KESKKONNAPROBLEEMID PRIMAARSEKTORIS Keskkonda kahjustavad tegurid põllumajanduses Kestev põllumulla kurnamine kõrbestumine Metsade mahavõtmine kasvab CO2 hulk atmosfääris, ökosüsteemid hävivad Karjamaade laiendamine ökosüsteemid hävivad, degradatsioon Maaviljeluse levik ebasoodsamatele aladele erosiooni oht, muldade degradatsioon, kõrbestumine Farmerid põletavad Brasiilias Mato Grossos vihmametsa,et teha ruumi sojaistandustele ja suurtele kodulooma karjadele Keskkonda kahjustavad tegurid põllumajanduses Suurfarmidel tekib läga põhja- ja pinnavee reostus Kunstlik niisutamine põhjavee tase alaneb, pinnas sooldub Pestitsiidide kasutamine, ülemäärane väetamine veekogude kinnikasvamine, kasulike organismide hävimine Monokultuuride kasvata...
Asupaik ja topograafia Istandiku asupaik on ühenduslüliks valdava mullastiku ja piirkonna üldise kliima vahel. Asendi tõttu võib kliima olla lõunapoolsem kui ümbruskonnas, pinnast võib mõjutada erosioon. Looklevas Moseli orus on palju istandikukohti. Parimad neist asuvad lõunapoolsetel nõlvadel. Piirkonna lauskjamatest osadest saadud veinil pole nii hõrk ja intensiivne maitse. Otsustav tähtsus võib olla ka muil tegureil. Isoleeritud mäed soodustavad õhu liikumist ja vähendavad kevadiste külmade ohtu. Seda vähendavad ka jõed, sest need tõstavad veidi õhutemperatuuri õhuvoolude tõttu. Tähtis on ka kõrgus merepinnast; sajameetrine tõus alandab keskmist temperatuuri 0,6 ºC võrra. Inimtegevus võib paiku muuta. Sageli istutatakse tuulevarjuks puid, ka erodeerunud pinnase saab mäejalamilt kokku koguda ning mäkke tagasi vedada. VIINAPUUD JA SORDI D Viinamarjasortidel on veinistiilide kujundamisel suur tähtsus. Kõigepealt määrab sort vein...
oskus valmistada ja veelgi täiuslikumalt töödelda veekogudest eemale, oluliseks said rohumaad ja nöör tööriistu (kivist, luust, puidust); nt tulekivist kirved maaharimine (oder, nisu, kaer) ning viljakas mullakiht; väheste leidude tõttu võib keraamika olid viimistletud täiuslikkuseni (siit ka teine nimetus venekirvestekultuur); samuti osati valmistada edasi karjakasvatamine (kitsed, lambad, veised, sead) oletada, et elati väiksemate kogukondadena või
Egiptuse noorem ja vanem kiviaeg Noorem kiviaeg: viljelusmajandus, inimene toodab eluksvajaliku,maaharimine,loomakasvatus,käsitöö,paikneeluviis,päikese ja maa austamine, geomeetriline ornament. Vanem kiviaeg: anastav majandus, inimene võtab kõik loodusest, küttimine, korilus, kalapüük, rändav eluviis, loomade-ja lindude austamine, väikese mõõtmelise kujud, koopamaalid.
Industriaalühiskond Industriaalühiskond... ...ehktööstusühiskond Ühiskonnakorraldus Tööstus ja ehitus Industria – töökus Tehnoloogia kiire areng Miks? Kuidas? Mida? Agraarühiskond ↓ ◦ Maaharimine ja karjakasvatus ◦ Käsitöö Industriaalühiskond tekkis 1760. a ◦ Manufaktuurtootmine→vabrikutootmi ne Vabrikud Fun fact Suurpere→väikepere → Tulemus Ühiskonna kiire areng Tööta käsitöölised Kättesaadavad tarbekaubad Kaupade hinnalangus
800) kauplemine. neemiklinnused). Hakkasid kujunema külad. Ühiskonna suurem kihistumine. 8. Viikingiaeg (u Kõrgel tasemel Kauplemine, Asulad tihenesid, tuli 800-1050). maaharimine, rüüsteretketel kaitsta ennast *Noorem rauaaeg käimine. rüüstajate eest. 9. Hilisrauaaeg (u Arenes välja Peamine Rahvaarv kasvas ja 1050-1200) kolmeväljasüsteem tegevusala asustus tihenes *Noorem rauaaeg (ühel suvivili, teasel maaharimine jõudsasti. Muinasaja
oli Lääne-Euroopa maapuudus. Meie aladel toimus üks esimesi ristisõdasi. Kui palju mõjutas muistne vabadusvõitlus eestlasi? Muinasaja lõpus oli 45 kihelkonda, 8 suurmaakonda. Suurmaakonnad olid: Viru; Järva; Harju; Lääne; Saaremaa; Rävala; Ugandi ja Sakala. 4 väikemaakonda: Alempois, Nurmekund, Mõhu ja Vaiga. Muutusid mitmed kombed, levis üha enam laibamatmise komme. Eestlaste peamiseks tegevusalaks oli maaharimine. Põlluharimises kasutati peamiselt kaheväljasüsteemi, taliruki kasvatamisega hakkas levima kolmeväljasüsteem. Tegeldi ka loomapidamise, küttimise ja kalapüügiga. Levis ka vahetuskaubandus, kus sisse veeti: hõbedat, pronksi, rauda, soola, relvi, riideid ja välja veeti karusnahku ja vaha. Eesti elanikkond oli suhteliselt ühtne. Suurema osa rahvast moodustasid vabad inimesed. Ebaselge on orjade osatähtsus. Suhted naabritega olid valdavalt rahumeelsed
,,Tõde ja õigus" 1. A.H. Tammsaare Võitlus maaga Sündmustiku aeg hõlmab aastaid 1870-1890. Näide:"See oli läinud aastasaja kolmanda veerandi lõpul. Päike lähenes silmapiirile, seistes sedavõrd madalas, et enam ei ulatunud valgustama ei mäkke ronivat hobust, kes puutelgetega vankrit vedas, ei vankril istuvat noort naist ega ka ligi kolmekümnelist meest, kes kõndis vankri kõrval." 19. sajandi teisel poolel iseloomustab Eestit üldine moderniseerimine, staatilise agraarühiskonna ümberkujunemine moodsa euroopaliku ühiskonna suunas, industrialiseerimine, linnastumine, vasttärganud rahvusluse võidukäik. Teoorjuse kaotamisega (1868) läksid mõisamajapidamised üle raharendile ja palgatöö massilisele kasutamisele. 1866. aasta vallakogukonnaseadus vabastas talurahva omavalitsuskogud mõisniku võimu alt ja andis neile laia otsustuspädevuse...
