Psühholoogiga muutus teaduseks 1879.a kui Wilhelm Wundt rajas esimese eksperimentaalpsühholoogia laboratooriumi.Tema idee oli tuua psühholoogia välja filosoofilist etapist ja teha teadust,mis vastab järgmistele kriteeriumitele:1)usaldusväärsus tagatakse kasutatavate mõistete täpse defineerimisega 2)rangete objektiivsete mõõtmisprotseduuride kasutamisega 3)teadmiste usaldusvärsuse piiride määratlemisega. 5. Füsiognoomika ja frenoloogia kui varased katsed kasutada psühholoogiat õiguse sfääris (J. K. Lavater, F. J. Gall). Füsiognoomika-teadus inimese näojoonte ja psühhiliste eripärade omavahelistest seostest.Zürich pastor Johann Kaspar Lavater arvas,et on olulised näosade tunnused. (nt nina väljendub tundeid,huuled viha,lõug sensuaalsust jne) Frenoloogia-teadus kolju väliskuju ja psühhiliste omaduste seostest. Franz Joseph Gall arvas,et kõik võimed ja isiksuse
Biopsühholoogia- seletab käitumist kui ajus toimuvate keemiliste ja bioloogiliste protsesside tulemust. Dilemma- vajadus valida kahe enam-vähem võrdsena näiva võimaluse vahel Eetikakoodeks nõuab, et patsientidele/klientidele ja katseisikutele oleks tagatud neisse puutuva info salastatus( vabatahtlik)katsed ei tohi inimesi kahjustada Eksperiment- teaduslik katse. Eksperimentaalpsühholoogia uurib maailma aistmist, tajumist, õppimist ja sellest mõtlemist Frenoloogia - õpetus, mis püüab inimese vaimseid võimeid ja iseloomu kindlaks määrata kolju osade kuju järgi. Hariduspsühholoogia- käsitleb õppeprotsessi mõju õpilastele, intelligentsuse mõistmist ja arendamist, paremate õppimistehnikate loomist ning õpilase ja õpetaja suhete mõistmist. Humanistlik psühholoogia- loojad toonitasid eelkõige inimkogemuse universaalsust ja inimese neid omadusi, mis eristavad teda loomast- näiteks inimlikud tunded, kogemused ja eneseaktualisatsioon
Biopsühholoogia- seletab käitumist kui ajus toimuvate keemiliste ja bioloogiliste protsesside tulemust. Dilemma- vajadus valida kahe enam-vähem võrdsena näiva võimaluse vahel Eetikakoodeks – nõuab, et patsientidele/klientidele ja katseisikutele oleks tagatud neisse puutuva info salastatus( vabatahtlik)katsed ei tohi inimesi kahjustada Eksperiment- teaduslik katse. Eksperimentaalpsühholoogia – uurib maailma aistmist, tajumist, õppimist ja sellest mõtlemist Frenoloogia - õpetus, mis püüab inimese vaimseid võimeid ja iseloomu kindlaks määrata kolju osade kuju järgi. Hariduspsühholoogia- käsitleb õppeprotsessi mõju õpilastele, intelligentsuse mõistmist ja arendamist, paremate õppimistehnikate loomist ning õpilase ja õpetaja suhete mõistmist. Humanistlik psühholoogia- loojad toonitasid eelkõige inimkogemuse universaalsust ja inimese neid omadusi, mis eristavad teda loomast- näiteks inimlikud tunded, kogemused ja eneseaktualisatsioon
väikese Alberti eksperiment rotiga Humanistid: Rogers (empaatia ja valikute olulisus), Maslow (theory of human motivatsion, vajaduste hierarhia) Kognitiivne psühholoogia: termin kognitiivne pärineb U. Neisserilt Pavlov kindel tingimine - tingitud ja tingimata stiimul - katse koera ja vilega 07.09 Cage- ajalukku kirjutatud tänu oma äärmiselt ebatõenaolisele surmast pääsemisele raske õnnetuse tagajärjelt. Gall- frenoloogia alusepanija Stroopi efekt Eugen Aserinsky märkas kiirete silmaliigutuste perioode(Rapid Eye Movement-REM) Berger-enne operatsiooni nähti palju lõikamisunenägusi Wood- peale isolatsiooni nähti palju suhtlemist Atsetüülkoliin(ACh)- õppimine, mälu, ärkvelolek Dopamiin- motiveeritus, edasipüüdlikus, skisofreenia, parkinsonism, uudishimu Serontiin-meeleolu, hetkeajede kontrollimine, uni Noradrenaliin(NA)- tähelepanu, ärksus Gamma-aminovõihape- pidurdusvirgatsaine interneuronites
Ladus afaasia( Wernicke piirkond) Otsmiku e frontaalsagar -Primaarne motoorne korteks -Premotoorne korteks -Prefrontaalkorteks Broca piirkonna afaasia motoorse kõne häire Apraksia ei suuda sujuvalt teha liigutusi A Luria funktsionaalsed blokid: - Ajukoore toonuse tagamine Retikulaarformatsioon, hüpotalamus, limbiline süsteem -Info vastuvõtt, töötlus ja säilitamine Kukla-, kiiru- ja oimusagar - Tegevuse programmeerimine, reguleerimine ja kontroll Otsmikusagar Frenoloogia: F. J. Gall (1758-1828) Aju ehituskiviks on närvirakk ehk neuron Jan E. Purkinje 1837 -motoorne -sensoorne -interneuron(ühendavad ajus erinevaid ajupiirkondi) Virgatsaineid -Atsetüülkoliin (ACh) motoorse neuroni ja lihaskiu vahel, õppimine, mälu, ärkvelolek -Dopamiin (DA) motiveeritus, edasipüüdlikkus, skisofreenia, parkinsonism, uudishimu -Serotoniin (5-HT) meeleoulu, hetkeajede kontrollimine, uni -Noradrenaliin (NA) tähelepanu, ärksus
