......................................................................................... 5 Kokkuvõtteks.................................................................................................... 6 Kasutatud materjalid......................................................................................... 7 SISSEJUHATUS: Subkultuur on erilaadse käitumise ja tõekspidamistega inimeste grupp, mis eksisteerib suuremas kultuuris. Tihti sisaldab kultuur arvukalt subkultuure. Subkultuurid võivad põhineda ühisel eal, religioonil, etnilisel pärandil või tõekspidamistel. Subkultuuris võivad peale väliste tunnnuste esineda ka kõik võimalikud kultuurielemendid: oma eripärane keel, moraal, hierarhia, kunst, muusika, kombestik, traditsioonid, ajalugu, uskumused. Süstemaatilised subkultuuri uurimused said alguse 20 sajandi kahekümnendatel, Chicago koolkonnas, peale 1945 aastat andsid suurima panuse kriminoloogid ning subkultuure defineeriti eelkõige kui
väärtuslikuna „tõelise mehelikkusega“ võrreldes Hipid: algusajaks 60ndad ja kohaks USA, eriti San Francisco California. Erinevalt teistest subkultuuridest valdav osa osalejaid keskklassi noored. Vastukultuuri ideoloogiad – mäss oma vanemate kodanliku kultuuri vastu. Seksuaalvabadus, uimastite tarvitamine, kommuunide loomine alternatiivseid eluväärtuseid järgides. Kuidas Hebdige’i käsitluses subkultuure ühiskonnas laiemalt seletati (ühiskonna osaks muudeti)? Subkultuurid haarasid endale tähendused, pöörasid need ümber, tehes seda peamiselt läbi riietuse, muusika jm vaba-aja kaupade tarbimise läbi. Läbi “tarbimisrituaalide paljastab subkultuur oma ‘salajase’ identiteedi ja kommunikeerib selle keelatud tähendusi. Nii neid tarbekaupu subkultuuris põhiliselt kasutakse ja see neid ortodoksematest kultuurilistest moodustistest eristabki Iga inimese välimust analüüsides on võimalik leida selles märke tema kuuluvusest, maitsest ja isiksusest
Esitlus subkulturride omadustest ja olemusest.
Sissejuhatus sotsioloogiasse 2011 sügis Seminar 1: Subkultuurid Eestis 2. Kas sinu valitud subkultuuril on mingi konkreetne nimi? Milline see on? Kas see nimi on selline mida selle kultuuri liikmed ise enda kohta kasutavad või selline mida teised inimesed nende kohta kasutavad? KIRJUTA SIIA:Jah, minu valitud subkultuuril on konkreetne nimi. Ma valisin EMO-EMOD.See on selline nimi ,mida kasutavad nii emod ise kui ka teised inimesed selle subkultuuri väljendamiseks. 3. Millised on seda subkultuuri defineerivad omadused, põhilised iseloomulikud tunnused?
Noored,stiil ja subkultuur Riina Tamm Jõgeva Gümnaasium 11.B Mis on subkultuur? · Subkultuur on erilaadse käitumise ja tõekspidamistega inimeste grupp, mis eksisteerib suuremas kultuuris. · Subkultuurid võivad põhineda ühisel eal, religioonil, etnilisel pärandil või tõekspidamistel. Mõned subkultuurid arenevad ühisest hobist või huvist. · keel, moraal,hierarhia, kunst, muusika, kombestik, traditsioonid, ajalugu, uskumused jne Noored subkultuuris · Noored tahavad erineda ühiskonnast · Vastuhakk vanema generatsiooni suhtes · Noored saavad ühiskonna pool mõjutatud · Noored tahavad luua oma hoiakut · Identiteediotsing Identiteediotsing? · Eneseväljendusviisid: stiil, mida kasutatakse kui sümbolit. · Stiil omakorda hõlmab elemente:
risk Eugeenika rahva tõupuuduse eest hoolitsemine. Kurjategijad steriliseerida Cesare Lombroso eriline kriminaalne inimtüüp -> spets välised tunnused Evolutsiooni jääk, sarnanevad loomadele rohkem kui keskm inimene Edwin Sutherland kuritegevuse põhjused on sotsiaalsed Kuritegelikus keskkonnas elamine Robert K Merton sotsiaalne keskkond mõjutab inimesi, pakkudes neile eesmärke ja vahendeid. Neist kahest sõltub inimese käitumine Cloward ja Ohlin kuritegelikud subkultuurid Kriminal. Subkultuur org kuritegevus, kogenud kurjategijad õpetavad nooremaid Konfliknte subkultuur noorte meeste vägivaldsed grupid Retrealistlik 7(tagasitõmnunud) kultuur narkomaanid, alkohoolikud. Sildistamise teoooria Esmane deviantsus kogemata rikub norme Sildistamine- selle tulemusel pannakse inimesele külge (kurjategija) silt Teisene deviantsus inimene võtab omastatud silmi omaks ja hakkab edaspidii norme rikkuma Kuritegevuse paratamatus E Durkheim
Olla nagu kõik või jääda iseendaks Maailmas elab peaaegu 7 miljardit inimest. Iga üksikisik on mingil viisil ainulaadne, mis mõne inimese arvamuse kohaselt on ideaalne, kuid sellegipoolest üritab enamik populatsioonist kellegagi sarnaneda või kedagi matkida. Ka viimastel sajanditel tekkinud subkultuurid põhinevad kellegi arvamuste, maailmavaate, elustiili ja kõige sagedamini just välimuse jäljendamisel. Tänapäeval on tänavad täis emosid, punkareid, metalliste ja muid muidu silmatorkava välimusega inimesi, kuid kui algselt olid nad originaalsed ja huvitavad, siis praeguseks on nad sulandunud halli massi, sest neid on lihtsalt liiga palju. Parem oleks olla originaalne, mitte matkida kedagi teist, tegutseda enda tõeliste tõekspidamiste järgi ja olla täpselt selline nagu hing ihkab
- Demonstratiivse tarbimise sisuks on demonstreerida oma rahalist jõudu kulutades raha täiesti sümboolsete väärtuste peale - Demonstreerida avalikult oma kulutamis- ja raiskamisvõimet ning tarbida sellest tekkivat üleolekutunnet Elustiil - elu stiliseerimine, kus individuaalsust väljendatakse läbi teatud sümbolilist väärtust omavate kaupade, teenuste ja sotsiaalsete praktikate; käitumismustrite teadliku viljelemise ja kujundamise tulemus Subkultuurid - erilaadse käitumise ja tõekspidamistega inimeste grupid, mis eksisteerivad suuremas kultuuris (subkultuurid võivad põhineda näiteks ühisel eal või tõekspidamistel); seob vähemalt osaliselt sarnase elustiiliga inimesi Sümboliline majandus - kultuuri kasutamine kapitalina ja seda nähakse produktina. Globaalmajandus on minemas materiaalsete asjade tootmisest üle ,,väärtuse" tootmisele, sümboliline majandus rajaneb peamiselt eristuvate kujundite tootmise strateegial, et teha
Kui varem oli inimese personaalne identiteet seotud klassilise kuuluvuse või rahvusega, siis tänapäeval kujuneb see pidevalt muutuvate elustiilivalikute käigus. Modernses ühiskonnas kujundatakse enese personaalset identiteeti eelkõige läbi igapäevaeluliste valikute – riietumine, vaba aja sisustamine, (kultuuri)tarbimine jne. Kaasaegne maailm sunnib inimesi oma personaalset identiteeti pidevalt kujundama ja ümber muutma. Subkultuurid ning alternatiivsed tarbimisviisid Noorsoouurimuste kontekstis võib elustiili defineerida kui vabalt valitud mängu – indiviidid valivad teatud tarbekaupu ja tarbimismudeleid ning esitavad neid kui eneseväljenduse viise. Kaasaegne ühiskond sunnib indiviidi tegema valikuid. Elustiilid on personaalsed, samas subkultuuril, millesse noor inimene kuulub, on oluline mõju ning see seob vähemalt osaliselt sarnase elustiiliga inimesi.
