See avastus näitas, et kõik planetaarsed asjad ei tiirle ainult Maa ümber ja et ka teistel planeetidel võib kaaslasi olla. Galilei Galileo 15.02.1564-08.01.1642 Galilei Galileo oli Itaalia füüsik, matemaatik, astronoom ja filosoof, kes mängis olulist rolli teadus-revolutsioonis. Tema avastas Jupiteri neli kuud: Io, Europa, Ganymedes ja Kallisto. Neid kutsutakse tänapäeval ka Galileo kuudeks. Hea teada... Io on kõige tihedam kaaslane Päikesesüsteemis Jupiteri kuu Io on vulkaaniliselt kõige aktiivsem taevakeha Päikesesüsteemis. Tegemist on üldse Päikesesüsteemi kõige kuumema kohaga (loomulikult Päikese järel) Io kuumuse põhjuseks on Jupiteri gravitatsioon Teadlaste arvates on Iol kivimeid, mis sisaldavad suures koguses magneesiumit ja rauda. Need on head soojusjuhid. Maaga võrreldes tuleb Iol aastas pinnale 100 korda rohkem sulalaavat. ( Ja võrrelge nüüd Maa ja Io suurust)
Enamik inimesi teab väga hästi, et Kuu on Päikesega võrreldes tilluke, kuid asub meile lähemal, mistõttu nad paistavadki ühesuuruste ketastena. Maine`i ülikooli füüsika- ja astronoomiaprofessor Neil F. Comins on kirjeldanud tagajärgi, mis ilmneksid Kuu puudumisel maa pöörleks sel juhul nii kiiresti, et ööpäev kestaks kõigest kaheksa tundi ning kõrgemat elu üldse ei eksisteeriks. Minu referaadi teemaks valitud Kuu kui Maa kaaslane on igati põnev ja hariv. Seda referaati koostades lugesin paljusid huvitavaid raamatuid ja allikaid. Peagi mõistsin, kui palju on asju, mida ma Kuust ei tea ja kõik see innustas mind veelgi enam. Paljud meist teavad Kuust vaid seda, et see on suur, hall, ümmargune kera taevas ja see paistab öösel. Minu eesmärgiks on aga leida vastused küsimustele nagu näiteks, millest Kuu koosneb, milline ta täpselt välja näeb ning kuidas seda kõike on viimaste aastakümnete jooksul uuritud
Hooliv kaaslane 2013 Õnnelikuks teeb lapsepõlve see, kui on keegi, kes sinust hoolib. Sa võid palees elada ja olla kui tahes ropprikas, aga kui keegi sind ära ei kuula ja sulle vastu ei tule, siis on päris ükskõik, kas oled vaene või rikas. Iga inimese kõige positiivsem omadus on hoolivus. Tänapäeval on vähe inimesi kes hooliksid oma sõpradest ja klassikaaslastest, ning oleks toeks just siis kui oled läbi jää kukkumas. See kellega jagada rõõme ja valusid, kellega saab rääkida oma muresid ja kes pakub lahendusi küsimustele, mis asjatult peas mõlguvad. Inimesi hinnatakse välimuse ja riituse järgi, vaid mitte selle järgi mis sügavamal on. Kõik inimesed hoolivad. Arvan, et mitte ükski inimene ei ole külm ja kalk. Meil kõigil on oma välise kihi all süütunne ja kohustus oma sõprade ja klassikaaslaste ees, aga paljud ei oska seda lihtsalt välja näidata. Sõpruse ja hoolivuse sügavus selgub alles siis k...
Hooliv kaaslane Minu sõber Raido on väga hooliv poiss. Juba üle aasta käib haiglas väikestele lastele raamatut ette lugemas, sest ta tahab, et haiglas olevatel lastel oleks seal võimalikult tore olla ning lisaks teeb Raido palju muid heategusid. Mina räägin teile loo sellest, kuidas sai alguse Raido ja Juhani sõprus. Juhan oli enda klassis ainuke poiss, keda narriti ja kiusati Juhan oli võrreldes teistega üsna trullakas ja üleüldse jättis tema välimus kõvasti soovida. Poisi riided haisesid. Kõik sellepärast, et Juhani ema oli surnud, kui poiss oli veel päris pisike ning Juhani isa jõi pidevalt. Poisi eest ta hoolitsenud ja lapsega ta hakkama ei saanud.Ühel päeval, suri ära ka Juhani isa. Poisil polnud kuhugi elama minna, sest ühtegi sugulast tal polnud, kelle juurde poisi saaks anda. Siis otsustatigi, et poiss tuleb lastekodusse saata. Juhani elu küll paranes lastekodus märgatavalt aga poiss oli ikkag...
.....15......10........5.......0 ......3. .......0........5......10......15......20 ......4. ......15......15......20........0.......5 ......5. ......20......15......10........5.......0 ......6. ......20......15......10.......5........0 ......7. ......0..........5......10......15......20 ......8. ......0..........5......20......15......10 ......9. ......20......15........0......10........5 .....10. ......20......1.......10........5........0 KAS OLED MEELDIV KAASLANE? 0 - 70 punkti Kui arvad, et oled tore inimene, siis sa eksid. Oled isekas, tahad olla kõige tähtsam, ükskõik mis kombel. Pea siiski meeles, et ühel heal päeval vajad ka sina teiste abi. Aga keegi ei taha sind aidata, sest sa ise ei ole kedagi varem märganud. 75 - 130 punkti Sul läheb hästi. Kõik sõbrad võivad sinule loota ja loomulikult sina ka neile. Oled tore ja tasakaalukas, kõigi meelest sümpaatne sõber. Sa oskad alati lohutada või vajalikku nõu anda.
Hea raamat on parim kaaslane Pole paremat ajaviidet, kui hea raamatu lugemine. Sellise, milles oleks mõte ja moraal ning mida ei oleks igav lugeda. Ma arvan, et raamat peab inspireerima inimest muutuma, andma eesmärgi saada paremaks inimeseks. Ta peab andma mõtteainet veel kauaks ajaks, olenemata sellest, millest raamat räägib. Raamatut lugedes peab lugeja tundma, et tema aeg ei ole maha visatud, vaid ta oleks nõus seda lugema veel tundide viisi, kui ainult võimalik oleks ja raamat otsa ei saaks. Raamatuga veedetud õhtu on reeglina alati sisustatud õhtu. Pole võimalik igavust tunda, kui seigelda aarete saarel või vee all allveelaevas, kui tekib tunne, et sa oledki päriselt seal. Raamat on ja peabki olema elamus. Lisaks elamustele annab raamat uusi teadmisi, uut sõnavara ning väljendusoskust. Palju lugev inimene on haritud inimene. Suur lugemus toob alati kasu, mitte kunagi kahju. Suur lugemus aitab elus edasi. Selle järgi, mida i...