44. James-Lange teooria emotsionaalne elamus on reaktsiooniks instinktiivsetele kehalistele muutustele,mis toimusid reaktsioonina mingile olukorrale või sündmusele 45. Idiosünkraasia- organismi kõrgenenud tundlikkus mõne ärrituse suhtes.Iseloomulik käitumisviis nt tugev kuni haiglane vastumeelsus millegi suhtes. 46. Duck (1982) taandareneva suhte faasid: psüühikasisene,diaadiline,sotsiaalne ja matuseriituse faasid. 47. Frenoloogia- õpetus sellest, et isiksuseomadused ja käitumiseelistused sältuvad ajukolju kujust. 48. ID- esindab protsesse, mis on oma loomult bioloogilised.Naudinguprintsiip 49. EGO- ülesanne on tagada isiksuse ja tema psüühika elusolek,turvalisus ja tervis.Reaalsusprintsiip. 50. SUPEREGO- inimeses eeskujude,väärtuste, normide ja põhimõtete hoidla.Südametunnistus. ÄJ-1-P-E-Tar 51
Ivan Pavlov · Näitab oma varastes töödes, et vereringet kontrollib närvisüsteem (so refleksid, tahtele allumatud reageeringud organismi füüsikalis-keemilisele olukorrale). · Tema seedefüsioloogia alased tööd näitavad, et kõiki füsioloogilisi protsesse kontrollib närvisüsteem. · Pavlov annab tingitud refleksi kontseptsiooni. Pavlov väidab, et refleksid koordineerivad olendi suhet keskkonnaga. Francis Gall Aju eri piirkonnad kontrollivad eri funktsioone. See sünnib frenoloogia pseudoõpetust. Frenoloogia eeldab, et aju kuju eri piirkondade areng määrab inimese võimed. Aju kuju peaks olema omakorda määratav kolju, so pea, ehituse järgi. Paul Broca Lokaliseerib kõnekeskuse, eeldab intelligensuse seost aju piirkondadega. Ta on ka oluline etapp füüsilise antropoloogia metoodiliselt väljakujunenud teaduseks vormimisel. 14. Võrrelge saksa ja prantsuse koolkondi bakterioloogias Saksa teadlane Koch identifitseeris tuberkuloositekitaja. Siis koolera
• Sügavustaju – kujutis mõlemal võrkkestal veidike erinev. • Young-Helmholtzi värvinägemise teooria - võrkkestal on olemas kolme erinevat tüüpi värviretseptoreid, mis vastavad kolmele põhivärvile Ewald Hering (1834-1918) • Ruumitaju kui aprioorne, kaasasündinud omadus – mitte kogemuste abil tekkiv. • Metabolistlik värvitaju teooria – kolme tüüpi värviretseptorid, kuid need on paarides. Aju funksioneerimise varased uurimused • Frenoloogia • Franz Joseph Gall (1758-1828) • Pooldas arusaama, et teadvuses eksisteerivad võimed transformeerivad sensoorset informatsiooni. Pakkus sellele kolm lisaväidet: - vaimseid võimeid ei ole inimestel ühepalju - võimed lokaliseeruvad spetsiifilistes aju osades - kui võime on hästi arenenud, on inimesel vastaval kolju osal muhk või esileulatuv osa. Kui võime on alaarenenud, on koljul vastavas kohas nõgus koht või lohk – Frenoloogia.
(mikromaailm- sots. mängud, tööravi) Teaduslik töö 19. sajandil kujutas endast eeskätt vaimuhaiguste klassifitseerimise katseid. 19. sajandil võitlesid psühholoogias omavahel materialistlikud ja metafüüsilised ideed. Liigne kaldumine somatoteraapiasse (narkootikumid, aadrilaskmised, karusselid), 19. Saj. Lõpul liigne usk kirurgiasse(stereliseerimine, lobotoomia) Väärteooriad (degeneratsiooniteooria, kriminaalantropoloogia, frenoloogia) Närvi- ja vaimuhaigused (somaatikud versus psüühikud) Psüühikute juures valitses arusaam, et närviprotsessid ja vaimuhaigused sealt lähtuvalt, on teaduslike meetoditega hõlmamatud, kuni selleni välja, et peeti võimalikuks ka teatavaid metafüüsilisi jõude mängus olevat. Piltlikult öeldes räägiti siis vaimu haigusest. (tuntud psüühik - Johann Heinroth (1773-1843)) Materialistlikel positsioonidel olnuid tuntakse nn somaatikutena (Wilhelm Griesinger (1817-1868),
Teema 2 · Monism- filosoofiline seisukoht, mille järgi on kõigel olemasoleval üks universaalne alge. Materialistlik monism aktsepteerib seisukohta, et maailm on materiaalne ning psüühika tekib üksnes (elus)mateeria (nt aju) teatud omadusena. Suurem osa tänapäevastest seisukohtadest selle üle, kuidas lahendada psühhofüsioloogilist probleemi, on võtnud omaks monistliku materialismi maailmavaate. · Frenoloogia- 18.saj lõpus ja 19.saj alguses populaarne õpetus, mille aluseks olid 1808.a Franz Joseph Gall`i esitatud ideed. Õpetus põhines ekslikul oletusel, mille järgi võimaldavat kolju osade kuju otsustada inimese vaimse võimete ja iseloomu üle. Kuigi teooria osutus ekslikuks, koondas see uurijate tähelepanu aju ja psüühika seoste uurimisele ja lõi eeldused mitmete neuroanatoomia faktide avastamiseks. · 19