jõudu. i. Tähenduste ja märkide sümboliline majandus omab reaalset majanduslikku võimu. j. Kompomiss kultuuri ja kapitali vahel. Subkultuuride eristumine laiemast ühiskonnast ja subkultuurisisene eristumine a. Elustiilid on personaalsed, samas subkultuuril, millesse noor inimene kuulub, on oluline mõju ning see seob vähemalt osaliselt sarnase elustiiliga inimesi. b. Subkultuurid (noorsookultuur):blatnoid, emod, goodid. Spordi subkultuurid. c. Enese eristamine laiemast ühiskonnast i. Spordisubkultuuride elitism, mis rajaneb materiaalse edukuse näitamisel ning arendatud oskustel. ii. Elitism, mis tugineb uskumusel, et õige muusikaline maitse rajaneb teistega võrreldes rafineerimatumal intellektuaalsusel. iii. Subkultuurisisene eristumine:
hoiakute, aga ka käibetõdede eiramine; eklektilisus (kasutatakse eelnenud stiilide ja voolude kogemusi), aja ja ruumi ning vaatepunktide segamine, intertekstuaalsus (uue teksti loomiseks kombineeritakse vanu uuel viisil), teemade ja jutustuse katkendlikkus; nihestatus ning sihipärane väljamõeldis; üleilmastumine (kaovad erinevused eri kultuurides loodu vahel), orienteeritus suurlinnale, tehnoloogilisus (tekivad ka uued tehnoloogilised subkultuurid), võõrandumine, absurd, keha täielik vabastamine piiranguist, eksperimentaalsus, kõigelubatavus. ● Jorge Luis Borgest võib pidada üheks postmodernistliku kirjanduse ning maagilise realismi teerajajaks. ● Näited: Argentina kirjanik Jorge Luis Borges, novellikogu "Labürindid" (1953); Kolumbia kirjanik Gabriel Garcia Marquez, romaan "Sada aastat üksildust" (1967); Itaalia kirjanik Umberto Eco, romaan "Roosi nimi" (1980); Tšehhi-prantsuse kirjanik
Valvurid, kes kõik olid paksud keskealised valged mehed, tundsid selle üle kahjurõõmu ja irvitasid tema üle. Nende legitiimne naer ja tema mitteloomulik seksuaalsus avaldusid ainult ühes objektis, ühes tuubis vaseliinis. Subkultuuri tähendus on alati dispuut, erinevate mõjude väli. Asjade tähendus on dispuutide, vaidluste, diskursuste ja võimumängude väli. Subkultuurid, mida seostatakse noorusega, on sellise avaliku dispuudi olulised vastandajad. Üldine arvamus on selline, et subkultuur on vastukultuur, tähenduse ja võimu kukutamisele/painutamisele suunatud. Noorus ei ole hormoonide eritumine teatud bioloogilise evolutsiooni hetkel vaid sotsiaalne konstruktsioon. Noorus ei ole alati olnud omaette kategooria. Keskajal olid lapsed väikesed täiskasvanud. ,,Teenager" leiutati 1940ndate USAs.
nende poliitlist ja majanduslikku jõudu. Tähenduste ja märkide sümboliline majandus omab reaalset majanduslikku võimu . Kompromiss kultuuri ja kapitali vahel *Subkultuuride eristumine laiemast ühiskonnast ja subkultuurisisene eristumine Elustiilid on personaalsed, samas subkultuuril, millesse noor inimene kuulub, on oluline mõju ning see seob vähemalt osaliselt sarnase elustiiliga inimesi. Subkultuurid (noorte kultuur ehk noorsookultuur): blatnoid, emod, goodid, grungemehed, häkkerid, küberpunkarid, modid, rullnokad jms Ökokogukonnad Tarbijalikud ja vaatemängulised subkultuurid (Stratton 1985). Spordisubkultuurid Klassikalised vaatemängulised subkultuurid Enese eristamine laiemast ühiskonnast Spordisubkultuuride elitism , mis rajaneb materiaalse edukuse näitamisel ning arendatud oskustel (lumelaudurid).
