Arengupsühholoogia -uurib, kuidas inimesed oma elu jooksul kasvavad, arenevad ja muutuvad. biheiviorism -20. saj. esimese poole psühholoogia suund, mis põhjendab inimeste ja loomade käitumist välismaailmast saadavate ärritustega, käitumispsühholoogia. Biopsühholoogia- seletab käitumist kui ajus toimuvate keemiliste ja bioloogiliste protsesside tulemust. Dilemma- vajadus valida kahe enam-vähem võrdsena näiva võimaluse vahel Eetikakoodeks nõuab, et patsientidele/klientidele ja katseisikutele oleks tagatud neisse puutuva info salastatus( vabatahtlik)katsed ei tohi inimesi kahjustada Eksperiment- teaduslik katse. Eksperimentaalpsühholoogia uurib maailma aistmist, tajumist, õppimist ja sellest mõtlemist Frenoloogia - õpetus, mis püüab inimese vaimseid võimeid ja iseloomu kindlaks määrata kolju osade kuju järgi. Hariduspsühholoogia- käsitleb õppeprotsessi mõju õpilastele, intelligentsuse mõistmist ja arendamist, paremate õppimiste...
Psühholoogiga muutus teaduseks 1879.a kui Wilhelm Wundt rajas esimese eksperimentaalpsühholoogia laboratooriumi.Tema idee oli tuua psühholoogia välja filosoofilist etapist ja teha teadust,mis vastab järgmistele kriteeriumitele:1)usaldusväärsus tagatakse kasutatavate mõistete täpse defineerimisega 2)rangete objektiivsete mõõtmisprotseduuride kasutamisega 3)teadmiste usaldusvärsuse piiride määratlemisega. 5. Füsiognoomika ja frenoloogia kui varased katsed kasutada psühholoogiat õiguse sfääris (J. K. Lavater, F. J. Gall). Füsiognoomika-teadus inimese näojoonte ja psühhiliste eripärade omavahelistest seostest.Zürich pastor Johann Kaspar Lavater arvas,et on olulised näosade tunnused. (nt nina väljendub tundeid,huuled viha,lõug sensuaalsust jne) Frenoloogia-teadus kolju väliskuju ja psühhiliste omaduste seostest. Franz Joseph Gall arvas,et kõik võimed ja isiksuse
Mõisted Arengupsühholoogia -uurib, kuidas inimesed oma elu jooksul kasvavad, arenevad ja muutuvad. biheiviorism -20. saj. esimese poole psühholoogia suund, mis põhjendab inimeste ja loomade käitumist välismaailmast saadavate ärritustega, käitumispsühholoogia. Biopsühholoogia- seletab käitumist kui ajus toimuvate keemiliste ja bioloogiliste protsesside tulemust. Dilemma- vajadus valida kahe enam-vähem võrdsena näiva võimaluse vahel Eetikakoodeks – nõuab, et patsientidele/klientidele ja katseisikutele oleks tagatud neisse puutuva info salastatus( vabatahtlik)katsed ei tohi inimesi kahjustada Eksperiment- teaduslik katse. Eksperimentaalpsühholoogia – uurib maailma aistmist, tajumist, õppimist ja sellest mõtlemist Frenoloogia - õpetus, mis püüab inimese vaimseid võimeid ja iseloomu kindlaks määrata kolju osade kuju järgi. Hariduspsühholoogia- käsitleb õppeprotsessi mõju õpilastele, intelligentsu...
väikese Alberti eksperiment rotiga Humanistid: Rogers (empaatia ja valikute olulisus), Maslow (theory of human motivatsion, vajaduste hierarhia) Kognitiivne psühholoogia: termin kognitiivne pärineb U. Neisserilt Pavlov kindel tingimine - tingitud ja tingimata stiimul - katse koera ja vilega 07.09 Cage- ajalukku kirjutatud tänu oma äärmiselt ebatõenaolisele surmast pääsemisele raske õnnetuse tagajärjelt. Gall- frenoloogia alusepanija Stroopi efekt Eugen Aserinsky märkas kiirete silmaliigutuste perioode(Rapid Eye Movement-REM) Berger-enne operatsiooni nähti palju lõikamisunenägusi Wood- peale isolatsiooni nähti palju suhtlemist Atsetüülkoliin(ACh)- õppimine, mälu, ärkvelolek Dopamiin- motiveeritus, edasipüüdlikus, skisofreenia, parkinsonism, uudishimu Serontiin-meeleolu, hetkeajede kontrollimine, uni Noradrenaliin(NA)- tähelepanu, ärksus Gamma-aminovõihape- pidurdusvirgatsaine interneuronites
Ülevaade psühholoogiast PSP6001 Kristjan Kask Psühholoogia alused. Bachmann, T. & Maruste, R. (2008/2011) Ilo kirjastus Psühholoogia gümnaasiumile. Tartu Ülikooli kirjastus Hindamine: eksam valikvastustega E 16-18 ruum A202 Pöördumine: Lp dots Kask Olen ...x eriala x kursuse tudeng nimiperekonnanimi, päevane õppe aines... Kirja sisu Lugupidamisega Psyche (kreeka k) hing, vaim Teadus, mis uurib käitumist ja vaimseid protsesse e psüühikat Psüühika organismi sisemuses toimuvate protsesside kogum, mille kohta tehakse järeldusi välist käitumist jälgides. Psüühilised nähtused jagunevad: protsessid, seisundid, omadused Psühholoogia eesmärgid: kirjeldada, mõista, prognoosida Psühholoogia harud Teoreetilise orientatsiooniga - Psühhofüüsika - Psühhofüsioloogia : psühhofarmakoloogia(ravimid) - Isiksuse psühholoogia - Sotsi...
