talle ainus õige lahendus. TEOS JA TEKST Kirjandusteosele võib läheneda kahte moodi: ! ! *Sõnakunstiteos- koosneb sõnadest paberil. Seda saab nautida kui midagi kirjapandut, jälgides autori väljendusoskust --> luule. ! ! *Proosateose puhul ununeb sõnaline külg. Sõnade kaudu sisenetakse teose maailma, et sealt edasi on oluline tegevus, mitte sõnad paberid (Ingl k sõna immersion--> vahendaja kadumine). KIRJANDUSTEOSE VAATEPUNKT ! Romaani tegevus avaneb lugejale alati mingist vaatepunktist. ! ! VAATEPUNKT on paik või teadvus, kust sündmustikku nähakse. Kirjandusteose JUTUSTAJA on hääl, mis edastab teose sündmustikku. Kui romaan on kirja pandud MINA-JUTUSTUSENA, on olukord lihtne: mina-tegelane kõneleb toimunust oma vaatepunktist lähtudes. Mina-jutustus on alati piiratud vaatepunktiga jutustus. ! -Mõnikord kasutab piiratud vp-ga jutustus SISEMONOLOOGI- tegelase sisekõnet.
Peategelane Aleko, kes on kodumaal elanud ,,kirgede võimuses", pageb kibestumise eest, ,,umbsete linnade vangistusest", mustlaste juurde steppi, võites siin kauni Zemfira armastuse. Poeemide tegevus leiab aset eksootilises tegevuspaigas (idamaad). Puskinit huvitavad Shakespeare, Boriss Godunov, Peeter I, Napoleon, dekabristide liikumine, Euroopa vallutamine Napoleoni poolt Nii ,,Jevgeni Oneginis" kui ka ,,Valges vareses" Kirjandusteose vaatepunkt Kirjandusteose vaatepunkti abil püütakse määratleda jutustamise kohta kas aegruumilises või ideoloogilises plaanis. N. Friedmani vaatepunktide liigitus: 1.Kõiketeadev subjektiivne (kommenteeriv) jutustaja. 2.Kõiketeadev objektiivne jutustaja. 3.Mina kui tunnistaja. 4.Mina kui peategelane. 5.Valiv vaatepunkt:lugeja tajub jutustust mitme tegelase kaudu. 6.Puhtakujuline valiv vaatepunkt:lugeja tajub
Minajutustus Sündmustik antakse edasi ühe tegelase piiratud vaatepunktist Sisemonoloog Tegelase sisekõne Teadvuse vool Edastab tegelase mõtted hüplikena Temajutustus Kolmandas isikus piiratud vaatepunktiga Kõiketeadev jutustaja Jumalik pilt, võib analüüsida ja kommenteerida toimuvat või ka vaid kiretult kirjutada. Liikuv vaatepunkt on kõiketeadval jutustajal Liikuv vaatepunkt Liikuv vaatepunkt on kõiketeadval jutustajal Tegelase analüüs: (......) Bioloogiline – päritolu ja välimus aspekt Psühholoogiline - mõtted, soovid, lootused Sotsiaalne – amet, elukoht, varanduslik seis, klassikuuluvus, suhted teistega Kujundlik – mida ütleb nimi ja välimus tegelase maailmavaate kohta Tegelase suhe loo 1
Sündmused ilmnevad nii, nagu neid jutustatakse. Ajalist lineaarsust korrigeeritakse pidevalt. o Topeltkronoloogilisus jutustamise ja sündmuste toimumise aeg. Narratiivil on kaks külge 1) mida jutustatakse? ja 2) kuidas jutustatakse? Ajaga on narratiivis võimalik manipuleerida, sellest tuleneb ka süzee. Lihtsamalt öeldes on olemas lugu ja selle esitus. Narratiivil on jutustaja ja teda iseloomustab see, milline on tema vaatepunkt loole ja milliselt positsioonilt ta lugu esitab, näiteks mina või tema vormis esitatud narratiiv on võrdlemisi subjektiivne, kuid kõiketeadva autori vaatepunkt on kõige objektiivsem, kuna tegelased saavad üsna võrdselt tähelepanu. 13. Kirjandusteose vaatepunkt o mina-vaatepunkt lugu nähakse minategelase mõttemaailma kaudu o tema-vaatepunkt tema vormis jutustatud tekstid
Tegelaskujud Protagonistid antagonistid. Tegelaskujud moodustuvad mitmete elementide koosmõjus: Jutustamismeetod, Otsene kõne,Positsioon jutustatavas maailmas,Nende seos tegevustikuga. Stanzel eristab ¨ Auktoriaalset jutustamissituatsiooni ¨ Isiklikku jutustamissituatsiooni ¨ Ja mina-jutustamissituatsiooni. Gérard Genette Vaatepunkt ¨ Teose maailmas on kõik faktid antud teatud valguses, mingist vaatepunktist. ¨ Informeeritus; ¨ Subjektiivsus vs objektiivsus; ¨ valdav vaatepunkt vs vaatepunktide paljusus ¨ püsiv vs muutuv vaatepunkt Kestus. Genette eristab neli põhilist jutustuse kiirust. 1) väljajätud lõputult kiire 2) kokkuvõte suhteliselt kiire 3) stseen suhteliselt aeglane 4) deskriptiivne paus nullprogress Vaatepunkti küsimused Genette'i käsitluses Moodus (distants, perspektiiv, fookus) vs. hääl (ehk fokalisatsioon vs. narratsioon: Kes näeb/ tajub? vs. Kes räägib?)