Göthe - inimeses pinged ja konfliktid. vastandlikud jõud omaks võtta. kontrasti efekt. Schopenhauer - universaalne tahe ellu jääda, inimene irratsionaalne. pühapäevaneuroos. Eksistensialism Kierkegaard - tõde peab kogema. Jumal ei ole loogiliselt mõistetav. Personaalne suhe jumalaga. Nietzsche - apollonlik ja dionüüslilk aspekt. kontrollitud kirg. maa mõttetu, jumal surnud. võimutahe. üliinimene. Eksperimentaalne psühholoogia Müller - KNS - spetsiifiline ärritatavus. Gall - frenoloogia I üldistus. eristas hallaine ja valgeaine. Hering - värvitaju ruumitaju on silma omadused. Helmholtz - energiajäävuse seadus. närviülekande kiirus. trikomaatiline värvinägemise teooria. Broca - I kes jälgis käitumuslikku häiret ning seejärel tegi kindlaks koha ajus. Weber - erinevad tundlikkused. Wundt - eksperim. psy. valiv tähelepanud, voluntarism, teadvus = kogemus. Flourens - eemaldas aju osi ja jälgis käitumist. Fechner - psühhofüüsik. sosin vaikses ruumis vs mittevaikus
Seejärel asutakse lahendama algupärast suurt probleemi. Eeldame, et detailide teadmine reedab lõpuks vastuse suurele küsimusele. Sünnitame põhjus‐tagajärg ahela (vt. Skinneri tuvi). Ontoloogia – päris tegelikkus on olemas. Solipsism – olen olemas ainult mina oma vaimuseisunditega. Maailm on minu välja mõeldud. Pseudoteadus – väited ja argumendid, mida esitatakse teaduslikene, kuid mis tegelikult teaduse alla ei kuulu. Nähtus, kus ei panda proovile oma teooriaid. Frenoloogia – pseudoteadus, kus usutakse, et kolju kuju põhjal on võimalik hinnata inimese vaimseid võimeid ja omadusi. Konjektuur – tõestamata oletus, mida arvatakse tõeseks ja mida pole ümber lükatud. Ratsionaalne – otstarbekas, teadaolevalt parim lahend Normaalne – mida esineb kõige rohkem Statistika - näitab kui normaalne mõni asi on Usaldusväärne statistika – sinu erilises olukorras saadud eriline tulemus on statistiliselt usaldusväärne, kui
Lõhnade ja kuulmise keskus, abstraktne mõtlemine, mälu, otsustamine. Agnoosia- Kui inimesel on raske objekti ära tunda.Prosopagnosia- Võimetus tunda nägusid. See on kognitiivne häire, mille puhul ei tajuta nägusid. Ladus afaasia (Wernicke piirkond) Neglekt- Vasakut poolt ei eksisteeri. Ei näe, kui seal pool on kahjustus. Broca piirkonna afaasia- motoorse kõne häire. Apraksia- Võimetus teha kindlas järjekorras õpitud või uusi liigutusi. Frenoloogia- On pseudoteadus, mis põhineb ideel, et psüühika erinevad moodulid ja funktsioonid asuvad erinevates aju osades. Närvirakk-Motoorne- Viivad närviimpulsse peaajust lihastesse. Kannavad edasi efferentseid signaale, mis võimaldavad ajul lihaseid juhtida.Sensoorne-;Interneuron- Närvirakud, mis pole ei aferentsed ega eferentsed, vaid viivad informatsiooni ühest neuronist teise. Dendriidid: On rakukeha suhtes aferentsed närvikiud, neid pidi liigub erutus rakukeha suunas
................................................................... 9 1.9 Kriminaalpsühholoogia .................................................................................................. 10 1.9.1 Kriminaalpsühholoogia kuuluvus ............................................................................ 10 1.9.2 Füsiognoomika ........................................................................................................ 11 1.9.3 Frenoloogia .............................................................................................................. 12 1.9.4 Filosoofiline kriminaalpsühholoogia ....................................................................... 12 1.9.5 Atavismi teooria....................................................................................................... 13 1.9.6 Teaduslik kriminaalpsühholoogia ............................................................................ 15 2
moraalne mõju ning inimlik ja lugupidav ravi. 33. Psüühikute ja somaatikute koolkonnad (erinevused) Psüühikute koolkond Somaatikute koolkond 1. Psühhiaatria õpetamine 1. Loodusteaduste õpetamine 2. Haigete igasuguse häirimise 2. Haigete närvisüsteemi häirete keelamine haigete tervise ja uurimine turvalisuse huvides 3. Frenoloogia kasutamine (põhiidee: 3. Suundravi ja diagnooside psüühika erinevad moodulid ja kuritarvitamise küsimus funktsioonid asuvad erinevates aju osades) 34. Evolutsiooniteooria mõju meditsiinile ja tervishoiule Evolutsiooni teooria mõjutas erinevaid meditsiini harusid, nagu arengubioloogia ja geneetika ning tervishoidu. Darwin juhtis tähelepanu
Käitumine ajus, närvirakkude suhtlemisel põhinev. Närvitalitlust kannavad edasi sünapsites vabanevad ühendid. 1839 Purkinje närvirakk koosneb rakukeha, aksonid, dendriidid ja närvilõpmed elektriline aktiivsus põhjustab polariseerumise ja ioonid hakkavad liikuma, ülekanne sünapsis Olds ja Milner loomad manustavad endile uimasteid Eakamatel ärgastus tagasihoidlikum. Vaba tahe on molekulide sihipärane suunamine. Psühholoogia ülesanded: meenutada eksimusi (frenoloogia) vältida neofrenoloogiat (fMRI-d) juhatada mõistlike järeldusteni molekulaarne kaos üldistada tervikuks palju erinevaid virgatsaineid eristada uurimisobjekti, hiire pealt ei saa üldistada inimesele (zoomorfism loomalt inimesele, antropomorfism) eristada adptatsiooni düsadaptatsioonist individuaalsete erinevuste mõistmine häirete osade mõistmine ja koosesinemine Sõltuvuse komponendid: hüve ennustamine ja nautimine, mälu ja tingimine, otsustamine, olulisuses omistamine