sest temperatuur on seal allpool vee külmumispunkti. Väga huvitavaid tulemusi on andnud Maa vaatlemine raadioteleskoopidega. Meeterlainetes (ultralühilained) on Maa Päikese järel kõige võimsam kiirgaja Päikesesüsteemis! Raadiokiirguse tugevus sõltub suuresti sellest, milline planeedi osa on parasjagu Marsi poole suunatud. Maa raadiokiirgus on aja jooksul tugevnenud, kusjuures 40-50 aastat tagasi ei kiiranud ta selles lainealas praktiliselt üldse. Maal on üks kaaslane, mis läbimõõdult on temast vaid neli korda väiksem. Kui võrrelda planeediga, mille ümber ta tiirleb, siis on ta suhteliselt suurim kaaslane Päikesesüsteemis (kui mitte arvestada paari Pluuto- Charon). Teleskoobiga võib Maa kaaslase pinnal näha tumedaid laike. Nende jälgimise põhjal on leitud, et kaaslase pöörlemisperiood ja tiirlemisperiood on võrdsed, seetõttu on ta Maa poole pööratud alati ühe ja sama küljega. Maa kaaslasel atmosfääri leitud ei ole
Planeedi kaaslane (igapäevaelus lihtsalt kuu) on planeedi looduslik kaaslane. Päikesesüsteemis on kuud kuuel planeedil ja need puuduvad kahel – Merkuuril ja Veenusel. maa Alates Maast on kõigil planeetidel kaaslased. Maal on kaaslaseks Kuu, üks suuremaid kaaslasi Päikesesüsteemis. *Kuu tiirleb ümber Maa mööda elliptilist orbiiti, * Keskmine kaugus maast on 384 400 km, *Kuu teeb ühe tiiru ümber Maa 27 ööpäeva ja 8 tunniga, *Täiskuu ajal paistab Kuu ümmargusena, *Kuu on Maa poole pööratud alati ühe ja sama küljega. Põhjus on selles, et Kuu teeb täispöörde ümber oma telje sama ajaga, mis tal kulub ühe tiiru tegemiseks ümber Maa, marss *2 kuud: Phobos ja Deimos, *Phobos on väiksem kui Deimos* Phobos ja Deimos avastati mõlemad aastal 1877, *Nad on kogu Päikesesüsteemi kaks planeedile kõige lähemal asuvat looduslikku kaaslast: nad asuvad Marsi keskmest vastavalt 9370 ja 23 520 km kaugusel. Phobos tõuseb läänest ja loojub itta kolm korda ...
Kuidas leida sobiv kaaslane? Kuidas leida sobiv kaaslane? See on teema, mida on aegade algusest arutletud, ja arutletakse siiamaani. Kuna sobiva kaaslase leidmine ei ole lihtne. Sageli hakatakse suhteid proovima, elatakse koos, kuigi tegelikult kumbki ei tea, kas nad ikka on teine teisele. Proovitakse, kas tuleb suhe välja või ei. Siukene tutvumis viis ei ole minu arust hea, sellepärast see toob rohkem valu kui sellest kasu on. Enamus suhteid sellise viisiga lähevad lahku. Halvad kogemused jätavad halbu mälestusi ja tekitavad
aastal ning õks 2003.asstal avastatud veel nimetut kuud.1846.aastal avastati ka Neptuuni kõige suurem kuu Triaton, teine kuu Nereid leiti alles 1949.aastal. "Voyager 2" avastas 1989.aastal veel kuus kuud. Triaton arvatakse olevat kivine keha,suurem kui Pluuto ja see tiirleb teistele kuudele vastupidises suunas. Võib-olla ei alustanud ta elu kuuna,kuid haarati Neptuuni gravitatsioonijõu poolt planeedi kaaslaseks.Üllataval kombel ei olnuki Nereide Neptuuni suuruselt teine kaaslane,vaid selleks on Proteus, mille läbimõõt on tervelt 400 kilomeetrit. Ometigi ei piisa selle kuu gravitatsioonist tagamaks talle korrapärast kuju--kaaslase opinnal asub kraater, mille läbimõõt ulatub 200 kilomeetrini. Tegemist on päikesesüsteemi kõige mustema kehaga,ta peegeldab pealelangevast päikesevalgusest tagasi vaid 5 protsenti. Triton, üks massiivsemaid kaaslasi Päikesesüsteemis, liigub nii planeedi pöörlemisele kui tiirlemisele vastassuunas
Kuu Admed Kuu läbimõõt on 3476 km, mis on ligi 4 korda väiksem kui Maa läbimõõt. Suurim näiv nurkdiameeter on 33'40. Kuu mass on Maa massist 81 korda väiksem ehk siis 7,36 × 10 22 kg. Keskmine tihedus on 3,3 g/cm3. Raskusjõud on Kuu pinnal kuus korda väiksem kui Maa pinnal. Esimene kosmiline kiirus on 1,7 km/s, teine kosmiline kiirus on 2,4 km/s. Kuu tiirleb ümber Maa mööda elliptilist orbiiti, mille ekstsentrilisus on 0,0549. Orbiidi kalle ekliptika suhtes on 5,1454°. Kuu vähim kaugus Maast on 356 410 km ja suurim 406 700 km. Keskmine kaugus on 384 000 km. Kuu kiirus orbiidil on 1,03 km/s. Kuu teeb ühe tiiru ümber Maa 27 ööpäeva ja 8 tunniga, see on sideeriline kuu. Sünoodilise kuu pikkus on aga 29 ööpäeva ja 12 tundi. Kuu faasid korduvad iga 29,5 ööpäeva tagant. Välisilme, pinnaehitus, atmosfäär Juba väikese teleskoobiga vaadates avaneb Kuul hoopis mitmekesisem vaatepilt: näha on mäeahelikk...
