veetma maal elades, kuid kuna noori peale ei tule ning ükskord lõppeb ka vanade inimeste elu, siis paratamatult jäävadki külad tühjaks. Kuid kunagi pole halba ilma heata. Kindlasti leidub ka linnastumisega palju positiivset, miks muidu umbes 50% rahavastikust elab linnades. Linnastumine ehk urbaniseerumine tähendabki linnade kasvu ning linnarahvastiku osatähtsuse tõusu rahvastikus. Linnastumist iseloomustab linnastumise tempo. Linnastumisega kaasneb nii häid kui ka halbu asju. Linnastumise kasvutempo arengumaades on väga kiire. Kuid linnastumise tase on tänapäeval madal. Rahvaarvu kiire kasv tulenebki enamjaolt loomuliku iibe arvelt, mida nimetatakse demograafiliseks plahvatuseks. Miks aga valivad inimesed enda elukohaks linna? Kuna inimesed loodavad leida linnadest tööd ja paremaid elutingimusi. Mõnedes arengumaades (nt
Linnastumisega kaasnevad keskkonnaprobleemid Iga aastaga kolib üha enam inimesi elama linnadesse eesmärgiga omandada haridust, saada tasuvam töökoht või siis mugavamad elutingimused. Linnade arvu ja suuruse kasvu peetakse tavaliselt üheks tähtsaimaks riigi arengutaseme näitajaks, ent sageli unustavad inimesed, et sellega kaasneb ka üksjagu probleeme, mis kurnavad keskkonda ja mõjutavad ka meie enda heaolu ja tervist. Millised probleemid need siis ikkagi on? Linnaelanike arvu suurenemine tähendab seda, et inimestel on vaja aina enam territooriumi, kus elada. Mõni pikaaegne elanik on ehk isegi märganud, kuidas algselt lagedasse linnaossa kerkib aastatega juurde uusi, tihedalt asustatud eluhooneid ja sinna juurde ka sõidu- ja teeradu. Kahjuks tähendab linnastunud alade osakaalu suurenemine seda, et alles jääb vähem ruumi loomadele, mistõttu võime kohata üha sagedamini linnas ekslevaid metsloomi, kes on siia sattunud juhuslikult...
Sellel juhul tekivad paljutuumelised linnastud. Linnastile on iseloomulikud massilised töö-, õpe-, majapidamis-, kultuurilised ja puhkemajanduslikud pendelrännud. Kodunt tööle jõutakse 1,5 tunniga. Linnastu Eestis: Tallinna linnastu koosneb Tallinna linnast ja tagamaast. Tallinna linnastu osadeks on loetud vallad ja linnad, kust vähemalt 15% töötajatest käib Tallinnasse tööle. Linnastu läänepiiriks on Paldiski, lõunapiiriks Rapla ja idapiiriks Loksa linn. Linnastumisega kaasnevad nii positiivsed, kui ka negatiivsed mõjud. Positiivseteks mõjudeks võib lugeda linnade arenemise, tootluse suurenemise, suurema tarbimise, majandusliku tõusu, paremad võimalused suhtlemiseks, suuremad valikud ning võimalused. Negatiivseteks mõjudeks oleks siis suurema rahvamassi tõttu suurem saastatus, inimesed kaugenevad teineteisest, mõeldakse majanduslikult ning egoistlikult, varanduslik kihistumine,
Linnastumine Slumm - Linna vaene, halva hoonestatuse ja heakorraga üleasustatud osa. Seda iseloomustavad juhuslikust materjalist (tavaliselt kartongist, vineerist, pappkarpidest, tahvelkivist jms) ehitatud elamud, infrastruktuuri (veevärgi ja kanalisatsiooni, sageli ka elektri) puudumine, üldine räpasus ja viletsus. Slummis elavad kõige vaesemad inimesed, tavaliselt immigrandid maalt või teistest riigi piirkondadest. Paljud neist on töötud või juhutöölised. Slummile on iseloomulik suur kuritegevus. Hiidlinnastu ehk linnaahel ehk megalopolis ehk megapolis - Suurlinnast ja selle ümbrusesse koondunud väiksematest linnadest tihedasti kokkukasvanud kogum, millel maailmamajanduses on olulise tähtsusega ülikeskuse roll. Hiidlinnastut võib lugeda linnastumise kõrgeimaks astmeks. Tuntuimad hiidlinnastud on: · nn BosWash (USA-s Atlandi ookeani rannikul Bostoni ja Washingtoni vahel) · nn Tokaido (Jaa...
Autotranspordi eelised ja puudused Eelised reisijateveol puudused • võimalus sõita uksest-ukseni (tööle, sisseoste • omahind tuleb kallis (masin, kütus, tööjõud) tegema, puhkusele jne.) • korraga saab vedada vähe kaupa • võimalus valida sobiv sõiduaeg • teede ehitamine ja korrashoid kallis • võimalus valida sobiv sõidumarsruut (tihe • parkimisprobleemid teedevõrk) • suur keskkonnasaastaja • lühikeste vahemaade puhul kiire Eelised kaupade veol • kauba saab vedada uksest-ukseni, ilma ümberlaadimiseta • saab teostada kiirelt spetsiaalseid veoseid (külmutus, õhkkonditsioneer jne) • vedu saab teostada sobival ajal • kiire veovõimalus kergetele ja kiiresti riknevatele toodetele lühikese vahemaa taha ...
linnadeks, tekkisid miljonilinnad ja linnastud, iga viies inimene elas linnas. 2. etapp (20. sajandi esimene pool) linnade arv kasvab aeglasemalt, linnadevõrk välja kujunenud, olemasolevad linnad kasvavad kiiresti, eeslinnastumine. 3. etapp (tänapäev) linnaelanike arvu kasv pärast II maailmasõda, vähem arenenud riikide linnastumine, esimesed megalopolised (10 miljonit elanikku), ahellinnastute teke (Boswash, Chipitts), linnastumine haaranud kogu maailma. 5. Linnastumisega kaasnevad probleemid arenenud ja arengumaades Arenenud riikides transpordiummikud, veevarustuse raskused, keskkonnasaaste, nõrgeneb inimestevaheine toetusvõrgustik ja paljud inimesed tunnevad end üksikuna, sellest tulenevalt alkoholism, narkomaania ja kuritegevus, elamispinna nappus Vähem arenenud riikides slummid (inimesed tulevad maalt linna paremat elu otsima, aga ei suuda endale lubada isegi esmavajalikku) 6. Linnade sisestruktuur ja selle muutumine.