Kunstlik vall püstitati üksnes seljakupoolsele küljele. Pealtvaates meenutavad kumerate külgedega kolmnurki. Vallid ja kraavid rajati vaid otstele. Eemalt vaadates meenutavad suurt kõrgete otstega voodit (nt Kalevipoja säng) Ringvall-linnus- võimsate 8-10 meetri kõrguste paekividest laotatud vallidega linnused Linnus-asula- paiknes enamasti linnuse vahetus naabruses, püsivalt asustatud Muinasaja lõpu tegevusalad 1) Maaharimine (adramaa- ühe adraga üleharitav maa, kolmeväljasüsteem I kesa I suvivili I talivili I ) 2) Loomakasvatus 3) Küttimine ja kalapüük 4) Mestmesindus 5) Käsitöö- raua töötlemine ja tootmine (relvad ja tööriistad), pronksist ja hõbedast ehted, kudumine 6) Kauplemine (vahetuskaubandus- enda tarbeks, vahenduskaubandus- edasi vhetamiseks) Elamu kujunemine Elanike arv oli umbes 10x väikem kui praegu
rakendamise taktikad Maaharimise süsteemi põhiküsimus on maksimeerida umbrohutõrje taktikaid, mida saaks efektiivselt ja paindlikult rakendada ning mis sobiksid paljude erinevate tingimustega. Rakendamise süsteem hõlmab taktikaid, mis nii öelda manipuleerivad pinnasega ja taimestiku ruumilise planeeringuga. Üldiselt liigitatakse need taktikad kolmeks: paljas (bare - eemaldatakse kõik umbrohi), multš (mulch-lubab vähest mulla häirimist), mitte maaharimine (no till - ei luba mulla häirimist). Mitte maaharimine (no-till) Eesmärk on säilitada umbrohuseeme mulla ning säilitada kiskjate (hiired, põrnikad ja linnud) populatsioon ja elupaik põllul. Kiskjate mõju umbrohuvähendamisele ei ole täpselt teada lisaks kasutatakse selle meetodi juures- tärkamiseelset umbrohutõrjet kuuma veega, auru või taas töödeldud kuuma õhuga. Umbrohu kasvu saab alla suruda konkureerivate kultuuride, jääkide,
tegelema rohkem kaubandusega kui varem. 3. Kirjuta miste vi seleta. - Jurjev: hakkas ehitama kristlikke kirikuid - kpad: matmispaigad - kivikirstkalme: - vahetuskaubandus: vahetati mni ese vi asi enam-vhem samavrse eseme/asja vastu 4. Eestlaste ja viikingite suhted. Leiud. - Suhted olid nii head kui halvad, sest ka eestlased kisid rvretkedel. Leidudeks viikingite mk, viikingite ruunid. 5. Millised olid eestlaste peamised elatusalad muinasaja lpul? Kirjelda. - Philiseks elatusalaks oli maaharimine, tegeleti ka loomakasvatusega, et toitu saada ja ka plluharimisega. Vahetuskaubandus. 6. Mrgi kaardile: Ugandi, Revala, Lnemaa, Virumaa.
võsasaega segavaid puittaimi. Valgustusraie Jõudsa kasvuhoo sisse saanud noori puistuid nimetatakse noorendikeks. Noorendiku eas tagatakse metsa uuendamisel määratud peapuuliigile paremad kasvutingimused ja selleks tehakse valgustusraiet. Harvendusraie Keskealistes puistutes tehakse harvendusraiet. Harvendusraiete eesmärgiks on raieküpseks kasvatavate puude kasvutingimuste parandamine. 2. PÕLLUMAJANDUS · MAAHARIMINE Maaharimise põhieesmärk on valmistada ette hea taimelava, et tagada hiljem hea taimekasv. Maaharimine on vajalik ka siis, kui mulla pealiskihil on vaja segada eri aineid nagu lubi, sõnnik või saagijäätmed. Kasutatakse eri meetodeid alates otseharimisest kuni hariliku adraga kündmiseni. Pole kindlat meetodit, mis oleks iga olukorra jaoks kõige parem, kuid maaharimismeetod tuleks valida näiteks mulla omaduste, kultuuri tüübi ja eri meetodite
Kasutatakse hobuste, lammaste karjatamisel, samuti koduvalvuritena Kuulekas ja vastupidav Toit Söövad vaala, hülge, kala ja lambaliha Hommikusöögiks kaerakört koos piimaga Islandi heeringad on kvaliteedi poolest maailmakuulsad Maitseaineid lisatakse toidule tagasihoidlikult Söövad väga palju liha Peamine tegevus Karjakasvatus- karjatakse lambaid, lehmi, hobuseid Kalapüük- püütakse lõhelisi Maaharimine, mis on raske, sest ainult väike osa maast on viljakas http://www.loodusesober.ee/artikkel1640_1635.html
omavahel seotud majandusharud ning äriteenused 2. Iseloomusta: 2.1. Ekstensiivne põllumajandust: · Põllumajanduslikku maad on palju · Maaühiku kohta kasutatakse vähe tööjõudu · Toodang on maaühiku kohta väike 2.2.Pinnamood (3 punkti): · Mulla viljakusest sõltub tamide saagikus · Parasvöötme mustmullad on kõige huumusrikkamad · Vale maaharimine vähendab viljakust 3. Paiguta sõnad vastavatesse kohtadesse: rikutud maa, teed ja ehitised, põllumajanduslik maa, siseveekogud ja liustikud, metsamaa 4. Vasta küsimustele: 4.1.Kuidas on põllumajandus mõjutanud keskkonda? Uute põllumaade saamise eesmärgil on aegade jooksul väga suurtel aladel hävitanud ja muutnud looduslikke ökosüsteeme ning rikkunud looduslikku veereziimi. 4.2.Miks vähenevad kalavarud maailmas?