Suhtlemine Otsene kaudne Miks? Grupid jagunevad: 1-suur/väike 2.ametlik(formaalne) ja mitteametlik (mitteformaalne) 3. reaalne/tinglik/etalon Grupi 3 põhitunnust: 1) Suht püsiv koostis 2) Sarnased eesmärgid 3) Erinevad omavahelised suhted Sotsuomeetria - juht /liider, kaaslane / sõber Konformsus - indeeritu(suur!?), tõrjutu(kiusav?!) 1) Stampväljendid 2) Faktid 3) Mõtted, ideed 4) Tunded 5) Täielik usaldus Suhtlemisviisid 1) Intiimne 0 45cm 2) Personaalne 45 120cm 3) Sotsiaalne 120 360cm 4) Avalik 360 -
Dr. Alain Bombard Kes oli Dr. Alain Bombard? Dr. Alain Bombard oli prantsuse arstiteadlane ja bioloog. Ta sündis 1924. aastal Pariisis. Ta on eriti kuulus just sellepärast, et ta läbis Atlandi ookeani kummipaadis, et tõestada, et laevahuku ellujäänutel on võimalik avamerelt eluga pääseda Reis üle Atlandi ookeani Ta alustas enda teekonda Las Palmasest Kanaari saartelt koos enda sõbra inglase Jack Palmeriga, 'Hérétique nimelise Zodiac kummipaadiga, mis oli ainult 4,5 meetrit pikk ning sekstandi ja raadiosaatjaga. Tema sõber läks Bombardist lahku Tangeris, kui ta laevalt maha läks, kuid sellest hoolimata jätkas ta oma reisi. Reisil olles kasutas ta söögiks ainult harpuuniga püütud kalu ja joogiks vihmavett ning kalades oleva värsket vett. Oma teekonna 53. päeval ta kohtas ühte laeva kus talle pakuti lõunat, kuid sellest ta keeldus ning jätkas oma teekonda. Väidetavalt oli ta seal laeval olles teinud oma rei...
1 Sisukord Maailmaruum Mis on maailm? Tähistaevas ja tähtkujud Mis on Maailmaruum? Kokkuvõte Päikesesüsteem Päike Päike on Maa energiaallikas Planeedid ja nende kaaslased Planeet Maa Maa kaaslane Kuu Kuusirp, poolkuu ja täiskuu. Kuuvarjutus Kokkuvõte Maa külgetõmbejõud Kus on Maa peal ülal ja kus all? Raskusjõud Kokkuvõte 2 Mis on maailm? Maailm jaguneb kaheks: eluslooduse maailmaks ja eluta looduse maailmaks. Elusloodus jaguneb taimeriigiks ja loomariigiks. Taimeriik Loomariik
Planeetide kaaslased Sissejuhatus Planeedi kaaslane ehk igapäevaslt kuu all mõeldakse planeedi looduslikku kaaslast. Meie Päikesesüsteemis on kuud kuuel planeedil. Kaaslased puuduvad ainult kahel kõige Päikese poolsematel planeetidel- Merkuuril ja Veenusel. Mitmetel planeetidel on kaaslasi aga hulganisti. Näiteks Jupiter (suurim planeet Päikesesüsteemis) omab tervelt 63 kaaslast ning Saturn 61 kuud . Meie siin kohal anname ülevaate ainult kõige eriskummalistemast ja huvitavamatest planeetide kaaslastest. Planeet Maa kaaslane LUNA
TVTG. 2016 Esmatutvus tähistaevaga Meie jaoks on kõike silmatorkavam täht meie päikesesüsteemis päike. Päike on meie päikesesüsteemi keskpunkt ning meie tiirleme ümber päikese nagu ka teised planeedid. Päike on maast umbes 150 miljoni kilomeetri kaugusel. Päikest näeme me iga päev, kui ta loojub ja ka seda kui ta tõuseb. Maa ümber tiirleb Kuu mis on maa kaaslane. Kuu on maast 348 000 km kaugusel. Kuu on ka esimene taevakeha kus on inimene käinud. Kui taevas on selge on öösel võimalik seal näha korraga umbes 800 tähte. Ükski täht ei muuda üksteise suhtes auskohta. Taevakehad mis aga võivad taevas muuta asukohta on planeedid ehk rändtähed. Ka nemad tiirlevad ümber päikese. Meie päikesesüsteemi suurimad planeedid alates päikesest on: Merkuur, Veenus, Maa, Marss, Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun ning Pluuto mida praegusel
Kafka 1. Kuidas suhtus Kafka tööandja Kafkasse? Mida juhataja talle ette heitis? Kafka tööandja julgustas Kafkat healoomulisel moel olema vähem tundlik ja muutma oma käitumist, mis meenutas tööandjale rohkem üksikut hunti kui funktsioneerivat inimest, heites Kafkale ette tema vaikset olemist ja üksildast eluviisi. 2. Kes olid Kafkale lähedased inimesed filmis? Kafkale oli kõige lähedasem inimene filmis tema töökaaslane ja hea sõber Edward Raban ning mõningal määral ka Edwardi sõbratar preili Rossmann. 3. Miks anti Kafkale abilised? Anna hinnang nende tegevusele. Film näitab meile, et Kafka elas veidras ja sürrealismlikus maailmas, koos sürrealismlike tegelaskujudega, kes alati üritasid tema iga liigutusega kaasas püsida. Abilised, kes Kafkale anti võisid olla oma täiesti kasutu abivalmidusega selle maailmapildi üks paljudest näidetest. 4. Miks läheb Kafka lossi? Kafka...
Kaaslasi, mille pöörlemissuund on sama, mis nende planeedil, nimet. samasuunalisteks/regulaarseteks. Enamus suurtest kaaslastest on regulaarsed (v.a Triton). Kaaslasi, mille pöörlemissuund on vastasuunaline nende planeedi omale, nimet. vastassuunalisteks/ebaregulaarseteks. Enamus väikestest kaaslastest on ebaregulaarsed. Regulaarsed kuud on alati oma planeedi poole sama poolega ehk kinnitunud. ( Hyperion, Saturni kuu on ainus erand) Ebaregulaarsed kuud ei kinnitu. Maa kaaslane - Kuu Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Andmed: Keskmine kaugus Maast 384 400 km. Kaaslastest suuruselt viies. Tiirleb ümber Maa 27,3 maapäeva. Läbimõõt on 3476 km. Esimesed astronaudid Kuul 20. Juulil 1969. Aastal. Mass on Maa massist 81 korda väiksem.