ÄJ-1-P-E-Tar 1. EEG-elektroentsefalogramm(aju elektrilise aktiivsuse mõõtmine) 2. Unestaadiumid: Vaine e rahuli(80%) ja kiire e paradoksaalne(20%) 3. Taju omadused: püsivus e konstantsus/valivus e selektiivsus/mõtestatus/kogemuste,hoiakute ja emotsioonide mõju. 4. Tunnetusprotsessid:aisting/taju/tähelepanu/mälu/mõtlemine/keel. 5. Selektiivne tähelepanu-tujuprotsess,kus valitakse välja stiimul,mida tähele panna. 6. Kausaalne atributsioon-sündmuste,iseenda ja teiste käitumiste põhjuste selgitamine. 7. Pikaajaline mälu: semantiline,episoodiline,protseduuri mälu. 8. Omandamise metoodika: kordamine,seoste loomine,subjektiivne korrastus,känkimine,mnemotehnilised võtted. 9. Retroaktiivne-eelneva info unustamist uue info vastuvõtmise mõjul. 10. Proaktiivne-eelneva infol on häiriv mõju uue info omandamisele. 11. Retrograadne amneesia-ei suudeta meenutada sündmusi enne ...
Ivan Pavlov · Näitab oma varastes töödes, et vereringet kontrollib närvisüsteem (so refleksid, tahtele allumatud reageeringud organismi füüsikalis-keemilisele olukorrale). · Tema seedefüsioloogia alased tööd näitavad, et kõiki füsioloogilisi protsesse kontrollib närvisüsteem. · Pavlov annab tingitud refleksi kontseptsiooni. Pavlov väidab, et refleksid koordineerivad olendi suhet keskkonnaga. Francis Gall Aju eri piirkonnad kontrollivad eri funktsioone. See sünnib frenoloogia pseudoõpetust. Frenoloogia eeldab, et aju kuju eri piirkondade areng määrab inimese võimed. Aju kuju peaks olema omakorda määratav kolju, so pea, ehituse järgi. Paul Broca Lokaliseerib kõnekeskuse, eeldab intelligensuse seost aju piirkondadega. Ta on ka oluline etapp füüsilise antropoloogia metoodiliselt väljakujunenud teaduseks vormimisel. 14. Võrrelge saksa ja prantsuse koolkondi bakterioloogias Saksa teadlane Koch identifitseeris tuberkuloositekitaja. Siis koolera
• Sügavustaju – kujutis mõlemal võrkkestal veidike erinev. • Young-Helmholtzi värvinägemise teooria - võrkkestal on olemas kolme erinevat tüüpi värviretseptoreid, mis vastavad kolmele põhivärvile Ewald Hering (1834-1918) • Ruumitaju kui aprioorne, kaasasündinud omadus – mitte kogemuste abil tekkiv. • Metabolistlik värvitaju teooria – kolme tüüpi värviretseptorid, kuid need on paarides. Aju funksioneerimise varased uurimused • Frenoloogia • Franz Joseph Gall (1758-1828) • Pooldas arusaama, et teadvuses eksisteerivad võimed transformeerivad sensoorset informatsiooni. Pakkus sellele kolm lisaväidet: - vaimseid võimeid ei ole inimestel ühepalju - võimed lokaliseeruvad spetsiifilistes aju osades - kui võime on hästi arenenud, on inimesel vastaval kolju osal muhk või esileulatuv osa. Kui võime on alaarenenud, on koljul vastavas kohas nõgus koht või lohk – Frenoloogia.
Kuna vaimne ja kehaline on koos päranduvad, siis kurikalduvusest on tingitud ka välistunnused. Pärilikkusteaduse arenedes, hakati rohkem analüüsima uuritava indiviidi esivanemate patte. Oli juhtumeid, mil antropoloog oli kohtus eksperdiks. Asjal oli aga ka positiivne pool just kriminaalantropoloogia raames kasvab välja tingimisi karistamise (karistuse diferentseerimise kontseptsioon). Frenoloogia oli vaimu- ja moraalifilosoofia, mis rajanes inimese iseloomu lugemisele tema peakuju järgi. Peakuju, kühmud, lohud pidid frenoloogia kohaselt kajastama eri ajuosade ja seega inimese võimete ja iseloomu seisu. Praeguseks on frenoloogia üsna surnud, kuid 1830. aastatel oli see populaarsem kui astroloogia tänapäeval. on palju mõjutanud rassistlike ideede teket ja levikut. Frenoloogia terminit võtis kasutusele Johann Spurzheim (1776-1832).
Teema 2 Psühholoogia alused Talis Bachmann, Rait Maruste kirjastus ilo, 2003 2.1. Psühholoogia tekke varajane periood · Psühholoogia, kui iseseisev teadus 19.saj teisest poolest. · 1879 rajab Wilhelm Wundt Leipzigi esimese eksperimentaalpsühholoogia laboratooriumi. · Animism- esemete ja olendite hingestamine. Animistlikud kujutlused omased paljudele kultuuridele ning selle rudimente kohtab veel tänapäevalgi. · Tsivilisatsiooniga tekkinud teaduses sai kõik hingeellu puutuv filosoofia uurimisobjektiks. · Antiik- Kreekas kujunes kaks vastandlikku psüühilise alge seletamise traditsiooni: 1. Materialistlik- Demokritose liin. Demokritos väitis, et ka hing on materiaalne ja koosneb aatomitest nagu kehagi. Inimene tunnetab maailma meelte abil, millele avaldavad oma mõju välismaailm...