üks tervik · Eeslinnastumine - inimeste elamaasumine suurlinnade lähiümbrusesse. Iseloomulikuks jooneks on inimeste ränne suurtest linnadest välja. · Megalopolis ehk hiidlinn suurlinnaline ala, mis moodustab linnastute suurenedes, tihenedes ja kokku kasvades 4. Mida tähendab BosWash? (Boston + Washington) ligi 50 miljoni elanikuga regioon USA's. 5. Nimeta linnastumisega kaasnevad probleemid. Õhu saastumine, maastiku hävimine, ummikud, puhta vee puudus, müra ja prügi. 6. Nimeta Eesti suuremad linnad. Tallinn, Tartu, Narva, Pärnu, Kohtla-Järve, Viljandi ja Rakvere. 7. Mis on slumm? Slumm on linna vaene, halva hoonestuse ja puuduva heakorraga üleasustatud osa.
linnade järku tööstusajastu linnad, ülelinnastumine Regionaalsed Eriti kiiresti kasvab erinevused Linnade pealinn ja mõned kokkukasvamine,megalopoliste suuremad linnad teke. 5.Too näiteid linnastumisega kaasnevatest sotsiaalsetest- ja keskkonnaprobleemidest. Linnastumine arenenud Linnastumine arengumaades riikides Sotsiaalsed ja Tehnovõrkude, Ülelinnastumine, slummid, majandusprobleemid linnatranspordi sujuv elanikkonna haldamine, kihistumine, kuritegevus, vee, kanalisatsiooni,
veetma maal elades, kuid kuna noori peale ei tule ning ükskord lõppeb ka vanade inimeste elu, siis paratamatult jäävadki külad tühjaks. Kuid kunagi pole halba ilma heata. Kindlasti leidub ka linnastumisega palju positiivset, miks muidu umbes 50% rahavastikust elab linnades. Linnastumine ehk urbaniseerumine tähendabki linnade kasvu ning linnarahvastiku osatähtsuse tõusu rahvastikus. Linnastumist iseloomustab linnastumise tempo. Linnastumisega kaasneb nii häid kui ka halbu asju. Linnastumise kasvutempo arengumaades on väga kiire. Kuid linnastumise tase on tänapäeval madal. Rahvaarvu kiire kasv tulenebki enamjaolt loomuliku iibe arvelt, mida nimetatakse demograafiliseks plahvatuseks. Miks aga valivad inimesed enda elukohaks linna? Kuna inimesed loodavad leida linnadest tööd ja paremaid elutingimusi. Mõnedes arengumaades (nt
Linnastumine e. Urbaniseerumine on linnarahvastiku osatähtsuse suurenemine rahvastikus. Linnastumisega kaasneb linnade kasv ja elanike linna kolimine. Linnade kasv on aeglasem arenenud maades ja kiirem arengumaades. Linnastu e. aglomeratsioon-(Funktsionaalselt) kokkukasvanud lähestikku asuvad asulad ja linnad(suurimate linnastute vahe raadius on u. 100km) Hiidlinn e. Megapolis- kokku kasvanud linnastud(Ameerika kirderannik(Boshwash). Eeslinnastumine e. Suburbanisatsioon- inimeste elamaasumine suurlinnade lähiümbrusesse. Iseloomulik joon inimeste suurlinnadest välja linnade lähedusse
c) tehnilised lahendused: teede ehitus, sildade, veevärgi, elektrivõrgu rajamine d) sanitaar - hügieenilised lahendused: hoolitsemine puhtuse, haljastute, kalmistute paigutuse ja mikrokliima( õhu puhtus) eest e) kunstilis - arhitektuursed lahendused: teede, tänavate, väljakute paigutus 14. Mille poolest erinevad euroopalikud ja ameerikalikud linnad? 2+2p. Linnastumisega kaasnevad probleemid 15. Missugused on linnastumisega kaasnevad probleemid ja kuidas neid lahendada 1) arenenud riikides 3+3p. a) majanduslikud b) sotsiaalsed c) ökoloogilised 2) arengumaades 3+3p. a) majanduslikud b) sotsiaalsed c) ökoloogilised 16. Kuidas mõjutavad linnad taimede ja loomade mitmekesisust? Põhjenda 2+2p. 17. Kus ja miks tekivad slummid ? 2+ 1p. 18. Mis on sinu arvates slummielanike suurimad probleemid? 3p. Diagrammide analüüs 1) Õ: lk. 41 2) Õ: lk. 44 3) Õ: lk. 45 4) Õ: lk. 48 5) Õ: lk. 54 6) Õ: lk. 58 Mõisted 19
LINNASTUMINE e urbanisatsioon ehk urbaniseerumine 1. Nimeta rahvastiku paiknemist mõjutavad tegurid? Kliima,töökohad,haridus,Pinnas,kus on paremad elu tingimused 2. Millised on maailma kõige tihedamini asustatud piirkonnad? Aasia,Kesk-Aafrika, 20.sajandi alguses oli 11 linna, kus oli enam kui miljon elanikku. Aastal 1950 oli selliseid linnu 80. 1990. aastal oli miljonilinnasid juba 276 ning 2000. aastal oli neid ligi 400. Ennustatakse, et aastaks 2015 on selliseid hiiglaslikke linnasid juba 550. 3. Kuhu tekkisid esimesed linnad? Miks just sinna? Jõge orgudes. Iraagi territooriumil ning ka Palestiinas.Linnad olid väikesed 1500-2000 inimesega, 4. Nimeta maailma suurimaid linnasid. Millises riigis nad asuvad? (lk 56) Mumbai on Indias, Tokyo on Jaapanis, New York on USA-s, Chicago on Põhja Ameerikas, Atlanta USA koguosas 5. Vasta mõistetele. Tee valik al...
pealinna kohta. Mitmed meie maailmajao mõjukaimad kirjanikud ja mõtlejad on prantslased Descartes ja Pascal 17. sajandil, Rousseau ja Voltaire 18.ndal, Balzac, Baudelaire ja Flaubert 19.ndal. ning Sartre ja Camus 20. sajandil. Kahe viimase sajandi tuntuimad prantsuse kunstnikud on Renoir, Monet, Cezanne, Gauguin, Matisse ja Braque. Prantsuse köök on üks paremaid Euroopas kokandus ja toidu nautimine on osa prantsuse kultuurist ja elustiilist. 5. Linnastumisega kaasnevad probleemid. Millised on tõenäolised linnastumisega kaasnevad probleemid valitud riigis? Linnastumise arv on juba väga suur ja inimesi läheb järjest rohkem linna elama. Mõne aasta pärast on väga palju inimesi ning peab majasid juurde ehitama ja sellega peab hävitama loodust.