on veendumusel, et haruldastel inimestel on õigus astuda üle seaduseläve, kui tema idee teostamine aitab kaasa maailma pääsemisele hukatusest. Raskolnikov sooritabki külmaverelise mõrva, tappes liigkasuvõtjast vana naise ja tema õe. Pärast kuritöö sooritamist valdab Raskolnikovi aga äng. Lakkamatud süümepiinad ning igavene hirm kaotavad tegelases eluisu ning viivad ta kuristiku servale. Tunnistades esialgu süüd enda armastatule Sofja Marmeladova, lubab kaaslane talle andestust jagada ja temaga koos karistust kanda. Sonja läheb kaheksaks aastaks Siberisse, et olla toeks nii Raskolnikovile endale kui ka teistele kurjategijatele, kes on saadetud pikaajalisele sunnitööle. Raamat "Kuritöö ja karistus" kujutab läbi Raskolnikovi edasi elu raskemaid hetki, valesti langetatud otsuseid ning armastuse tähtsust inimese eluteel. Raskolnikovi otsus tappa sünnib pelgalt õelda kergekäeliselt ning juhuse tahtel, kuid vabadus valida päästva hullumise või
päikeselt tuleva valguse / Päike varjab kuult tuleva valguse 4. Millised faktid Kuu kohta on õiged? a. magnetväli puudub b. rakuskiirendus 1,6g (tegelikult 0,16g) c. kaugus maast 384 milj km (tegelt 384 tuhat km) d. atmosfäär puudub 5. Inimene astus esmakordelt Kuule a. 1949 a. b. 1969 a. c. 1989 a. 6. Vali, mis on Maa rühma planeet, mis on hiidplaneet ja mis on mõne planeedi kaaslane: VALIK: maa rühma planeet/kaaslane/hiidplaneet a. Marss maa rühma planeet b. Merkuur maa rühma planeet c. Saturn hiidplaneet d. Kuu kaaslane e. Uraan hiidplaneet f. Io kaaslane 7. Millised neist planeetidest on Päikesele lähemal kui Maa? a. Merkuur b. Veenus c. Marss 8. Järjesta hiidplaneedid, alustades Päikesele kõige lähemast a. Jupiter b. Saturn
ü. Ümber Päikese teeb Pluuto tiiru 248,09 aastaga, ümber oma telje teeb ta täispöörde 6 päeva 9 tunni ja 18 minutiga. Pluuto pöörleb orbiidil külili nagu Uraangi. Kokkupõrget Neptuuni ja Pluuto vahel siiski karta ei ole, sest nende orbiidid on erinevates tasandites. Ebatavaliste Pluuto ning Tritoni (Neptuuni kaaslane) orbiitide olemuse ning massi samasuse tõttu oletatakse, et neil kahel on ühine ajalugu. Algul usuti, et Pluuto võis esialgu olla Neptuuni kaaslane, kuid nüüdseks tundub see ebatõenäone, palju populaarsem on arvamus, et Triton, nagu Pluutogi, liikus kunagi iseseisvale orbiidile ümber Päikese, kuid tõmmati Neptuuni mõjuvõimu. 1978. aastal selgus, et Pluutol on kaaslane, mis tiirleb ainult 19 000 km kaugusel taevakeha keskmest (tiirlemisperiood on 6 päeva). Leitud kaaslane sai nimeks Charon . Pluuto läbimõõduks arvutati 4000 km, tema kuu Charoni läbimõõduks 2000 km (massid vastavalt 1/500 ja 1/4000 Maa massi). Hiljem on
olnud olevat vesi või on siiani aga pole leitud 6. Selgita, miks tekivad Maal aastaajad? Maal tekivad aastaajad sest maa on viltu 7. Miks on suvel soojem kui talvel? Too välja kaks põhjust. Suvel on soojem kuna päike on siis kõige kõrgemal.+ Suvel on valget aega rohkem ja siis soojendab päike rohkem, aga talvel on valget aega vähem ja päike soojendab vähem 8. Kas Maal on looduslikke kaaslasi? Kui jah, siis mitu ja mis on nende nimed? Jah, maal on looduslik kaaslane ja see on Kuu 9. Mis on tehiskaaslased? Tehiskaaslased on satelliidid mis on inimeste poolt orbiidile saadetud 10. Kas Maa looduslik kaaslane ja tehiskaaslased saaksid kokku põrgata? Põhjenda. Kuu on liiga kaugel satelliidid ei lähe nii kaugele. 11. Selgita, miks öeldakse, et Kuul on varjatud külg ehk pool, mida me Maalt vaadates kunagi ei näe? Sest kui kuu tiirleb ümber maa siis ta on ainult ühe poolega meie poole ega keerle ja sellepärast näeme kuu ühte poolt koguaeg 12 ja 13
Planeetide kaaslased Rauno Saks 12 a klass Planeetide kaaslane(igapäevaelus lihtsalt kuu) on planeedi looduslik kaaslane Päikesesüsteemis on kuud 6 planeedil Merkuuril ja Veenusel kuud puuduvad Maa Maal on üks kaaslane ja selleks on Kuu Kuu keskmine kaugus Maast on 384 000 km. Tumedaid laike Kuu pinnal nimetatakse meredeks ning heledaid alasid mandriteks. Mered koosnevad peamiselt basaldist ning mandrid anortosiidist. Marss Marsil on 2 kuud: Phobos ja Deimos Juhuslikult Marsi külgetõmbejõu mõjupiirkonda sattunud asteroidid Korrapäratu kujuga kaljurahnud Phobos tõuseb läänest ja loojub itta 3 korda päevas Phobos ja Deimos
*Pole kaaslasi *Pöörlevad ümber oma *On atmosfäär *Orbiit on seespool Maa kujuteldava telje *On 4 aastaaega orbiiti *Tiirlevad ümber päikese *On (voolav) vesi *Mäed ja astangud *Koosnevad peamiselt *Gaasiline õhkkond *On maalt vaadeldavad kivimeist ja metallidest *Helesinine planeet muutuvad faasid *On suhteliselt suure *Üks kaaslane (kuu) *Päikesele lähim ja väikseim tihedusega planeet *Neil on tahke pind *Ilma atmosfäärita *Pöörlevad aeglaselt *Liikumine ebaühtlane *Pole rõngaid *Aastaajad puuduvad *On vähe kaaslasi *Asuvad seespool asteroidide vööd VEENUS MAA
*Pole kaaslasi *Pöörlevad ümber oma *On atmosfäär *Orbiit on seespool Maa kujuteldava telje *On 4 aastaaega orbiiti *Tiirlevad ümber päikese *On (voolav) vesi *Mäed ja astangud *Koosnevad peamiselt *Gaasiline õhkkond *On maalt vaadeldavad kivimeist ja metallidest *Helesinine planeet muutuvad faasid *On suhteliselt suure *Üks kaaslane (kuu) *Päikesele lähim ja väikseim tihedusega planeet *Neil on tahke pind *Ilma atmosfäärita *Pöörlevad aeglaselt *Liikumine ebaühtlane *Pole rõngaid *Aastaajad puuduvad *On vähe kaaslasi *Asuvad seespool asteroidide vööd VEENUS MAA