Göthe - inimeses pinged ja konfliktid. vastandlikud jõud omaks võtta. kontrasti efekt. Schopenhauer - universaalne tahe ellu jääda, inimene irratsionaalne. pühapäevaneuroos. Eksistensialism Kierkegaard - tõde peab kogema. Jumal ei ole loogiliselt mõistetav. Personaalne suhe jumalaga. Nietzsche - apollonlik ja dionüüslilk aspekt. kontrollitud kirg. maa mõttetu, jumal surnud. võimutahe. üliinimene. Eksperimentaalne psühholoogia Müller - KNS - spetsiifiline ärritatavus. Gall - frenoloogia I üldistus. eristas hallaine ja valgeaine. Hering - värvitaju ruumitaju on silma omadused. Helmholtz - energiajäävuse seadus. närviülekande kiirus. trikomaatiline värvinägemise teooria. Broca - I kes jälgis käitumuslikku häiret ning seejärel tegi kindlaks koha ajus. Weber - erinevad tundlikkused. Wundt - eksperim. psy. valiv tähelepanud, voluntarism, teadvus = kogemus. Flourens - eemaldas aju osi ja jälgis käitumist. Fechner - psühhofüüsik. sosin vaikses ruumis vs mittevaikus
See 2015 töö, 2016 oli sama 1) Kuidas on omavahel seotud huvi, tähelepanu, küsimused ja teadmised? Huvi mõne valdkonna või teema vastu võib sündida juhuslikult või kellegi mõjutusel. Tänu huvile hakatakse tegema tähelepanekuid seda teemat puudutavate asjade kohta. Tekivad küsimused, millele vastuseid otsides saadakse teadmised. Uued teadmised kutsuvad esile huvi kasvamise ja uued tähelepanekud antud teema kohta. 2) Milles seisneb järgmiste mõistete olemus ja põhimõtteline erinevus: täpsus ja tõesus? TÕESUS- kajastab tegelikkust minimaalse kõrvalekaldega (absoluutne viga, süstemaatiline viga), sõltub täpsusest. Vastavus tegelikkusele. TÄPSUS – tõesuse korratavus minimaalse kõrvalekaldega (korduste vaheline viga), kuivõrd stabiilselt korratavad need tulemused on. Kordusmõõtmise vea suurus (kuivõrd üksik mõõtmine on usaldatav) Näitaja, mis iseloomustab mõõde...
Psüühilised nähtused- Psüühilised protsessid, seisundid ja omadused. Falsifitseeritavus - hüpotees on kummutav ehk falifitseeriv- formuleeritud nii, et meil oleks algusest peale selge, milline tõendites avalduv seaduspärasus näitaks, et hüpotees on vale. Operatsionaalne definitsioon- definitsioon, mis tõlgib muutuja, mida me hinnata tahame, konkreetseks protseduuriks või mõõtmiseks. Populatsioon- kogu rühm, mille kohta uurija tahab järeldusi teha. Valim- populatsiooni alamhulk, mida teadlane uurib, et populatsiooni kui tervikut tundma õppida. Ootuste vihjed- märgid, mis võivad uuringus osalejale aimu anda, milline käitumine on selles olukorras oodatud või soovitav. Topeltpime uuring- uuringu selline korraldus, kus osalejad määratakse teatud katsetingimustesse, hoides seejuures nii osalejad, kui ka uurijad teadmatuses, kes millisesse rühma määrati. Uurimismeetodid- Intervjuu, test(objektiiv ja projektiivtest), juhtimisanalüüs Biheiviori...
................................................................... 9 1.9 Kriminaalpsühholoogia .................................................................................................. 10 1.9.1 Kriminaalpsühholoogia kuuluvus ............................................................................ 10 1.9.2 Füsiognoomika ........................................................................................................ 11 1.9.3 Frenoloogia .............................................................................................................. 12 1.9.4 Filosoofiline kriminaalpsühholoogia ....................................................................... 12 1.9.5 Atavismi teooria....................................................................................................... 13 1.9.6 Teaduslik kriminaalpsühholoogia ............................................................................ 15 2
moraalne mõju ning inimlik ja lugupidav ravi. 33. Psüühikute ja somaatikute koolkonnad (erinevused) Psüühikute koolkond Somaatikute koolkond 1. Psühhiaatria õpetamine 1. Loodusteaduste õpetamine 2. Haigete igasuguse häirimise 2. Haigete närvisüsteemi häirete keelamine haigete tervise ja uurimine turvalisuse huvides 3. Frenoloogia kasutamine (põhiidee: 3. Suundravi ja diagnooside psüühika erinevad moodulid ja kuritarvitamise küsimus funktsioonid asuvad erinevates aju osades) 34. Evolutsiooniteooria mõju meditsiinile ja tervishoiule Evolutsiooni teooria mõjutas erinevaid meditsiini harusid, nagu arengubioloogia ja geneetika ning tervishoidu. Darwin juhtis tähelepanu
1. loeng Aleksander LURIA neuropsühholoogia rajaja, afaasia, ajukahjustused SERESEVSKY mnemomist (võime mäletada suurel hulgal infot), raskusi unustamisega Daniel Tammet autist, mäletas 22,000 Pi kohta Oswald ja Wu eluga rahulolu uuring: kõrge elukvaliteet = rahulolu 19.sajandi mudel teadust võis teha igaüks põlve otsas ette kanti kuninglikus ühingus kolleegide seas. Weierstrass analüüsi isa Teadvus teadlik olemine iseendast ja välisest maailmast, seisunditest, tegevusest Pierre Janet automatismid Freud väljatõrjumise mehhanism teadvus tõrjub ebameeldiva välja Unbewussti ehk alateadvusse Ebbinghaus mälu on võimalik eksperimentaalselt uurida Rudolf Kallas esimene teadusliku psühholoogia töö kirjutanud eestlane!! Mäluõpetuse süsteem, 1897. Rahvalauliku mälu alliteratsioon ja värsimõõt on abivahendid 2. loeng Endel Tulving mälusüsteemid, ...