Komid Kätleen Noormägi Geelia Arula 10.C klass Jõgevamaa Gümnaasium 2013 Komidest üldiselt Komid on soomeugri rahvas Jaotuvad sürja ja permikomideks Komi tähendas algselt ,,inimene" Komidel on oma riik Komi Vabariik Muutke teksti laade Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Asuala Põhiliselt Euroopas Uurali mägedest läände Asustuvad hõredalt Nad elavad peamiselt Võtsegda ja Petsora jõgikonnas Valdavalt tasane asuala on jaolt kaetud okasmetsaga Põllumajanduslikke maid leidub enam lõuna pool Põhjas ulatub Komimaa tundravöötmeni Muutke teksti laade Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Arvukus 2010. aasta andmete põhjal on komisid u 320 000 Eestis elas 2011. aasta rahvaloenduse andmetel 95 komit Enam kui pooled Komi V...
taluperes rohkesti, tavaliselt 4-5 või enamgi. Juba varakult õppisid lapsed tööd tegema ja vanemaid abistama. Mõne kiireloomulise töö puhul ei tulnud taluperel ise toime, siis korraldati talgud. Talgutele tulid naaberpered kokku ja kõike tehti ühiselt. Sellised tööd olid näiteks metsavedu, heinategu, rukkilõikus ja hoonete ehitamine. Oli kombeks, et talgulistele pakuti alati sööki ja jooki ning nooremad inimesed lõid pärast tantsugi. SÜGISENE MAAHARIMINE Kui vili koristatud, hakkavad võidutsema umbrohud. Põllumehel tuleb nendega pidevalt võidelda, sest umbrohi võib lämmatada järgmisel kevadel tõusva vilja ja vähendab tublisti viljasaaki. Üks maltsataim kasvatab kuni sada tuhat seemet. Paljud umbrohud levivad ka varre- või juure juuretükikestega. Maaharimisega hävitatakse umbrohtusid, samuti taimekahjureid ning haigusi. Sügisene maaharimine algab kõrretüügastega põllupinna kobestamist,
Metalliaja esimene pool ei toonud eestisse kaasa mingit murrangut. Eesti looduses puudus pronksiks vajalik vask. Pronksesemed olid ka liiga kallid,et neid kuskilt mujalt hankida. Pronksiajal hakati asulaid piirama tara ja kaitseseinaga. Pronksiaja teisel poolel oli aga peamiseks elatusalaks karjakasvatus. Kasutusele tuli ka ader. Eestis muutusid olud rahutuks ja kaitseks hakati ehitama linnuseid. Linnusetyypideks olid-m2gilinnus,neemlinnus,kalevipoja s2ng ja ringvall-linnus. Muinasaja l6pul oli maaharimine peamiseks tegevusalaks. Kasutusel oli kolmevilja systeem. Kasutusele tuli ader. K2sit66s valmistati vajalikke t66riistu,ehitisi,r6ivaid. Muinasaja l6pul l2xid moodi h6beehted. Valmistati ka savin6usi. Eestit l2bis ka kaubatee. Rahana hakkas levima h6be. Tavaliselt elati maal palkhoones. Vilja kuivatati rahetoas. Eestis oli 45 kihelkonda ja 8 maakonda. Peeti palju rahvakoosolekuid. Suhted naabritega olid rahumeelsed. P6hi v2eyksuseks oli malev.
talv. Sademeid 300-500 mm/aastas Suvel mjutavad troopilised humassid ja talvel mjutavad parasvtme humassid. Mullad: Pruunmullad, vheviljakad. Taimed: Salvei, rosmariin, oleander, tamm, seeder, oliiv e. lipuu, loorber Kohanemine eluks vndis: taluvad hsti puda, Loomad: Mgilambad, pekaarid, rebane, ilves, mger, hirved Kohanemine eluks vndis: sellele vndile omaseid loomi leidub vhe, enamjaolt leidub naabervndites elutsevaid loomi Inimtegevus: Maaharimine, karjakasvatus, metsade raiumine, puude pletamine, viinamarja kasvatamine, pllumajandus, tdeldakse pllumajandustoormet
Pearu saavutas enamasti oma õiguse pettusega, sest teadis, et Andres on aus mees. Ka tema tahtis, et kogu Vargamäe kuuluks talle ning seetõttu kiskuski tihti tüli oma naabriga. Samuti tahtis ta Andresest kõiges parem ja vägevam olla, näiteks kuna ta ei olnud füüsiliselt tollest tugevam, otsis ta endale võimalikult tugeva sulase, kes siis Andresega rammu katsuks. Kuna Pearul oli parem maa, kui Andresel, oli talle maaharimine pisut lihtsam ning ta ei pidanud nii rasket tööd tegema. Tänu sellele sai ta aga rohkem elu nautida, kui naaber. Põhiprobleemid: Andrese ja Pearu omavahelised tülid ja võistlemine, püüd teineteisest parem olla. Samuti ka maaharimine ja talupidamisega kaasnevad probleemid ning suhted perekonnaliikmete ning abitööliste-sulaste vahel. Andresele tekitaski probleeme oma tõe tagaajamine ning õiguse saavutamine. Teose sisu:
1)LÄHTEKIVIM annab mulda mineraalse aluse ja füüsikalised ja keemilised omadused. 2) RELJEEF tasandikusel maastikul on mulla tekketingimused ühtlasemad, liigestatud reljeefil mitmekesisemad. 3) AEG muldade vanus ja väljakujunemisaste sõltub konkreetse asukoha vanusest 4)KLIIMA temperatuur ja sademed 5)TAIMESTIK JA LOOMASTIK jäänuste kõdunemine ja väljaheited 6)INIMTEGEVUS kasutatakse looduslikke taimi ja ise teatud põllukultuure. (väetamine, maaharimine, reostamine, põlluharimine) MULLA PROFIIL mullahorisontide läbilõige lähtekivimist maapinnale. MULLA HORISONDID erineva koostisega, värvusega, mullakihid, mis kujunenud muldade arengu käigus MULLA TÜÜBID: 1)Tundra TUNDRAGLEIMULLAD savistunud, liigniisked, väheviljakad. 2) Parasvöötme okasmets LEETMULLAD suhteliselt väheviljakad 3)Parasvöötme segamets LEETUNUD MULLAD, PRUUNmULLAD