Lugu esitatakse jutustaja perspektiivist, sügavam sisevaade jutustaja sisemaailma, samas ka piiratum. Autodiegeetiline jutustaja võib asuda ka suhteliselt kõiketeadva jutustaja positsioonil. Lugeja võtab sageli omaks autod. jutustaja positsiooni. Võib jääda mulje, et autor ise on tegelane. Vaatepunkt sündmustele - Vaatepunkt on paik või teadvus, kust teose sündmustiku nähakse. Jaani vaatepunktist, jaani kõhklused ja kahtlused, teiste inimeste need emotsioonid, mida jaan näeb - Jutustaja teadmiste määra tüpoloogia: - Väline fokuseerimine (jutustaja teab vähem kui tegelane; tegelasi ja tegevust vaadatakse narratiivis kõrvalt (tema-jutustus, kroonika-stiil) o Edastab ühe tegelase (Jaani) piiratud vaatepunkti, ei ava teiste tegelaste siseelu Tegelased
fiktiivselt) volitatud sedaviisi ,,loomulikumalt" rääkima oma nime alt. Ainuke piirang, mida ta peab tunnustama on praegune info jutustajana ja mitte tema minevik tegelaskujuna. Kui autobiograafiline jutustaja valib teise fokalisatsioonitüübi, st läbi peategelase, on tegu paralipsisega (selleks, et end limiteerida), ent sellega surub alla informatsiooni, mis sageli on oluline (nt Proust´i ,,Recherche´s" on tegelaskuju vaatepunkt küll narratiivis valitsev, kuid vaatevälja piirangutega, hetkelise ignoreerimisega, mida jutustaja seesmiselt vaatab kui oma nooruse-eksitusi). 2 Isik kes räägib? Kas jutustaja on tegelane loos? Väljendid "minajutustaja", "3. isiku" narratiiv on ebapiisavad, sest väljendavad muutust narratiivisituatsioonis jutustaja -"isiku" kohalolekus, mis on muutumatu. Jutustaja saab
Istun oma mätta otsas ja vaatan maailma. Igal inimesel on oma vaatepunkt, kõik nad näevad asju erinevalt. Ühed näevad elu negatiivset osa, teised aga positiivset...on ka neid, kes näevad selle tasakaalukat osa, kuid neid on vähem. Ajapikku avastame elust nii mõndagi. Kõik inimesed on läbinud või alles hakkavad läbima staadiumi, kus nad on oma vaatepunktides nii kinni, et ei taha mitte kuidagi uskuda, et ka teistel inimestel on oma vaatepunkt ja need on igal inimesel erinevad. Toome siia näiteks inimese arenemise. Kui inimene on alles noorukieas või ka teisiti öelduna pubekaeas, siis näevad nad maailma ainult must-valgelt. Nende jaoks ei eksisteeri teiste inimeste arvamusi ja nad usuvad, et nende mõttemaailm ja arusaam asjadest on ainuõige. Selline periood ei kesta inimestel õnneks väga kaua, sest iga päevaga saavad inimesed erinevaid kogemusi juurde ja kogemustega kaasnevad ka muutuvad arusaamad
Kuidas kirjutada korralikku esseed SISU: Aine- inimene, kunst (kirjandus), teadus, ühiskond, probleemid, millel puuduvad ühesed lahendid. Käsitlusviis- autorikeskne vaatepunkt, eritlev, loogiline, assotsiatatiivne, pingestatud , vaimukas. . Mõtted esitatakse järk-järgult, lõpuni avamata kujul. ÜLESEHITUS: Pealkiri- esitab aine, osutab probleemile, kujundlik, irriteeriv. Sissejuhatus- lühtub faktist, mälupildist, tundest, sündmusest. Arendus- konkreetselt nähtuselt üldistele probleemidele, eritleb. Lõpetus- üldistus, puänt, üldistus.
NOVELL ja JUTUSTUS NOVELL - Tihe sündmustik - Vähe tegelasi - Üks keskne teema - Lõpus puänt - A. Gailit, F.Kafka, A.Tsehhov, F.Tuglas JUTUSTUS - Jutustaja vaatepunkt ja kohalolek - Miljää - Tegelased arenevad - Süzee kaldub ka ealiinist kõrvale - Piirid on laiemad - A. Tsehhov, I.Turgenev, E.Vilde, M.Twain MINIATUUR - Miniatuur ehk LAAST - Proosa väikevorm, pisiteos - Viimistletud sõnastusega meeleolupilt - A.H.Tammsaare, L.Koidula - Väga lühike - Tegevustlikku vähe või üldse puudub - Detailne sõnastus - Terviklik kogupilt - Lüüriline meeleolu või losoofiline mõtiskllus
Filippo Tommaso Marinetti; Visuaalsed Kunstid; Futurism muutus poliitiliseks FUTURISM KIRJANDUSES Katkendlikud ja keerulised. Õigekirjast ei peeta kinni. Luule. Publikuga pidevalt vastuolus. Teemadeks: militarism, patriotism, anarhism, ilusad ideed, mis tapavad. Kasutatakse montaaži ja kollaaži. FUTURISM KUJUTAVAS KUNSTIS Püüti kujutada liikumisillusiooni. Üks objekt mitmes erinevas asendis. Lenduri vaatepunkt. Eredad värvikasutused. Loobuti traditsioonidest. FUTURISTLIK ARHITEKTUUR FUTURISTLIK SKULPTUUR Aitäh Kuulamast !
