,betoonitööd,katusekattetööd,puidutööd,i solatsioonitööd,viimistlustööd Eriosade tööd- San.tehnilised tööd,Vee varustuse tööd,Kanalisatsiooni tööd,Kütte süsteemi ehituse tööd,Ventilatsioon süsteemi ehituse tööd,Elektri varustuse rajamise tööd, Nõrkv...
aastal. Esimene Maailmasõda tähendas Rootsi kapitalistidele rikastumisallikat. Neutraalne Rootsi äritses sõjaaastatel ulatuslikult mõlema sõdiva koalitsiooniga ja kogus suure kapitali, mida sõja lõppedes kasutati tööstuse edasiseks arendamiseks. Ka Teises Maailmasõjas oli Rootsi neutraalne. Peale Teise Maailmasõja lõppu oli Rootsi jällegi majanduslikult ja poliitiliselt soodsas olukorras ja tema tööstus väljaspool konkurentsi. Kiires tempos viidi läbi tootmisprotsesside mehhaniseerimine ja automatiseerimine. Jätkus tööstus- ja pangakapitali liitumine ja kontsentreerimine, loodi põllumajanduslikke suurfarme. Rootslased hakkasid aktiivselt tegutsema Lääne-Euroopa majandusrühmitustes. 1949.aastal pärast Skandinaavia kaitseliidu loomise katset deklareeris Rootsi, et tema ametlik välispoliitika on "olla vaba liitudest" - mitte liituda sõjalis-poliitilistesse organisatsioonidesse rahu ajal ja säilitada neutraliteeti sõja ajal. Seda poliitikat järgib Rootsi kuni tänaseni
Kehtna Majandus- ja Tehnoloogiakool Maamajanduse mehhaniseerimine Siim Jaansoo AUTODE REMONDI- JA HOOLDEKOJA PLANEERIMINE Lõputöö Juhendaja: Ants Siitan 2007 Sisukord Sisukord...................................................................................................................................... 2 Sissejuhatus............................................................
kogupikkus on umbes 31 000 km ★ Meresaarte arv ~1500 ★ Rannajoone pikkus 3794 km Põhjalikud vastused B-osa: 1. Maakasutuse muutused Eestis XX sajandil ja nende muutuste põhjused. Olulisemad sotsiaalsed, majanduslikud ja poliitilised faktorid, mis on maakasutust ja maastikupiltimõjutanud: ★ Maareform ★ Küüditamised ja kollektiviseerimine ★ Nõuk. Piiritsooni moodustamine ★ Põllumajanduse mehhaniseerimine ja kontsentreerumine ★ Ulatuslik maaparandus ★ Linnastamine Sotsiaal-majanduslike mõjude peamisedpeegeldused maakasutuses ja maastikupildis: ★ Põllumajandusliku maa osakaalu langus ★ Metsa osakaalu suurenemine ★ Looduslike rohumaade osa jätkuv langus ★ Rannikualade säilimine suhteliselt heas looduslikus seisus ★ Ökoloogilise võrgustiku väljakujunemine 2
kahele küsimusele. ) 1. Maakasutuse muutused Eestis XX sajandil ja nende muutuste põhjused. Olulised sotsiaalsed, majanduslikud ja poliitilised faktorid, mis on maakasutust ja maastikupilti mõjutanud: _maareformid (1919, 1940, 1947, 1989); _küüditamised (1940 ja 1949) ja kollektiviseerimine (1940-ndatel); _nõuk. piiritsooni moodustamine; _põllumajanduse mehhaniseerimine ja kontsentreerumine; _ulatuslik maaparandus; _linnastumine. Sotsiaal-majanduslike mõjude peamised peegeldused maakasutuses ja maastikupildis: _põllumajandusliku maa osakaalu langus 65%-ilt 1918. a. kuni 30%-ni 1994. a.; _metsa osakaalu suurenemine 14%-ilt 47%-ni sama ajavahemiku jooksul; _looduslike rohumaade osa jätkuv langus; _rannikualade säilimine suhteliselt heas looduslikus seisus;
muutumist rahva omandiks. Tegelikult sai see maa ja vara sunniviisilise võõrandamise aluseks. Maa ja inventari äravõtmine nõrgendas suuremate talude tootmisvõimet. ; küüditamised (1940, 1949) ja kollektiviseerimine 1940ndatel, mis hävitas E talukultuuri. 50ndatel- esimene puisniitude kadumise põhjus, kuna suurtootmisele üleminekuga kaasnes käsitööst loobumine; nõuk piiritsooni moodustamine, põllumajanduse mehhaniseerimine ja kontsentreerumine- kui 30ndatel olid haritava maa hulgas suure kaldega nõlvad, mida tollel ajal oli võimalik harida hobusega, siis hiljem maaharimistehnika arenes ja oli mõeldud üha suuremate ja tasasemate põldude harimiseks. Järsemate nõlvade ja vähemviljakate põllumaade kasutus vähenes, need võeti kasutusele rohumaadena või jäid kasutusest väja ja kattusid metsaga. Metsatukkadega kattusid põllulappidel
1,2. Sissejuhatus, eetikateooriad 1.Mis vahe on eetikal ja etiketil? Eetika on üldised moraalinormid, mis näitavad, kuidas "eetiliselt" käituda tülisituatsioonides, st käituda hästi või (halvasti). Etikett on ajalooliselt väljatujunenud kindlad käitumisreeglid, igas situtsioonis erinevad. Etiketi põhinäiteks on erinevate maade lauakombed; kui sõidad välismaale, oleks hea neid pähe õppida või vähemalt üle vaadata. Eetilised normid võivad muutuda aja vältel, etiketireeglid tavaliselt ei muutu ning peaaegu keegi ei mäleta, miks tehakse just nii ja mitte teistmoodi. 2. Milliseid isiksuse moraalse arenhu tasemeid eristas L.Kohlberg? kolm põhiastet, igaüks veel kaheks alamasteks 1)Pre-konventsionaalne: reeglite järgimine omakasu poolest a)karistus ja kuuletamine: Käitumine, mis ei too karistust b)instrumentaalne relativism: kasu hetkel ja tulevikus 2)Konventsionaalne: rühmamoraal on individuaalsest olulisem a)perekonna lojaalsus: väike ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