Toimub gleistumine ja turvastumine. OKASMETS- Sademeteuhulk ületab aurmise, jahe ja niiske. Toimub leostumine ja leetumine. ROHTLA- Kuiv kliima, sademeid ja aurumine on tasakaalus. Toimub kamardumine. (mustmullad) VIHMAMETS- Palav ja niiske kliima, paks mullakiht, huumust on vähe, sest aineringe on kiire. Ferraliitmullad (Kolla- ja punamullad) KÕRB- Aurumine suur, mullad on sooladerikkad. Toimub sooldumine. (hallmullad) Kõrbestumise põhjused : Inimtegevus Ebaõige maaharimine Metsaraie Üle karjastamine Kuiv kliima Tuule erosioon MÕISTED: Degratsioon- Keemiline murenemine (muldade hapestumine) Füüsikaline murenemine ehk rabenemine- toimub kiviosakeste-mineraalide-temperatuuri kõikumisest tingitud soojuspaisumise ja kokku tõmbumise toimel. Keemiline murenemine ehk porsumine- Selle käigus muutub kivimi keemiline koostis ja osa lahustuvaid ained eraldub. Tuuleerosioon ehk deflatsioon- Pinnase ära kandumine tänu tuulele
Eestlaste elatusalad muinasajal: · Maaharimine · Loomapidamine · Küttimine, kalapüük · Metsmesindus Esines kolmeviljasüsteem. Kaubandusel oli 2 liiki: 1. Vahetuskaubandus kaup vahetati kauba vastu 2. Vahenduskaubandus kaupa osteti ka edasimüügiks Esines sumbkülasi (Põhja-Eestis), hajakülasi (Lõuna-Eestis) ja ridakülasi (Ida-Eestis). Traditsiooniliseks elamuks kujunes rehielamu. Eesti ajalugu jaguneb muinasajaks (8,f at e.Kr.) ja ajalooliseks ajaks. Muinasaeg on periood inimkonna ajaloost, mille kohta puuduvad ajaloolised allikad. 1227 (13. saj algus) Muistne Vabadusvõitlus eestlased. Ajalooline aeg jaguneb vanaajaks, keskajaks, uusajaks, tänapäeva lühiajalooks. Ajaloo allikad on: kirjalikud (kroonikad), suulised ja esemed (materiaalsed allikad). Esiaja uurimisel on abiks arheoloogia, täppis- ja loodusteadused, antropoloogia, etnol...
aasialasi, peamiselt indialasi ja pakistanist pärit inimesi on Kenyas 130 000. · Riiki on saabunud aegade jooksul ka palju sõjapõgenikke naaberriikidest(nt. somaaliast) · Kenyalased jagunevad omakorda veel 40 etnilisse ryhma. · Religioon: 60% kristlased, p6lisusundid 25 % , islam 6 % ja muud ususndid 9 %. Hõive ehk inimeste tegevusalad · Kenyalastel on põhi elatusalad etnilisest kuuluvusest tingituna karjakasvatamine, turismindus, maaharimine, ärindus. · Eurooplased, araablased ja aasialased tegelevad peamiselt kabandusega, õpetamisega ja kästitööga.
Keskaeg põhjalik pööre ühiskonnas? Keskaeg muutis Eesti ühiskonnas väga palju. Kui muinasajal oli peamine majandusharu maaharimine, siis keskajal kasvab kaubanduse ja käsitöö tähtsus. Olulised muutused toimuvad ka usus. Kui muinasajal olid inimesed peamiselt maausku, siis keskajal on kogu eesti ristitud ja valitseb katoliiklus, mis omakorda juhib haridust ja kultuuri. USK muinasajal keskajal Muinasajal uskusid eestlased Keskajal uskusid eest- mitmetesse asjadesse. Üheks lased katolikku ristiusku
1. Eestlased muinasajal: elanikkond: umbes 150 000 inim. eesti alal. -elatusalad: maaharimine, maaviljelus, põllumajandus (nisu, kaer, hernes, uba) loomapidamine, -kasvatus (veised, hobused, lambad, sead, kanad) küttimine, jaht kalapüüd metsamesindus tegeldi vahetuskaubandusega (kaup kauba vastu) maksevahendiks hõbe -suhted naabritega sugulasrahvad (liivlased, soomlased, karjalased) väga head lõunanaabrid )latgalid, leedulased) aeg-ajalt tekkisid tülisd idaslaavalased oht ei olnud väga suur, sest Vana-Vene riik oli osadeks lagunenud.
Praegu on ringkonna elanikest 59% permikomid, 38% venelased, 0,8% tatarlased, 0,5% ukrainlased ja 0,5% valgevenelased. Tänapäev Permikomide arvukus on pärast NSV lagunemist pidevalt kahanenud nii venestumise kui demograafilise kriisi tõttu. Tänaseks on neid järel 94 000. Linna asumine tähendab permikomide puhul reeglina venestumist, ent oma väiksearvuline haritlaskond on neil siiski olemas. Eluolu ja traditsioonid Permikomide peamisteks traditsioonilisteks elatusaladeks on olnud maaharimine ja sellega liituv loomakasvatus ning maarahvaks on nad jäänud siiani. Permi ringkonna lipp ja vapp Keel Venestumine kulgeb kiires tempos, eriti suurtemates asulates, noored on unustanud emakeele. Permikomi keel on ühiskondlikust kasutusest välja tõrjutud. 1989. aastal oli ringkonnas alles 23 rahvuskeskkooli ja 23 kaheksaklassilist rahvuskooli, kuid õppetöö käis vene koolide õppeplaanide järgi ja permikomi keelt neis ei õpetatud. 1989
Eestlased muinasaja lõpul (koostas V.Stepanova) Elatusalad · Maaharimine/ Maaviljelus/ Põllumajandus (nisu, kaer, hernes, uba, 11. sajandist talirukis) · Loomapidamine/ Loomakasvatus (veised, hobused, lambad, sead, kanad) · Küttimine/ Jaht · Kalapüük/ Kalastamine · Metsamesindus * Sel ajal Eesti alal elas vähemalt 150 000 inimest. Käsitöö areng · Igas peres valmistati: tööriistaid tarberiistaid ehitisi rõivaid liiklusvahendeid Käsitöö areng · Oma ala meistrid tegid metallitöid: relvi tööriistu pronks ja hõbeehteid Kaubandus · Tegeldi vahetuskaubandusega: kaup vahetati kauba vastu kaup osteti edasimüügiks · Maksevahendiks oli hõbe. Kaubandus · Linnu Eestis veel ei olnud. · Kaubitsemiskohad kujunesid tähtsamate teede ristumiskohtades ( suuremad linnused, asulad Tallinn, Tartu) · Eestit läbisid kaubateed, mis ühendasid Läänemere lääne ja lõunarannikut Venemaa linn...