teadlane hakkab lähtuma selle valdkonna huvidest. Oluline skeptiline pilk ka teaduse enda suhtes. • Teaduse piirid (teaduslik abiellumine!) PSEODOTEADUS • Pseudoteadus: pretensioon teaduslikkusele ilma teadusliku meetodi kasutamiseta ja teadustöö põhimõtete järgimiseta. Nt alternatiivmeditsiin. • Religioon ja ideoloogia kui pseudoteaduse taimelava • Näited: frenoloogia, parapsühholoogia, alternatiivmeditsiin, rassiteooriad …. • Piirid teaduse ja pseudoteaduse vahel TEADUSE STRUKTUUR • Filosoofia • Humanitaaria • Loodus- ja täppisteadused • Sotsiaalteadused – inimese ja ühiskonna uurimine Alus- ja rakendusuuringud Interdistsiplinaarsed uuringud • Keskkond ja elusloodus • Ühiskond ja kultuur • Tervis • Reaalteadused ja tehnika ETF, 2007 TEADUSTE INSTITUTSIONAALNE KORRALDUS
Esimeselt ilmus 1863. a teos Peaaju refleksid, mis nagu nimigi vihjab, viis vaimuhaiguste küsimuse närvisüsteemi häirete pinnale. See seltskond niisiis kõneles närvi haigustest. (Nad said toetust ka väljastpoolt organismi lähtuvate faktorite uurimisest, haigustekitajate ja keemia-füsioloogia andmetest, nt süüfilise mõju analüüsimisest organismile.) Somaatikute eelkäijad olid olnud Francis Gall (1758-1828) ja Johann Spurzheim (1776- 1832), viimane võttis kasutusele termini frenoloogia. (Gall ise küll ei olnud frenoloog, pani aga teadusliku aluse teooriatele, mille kohaselt aju eri piirkonnad kontrollivad vaimutegevuse eri valdkondi. Frenoloogia sai jalad alla alles pärast teda, 19. sajandi esimesel poolel. 12) Gall oli neuroloogia ajaloos oluline tegija (sisuliselt aju anatoomia rajaja), kirjeldades ajus hall- ja valgeolluse saades aru ka mõlema anatoomilis-füsioloogilisest olemusest. Galli teooria oli, et
Isiksusepsühho kordamisküsimused I LOENG Gordon Allporti (1937) isiksusedefinitsioon. Mille poolest see erineb individuaalsetest erinevustest lähtuvast definitsioonist? Karakter ja temperament; nende erinevad tähendused isiksusepsühholoogias ja lähedastes valdkondades. Mida tähendab metateooria? Kas metateooria on empiiriliselt kontrollitav? (Jah ja ei: see ei ole ümber lükatav ühe uuringuga, kuid peaks olema faktidega kooskõlas.) Reduktsionism. Miks reduktsionism ei ole teaduse vaenlane? Isomorfsuse küsimus: kas isiksusejoonte ja bioloogiliste süsteemide vahel on üksühene vastavus? Mitte-äärmusliku reduktsionismi näited: Hans Jürgen Eysencki metateooria; Marvin Zuckermani kilpkonna-skeem (ja selle edasiarendus, kus bioloogilisele mõjuteele on lisandunud keskkondlik). Viie-faktori teooria kui hübriidteooria. Eristus baastendentside ja iseloomulike kohanemuste vahel. Sotsiaal-kognitiivsed teooriad. Nende kujunemise eripära (kognitiivse ...
teadusi. “Psühholoogiast ei saa teadust.” Füsioloogilised avastused ja eksperimentaalpsühholoogia teke Sir Ch. Bell, F. Magendie (19.saj): erinevad mentaalsed funktsioonid on vahendatud erinevate anatoomiliste struktuuride poolt (B-M seadus) on teatud tüüpi närvid, mis stimuleerivad tajumist. J. Müller – spetsiifiliste närvienergiate doktriin; 5 eri tüüpi närve, mis sisaldasid neile iseloomulikku energiat Fr. J. Gall – kelle ideed olid frenoloogia aluseks. Selle õpetuse järgi võimaldavat kolju osade kuju otsustada inimeste vaimsete võimete ja iseloomu üle. Frenoloogia põhines oletusel, et võimetel ja isiksuse omadustel on peaajus kindlapiiriline asukoht. H.von Helmholtz – eksperimentaalselt mõõdeti psüühiliste ja närviprotsesside kestusi ja järgnevust. P. Broca – 19. sajandi teisel poolel uuris afaasiat, mis väljendus kõne produktsiooni häiretes. Selle
eksperimentaalselt kuidas vererõhk valetamist mõjutavad (korrelatsioon valetamise ja vererõhu vahel) -- läbimurre õiguse ja psühholoogia koostöös. Marston ütles, et ka naised saavad hakkama vandekohtuniku ametiga, eelmine ütles, et ei saa hakkama ja naised on emotsionaalsed (subjektiivsemad kergemini mõjutatavad). 1920. a. uus Ameerika põhiseadus, kus naised said hääleõiguse. Marston on ka imenaise autor (koomiks). 5. Füsiognoomika ja frenoloogia kui varased katsed kasutada psühholoogiat õiguse sfääris (J. K. Lavater, F. J. Gall). Teema sellest, kas kriminaalsed kalduvused peegelduvad inimese välimuses, on teadlasi huvitanud juba sajandeid ning selliseid näiteid näo teatavate anatoomiliste isepärasuste sidumisest inimese sisemise rikutusega leiab Vanast Egiptusest, piiblist jne. Eraldi saab nimetada kahte tänapäevases mõttes mitteteadust, mis mõlemad sündisid 18.sajandil.