Mingil põhjusel ei mõjuta temperatuuri langus aga atmosfääri. Üks seletusi on, et Pluuto pinda kattev jää võib olla tumenenud ja püüab seetõttu endisest rohkem päikesevalgust. Asjasse võib selgust tuua NASA kosmoseaparaat New Horizons (Uued horisondid), mis saadeti teele 16. jaanuaril 2006 ning mille suurim lähenemine Pluutole toimub 14. juulil 2016. Uurijad loodavad, et selleks ajaks ei ole Pluuto atmosfäär veel täielikult külmunud. 1978. aastal selgus, et Pluutol on kaaslane, mis tiirleb ainult 19 000 km kaugusel taevakeha keskmest (tiirlemisperiood on 6 päeva). Leitud kaaslane sai nimeks Charon. Pluuto läbimõõduks arvutati 4000 km, tema kuu Charoni läbimõõduks 2000 km (massid vastavalt 1/500 ja 1/4000 Maa massi). Hiljem on Charoni läbimõõdu hinnangut tunduvalt täpsustatud, viimati 11. juulil 2005, mõõtes tähe kattumist Charoniga. Pluuto suurima kuu läbimõõt on 1212,0 ± 1,5 km 2005
Armastus on tundeline ja mõtteline side. Armastus on midagi imelist. See on inimeste vaheline seos, millest sa ei saa loobuda ega seda ei saa peale sundida. Kui sa armastad kedagi, siis sa oled tema nimel kõigeks valmis. Armastus põhineb usaldusel- see on kõige tähtsam. Sa saad usaldada oma armastusele kõike, ta aitab Sind ja te teete kõik, et üksteisel oleks hea. Üksindus- see tähendab üksi olemist, niiet sul puudub kaaslane. Oleneb inimesest, aga mõnele üksindus sobib. On olemas inimesi keskendub ainult enda elule. Kui sa aga pole sellist tüüpi ja sa oled üksinda, siis su elust on puudu midagi. Kõik on tuim ja sul puudub motivatsioon, kellegi või millegi nimel pingutama. Sa oled tihti masenduses ja mõtled et, kui sul vaid oleks inimne, keda armastada. Tuleb tõdeda, et inimene on palju postiivsem, tahtejõulisem ja elurõõmsam kui tal on armastaud kaaslane
Mingil põhjusel ei mõjuta temperatuuri langus aga atmosfääri. Üks seletusi on, et Pluuto pinda kattev jää võib olla tumenenud ja püüab seetõttu endisest rohkem päikesevalgust. Asjasse võib selgust tuua NASA kosmoseaparaat New Horizons (Uued horisondid), mis saadeti teele 19. jaanuaril 2006 ning mille suurim lähenemine Pluutole toimub 14. juulil 2015. Uurijad loodavad, et selleks ajaks ei ole Pluuto atmosfäär veel täielikult külmunud. 1978. aastal selgus, et Pluutol on kaaslane, mis tiirleb ainult 19 000 km kaugusel taevakeha keskmest (tiirlemisperiood on 6 päeva). Leitud kaaslane sai nimeks Charon. Pluuto läbimõõduks arvutati 4000 km, tema kuu Charoni läbimõõduks 2000 km (massid vastavalt 1/500 ja 1/4000 Maa massi). Hiljem on Charoni läbimõõdu hinnangut tunduvalt täpsustatud, viimati 11. juulil 2005, mõõtes tähe kattumist Charoniga. Pluuto suurima kuu läbimõõt on 1212,0 ± 1,5 km [2] 2005
8.klass Rõngu KK Autorist Dame Agatha Mary Clarissa Christie (1890- 1976) Ta on kirjutanud nii kuritegevuse romaane kui ka näidendeid ja novelle. Kuritöö toimus Egiptuses Egüptoloogid kaevandasid Egiptuse vaaraode muumiaid Nad leidsid palju üksteisekõrval asetsevaid hauakambreid. Tegelased Poirot- detektiiv Kapten Hastings- Poiroti kaaslane Sir John Willard- egüptoloog Mr. Bleibner- egüptoloog Lady Willard- sir.Johni abikaasa Robert Ames- kahtlusalune(mõrvar) Harper- kahtlusalune Sündmustik Sir John Willardi surm. Mr.Bleibneri surm. Mr.Bleibneri nõo enesetapp. Poirot ja tema kaaslane hakkasid asja uurima. Nad sõitsid Egiptusesse. Lõpplahendus Tänu Poirote hallidele ajurakkudele sai ta aru, et mõrvadest saab kasu vaid Dr. Ames.
Andmed on pärit kosmosejaamalt Voyager. · Millest koosneb Jupiteri atmosfäär? 86% Vesinikust, ülejäänud on heelium, ammoniaak, metaan. · Kirjeldage Saturni välisilmet. on pisut väiksem kui Jupiter, eripäraks on rõnga olemasolu, magnetväli olemas, lapik. · Kirjeldage Saturni rõngast. Hele rõngas koosneb kolmest osast, A ja B rõnga vahel on Cassini pilu, rõngas pole radiaalselt ühtlane. · Mille poolest erineb Saturni kaaslane Titan hiidplaneetide teistest kaaslastest? Ta on ümbritsetud lämmastikust koosneva üsna tiheda atmosfääriga. · Kirjeldage Uraani pöörlemist. pööremistelg asub peaaegu orbiidi tasandis, pöörleb Päikese tiirlemisega peaaegu risti, pöörleb oma tiirlemissuunale vastassuunas. · Kuidas avastati Neptuun? avastati Uraani liikumises tekkivate häirituste järgi. · Mille poolest erineb Neptuuni kaaslane Triton teistest suurtest kaaslastest?
Andmed on pärit kosmosejaamalt Voyager. · Millest koosneb Jupiteri atmosfäär? 86% Vesinikust, ülejäänud on heelium, ammoniaak, metaan. · Kirjeldage Saturni välisilmet. on pisut väiksem kui Jupiter, eripäraks on rõnga olemasolu, magnetväli olemas, lapik. · Kirjeldage Saturni rõngast. Hele rõngas koosneb kolmest osast, A ja B rõnga vahel on Cassini pilu, rõngas pole radiaalselt ühtlane. · Mille poolest erineb Saturni kaaslane Titan hiidplaneetide teistest kaaslastest? Ta on ümbritsetud lämmastikust koosneva üsna tiheda atmosfääriga. · Kirjeldage Uraani pöörlemist. pööremistelg asub peaaegu orbiidi tasandis, pöörleb Päikese tiirlemisega peaaegu risti, pöörleb oma tiirlemissuunale vastassuunas. · Kuidas avastati Neptuun? avastati Uraani liikumises tekkivate häirituste järgi. · Mille poolest erineb Neptuuni kaaslane Triton teistest suurtest kaaslastest?
