TEOREETIK TEOORIA SISUKOKKU INIMENE TERVIS KESKKOND ÕENDUS MUU PEALIRI VÕTE HUVITAV Virginia A. Vajaduste Unikaalse Mõistus ja Põhineb Inimese suhe Õelt Õppis Henderson teooria õendusprakti keha on üksikisiku perekonnaga, oodatakse, et Washingtoni ka lahutamatud võimel moodustab ta täidaks õenduskoolis. määratlemine ja omavahel iseseisvalt ühe osa arsti Bakalaureuse . Inimesel 14 tihedalt talitleda, keskkonnast. raviplaani. ja põhivajadust, seotud. määratletud 14 punkti. Individuaalse m...
KLASSIKALISED JUHTIMISTEOORIAD JA TEOREETIKUD Referaat SISUKORD 1. SISSEJUHATUS Käesolevas referaadis võrreldakse erinevate klassikaliste juhtimisteooriate põhimõtteid ja vastavalt ka juhtimisteoreetikuid. Antakse nendest lühiülevaated ja vaadeldakse nende panuseid juhtimismudelitesse, kes mida on välja arendanud ja kuidas ning kas neid kasutatakse ka tänapäeval. 2. JUHTIMISTEOORIAD Siinkohal vaatleme klassikalisi juhtimisteooriaid ja nende teoreetikud: · Teaduslik juhtimine - keskendub tootlikkusele (Frederick Taylor, Henry Ford, Henry Gantt, Frank ja Lillian Gilbreth) · Administratiivne koolkond - keskendub terve organisatsiooni funktsioneerimisele (Henri Fayol) · Bürokraatlik koolkond - vaatles organisatsiooni kui tervikut, kui ühtset "masinavärki" (Max Weber) 2.1 TEADUSLIK JUHTIMINE Teadusliku juhtimise põhimõtted: Iga töö tegemiseks tuleb väljatöötada standardid
Teoreetikud ASCH, Solomon stereotüüp, pildikatsed ALLPORT(1954)-eelarvamused, katse selle kohta, kus on piir võõrale -linn, tänav, naabrus, pere ALTMANN: privaatsusteooria: ruumi instrumentide kaudu- hoia enda jaoks optimaalset avatust. Füüsilist suletust kompeneeritakse sotsiaalse avatusega ja vastupidi. Brasiilia hõim vs Euroopa ühiskond BOWLBY: kiindumisteooria, kaasasündinud suhestamise/ seostumise vajadus. BANDURA Rollikäitumist õpitakse ka kaudselt jäljendamine on oluline sotsiaalse õppimise protsess, mille kaudu suudame "üles noppida" sotsiaalsete toimingute tervikmustreid ja kohaseid rollikäitumisi. Bandura- kui inimest oma eesmärkide saavutamise frustreeritakse, reageerivad eri viisidel. J.BERRY: vähemusgruppide identiteedikonflikti stsenaariumid. G.Le Bon- massipsühholoogia, domineerib emotsioon ja kaob iskliku vastuse tunne. Csikszentmihaly-Inimene on kõige õnnelikum siis, kui ta ei pane tähele, et ta olemas on. Cialdini: ...
I LOENG Vt õpingukaardilt kohustuslikku kirjandust! Eksamil võib konspekti kasutada SISSEJUHATUS: · Läänekultuuri mudelid · Popkultuur kui elamismudel · Töölisklassiga, lihtrahvaga käitumine 20.sajandil, massikultuur · Popkultuuriga on midagi valesti (inimestega käitutakse kuidagi valesti), sp temast räägitakse, probleem on vaja midagi muuta · Distants, millelt analüüsitakse massikultuuri POPKULTUUR e massikultuur Hägune mõiste 6 põhilist selgitavat argumenti: 1. Paljude inimeste kultuur, kultuur massidele Kvantitatiivne mõõdupuu Enamiku inimese kultuurprobleemid, poliitilised probleemid Inimesed ei saa ennast enam kuuldavaks teha Seda on vaja kontrollida, et ei mõjutaks kogu ühiskonda Vastuhakud 2. Popkultuur on vastandatud kõrgkultuurile Ülejääk kõrgkultuurist 1 Kõrgkultuur naudingu edasilükkamine, ei ole vahetu ega füüsiline. Tõelise kunsti juure...
Evolutsioon Evolutsioon-süsteemi pöördumatu ajalooline areng, mitmekesistumine ja keeustumine. Bioevolutsioon- seisneb elu ajaloolises arengus Maal, liikide põlvnemises eellasliikidest ja järk- järgult keerukamate eluvormide tekkes. Keemiline evolutsioon-aatomite ühinemine molekulideks ja lihtsamatest orgaanilistest ja anorgaanilistest molekulidest keerukamate orgaaniliste ühendite teke. Fosiil- organismi või tema osa kivistunud jäänus või jäljend. Paleontoloogia- teadusharu, mis uurib möödunud aegadel elanud organisme. Uurib kivistisi e. fosiile. Homoloogilised elundid- ehitusplaani poolest sarnased organid Mandunud elundid-elundid, mis on kaotanud oma algupärase ülesande. Analoogilised elundid- elundid, mis täidavad ühesugust ülesannet, aga ei ole sarnase ehituse ja päritoluga. G.Cuvier- arvas, et eri maakihtides on eri loomade kivistised, mida sügavamale, seda erinevad on need tänapäe...