aga ka keelud, mis määravad ühiskonnale vastuvõetamatu käitumise ehk tabu. 22. Subkultuur- alagrupid ühiskonnas, kelle elustiil erineb üldisest. ühiskonna alagruppide erinevusi väärtustes, arusaamades, normides ja käitumises. Ühiskonna alagrupid kaitsevad end ühiskonna mõju eest grupile piire luues ja neid tugevdades nt erialase keele kasutamine, erilised riided (punkarid)jne 23. Kontrakultuurid- Grupp inimesi kes vastanduvad üldlevinud arusaamadele. subkultuurid, mis vastanduvad otseselt üldlevinud väärtuste ja arusaamadega ühiskonnas. Nt 50-ndate biitnikud, 60-ndate lillelapsed, 70-ndate uimastitarvitajad jne. 24. kultuuribarjäär- takistab teistest aru saada, nt keel, religioon, käitumisreeglid. 25. kultuurikonflikt- Ei saa kultuurist aru, tekivad lahkhelid. 26. kutuuriareaal- piirkond, kus on levinud mingi kultuuri tunnused. Laiem kultuuriline kooslus. Nt Euroopa. 27
omavahel. Post-subkulutuuriteoora: 1) Uus-hõimud. Klassipositsioon ei loe. Võime liikuda ühest subkultuurist teise. Miksimine puldis, tantsupeod. 2) Elustiilid. (vs eluviisid). Tarbimine on identiteetide ja elustiilide alus. St ei ole super või sub jaotust, on lihtsalt üks tarbimisühiskond, mis võtab uusi ideid igalt poolt ja pakub neid tagasi 3) Skene. Vabad, laialiulatuvad väljad, mis seostavad nii tegijaid, kohti, norme kui muusikastiile. Mitte nii jäigad kui subkultuurid. Nendest näidetest nähtub ka, et kriitikaks on mõnel puhul palju võimalusi: Kas modernistlikud väärtused vabadus, võrdsus, vendlus on „materialistlikud”? Kas klassikuuluvus/suhe materiaalse tootmisega ja sellega kaasnevad võimalused/nende puudumine ei määra „lõppkokkuvõttes” inimese elu rohkem kui tema subkultuuriline identiteet? Post-subkultuuriteooria lähenemised hakkasid üles kerkima 90ndatel. Üks esimesi uue subkultuuriteooria arendajaid on Steve Redhead
omavahel. Post-subkulutuuriteoora: 1) Uus-hõimud. Klassipositsioon ei loe. Võime liikuda ühest subkultuurist teise. Miksimine puldis, tantsupeod. 2) Elustiilid. (vs eluviisid). Tarbimine on identiteetide ja elustiilide alus. St ei ole super või sub jaotust, on lihtsalt üks tarbimisühiskond, mis võtab uusi ideid igalt poolt ja pakub neid tagasi 3) Skene. Vabad, laialiulatuvad väljad, mis seostavad nii tegijaid, kohti, norme kui muusikastiile. Mitte nii jäigad kui subkultuurid. Nendest näidetest nähtub ka, et kriitikaks on mõnel puhul palju võimalusi: Kas modernistlikud väärtused vabadus, võrdsus, vendlus on ,,materialistlikud"? Kas klassikuuluvus/suhe materiaalse tootmisega ja sellega kaasnevad võimalused/nende puudumine ei määra ,,lõppkokkuvõttes" inimese elu rohkem kui tema subkultuuriline identiteet? Post-subkultuuriteooria lähenemised hakkasid üles kerkima 90ndatel. Üks esimesi uue subkultuuriteooria arendajaid on Steve Redhead
omavahel. Post-subkulutuuriteoora: 1) Uus-hõimud. Klassipositsioon ei loe. Võime liikuda ühest subkultuurist teise. Miksimine puldis, tantsupeod. 2) Elustiilid. (vs eluviisid). Tarbimine on identiteetide ja elustiilide alus. St ei ole super või sub jaotust, on lihtsalt üks tarbimisühiskond, mis võtab uusi ideid igalt poolt ja pakub neid tagasi 3) Skene. Vabad, laialiulatuvad väljad, mis seostavad nii tegijaid, kohti, norme kui muusikastiile. Mitte nii jäigad kui subkultuurid. Nendest näidetest nähtub ka, et kriitikaks on mõnel puhul palju võimalusi: Kas modernistlikud väärtused vabadus, võrdsus, vendlus on „materialistlikud”? Kas klassikuuluvus/suhe materiaalse tootmisega ja sellega kaasnevad võimalused/nende puudumine ei määra „lõppkokkuvõttes” inimese elu rohkem kui tema subkultuuriline identiteet? Post-subkultuuriteooria lähenemised hakkasid üles kerkima 90ndatel. Üks esimesi uue subkultuuriteooria arendajaid on Steve Redhead
...................................................................................................8 2 SISSEJUHATUS Autor valis antud referaadi teemaks hip-hop, kuna tegemist on autori lemmik muusikastiiliga. Referaadi eesmärgiks on saada rohkem teavet hiphopist. Ülesanneteks on uurida, millised on hip-hopi kultuuri subkultuurid. Töö koosneb ühest peatükist, milles räägitakse hip-hopist üldiselt ja selle subkultuuridest 3 1. HIP-HOP Hip-hop või hip hop on 1970. aastatel New Yorgist alguse saanud ja üle maailma levinud muusika- ja elustiil, mille juurde kuuluvad erinevad etnilise kuuluvuse, tehnoloogia, linnakultuuri ja poliitika elemendid. Hip-hopi kui muusikastiili alusepanijad olid enamuses
ühiskonna ajaloost ja arenguastmest. Nendest insitutsioonidest tulebki kultuuriline mitmekesisus ning kommete, uskude ja ainelise kultuuri hämmastav erinäolisus. (Näiteks ühiskonna majandussüsteem, poliitiline struktuur, sotsialiseerumine, haridussüsteem ja ususüsteem ühiskonnas on sotsiaalsed institutsioonid. Ehk ühiskonna liikmete individuaalsete ja kollektiivsete põhivajaduste struktuure nim. Sotsiaalseteks institutsioonideks.) Subkultuurid alagrupid ühiskonnas, kelle elustiil erineb üldisest. Subkultuurid tekivad alati, kui ühiskonnaliikmete juurdepääs üldisele kultuurile on erinev. Mida keerulisem on ühiskond, seda tõenäolisemalt on seal ka väga mitmekesiseid subkultuure, alates juba tööjaotusest tulenevatest alakultuuridest advokaadid, arstid. Grupi säilitamiseks kehtestatakse piirid, nt oma släng, reeglid, millega end üldisest massist eraldada.
peetud madalamaks valgenahalisest anglosaksi päritolu protestandist ja koheldud vähem inimlikult). Arusaama, et maailma tuleb mõista nii, nagu seda näevad teiste ühiskondade liikmed, nim kultuurirelativismiks. Oma kultuuri väärtushinnangud asendatakse võimaluste piires teise kultuuri väärtustega. Kultuurirelativismi põhieeldus on, et igal grupil, ükskõik kui eemaletõukav ta teise ühiskonna liikmele ka ei näi, on samaväärne õigus enesesäilitamisele. 6. Siirderiutaalid, subkultuurid ja piiride säilitamine Siirderituaalidena tuntakse avalikke tseremooniaid, millega tähistatakse mõne isiku positsiooni muutumist ühiskonnas (abielu, ristimine, matused, leerid). Need rituaalid tugevdavad ühiskonna ühtsust ja aitavad inimesi siirduda ühest elufaasist teise. Rituaali funktsioon on kõikjal tugevdada kollektiivseid väärtusi, võtta mure tundmatuse ees ja viia inimese püüdlused ja emotsioonid tseremoonia abil grupi kontrolli alla.