teadlane hakkab lähtuma selle valdkonna huvidest. Oluline skeptiline pilk ka teaduse enda suhtes. • Teaduse piirid (teaduslik abiellumine!) PSEODOTEADUS • Pseudoteadus: pretensioon teaduslikkusele ilma teadusliku meetodi kasutamiseta ja teadustöö põhimõtete järgimiseta. Nt alternatiivmeditsiin. • Religioon ja ideoloogia kui pseudoteaduse taimelava • Näited: frenoloogia, parapsühholoogia, alternatiivmeditsiin, rassiteooriad …. • Piirid teaduse ja pseudoteaduse vahel TEADUSE STRUKTUUR • Filosoofia • Humanitaaria • Loodus- ja täppisteadused • Sotsiaalteadused – inimese ja ühiskonna uurimine Alus- ja rakendusuuringud Interdistsiplinaarsed uuringud • Keskkond ja elusloodus • Ühiskond ja kultuur • Tervis • Reaalteadused ja tehnika ETF, 2007 TEADUSTE INSTITUTSIONAALNE KORRALDUS
Esimeselt ilmus 1863. a teos Peaaju refleksid, mis nagu nimigi vihjab, viis vaimuhaiguste küsimuse närvisüsteemi häirete pinnale. See seltskond niisiis kõneles närvi haigustest. (Nad said toetust ka väljastpoolt organismi lähtuvate faktorite uurimisest, haigustekitajate ja keemia-füsioloogia andmetest, nt süüfilise mõju analüüsimisest organismile.) Somaatikute eelkäijad olid olnud Francis Gall (1758-1828) ja Johann Spurzheim (1776- 1832), viimane võttis kasutusele termini frenoloogia. (Gall ise küll ei olnud frenoloog, pani aga teadusliku aluse teooriatele, mille kohaselt aju eri piirkonnad kontrollivad vaimutegevuse eri valdkondi. Frenoloogia sai jalad alla alles pärast teda, 19. sajandi esimesel poolel. 12) Gall oli neuroloogia ajaloos oluline tegija (sisuliselt aju anatoomia rajaja), kirjeldades ajus hall- ja valgeolluse saades aru ka mõlema anatoomilis-füsioloogilisest olemusest. Galli teooria oli, et
of the 17th century". Theophrastose "Inimtüübid" on tõlgitud eesti keelde (Ivo Volt, TÜ Kirjastus, 2000). “Kehamahlade” psühholoogia (humoral psychology; Galenos, Hippokrates; Kant, Wundt). Klassikalised temperamenditüübid (melanhoolik, koleerik, flegmaatik, sangviinik) ning nende postuleeritud seos "kehamahladega" (must sapp, kollane sapp, lima, veri). Füsiognoomia (Aristoteles ja tema järgijad; Lavater) – iseloomu seostamine välimusega, eriti näojoontega. Frenoloogia (F.J. Gall) “Etoloogia” (J.S.Milli “täppisteadus inimloomusest”, mis uurib igapäevaseid teadmisi; McDougall; A.Bain [emotsioon, tahe, intellekt, psüühiline energia]) Eksperimentaalne karakteroloogia (Galton) Uudishimu ja rakenduslikud mõjud isiksusepsühholoogia tekkimisel. Huvi nt füsiognoomia ja “rahvaste iseloomu” vastu. Mõõtmise idee (Cattell: “Science demands measurement!”) Personalivalik. Christian Thomasius (1655-1728)
teadusi. “Psühholoogiast ei saa teadust.” Füsioloogilised avastused ja eksperimentaalpsühholoogia teke Sir Ch. Bell, F. Magendie (19.saj): erinevad mentaalsed funktsioonid on vahendatud erinevate anatoomiliste struktuuride poolt (B-M seadus) on teatud tüüpi närvid, mis stimuleerivad tajumist. J. Müller – spetsiifiliste närvienergiate doktriin; 5 eri tüüpi närve, mis sisaldasid neile iseloomulikku energiat Fr. J. Gall – kelle ideed olid frenoloogia aluseks. Selle õpetuse järgi võimaldavat kolju osade kuju otsustada inimeste vaimsete võimete ja iseloomu üle. Frenoloogia põhines oletusel, et võimetel ja isiksuse omadustel on peaajus kindlapiiriline asukoht. H.von Helmholtz – eksperimentaalselt mõõdeti psüühiliste ja närviprotsesside kestusi ja järgnevust. P. Broca – 19. sajandi teisel poolel uuris afaasiat, mis väljendus kõne produktsiooni häiretes. Selle
eksperimentaalselt kuidas vererõhk valetamist mõjutavad (korrelatsioon valetamise ja vererõhu vahel) -- läbimurre õiguse ja psühholoogia koostöös. Marston ütles, et ka naised saavad hakkama vandekohtuniku ametiga, eelmine ütles, et ei saa hakkama ja naised on emotsionaalsed (subjektiivsemad kergemini mõjutatavad). 1920. a. uus Ameerika põhiseadus, kus naised said hääleõiguse. Marston on ka imenaise autor (koomiks). 5. Füsiognoomika ja frenoloogia kui varased katsed kasutada psühholoogiat õiguse sfääris (J. K. Lavater, F. J. Gall). Teema sellest, kas kriminaalsed kalduvused peegelduvad inimese välimuses, on teadlasi huvitanud juba sajandeid ning selliseid näiteid näo teatavate anatoomiliste isepärasuste sidumisest inimese sisemise rikutusega leiab Vanast Egiptusest, piiblist jne. Eraldi saab nimetada kahte tänapäevases mõttes mitteteadust, mis mõlemad sündisid 18.sajandil.