Mitmed meie maailmajao mõjukaimad kirjanikud ja mõtlejad on prantslased Descartes ja Pascal 17. sajandil, Rousseau ja Voltaire 18.ndal, Balzac, Baudelaire ja Flaubert 19.ndal. ning Sartre ja Camus 20. sajandil. Kahe viimase sajandi tuntuimad prantsuse kunstnikud on Renoir, Monet, Cezanne, Gauguin, Matisse ja Braque. Prantsuse köök on üks paremaid Euroopas kokandus ja toidu nautimine on osa prantsuse kultuurist ja elustiilist. 5. Linnastumisega kaasnevad probleemid. Millised on tõenäolised linnastumisega kaasnevad probleemid valitud riigis? Linnastumise arv on juba väga suur ja inimesi läheb järjest rohkem linna elama. Mõne aasta pärast on väga palju inimesi ning peab majasid juurde ehitama ja sellega peab hävitama loodust.
d) sanitaar - hügieenilised lahendused: hoolitsemine puhtuse, haljastute, kalmistute paigutuse ja mikrokliima( õhu puhtus) eest e) kunstilis - arhitektuursed lahendused: teede, tänavate, väljakute paigutus 14. Mille poolest erinevad euroopalikud ja ameerikalikud linnad? MUDELID:1)Ühe keskusega ringmudel- linnakeskus on keskel ja erinevates sektorid asetsevad ringselt ümber keskuse. Linnastumisega kaasnevad probleemid 15. Missugused on linnastumisega kaasnevad probleemid ja kuidas neid lahendada 1) arenenud riikides a) majanduslikud b) sotsiaalsed c) ökoloogilised 2) arengumaades 3+3p. a) majanduslikud b) sotsiaalsed c) ökoloogilised 16. Kuidas mõjutavad linnad taimede ja loomade mitmekesisust? Põhjenda 2+2p. 17. Kus ja miks tekivad slummid ? Tekivad soojades(lähistroopilistes) riikides nt Mumbais.Tekivad kiire linnastumise tagajärjel. 18. Mis on sinu arvates slummielanike suurimad probleemid?
Geograafia vastused: Asustuse areng maailmas ning asulate paiknemist mõjutavad tegurid A) Looduslikus tegurid: 1) Parasvööde/lähistroopiline vööde-Euroopa, USA jne 2) Veekogu lähedus- Niiluse äärne ala, 3) Tasandik (pinnamood) - Suur-Hiina Tasandik B) Majanduslikud tegurid: 1) Transport Kaubateed (Siiditee) jne, 2)Kuurort-,Ülikoolilinnad-Nt. Tartu, Pärnu, 3) Maavarade kaevandamine 2.Tegurid,mis pärsivad asulate arengut: Pole teedevõrgustikke (Halb transport), koole ja puudub maavarade kaevandamine. Tegurid, mis soodustavad asulate arengut: Head teedevõrgustikud (Hea transport), palju koole, kuurort linnad ja läheduses on maavaradekaevandamine vms 3.Jeeriko tekke tegurid: Veekogu olemasolu, Tasandik pinnamood ja viljakad mullad 4.Esimesed linnad tekkisid: Niiluse, Eufrati ja Tigrise ümber. Sinna tekkisid linnad, kuna seal olid viljakad mullad, tasandik maa ja oli ka vesi ol...
elutingimused halvemad kui inimese eelmises elukohas. Suurlinnades nõrgeneb inimeste vaheline toetusvõrgustik, mille tagajärjel jäävad paljud inimesed linnas üksinda ja põevad stressi, see on heaks pinnaseks alkoholismile, narkomaaniale ja kuritegevusele, Enam arenenud riikides on loomulik iive väike ning maaelanike arv kahaneb, mis tuleneb sellest, et põllumajanduse osatähtsus majanduses väheneb. Paremaid tulemusi linnastumisega kaasnevate probleemide lahendamisel saavutavad enam arenenud riigid, vähem arenenud riikides kasvavad linnad nii kiiresti, et probleemid pigem süvenevad. 4.Nimeta ja iseloomusta linnastumise etappe. 1.etapp - 18. sajandi lõpus, 19. sajandil- Kiire linnastumine Euroopas ja Põhja- Ameerikas, paljud külad kasvasid linnadeks ning linnu hakati ehitama varem asustamata kohtadele. Hakkasid kujunema esimesed linnastud. 2.etapp: 20
Sarnane rahvastikutihedus – Norra, Jõulusaar, Saint Helena, Ekvatoriaal Guinea, Solomoni saared Rahvastiku paiknemine Rahvastiku paiknemise põhjused • Kõige suurem rahvastikutihedus on Lõuna-Soomes • Soojem • Mujal on mets • Linnastumine (20.sajandil) • Poliitika põhiliselt Lõuna-Soomes Helsingi • 620 982 inimest • Paikneb Soome lahe kaldal • Lõuna-Soomes • Palju järvi, mille ümber haljasalad • Elamurajoonid • Linnastumisega kaasneb tööpuudus suuremates tõmbekeskustes Huvitavaid fakte • 1000 elaniku kohta 390 autot – suur ühistranspordi kasutatavus • Helsingi ainuke linn Soomes, kus on trammid ja metroo (maailma põhjapoolseim metroo) • Helsingis 215 põhi- , keskkooli ja täiskasvanute gümnaasiumi Kasutatud materjalid • http://sedac.ciesin.columbia.edu/data /collection/gpw-v3 • http://www.photius.com/wfb1999/rank ings/population_density_3.html • http://www.photius
GEOGRAAFIA KORDAMINE Rahvaarv ja selle muutumine *1650 sai miljard täis, *1800 sai 2 miljardit täis Riigi rahvastikku mõjutab: sündivus, suremus, sisseränne (immigratsioon) ja väljaränne (emigratsioon) Tihedamini asustatud alad: Ida, Kagu ja Lõuna-Aasia Kesk,lääne ja Lõuna- Guinea lahe rannik Põhja-Ameerika Euroopa (aafrika) suurejärvistu piirkond Lõuna-Am kagu rannik Ida-Aafrika Kesk-Ameerika Hõredamalt asustatud alad: Antarktika, Arktika Sahara kõrbe alad(aafr.) Euraasia põhja osa Austraalia Põhja-Am, Ekvatoriaal alad (Lõuna- Sise-Aasia kõrbe alad ja Kanada&Gröönimaa Am, Aafrika) Tiibet ja Himaalaja Asustuse tihedust Looduslikud tegurid Inimtegurid mõjutavad tegu...