Clyde Kluckhohn (1947): Kultuur on teatavat laadi tööjoonis kõigiks kogukonna elutegevusteks d. Kultuur on mõistuse (mind) kollektiivne programmeerimine (Geert Hofstede) 8. Nimetage kultuurivormide liike (5 kuni 6). Erisused: a. Soo roll kultuuris b. Religioossus vs sekulaarsus c. Monokroonsus vs polükroonsus d. Individualism vs kollektivism e. Hierarhia vs egalitaarsus f. Subkultuurid g. Käitumismustrite võrdlus 9. Eri kultuurivormid 2: a. Etniline kultuur b. Rahvuskultuur c. Korporatsioonikultuur d. Professionaalne kultuur e. Sugu kui kultuur f. Põlvkond kui kultuur g. Regionaalne kultuur h. Subkultuur i. Sotsiaalne klass kui kultuur 10. Mis on interkulturaalne pädevus? a. Oskus mõista teise kultuuri kommunikatsioonimudeleid ja ennast nendele
......................................................................................... 5 Kokkuvõtteks.................................................................................................... 6 Kasutatud materjalid......................................................................................... 7 SISSEJUHATUS: Subkultuur on erilaadse käitumise ja tõekspidamistega inimeste grupp, mis eksisteerib suuremas kultuuris. Tihti sisaldab kultuur arvukalt subkultuure. Subkultuurid võivad põhineda ühisel eal, religioonil, etnilisel pärandil või tõekspidamistel. Subkultuuris võivad peale väliste tunnnuste esineda ka kõik võimalikud kultuurielemendid: oma eripärane keel, moraal, hierarhia, kunst, muusika, kombestik, traditsioonid, ajalugu, uskumused. Süstemaatilised subkultuuri uurimused said alguse 20 sajandi kahekümnendatel, Chicago koolkonnas, peale 1945 aastat andsid suurima panuse kriminoloogid ning subkultuure defineeriti eelkõige kui
samad väärtused, kaovad kohalikud eripärad. EI JUHTUNUD (nagu näha..) inimeste vahel pole mõistmist, nt sõjad erinevate uskude/maailmavaadete tõttu). Eri kultuuritasandid: 1) Globaalne ühine kõigile 2) Regionaalne ja lokaalne kohast lähtuv 3) individuaalne (varem üldistati kõiki talupoegi sama mõõdupuuga) . Massikultuur poliitiline püüd manipuleerida ük liikmeid, ühise tuumideoloogia loomine. Sellest tulevad spontaanselt subkultuurid erilaadse käitumise, maailmavaatega grupp ja kontrakultuurid- eitusel põhinev kult. liikumine. Kultuurirelativism- seisukoht, et kultuuride erinevusi tuleb tolereerida, ei saa võtta ühe mõõdupuuga, uurima tuleb minna neutraalselt. Äärmuses - arvamus et kultuuri tuleb mõõta vaid selle enda mõõdupuude järgi, tegelikkuses aga raske teostada, sest siis saaks kultuuri uurida vaid kohalikud.
Subkultuuride eristumine laiemast ühiskonnast ja subkultuurisisene eristumine Elustiilid on personaalsed, samas subkultuuril, millesse noor inimene kuulub, on oluline mõju ning see seob Elustiilid on personaalsed, samas subkultuuril, millesse noor inimene kuulub, on oluline mõju ning see seob vähemalt osaliselt sarnase elustiiliga inimesi. vähemalt osaliselt sarnase elustiiliga inimesi. Subkultuurid (noorte kultuur ehk noorsookultuur): blatnoid, emod, goodid, grungemehed, häkkerid, Subkultuurid (noorte kultuur ehk noorsookultuur): blatnoid, emod, goodid, grungemehed, häkkerid, küberpunkarid, modid, rullnokad jms. küberpunkarid, modid, rullnokad jms. Enese eristamine laiemast ühiskonnast:
Pildistab ainult tähtsaid sündmusi Armastab igal ajal fotosid teha Kodus pole kirjatarbeid Kodus pole tööriistu Pereisa läheb remondimehele apii Pereisa ei tee remondimehest väljagi Arvamus keskklassist: ,,ära hellitatud" Arvamus töölisklassist: ,,matsid" Kriitika Bourdie tabelile liialt lihtsustatud kujul tehtud, lihtsustab üle Subkultuurid · Rahvuslikud subkultuurid nt. juutide, mustlaste subkultuurid Eestis. Venelasi ei saa nimetada subkultuuriks, sest neid on liiga palju · Muusikalised subkultuurid punk, metal · Kuritegelikud subkultuurid maffia, tänavajõugud · ... 29.10.13 Sotsiaalne ebavõrdsus Sotsiaalne struktuur · Peter M. Blau sotsiaalne struktuur on inimeste paiknemine erinevatel sotsiaalsetel positsioonidel · Sotsiaalse struktuuri dimensioonid:
Kollektsioneerimine, kollektsioonide hoidmine, nende esitlemine. Sotsiaalne klass ja tarbimine Pierre Bourdieu, väitis, et inimese elustiil, maitse sõltub tema klassist, sotsiaalsest päritolust (sotsiaalne päritolu (klass) paneb paika inimese elustiili, maitse). Näiteks eelistuse söögi, kunsti, spordi jms. osas. Habitus inimesele iseloomulike harjumuste, oskuste, soovide komplekt. Kultuuriline kapital kõrgkultuuri tundmine, hea maitse, kombekus. SUBKULTUURID Peavoolust eristuv kultuur. Rahvuslikud subkultuurid nt juutide, mustlaste subkultuurid Eestis. Muusikalised subkultuurid punk, metal Kuritegelikud subkultuurid maffia, tänavajõugud ... IX loeng 28.10 (ptk 8, 9, 10, 15) SOTSIAALNE EBAVÕRDSUS Kõige sotsioloogilisem uurimisteema. Sotsiaalne struktuur. Pitirim Sorokin (1889-1968) tänapäevase sotsiaalse ebavõrdsuse uurimise alusepanija sotsioloogias.