negatiivse hinnangu osaliseks. Euroopas jäid bioloogilise suunaga tegelema sellised maad nagu Prantsusmaa, Belgia, oluliselt Taani, aga kui vaadata praegust momenti, siis bioloogilise koolkonna vaadete tunnustamine on jõudnud tagasi Venemaale, kus on täiesti arvestatavaid bioloogilise koolkonna suunas tehtavaid uuringuid. Samuti publitseeritakse ja avaldatakse bioloogilise suuna töid USA-s juba täiesti arvestataval tasemel. Bioloogilised teooriad kriminoloogias 2.1 Frenoloogia F. J. Gall, C. Lombroso Üheks esimeseks bioloogilise lähenemisviisi süstematiseerimise katseks võib pidada sellist õpetust nagu frenoloogia. Frenoloogia on oma juurtega pärit 18 -19 sajandi vahetusest. Teooria põhineb arusaamal, et kuna käitumise juhtimise protsessid toimuvad ajus, siis käitumise iseärasused peaksid peegelduma aju iseärasustes ning see peaks kuidagi puht väliselt olema ajus kajastatud. Arvati, et kui aju on erinev, siis mõjutab ta kuidagi teda
Füsioloogid uurisid närviprotsesside olemust, aju funktsioone ja refleksidel (tingitud, tingimatud) põhinevat käitumist. Demonstreerisid maailma tunnetamise seoseid ajutegevusega. Johannes Müller (19. saj.): kesknärvisüsteem määrab meie aistingud. Tunnetatakse omadusi, mille vastuvõtmiseks on retseptorid. Adekvaatse stimulatsiooni idee. Sensoorse närvi stimuleerimisega kaasneb neile omane aisting. Hermann von Helmholtz (19.saj) närviprotsesside kiiruse mõõtmine. Frenoloogia (19.saj) (juhtfiguuriks Franz J. Gall) arusaam, et kolju kuju järgi saab kindlaks määrata võimeid ja isiksuse omadusi. Paul Broca - kõne motoorikaga seotud ala (Broca keskus). Sir Francis Galton´i (19.saj) püüdlused mõõta inimese omaduste vahelisi korrelatsioone (nt. inimese pikkus istudes ja tema intelligentsuse näitajad jms.). Rajas 1884. a Londonisse antropomeetria labori. Arendas ideed inimtõu aretamisest (eugeenika)
II Teadus segamini filosoofiaga Eeldusele põhinedes võib välja tulla hoopis vale asi. Andreas Vesalius (1510-1564): Anatoomia alused. „Võrdlev anatoomia“ – aju vatsakesed ei saa olla vaimu asupaik, kuna loomadel on ajuvatsakeste suurus lähedane inimese omale. Rene Descartes (1596-1650): Keha kui mehhaaniline masin, milles täiesti eraldatav hing. Hinge asupaigaks käbinääre. Franz Josef Gall (1758-1828): Frenoloogia (loengud „kranioskoopiast“, 1976). Eristas 27 „ajukeskust“, millel igaühel oma funktsioon. Teooriat arendas ja täiengas Johann Spurzheim (1776-1832). Nad leidsid ajus kohti, mille funktsiooniks said olla omadused nagu: *Destruktiivsus: kalduvus tappa. *Philoprogenitiivsus: hoolitsus järeltulijate eest. *Adhesiivsus: kalduvus kaaslastesse kiinduda. *Meelekindlus: kohusetunne, tõearmastus …
otsimisel hakkas välja tulema, et kurjategijaks saamise tõenäosus sõltus palju näovärvist. USA-s juhtus, et 20.sajandi keskel rassikonfliktid läksid tugevaks ja sellistes tingimustes ei olnud võimalik anda mingisugust ühiskondlikku raha selliste uuringute tegemisest, millest tulid välja sellised tulemused, mis näitasid, et on käitumises erinevusi sõltuvalt sellest, millise nahavärviga indiviidiga tegemist on. Bioloogiline koolkond Frenoloogia: - käitumist juhib aju - erineva käitumise puhul järelikult erinev aju - kui on erinev aju, siis on erinev kolju Nad uurisid hästi palju kurjategijaid ja käitumistüüpe ning sealjuures, milline nende kolju välja näeb. 1758 1828 Franz Joseph Gall. Praeguseks põhiosa frenoloogia järelduste kompleksist on ümberlükatud. Välja arvatud kõrva tagune kühmuke mida suurem kühm, seda suurem potentsiaalne destruktiivsus.