mida lugeja tajub vähem või rohkem tervikliku maailmana" (Annus, Epp: Kuidas kirjutada aega. Tallinn: Underi ja Tuglase kirjanduskeskus 2002) Mõisteid vt Annus 2002: 19. Lugu narratiivis esitatud sündmused Tekst sündmuste esitatud (nt kirjapandud) kuju narratiivis Jutustus jutustamine sündmuste jutustamine narratiivis Jutustaja teadvus, kes jutustab (ja tõlgendab) lugu Vaatepunkt e fookus; paik või teadvus, kust loos toimuvat nähakse (ja tõlgendatakse) Loo aeg loo sündmustele kuluv aeg Teksti aeg mingiks loo ajavahemikuks kulutatud teksti hulk. Teksti aeg on mõõdetav näiteks sõnade või lehekülgede arvu kaudu Narratiivi aeg loo aja, teksti aja ja lugeja ajakogemuse ühendus (mis on alati mitmetine) Fiktsionaalne maailm (= fiktsiooni-maailm) fiktsionaalse narratiivi loodud ilmatervik,
20. sajandil pööratakse rohkem tähelepanu vormile, kirjanduslikele võtetele (20. saj. modernismi algus) Näiteks 20. saj. algul tegutses vene vormikoolkond (Viktor Shklovski). Formuleeritakse, et kunst on kujunditega mõtlemine. Kunstivõtted" raskendavad", ,,pikendavad" asjade tajumist. Kunsti ülesanne on KUMMASTAVALT mingit objekti tajuda. Seepärast on ka suhteliselt raske suuremat osa 20. sajandi kirjandusest lugeda.Kummastuse puhul on harjumuspärane vaatepunkt nihutatud nt.inimese teadvusest looma tasemele ja see paneb asju märkama ja mõtestama teisiti, uudselt. Harjumuslik ,,rebitakse" lahti tavapärasest kontekstist, vaadeldakse teistel tasanditel. Eesmärgiks on tekitada eripärane taju, mitte et asju lihtsalt ära tunda (see on määrdunud sulalumi kohevad hanged on müdaseks tõmbunud). Kummastuse olemuseks on võõritusefekt. 8.Luule värsisüsteemid ja mõõdud lk.60 Poeetika õpik gümn-le 9
(metafoor, iroonia vms); strukturalism (kirjandust vaadeldakse struktuurina, mis eraldatud ajahetkest) 6. Luuleteksti ja proosateksti erijooned Luule, lüürika, poeesia tähendab värsskõnes ehk seotud kõnes loodud teoseid Värsivorm on seotud emotsiooniga. Emotsionaalse pinge väljendamiseks kasutati rütmilist väljendust. Algselt kuulus kokku muusika ja tantsuga (lüürika vrd kreeka k. lyra) Lüüriline mina vaatepunkt, millest lähtuvalt luuletus on kirjutatud Luule kolm olemuslikku joont: 1) luulel on eriline sisu, 2) luulel on vähem või rohkem eripärane vorm ja 3) sellel on eriline mõju või efekt. Luule vorm: · Keskne erinevus on rütmi olemasolu, mis varieerub ja kordub. Luulele omane välistunnus on ka see, et teksti osa (segment) on teisest samasugusest eristatud pausiga.