...........................................13 3. FAYOLI JA TAYLORI TEOORIATE VÕRDLUS...................................................17 KOKKUVÕTE................................................................................................................20 VIIDATUD ALLIKAD...................................................................................................22 3 SISSEJUHATUS Administratiivne koolkond ja selle teoreetikud keskendusid organisatsiooni juhtimisele ja juhtimise efektiivsele praktikale. Koolkonna teoreetik Henri Fayol arendas välja juhtimisprintsiibid, mis on kasutusel tänapäevani. Fayoli juhtimise viis elementi on väga sarnased 21. sajandil kasutatavate juhtimisfunktsioonidega. Teoreetiku sõnul on juhtimisprintsiibid universaalsed ja rakendatavad eritahulistes organisatsioonides. Fayoli juhtimisprintsiibid on aktuaalsed tänapäeval ning enamikes organisatsioonides ja
Uurib täiskasvanute õpetamise ja nende isiksuse arenfu sihipärase suunamise seaduspära, Pedagoogika - inimeste, eeskätt noorsoo kasvatamist ja õpetamist käsitlev teadusharu, kasvatusteadus, Demagoogia - rahva, inimeste (antud juhul täiskasvanute) poolehoiu taotlemine petlike lubaduste ning tõe moonutamisega, annab vahendid täiskasvanute intellektuaalseks eksitamiseks. OLULISED TEOREETIKUD VÕI SÜNDMUSED, MIS ANGRAGOOGIKA KUJUNEMISEL ON TÄHTSAD: Malcolm S.Knowles – teda loetakse andragoogilise mudeli autoriks, Johannes Käis – andragoogika rajaja Eestis, 1970. aastal ilmus Malcolm s.Knowles’i esimene raamat – „Täiskasvanuhariduse kaasaegne praktika: andragoogika pedagoogika vastu“ ning alates sellest ajast on temast saanud üks maailma juhtivamaid teoreetikuid täiskasvanuhariduse valdkonnas,
hoiakuid mitte sellepärast, et nad oleksid programmeeritud iidsete geneetiliste koodide poolt, vaid sellepärast, et nad vastavad erinevatele sotsiaalkultuurilistele reaalsustele. Smuts (1991) täheldas: Mõnedes kultuurides lõigati naistel suguelundid välja või õmmeldi kokku, et hoida ära seksuaalset aktiivsust. Tänu sellistele asjadele hakkasid naise seksi seostama ohuga. Kas kirglik armastus on intensiivselt naudingut pakkuv või intensiivselt piinarikas kogemus? Sajandeid on teoreetikud vaielnud kirgliku armastuse iseloomu üle- kas see on intensiivselt naudingut pakkuv või intensiivselt piinarikas. Abiväe teoreetikud väitsid, et kirglikku armastust seletada samade tugevdusprintsiipidega, mis seletavad loomalikku isikutevahelist veetlust. Nad väitsid, et mida rohkem rahuldust nad teistelt saavad seda rohkem nad neid armastama hakkavad. Seega nad kinnitavad, et kirglikku armastust stimuleerivad intensiivselt
Negatiivse tagasiside korral (tulu vähenemisel) kaasneb majanduses mõju ühele tasakaalupunktile, kuid positiivse tagasiside puhul (tulu suurendamisel) muudab see paljusid tasakaalupunkte ehk see soodustab kõrvalekaldeid ning tulemuseks võib olla hoopis teistsugune süsteemi konfiguratsioon. Kunagi ei saa kindel olla, et erinevate majandustulemuste hulgast valitust on üks ainuke ja parim lahendus. Viimastel aastatel on majanduspoliitika teoreetikud arendanud just majandusvaadet, mis põhineb positiivsel tagasisidel. Tehnoloogiad tavaliselt paranevad, kuna inimesed ja ettevõtteid omandavad kogemusi, mis omakorda suunab tehnoloogiate edasist arengut ning mida rohkem inimesi võtab tehnoloogia vastu, seda rohkem see paraneb ja muutub atraktiivsemaks edasiseks vastuvõtmiseks. Tehnoloogia kiire paranemine on küll eeliseks turul, kuid alati ei oma tähtsust kiirus ning varane paremus ei pruugi tagada pikaajalist sobivust
Imazism Avangardistlike (modernistlike) voolude tormilise esiletõusuga peaaegu samaaegne uuenduslik liikumine ingliskeelses luules, imazism, sai oma nimetuse sellest, et suuna peaesindajad ja teoreetikud (nende seas kõige olulisemana USA luuletaja ja kriitik Ezra Pound) hakkasid pöörama rõhutatud tähelepanu luuletuse kujundi kvaliteedile. Omaette vooluna vaadeldakse imazismi tavaliselt aastata 1912-1917 piirides, ent imazismi mõju USA ja inglise luules on olnud pikaajaline ja tugev ka järgnenud aegadel. Imazism taotles teemade ja luulevormide valiku täielikku vabadust ja pidas eriti tähtsaks eredat luulekujundit. Eelkäijateks olid nii Poe kui ka Mallarme. Olulisemateks
Kosmose uurimine Füüsika Maailma suuremad kosmoseagentuurid Ameerikas (USA-s): NASA Kosmoseagentuur. Euroopas: Euroopa Komoseagentuur ESA. Tänapäeva kosmose uurimisvahendid Alles tänapäeval, meie aja võimsate teleskoopide abil, mis suudavad tungida kosmosesse 10 000 000 000 000 000 000 000 (10 atmel 22) kilomeetri kaugusele, teleskoopide abil, mille valgustundlikkus on miljon korda suurem inimsilma valgustundlikkusest. -- alles tänapäeval on inimesed nende täppisinstrumentide abil saanud suuteliseks muundama need kauged sosinad piksekärgatustega võrreldavaks informatsiooniks. Kosmose uurimis tehnoloogiad: 1). Hubble kosmoseteleskoop asub väljaspool Maa atmosfääri ja on seetõttu vaba selles tekkinud moonutustest. Tänapäeval tehakse suur osa parimatest kosmosepiltidest just selle aparaadiga. 2). Tegu on Kanaari saartel La Palmases asuva teleskoobi MAGIC laserkiirte abil töötava f...
positiivse ära võtmine. 20.sajand psühholoogias: Tekkisid erinevad koolkonnad ja uurimistraditsioonid, psühhodünaamiline äsitlus, biheiviorism, humanism, kognitiivne, bioloogiline, evolutsiooniline, sotsiokultuuriline Humanism: Rõhutab inimese kontrolli oma elukäigu üle. -inimene on olemuselt hea - vaba tahe ja autonoomsus, võimeline tegema valikuid -soov pürgida oma potentsiaali täieliku saavutamise poole Humanistidest teoreetikud: Carl Rogers - valikute ja vastutuse osatähtsus inimese elus, empaatia olulisus. Abraham Maslow - üritas erinevadi vajadusi kategoriseerida - inimese vajadus end tõestada. Inimese tegevust suunab vajadus ennast teostada, vajaduste hierarhia teooria. Kognitiivne psühholoogia: Termin kognitiivne pärineb U.Neisserilt. Keskendub sellele, läbi milliste protsesside inimesed tunnetavad (salvestavad meelte infot, töötlevad jne) ja mõistavad maailma. Väline stiimul > !!