käsitöö (metallitöö). Tegeldi kaubandusega (Rooma). Rauaaeg Keskmine rauaaeg (5.saj8.saj p.Kr) Olud Eestis muutusid rahutuks. Hakati ehitama linnuseid. Maeti sageli edasi vanadesse tarandkalmetesse. Kalmetesse hakati panustena lisama ka relvi. Elavnesid taas sidemed ülemeremaadega (viikingid). Rauaaeg Noorem rauaaeg (8.saj 13.saj p.Kr) Peamiseks tegevusalaks oli maaharimine (oder, talirukis). Levis kolmeväljasüsteem ( talvevili, suvivili, kesas) Tegeldi ka loomapidamisega (veised, hobused, lambad, sead), küttimisega, kalapüügiga ja metsmesindusega. Käsitööaladest olid välja kujunenud raua tootmine ja töötlemine. Rauaaeg Tegeldi vahetuskaubandusega. Tänu soodsale asendile tegeldi edukalt ka vahenduskaubandusega. Valdavalt elati maal, elamuks hakkas kujunema rehielamu. Talud moodustasid
Muutused keskajal Keskaeg muutis Eesti ühiskonnas väga palju. Kui muinasajal oli peamine majandusharu maaharimine, siis keskajal kasvab kaubanduse ja käsitöö tähtsus. Olulised muutused toimuvad ka usus. Kui muinasajal olid inimesed peamiselt maausku, siis keskajal on kogu eesti ristitud ja valitseb katoliiklus, mis omakorda juhib haridust ja kultuuri. Muinasajal uskusid eestlased Keskajal uskusid eest- mitmetesse asjadesse. Üheks lased katolikku ristiusku muinasusundi põhimõisteks mis oli toodud Eestisse ja elemendiks oli vägi. Samuti 13. saj. ristisõdiate poolt usuti kõiksugu tarkadesse, inim- ese hinge, vaimudesse, haldja- tesse ja jumalatesse. Veel olid olulised mitmed ohvripaigad. Noored said oma hariduse Keskaegne kool oli vanematelt. Koolid puudusid lahutamatult seotud Kõike vajalikku anti edasi kirikuga. Koolide pea põlvest põlve. ülesandeks oli vaimulike ettevalmis...
Muinasaeg ja muistne vabadusvõitlus 1. Millist ajajärku nimetatakse muinasajaks ehk esiajaks. Millega see algab, millega lõpeb? Ajajärku millal esimesed inimesed saabusid kuni muistse vabadusvõitluse lõpuni 2. Mille alusel periodiseeritakse muinasaega? Tööriistade materjali alusel 3. Kunda kultuur ja selle asulad.esimene kiviaja kultuur.Pulli,lammasmäe ja pärnu jõgi 4. Kammkeraamika kultuur.- sel ajal valmistati savist nõusi ,kus hoiti neid asju mida oli vaja säilitada. 5. Põlluharimise ja karjakasvatuse algus.Põlluharimine arenes korilusest. Alepõllu tegemine- raiuti osa metsast maha, lasti puudel kuivada, pandi puud põlema, järele jäi tuhk, ajati ühtlaselt laiali ning külvati seeme mulda. Adramaa- maamõõdu ühik, maa mida oli võimalik adraga harida. Maadesüsteemid: kaheväljasüsteem- ühe maa peal vili, teine puhkab. Metsloomade eest kaitseks puust tarad ümber; kolmeväljasüsteem- mindi üle kui hakati kasvatama talirukist, maa jagunes...
teatud liikide eelisküttimine, maastiku killastumine Lahendused: Hävimisohus olevad liigid tuleb võtta kaitse alla, säilitama haruldaste liikide elupaiku ja rajada kaitsealasid. Erosioon- Mulla uuristamine ja lihvimine tuule, vee ja jää poolt.Mullastiku looduslik ärakanne(paduvihmad, vooluveed, temeratuuri kõikumine, tuul) Tagajärjed: mullastiku hävimine, maaalade kõlbmatuks muutumine. Lahendused: oskuslik maaharimine, tuulekaitseribad. Vee saastumine- vee kvaliteedi langus, veekogude kinnikasvamine, vee ebameeldiv lõhn, vee õitsengud. Põhjused: tööstusvete jõudmine vette, halvasti käsitlevate heitvete jõudmine vette, happevihmad, naftareostus. Tagajärjed: nakkushaiguste levik. Lahendus: merevee puhastamine, mitte mahavalada värve ja muid kemikaale. Jäätmete probleemid- rahvastiku arvu suurenemine, tarbimise ja tootmise suurenemine.
hõimud(latgalid), nemgalid, seemid, götalased, svealased, viikingid. Eestlased suutsid küllalt tugevale vastasele(viikingid ja muud skandinaavialased) küllalt tugevat vastupanu osutada ja sooritada vasturetkigi. Idanaabritega olid suhted üsna rahumeelsed kuni 10.saj 10. Tegevusalad muinasaja lõpul- maaharimine, kolmeväljasüsteem, loomapidamine, küttimine, kalapüük, metsamesindus, relvasepad, pronks-ja hõmeehete meistrid, vahetuskaubandus, nn vahenduskaubandus(kaup osteti edasimüügiks),. 11. Riiklike algete teke- külad, kihelkondade muutumine maakondadeks(Virumaa, Rävala, Järvamaa, Harjumaa,
kivikirstkalmete Saaremaale ja rajamine Põhja-Eesti rannikuvööndi. RAUAAEG (500 eKr Ribapõllud, raua Rajati linnuseid, Elati avaasulates, – 1200 pKr.) kasutuselevõtt maaharimine, liituti suuremateks loomapidamisega, maakondadeks küttimise ja kalapüügiga, tegeleti veel vahetuskaubandusega 2.Iseloomustage eestlaste suhteid naabritega. Andke hinnang eestlaste sõjalisele ja majanduslikule tasemele antud regioonis.