Õpilase nimi:Signe Kadak Klass: 9b Juhendaja: Mari Põld Tallinn 2008 Sisukord 1. Sissejuhatus 3 2. Pluuto 4 3. Pluuto avasamise lugu 4 4. Pluuto füüsikalised omadused 5 5. Pluuto ja tema atmosfäär 6 6. Pluuto kaaslased 6 7. Charon 7 8. Pluuto ning Triton Neptuuni kaaslane 7 9. Kas kaugemal, kui Pluuto on veel planeete? 7 10. Küsimused, millel pole vastust 8 11. Planeet Maa meie kodu 8 12. Kokkuvõte 9 13. Kasutatud kirjandus 10 2 Sissejuhatus Mis on Pluuto ja kes on tema kaaslased? Kus ta on, milline ta on? Pluuto on kaugeim planeet Päikesest ja väiksem kõigist päikesesüsteemi kuudest. Meile on tema suhtes paljud asjad
12.Evaldo onu ja onunaise juures peatumine 13.Taavi minek Piiibu Eedi tallu 14.Kohtumine Leonardi ja Eduardiga. Tõe kuulmine. KONFLIKT:Taavi tahtis perega Soome põgeneda LAHENDUS:Tema naine ja poeg olid kinni võetud. TEGEVUSPAIK: Tallinn Autori juhtmõte: Mida pidid inimesed läbi elama II MS ajal. Koosta tegelassuhete kaart. Kirjuta tegelaste nimed. Ühenda need omavahel nooltega. Nooltele kirjuta nende omavahelised suhted. KESKNE TEGELANE : TAAVI RAUDOJA Eedi-Taavi kaaslane Lembit-Taavi poeg Värdi-oli olnud Taavi kaaslane , oli nüüd Hiie talus Ilme-Taavi naine .... Arno ja Liisa – Ilme oli pojaga nende juures. Aadu-Elas Hiie talus Tõnis- Taavi vangikaaslane Marta-Marta andis Taavile passid. Taavi ööbis Marta juures. Roosi August- Marta isa. Käis Linda juures. Linda-Taavi ema Selma-Aitas Taavit, oli ta sõber. Evald- Selma ja Evald pidid abielluma, Taavi päästis Eevaldi kui ta oli paljaks röövitud. Leonard-varjas end koos Taaviga
teistesse, perekonna loomisse ning oma asjade tegemistesse. Minu unistus oleks leida armastav kaaslane, kes arvestaks minu soovidega, minu tunnetega ning armastaks mind kui kogu maailma. Maailma kus olulisemaks inimeseks olen mina. Mees kes väärtustab mind nii palju, et sooviks luua minuga perekonda. Perekonda mis koosneks kolmest toredast lapsest, kelle kallistused, armastus annab meile jõudu ja jaksu edasi pürgimiseks. Leida kaaslane, kellega osta koos kodu, kuhu viia oma ime armsad lapsed, kus oleks nende jaoks suur aed, kus mängida, ringi joosta. Kasvataks aias lilli, aiasaadusi, puid, tekitaks aiast imelise paradiisi, mis koosneb meie ideaalsest armastusest. Laste jaoks sooviks võtta lemmikloomi, mis õpetaks neile kohusetunnet juba varakult. Abielu on minu elus näitamaks kui tõsiselt ma võtan oma suhet, pereelu, et tema on see kellega tahan veeta kogu elu
Maa Liis-Gertrudh Reinsoo 12.C Maa Kera kujuline. Päikesesüsteemi kolmas planeet. Koduks miljonitele liikidele. Moodustus 4,54 miljardit aastat tagasi tolmu- ja gaasikettast. Üks kaaslane Kuu Maa siseehitus 1. Sisetuum Click to edit Master text styles Second level 2. Välistuum Third level 3. Alumine vahevöö Fourth level Astenosfäär Fifth level 4. 5. Ülemine vahevöö
• Väga hele • Tiirlemisperiood 224, 7 Maa ööpäeva • Tihedaim atmosfäär • Kuumim planeet • Diameeter 12 100 km • Mass 4.87 x 1024 kg (81,53 % Maast) • Looduslikud kaaslased puuduvad Veenus • http://et.wikipedia.org/wiki/Veenus#/media/File:Venus_globe.jpg Veenuse pind • http://www.lunarbaltic.lv/galleryvenus_ee.html Maa • Päikesest loetuna kolmas planeet • Tiirelmisperiood 265, 256 ööpäeva • Diameeter 12 745 km • Looduslik kaaslane Kuu • Mass 5.9736×1024 kg • Ainus planeet, kus on meie teada elu Maa • http://csc.newpaltz.edu/?attachment_id=64 Maa pind • http ://sambeltrasi.biz/72-beautiful-nature-photographs-by-adam-jone s Maa kaaslane Kuu • http://en.wikipedia.org/wiki/Geology_of_the_Moon Marss • Päikesest loetuna neljas planeet • Tiirlemisperiood 687,0 päeva • Diameeter 6974 km (54,72 % Maast) • Mass 6,4219x1023 kg (10,6 % Maast) • Kaaslased: Phobos, Deimos Marss
Andmed on pärit kosmosejaamalt Voyager. 12. Millest koosneb Jupiteri atmosfäär? 86% Vesinikust, ülejäänud on heelium, ammoniaak, metaan. 13. Kirjeldage Saturni välisilmet. Saturn on pisut väiksem kui Jupiter, eripäraks on rõnga olemasolu, magnetväli olemas, kujult on lapik. 14. Kirjeldage Saturni rõngast. Hele rõngas koosneb kolmest osast, A ja B rõnga vahel on Cassini pilu, rõngas pole radiaalselt ühtlane. 15. Mille poolest erineb Saturni kaaslane Titan hiidplaneetide teistest kaaslastest? Ta on ümbritsetud lämmastikust koosneva üsna tiheda atmosfääriga. 16. Kirjeldage Uraani pöörlemist. Uraani pööremistelg asub peaaegu orbiidi tasandis, pöörleb Päikese tiirlemisega peaaegu risti, pöörleb oma tiirlemissuunale vastassuunas. 17. Kuidas avastati Neptuun? Neptuun avastati Uraani liikumises tekkivate häirituste järgi. 18. Mille poolest erineb Neptuuni kaaslane Triton teistest suurtest kaaslastest?