4. seminari tekst 1. Milliste muutustega ühiskonnas on seotud lastele omistatud väärtuse teisenemine ajaloolises perspektiivis? Tooge vähemalt 3 näidet loetud tekstist. Näide 1. Mikromajanduse teoreetikud väidavad, et lastele omistatud väärtuste teisenemised on põhjustatud turuhindade muutumiste tõttu. Lapsed muutusid tarbekaubaks, kui nad lakkasid olema kasumlikud majanduslikud investeeringud. Näide 2. Muutused perekonnas on seotud lastele omistatud väärtuste teisenemistega. Kasvav eristumine, majandusliku toodangu ja kodu vahel, muutis perekonna kokkukuuluvust. Perekondlike sidemete nõrgemisega kaasnes kõikide pereliikmete – ka laste - emotsionaalse väärtuse langus. Näide 3
ALA 51 (AREA 51) Sten, Karl Mis see on? Ala 51 on USA-s, Nevada osariigis asuv sõjaväebaas, kus uuritakse erinevat sõjaväe tehnikat. Valitsus pole eitanud ega kinnatunud selle koha olemasolu. Ala 51 on umbes 155 km² suur ja seda kaitsevad ranged turvameetmed. Väidetavalt alates 1937 aastast on allkirjastanud USA presitendid erimääruse, mis kehtestab, et sellel alal ei kehti USA seadused ja ühelgi USA riigiasutusel ega ametiisikul (sh president) ei ole õigust seda objekti kontrollida. Edasi minemine ja pildistamine keelatud. Teooria 1 Vandenõuteoreetikute sõnul hoitakse ja uuritakse alla kukkunud UFO laevu Ala 51-s. Nendelt leitud tulnukad elavad seal ja aitavad USA teadlastel ehitada ajamasinat. Ka tänapäevased reaktiivlennukid olevat leiutatud UFO laeva eeskujul Ala 51-s. T...
analüüsidele · Vabam ja paindlikum töökorraldus · Oluline loovus, oskus töötada meeskonnas ja rakendada oma teadmisi · Spetsialistil laiapõhjaline ettevalmistus, põhioskused, mida saab loovalt rakendada muutuvates töö-ja konkurentsitingimustes · Oht keskkonnale näiteks geneetiliselt muundatud toiduained · Eetilised probleemid kloonimine Tööstusühiskonna teoreetikud: Adam Smith · Vabaturumajandus · Väärtusi loob majanduses inimtöö · Turg reguleerib majandust, riik ei tohi sekkuda · Vabakaubandus Karl Marx · Kapitalistlikus ühiskonnas tootmisvahendid ja toodan on kapitalistide e kodanluse eraomand, töölised müüvad oma tööjõudu neil poleomandit · Klassivastuolud viivad revolutsioonini · Kapitalistliku tootmise põhijooned: vajadus toota kasumit ja püsida konkurentsis Max Weber
rõõmsad ja heas tujus, saavutavad reeglina paremaid töötulemusi. Luuakse meeldiv ja sõbralik töökoht ning kõik töötajad on õnnelikumad ja lojaalsemad. Tuleb võtta korraks aeg maha ja mõelda ettevõttele, kus töötatakse. Loovus on üks muutuse vorme. Sedasi paistavad loovad inimesed teiste seast silma ja paistavad ka nende loovusest tulenevad muutused. On olemas kahet sorti inimesi, kes mõistavad ka loovust ja loovat juhti erinevalt. On teoreetikud ja praktikud. Teoreetikud ütlevad, et loomevõime on olemas igal inimesel. Igaüks võib olla loov mingil alal, mis on talle tähtis ja huvitav ning pakub pakub talle arengu- ja proovimisrõõmu. Loovus on võime näha toimuvas ja ümbritsevas uusi seoseid ja võimalusi, mõelda ja tegutseda eriliselt ja rahuldustpakkuvalt. Loovus avaldub meie võimes lahendada nii suuri kui väikeseid probleeme, leida vanadele probleemidele uusi lahendusi, olevikus midagi uut teha
Motivatsioon mõjutab seda milliseid valikuid inimesed langetavad, mida teevad ning kui hästi ja halvasti ning kui pikaajaliselt mõnda asja tehakse. 2. Kuidas saab inimese motivatsiooni mõõta või hinnata? Inimese motivatsiooni saab hinnata tema töötulemuse ja innukuse järgi. Kui inimene on motiveeritud teeb ta oma tööd kiirelt ja korralikult. 3. Kas uuritud teooriatel on olemas sarnasusi? Jah, uuritud teooriatel on sarnasusi. Kõik teoreetikud on välja toonud erinevad vajadused, mille täitumise korral on inimesed rohkem motiveeritud. 4. Kas teist inimest on võimalik motiveerida nii, et sellele järgneks tulemus? Vasta joonise 4-1 põhjal (Vt allpool). Joonise järgi arvan, et teist inimest ei ole võimalik motiveerida, sest tal endal peavad olema seatud eesmärgid ja stiimul, mis viiks ta tegutsemiseni. 5. Kuidas on omavahel seotud töörahulolu ja motivatsioon?
Sellise ühiskonna rajamiseks tuli töölisklassil vägivaldsel ehk revolutsioonilisel teel haarata kapitalistidelt võim ja kehtestada proletariaadi diktatuur, kuulutada tootmisvahendid tiigi omaks ning allutada igasugune tegevus ühiskonnas töörahva kontrollile. 1840. aastail algas sotsialistlikus liikumises marksistlik suund. 19. sajandi teisel poolel sai marksism sotsialistliku liikumise kõige mõjukamaks vooluks. Marksismi selle aja tuntuimad teoreetikud olid Karl Marx ja Friedrich Engels. Karl Marx suri 14. märtsil 1883.a Londonis. Kasutatud kirjandus: http://krzwlive.kirmus.ee/et/lisamaterjalid/ajatelje_materjalid? item_id=90&table=Persons http://et.wikipedia.org/wiki/Sotsialism http://et.wikipedia.org/wiki/Karl_Marx
*Nimeta olulisemad muusikazanrid, mida viljeldi Madalmaade koolkonnas 15.-16. sajandil. Missatsükkel, ilmalik polüfooniline laul, motett *NIMETA MADALMAADE VOKAALPOLÜFOONILISE stiili tähtsamad põhijooned laulmine paralleelsetes sekstides ja tertsides, meloodia on lihtne, tundeline ning laulev ja rütm hakkab lähtuma sõna rütmist *Mida tähendab ars nova, mida see tähistab ja mis on selle mõiste sisu? Tähistatakse muusikastiili Prantsusmaal 1320-1380. Ars novat kasutasid mitmed teoreetikud, vastandamaks oma põlvkonna muusikat varasemale, mida nim ars vetus või ars antiqua. *Seleta mõiste cantus firmus. Kuidas see on seotud 15. saj muusikaga? Cantus firmus e püsiv viis. 15. saj missatsüklid on tüüpiliselt ühendatud muusikaliseks tervikuks cantus firmus'e abil. *ITAALIA KULTUURI 14 SAJANDIL nimetatakse ka trecento.Sel ajal tõuseb esile elegantne, ilmalik seltskonnakunst tagaplaanile jääb vaimulik muusika. Trecento suurkuju on Francesco Landino.