b. Tuleb jäämeri, jääb tuulemeri (I. Laaban) 4. siire lause jätkumine järgmises värsis või salmis 5. piltkujundid 11. Riim ja kõlakujundid a) 12. Mis on narratiiv? Narratiiv ja aeg a) Narratiiv jutustus b) Peamine kogemuse ja taju ajakorrastamise vahend c) Argielu sündmused põimuvad erinevate jutustustega, aitavad orienteeruda kultuuriruumis 13. Kirjandusteose vaatepunkt a) Sarnaneb maaliga kujutatud kindlast vaatepunktist b) Kirjandusteose vaatepunkt on paik või teadvus, kust teose sündmustikku nähakse. i. Teose jutustaja on hääl, mis edastab teose sündmustikku 1. mina-jutustuse puhul kõneleb mina-jutustaja toimunust oma vaatepunktist lähtudes a. piiratud vaatepunktiga jutustus: edastab sündmustiku
Anna-Britt Pähkel 12C elulugu 18.07.1977 Rapla isa Andres Ehin ja ema Ly Seppel Rapla keskkool Tartu Ülikool Erakkond vaht Mohni saarel abikaasa Silver Sepp koht kirjanduses üks kõige edukamaid enim tõlgitud ja maailmas tähelepanu pälvinud Täiskuu luulefestival Tartu esimene linnakirjanik looming luuletused ja proosapalad elulisus armastus ja lootus urbanismivastasus eeskujuks Viivi Luik iseloomulikud jooned naise vaatepunkt vaimsus ja tundlikkus maalähedus ja looduslikkus soome-ugri juurtega modernne rahvapärimus vabavärss puuduvad pealkirjad, kirjavahemärgid jne luuleliselt kujundirohke Näited http://arhiiv.err.ee/vaata/100-luuleparli-luigeluulinn-kristiina-ehin-loeb-tiina-tauraite https://www.youtube.com/watch?v=JNlIy9BkZQE&t=393s peamised teosed ,,Kevad Astrahanis" 2000 ,,Luigeluulinn" 2003 ,,Kaitseala" 2005 ,,Pillipuhujanaine ja pommipanijanaine" 2006
1. Milline on psühholoogiateaduse eesmärk? On peamiselt psüühika ja käitumise üldiste ja igalpool kehtivate seaduspärasuste väljaselgitamine, mitte aga unikaalsete ja kordumatute detailde uurimine. 2. Milline on psüühika eesmärk? Psüühika eesmärk on maailmast tervikpildi loomine 3. Mis on eneseteadvus ja millal see inimesel tekib? Teadlik olemine ja arusaamine iseeendast. See tekib teisel eluaastal. Loomadest on lihtsaim vorm oranguatngil ja simpansil. 4. Millises vanuses omandab laps keele, hakkab mõtlema kujundite ja sümbolite abil? VT. Piaget Laps omandab keele 1,5-3 eluaastal ( preoperatsiooniline mõtlemise areng)ja loogiline mõtlemine( kujundite ja symbolize abil) 6-12 eluaastal ( konkreetsed operatsioonid) MA EI TEA KAS LOOGILINE MÕTLEMINE ON SAMA MIS SÜMBOLID JA KUJUD. 5. Millises vanuses areneb aju kõige enam (aju kaal suureneb kõige enam)? Esimesel eluaastal. 6. Milline vanemate kasvatustiil ...
kuna ta annab edasi vaid Popi arvamusi ja mõtteid ning teksti lugedes on sellest aru saada. Seetõttu elabki lugeja pigem Popile kaasa. Novell on kirjutatud läbivalt ühest vaatepunktist. Jutustaja aitab väga lihtsalt lugejal siseneda kirjandusteose maailma. Samas on ka võimalik, et jutustaja teab, mis väljaspool maja ja majas olevaid tegelasi toimub, kuid ei soovi seda lugejale edastada. Teoses avaldub vaid üks, eelnevalt nimetatud vaatepunkt. ,,Vaatamisõigust" ei anta teose tegelastele. Lugu räägib koera Popi ja ahvi Huhuu elust peale nende omaniku (keda Popi nimetab Isandaks) lahkumist. Novellis on kolm tegelast: Popi, Huhuu ja Isand. Leian, et Popi ja Huhuu on peategelased, Isand kõrvaltegelane. Arvan, et Popi on sügav tegelane, tema iseloomu ja olemust on väga detailselt kirjeldatud. Samas on Popi ka muutumatu tegelane, ta on küll väga keerulise siseeluga, kuid ta olemus jääb kogu tegevuse jooksul samaks
FUTURISM Mariliis ja Karoliina ÜLDISELT 1909. aastal Itaalias tekkinud kunsti ja kirjandusvool; Futurum tulevik; vanade kultuuritraditsioonide hülgamine; ülistatakse sõda, tehnikat ja dünaamikat; Vana kunst on kõlbmatu ja muuseumid on surnuaiad. FUTURISM KUJUTAVAS KUNSTIS Liikumisillusioon; lammutati nähtav maailm kubistide eeskujul geomeetrilisteks kildudeks; loodi lõikuvate pindade ja joontega dünaamiline kompositsioon; kujutati ühel pildil oleva sama objekti mitut järgnevat asendit; Lenduri vaatepunkt; Eredad värvid. KUNSTNIKUD Giacomo Balla; Umberto Boccioni; Carlo Carrà; Primo Conti; Luigi Russolo; Antonio Sant'Elia; Gino Severini; Ljubov Popova. UMBERTO BOCCIONI 19. oktoober 1882 – 17. august 1916; Itaalia maalikunstnik ja skulptor; Suri noorelt; liikumist (dünaamikat), kiirust ja tehnoloogiat; õppis Roomas koolis Scuola Libera del Nudo; ...