(Mulhern 1974). Mida tähendab olla hästi lugenud? Kuidas kritiseerida? Erinevus lugenud ja hästi lugenud inimeste vahel tekitas erinevaid võimalusi tööd saada ülikoolidesse. Sellised maitsed ei ole absoluutsed, vaid põhinevad ajalooliselt välja kujunenud keskklassis tarbimisharjumistest, väidab Bourdieu. Naiste ja värviliste lugemus ei ole samaväärne. Kuigi on liiga palju öelda, et klasside asemel on ainult subkultuurid, on selge et mõne maitse juures on tegemist siiski rohkemate mõjutajatega. Üheks selliseks maitse mõjutajate grupiks on ,,eksperdid", kes muudavad ühe või mitme grupi maitseeelistusi. Liskas sellele toimub protsess, kus sellest peavoolu maitsest väljaspool seisvad kultuurieksperdid, näiteks kriitikud või kultuuriettevõtjad otsivad n.ö legitiimseid välju väljaspool domineerivat ,,kõrgkultuuri" diskursust. (Eestis on seda hea näha)
So universaalne. Võib olla nii positiivne kui negatiivne. (Oma kult pidamine paremaks kui teistel) Ksenofoobia vihatakse neid, kes teistmoodi 34. Mida nimetatakse sotsiaalseteks normideks? Käitumisreeglid ehk sotsiaalsed normid ettekirjutused, mis kirjeldavad ühiskonnas soovitavat käitumist ning samuti määratakse nendega ära keelud ehk ühiskonnale vastuvõetamatu käitumise tabu. 35. Mis on subkultuur? Näited Subkultuurid alagrupid ühiskonnas, kelle elustiil erineb üldisest. Subkultuurid tekivad alati, kui ühiskonnaliikmete juurdepääs üldisele kultuurile on erinev. Mida keerulisem on ühiskond, seda tõenäolisemalt on seal ka väga mitmekesiseid subkultuure, alates juba tööjaotusest tulenevatest alakultuuridest advokaadid, arstid. Grupi säilitamiseks kehtestatakse piirid, nt oma släng, reeglid, millega end üldisest massist eraldada. 36. Mida nimetatatakse kontrakultuuriks?
sümbolite alla liigitada ka tseremooniaid, lood ja rituaalid. Teine liik sümboleid on märgid, logod, vapid, lipud, teatud isikute või loomade kujutised, mis kuidagi organisatsiooni tegevust iseloomustavad, ka autode margid, mida organisatsioon kasutab. Nagu näidetest selgub, on vaadeldav kultuur tihti omavahel väga tihedalt läbi põimunud. 1.3 Kultuur kui sotsiaalne metafoor Organisatsioonid on Morgani meelest justkui pisemad ühiskonnad, milledele on oma kultuur ja subkultuurid ja mis elavad oma seaduste ja traditsioonide järgi. Paljud organisatsioonid võivad olla nagu tihedalt omavahel seotud meeskonnad või perekonnad, kes usuvad koostöösse, teised jälle olla tugevasti killustatud grupid, kes mõtlevad maailmast kardinaalselt erinevalt ja kellel on ka erinevad ettekujutused sellest, milline nende organisatsioon peaks olema. Sellised näited või uskumised või jagatud väärtused, terviklikud või killustatud , on
2. Erihuvidega huvigruppide kasv spetsialiseerunud lobby-rühmad.(nt kilohind) · Demograafiline keskkond Ettevõtted on huvitatud nii rahvaarvust kui ka selle kasvust nii linnade, maakondade kui riigi tasemel. ¤ Demograafia tegeleb inimpopulatsiooni uurimisega suuruse, rahvastiku tiheduse, asukoha, vanuse, soo, rassi, töökohtade jms seisukohalt. · Kultuurikeskkond Subkultuuride olemasolu. Igas ühiskonnas on subkultuurid. Need on inimeste grupid, kes jagavad ühist elukogemust või olukordi; ühiseid huve ja uskumusi ning käituvad sarnaselt. Teiseste kultuuriväärtuste muutumine aja jooksul. (nt hipidolid mingiaeg moes). · Tehnoloogiline keskkond Uued tehnoloogilised lahendused võivad oluliselt mõjutada valitsevat konkurentsiseisu ning tehnoloogia arenguga kaasaskäimine, selle edendamine ja jälgimine on ettevõttele ning turundusele sageli kriitilise tähtsusega edutegur.
ebatüüpilisele, tehes osalusvaatlusi slummides kui ka ametlikku statistikat uurides. Post-subkultuuriteooria lähenemised hakkasid üles kerkima 90ndatel. Üks esimesi uue subkultuuriteooria arendajaid on Steve Redhead. Tema rõhutus 90ndate subkultuuride puhul pastissi, mängulisust ja irooniat- st, erinevaid postmod. Võtteid. Redhead aga kasutas subkultuuri asemel eelkõige klubikultuuri mõistet. Olulinne on näha, et subkuluutid ei ole kunagi reaalsed asjad. Stebe Redhead ütles : Subkultuurid on loodud teoreetikute poolt- see ei tähenda, et subkultuurid autentsed oldnu ei oeks, vaid otsutab pigem sellele, et tänu sellele, et keegi nendega isiklikult rääkima ei läinud ja nende igapäevases keskonnas aega ei veetnud, oli võimalik neid autentsete teoretiseerida. • • • Erinevad juhiteooriaid (Bryman 1996). Need kõik teooriad panevad rõhuasetuse erinevatele asjadele: • Juhi iseloom (The Trait Approach aka isiksuseomaduste teooria) Nii füüsilised
meie sotsiaalsete, kultuuriliste ja lingvistiliste tavade tulemus, siis ei saa tähendus olla mitte kunagi l õplikult fikseeritud. Kuidas toimub kommunikatsioon? Saatja → sõnum → vastuvõtja Aja ja ruumi käsitlus; muutusi põhjustab meediumide ja uute tehnoloogiate areng ● Ruumi muutus – vahemaade vähenemine, füüsilise koha kadumine, läheduse mõiste muutumine, globaalse – kohaliku eristav võrdlemine, kohaliku ruumi väiksemad elemendid (sh subkultuurid, dialektid) väärtustatud. ● Aja muutus – aja tajumise muutumine, aja distantsi vähendamine, ‘kiire’ mõiste muutumine, ‘igavikulise’ mõõde ‘kõrges’ kultuuris, kultuuri muutumine ajas – traditsioonilisus – modernsus – postmodernsus. Ajakirjandus ja avalikkus Avalikkus kui ühiskonna sfääride (poliit-, kultuuri-, majandussfäär) kommunikatsiooni keskkond. Ajakirjandus on ühiskonna avaliku mõtte protsess avalike tekstide vahendusel.