" (L. Percy). Teoreetikud ja praktikud on mõneti erinevalt tõlgendanud integreeritud turunduskommunikatsiooni: · paktikud- erinevate kommunikatsioonivahendite sünergiana, · teoreetikud- tervet firmat hõlmava potsessina, mille eesmärgiks on luua tihe side kliendiga. Praktikud on väitnud, et integreeritud turunduskommunikatsiooni põhimõtteid rakendati ettevõtetes juba enne, kui teoreetikud oma postulaatidega välja tulid. (1: lk 188). Integreeritud turunduskommunikatsioon erineb traditsioonilisest 1. integreeritud lähenemise, 2. kliendikesksuse, 3. firma ja kliendi suhete pikaajalise arendamise, 4. turunduskommunikatsiooni promotsioonist laiema tähenduse mõistmise ja 5. turunduskommunikatsiooni planeerijate tiheda koostöö poolest. (H. E. Spotts, D. R. Lambert, S. E. Moriarty).
Tallinna Ülikool Rahvusvaheliste ja Sotsiaaluuringute Instituut Laura Reisberg VAHETUSTEOORIA Referaat Tallinn 2011 SISUKORD 1. SISSEJUHATUS Käesolev referaat räägib vahetusteooriast. See on teooria, millel on pikk ja auväärne sotsioloogiline ajalugu, mis ulatub 1950ndatesse aastatesse, kui mitmed sotsiaalteaduste teoreetikud tulid välja ideega keskenduda inimvaheliste suhete maailmale „teaduslikust“ perspektiivist. (Turner 2002) Vahetusteooria pärineb mitmetest sotsioloogiasuundadest, kaasa arvatud utilitarism, funktsionalism ja sotsiaalne biheivorism (Turner 2002). Vahetusperspektiivi peamised arendajad sotsioloogias on George C. Homans, Peter M. Blau ning Richard M. Emerson. Kuid ka psühholoogid, antropoloogid ning majandusteadlased on andnud märkimisväärse panuse (Turner 2002).
...........................................................5 LAPS JA MÄNG...........................................................................................................................................5 MÄNGULISE KÄITUMISE TUNNUSED.................................................................................................6 MÄNGU VORMID.......................................................................................................................................7 MÄNGU TEOREETIKUD..........................................................................................................................9 KOKKUVÕTE............................................................................................................................................14 KASUTATUD KIRJANDUS.....................................................................................................................15
Kuid kuidas toimub nendes sektorites juhtimine ning milliseid erinevusi saab esile tuua? 1. AVALIKU SEKTORI JA ÄRIÜHINGU JUHTIMISE ERINEVUSED Uue avaliku halduse paradigma raames on avalikus sektoris püütud rakendada ärisektori juhtimisvõtteid organisatsioonidevahelise konkurentsi soodustamist, omatulude teenimist, organisatsiooni põhieesmärkide hulka mittekuuluvate funktsioonide väljadelegeerimist jne. Organisatsiooni teoreetikud jagunevad avaliku ja ärisektori organisatsioonide võrdlemisel kahe pooluse vahel: ühed leiavad, et tegu on võrreldamatute objektidega, teiste arvates on need võrreldavad ning isiklikult nõustun viimastega. Avaliku ja ärisektori juhtimise peamiseks vaheks pean seda, et üks peab hoolima inimeste erinevatest vajadustest ja elukeskkonna arengust tervikuna, teise ideoloogia on orienteeritud kasumile. Avaliku sektori olemasolu eesmärk ei ole saada
vahega. Aastal 1913 kasutas Niels Bohr kvantiseeritud energianivoode kontseptsiooni vesiniku aatomi spektrijoonte seletamiseks. Tema järgi nime saanud Bohri aatomimudel lähtub sellest, et elektron tiirleb vesiniku aatomis ümber tuuma teatud kindlal energianivool. Seejuures vaadeldakse elektroni osakesena, mis käitub klassikaliselt, välja arvatud selle poolest, et tema energial võivad olla ainult teatud kindlad väärtused. Teised teoreetikud, eriti Arnold Sommerfeld, täiustasid Bohri aatomimudelit, et seda saaks kasutada ka teiste aatomite spektrite seletamiseks. Muu hulgas postuleeriti elektronide ellipsikujulised trajektoorid (Bohri-Sommerfeldi aatomimudel). Rahuldava seletuseni siiski ei jõutud. Bohri aatomimudeli postulaatidel polnud ka põhjendust, nii et see ei võimaldanud nähtuste olemuse sügavamat mõistmist.
kübarad rõhutasid kaela haprust veelgi. Karusnahad-1900ndad oli aeg, mil karusnahast sai valitsev moesuund ning kord selle positsiooni saanud, valitses karusnahk moepildis, olenemata aastaajast või otstarbest. Karusnahku kanti kaunistustena rõivastel, keebidena kui ka kasukatena (lisa 1). Eelistati tsintsilja nahka. Selle peamiseks ülesandeks oli näidata rikkust. Teoreetikud aga ütlesid, et karusnahk andis kandjale hoopis kindlustunde armastuse puudumise korral. Prossid, kõrvarõngad ja rinnaesisele kinnitatud kell- Prossid, kõrvarõngad ja rinnaesisele kinnitatud kell olid sellele ajastule omased kohustustlikud ehted. http://www.youtube.com/watch?v=Wvo-g_JvURI&feature=related http://www.youtube.com/watch?v=p5wuzk9iQ4Y&feature=related http://rutube.ru/tracks/1949472.html?v=58191fcea75db32fc244f00c61c4e9ec kaneelisaiade retsept: http://www