Ajakirjanduse roll ühiskonnas Ajakirjanduse kaudu saavad inimesed informatsiooni, mis toimub nende ümber maailmas. Ajakirjandus on äärmiselt oluline demokraatlikus ühiskonnas, kuna sellises ühiskonnas on rahvavõim ning tänu sellele peab rahvas olema võimalikult hästi teadlik neid ümbritsevast. Üks väga oluline vaatepunkt ühiskonna jaoks on uudised, mis kajastavad maailmas toimuvat. Teadmised sellest, mis toimub mujal maailmas aitavad näha probleeme enda ümber ja leida neile ka lahendusi. Neljas võim ehk ajakirjandus, hakkab ühiskonnas aina suuremat osa täitma ning tihtipeale haarab võimu ka politsei: riigiametnike ning poliitikute üle, kuna rahvas on see, kes otsustab selle alusel, mida ajakirjandus neile vahendab
MODERNISTLIKU KIRJANDUSE PÕHITUNNUSED (õpik, lk 113-115) tekstil puudub klassikaline kompositsioon – selge algus, keskpaik ja lõpp teksti pidevus võib katkeda, seosed selguvad alles tagantjärele kasutatakse unenägusid, müütilisi arhetüüpe, motiivide ja sümbolite varieerivat kordamist luules asendab traditsioonilist meetrumit ehk värsimõõtu vabavärss või vabarütm sündmuste ajaline kulg on segi paisatud vaatepunkt: jutustaja-kirjanik pole kõiketeadja, lugu jutustatakse mitmest vaatepunktist kasutati tegelaste sisemonoloogi ja teadvuse voolu (selgita mõisteid, mõisted olemas Neithali leksikonis) muutused lauseehituses – kirjandustekst sarnaneb spontaanse argikõnega, laused sageli lõpetamata, esineb grammatilisi vigu mäng keelega, võideldi seniste keelerituaalide vastu, otsiti uusi väljendusvõimalusi, segati eri stiile, iga
Kirjandus. Ajastust: Perestroika-M.Gorbatsov 1980- 40 kiri 1980- Moskva OM 1987 23.august Hirvepargi miiting MRP tühistamise nõue 1988.aprill- loomeliitude pleenum Tallinnas Muinsuskaitsepäevad Tartus Mai- levimuusikapäevad Tartus 1988. Juuni öölaulupeod Tallinnas Laulev revolutsioon 1988 11. September massiüritus"Eestimaa laul" Avalikud jõulupühad 24.02.1989 ametlik EV aastapäev 23.august 1989 Balti kett Sõnavabadus, väliskontaktid Proosauuendus (alates 60ndate II poolest): Uus põlvkond: Huvi kaasaja inimese vastu, otsib elu mõtet Tunda maailmakirjanduse mõju Kritiseeris iganenud tõdesid Päevakajalised teemad ja kõiketeadev autor kaovad Uuendusmeelsed: Unt, Vetemaa, Traat, Tuulikud, Kallas. Traditsiooniline proosa: o H.Sergo ,,Põgenike laev" ...
Säärane suhtumine on eelarvamuste aluseks. Näiteks arvatakse, et homoseksuaalid üritavad heteroseksuaalide orientatsiooni muuta, kuid tegelikult ei ole võimalik kellegi orientatsiooni, ilma eelnevate tunneteta, muuta. Ühiskonna hukkamõistu on aidanud kinnitada kirik (Keskajal seostati homoseksuaalsust ketserlusega.), seadus (Tsaari- Venemaa koosseisu kuuludes kehtis Eestis seadus, mis sätestas, et meestevaheline homoseksuaalne käitumine on kriminaalkorras karistatav.) ning meditsiinile vaatepunkt (Kuni 1991. aastani oli homoseksuaalsus vaimuhaiguste nimistus.). Nüüdseks on mitmel pool, eeskätt arenenud riikides, seaduses liberaalsemateks muudetud ning inimeste suhtumine homoseksuaalidesse tolerantsemaks muutunud. IIA: Õigus lapsi adopteerida. Ühiskonnas levib arvamus, et geide ja lesbide lapsed või nende kasvandikud muutuvad samuti homoseksuaalseks. Rootsi Karolinska instituudi tehtud uurimus näitas, et homoseksuaalsus on kaasa sündinud ning seda ei mõjuta kultuuriline ega
3. Kokkulangevus enda ja zürii hinnangutes Minu koostatud paremusjärjestus langes kokku zürii poolt valitud nominentidega kõige rohkem olemusfotode kategoorias. Pildi "Jalutuskäik õhupallis" juures meeldis mulle kõige enam foto huvitav vaatenurk ning õhupalli sees kõndiv inimene lisas pildile detaili. Samuti meeldisid mulle foto värvid ja valgustus. Foto "Jaaniussid järvel" valisin ma üheks oma lemmikuks, sest ka sellel pildil on huvitav vaatepunkt ning on jäädvustatud ebatavaline ja põnev hetk. Teiste kategooriate eriarvamuste põhjuseks võib olla minu teistsugune maitse züriiga võrreldes. Mulle torkavad silma, jäävad meelde ning hindan teisi detaile ja elemente kui zürii. 4. Kokkuvõte Victoria Talpsepp Mulle väga meeldis, et kõik nominentideks valitud pildid olid tõesti väga maitsekad ning polnudki ühtegi pilti, mis mulle ei meeldiks
Kesksed tegelased avatakse põhjalikumalt, kõrvaltegelaste kohta vähem. Romaanis avatakse karakteri ajalugu. Vähemal või rohkemal määra olenevalt ideest saame teada päritolust, lapsepõlvest. Peategelase arengu protsess saab teada. Peamine vahend, kuidas tegelaskuju avatakse on tegevus. Kõigepealt avaldub tegelase karakter teguvuses ja pärast dialoogis. Dialoogist avab meile tegelase mõtte ja tundemaailma. Kolmas karakteri avamise vahend on tegelase vaatepunkt. Romaani sündmustikku avatakse just selle tegelase mõttetest lähtuvalt. Tegevus, dialoog ja tegelase vaatepunkt on peamised asjad, kus saame tegeleja kohta teada. Kasutatakse nii otsest ( omane vanematele romaanidele, tähendab, et kirjanik on kõike teadval vaatepunktil ja tema tõeliselt kirjeldab) ja kaudne (tegelase olemus avaldub tegevuse käigus). Tegevuse arendamine: Tegevuse arendamisel on kaks tüüpi: astmeline ja paralleelne ülesehitus.