Demonstreerisid maailma tunnetamise seoseid ajutegevusega. Vaid mõned üksikud 19. sajandil tehtud avastused aju ja psüühika vaheliste seoste kohta. Johannes Müller kesknärvisüsteem määrab meie aistingud. Tunnetatakse omadusi, mille vastuvõtmiseks on retseptorid. Adekvaatse stimulatsiooni idee. Sensoorse närvi stimuleerimisega kaasneb neile omane aisting. Hermann von Helmholtz närviprotsesside kiiruse mõõtmine; taju, värvide nägemise teooriad. Frenoloogia (juhtfiguuriks Franz J. Gall) arusaam, et kolju kuju järgi saab kindlaks määrata võimeid ja isiksuse omadusi. Paul Broca - kõne motoorikaga seotud ala (Broca keskus). Sir Francis Galton´i püüdlused mõõta inimese omaduste vahelisi korrelatsioone (nt. inimese pikkus istudes ja tema intelligentsuse näitajad jms.). Rajas 1884. a Londonisse antropomeetria labori. Arendas ideed inimtõu aretamisest (eugeenika). Leidis, et
Idealistlik psühholoogia Platon väidab,et hingel pole midagi ühist mateeriaga. Hing on ideaalne ning tunnetus seisneb kehasse asunud hinge meenutustes elust ideaalses maailmas. Materialistlik psühholoogia Demokritos väitis,et ka hing on materiaalne ja koosneb aatomitest nagu kehagi. Inimene tunnetab maailma meelte abil, millele avaldavad oma mõju välismaailma esemete aatomid. Dualistlik psühholoogia R. Descartes . Vaim ja keha kui erinevad alged, siiski mõjutavad teineteist. Frenoloogia põhines ekslikul oletusel, nagu oleks võimetel ja isiksuse omadustel peaajus kindlapiiriline asukoht. Psühhofüüsika objekti ja selle tekitatud aistingu vahekorra uurimine spetsiaalsetele mõõtmismeetoditele tuginedes. Biheiviorism psühholoogia suund, mis rajaneb tingitud reflekside uurimisel füsioloogias ja eksperimentaalpsühholoogia rakendamisel loomade käitumise uurimises. Gestaltpsühholoogia lähtub ideest,et psüühilistele nähtustele on algusest peale omane
vabanevad tegevuspotensiaali mõjul närvilõpmetest ja muudavad teiste rakkude talitust, seondudes retseptoritega. Sünaps- koht, kus toimub närvierutuse ülekanne ühelt närvirakult teisele. Neuronite jätked, jätketel asetsevad ogad, närvilõpmed ja neis paiknevad struktuurid on saabuva elektrilise ja keemilise teabe mõjul pidevas muutumises. 4.3. Mil viisil on võimalik teada saada, kuidas tekib ajus psüühika 4.3.1. Aju ehituse või talituse uurimise meetodid Frenoloogia oli õpetus, mis väitis, et isikuomadused ja käitumiseelistused sõltuvad kolju kujust. Õpetus oli ekslik. Kõrvutades psüühikas ilmnevaid iseärasusi ajukahjustuse asukohaga, saab teha järeldusi, missugused ajuosad tagavad milliseid psüühilisi mehhanisme. Elekterentsefalograafia (EEG) on aju elektrilise protsesside registreerimine kolju pinnale paigutatud elektroodidega. Aju on evolutsiooni tulemus ja loomade ajus on palju inimajuga homoloogilist, sama funktsiooni täitvat. 4.3
- Retikulaarformatsioon • Info vastuvõtt, töötlus ja säilitamine - Kukla, kiiru ja oimusagar • Tegevuse programmeerimine, reguleerimine ja kontroll - Otsmikusagar 1848 Phineas Cage- Tema kolju läbi suur raudora, mille tagajärjel hävis suur osa aju frontaalsagara vasakust poolest ning, mis tunnistajate sõnul avaldas tema isiksusele ja käitumisele sedavõrd suurt mõju, et sõprade sõnul „ei olnud ta enam tema ise“. Frenoloogia- On pseudoteadus, mis põhineb ideel, et psüühika erinevad moodulid ja funktsioonid asuvad erinevates aju osades. F.J. Gall (1758-1828)- Teda võib nimetada neuropsühholoogia rajajaks. Ta väitis, et hing asub ajus. Tema lähenemist on hiljem hakatud nimetama frenoloogiaks. Aju ehituskiviks on närvirakk ehk neuron Aju koosneb miljarditest närvirakkudest ja neuronitest. Neuronid on nii eferentsed, kui aferentsed. Eferentsed neuronid kannavad infot ajust väljapoole
Theophrastose "Inimtüübid" on tõlgitud eesti keelde (Ivo Volt, TÜ Kirjastus, 2000). - "Kehamahlade" psühholoogia (humoral psychology;Galenos, Hippokrates; Kant, Wundt).Klassikalised temperamenditüübid (melanhoolik, koleerik, flegmaatik, sangviinik) ning nende postuleeritud seos "kehamahladega" (must sapp, kollane sapp, lima, veri). - Füsiognoomia (Aristoteles ja tema järgijad; Lavater) iseloomu seostamine välimusega, eriti näojoontega. - Frenoloogia (F.J. Gall) - "Etoloogia" (J.S.Milli "täppisteadus inimloomusest", mis uurib igapäevaseid teadmisi; McDougall; A.Bain [emotsioon, tahe, intellekt, psüühiline energia]) - Eksperimentaalne karakteroloogia (Galton) Isiksus psüh 2 ülesannet - ind vah eri uurimine - indiviidide kui unikaalsete integr terviku uurimine - idee üld ja diferents psüh Huvi isiks psüh vastu - individualism, indiviidi tekkiine - huvi irratsionaalsuse vastu - mõõtmine - rahvaste iseloomu väljaselgitamine