Aga võrdlemisi madal tihedus viitab 70% jää ning 30% kivi segule. Pinnatemperatuur jääb sõltuvalt asukohast orbiidil -235°C ja -210°C vahele. Pluuto atmosfäär koosneb põhiliselt molekulaarsest lämmastikust, teiste gaaside (metaan, CO) panus on väike. Atmosfäär on äärmiselt hõre, kuna pinnarõhk on vaid paar mikrobaari. Gaasina saab atmosfäär esineda vaid vastasseisus Päikesega, enamuse aja Pluuto pikast aastast on atmosfäär jäätunud. 1978. aastal selgus, et Pluutol on kaaslane, mis tiirleb ainult 19 000 km kaugusel taevakeha keskmest, tiiru teeb peale 6 päevaga. Leitud kaaslase sai nimeks Charon. Pluuto äbimõõduks arvutati 4000 km, tema kuu Charoni läbimõõduks 2000 km. 2005. aasta lõpus leiti Hubble'i Kosmoseteleskoobi abil Pluutol kaks uut kaaslast, mis said esialgsed nimed S/2005 P1 ja S/2005 P2. Nüüdseks on neile omistatud nimed vastavalt Nix ja Hydra. Ebatavaliste Pluuto ning Tritoni orbiitide olemuse ning massi samasuse
Milline on üks mees/naine, kellesse võiks armuda? Sinu ideaal? Armastus ja armumine on suhteline mõiste. Iga inimese jaoks ei tähenda armastus lillelist ja ilusat elu. Üks inimene pingutab rohkem armumise nimel, teine vähem. Nii samuti on igal persoonil oma ideaal tulevasest kaaslasest. Üldises mõistes peaks tulevane kaaslane olema keegi, keda saab usaldada. See on alustala pea igale suhtele. Selleks peaks inimesega koos palju aega koos veetma, enne kui tõeliselt armuda. Algul võib küll tunduda, et just tema on see õige, usaldusväärne isik, kellega oma elu veeta. Kuid elu on näidanud nii tõsielusarjades, kui ka minu tutvusringkonnas, et ei tasu kohe otsustada. See võib võtta aastaid, enne kui kaaslane oma tõelist palet näitab ja teda enam usaldada ei saa
kuid telg on orbiidi tasandi suhtes kaldu. Saturni eripäraks on heleda, kolmest osast koosneva rõnga olemasolu. Rõngas asub ekvaatori kohal 13 000 km kõrgusel ja tema kogulaius on peaaegu võrdne planeedi läbimõõduga. Päikesesüsteemi planeetidest on Saturn kõige lapikum, mis on mõistetav, kuna väiksem tihedus tähendab ka nõrgemat raskusjõudu. Pilvevöödid on sarnased Jupiteri omadele, kuid väikese heleduskontrasti tõttu raskesti märgatavad. 14.Mille poolest erineb Saturni kaaslane Titan Hiidplaneetide teistest kaaslastest Titan Ganymedese järel suuruselt teine kaaslane Päikesesüsteemis on ümbritsetud valdavalt lämmastikust koosneva üsna tiheda (rõhk pinnal 1600 millibaari) atmosfääriga. Kõigi suuremate kaaslaste tihedus on vahemikus 1200-1900 kg/m3 sama, mis hiidplaneetidel endil. Ainuke kuu, millel on atmosfäär (lämmastikust koosnev) on Titan. 15.Neptuni välisilme ja tema kaaslane Tritani erinevus teistest suurtest kaaslastest
Jennyanydots-kass, kes ´´aitab´´ hiirtel ja putukatel olla vähem räpased. Macavity-kuri kass, kes proovib röövida Deuteronomy, et tagada oma uuestisünd. The Magical Mr. Mistoffelees-kass, kellel on maagilised võimed. Mungojerrie-tõenäoliselt Rumpleteazeri vend,koos nad varastavad asju. Munkustrap-juht, hall kass, kes avab näitemängu. Vana Deuteronomy-patriarh, kes röövitakse. Pouncival-salakaval kass. Rumpleteazer-ilmselt Mungojerrie õde, tema kuritegude kaaslane. Rum Tum Tugger-kaunis kass, kes meeldib väga tüdrukutele.. Skimbleshanks-raudtee kass. Aktiivne kass, kes elab rongis. Tantomile- Coricopati kaaslane. Arvatakse, et mõlemad kassid kuuluvad nõiale, kuna neil on maagilised oskused. Victoria-valge kassipoeg, kes on väga andekas tantsija, eriti andekas balletis.
Saturn on tuntud oma rõngaste poolest ning tal on vähemalt 60 kuud 2007 aasta seisuga (lisaks 3 kinnitamata kuud). Enamus neist on väga väikesed: 34 on diameetrilt väiksemad kui 10 km ja veel 13 väiksemad kui 50 km. [1] Uraanil on 17 kaaslast .Kaaslaste heledused olid 20 ja 22 tähesuurust, olles seega kõige nõrgemad maalt vaadeldud planeetide kaaslased. Neist nõrgema läbimõõduks hinnatakse 80 km 1978. aastal selgus, et Pluutol on kaaslane, mis tiirleb ainult 19 000 km kaugusel taevakeha keskmest (tiirlemisperiood on 6 päeva). Leitud kaaslane sai nimeks Charon. Pluuto läbimõõduks arvutati 4000 km, tema kuu Charoni läbimõõduks 2000 km (massid vastavalt 1/500 ja 1/4000 Maa massi). Hiljem on Charoni läbimõõdu hinnangut tunduvalt täpsustatud, viimati 11. juulil 2005, mõõtes tähe kattumist Charoniga. Pluuto suurima kuu läbimõõt on 1212,0 ± 1,5 km [2] 2005
Maa, kuu ja kliimamuutused Maal Marje Jallai 12b Maa Maa on Päikesesüsteemi kolmas planeet Päikese poolt loetuna ning ainuke teadaolev planeet Universumis, kus leidub elu. Maa pildistatud Apollo 17 pardalt Andmeid Maa kohta Pikem pooltelg149 597 887 km Tiirlemisperiood 365,256 päeva' Kaaslane 1 (Kuu) Maa keskmine diameeter 12 745,591 km Maa keskmine ümbermõõt 40 041,455 km Maa telje kaldenurk 23,439° Ülemaailmne keskmine temperatuur maapinnal 15°C Keskmine õhurõhk 101 325 Pa Maismaa keskmine kõrgus merepinnast 623 meetrit Maailmamere keskmine sügavus 3,8 km Earth as viewed from the Moon during the Apollo 8 mission, Christmas Eve , 1968 Maa siseehitus Koostis Levinuimad Maad moodustavad keemilised elemendid on:
Pärnumaa Kutsehariduskeskus Referaat Neptuun Ella-Lorena Miidu LM-08 Sisukord 1.Neptuuni lühikirjeldus 2.Avastamine 3.Mõõtmed 4.Asukoht ja välimus 5.Neptuuni kaaslane 6.Voyager 2 7.Triton 8.Neptuuni rõngad 9.Kasutatud kirjandus 1. Neptuuni lühikirjeldus Neptuun on kaheksas ja viimane suurtest planeetidest meie päiksesüsteemis ja on eriti kuulus oma avastusloo poolest. Nimetati see planeet Vana-Rooma vetejumala Neptunuse järgi.Suuruselt on Neptuun diameetri järgi neljas. Neptuun on diameetrilt väiksem ja massilt suurem kui Uraan. Neptuuni on külastanud ainult üks kosmoselaev,Voyager 25.augustil 1989 aastal.