_ Mille poolest on eriline ,,Jevgeni Onegin"?sündmused ei laheni nii, anagu lugeja ootab, _ Millest kõneleb poeem ,,Mustlased"? Mehe põhenemisest rahaväärtustavast ühiskonnas metsa Mustlaste juurde _ Kus leiab aset Puskini poeemide tegevus? Ida maades _ Millised ajaloolised isikud ja sündmused Puskinit huvitavad? ? Isamaasõda, Dekabristide ülestõus, napoleon, Boris Godunov _ Mis on sarnast ,,Jevgeni Oneginil" ja B. Alveri poeemil ,,Lugu valgest varesest"? 10. Kirjandusteose vaatepunkt _ Mis on kirjanudsteose vaatepunkt? _ Missugune on N. Friedmani vaatepunktide liigitus? 11. M. Lermontov _ Nimeta Lermontovi kodumaad.Venemaa, Kaukaasia, Millist maad nimetab Lermontov oma vaimseks kodumaaks? Kaukaasia ja sotimaa _ Mis on tema poeemide süzeede aluseks? Ajaloolised isikud, legendid, kaukaasia rahvapärimused _ Millised on tema poeemide kangelased? Ei positiivsed ega negatiivsed, maksavad kätte tehtud kurja eest kangelase pahategu on alati motiveeritud üllast eesmärgist
Osutamisvahendid — seos sõnade ja pildi vahel, osutamisvajadus Pildiliim — pilt ja tekst täiendavad üksteist, ehk tekst on liimitud pildi külge. ———————————————————- Vaateviisid: • Omnipresentne — kõikenägev vaateviis • Turvalisest vaatepunktist ei taju, et keegi on kaamera taga • Ilma sekkumiseta — lahtub, kui inimesed hakkavad kaameraga suhtlema (nt. teevad nägusid, esinevad vms) • Kõige objektiivsem Osalise vaatepunkt — Sündmuse vaatamine võimalikult lähedalt. (nt. läbi koera silmade, millegi tegemise protsess vms) Sündmuse sisene — kaamera inimese küljes, pardakaamera (nt. tõestamaks midagi) Sündmuse loomine: • Sündmus, mis sõltub üksnes vahendusviisist, mitte kulgemisest. • Läätsedega loodud • Seadmetega loodud • Digitaalsed efektid Piltidele või asjadele, mida ei saa enam näidata, saab anda sünteetiliste vahenditega dünaamika. Üles ja alla vaatepunkt:
(representatsioon); 2) narratiiv esitab üht või mitut sündmust; 3) narratiivil on topeltkronoloogia või temporaalsus (st,et narratiivide analüüsis eristatakse vähemalt kaht tasandid: lugu ja selle esitlust) - niihästi esitatavad sündmused kui nende esitus rulluvad lahti ajas: 4) sündmused toimuvad inimtaoliste olenditega, kellel on omad soovid ja tõekspidamised; 5) narratiivil peab olema jutustaja või vähemalt mingisugune mediatsioon, vahendav instants. 13. Kirjandusteaduse vaatepunkt Kirjandusteose vaatepunkt on paik või teadvus, kust teose sündmustikku nähakse. Kirjandusteose jutustaja on hääl, mis edastab teose sündmustikku. Kui romaan on kirja pandud mina-jutustusena, on olukord lihtne: mina-jutustaja kõneleb toimunust oma vaatepunktist lähtudes. Mina-jutustus on alati piiratud vaatepunktiga jutustus. Selline jutustus edastab sündmustikku ühe tegelase vaatepunktist, jättes avamata teiste tegelaste siseelu
Seda kõike ei tooda konkreetselt välja, lugeja peab selle üle arutlema ja mõtisklema. Jutustaja oli selles toeses heterodiegeetiline ehk ta ei olnud loo tegelane, domineeris 3. isik, jutustaja omas juurdepääsu sündmustele. Teos on jutustatud jutustaja vaatepunktist, kuid teose tegelased on kirjeldatud Popi vaatenurgast. Jutustaja suhtus Popisse kaastundlikult ja oli tema poolel, seega suhtumine lähtus Popi tunnetest. Jutustaja vaatepunkt on Popi poolde kaldu ja see mõjutab vägagi teksti tähendust. Popi pidas Isandat heaks ja hoolivaks, talle meeldis, et Isand tõi talle turult värsket liha, Popi tundis hoolivust, sellest oli teoses palju kirjutatud. Huhuu veetis oma päevad puuris, Popi arvas, et ta oli puuris seetõttu, et ta on halb. Me ei saa aimu, millised olid Huhuu tunded või mõtted. Küll aga näeb lugeja Huhuu suhtumist Popisse peale seda, kui ta puurist välja saab. Samuti ei saa lugeja teada Isanda
1. Milline on seos Sokratese ja Isebeli vahel? 2. Miks saab Martin Justust iseloomustada fraasidega "tundevaene mõistuslikkus" ja "sotsiaalne konventsionaalsus" (ühiskondlikult kombekohane)? 3. Milline on Martin Justuse vaatepunkt tekkinud olukorrale Isebeliga ning millest tingituna teeb ta valiku? Analüüsi. 4. Mis hetkest muutub hingeülenduse otsing mugandumiseks? Analüüsi. 1. Sokrates ja Isabel kohtuvad jalutuskäigu ajal ning neil tekib koheselt väga sügav ja intiimne vestlus. Miski tõmbab neid kahte teineteise poole ning nende armupesaks saab Kadrioru korter, kus Isebel oma klaverimängu ajutiselt harjutab. Nad lepivad