ja pidi sealseid kõrgema võimuga inimesi teenima. Orjad töötasid koduses majapidamises, see hõlmas kogu majapidamise elu, pidid karjatama loomi, koristama, süüa tegema see oli enamasti siiski naisorjade töö. Mees orjad töötasid kaubanduses, ja mäenduses, kus töötasid isegi lapseeas orjad, ja naisorjad. Mäe- ja kavendustööstuses oli ohtlik olla lastel,kuna tihti olid nad haiged, või surid tiisikusse. Siiski oli orjade põhitöö maaharimine, seal kasvatasid nad peremehele,riigile või omandile vilja, ise nad said sellest väga väikese osa. Peremehe õigusega võis ta isegi omada väikest maalapi, mis polnud just eriti suur. Orjad olid enamasti siiski neegrid, kes olid harjunud olema viletsates ilma tingimustes. Tihti peeti ka lõunariikides oksjoneid orjade peale, mõnikord vahetati neid, kes on tugevam ja töökam, ühesõnaga, nad olid nagu nukud millega mängiti, ja kellel polnud õigust öelda, ega arvata mida nemad
Talupoegade seisund enne ja pärast vallutust Eesti talupoegade seisund on läbi aastate väga ebastabiilne olnud. Muinasaja lõpuks olid üks talupoegade peamiseks tegevusalaks maaharimine, kus kasvatati enamasti nisu, kaera ja talirukist, vähem ube, herneid ja teisi vilju. Tavaliselt oli taluperel üks adramaa, kuid rikkamatel oli neid rohkem. Lisaks tegeleti ka loomapidamisega. Enamasti kasvatati veiseid, hobuseid, lambaid, kitsi, sigu ja kanu. Toitu saadi ka küttimise ja kalapüügi teel. Kala püüti enamasti vaid sisevetel. Ainsaks magusaineks oli mesi, mida saadi metsamesinduse teel. Muinasaja lõpul toimus ka suur arenemine käsitöös
Neoliitikum – kõige noorem kiviaeg (4000 a eKr – 2000 a eKr) Kunda kultuur – 9000 a eKr – 4000 a eKr, elati veekogude läheduses, korilus, väiksed kogukonnad (20-30), algelised eluasemed Kammkeraamika kultuur – 4000 a eKr – 3000 a eKr, kaunistatud savinõud, kaubandus mere ääres, elamine majades, algeline maaviljelus, surnute matmine asula sisse, ehted, kultusesemed Venekirves e nöörkeraamika kultuur – 3000 a eKr, maaharimine, karjakasvatus, nöörkeraamika kasutamine, silmaauguga kivikirves, surnute matmine asulast välja, paiksed asulad Pronksiaeg – 1800 a eKr – 500 a eKr, loomapidamine, maaviljelus, kindlustatud asulad, jaht, pronksesemete valamine, aktiivne kaubavahetus Skandinaaviaga, ~1500 väikeselohulist kultuskivi, kivikirstkalmed, laevkalmed Rauaaeg – 500 a eKr – 500 a pKr, linnused, relvad hauapanustes, põlispõllud, soomaagist raua sulatamine,
rooma rauaaeg(u. 50-450 pKr) keskmine rauaaeg(u. 450-800 eKr) noorem rauaaeg viikingi aeg(800- 1050) hilis rauaaeg(1050- 1200) Mägilinnused: rajatud üksikutele igast küljest looduslikult kaitstud küngastele - Linnamägi Neemiklinnused: rajatud mäeseljakule, enamaste voorte vahele, kunstlikud vallid Ringvall-linnused: madalad kuntslikud vallid ümber kogu linnuseõue - Lääne-Eesti Linnus-asula: 8-10 meetrised paekivist vallid Eestlaste elatusalad: · maaharimine - oder, talirukkis · loomapidamine - veised, hobused · küttimine ja jalapüük · relvasepad - ehete tegemine, relvatootmine Ühiskonnakorraldus: · 45 kihelkonda · 8 suuremat maakonda: Virumaa, Rävala, Järvamaa, Harjumaa, Läänemaa, Saaremaa, Ugandi, Sakala Suhted naabritega: · idanaabritega(vadjalased, vepslased, soome-ugrilased, karjalased)suhted rahumeelsed · lõunanaabritega puhkes vahepeal tülisid ja relvakonflikte, leedukad tegid eestisse
ja toitainerikkuse. Reljeef- tasandikul on mullatekke tingimused ühtlasemad kui künklikul reljeefil. Aeg- aja jooksul muld muutub ja saavutab arengu käigus küpsusseisundi. Kliima- mõjutab oluliselt murenemisprotsesse(sademed, temperatuur, päikesekiirgus). Organismid- üks olulisemaid tegureid, sest taimed toovad mulda orgaanilist ainet ja tarbivad mullast toiteelemente ning vett. Inimtegevus- niisutatakse, kuivendus, maaharimine ja väetamine, tasandamine. 6.Mullahorisondid -A- B,-C-D-E A-huumushorisont B-saviakumulatiivne horisont(sisseuhtehorisont) C-lähtekivim D-aluskivim E-väljauhtehorisont 7.Kirjelda: läbiuhtelist veereziimi, tasakaalustatud veereziimi, auramise ülekaaluga veereziim. Läbiuhteline- paras-ja palavvöötmed Tasakaalustatud- rohtlad, savannid, metsastepid Aurumise ülekaaluga- kõrbetes, poolkõrbetes. 9. Millised mullad on levinud tundras, okasmetsas,lehtmetsas, rohtlas, kõrbes,