Ühel hetkel jõudsime selleni, et laulupeo tähendus on sügavam, kui seda suudetakse- tahetakse tajuda tihedalt ühte põimunud muusika- ja kodanikukoolitus, rahvakultuuri säilitav ja taastootev, eestimaist olemist, kodanikuks olemist ja mõtlemist loov. Keegi tõi siis selle kujundi Ilmapuu, mis seob minevikku, olevikku ja tulevikku. See sobib väga hästi. Sest vaata kultuuri säilimiseks, nagu teoreetikud ütlevad, on tarvis kolme põlve koostööd. Lapsed ja vastsündinud on need, kes omandavad jõudu ja mõistmist vanadest lugudest, mis kannavad põhiväärtusi, lugudest, mida vanavanemad neile jutustavad. Keskealised rabelevad samal ajal leiba teenida. "Laulu- ja tantsupidu on üht väikest rahvast ühendav pidu, mille puhul tekib elanikel justkui sisetunde vajadus peol osalemiseks või peost osasaamiseks. See on perede,
struktuurset muutust, mis seisnevad teoreetiliste teadmiste tähtsuse kasvus nii tootmises kui ka poliitiliste otsuste tegemises ja majanduse iseloomu muutumisest tootmisest teenindamise suunas, seda nii peamise jõukuse allika kui ka peamise tööandjana. Belli järgi toimub industriaalühiskonna sees kolm revolutsioonilist muutust, (aurujõu, elektri ja infotehnoloogia kasutuselevõtt), mis omakorda viivadki postindustriaalse ühiskonna tekkimiseni. Hiljem on teised teoreetikud Belli tõlgendades ja ka Bell ise võtnud infoühiskonna mõiste kasutusele postindustriaalse ühiskonna sünonüümina. Belli kritiseerimisel viidatakse peamiselt sellele, et teenuste ostmise asemele tahavad inimesed osta masinaid, mis neid teenuseid pakuksid. Samuti on jätkuvalt oluline materiaalsete kaupade tootmine. Teoreetilise teadmise rakendamine tootmisel oli oluline juba industriaalühiskonna perioodil. Kriitikud eelistavad juhtida tähelepanu sellele, et et 1980ndatest
Sotsiaalsed kihid kõrg-, kesk- ja alamklass. Tööhõive peamiselt teenindussfääris. 20) Postindustriaalne ühiskond kõrgeltarenenud tööstusühiskond, mida iseloomustavad kõrgtehnoloogia massiline kasutamine, eripärane sotsiaalne struktuur ja väärtushinnangud. Keskklass e. valgekraed kõrge ametialase kvalifikatsiooni ning stabiilse ja küllaldase sissetulekuga inimeste kategooria. Polüarhia e. paljude võim Teoreetikud: a. Daniel Bell Oli esimene postindustriaalse ühiskonna analüütik. Tema järgi on postindustriaalse ühiskonna tunnusteks teadmiste ja oskuste areng, mille eesmärgiks on juhtida muutusi ning kontrollida ühiskonda. Belli arvates pidi postindustriaalsel ühiskonnal olema tsentraliseeritud ja hästikoordineeritud juhtimine. Tagamaks ühiskonna efektiivsust pidid Belli arvates võimule pääsema ka tehnokraadid ja arvutispetsialistid. b
kuid teiselt poolt üha rohkem ka tooraineressurssides. Nii toetasid Nõukogude Liit ja teised idabloki riigid salaja või avalikult nii raha, instruktorite kui ka relvadega erinevaid rahvuslikke vabastusliikumisi, mille vastutasuks valisid paljud riigid iseseisvudes ,,sotsialistliku arengutee". Erinevate toetuste ja garantiide abil otsis Kolmanda maailma riikidest liitlasi ka USA, Suurbritannial ja Prantsusmaal oli seal traditsiooniline mõju koloniaalajast. Nõukogude teoreetikud töötasid muuhulgas välja teooriaid selle kohta, kuidas Aafrika riigid jõuaksid võimalikult kiiresti ühiskonna ,,sotsialistlikku arengufaasi". Teooriatel polnud aga tegelikkusega mingisugust seost, nende järgimine põhjustas sageli tõsiseid loodus- ja majanduskatastroofe. Ideoloogilise koolituse eest hoolitses 1960ndate alguses asutatud Patrice Lumumba nimeline Rahvaste Sõpruse Ülikool Moskvas, kus õppisid peaasjalikult Kolmandast maailmast pärit üliõpilased.
on oluline konkurentsieelise allikas (Gronstedt 2000: 8). Teoreetikud ja praktikud on mõneti erinevalt tõlgendanud integreeritud turunduskommunikatsiooni: · paktikud- erinevate kommunikatsioonivahendite sünergiana, · teoreetikud- tervet firmat hõlmava potsessina, mille eesmärgiks on luua tihe side kliendiga. Praktikud on väitnud, et integreeritud turunduskommunikatsiooni põhimõtteid rakendati ettevõtetes juba enne, kui teoreetikud oma postulaatidega välja tulid. (1: lk 188). Integreeritud turunduskommunikatsioon erineb traditsioonilisest 1. integreeritud lähenemise, 2. kliendikesksuse, 3. firma ja kliendi suhete pikaajalise arendamise, 4. turunduskommunikatsiooni promotsioonist laiema tähenduse mõistmise ja 5. turunduskommunikatsiooni planeerijate tiheda koostöö poolest. (H. E. Spotts, D. R. Lambert, S. E. Moriarty).
Kristjan Palusalu ( aastani 1935 Kristjan Trossmann ; 10. märts 1908 17. juuli 1987 ) oli eest maadleja. Ta on maailmas ainus, kes on võitnud samadel olümpiamängudel mõlemas maadlusviisis. Kristjan sündis Läänemaal Saulepi Varemurru külas Looritsa talus Jüri ja Liiso Trossmanni kaheksanda lapsena. Tal oli neli vanemat venda ja kolm õde. Juba 16-aastaselt polnud Kristjanil külas enam jõukatsumises vastast. Ta harjutas üksi tõstmist, võimlemist ja kergejõustikku ( eriti jooksu ). 1929. aastal võeti Kristjan sõjaväkke Tallinna lähedal asuvasse Suurupi merekindlusesse. Keerulisema maadlustehnikaga puutus ta kokku alles paar kuud enne sõjaväest vabanemist. Ta asus elama Tallinna. Seal leidis Kristjan endale töökoha liuvälja hooldajana, kust edasi sai ta tööd raualaos. Viimasest hakkaski tema sportlaskarjääri teekond. Teda tutvustati treeneritega, kes olid väga huvitatud, kuna Kristjanil oli palju jõudu ja suur...