kes ma olen ja kuhu ma kuulun). Identiteeditaju kujundab inimese suhtumise ümbritsevasse, mõjutab aga ka isiklike eesmärkide püstitamist. Samastumispüüd võib muutuda eesmärgiks omaette. Rahvuslik identiteet ühendab endas kodumaa, ühise keele, ajaloo, kultuuri, traditsioonid ja väärtused. Elustiil on individuaalne või grupiviisiline eluviis, millega erinetakse sama elulaadi kandjatest. Erisused väljenduvad käitumises, vaba aja kasutamises, riietumises. Näide: subkultuurid. Subkultuurid ehk allkultuurid on omanäolise käitumise ja harjumustega inimeste ühendused või liikumised, mis võivad põhineda ühisel usul, harrastustel või hobidel (hipiliikumine, punk, New Age, fännklubid, kehakultus jt). Rahvusvaheline teadusprogramm V.A.L.S. ( Values, Attitudes and Lifestyles ) on välja töötanud elustiilide tüpoloogia (põhineb A. Mitchelli uurimusel), mis põhineb neljal suurel kategoorial, mis omakorda jagunevad üheksasse alaliiki. Need kategooriad ei ole
Päris võrreldavad ei ole muusika funktsioonid ühiskonnas, selle asemel et olla igapäevaselt vajalikuks ja funktsionaalseks komponendiks avalikus elus nagu muusika oli Vana-Kreekas, on ta tänapäeval omandanud suuresti vaid meelelahutuse ning eneseväljenduse funktsiooni. Kuid ometi on muusika oluline pea igaühele meist. Miks see nii on? Põhjuseid võib leida mitmeid. Üheks neist nagu juba sissejuhatuses mainitud võiks olla defineerimisvajadus. Tänapäeva noorte subkultuurid on sageli ja peamiselt just muusikamaitse järgi eristatavad. Ja mitte ainult eristatavad, vaid olemuslikult seisnevadki need subkultuurid mõne muusikastiili austamises, rock, metal, reggae, trance, hip-hop jne. Põhjuseks võib ka olla eneseväljendusvõimalus läbi muusikalise kanali mõne instrumendi abil, lauldes, tantsides ja miks mitte, kui tuua vanakreeka arusaam ideaalsest muusikastiilist tänapäeva neis kõigis kokku ja korraga.
tinglikkus, seniste väärtuste ning hoiakute, aga ka käibetõdede eiramine; eklektilisus (postmodernism kasutab eelnenud stiilide ja voolude kogemusi), aja ja ruumi ning vaatepunktide segamine, intertekstuaalsus (uue teksti loomiseks kombineeritakse vanu uuel viisil), teemade ja jutustuse katkendlikkus; nihestatus ning sihipärane väljamõeldis; üleilmastumine (kaovad erinevused eri kultuurides loodu vahel), orienteeritus suurlinnale, tehnoloogilisus (tekivad ka uued tehnoloogilised subkultuurid), võõrandumine, absurd, keha täielik vabastamine piiranguist, eksperimentaalsus, kõigelubatavus. Postmodernismi tehnika on seotud tsiteerimise, viitamise, iroonia, paroodiaga, popkultuuri võtetega. Tavaliselt pole postmodernistlik kirjandusteos üheselt mõistetav, vaid avatud tekst, mis kutsub lugejat otsima kujunditele uusi tähendusi ja seoseid, looma ,,oma teost". Postmodernism laiemas tähenduses hõlmab kogu tänapäevast elustiili, arvuti- ja mobiiliajastu
50. Mis on etnotsentrism? Etnotsentrismi positiivne (oma kultuuri väärtustamine) ja negatiivne (teiste halvustamine) tähendus. Ksenofoobia. Näited. Etnotsentrism - teise kultuuri hindamine lähtudes oma kultuuri positsioonilt. Enda kultuuri peetakse moraalselt väärtuslikumaks, "õigeks", tähtsamaks. So universaalne. Võib olla nii positiivne kui negatiivne. (Oma kult pidamine paremaks kui teistel) Ksenofoobia vihatakse neid, kes teistmoodi. 51. Mis on subkultuur? näited Subkultuurid alagrupid ühiskonnas, kelle elustiil erineb üldisest. Subkultuurid tekivad alati, kui ühiskonnaliikmete juurdepääs üldisele kultuurile on erinev. Mida keerulisem on ühiskond, seda tõenäolisemalt on seal ka väga mitmekesiseid subkultuure, alates juba tööjaotusest tulenevatest alakultuuridest advokaadid, arstid. Grupi säilitamiseks kehtestatakse piirid, nt oma släng, reeglid, millega end üldisest massist eraldada. 52. Mida nimetatatakse kontrakultuuriks? Näited.
religioosne kuuluvus, hariduslikud saavutused, tervis, väärtused ja hoiakud, lastekasvatamise meetodid, kriminaalne käitumine. Erinevused elustiilides tulenevad erinevatest võimalustest ja erinevatest väärtusmaailmadest, mille kujunemine toimub vastasmõjus. Erinevused tarbimises on kestvad kuid nende vorm võib muutuda. Elustiiliga luuakse märke, millel on sümboolne tähendus. Subkultuurid - Noorsoouurimustekontekstisvõibelustiili defineerida kui vabalt valitud mängu – indiviidid valivad teatud tarbekaupu ja tarbimismudeleid ning esitavad neid kui eneseväljenduse viise. • Kaasaegneühiskondsunnibindiviiditegema valikuid. • Elustiilid on personaalsed, samas subkultuuril, millesse noor inimene kuulub, on oluline mõju ning see seob vähemalt osaliselt sarnase elustiiliga inimesi. Sümboliline majandus - linna sümbolid ja müüdid + majanduslik tegevus
Kirjeldatakse vaenulikku suhtumist isikutesse, kes on pärit muust riigist või kuuluvad teise etnilisse gruppi, samuti väljendab see ka teistsuguste traditsioonide ja kultuuride mitteaustamist. 32. Mida nimetatakse sotsiaalseteks normideks? Käitumisreeglid ehk sotsiaalsed normid ettekirjutused, mis kirjeldavad ühiskonnas soovitavat käitumist ning samuti määratakse nendega ära keelud ehk ühiskonnale vastuvõetamatu käitumise tabu. 33. Mis on subkultuur? Näited Subkultuurid alagrupid ühiskonnas, kelle elustiil erineb üldisest. Subkultuurid tekivad alati, kui ühiskonnaliikmete juurdepääs üldisele kultuurile on erinev. Mida keerulisem on ühiskond, seda tõenäolisemalt on seal ka väga mitmekesiseid subkultuure, alates juba tööjaotusest tulenevatest alakultuuridest advokaadid, arstid. Grupi säilitamiseks kehtestatakse piirid, nt oma släng, reeglid, millega end üldisest massist eraldada. 34. Mida nimetatatakse kontrakultuuriks?