negatiivse hinnangu osaliseks. Euroopas jäid bioloogilise suunaga tegelema sellised maad nagu Prantsusmaa, Belgia, oluliselt Taani, aga kui vaadata praegust momenti, siis bioloogilise koolkonna vaadete tunnustamine on jõudnud tagasi Venemaale, kus on täiesti arvestatavaid bioloogilise koolkonna suunas tehtavaid uuringuid. Samuti publitseeritakse ja avaldatakse bioloogilise suuna töid USA-s juba täiesti arvestataval tasemel. Bioloogilised teooriad kriminoloogias 2.1 Frenoloogia F. J. Gall, C. Lombroso Üheks esimeseks bioloogilise lähenemisviisi süstematiseerimise katseks võib pidada sellist õpetust nagu frenoloogia. Frenoloogia on oma juurtega pärit 18 -19 sajandi vahetusest. Teooria põhineb arusaamal, et kuna käitumise juhtimise protsessid toimuvad ajus, siis käitumise iseärasused peaksid peegelduma aju iseärasustes ning see peaks kuidagi puht väliselt olema ajus kajastatud. Arvati, et kui aju on erinev, siis mõjutab ta kuidagi teda
Füsioloogid uurisid närviprotsesside olemust, aju funktsioone ja refleksidel (tingitud, tingimatud) põhinevat käitumist. Demonstreerisid maailma tunnetamise seoseid ajutegevusega. Johannes Müller (19. saj.): kesknärvisüsteem määrab meie aistingud. Tunnetatakse omadusi, mille vastuvõtmiseks on retseptorid. Adekvaatse stimulatsiooni idee. Sensoorse närvi stimuleerimisega kaasneb neile omane aisting. Hermann von Helmholtz (19.saj) närviprotsesside kiiruse mõõtmine. Frenoloogia (19.saj) (juhtfiguuriks Franz J. Gall) arusaam, et kolju kuju järgi saab kindlaks määrata võimeid ja isiksuse omadusi. Paul Broca - kõne motoorikaga seotud ala (Broca keskus). Sir Francis Galton´i (19.saj) püüdlused mõõta inimese omaduste vahelisi korrelatsioone (nt. inimese pikkus istudes ja tema intelligentsuse näitajad jms.). Rajas 1884. a Londonisse antropomeetria labori. Arendas ideed inimtõu aretamisest (eugeenika)
II Teadus segamini filosoofiaga Eeldusele põhinedes võib välja tulla hoopis vale asi. Andreas Vesalius (1510-1564): Anatoomia alused. „Võrdlev anatoomia“ – aju vatsakesed ei saa olla vaimu asupaik, kuna loomadel on ajuvatsakeste suurus lähedane inimese omale. Rene Descartes (1596-1650): Keha kui mehhaaniline masin, milles täiesti eraldatav hing. Hinge asupaigaks käbinääre. Franz Josef Gall (1758-1828): Frenoloogia (loengud „kranioskoopiast“, 1976). Eristas 27 „ajukeskust“, millel igaühel oma funktsioon. Teooriat arendas ja täiengas Johann Spurzheim (1776-1832). Nad leidsid ajus kohti, mille funktsiooniks said olla omadused nagu: *Destruktiivsus: kalduvus tappa. *Philoprogenitiivsus: hoolitsus järeltulijate eest. *Adhesiivsus: kalduvus kaaslastesse kiinduda. *Meelekindlus: kohusetunne, tõearmastus …
tulemused, mis näitasid, et on käitumises erinevusi sõltuvalt sellest, millise nahavärviga indiviidiga tegemist on. Bioloogiline koolkond Frenoloogia: - käitumist juhib aju - erineva käitumise puhul järelikult erinev aju - kui on erinev aju, siis on erinev kolju Nad uurisid hästi palju kurjategijaid ja käitumistüüpe ning sealjuures, milline nende kolju välja näeb. 1758 1828 Franz Joseph Gall. Praeguseks põhiosa frenoloogia järelduste kompleksist on ümberlükatud. Välja arvatud kõrva tagune kühmuke mida suurem kühm, seda suurem potentsiaalne destruktiivsus. 1835 1909 Cesare Lombroso (Itaalia vangla-arst ja kriminoloog). Selleks ajaks oli loodusteaduslik lähenemine kogu maailmale välja arenenud kui frenoloogidel. Esile oli kerkinud Darwini liikide tekkimise ja evolutsiooni teooria. Lombroso hakkas Darwini teooria mõjul mõtlema ning ta märkas,
TEEMA 1 PSÜHHOLOOGIA AINE, MEETODID, PRINTSIIBID, STRUKTUUR Psühholoogia teadus, mis käsitleb psüühika olemust, avaldumisvorme, toimise seaduspärasusi ning selle osa looduses ja ühiskonnas Eelteaduslik levinuim, vanim. Koosneb rangelt süstematiseerimata praktiliste teadmiste ja käibetõdede kogumist inimese hingeelu, käitumise, inimtüüpide ja inimestevaheliste suhete kohta Filosoofiline - tekkis koos filosoofiaga, kuna paljud filosoofia kesksed probleemid on tihedasti seotud psühholoogia uurimisainega. Süstematiseeritud ja range loogiline ülesehitus. Teaduslik kõige hilisema tekkeajaga. Teadmiste suur usaldusväärsus, mille tagavad mõistete täpne defineerimine ja mõistete loogiliselt mittevastuoluliste süsteemide kasutus, nähtuste võimalikult objektiivne ja range mõõtmine ja uurimistulemuste korratavus sõltumatute uurijate poolt ning eri aegadel juhul kui eeltingimused on samad Teoreetiline nii metoodiliselt kui sisuliselt rakendu...