Portugal Rahvastiku tihedus Portugal ~108 in./km2 ● Hungary~110 in./km2 ● France ● ~108 in./km2 Malawi ● ~106 in./km2 Top 10 riigid 1 Monaco 16205 in./km2 ● 2 Singapore 6386 in./km2 ● 3 Malta 1261 ● in./km2 4 Maldives 1163 in./km2 ● 5 Bahrain 1035 in./km2 ● 6 Bangladesh 1002 in./km2 ● 7 Vatican City 920 in./km2 ● 8 Barbados 648 in./km2 ● 9 Nauru621 ● in./km2 10 Mauritius 603 in./km2 ● Rahvastiku tiheduse kaart Mereäärsetes piirkondades tihedam ● Pinnamood on tasandikuline ● ● Linnastumine Linnades elab 61,1% ● Linnastumise tempo 1,4% ● Keskmised ● Suurima rahvaarvuga linnad Lissabon – 547,631 ● Veekogude ääres ● ● Porto - 237,559 Pealinn Lissabon – 547,631 ● Mere ääres ● Palju vanu hooneid ● Linnastumisega kaasnevad probleemid Tööpuudus ● Huvitavaid fakte Lissabon on vanem kui Rooma ● 2. vanim...
• Kanadis on 110 linnad ja üle 100 aglomeratsioonid Kõige suuremad aglomeratsioonid Aglomeratsioon Rahvaarv Toronto 5 113 149 Montreal 3 635 571 Vancouver 2 116 581 Ottawa – Gatineau 1 130 761 Calgary 1 079 310 Edmonton 1 034 945 • Kanadis suur linnad kasvavad kiiresti, aga eeslinnade kasvutempo on suurem. • Linna elanikud liiguvad linnast eeslinnadesse.(Eeslinnastumine) Linnastumisega kaasnevad probleemid • Kuritegevus • Õhureostus (tihe liiklus, tööstus, soojussõlmed) Äitah!
(Ainsaar jt, 2013 lk 54)....................................................................................................................... 8 Lesotho rahvastikust 27,3% (2016. aasta seisuga), elab linnades. (Factbook, 2017)................................................................................................................... 8 4 2.3Probleemid linnastumisega............................................................................ 8 Linnastumine nõuab palju loodusressursse ja energiat. Inimeste kogunemine linnadesse soodustab majanduse ülemailmastumist ja ka vastupidi. Enamik arenguks vajalikke uuendusi sünnib ja levib kiiresti just linnades. Linnastumisega kaasnevad ka mitmed probleemid, mis on arenenud ja vähem arenenud riikides sarnased. Peamised linnastumisega kaasnevad
·Suur Kairos elab 16 miljonit · Lagose linnastus on 22 elanikku. Kairo, Giza, miljonit elanikku. Üks Qalyubia, Helwan, 6. maailma kiiremini kasvavaid Oktoober. linnu. http://www.vagabond.se/Redaktionellt/Resmal/Ovrigt-om-resor/24-timmar/24- timmar-i-Kairo/ http://relationalbcn.wordpress.com/2010/06/22/lagos-rem-koolhaas-an-attempt- Linnastumisega kaasnevad · probleemid: India endine pealinn ja praegu suuruselt kolmas linn Kolkata Kolkata (Calcutta) asubnäide Gangese ja Brahmaputra jõe deltas. · Linn rajati 19. sajandil briti vallutajate poolt India valitsemiseks. · Kunagisest väikesest asulast on nüüdseks kasvanud 15 mln elanikuga hiidlinn, mis järjest kiiremini kasvab kokku ümbritsevate väikelinnade ja küladega. · · Rahvastiku keskmine tihedus on juba üle 8000 elanikku km2
kaasnevad säilitamine. transpordiprobleemid. keskkonnaprobleemid Nimeta piirkonnad, kus tekkisid esimesed linnad. Võrdle linnastumist Jaapanis ja Indias. Miks kasvavad arengumaade linnad kiiremini kui arenenud riikides? Millised tagajärjed (sotsiaalsed, majanduslikud, poliitilised jne.) kaasnevad kiire linnastumisega arengumaades? Võrdle linnastumise kulgu Põhja riikides ja Ladina-Ameerikas. a) Linnarahvastiku osakaal on suur/väike. b) Linnarahvastik kasvab kiiresti/aeglaselt. c) Linnade võrgu iseloom on hõre/tihe ja ühtlane/ebaühtlane. d) Marginaalse rahvastiku suur/väike osatähtsus. e) Suuri linnu ja linnastuid on väga palju/võrdlemisi vähe Võrdle linnastumist Rootsis ja Mehhikos.
GEOGRAAFIA KT Rahvastiku paiknemine ja asustus RAHVASTIKU TIHEDUSE VALEM RAHVASTIKU PAIKNEMIST MÕJUTAVAD TEGURID Looduslikud: · Pinnamood · Kliima · Taimestik · Mullad · Loodusvarad Ühiskondlikud · Ajaloolised · Poliitilised · Majanduslikud · Sotsiaalsed RAHVASTIKU PAIKNEMIST MÕJUTAVAD KAARDID · Punktkaart iga punkt tähistab kindlat rahvaarvu teatud piirkonnas · Ruutkaart kujutatav ala on jaotatud ruutudeks, ruudud on värvitud vastavalt elanike arvuga · Horopleetkaart iga riik on värvitud vastavalt skaalale · Pindalakaart nähtuse väärtust kujutatakse pindalaliselt LINNASTUMINE · LINNASTUMINE on protsess, mille käigus järjest rohkem inimesi asub linnadesse elama. (toimub kiiresti arengumaades, aga arenenud maades aeglaselt) Linnastumise perioodid · Linnastumine linnalise piirkonna rahvaarv kasvab peamiselt sisserände mõjul · Eeslinnastumine rahvastik hakkab kasvama eeslinnades ...