2.11 Vaated Maastikukujunduse üheks iseloomulikumaks vahendiks ruumi organiseerimisel on vaadete kujundamine ümbritsevas maastikus. Vaadetega näidatakse maastiku ilu tervikuna või eksponeeritakse siis selle silmapaistvamaid komponente. Vaate võib jaotada osadeks järgnevalt: vaatepunktist, raamistusest, keskplaanist, vaate lõpetusest e fookusest. Vaatepunktiks valitakse koht, kust eksponeeritav ruumiosa või teatud kindel objekt on kõige paremini vaadeldav. Vaatepunkt ja fookus peaksid asuma ühel sirgel. Keskplaaniks vaates on raamistuse ning fookuse vaheline ruum. Keskplaani ülesandeks on tähelepanu järk-järguline juhtimine esitletavale. Fookus e vaate lõpetus võib olla suvaline objekt, mis on piisavalt tähelepanuväärne. Fookuse asukohaks valitakse vaatekohast lähtuvalt perspektiivi näiv koondumispunkt. Raamistuse ülesannet vaate konstrueerimisel võib võrrelda maali raamistusega - mõlemal
ta ka psüholoogiat ning majandusteadust õppinud. Pärast seda, kui Saksamaa Austria annekteeris sai Hayekist Suurbritannia kodanik. Ta oli majandusteadlane ja poliitiline filosoof, kelle majandusteooria oli juba 1930ndatel tuntud ja hinnatud, kuid tema mudeleid vaidlustasid John Maynard Keynesi järgijad, kes propageerisid suuremat riiklikku sekkumist majandussfääri. Nende kahe mõtteviisi vaheline debatt on tänapäevani lahendamata ning Hayeki vaatepunkt on 1970ndate lõpust alates toetust kogunud. Hayek oli veendunud, et kõik kollektivismi vormid (isegi teoreetiliselt vabatahtlikul koostööl põhinevad) vajasid toimimiseks mingit keskset võimuorganit. Oma populaarses raamatus Teekond pärisorjusesse (1944) ja sellele järgnenud töödes väitis Hayek, et sotsialism nõuab majanduslikku planeerimist ning selline planeerimine muudab ühiskonna altiks totalitarismi tekkimisele, kuna keskne võimuorgan peab omama jõudu ka sotsiaalelu mõjutada
TEIE KOOLI NIMI Sigrid Undset Referaat Koostas: LINN + AASTA SISUKORD Sissejuhatus ja elulugu ........................................................................................... 3 Loometöö .............................................................................................................. 4 Looming ................................................................................................................ 5 Sajandivahetuse realist ........................................................................................... 6 Kasutatud allikad ..................
ootuspärased. Puudu polnud ka sõjafilmidest ammutuntud klišeelised kurvad lähedasele kirjutamised, vendadest sõdurid, kellest mingi hetk üks ilmselt surma saab, prillidega piripill ning valitseja pilkamine. Kõik sõjafilmi komponendid olid koolipoisiliku täpsusega sisse kirjutatud. Puudu polnud ka kergest huumorist, mis muige näole tooks. Jäin mõtlema, kust nii palju viina poisid koguaeg said, küllap oli tugev mänedžeritöö. Poolelt filmilt, neutraalsuse huvides, vahetus vaatepunkt. Saksa vormist mindi punaarmee vormile. Vahetus toimus sujuvalt, kuid paraja üllatusmomendiga. Stseen tõi oskuslikult üles filmi põhiprobleemi, kuidas eestlased tahtes võidelda vaenlasega, võitlesid üksteisega. Tahtes isesisvust, aitasid kehtestada võõrvõimu. Peategelasena tõusis esile kiri. Kirja omaniku tapja toimetas patulunastusena selle ka kohale. Kuna
Kati Kullamaa, 124117HAAB Poliitika definitsioonid Poliitikat on raske defineerida, mõnel juhul isegi võimatu, sest nii palju kui on inimesi on ka erinevaid arvamusi. Henry Adams on võtnud definitsiioni lühidalt kokku ja öelnud, et poliitikud on süstemaatiline vihatud organisatsioon. Esimeseks vaatenurgaks on võetud poliitika kui valitsuse kunst, mis lühidalt tähendab demokraatliku valitsust, kus püütakse riiki kõige paremini valitseda. Selle vaatenurga puhul on tegemist Vana Kreekast võetud definitsiooniga, kus arutleti teemadel mis puudutab linna(osa), siis tänapäeval arutatakse teemadel, mis puudutab riiki kui tervikut. David Easton on öelnud lühidalt, et poliitikute ülesanne on autoriteedi väärtuste jaotamine. Siinkohal on ära jaotatud poliitikised isikud ja mittepoliitilised isikud. Kõik, kes ei kuulu sinna alla ei otsusta valitsuse tegevuse eest ega saa ka seda kuidagi mõjutada. Siiski levib arvamus, ...