Demonstreerisid maailma tunnetamise seoseid ajutegevusega. Vaid mõned üksikud 19. sajandil tehtud avastused aju ja psüühika vaheliste seoste kohta. Johannes Müller kesknärvisüsteem määrab meie aistingud. Tunnetatakse omadusi, mille vastuvõtmiseks on retseptorid. Adekvaatse stimulatsiooni idee. Sensoorse närvi stimuleerimisega kaasneb neile omane aisting. Hermann von Helmholtz närviprotsesside kiiruse mõõtmine; taju, värvide nägemise teooriad. Frenoloogia (juhtfiguuriks Franz J. Gall) arusaam, et kolju kuju järgi saab kindlaks määrata võimeid ja isiksuse omadusi. Paul Broca - kõne motoorikaga seotud ala (Broca keskus). Sir Francis Galton´i püüdlused mõõta inimese omaduste vahelisi korrelatsioone (nt. inimese pikkus istudes ja tema intelligentsuse näitajad jms.). Rajas 1884. a Londonisse antropomeetria labori. Arendas ideed inimtõu aretamisest (eugeenika). Leidis, et
Kokkuvõte psühholoogia õpikust 1. Psühholoogia, psüühika, teadvus 1.1. Mis on psühholoogia Psühholoogia on teadus, mis uurib inimese hinge- ja vaimuelu olemust ja avaldumise viise. / teadus inimese psüühikast. Psüühika on organismi võime peegeldada keskkonda ning vastavalt sellele muuta oma käitumist. / organismi sisemuses toimuvad vaimsed ja hingelised tegevused. 1.2. Psüühika ja teadvus Psüühika liigitamine ülesannete/funktsioonide järgi on seni osutunud kõige viljakamaks. Kõige laiemalt võttes on psüühika ülesanne organismi teavitamine ümbritsevas maailmas toimuvast. Selles mõttes võib psühholoogiat nimetada ka teadvuse uurimiseks. Teadvus on teadlik olemine välise maailma ja iseenda olemasolu seisunditest ja tegudest. Inimene on võimeline peegeldama, mis toimub tema psüühikas, kuid siiski ei põhine inimese ümbritseva maailma tunnetus ja tema käitumine alati teadvustatud tegevusel. Teadvustamata asj...
1 ÜLEVAADE PSÜHHOLOOGIAST (EKSAMIKS VALMISTUMINE, PSP6001 Kristjan Kask) ESIMENE LOENG (ÜLEVAADE PSÜHHOLOOGIAST) Mis on psühholoogia? Psühholoogia - teadus, mis uurib käitumist ja vaimseid protsesse ehk psüühikat. Lühidalt öeldes on psühholoogia õpetus hingeelu nähtustest ja käitumisest. Mis on psüühika? Psüühika on organismi sisemuses toimuvate protsesside kogum, mille kohta tehakse järeldusi välist käitumist jälgides. Kuidas jagunevad psüühilised nähtused? Psüühilised protsessid Psüühilised seisundid Psüühilised omadused Psühholoogia harud teoreetilise orientatsiooniga Psühhofüüsika Psühhofüsioloogia -Psühhofarmakoloogiaga Isiksuse psühholoogia Sotsiaalpsühholoogia Arengupsühholoogia Neuropsühholoogia Psühholoogia harud rakendusliku orientatsiooniga Kliiniline psühholoogia Õiguspsühholoogia O...