vanemate inimeste osatähtsus hakkab suurenema. Laste osatähtsus on noorte omast või täiskasvanute omast väiksem. Suurimad linnad Indias on Bombay, Calcutta, Madras ning pealinn Delhi. Rahvastikust elab linnades ligikaudu ¼ ning maal ¾. Linnarahvastiku osatähtsus praegu küll väike, kuid linnade kasv ja linnastumine on kiire ning 90% linnarahvastiku kasvust toimub just arengumaades, nagu on selleks ka India. Seoses linnastumisega võib ka tekkida erinevaid probleeme. Sotsiaalsed ja majanduslikud probleemid: Maalt tullakse linna õnne ja paremat töökohta otsima, mida aga ei teki piisavalt kiiresti juurde, nii et enamus jäävad kuhugile agulisse - see tekitab samuti ka kuritegevust; liiklusummikud ning suurenev ruumipuudus; slummid nendes vee, kanalisatsiooni ja elektri puudumine. Keskkonnaprobleemid: Reostus ning palju prügi ning linnastumine suurendab haiguste ja katkude tekke ja levikuvõimalusi.
SEERUMINE NING SELLEGA KAASNEVAD OHUD. AUTOSTUMISE MÕJU SUURLINNADE ÕHUSA Alice Aho 2012 Urbaniseerumine stumine on linnade arvu ja suuruse kasv, linnaelanike osatähtsuse suurenemine maa rahvastikus ja l stumise tempo väga kiire, aga arenenud riikides on tempo aeglane, kuid tase kõrge. stumise peamiseks põhjuseks on soov leiada parem töökoht ja eluting majanduses on palju tööd automatiseeritud. ndussektoris on rohkem tööd. Linnastumisega kaasnevad probleemid: Palju mitteametlike elanike Ebahügeenilised elamistingimused - slummid Arstiabi kehvem kättesaadavus Nakkushaiguste kiire levik Erinevate kultuuride segunemine Riigist raha nö välja viimine Linnastumine Eestis just 1990ndatel, kui Tallinna, Tartu ja Pärnu lähedal asuvatesse valdadesse hakati kolima, Tallinna üm um...
Mehhiko Mehhiko rahvastiku keskmine tihedus on 65,6 inimest km². Umbes sama suure rahvastiku tihedusega on ka veel Bulgaaria ja Ecuador.1 Mehhiko pealinnas Méxicos on suur rahvastikutihedus, México linnastus elas 2010. aasta seisuga 21,2 miljonit inimest.2 Selle, miks just seal palju inimesi elab on mitmeid põhjuseid. Kõige suurem tegur on see, et México on pealinn, kuid sealse rahvastiku paiknemist on mõjutanud ka ajaloolised tegurid, pinnamood ja kliima. ...
Iseloomusta paiknemist üldiselt ( kas paikneb ebaühtlaselt, ühtlaselt, peamiselt idas/läänes/../..) Mis on tolle tihedamini asustatud piirkonna eelised ( kliimatingimused, reljeef, veekogud vms). Nimeta peamised linnad, kui võimalik ning üldista rahvastiku paiknemist mingi kriteeriumi järgi (näiteks veekogude ääres või rannikualadel). Kus paikneb vähem rahvast ning miks? 9. Teab üldjoontes linnastumise kulgu ja erinevusi arenenud ja arengumaades;toob näiteid linnastumisega kaasnevatest sotsiaalsetest- ja keskkonnaprobleemidest; Linnastumine arenenud riikides Linnastumine arengumaades Linnarahvastiku Üldjuhul kõrge, üle 70%. Osatähtus veel keskmine või osatähtsus, kasvutempo Kasvutempo aeglane madal, kuid kasvutempo kiire Kasvutegurid Elanike suundumine maalt ja Rahvaarvu kiire kasv loomuliku
Rahvastik ja asustus Pika aja jooksul kasvas rahvaarv aeglaselt, sest sõjad, vaidlused ja epideemiad on selle põhjustanud. Kiiremini hakkas rahvaarv kasvama 19. sajandil peamiselt põhja riikides, sest eluolud ja arstiabi paranes. Esimene miljard täitus 1804 aastal. Teise miljardi täitumiseks kulus 123 aastat, kolmanda täitumiseks vaid 33 aastat. Kuue miljardi piiri ületas maailma rahvaarvu 1999 aastal. Iseloomusta rahvastiku jaotumist ning rahvaarvu kasvutempot eri maailmajagudes. Kõige rohkem inimesi elab Aasias 61%, Aafrikas 13% ja Euroopas12%. Rahvastiku kasvu tempo on kiire Aafrikas, Ladina-Ameerikas, Hiinas ja Indias. Kõrge loomulik iive, aeglane kasvu tempo on Euroopas, Põhja-Ameerikas, Austraalias. Miks on rahvaarvu kiire kasv muutunud globaalprobleemiks? Ülerahvastumine piirkonniti, üleilmastumine, õhu ja vee saastumine, majanduslik ebavõrdsus. Kuidas mõjutavad järgmised tegurid rahvastiku paiknemist? Pinnamood- seal kus on ...
Maabluus Bluusi üks vanemaid alaliike, mida kitarri saatel esitasid rändlaulikud. Maabluusis ülalkirjeldatud harmooniaskeem polnud veel selgelt välja kujunenud. Laulu esitati: nasaalse, viimistlemata tämbriga, taotlemata vokaalset ilu. Kuulsamad maabluusi esitajad: B.L.Jefferson, H. Ledbetter ja B.B.Broonzy. Linnabluus Linnabluus tekkis 20. sajandi kahekümnendatel aastatel linnastumisega. Seda esitasid mitmesugustes kohtades peamiselt naised, saateks klaver või instrumentaalgrupp. Varasemast rohkem lauldi õnnetust armastusest. Linnades arenesid ka bluusi instrumentaalsed vormid. Klaveribluusi eriliigina on tuntud boogie-woogie. Tuntuim klassikalise bluusi lauljaks on Bessie Smith. Tuntumad boogie-woogie pianistid olid A.Ammons, M.L.Lewis, P.Johnson ja J.Turner. Bluusile iseloomulikud jooned Soololaul Väljendab üksikisiku tundeid Nukra alatooniga
0 50-55 56-60 61-65 66-70 71-75 76-80 81-85 86-90 91-95 Aastad 19- Linnastumine Demograafiliste protsesside üheks osaks on ka linnastumine. Maailma linnastumisaste on kasvanud 1950. a 29% 1990. a 43% protsendile. Aastaks 2000 arvatakse Maal olevat 391 miljonilinna, neist 26-s elab enam kui 10 miljoni inimest. Linnastumisega kaasnevad kindlasti elukohtade puudus ja õhu ja vee saastatus. Praegusel ajal on ainult 40% arenguriikide linnakodudest ühendatud kanalisatsiooniga. Linnad on ka suured energia tarbijad. Eestist Eestis ei ole rahvaarvu ülemäärane kasv probleemiks. Eestis on negatiivne (-5%) iive. Eestile on iseloomulik, et suur osa rahvastikust on koondunud Põhja- ja Kirde-Eestisse. Tervelt 1/3 eesti elanikkonnast elab Tallinnas . Tänan tähelepanu eest.