Iga teaduse eesmärk on luua teaduslikke teadmisi,mille usaldusväärsus tagatakse kasutatavate mõistete täpse defineerimisega,rangete,objektiivsete mõõtmisprotseduuride kasutamisega(nt eksperiment,testid) ja teadmiste usaldusväärsuse piiride määratlemisega.Wundti idee oli tuua psühholoogia välja filosoofilisest etapist ja teha sellest "päris" teadus,mis vastaks eelnimetatud kriteeriumitele. 4.küsimus Füsiognoomika ja frenoloogia kui varased katsed kasutada psühholoogiat õiguse sfääris(J.K.Lavater,F.J.Gall) Idee,et kriminaalsel käitumisel on kindlad seosed teatavate isiksuseomadustega,ulatub kaugesse ajalukku ja niisuguste omaduste kindlakstegemise esimesed katsed tehti ammu enne teadusliku psühholoogia sündi. Eraldi saab nimetada kahte tänapäevases mõttes mitteteadust,mis mõlemad sündisid 18.sajandil.Esiteks füsiognoomika ehk teadus inimese näojoonte ha psühhiliste eripärade omavahelistest seostest
Apraksia ei suudeta teha õpitud liigutusi sujuvalt, liigutuste järjekord on segatud A. Luria funktsionaalsed blokid: 1) Ajukoore toonuse tagamine (retikulaarformatsioon, hüpotalamus, limbiline süsteem) 2) Info vastuvõtt, töötlus ja säilitamine (kukla-, kiiru- ja oimusagar) 3) Tegevuse programmeerimine, reguleerimine ja kontroll (otsmikusagar) 1848 Phineas Cage'i juhtum: raudtoru läks läbi kolju, kaotas 1 silma, muutus käitumuslikult. = hakati aju rohkem uurima. F.J. Gall. Frenoloogia ,,muhu ja lohu" teooria. Erinevate aju osade sidumine ajutööga. Aju ehituskiviks on närvirakk e. neuron. J.E. Purkinje 1837. 1) Motoorsed rakud liigutused 2) Sensoorsed rakud meeled 3) Kontaktneuron ühendab omavahel erinevaid aju osi. Närvirakk on negatiivselt polariseeritud, kui impulss on nõrk, siis sellele ei reageerita. Närvirakk ei tee tööd poole koormusega, vaid korralikult. Mööda müeliinkihti liigub info väga kiiresti
Apraksia – ei suudeta teha õpitud liigutusi sujuvalt, liigutuste järjekord on segatud A. Luria funktsionaalsed blokid: 1) Ajukoore toonuse tagamine (retikulaarformatsioon, hüpotalamus, limbiline süsteem) 2) Info vastuvõtt, töötlus ja säilitamine (kukla-, kiiru- ja oimusagar) 3) Tegevuse programmeerimine, reguleerimine ja kontroll (otsmikusagar) 1848 Phineas Cage’i juhtum: raudtoru läks läbi kolju, kaotas 1 silma, muutus käitumuslikult. = hakati aju rohkem uurima. F.J. Gall. Frenoloogia – „muhu ja lohu“ teooria. Erinevate aju osade sidumine ajutööga. Aju ehituskiviks on närvirakk e. neuron. J.E. Purkinje 1837. 1) Motoorsed rakud – liigutused 2) Sensoorsed rakud – meeled 3) Kontaktneuron – ühendab omavahel erinevaid aju osi. Närvirakk on negatiivselt polariseeritud, kui impulss on nõrk, siis sellele ei reageerita. Närvirakk ei tee tööd poole koormusega, vaid korralikult. Mööda müeliinkihti liigub info väga kiiresti
depressiivsusse psühhoosi, alkoholismi ning on otseselt seotud kuritegeliku käitumisega; Endomorfsed ehk paksud kalduvad maniakaalsusesse, depressiooni ja alkoholismi; Ektomorfsed ehk peene kondi ja lihastega kalduvad skisofreeniasse. 63 Cesare Lombroso Kurjategijaks sünnitakse ehk bioloogiline determinism. Sotsiaalne darwinism: jätkub inimeste areng madalamast vormist kõrgemasse vormi. Frenoloogia. 19. sajandi frenoloogia tabel. Kaelal kiri: Avasta iseennast. · Phrenology on teooria, mille järgi peakuju järgi saab ennustada inimese isiksuseomadusi, iseloomu ning kriminaalsust. Arendajaks sakslane Franz Joseph Gall 1800, oli populaarne 19.sajandil ning praegu nimetatakse seda pigem pseudoteaduseks. · Frenoloogia erineb kraniomeetriast, kuna viimane keskendub eelkõige kolju suurusele, raskusele kujule füsiognoomia.
Indiviidist isiksus saaks, peab indiviid läbima arengu. Kui areng on takistatud, siis ei arene välja harmooniline, normaalne isiksus. Isiksuse teooriad: *anatoomilis-füsioloogilised tunnusjoonte teooriad - kehamahlade teooria (Hippokrates)- kehamahlad määravad ära isiksuse- kuidas on arenenud vedelike süsteem- sellega määrab ära isiksusjooned, temperamendijooned, inimeste liigitamine nelja liiki. Sangviinik, koleerik?, flegmaatik, - füsiognoomiline teooria (Lavater)- - frenoloogia (Gall) inimese kehaehituses peitub tema iseloom. Keha ja isiksus käivad käsikäes. *psühhodünaamilised teooriad (Freud, Jung, Adler, Fromm, Horney, Sullivan, Anna Freud): motivatsioon! Ei vaadata inimese keha, vaid psüholoogilisi omadusi. Püstitatakse küsimus sellest, et mis määrab inimese valikud, miks ta nii käitub, mis paneb ta toimima. Instinktid, vajadused, mis määravad ära inimese huvid. Areng sõltub sellest, kuidas ta arengud on toiminud.