Theophrastose "Inimtüübid" on tõlgitud eesti keelde (Ivo Volt, TÜ Kirjastus, 2000). - "Kehamahlade" psühholoogia (humoral psychology;Galenos, Hippokrates; Kant, Wundt).Klassikalised temperamenditüübid (melanhoolik, koleerik, flegmaatik, sangviinik) ning nende postuleeritud seos "kehamahladega" (must sapp, kollane sapp, lima, veri). - Füsiognoomia (Aristoteles ja tema järgijad; Lavater) iseloomu seostamine välimusega, eriti näojoontega. - Frenoloogia (F.J. Gall) - "Etoloogia" (J.S.Milli "täppisteadus inimloomusest", mis uurib igapäevaseid teadmisi; McDougall; A.Bain [emotsioon, tahe, intellekt, psüühiline energia]) - Eksperimentaalne karakteroloogia (Galton) Isiksus psüh 2 ülesannet - ind vah eri uurimine - indiviidide kui unikaalsete integr terviku uurimine - idee üld ja diferents psüh Huvi isiks psüh vastu - individualism, indiviidi tekkiine - huvi irratsionaalsuse vastu - mõõtmine - rahvaste iseloomu väljaselgitamine
Iga teaduse eesmärk on luua teaduslikke teadmisi,mille usaldusväärsus tagatakse kasutatavate mõistete täpse defineerimisega,rangete,objektiivsete mõõtmisprotseduuride kasutamisega(nt eksperiment,testid) ja teadmiste usaldusväärsuse piiride määratlemisega.Wundti idee oli tuua psühholoogia välja filosoofilisest etapist ja teha sellest "päris" teadus,mis vastaks eelnimetatud kriteeriumitele. 4.küsimus Füsiognoomika ja frenoloogia kui varased katsed kasutada psühholoogiat õiguse sfääris(J.K.Lavater,F.J.Gall) Idee,et kriminaalsel käitumisel on kindlad seosed teatavate isiksuseomadustega,ulatub kaugesse ajalukku ja niisuguste omaduste kindlakstegemise esimesed katsed tehti ammu enne teadusliku psühholoogia sündi. Eraldi saab nimetada kahte tänapäevases mõttes mitteteadust,mis mõlemad sündisid 18.sajandil.Esiteks füsiognoomika ehk teadus inimese näojoonte ha psühhiliste eripärade omavahelistest seostest
Apraksia – ei suudeta teha õpitud liigutusi sujuvalt, liigutuste järjekord on segatud A. Luria funktsionaalsed blokid: 1) Ajukoore toonuse tagamine (retikulaarformatsioon, hüpotalamus, limbiline süsteem) 2) Info vastuvõtt, töötlus ja säilitamine (kukla-, kiiru- ja oimusagar) 3) Tegevuse programmeerimine, reguleerimine ja kontroll (otsmikusagar) 1848 Phineas Cage’i juhtum: raudtoru läks läbi kolju, kaotas 1 silma, muutus käitumuslikult. = hakati aju rohkem uurima. F.J. Gall. Frenoloogia – „muhu ja lohu“ teooria. Erinevate aju osade sidumine ajutööga. Aju ehituskiviks on närvirakk e. neuron. J.E. Purkinje 1837. 1) Motoorsed rakud – liigutused 2) Sensoorsed rakud – meeled 3) Kontaktneuron – ühendab omavahel erinevaid aju osi. Närvirakk on negatiivselt polariseeritud, kui impulss on nõrk, siis sellele ei reageerita. Närvirakk ei tee tööd poole koormusega, vaid korralikult. Mööda müeliinkihti liigub info väga kiiresti
Apraksia ei suudeta teha õpitud liigutusi sujuvalt, liigutuste järjekord on segatud A. Luria funktsionaalsed blokid: 1) Ajukoore toonuse tagamine (retikulaarformatsioon, hüpotalamus, limbiline süsteem) 2) Info vastuvõtt, töötlus ja säilitamine (kukla-, kiiru- ja oimusagar) 3) Tegevuse programmeerimine, reguleerimine ja kontroll (otsmikusagar) 1848 Phineas Cage'i juhtum: raudtoru läks läbi kolju, kaotas 1 silma, muutus käitumuslikult. = hakati aju rohkem uurima. F.J. Gall. Frenoloogia ,,muhu ja lohu" teooria. Erinevate aju osade sidumine ajutööga. Aju ehituskiviks on närvirakk e. neuron. J.E. Purkinje 1837. 1) Motoorsed rakud liigutused 2) Sensoorsed rakud meeled 3) Kontaktneuron ühendab omavahel erinevaid aju osi. Närvirakk on negatiivselt polariseeritud, kui impulss on nõrk, siis sellele ei reageerita. Närvirakk ei tee tööd poole koormusega, vaid korralikult. Mööda müeliinkihti liigub info väga kiiresti
depressiivsusse psühhoosi, alkoholismi ning on otseselt seotud kuritegeliku käitumisega; Endomorfsed ehk paksud kalduvad maniakaalsusesse, depressiooni ja alkoholismi; Ektomorfsed ehk peene kondi ja lihastega kalduvad skisofreeniasse. 63 Cesare Lombroso Kurjategijaks sünnitakse ehk bioloogiline determinism. Sotsiaalne darwinism: jätkub inimeste areng madalamast vormist kõrgemasse vormi. Frenoloogia. 19. sajandi frenoloogia tabel. Kaelal kiri: Avasta iseennast. · Phrenology on teooria, mille järgi peakuju järgi saab ennustada inimese isiksuseomadusi, iseloomu ning kriminaalsust. Arendajaks sakslane Franz Joseph Gall 1800, oli populaarne 19.sajandil ning praegu nimetatakse seda pigem pseudoteaduseks. · Frenoloogia erineb kraniomeetriast, kuna viimane keskendub eelkõige kolju suurusele, raskusele kujule füsiognoomia.
Indiviidist isiksus saaks, peab indiviid läbima arengu. Kui areng on takistatud, siis ei arene välja harmooniline, normaalne isiksus. Isiksuse teooriad: *anatoomilis-füsioloogilised tunnusjoonte teooriad - kehamahlade teooria (Hippokrates)- kehamahlad määravad ära isiksuse- kuidas on arenenud vedelike süsteem- sellega määrab ära isiksusjooned, temperamendijooned, inimeste liigitamine nelja liiki. Sangviinik, koleerik?, flegmaatik, - füsiognoomiline teooria (Lavater)- - frenoloogia (Gall) inimese kehaehituses peitub tema iseloom. Keha ja isiksus käivad käsikäes. *psühhodünaamilised teooriad (Freud, Jung, Adler, Fromm, Horney, Sullivan, Anna Freud): motivatsioon! Ei vaadata inimese keha, vaid psüholoogilisi omadusi. Püstitatakse küsimus sellest, et mis määrab inimese valikud, miks ta nii käitub, mis paneb ta toimima. Instinktid, vajadused, mis määravad ära inimese huvid. Areng sõltub sellest, kuidas ta arengud on toiminud.