Ameerika Ühendriigid USA PÕHIJOONED • Paikneb Põhja-Ameerika mandri keskosas • Piirneb idas Atlandi ookeani ja läänes Vaikse ookeaniga • Pindala - 9 826 630 km² • Pealinn - Washington • President – Barack Obama • Riigikeel – inglise keel • Rahvaühik – dollar RAHVASTIK • Rahvaarvu poolest kolmas riik maailmas • Rahvarv - 316 148 990 miljonit (2013) • Põlisrahvad – indiaanlased 1,6% • Immigrantid – rohkem kui 1 miljon aastas USA rahvaarv 1950–2050 võrrelduna teiste riikidega USA immigrantide suuremate etniliste kogukondade asukohad. RAHVASTIKU PAIKNEMINE • Rahvastikutihedus - 32in/km² • Enamik inimesi on koondunud USA idaossa (kaubandussidemed Euroopaga ning soodsamad loodusolud) • Läänerannikul (suurlinnad) • USA keskosa on hõredamalt asustatud (tegeletakse põllumajandusega) • Lääneosa on mägine (tihedam asustatus on s...
Sisukord Sissejuhatus 1. Rahvastik. 1) Rahvaarv ja selle muutumine. 2) Loomulik iive. 3) Keskmine eluiga 4) Rahvastikupüramiid 2. Asustus. 1) Rahvastiku tihedus ja paiknemine. 2) Linnastumine 3) Linnastumisega kaasnevad probleemid 3. Majandus. 1) Riigi majandusstruktuur 2) Rahvusvahelised ettevõtted 4. Turism. 1) Kohad mida näha 5. Riigi areng. 1) Globaliseerumine 2) Riigi arengutaseme iseloomustus 6. Kokkuvõtte. 7. Kasutatud materjal. Sissejuhatus Saudi Araabia on riik Lähis-Idas, mis asub Araabia poolsaarel. Sai iseseisvaks 23. septembril 1932. Saudi Araabia jaguneb halduslikult 13 provintsiks. Saudi Araabia ümbritsevad riigid on
12. Kes avastas relatiivsusteooria? 13. Kes avastas immuunsuse? 14. Võrdle realismi ja impressionismi. KONTROLLTÖÖ §26-39. 8.KLASS Variant B 1. Kirjelda tööstuslikku pööret. 2. Millised muutused toimusid seoses industriaalühiskonna kujunemisega: a) elektri kasutamises? (2) b) linnade välisilmes ja olmes? (2) 3. Millised probleemid kaasnesid linnastumisega? Nimeta kolm. 4. Mis põhjustas nende õpetuste kujunemise ja kes seda pooldasid? a) konservatism b) sotsialism 5. Võrdle Saksamaa, Prantsusmaa, Inglismaa ja USA majanduslikku arengut. KOOSTA TABEL! 6. Võrdle 4 riigi välispoliitikat 5 lausega. Kus? Aeg? Valitseja? Positiivsed tulemused. Negatiivsed tulemused Eesti 1816 Aleksander I 1. 2. Venemaa 3. 4
...................... 5 1.5 Tööjõud............................................................................................................. 5 2. ASUSTUS............................................................................................................ 6 2.1 Rahvastiku tihedus ja paiknemine....................................................................6 2.2 Linnastumine.................................................................................................... 7 2.3 Linnastumisega kaasnevad probleemid............................................................7 3. MAJANDUS.......................................................................................................... 8 3.1 Riigi majandusstruktuur................................................................................... 8 3.2 Hõive................................................................................................................ 9 3.3 Rahvusvahelised ettevõtted.............................
Sndimust mjutavad tegurid: 1) naiste vanus N: partneri leidmine raskem, snnib vhem lapsi 2) pereplaneerimise vimaluste olemasolu ja nende kasutt. N: kaitsevahendid,abort,meditsiini areng 3) majanduslikud vimalused laste kasv N: eluase,t66, haridus, riigi toetus 4) traditsioonid hiskonnas N: normiks peetav laste arv, suhtumine pereellu, lapse saamisesse 5) kooselu traditsioonid N: partnerite arv, kuna alustada kooselu 6) ebatervislik eluviis 7) naiste ja meeste seisud hiskonnas 8) religioon 9) sda 10) haigused 11) samasoo ihaldajad 12) armastus PEAMISED SURMA PHJUSTAVAD TEGURID: 1)Krgelt arenenud riikides: sdameveresoonkonna haigused, vhid ja kasvajad, nnetused, vgivald, aids 2)vhem arenenud riikides: nlg, kehv tervishoiu korraldus ning arstiabi kttesaadavus, vaesus,sda,veepuudus, aids DEMOGRAAFILINE LEMINEK Demograafia ehk rahvastikuteadus on teadusharu mis uurib rahvaarvu, rahvastiku koosseisu ning rahvastiku arengut. Demograafili...
3.Mõisted Adratalupoeg-talupoja kohustus teha tööd mõisapõllul Vabatalupoeg-võis maksta oma koormise rahas Mõis-mõisniku majapidamine koos maavaldusega Vakused-koormiste üleandmiseks korraldatud pidu Tsunft-käsitööliste liit Skraa-tsunfti põhikiri Indulgents-patulunastuskiri Pildirüüste-reformatsiooni käigus kirikuvara lõhkumine. Mitu linna oli Eestis keskajal? Eestis oli 9 linna, 4 hansalinna: Tartu, Tallinn, Viljandi, Uus-Pärnu 4.Kuidas oli seotud sunnismaisuse teke linnastumisega Lääne-Euroopas? 5.Mis ül olid keskaegsetel kloostritel? Haridus, jumalateenimine, aiandus/käsitöö 6.Keskaegsed mungaordud: Frantsiskaanid, dominiiklased, augustiinlased 7.Usupuhastuse põhjused: kirik rikastus, hakati müüma indulgentse 8.Reformi põhiideed: 1. Inimene saab õntsaks usu läbi 2. Ainsaks usulistõe allikaks on piibel 9.Millal, kelle poolt ja kus algas reformatsioon?- 1517, Martin Luther, Saksamaa 10.Kuidas toimus reformatsioon Eesti linnades ja kuidas maal?