ED s keskklass EETIKA materialism romantism Terapeutiline enesearendamine MOOD Õukonnad linnad kuulsused Subkultuurid ÄRI- Reklaamiv kultuur Kaubamajad, Turustamine, ostukeskuse SÜSTEE maailmanäituse disain, d M d reklaami professi-
Sel on suur roll sotsiaalse solidaarsuse tugevdamisel ühiskonnas. Negatiivne: Etnotsentrism muutub düsfunktsionaalseks kui usk oma grupi üleolekusse viib vaenulikkuse ja konfliktideni. Ksenofoobia - võõrapelgus, viha või kartus võõraste, välismaalaste või kõige võõrapärase suhtes, sealhulgas majandusliku mõju suhtes, mis väljendub siseturu üliranges kaitsmises (vihatakse neid, kes teistmoodi ) Näide: Pagulaste sisseränne. 51. Mis on subkultuur? Näited. Subkultuurid - alagrupid ühiskonnas, kelle elustiil erineb üldisest. Subkultuurid tekivad alati, kui ühiskonnaliikmete juurdepääs üldisele kultuurile on erinev. Mida keerulisem on ühiskond, seda tõenäolisemalt on seal ka väga mitmekesiseid subkultuure, alates juba tööjaotusest tulenevatest alakultuuridest advokaadid, arstid Näide: amishid, hipid, veganid, loodusekummardajad (mahetoit, looduslikust materjalist rõivad ja kodu sisustus jne), kommuunis elamine. 52
ja korrastatud iseloomu ning vabastab sisemistest vastuoludest (Parsons) 32.Subkultuuri mõiste Ühiskonnas alagruppidel on paramatult erinevad võimalused ,unikaalsed kogemused ning vajadused. Sellist tuleneb ka väga suur mitmekesisus ühiskonna alagruppide elustiilis. Niisuguseid erinevusi väärtustes,arusaamades,normides ja käitumises nimetatakse subkultuuriliseks kohandumiseks ehk subkultuuriks. Subkultuurid tekkivad alati kui ühiskonna liikmete juurdepääs üldisele kultuurile on erinev .Kuna küikides ühiskonndades esineb tööjaotus ,spetsialiseerumine ning erinevusedvõimus ja prestiizis,võib seesuguseid alarühmitusi leida peaaegu igas ühiskonnas 33.Kultuuritasandid KULTUURITASANDID 1. tsivilisatsiooniline 2. regionaalne 3. rahvuslik 4. grupiline 5. perekondlik 6. individuaalne 34.Kultuuri komponendid KULTUURI UNIVERSAALSED KOMPONENDID: 1
tunnused. Nad on jäänukid inimese varasematelt evolutsiooni tasemetelt. Nad seisavad loomadele lähemal kui keskmine inimene. 72. Edwin Sutherland kuritegu on õpitud ja selle põhjused on sotsiaalsed. Elatakse kuritegelikus keskkonnas, võetakse omaks kuritegelikud eeskujud. Kurjategijad on enamasti vaesematest piirkondadest pärit, kuid on ka valgekraesid (kõrge sotsiaalse päritoluga). 73. Richard Cloward ja Lloyd Ohlin kuritegelikud subkultuurid (kriminaalne, konfliktne, retreatlistlik). 74. Howard S Becker sildistamise teooria: esmane deviantsus (sooritatakse kuritegu), sildistamine (pannakse silt külge, et sa oled kurjategija), teisene deviantsus (võtad omaks selle sildi ja hakkadki nii käituma). 75. Edward B Tylor religioon tekkis inimeste soovist seletada loodusnähtusi. Religiooni arenguetapid: animism, polüteism, monoteism 76. Gabriel Tarde imiteerimine ehk jäljendamine on olulisim sotsiaalne protsess:
suhtumist isikutesse, kes on pärit muust riigist või kuuluvad teise etnilisse gruppi, samuti väljendab see ka teistsuguste traditsioonide ja kultuuride mitteaustamist. 38. Mida nimetatakse sotsiaalseteks normideks? Käitumisreeglid, mis kirjeldavad ühiskonnas sobivat käitumist, aga ka keelud, mis määravad ühiskonnale vastuvõetamatu käitumise ehk tabu. 39. Mis on subkultuur? Näited Alagrupid ühiskonnas, kelle elustiil erineb üldisest. Subkultuurid tekivad alati, kui ühiskonnaliikmete juurdepääs üldisele kultuurile on erinev. Mida keerulisem on ühiskond, seda tõenäolisemalt on seal ka väga mitmekesiseid subkultuure, alates juba tööjaotusest tulenevatest alakultuuridest advokaadid, arstid. Grupi säilitamiseks kehtestatakse piirid, nt oma släng, reeglid, millega end üldisest massist eraldada. 40. Mida nimetatakse kontrakultuuriks? Näited Grupp inimesi kes vastanduvad üldlevinud arusaamadele
Mean Something. HBRIndiviidi ja organisatsiooni väärtuste kooskõla •Tööga seotud ootused peegeldavad meie väärtusi •Iseenda väärtuste teadvustamine: suurem tõenäosus leida endalesobiv töökoht. Näiteks: •Kas eelistad toetavat või pigem konkurentsi rõhutavat töökeskkonda? •Kas kõige olulisem Sinu jaoks kõrge sissetulek või tasakaal töö-ja eraelu vahel? •Indiviidi ja organisatsiooni väärtuste sobivus tagab tööelu kõrgema kvaliteedi Valitsev kultuur ja subkultuurid •Suured organisatsioonid: valitsev kultuur ja palju subkultuure •Subkultuur: väärtuste kogum, mis on jagatud vähemuse poolt; on valitsevast kultuurist erinev; kujunenud grupi kogemuste pinnalt •Vastanduvkultuur: sisuks väärtused ja arusaamad, mis on otseses vastuolus valitseva kultuuriga TUGEV ORGANISATSIOONIKULTUUR •normide ja väärtuste kogum, mis on üle terve organisatsiooni jagatud ja millest hoitakse kinni;
arusaamade ja käitumise õigsuse kohta, tugevdab tendentsi elada kooskõlas oma ühiskonnas ja kaitsta seda. Arusaama, et maailma tuleb mõista niinagu teda näevad teiste ühiskonde liikmed nim kultuurirelativismiks. Oma kultuuri väärtushinnangud asendatakse võimaluste piires teise kultuuri väärtustega. Näiteks tuleb vältida kalduvust pidada lihtsate ühiskondade inimesi endast vähem arenenuteks või vähem intelligentseteks. 6. Siirderituaalid, subkultuurid ja piiride säilitamine (4647). Avalikud tseremooniad, millega tähistatakse mõne isiku positsiooni muutumist ühiskonnas, tuntakse siirderituaalidena (kõige tavalisemad noorukiikka jõudmisega seotud; ristiusus laste leeritamine). Rituaali funktsioon on kõikjal tugevdada kollektiivseid väärtusi, võtta mure tundmatuse eest, ja viia inimese püüdlused,emotsioonid tseremoonia abil grupi kontrolli alla.