Agressiivsus spordis. Koostaja : Polina Tajurskaja Rühm : TK-3kõ Juhendaja : Joe Noormets Tallin 2010 Agressiivsus ja sport. Agressivsuse problem spordis omab praktilise tähenduse. Paljud treenerid ja sportlased peavad agressivsust oluliseks edusaavitamise viisiks. Teoreetikud aga tavaliselt näevad agressiivsuses rohkem negatiivseid aspekte. TAHTLIK JA KAASNEV AGRESSIIVSUS Spordis kohtab sageli agressiivsuse ilminguid. Samuti kohtab treenerite ja pedagoogide hulgas inimesi, kes soodustavad agressiivsust spordis. Käesoleva teema raames tutvustatakse agressiivsuse kahte erinevat vormi, agressiivsuse ilmingute põhjuseid spordis ning võimalusi, kuidas tahtlikku agressiivsust vältida. Üldiselt võib agressiivsust defi neerida kui igasugust käitumist, mis on
Kui auku kukub antiosake, on asi selge. Antiosake on negatiivse massiga ja seetõttu augu mass väheneb. Kui aga kukub tavaline osake? Tuleb välja, et augu mass väheneb ka siis: antiosakese annihileerumisel tekkiv energia on suurem kui temaga ühineva tavalise osakese seisu-energia. See lisaenergia saab tulla vaid musta augu arvelt -- järelikult vähendab ka tavalise osakese aukukukkumine selle energiat. Nüüd tuleks asuda võrrandite kallale. Seda me ei tee, kuna Hawking ja teised teoreetikud on juba ammu välja arvutanud musta augu võimaliku eluea. Ta aurustub tõepoolest... Raamatud: Lisaks suurele panusele nüüdisaegse fundamentaalfüüsika arengusse etendavad selles kindlasti olulist rolli raske haigus, mida trotsides Hawking on uurimistööd jätkanud, ja loomulikult tema ülipopulaarsed aimeraamatud "Aja lühilugu" ja "Universum pähklikoores". Raamatus "Universum pähklikoores" lühidalt öeldes on raamatu sisuks kõige üldisemad
sellise populaarfilosoofi rolli kunagised edukad akadeemilised filosoofid, kes on vanaks jäänud või kellel pole akadeemilises plaanis enam midagi uut ütelda. Filosoofideks nimetatakse tihti ka teoreetikuid, kes tegelevad mingite uute ideede populariseerimisega mõnes valdkonnas, kuid ei oma otsest seost filosoofia traditsioonilise distsipliiniga. Nt võiks käia siia alla poliitikud, sotsiaal- ja majandusteadlased aga ka New Age'i jms vasakpoolsed teoreetikud. Lisa 1 Auguste Rodini skulptuur "Mõtleja" Kopenhagenis Lisa 2 "Klassikalised Kreeka filosoofid"
Liberalism kui poliitiline ideoloogia kujunes välja 19. saj. alguses. Tolle aja liberalismi võib nimetada klassikaliseks liberalismiks, mis tugines 17.-18. sajandil eksisteerinud loomuõiguse teoorial. Liberaalid on kasutanud selliste tuntud loomuõiguse teoreetikute nagu Thomas Jeffersoni ideid. Klassikaline liberalism põhines ka utilitarismil (inglse keeles utility: kasulikkus, praktilisus). James Stuart Mill ja Jeremy Bentham olid teoreetikud, kes arvasid, et loomuõigusest üksi on inimese mõistmiseks vähe. Nad pidasid oluliseks inimese püüdlist saavutada rahuldust. Klassikalise liberalismi tunnused on: Usk negatiivsesse vabadusse - igaüks peab olema vaba vahelesegamistest ja tal peab olema võimalus tegutseda oma parema äranägemise järgi. Inimesel puuduvad välised piirangud. Võimalikult vähe riiki - see on üks inimese täieliku vabaduse rakendumise tingimusi. Riik on
Muidugi võivad sinna kukkuda mõlemad, aga siis ei muutu miski. Kui auku kukub antiosake, on asi selge. Antiosake on negatiivse massiga ja seetõttu augu mass väheneb. Kui aga kukub tavaline osake? Tuleb välja, et augu mass väheneb ka siis: antiosakese annihileerumisel tekkiv energia on suurem kui temaga ühineva tavalise osakese seisu-energia. See lisaenergia saab tulla vaid musta augu arvelt -- järelikult vähendab ka tavalise osakese aukukukkumine selle energiat. Hawking ja teised teoreetikud on juba ammu välja arvutanud musta augu võimaliku eluea. Ta aurustub tõepoolest... Kahekümneselt läbipõetud lastehalvatuse tagajärjel tekkis Hawkingil harvaesinev haigus -- amüotroofne lateraalskleroos. See on närvisüsteemi hävitav tõbi, mille tulemusel inimene kaotab kontrolli oma keha üle. Haigust peetakse ravimatuks ning tavaliselt haige sureb mõne aasta jooksul. Hawking jäi ellu -- paljude arvates tänu oma vaimsele maailmale. Haigestumise momendiks
kunagi ei analüüsi et miks just nii selle rattaga sõita. Kogu saadaolev õppematerjal, mille järgi seda ainet õpetada, on kokku pandud selles samas koolis - Sisekaitseakadeemias, kust tulevad need teoreetiliselt valmis politseinikud. Probleemiks selle juures on, et kuidas ma suudaksin leida need väljundid, et õpilased, kes on läbinud valikainena sisekaitselise eelkutseõppe kursuse, oleksid pigem praktikud kui teoreetikud. Teisalt saan ma ka aru, et paljuski valitakse valikaine just seetõttu, et koolikord seda nõuab ja sada praktilist kasu õpilane niiväga ei ootagi. Kuidas seda olukorda siis lahendada? Olen enese jaoks läinud siin võib-olla veidi lihtsamat teed, kuid samas proovin õpilastele anda võimalikult laiapõhjalist õpet. Sealjuures ei eelda ma, et peale selle kursuse lõpetamist on õpilasest saanudki isik, kes teab läbi ja lõhki politseivaldkonda
Klassikaline liberalism põhineb 17.18. sajandil levinud loomuõiguse teoorial. Inimestel on loomuõiguse teooriate järgi võõrandamatud õigused. Inimesel on need õigused sünniga kaasa saadud. Tuntumateks loomuõiguse teoreetikuteks, kelle ideid on kasutanud liberalistid, on John Locke ja Thomas Jefferson. Locke'i arvates on loomuõigusteks elu, vabadus ja varandus. Jeffersonil on aga elu ja vabaduse kõrval püüdlus õnne poole. Teiseks klassikalise liberalismi aluseks on utilitarism. Teoreetikud James Mill ja Jeremy Bentham arvasid, et loomuõigustest on vähe, et mõista inimest. Inimese juures pidasid nad oluliseks inimese püüdlust saavutada rahuldust. Klassikaline liberalism, nagu nimigi ütleb, on liberalismi varaseim suund. Klassikalist liberalismi on nimetatud ka 19. sajandi liberalismiks. Niisamuti on 19. sajandit nimetatud ka liberaalseks sajandiks. Industrialiseerimine ja kapitalismi kiire areng soosis liberaalsete ideede levikut.