· Kultuuride segunemine · Tööpuudus · Kuritegevus · Keskkonnaprobleemid Positiivne külg : lähtemaale- väheneb tööpuudus; siirdemaale- maksumaksjate arv suureneb Negatiivne külg: lähtemaale- maksumaksjate arv väheneb; siirdemaale- töökohad välismaalastele Põhjused: · Paremad töö- ja elamistingimused · Majanduslikud · Poliitilised · Looduõnnetused 6) Linnastumise erinevus arenenud riikides ja arengumaades; linnastumisega kaasnevad sotsiaalsed, majanduslikud ja keskkonnaprobleemid Erinevus: näitajad Arenenud riigid Arengumaad Linnarahvastiku osatähtsus Üle 50%(75%) Alla 50% Kasvutempo Uusi linnu ei teki- linnad Väga kiire (La-Am, Hiina, võivad liituda India) Majanduslikud probleemid Tööpuudus, linna transpordi Tööpuudus, slummid,
soovivad nautida loodust ja vaikust. Enamasti propageeritakse siiski linnaelu, peaaegu kõik on koondunud juba sinna. Aga kas siiski ei peaks mõtlema sellele, mis on tegelikult tähtis rahulolule. Mitte, et kõigil oleks hea elada maal , on kindlasti inimesi kes on n.ö linnainimene, kuid minu arvates peaks riik ning ka ühiskond vältima niivõrd suurt linnastumist. Vaevalt, et keegi sooviks olla n.ö tilk meres peaaegu mittekeegi. Minule tundub, et seoses massilise linnastumisega väheneb inimestes ka hoolivus. Ma arvan, et on päris raske elada suures majas, kus healjuhul tuntakse oma naabrit. Meie riigi maaala on niigi päris väike, poleks vaja ülekoormata suuremaid linnu, vaatamata sellele on meil siin piisavalt ruumi, ka maarajoonides. Nii maal kui ka linnas elamisel on omad võlud ja valud. Tänapäeva sihiks on ilmselt siiski linnaelu, see lihtsalt meelitab rohkem. Kindlasti on suur roll elukoha valikul ka vastava piirkonna võimaluseks
2012. aasta rahvaloenduse kohaselt moodustasid Hiina rahvastikus hiinlased 91,59%, tsuangid 1,28%, mandzud 0,84%, hueid 0,78%, miaod 0,71%, uiguurid 0,66%, tuijad 0,63% ja teistest rahvusest inimesed 3,71% [world...2014]. Sellest võib järeldada, et Hiina riigis, polegi väga palju sisserändajaid nagu mõne muu riigiga. Kuid kujutagem ette pilti ja olukorda, kus toimuks massiline sisseränne Hiina Rahvavabariiki. Hiinlaste linnastumise põhjused Tänapäeval on üleilmse linnastumisega saanud Hiinast maailma kõige kiiremini linnastuv ning suurima linnaelanike arvuga riik läbi ajaloo, kus ligikaudu 660 miljonit inimest elab linnades. Kui vaadata mõned aastat tagasi, siis aastal 1970 oli selge ülekaal Hiinas maal elavatel inimestel ning linnades elas alla 20% inimestest. Kuid alates sellest ajast, on linnas elavate kodanike populatsioon kolmekordistunud, aastast 1980, kui linnaelanike arv ulatus
omapärane. Suurim turistide tõmbekoht on Tallinna vanalinn, sest see on Euroopas üks paremini säilinud keskaegne linn. Samuti on Eestis palju mõisaid ja losse, mis esindavad erinevaid arhitektuuri stiile. Eesti loodus on alati teistele rahvastele silmatorkav olnud. Meil on väga palju metsa, millest suur osa on ligipääsetav; üle 1500 saare; imelised rannad, mis on küll inimtühjad, aga võrreldes teiste rahvaste ülikiire linnastumisega, on see väga suur väärtus. Eesti metsades elavad loomad ja linnud, keda teiste riikide metsades ei kohta. Eesti on eriline maa ja see on teada ja tuntud kogu maailmas. Eesti on geograafilisel maailmakaardil väike, aga on asju, mille pärast meie riik on suurem kui teised. Meil on tippsportlasi paljudel aladel ja meile on väga südamelähedane laulmine. Samuti on eesti kultuur ja loodus väga erilised võrreldes muu maailmaga.
Milliseid probleemi tõi kasa linnastumine 19.sajandil? Linnastumine ehk urbaniseerumine on linnade arvu ja suuruse kasv, linnaelanike osatähtsuse suurenemine maa rahvastikus ja linnalise eluviisi levimine. Linnastumist saab iseloomustada linnastumise taseme ja linnastumise tempo abil. Linnastumisega kaasneb linnakultuuri levik. Lineaarse linnastumise mudelis võetakse vaatluse alla kogu riigi linnad ning teineteisest eraldatakse linnakeskus ja seda ümbritsev tagamaa. Seejärel vaadeldakse, kas rahvaarv keskuses ja seda ümbritseval tagamaal suureneb või väheneb ning kummas on suurem kasv või vähenemine. Sellise vaatluse tulemusel on võimalik leida neli linnastumise faasi, mis on omakorda jaotatud veel kaheks alafaasiks.