läheb mänguautomaati, edasisele mõtlemata ning lõpuks avastades end sokkides tänaval jõuab heal juhul reaalsus kohale. Kui on olemas perekond, siis kasiinos käimisega ei hävita ainult enda rahalist seisu vaid see mõjutab kogu perekonda ja teised kannatavad selle pärast. Nõrgemad inimesed kes lasevad ennast alkoholi küüsi laskuda, hävivad totaalselt. On hea töökoht ja hea palk. Hommikut ei suudeta pitsita alustada ja tänu sellele kaotatakse töökoht, eluase, kaaslane, lapsed ja sõbrad. Kui kaaslane on nõrk ja langeb ka alkoholi küüsi, siis on elu läinud, oleneb ka mida inimene peab eluks. Mõni peab raha, mõni alkoholi ja mõni edu. Alkoholi küüsist välja tulemiseks peab olema tugev isiksus ja hakkama saama olukorraga, mis on tema poolt tekitatud. Mitte käega lööma, alla anda ja paadialuseks saada. Vangla jätab eluks ajaks märgi külge. Vanglast vabaks saades on väga raske
Mis on tasakaaluasend? 1. Mis on amplituudasend? 1. Mida nimetatakse kiiruseks? Tähis, mõõtühik? 1. Mida nimetatakse trajektooriks? 1. Mida nimetatakse mehaaniliseks liikumiseks? VALEMID: Kiirus : v=s/t (teepikkus/aeg) Aeg: t=s/v Teepikkus: s=v*t Võnkesagedus: f=1/T (1 / võnkeperioodiga) 1. Liikumist, kus keha kiirus ei muutu nimetatakse ühtalseks liikumiseks. Liikumist, kus keha kiirus muutub, nimetatakse mitteühtlaseks liikumiseks. 2. Kui kaaslane on seljaga vastu posti ning lükkab sind siis sina liigud edasi rulluiskudel. Ehk tõuke tulemusena hakkad sa liikuma. Kaaslane võib ka sind peatada kui sa tema poole sõidad. 3. Pendel liigub võnkliikumisega [ühelt poolelt teisele (amplituudasend) liikumine] 1. Sagedus näitab võngete arvu ühes sekundis. 5.Sageduse ühik on 1Hz, tähis on f ( f=1/T) 1. Kui vedrukaalule otsa riputada mõõdetav keha, siis raskusjõu tõttu venib
laiku ning keeriseid, mis kaunistavad Jupiteri erakordselt värvikat pidevas liikumises olevat atmosfääri. Ööpoolkeralt on saadud virmaliste ja 1000 km pikkustevälgunoolte pilte. 13. Saturni välisilme. Saturn on kõige lapikum planeet meie Päikesesüsteemis. Sarnaneb Jupiteriga, kuid on tollest pisut väiksem. Saturni eripäraks on kolmest osast koosnev heledavärvline rõngas. 14. Mille poolest erineb Saturni kaaslane Titan hiidplaneetide teistest kaaslastest? Titan on Päikesesüsteemi ainuke kuu, millel on tihe atmosfäär. 15. Neptuuni välisilme ja tema kaaslase Tritoni erinevus teistest suurtest planeetidest. Neptuun on üsna sarnane Uraaniga. Maapealsestest teleskoopidest näeme Neptuuni kui üht sinakat ketast. Esinevad pilvevööndid. Planeedilt on leitud nö Jupiteri laigu külm analoog- Suur Tume Laik.
asendit muudavad, hakkasid vanad kreeklased kutsuma planeetideks. 7. Mitmest planeedist koosneb Päikesesüsteem? Päikesesüsteem koosneb 8 planeedist , Pluutot ei loeta enam planeediks, vaid ta on kääbusplaneet. 8. Miks on Maa pöörlemine ümber oma telje tähtis? Maa pöörlemisega ümber oma telje on tingitud öö ja päeva vaheldumisega. 9. Miks on Maa tiirlemine ümber Päikese tähtis? Tiirlemisest ümber Päikesest aga aastaaegade vaheldumisega. 10. Nimeta Maa kaaslane? Maa kaaslane on Kuu 11. Mis on geosfäär? Maa kõiki suuremaid sfääre nim. geosfääriks. 12. Kuidas paiknevas maa geosfäärid? Kui geogreefilisi vööndeid eristatakse Maa pinnal, siis geosfäärid paiknevad kontsentriliselt, alates sügavalt maa sisemusest ja ulatudes kaugele avakosmosesse. 13. Mis on atmosfäär? Atmosfäär ehk õhkkond on Maad ümbritsev õhukiht. 14. Millised on atmosfääri piirid? Arvatakse, et atmosfäär ülapiir on 1000 -1200 km kõrgusel. 15
Planeet Maa Planeet Maa Kuu- Maa kaaslane Päike · Maa on kolmas planeet Päikesest. · Suuruselt viies planeet päikesesüsteemis. · Maa on ainuke planeet meie Päikesesüsteemis, mis ei ole saanud oma nime kreeka mütoloogiast, vaid vanainglise ja germaani keelest. Loomulikult on olemas sadu teisi nimesid erinevates keeltes. · Päikese süsteem ja seega ka Maa tekkis umbes 4, 6 miljardit aastat tagasi. · Kaugus Päikesest on 150 miljonit kilomeetrit. · Maal on üks kaaslane - Kuu. · Vesi moodustub maast 70. 8% · Maa päev kestab tavaliselt 23 tundi ja 56 minutit. · Maa kõrgeim tipp on Dzomolungma mäetipp Himaalajas. · Maismaa keskmine kõrgus merepinnast on 623 meetrit. · Ookeanide keskmine sügavus on 3,8 km. · Maa ümbermõõt piki ekvaatorit on 40 075,004 km, üle pooluste 39 940,638 km. · Maa läbimõõt on ekvaatoritasandil 12 756,270, poolusi läbival sirgel 12 713,500 km. · Kogupindala on 510 065 284,702 km².
kas ta naine ja laps on surnud. Taavi, Leonard ja Eedi suundusid metsa, et saada kokku teiste metsavendadega ja videlda üheskoos kommunistide vastu. See teos kajastab erinevaid probleeme, väiksemaid ning suuremaid aga põhiliselt üks tähtsamaid oli, et kuidas võidelda oma isamaa ja selle vabaduse eest. Taavi Raudoja - peategelane, metsavend Ilme - Taavi naine Tmm - Ilme vend, Taavit ei salli eriti Lembit - Taavi poeg Piskuje Linda - Taavi ema Piibu Eedi - Taavi kaaslane, vibalik mees, räägib imelikult Ferdinand Uba - Taavi kaaslane, sai haavata, teistest vanem (um. 40) Leonard Kibuviir - Taavi kaaslane, naljaka kiila kuklaga Osvald - Taavi äia talus (Hiiel) sulane, suurt kasvu Hilda - Hiiel teenijatüdruk, Tmmusse armunud Aadu - varem oli vallasant, nüüd elab Hiie talus Hiie Ignas - vallavanem, Taavi äi, pgenes koos perega (ka tütre ja tütrepojaga) Roosi Marta - oli varem (ja on vist siiani) Taavisse armunud
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