sajandivahetusel. Leptosoom, atleet ja püknik on arvatavalt silmagagi ära tuntavat populaarset karakterid. Parvelt Kretschmeri teooria eestikeelne definitsioon: "temperamenditüübiõpetus ... omistas kehaehituse ja funktsiooni ning karakteri omadustele sugulaslikkuse ning mainitud afiinsusele erilise tähenduse muu hulgas ka kehaliste ja vaimuhaiguste päritolus." Kretschmeri puhul oli tegemist varsematest aegadest pärit eelarvamuslike teooriate (frenoloogia, füsiognoomia) ühildamise katsega juba aimatavate uute, geneetikast pärinevate teadmistega. Dr. Ernst Saareste sõnu kasutades on pärilikkusõpetuse ja konstitutsiooniõpetuse vahe selles, et viimane on "ehitatud pärilikkuseõpetuse kogemusile ja katsub kliiniliselt kasutada sealt saadud tulemusi". Konstitutsiooniõpetus seega, mitte ainult ei pühendu haiguste leviku ja esinemise kaasasündinud põhjuste ja soodumuste otsimisele, vaid üritab seda teha seoses
Näiteks terav koerakoon näitab koleerilist temperamenti jne. loomafüsiognoomika hakkas edasi arenema ja 18. sajandil tekkis füsiognoomika, mille rajajaks peetakse sakslasest pastorit Lavater´i leidis, et sarnaste pattudega inimestel on sarnased näojooned. 4.1. Somaatiline käsitlus. (C. Lombroso) Darwini evolutsiooniteooriatest ja eugeenikute liikumisest arenesid välja paljud hälbelisuse uuringud, nt 19. sajandil frenoloogia, mis lähtus kolju kujust. Itaalia sõjaväearst Cesare Lombroso arvas näiteks, et hälvikud on inimese evolutsiooni varasemate vormide geneetilised tagasilöögid. Ta arvas, et just geenid on ainus puhtinimlik jõud, mille mõjus ei ole alust kahelda ja just geenid aitavad tema arvates saada selgust inimeste käitumisvariantide suhtes. Ta eristas inimese füüsilise väljanägemise põhjal kaks hälvikute põhitüüpi: · hullud · kriminaloidsed
välja. Võib jääda arenemata ja jääda alaarenenuks. Isiksuse teooriad (ajalugu) · anatoomilis-füsioloogilised tunnusjoonte teooriad o kehamahlade teooria (Hippokrates) koleerik, sangviinik, flegmaatik, melanhoolik (LOE, kes on kiire, tasakaalustatud jne) o kehaehituse teooriad somatotüüpide teooriad (Sheldon, Kretschmer) füsiognoomiline teooria (Lavater) frenoloogia (Gall) · psühhodünaamilised teooriad (Freud, Jung, Adler, Fromm, Horney, Sullivan, AnnaFreud):motivatsioon! · Psühholoogilised tunnusjoonte (trait)teooriad (Stern, Allport, Eysenck, Raymond Cattell, Costa, McCrae) TÜÜP/JÄIK KATEGOORIA DIMENSIOON, MÕÕDE NB! Lugeda FREUDI KOHTA!!! Iseseisvalt tuleb õppida ta kohta. Charcot oli sps, kes teda kuidagi moodi mõtlema pani. ka mingite inimlike asjade kohta (koh kirjandus)
K.Leonhard toob välja aktsentueeritud isiku. Eriliste psüühiliste omadustega inimesed, tavakeskkonnas n-ö normaalsed, teatud sots tegurite ilmnedes avaldub nende psüühikas kõrvalekalle väliste ärritajate suhtes (nt. psühhopaadid, neorootikud). (a) somaatiline: C. Lombroso: Darwini evolutsiooniteooriatest ja eugeenikute liikumisest arenesid välja paljud hälbelisuse uuringud, nt 19. sajandil frenoloogia, mis lähtus kolju kujust. Inimene juba sünnib kurjategijana. Liikumatu pilk, laiad põsesarnad, kõõrdsilmsus, liiga tihe karva kasv. Uuris kurjategijaid peale nende surma. Kui saaks muuta geneetilist koodi, siis saaks paraneda. Itaalia sõjaväearst Cesare Lombroso arvas näiteks, et hälvikud on inimese evolutsiooni varasemate vormide geneetilised tagasilöögid.
Nad tahtsid mu pool tundi endist ette jõuda lasta ja siis mulle kallale tormata, kui saavad, ja mu1 vaeseomaks peksta. Ma ei hakanud hommikusööki ootama -- mul polnud isu.» «Ma arvan,» ütles noorem mees, «me sobiksime kokku, vana; mis te arvate?» «Ma pole selle vastu. Mis te õige amet on?» «Ameti poolest trükiladuja; ajan äri patenteeritud arstimitega; olen näitleja -- tragöödiates, teate, kui juhtub; mu ala on mesmerism ja frenoloogia; vahelduseks õpetan maateadust; mõnikord pean kõne maha, -- oo! ma teen paljugi; kõike, mis ette juhtub. Mis on teie ala?» «Omal ajal olen suuresti arstimisega tegutsenud. Soonetasumine on mu tugevam külg -- vähi, halvatuse ja niisuguse kraami puhul. Tuleviku ennustamisega saan kah hästi hakkama, kui leian inimese, kes mulle tarvilikud teated soetab. Võin ka jutlustada, vabaõhu- jumalateenistusi korraldada ja sisemisjoni alal töötada.»
annaabi.ee 