Kreeka Eneli Nilbe 11.T RIIGI ISELOOMUSTUS Nimi- Kreeka Asukoht- Lõuna-Euroopas Vahemere ääres Naabrid- Albaania, Makedoonia, Bulgaaria ning Türgi Kliima- Vahemereline kliima. Vahemerelises kliimas on talved kerged ja niisked, suved aga kuumad ja kuivad. Sademeid esineb sisemaal vähe. Riigi lääneosas ja rannikul esineb sademeid rohkem. Temperatuur võib suvel ulatuda 37 °C-ni. Talvel langeb temperatuur harva alla 6 °C. RIIGI ISELOOMUSTUS Pindala- 131 940 km², mis on meie omaga võrreldes peaaegu kolm korda suurem. Rahaühik- euro KAART SÜMBOLID Vasakult esimene pilt on Kreeka lipp, teine on vapp ja kolmas on rahvuslind (kivikakk). Kreeka hümn on Ýmnos eis tin Eleftherían RAHVASTIK Rahvaarv- 10 768 477 (juuli 2017 est.). Võrreldes Kreeka rahvaarvu (2017) ja Eesti rahvaarvu (2017), siis on Kreeka rahvaarv Eesti omast 12,2% suurem. Rahvaarvu kasv- -1.01 inimest / 1000 elanikku (2010). Meeste ja naiste osakaal ...
Samuti on iive väga väike või negatiivne. 11.1 Linnad infoajastul Info- ja teadussektoris töötavate inimeste osakaal suureneb; tootmisettevõtted kolivad eeslinnadesse; uued töökohad tekivad; vanad agulid taasasustatakse ja tööstushooned renoveeritakse; eelistatakse linnalähedasi väiksemaid asulaid. 12. Linnastumisega kaasnevad keskkonnaprobleemid Prügi kuhjumine; liiklusummikud; müra; maapinna reostus; põllumajandus- ja metsamaa vähenemine; õhusaaste; liigne vee ja energia tarbimine. 13. Rahvastikupoliitika SÜNDIMUSE MÕJUTAMISEKS RÄNNETE MÕJUTAMISEKS Abiellumisvanuse piir Piirangud/soodustused kodakondsuse saamiseks
elanikkonna osa võib jääda väiksemaks kui nende maksude arvelt elavate inimsete hulk. Demograafiliste protsesside üheks osaks on ka linnastumine. Linnastumine on tööstuse arenedes loomulik protsess, mis toimub enamuses maailma riikides. Maailma linnastumisaste on kasvanud 1950. aasta 29 protsendilt 1990. aasta 43 protsendile. Aastal 2000 elas maailmas 50% elanikest linnades, neist 26-s elab enam kui 10 miljoni inimest, sealjuures pooled ülisuurtest linnadest asuvad Aasias. Linnastumisega kaasnevad kindlasti ka õhu ja vee saastatus. Praegusel ajal on ainult 40% arenguriikide linnakodudest ühendatud kanalisatsiooniga ja umbes 90% heitveest jääb puhastamata. Loodusvarad Igasugune inimese tootmistegevus rajaneb loodusvarade kasutamisel. Loodusvarade all mõistetakse nii otse loodusest võetavat, kui ka näiteks põllukultuure. Niisiis on loodusvaradeks näiteks vesi, õhk, kaevandatavad maavarad, muld ning ka mitmesugused taimsed ja loomsed saadused
objektid, mille kohta oli vaja arvet pidada. Sel perioodil loendas muistse templi preester olemasolevat vara (kari, vili) ja tegi selle kohta märkmeid ning oligi tekkinud arvepidamine. Esmalt õppisid inimesed loendama, kuid arvutamiseni jõuti hiljem. Umbes 12 000 aastat tagasi, kui sai alguse arvepidamine, loendati kõike sõrmedel ning kujunes välja kümnendsüsteem, nendel, kes võtsid abiks ka varbad - kahekümnendsüsteem. Seoses linnastumisega ja riikide tekkimisega tekkis vajadus statistilise arvepidamise järele. Sõjaväe moodustamiseks ja maksude kogumiseks oli tarvis teada rahvaarvu, teada maatükkide suurust ja maa kvaliteeti, karjade suurust jne. Tekkis vajadus arvude märkimiseks ning võeti kasutusele kepid või luud, kuhu sai sisse lõigata sälgud. Neid nimetati pügalpulkadeks. Pika aja peale tekkis üha rohkem vara jõukamatel inimestel ning hakati kasutusele võtma uusi loendamismeetodeid
ääres asuvatest super- ja hüpermarketest. 6) uuskeskus on linnast väljas eraldi rajatud äripinnad, kuhu on kontsentreeritud äri-, kaubandus- ja teenindusasutused. Neid ühendavad linnaga hea kvaliteediga maanteed. 7) uus tootmise piirkond on linnapiirkond, kus on loodud kõrgtehnoloogilise toomisega ettevõtted. Tavaliselt on nad linna ääres kas lennuvälja või kiirtee juures. 5. Too näiteid arenenud ja arengumaade suurlinnade planeerimise ja linnastumisega kaasnevate sotsiaalsete- ja keskkonnaprobleemide kohta. KESKKONNAPROBLEEMID SOTSIAALSED PROBLEEMID Puhta vee tarbimine suureneb pidevalt, puhta Ebavõrsuse suurenemine, kodutu, üksindus vee nappus arengumaades Energiavarude liigne kulutamine Kuritegevuse kasv Õhusaastatuse ja mürataseme suurenemine Kohaliku omapära ja kultuuri kadumine Jäätmete ladestamise probleem Kaubastumise süvenemine
Kiiresti arenesid sadamalinnad, mis kauplesid toorainega. Elutingimused linnades alguses halvad. Hakati planeerima elurajoone tööstuspiirkondadest väljas, seoses sellega arenes ühistransport. Praegu on arenenud riikide tööstuslinnades mugavustega elurajoonid ja hea transport. Arvukalt tekib uusi töökohti teeninduses, halduses, IT-valdkonnas. Tekivad teaduspargid linna äärealadel, vanad tööstushooned renoveeritakse. Rikaste asumid asuvad linnadest väljas - tagamaal. 7.Võrdle linnastumisega kaasnevad probleeme arenenud riikides ja arengumaades. Arenenud riik Arengumaa ● Paljudes tööstuslinnades ● jätkub tööstuse areng ja tehased suletakse, ettevõtted kasv tänu majanduse lõpetavad tegevuse üleilmastumisele ● oskustöölised kolivad töö ● maainimesed rändavad
.................................................................................................. 7 . ASUSTUS............................................................................................................................. 9 1.1 Rahvastiku tihedus ja paiknemine..................................................................................9 2.1 Linnastumine.................................................................................................................9 .2 Linnastumisega kaasnevad probleemid.........................................................................10 . MAJANDUS........................................................................................................................ 11 3.1 Majandusstruktuur ja peamised majandusharud..........................................................11 3.2 Hõive majandussektorite liikides..................................................................................11 3.3 Rahvusvahelised ettevõtted
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