· Idanaabrid 12.sajandil ei olnud oht suur, sest Vana-Vene riik oli osadeks lagunenud, vahel tegid venelased siiski rüüsteretki, peamiselt Ida-Eestisse ja on ka teateid, et eestlased tegid ise rüüsteretki vastu · Kuigi eestlastel veel riiki polnud, oli nende organiseeritus piisavalt kõrge, et tagasi lüüa lähemate naabrite vallutuskatseid. Eestlased muinasaja lõpul · umbes 150 000 inimest (13.sajandi alguses) · Elatusaladeks olid: maaharimine, korilus, küttimine, kalapüük, käsitöö, metsmesindus · Võeti kasutusele kolmeväljasüsteem hakati talivilja kasvatama ( rukist ) · Adramaa sellise suurusega põllumaa, mida suudeti harida ühe adraga · Loomapidamine veised, hobused, sead, lambad, kitsed · Käsitöö tööriistad ja tarbeesemed valmistati ise v.a metallesemed ja keerulisemad ehted, selleks olid olemas rauatootmiskeskused Kaubandus · 11
Muinasaeg on aeg Eesti ajaloos, mis algab esimeste inimeste saabumisest Eesti alale. Muinasaeg oli VIII aasta tuhandel eKr. kuni 13 sajandini pKr. Muinasaeg jagunes 3 perioodiks: Kiviajaks, Pronksiajaks ja Rauaajaks. Muinasajast saame teada erinevatest allikatest näiteks: asulakohtadest, ohverdamispaikadest, arheoloogidelt, rahavaluulest ja kroonikatest. Muinasaja peamisteks tegevusaladesks oli küttimine, kalandus, korilus, maaharimine, ning muinasaja lõpul ka kaubavahetus. Muinasajal hakkasid tekkima kihelkonnad, mis oli Eesti tähtsaimaks haldusüksuseks. Kihelkondi oli 45. Hiljem liitusid kihelkonnad suuremateks maakondateks. Maakondi oli 8: Virumaa, Rävala, Saaremaa, Läänemaa, Harjumaa, Järvamaa, Ugandi ja Sakala. Mina arvan, et just kihelkodade ja maakondade tekkimine jättis Eesti ajalukku vaieldamatu jälje, sest ka praegu on meil maakonnad ja vallad.
Tööriistade valmistamine nõudis spetsiifilisi oskusi. Egiptuse riik ja ühiskond: I klass: VAARAO seadusandja, kõrgem preester, sõjaväe ülemjuhataja, piiramatu võim. II klass: PREESTRID vaarao nõuandjad, viisid läbi reiligiosseid kombetalitlusi. ASEVALITSEJAD teostasid vaarao võimu, kogusid makse, juhtisid ehitusi. KÕRGEMAD VÄEPEALIKUD juhtisid sõjaväge. III klass: KÄSITÖÖLISED täitsid ülikute tellimusi. TALUPOJAD maaharimine, osalesid teplite ja püramiidide ehitamisel. KIRJUTAJAD panid kirja tööliste kohustused ja tegid märkusi kohustuste täitmise kohta. IV klass: ORJAD tegid erinevaid töid, mida kästi. Kirjelda 3 Egiptuse jumalat(ülesanne, välimus): RA peajumal-päikesejumal, samastati vaaraoga; kujutati kulli peaga. HOROS taevajumal; kulli peaga. ANUBIS matusetalitluste ja palsameerimise jumal; shaakali peaga.
ETRUSKI KULTUUR JA KUNST 8. 3. saj eKr Leviala praeguse Itaalia keskosa Tiberi ja Arno jõe vahel. Toscana maakond Itaalias (tusci etruskid) Tegevusalad: maaharimine, metallurgia ja meresõit. Etruskitel puudus ühtne riik, linnriike ühendasid kultuur ja religioon. 12 linna liit. Linnu valitsesid varasemal perioodil kuningad, hiljem sõjaväelaslik-preesterlik aristokraatia lukomoonid. Kultuuri kõrgaeg 7. 6. saj eKr. Peale 3. saj eKr sulandusid etruskid Rooma ühiskonda. Etruskite religioon oli sünge ja müstiline. Austasid loodusjõude ja mitmesuguseid deemoneid. Esivanemate kultus. Loodusnähtuste (n
MULDADE KAITSE TAIMEDE JUURED KINNISTAVAD PINNAST JA KAITSEVAD MULDI TUULE- JA VEE-EROSIOONI EEST 2. LOOMASTIK MULLAELUSTIK TAGAB MULDADE KOBESTAMISE JA ORGAANILISE AINE LAGUNEMISE C. INIMENE MAAKERA KASVAV RAHVASTIK TEKITAB ÜHA KASVAVA VAJADUSE TOIDUAINETE JÄRELE JA MAA-RESSURSSIDE VÄHENEMISE. 1. VILJAKUSE TÕSTMINE SAAGIKUSE TÕSTMISEKS EI PIISA VAID SORDIARETUSEST TULEB TAGADA TASAKAALUSTATUD MAAHARIMINE a. VÄLJA-VAHELDUS VÄETAMINE ERINEVATE KULTUURIDE KASVATAMINE EI KURNA MULDA b. KÜNDMINE ÄESTAMINE TÕSTAB MULLA ÕHUSISALDUST c. KASTMINE KUIVENDA-MINE KUIVADEL ALADEL RAJATAKSE NIISUTUSKANA-LEID. LIIGNIISKEID ALASID KUIVENDATAKSE 2. MULLA VILJAKUSE VÄHENEMINE KOORMUS MULDADELE ÜHA KASVAB, OLULINE ON KESKENDUDA
Põllumajandusliku tootmise vormid Põllumajanduse võib kõige üldisemalt jaotada kaheks: omatarbeline põllumajandus, kus toodetakse peamiselt oma pere tarbeks ja kaubanduslikuks põllumajanduseks, kus kogu saak/toodang(või suurem osa saagist), läheb müügiks Omatarbeline põllujandus 1. Ekstensiivne omatarbeline põllumajandus alepõllundus(Lääne- ja kesk-aafrikas, kagu-aasias, kesk-ameerikas ja amazonase piirkonnas) * kasutatakse laialdast maa-ala(mets võetakse maha ja tehakse põlluks, mida kasutatakse 1-2 aastat ja siis peab ta seisma söötis, et jälle viljakust koguda. Nii võetakse kasutusele uusi maatükke.) *seemned on ainus investeering * palju tööd põllu rajamisel, puud võetakse maha käsitsi, põletatakse, igal aastal jõutakse rajada väga vähe uusi põlde. * saagikus väike, sest kunstväetisi ei kasutata ja maa muutub väga kiirelt viljatuks, eriti soojas ja niiskes kliimas * kogu saak läheb oma toiduks Kasvatatakse peamiselt tera- ja mugulvi...