Näiteks terav koerakoon näitab koleerilist temperamenti jne. loomafüsiognoomika hakkas edasi arenema ja 18. sajandil tekkis füsiognoomika, mille rajajaks peetakse sakslasest pastorit Lavater´i leidis, et sarnaste pattudega inimestel on sarnased näojooned. 4.1. Somaatiline käsitlus. (C. Lombroso) Darwini evolutsiooniteooriatest ja eugeenikute liikumisest arenesid välja paljud hälbelisuse uuringud, nt 19. sajandil frenoloogia, mis lähtus kolju kujust. Itaalia sõjaväearst Cesare Lombroso arvas näiteks, et hälvikud on inimese evolutsiooni varasemate vormide geneetilised tagasilöögid. Ta arvas, et just geenid on ainus puhtinimlik jõud, mille mõjus ei ole alust kahelda ja just geenid aitavad tema arvates saada selgust inimeste käitumisvariantide suhtes. Ta eristas inimese füüsilise väljanägemise põhjal kaks hälvikute põhitüüpi: · hullud · kriminaloidsed
Meditsiiniajalugu hambaarstidele / ARTH 02.076 MITTETÄIELIK KONSPEKT Loengud-seminarid toodud toimumise järjekorras (2010. aasta) I. 1. LOENG (31. õ-nädal): Meditsiin vanaaja tsivilisatsioonides ja antiikmaailmas. .............................. 2 II. 1. SEMINAR (31. õ-nädal): Sissejuhatus. Meditsiinilugu kui teaduslugu. Meditsiiniantropoloogia. Elu ja surma käsitlevad teooriad..............................................................................................................11 III. 2. LOENG (32. õ-nädal): Meditsiin Idamaades. Keskaeg. Renessanss.............................................17 IV. 2. SEMINAR (32. õ-nädal): Rahvameditsiin. .................................................................................. 22 V. 3. LOENG (33. õ-nädal): Uusaeg. Valgustusaeg. Loodusteaduste teke ja areng. Lääneliku meditsiiniteaduse teke.......................
välja. Võib jääda arenemata ja jääda alaarenenuks. Isiksuse teooriad (ajalugu) · anatoomilis-füsioloogilised tunnusjoonte teooriad o kehamahlade teooria (Hippokrates) koleerik, sangviinik, flegmaatik, melanhoolik (LOE, kes on kiire, tasakaalustatud jne) o kehaehituse teooriad somatotüüpide teooriad (Sheldon, Kretschmer) füsiognoomiline teooria (Lavater) frenoloogia (Gall) · psühhodünaamilised teooriad (Freud, Jung, Adler, Fromm, Horney, Sullivan, AnnaFreud):motivatsioon! · Psühholoogilised tunnusjoonte (trait)teooriad (Stern, Allport, Eysenck, Raymond Cattell, Costa, McCrae) TÜÜP/JÄIK KATEGOORIA DIMENSIOON, MÕÕDE NB! Lugeda FREUDI KOHTA!!! Iseseisvalt tuleb õppida ta kohta. Charcot oli sps, kes teda kuidagi moodi mõtlema pani. ka mingite inimlike asjade kohta (koh kirjandus)
Loengukonspekt + seminarid 2009 SISSEJUHATUS Sotsioloogia tegeleb inimeste sotsiaalsete koosluste ja ühiskonna teadusliku uurimisega. Ühiskonna kohta on palju seisukohti: K.Marx: Ühiskond on inimeste kooslus ja nende kogum M. Weber : ühiskond on mõtleva inimese tegutsemise resultaat Sotsioloogia kui teadus lähtub põhimõttest, et kõik nähtused, mis sotsiaalses ruumis eksisteerivad on omavahel seotud, nad on üksteisest tingitud ja nad on mõõdetavad, kusjuures kõiki nähtusi saab mõõta nii kvalitatiivselt kui kvantitatiivselt. Kvantitatiivset mõõtmist nii nimetatud vahendatud mõõtmine, kus sotsioloog e uurija ja uuritava e respondendi vahel on küsitlusleht, ankeet, st uurija ja respondent ei suhtle vahetult. Kvalitatiivne mõõtmine e vahetu mõõtmine respondent ja uurija vahetult ajavad juttu suunitlemata intervjuu (vahetu). Õiguse sotsiloogia objekt: - õiguse, õigusli...
peitu. Pärast hommikusööki võttis kuningas vanad kulunud kaardid ja mängis tükk aega hertsogiga, viis tsenti mäng. Siis nad tüdinesid sellest ja otsustasid valmistada «sõjaplaani», nagu nad seda nimetasid. Hertsog otsis oma reisikoti,põhjast ja tõi välja terve pataka väikesi trükitud sedeleid ning luges neid valjusti. Ühel sedelil oli, et «kuulus dr. Armand de Montalban Pariisist» teatud kohas ja paigas «peab loengu frenoloogia üle»; sissepääs kümme tsenti ja «iseloomu eritlus kaks339 kümmend viis tsenti tükist». Hertsog tähendas, et loengute pidaja oli tema. Teisel sedelil oli «Maailmakuulus Shakespeare'! mängija Garrick1 noorem Drury Lane'i teatrist Londonist». Muil sedelitel oli tal hulk teisi nimesid ja ta tegi teisi imeasju, -- näiteks leidis vett ja kulda «võlurivitsakesega», «kaitsvate nõiasõnadega» ja nii edasi. Viimaks ta ütles: «Kuid näitekunsti muus2 on mu lemmik
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