Advokaadiks, juristiks või mitte? Mul pole küll veel kindlat plaani, et mida oma tulevikuga peale hakata. Arvan, et sellega on ka pisut aega. Eks see nn. ,,kindel" plaan sünnib alles keskkooli ajal. Aga lapsepõlve unistuste-ameteid oli mul muidugi mitmeid. Üks tugev lapsepõlveunistus oli muidugi saada printsessiks, lauljaks ja näitlejaks nagu soovis ka iga teine pisike preili, aga hiljem ka poemüüjaks. Kuid umbes kooliealiseks saades sai minu unistuseks juristi või advokaadi amet. Olin sellest kuskilt kuulnud ja ka meeletult põnevaid Ameerika filme vaadanud, kust neist palju juttu oli. See tundus jube põnev. See unistus kadus mul küll umbes aasta tagasi, sest sellel ajal hakkasin aru saama, et mida see amet endast kujutab ja mida see eeldab. Ometigi oli just juristi-amet minu kõige pikaldasem unistus. Ma usun, et tean sellest juba nii mõndagi, aga alati on tore rohkem teada ning just sellepärast ma juristidest ja advokaatidest u...
võimetesse, arendavad loovat suhtumist töösse ning austust töödistsipliini vastu B.F. Skinneri kinnistamise teooriat võib seletada järgmiselt: inimesed käituvad kõige tõenäolisemalt soovitud viisil, kui sellist käitumist hüvitatakse; need hüvitused on kõige efektiivsemad siis, kui need järgnevad vahetult soovitud tulemusele ja käitumist, mida ei hüvitata või karistatakse, korratakse vähem tõenäoliselt. Niisiis, kinnistamise teoreetikud väidavad, et käitumine on funktsioon oma tagajärgedest. Positiivne kinnistamine annab soovitud tagajärjed, mis julgustab käitumist kordama. Juht saab rakendada seda Lea puhul näiteks hüvitustega tööalaste saavutuste puhul. Negatiivse kinnistamine ilmneb, kui osutatakse negatiivsetele tagajärgedele, mida saab ära hoida sobivalt käitudes. Näiteks kaitsevahendid hoiavad ära tööõnnetused. Karistamine on negatiivne tagajärg ebasoovitava käitumise korral, et seda ei korrataks
viskamisega? Võib-olla kuulus eesõigus kivitõukamisele või -viskamisele? Nõukogude teadlased asuvad seisukohal, et tol aial kandis jahipidamine veel juhuslikku iseloomu. Metsluse keskastmel arenesid inimese kehalised omadused, vilumused ja oskused põhiliselt konkreetses tegevuses või töös. Kuna jahil olid edukamad just need, kes suutsid saaki kiiremini jälitada ning täpsemalt tabada, siis panigi see noormehed märkiviskamist harjutama. Teadliku harjutamise algust peavadki teoreetikud mängu ja spordi piiripeenraks. Vanas Egiptuses olid vaaraopojad ja nende mänguseltsilised kohustatud igapäev tegelema kehaliste harjutustega ja jooksma kindla distantsi. Nii resoluutsete meetoditega ( propageeriti ) kergejõustikku ümmarguselt 5000 aastat tagasi. Kas jooksusport sel ajal ka fellahide hulgas levinud oli, sellest ei ole kirjutatud mitte ühelgi papüürusel. Kehalised harjutused olid Niiluse orus esmajoones
MAAILMA KEELKONNAD JA KEELED. INDOEUROOPA KEELED Keel tänapäeva mõistes tekkis u. 40000 aastat tagasi (mitte varem). Primitiivne, algeline keeleline võime oli olemas juba neandertallastel. Kuigi bioloogiliste liikide areng algab lihtsamaga ja suundub keerukama suunas, ei ole võimalik väita, et mingi keel on tervikuna lihtsam kui teine keel. Keelte võrdlus on kasulik mitmel põhjusel (teadmised varasema arengustaadiumi kohta, sugulaskeelte kohta, kontaktide kohta, mitmekesisuse kohta jne), kuid väita, et varasema ajastu keeled oleksid tervikuna lihtsamad või, vastupidi, keerukamad, pole võimalik. Pole selge, mis on keeles ,,keerukus" ja mis on ,,lihtsustumine". Keel muutub ja areneb kogu aeg. Tavainimeste hulgas võib olla arvamusi, et mõni keel on hästi keeruline, teine jällegi on ,,primitiivne", et kui keelt ei hooldata, muutub see ,,lihtsamaks" jne. Tavaliselt need on impressionistlikud väited, mis mõnikord võivad põhineda mõne kõnel...
tuleviku rahavoogude omavahelist vastavust. Maksevõime üldise taseme puhul tuleb tähelepanu pöörata mitte ainult tema suurusele, vaid ka käibevara ja kohustuste koostisele. 2 Üldjuhul hinnatakse kordajat nii, et kui ta on suurem kui 1,6 siis on hea, kui on vahemikus 1,2–1,59 siis on rahuldav, kui on vahemikus 0,9–1,19 siis on mitterahuldav ja kui alla 0,9 siis on nõrk. Soovitatavaks lühiajalise võlgnevuse kattekordajaks pakuvad teoreetikud 1,6 kuni 2,0.3 Kui firma lühiajalise võlgnevuse kattekordaja on liiga madal siis võib ta kogeda likviidsusraskusi, kuna ei suudeta oma käibevara investeeringuid kooskõlas saabuvate jooksvate maksekohustustega tähtajaks rahaks muuta. 1 Finantsanalüüs. Koostaja: Madis Peterson. Tallinn: Külim, 2000. 2 Finantsanalüüs. Vastused igapäevastele küsimustele. Haabeneeme: Forenia, 2007. 3 Rita Sikk, Aastaaruande koostamine ja analüüs, loengukonspekt.
KESKAEG Algab 476pKr kui langes Lääne-Rooma impeerium Kujunesid rahvusriigid, rahvaste rändamine, maadeavastused. Teoreetikud: Püha ambroosius-Milano piiskop, pani aluse ka lad.k. hümni loomingule, Ambroosiuse laul-ladinakeelne hümn. Püha augustus-Eeskujuks Pythagoras, ,,muusika" kasvas välja keskaegne muusikaõpetuse süsteem. Gregorius suur-Lääne-Rooma piiskop. Ei ole saanud muusikalist haridust. 1. alustas liturgia ühtlustamist. 11.sajandiks katoliku kiriku lituriga MISSA 2. katoliku kiriku laul gregooriuse laul/koraal 3. taastas laulukooli, Schola Cantorum, koolitati professionaalseid lauljaid. Avati palju, vanimad Prantsusmaal. Gregooriuse laul katoliku kiriku ühehäälne liturgiline laul, liturgilised tekstid. MISSA-katoliku kiriku jumalateenistus kõikidele kristlastele üks kord päevas Eelmissa Peamissa · Sissejuhatav laul · ...