Post-subkulutuuriteoora: 1) Uus-hõimud. Klassipositsioon ei loe. Võime liikuda ühest subkultuurist teise. Miksimine puldis, tantsupeod. 2) Elustiilid. (vs eluviisid). Tarbimine on identiteetide ja elustiilide alus. St ei ole super või sub jaotust, on lihtsalt üks tarbimisühiskond, mis võtab uusi ideid igalt poolt ja pakub neid tagasi 3) Skene. Vabad, laialiulatuvad väljad, mis seostavad nii tegijaid, kohti, norme kui muusikastiile. Mitte nii jäigad kui subkultuurid. 26. Millised on kaks põhimõtteliselt erinevat vaadet sotsiaalsetele probleemidele? Sotsiaalsetele probleemidele ei saa objektivistlikult vaadata (objektivistlik omab tugevat parandamissoovi). Mis ühele on probleeme teisele ei ole. Näiteks autoliiklus mis saastab õhku. Probleemid objektivistliku käsitlusega: 1. Et on olemas miskit, mis on „normaalne“ ja „hea“ aga kes otsustab? 2. Eeldab, et kogu ühiskonnal on sarnane arusaam SP’st
võimalustele ja situatsiooni ahvatlustele. - Kurjategija kui ratsionaalne, kalkuleeriv, majanduslikult mõtlev inimene: kaalub riski ja saadavat kasu, valides selle, mis maksimeerib kasu. - Otsused, mis langetatakse kuritegu kavandades: 1. Sihtmärgi valik; 2. Kuriteovahendite valik; 3. Kuriteo aja ja koha valik. Subkultuuriteooriad: Albert Cohen (1955) Delinquent Boys - Subkultuurid tekivad nende isikute ühinemisel, kellel puuduvad legaalsed vahendid eesmärkide saavutamiseks. - Staatuse frustratsioon. - Sellest lähtuvalt loovad nad kontrakultuuri, mis on vastupidiste väärtustega domineerivale kultuurile. - Subkultuur pakub võimaluse sotsiaalse staatuse tõstmiseks. - Kriminaalses subkultuuris on normiks domineeriva kultuuri normide rikkumine. Coheni delinkventse subkultuuri teooria: Erinevate võimaluste teooria: Cloward ja Ohlin (1960)
kommunikatsioonitehnoloogia toimed - kultuuri kaubastumine tarkvara - globaliseerumine - kultuuriline identiteet - sooline eripära ja subkultuurid - kriitikud on jätkuvalt rünnanud kultuurilise allakäigu ärilisi allikaid, pidades töölisi .halvemateks Frankfurdi uurimiskeskus asutati eesmärgiga uurida Marxi ennustatud revolutsioonilise .sotsiaalse pöörde ilmselgelt nurjumist .Massikultuuri abil saavutati monopoolse kapitali edu
Tähendust pole ette olemas *oleme ise kunstinähtuste tarbijana aktiivsed 36 *näide artikulatsioonist nigger ei tsau öelda USAs Bronxis kellegi, aga samas r äpiplaadid pidevalt sisaldavad väga tihti seda sõna *diskursus kui teatavad inimsuhted *eksisteerib reaalsus küll, aga tähenduse omandab ta alles siis, kui ta on asetatud diskursusesse *tähendused ei ole ette antud artikulatsiooni protsess *artikulatsiooni toimimine 1.resistentsusvastupanulisus cultural studies subkultuurid 2.inkorporatsioon sisaldav kaasahaaravus *D. Hebdige inglise kultuuriteoreetik Subculture subkultuurid kasutavad objekte, mis on olemas tootedetena ringluses niikuinii valesti tarbimine mingisuguste kultuuride v õtmine ning neile oma subkultuuripiires uue tähenduse andmine (tanksaapad, haaknõel diskuruse loogika punk; teatud signaalid, tavalised tarbimisobjektid) *elementide võtmine, millel puudub resistentne väärtus paneme sellesse diskursusesse, mis annab neile tähenduse?
Palk on madalam keskklassi omast, aga Pierre Bourdieu Sotsiaalne päritolu paneb paika piisav põhiliste modernsete hüvede nautimiseks. inimese elustiili ja maitse. Habitus (inimesele Elustandard on palju kõrgem kui 19. sajandi töölistel. iseloomulike asjade komplekt) ja kultuuriline kapital Stratifitseerumise alused (kombekus). Mille alusel inimesi klassidesse jaotada? Marx inimese Subkultuurid rahvuslikud (juudid, mustlased), klassipositsiooni määrab tema suhe tootmisvahenditega. muusikalised (punk, metal), kuritegelikud (maffia, Eristuvad kapitalistid (tootmisvahendid: kapital, maa ja tänavajõugud). tööriistad) ja töölised (pole tootmisvahendeid peale iseenda tööjõu).
annaabi.ee 