· Asutuse paiknemine, eluase, eluviis Rahuajal elati avaasulates, linnuste rajamise algus(looduslikule künkale, käsitsi püstitatud vallile ) · Matmiskombed Tarandkalmetesse, valdavalt põletusmatus, suurenes panuste hulk sh relvade panek Noorem rauaaeg ehk hilisrauaaeg 1050-1200 · Töö-ja tarberiistade materjalid Rauatootmiskeskused, pronks-ja hõbeehted, arenes käsitöö ja spetsialiseeruine · Tegevus-/elatusalad Maaharimine, loomapidamine, vahetuskaubandus, vahenduskaubandus, küttimine, kalapüük, üleminek kolmeväljasüsteemile. · Asutuse paiknemine, eluase, eluviis Külade kujunemine, ridakülad, hajukülad Talud=külad=kihelkonnad(45)=maakonnad · Matmiskombed Põletusmatused tarandkalmetesse, kuid muinasaja lõpul hakkas levima kristlik laibamatuse komme
kõlbmatuks ja võib kõrbestuda. Kliima üldine soojenemine, mille tagajärjel pinnase temperatuur tõuseb ning sellele järgnev suurenenud aurustumistase põhjustab kõrbestumist. ... Kuuendik maailma kõrbetest on tekkinud inimeste hoolimatu tegevuse tagajärjel- Maailma suurenev rahvaarv. Kasvav elanike arv sunnib toidu ja kütte saamiseks ka kuivi alasid senisest üha intensiivsemalt kasutama Liigne põlluharimine. Maaharimine halvendab mulla sidusust ning soodustab tuuleerosiooni, mistõttu mulla kõige pindmine ja viljakam kiht kantakse lõpuks ära. Tuuleerosiooni soodustab ka ühekülgne väetamine Liigkarjatamine. See paljastab maa, muutes selle erosioonitundlikuks, vaesustab ala taimestikku Metsade raie. Taimkate takistab ersiooni. Peale taimestiku hävitamist saavad liivaluited vabalt edasi liikuda Liigniisutamine. Niisutuskanalite ehitamine tõstab põhjavee taset, tõusev vesi
ETRUSKI KULTUUR JA KUNST 8. – 3. saj eKr Leviala – praeguse Itaalia keskosa Tiberi ja Arno jõe vahel. Toscana maakond Itaalias (tusci – etruskid) Tegevusalad: maaharimine, metallurgia ja meresõit. Etruskitel puudus ühtne riik, linnriike ühendasid kultuur ja religioon. 12 linna liit. Linnu valitsesid varasemal perioodil kuningad, hiljem sõjaväelaslik-preesterlik aristokraatia – lukomoonid. Kultuuri kõrgaeg 7. – 6. saj eKr. Peale 3. saj eKr sulandusid etruskid Rooma ühiskonda. Etruskite religioon oli sünge ja müstiline. Austasid loodusjõude ja mitmesuguseid deemoneid. Esivanemate kultus. Loodusnähtuste (n
http://www.tourdafrique.com/blog/tourdafrique/author/Erik?page=4 http://www.dzineblog360.com/2011/05/astoundingly-stunning-rare-aerial- photography-it-blows-mind/ 2. Pinnamood · Mägise või künkliku pinnamoega piirkondades on põlluharimine raskendatud. · Nõlva kalle mõjutab muldasid nende paksust, niiskust, lõimist. · Nõlva kaldest sõltub, mis taimi saab seal kasvatada. · Nõlvadel on masinatega maaharimine raskendatud. · Nõlvade eksponeeritusest (avatud kas lõunasse või põhja, tuulepealsed või tuulealused) sõltub kliima. · Järsud nõlvad on erosiooniohtlikud. Teeistandus Indias Sveitsis on paljudel lõunasse suunatud mäenõlvadel viinamarjaistandused. http://www.123rf
http://www.tourdafrique.com/blog/tourdafrique/author/Erik?page=4 http://www.dzineblog360.com/2011/05/astoundingly-stunning-rare-aerial-photograph y-it-blows-mind/ 2. Pinnamood • Mägise või künkliku pinnamoega piirkondades on põlluharimine raskendatud. • Nõlva kalle mõjutab muldasid – nende paksust, niiskust, lõimist. • Nõlva kaldest sõltub, mis taimi saab seal kasvatada. • Nõlvadel on masinatega maaharimine raskendatud. • Nõlvade eksponeeritusest (avatud kas lõunasse või põhja, tuulepealsed või tuulealused) sõltub kliima. • Järsud nõlvad on erosiooniohtlikud. Teeistandus Indias Šveitsis on paljudel lõunasse suunatud mäenõlvadel viinamarjaistandused. http://www.123rf
13. Nimeta passiivsed mullatekketegurid. Lähtekivim,reljeef,aeg(mulla vanus). 14. Nimeta aktiivsed mullatekketegurid Kliima,organismid,inimtegevus. 15. Mida nimetatakse mullahorisontideks? Muld jaotub erineva värvuse, tüseduse ja tihedusega kihtideks, mida nimetatakse mullahorisontideks. 16. Too näiteid inimtegevuse mõjust muldadele. Mullaomadused paranevad( niisutused, kuivendamine, maaharimine ja väetamine) Võib ka olla saastav toime. 17. Miks on tundravööndis mullateke väga aeglane? Karmis lähispolaarses kliimas valitseb enamiku aastast madal temperatuur, mis põhjustab maapinna külmumise ja igikeltsa tekke. 18. Mida tähendab muldade gleistumine? Külmunud mulla ülessulamise toimub veega küllastunud, igikeltsa ja maapinna vahel asuvates mineraalsetes mullahorisontides gleistumine. 19. Miks on mustmullad väga viljakad?