RENESSANSS Renessanss tuleneb prantsuse keelest, tähendusega tagasipöördumine arhitektuuri ideaalide juurde. Kultuur Maalikunstis oli rohkem loodusest. Üksikvormid olid realistlikud . Arhitektuuris kehtis kuldlõike reegel, ehitised olid proportsionaalsed. Skulptuurid- Donatello, Michelangelo. Kujud olid paigutatud ruumide keskele. Kirjandus- loodi trükikunst, sonetid, novellid, paroodiad, draamazanrid. Taassünni ajal kerkisid esile humanistid (tõestamine looduslike katsetega, pole jumalast lähtumist). Da Vinci uurib inimese olemust (embrüast lapseni) Renessanss sündis Itaalias. Päritolu peetakse pigem hoopis Madalmaadesse (hiljem ka muusikakoolkonnad). Muutused: Vokaal- ja instrumentaalmuusika eraldumine, näiteks Madalmaade IV põlvkonna muusik A. Willeart pani aluse iseseisvale instrumentaalmuusikale. Võeti kasutusele uued pillid: näiteks keelpillidest täiuslik lauto ning vioola da gambad (jalgade vahel mängitav ...
1. Kooli ajalugu 5 teadmist H. Treffneri kohta! - detsember 1883 Hugo Treffneri kool sai tegutsemisloa - alguses polnud kõiki klasse, kool tegutses Hobuse tänaval; 1880. aastail rajati koolimajja esimene sisevõimla Eestis - alguses oli HTG poistekool - Nõukogude ajal kandis kool nimetust A. H. Tammsaare nimeline Tartu I Keskkool - 1998. a. oli Jaani tänava poolses osas tulekahju, seejärel toimus õppetöö erinevates hoonetes üle Tartu linna 2. Muinasaeg. Ajaloo perioodid 1) muinasaeg (8 milj. 3000 eKr) 2) vanaaeg (3000 eKr 476) 3) keskaeg (5.-16. sajand) 4) uusaeg (1600-1900) 5) lähiaeg e. uusim aeg (20. saj.; 1914-1991) C. Darwin inglise loodusuurija, kes pani aluse mõjukale evolutsiooniteooriale. Kreatsionism loomisõpetus; uskumus/seisukoht, et inimkonna, elu, Maa ja universumi tekkes või arengus on ...
AGRAAR: põhiliselt tegeletakse põlluharimise/karjakasvatuse/kalastusega TÖÖSTUS: tööstus kui tööhõive peamine valdkond (pikk tööpäev, konveier), linnastumine, väikepereline leibkond,maj.jõukuse jagunemine (rikkad ja vaesed) NÜÜDIS: tööstuslik kaubatootmine, demokraatia (rahvas osaleb ÜK korraldamises),vabameelsus inimsuhetes, heaoluühiskond, inimõigused, ÜK sektorite eristatavus ja seotus 3. Tööstusühiskonda käsitlevad teooriad: nimeta kuulsamad teoreetikud ja kirjelda nende teooriat4tk · Adam Smith vabaturumaj; rõhutas et väärtusi loob majanduses inimtöö.Indiviidid peavad oma kasu suurendamiseks osutama üksteisele teenuseid, ostma ja müüma kaupa või tööjõudu. · Karl Marx kapitalistlikust tootmisest klassisuhetest; Kapitalism tähendas Marxi jaoks niisugust tööstusühiskonda, kus tootmisvahendid ja toodang kuuluvad ühte klassi- kapitalistide e kodanike eraomandisse
kasvatusteadustes, mida õpetati kaugõppes teistkordse kõrgharidusena. 90-ndatel tuli otsustada, mis on sotsiaalpedagoogika, kuidas peaks välja nägema eesti sotsiaalpedagoogika ja mida kujutab endast sotsiaalpedagoogi kutse. 2001. a ilmus eesti keeles Hämäläineni käsiraamat „Sissejuhatus sotsiaalpedagoogikasse“- tegemist on esimese eestikeelse süsteemse ülevaatega saksa sotsiaalpedagoogika arenguloost 7. Kes on sotsiaalpedagoogika tuntumad teoreetikud? Maalimas? Eestis? Sotsiaalpedagoogika teoreetikuteks Saksamaal pärast II maailmasõda- kasvatusteadlane Klaus Mollenhauer ning sotsiaalpedagoog Hans Thiersch. Hispaanias on teoreetikuteks Jose Maria Quintana Cabanas ja Antoni Petrus. Sotsiaalpedagoogika teooria problemaatikat on Eestis käsitlenud Inger Kraav, Mare Leino, Rain Mikser 8. Kuidas käsitles sotsiaaltöö ja sotsiaalpedagoogika suhet R. Merten? H. Tugger?)
üksteisesse suudnduvate vormide ja värvide kaootilist liikumist, mõttetuid kontraste. Liikuv vorm varjas teoste autori, inimese. Mis peitub kahekordistatud, raursis antud figuuride taga, nende rütmilise või kaootilise võbisemise taga, kuhu ruttab ,,kiire" ajastu? Vastust inimese eksitentsi olulistele küsimustele futuristid ei otsinud. See aga võrdub inimese väljaajamisega kunstist, loomingust. Selle futuristliku kunsti kurva tagajärje fikseerisid ka nende endi teoreetikud: ,,Meid huvitab inimese nukrus niisama palju kui elektrilampi nukrus." Kehade liikumise edasiandmine on futuristliku maali iseloomulikem ja määrav väline joon. Vastupidiselt kubistidele ei püüdnud enamik futuriste seda liikumist väljendada mitte ainult vormivõtetega, vaid ka süzeega. Osa futuristide maale on loodud nii, et inimesed ja esemed on lahutatud palju kordi järjekindlalt korduvateks elementideks. Näiteks G
Kultuuri teooria järgi on inimene kultuuriline olend, hooliv ning võimeline muret tundma teise inimese heaolu ja eksistensi pärast. Selle teooria järgi on väga tähtis sõnum minu meelest ütlus: „Hoolivus on inimsuse tuum“(Madeleine Leninger) Hildegard E. Peplau,kes on väga palju teinud just psühhiaatrias,viitab sellele,et patsiendi emotsionaalne seisund on ülioluline. See omab väga suurt tähtsust üldisel heaolul. Sama räägivad ka teised teoreetikud, näiteks Callista Roy, kes ütleb, et inimene on bio-psühho- sotsiaalne olendja ainult kõik kolm kokku moodustavad inimese tervikuna. Virginia A. Henderson ütleb, et inimene koosneb bioloogilistest, vaimsetest, psühholoogilistes ja sotsiaalsetest komponentidest ning inimesel on 14 põhivajadust, mille hulka kuuluvad näiteks: söömine ja joomine, liikumine ja hea kehaasendi saavutamine, magamine ja puhkamine jt.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