6. Autori sõnum oli inimestele näidata mis toimub tegelikus elus, ning millele oleks vaja pöörata tähelepanu. Elu mis meid ümbritseb on ju nii lühike. Teos esitab küsimusi: millesed peavad olema perekonna vahelised suhted, venna ja õe suhted, kuidas käituvad võõrad mehed teiste meeste naistega. 7. Valitud teos on loomult postmodernistlik, on kohati avalikult vaidleb strukturalismi suunda esindavate autoritega, ja toodud välja lähenemisi. Aeg ja vaatepunkt on lähtekohaks, kuna need on teoses dominandid, mis mõjutavad oma eripärase kasutusega kogu teosetervikut. Roy romaanis on ajal ja vaatepunktil kahtlemata määrav ja teost stiililiselt defineeriv roll. Samuti on need üksteisest sõltuvad parameetrid ning aja kulg on seotud sellega, millise tegelase silme läbi sündmustikku edastatakse. 8.Varem ei ole lugenud sellist ilukirjandust, mis oleks oleks puudutanud hingepõhjani
Molière'i "Misantroop" ja misantroopia tema kaasajal, täna ja homme Mustpeade maja poole sammudes arvasin, et tean mida Moliere'i näidendist misantroop oodata tänu sellele, et olin varasemalt selle läbi lugenud. Kuid juba saali minnes oli tunne, et peale etenduse vaatamist on mu vaatepunkt hoopis teine. Tegevus toimus 17. sajandil Pariisis, Celimene'i majas. Mis on misantroopia ja kes on misantroop? Sõna misantroop tuleb kreeka keelest, mis tähendab inimeste põlgajat. Misantroopia hood juhtuvad kõikidel inimestel, nii ka moliere'i kirjutatud näidendi peategelasel Alcestel. Alcest on mees, kes eristub õukonnarahvast oma aususega. Ta ei salli inimesi, kes on koguaeg võltsilt sõbralikud ning kahepalgelised
noorusaastad, juuksed, abielu jne.) alandlik-pidas ennast kõige väiksemaks, täitis alati Jumala käsku pühendunud- pühendus täielikult kõigele mida ta ette võttis, ei andnud alla, usaldas Jumalat. 5. Erinevad tegevusliinid Raamatule on lähenetud nö kahelt poolt, üks pool on see kuidas autor kõigest kirjutab ning jutustab Katarina elust, kuid igale peatükile järgneb mingi tegelase(kes on antud peatükiga seotud) vaatepunkt asjale, lähtudes selle tegelase vaadetest ja läbielamistest. 6.Teose ideestik Arvan et teose idee võiks olla et elu tuleb elada mitte ainult iseendale, vaid ka teistele ja et tõelise rahu oleme leidnud vaid siis, kui oleme leidnud Jumala. 7. Isiklik arvamus Mulle väga meeldis see raamat, sest paljud asjad mida Katarina läbi elas, tulevad endalegi tuttavad ette. Mittekristlastele võivad teatud asjad tunduda ulmelised. Aga see inimene on päriselt elanud ning kõik need imed juhtunud
Jüri Üdi pseudonüümist valikkogus ,,Ma olin Jüri Üdi" (1978). Jüri Üdi kadus eesti luulemaastikult ja saabus uus luuletaja - Juhan Viiding. Loomingu iseloomustus Üdi luule on ainulaadne ega sõltu eeskujudest. Jüri Üdi luule oli 1970. aastate eesti kirjanduses üks uuenduslikumaid,tunnusteks tavaliselt range vorm, elav keel ning irooniline vaatepunkt. 1980.aastate Juhan Viidingu luule on võrreldes varasema Jüri Üdi luulega traditsioonilisem ja tõsisem ning taotleb harmooniat. Luulekogud Jüri Üdina ning Juhan Viidinguna... ,,Realistliku ingli laul" Valikkogu ,,Ma olin Jüri (1968) Üdi" (1978) Ühiskogu ,,Närvitrükk" ja Elulootus (1980) varsti pärast seda Tänan ja palun (1983) debüütkogu ,,Detsember" (1971) "Osa" (1991)
1.14 Nagu Goethe ka oma uurimuses "Värviteooria" demonstreerib, valguse ja pimeduse murdekohas tekib värv, kuna neil kahel on värvi tekkimisel keskne positsioon. NELJAS SLAID (PILDID ÜLEVALT ALLA LUGEDES) 1.15 on olemas kolm suuremat viisi, kuidas värviline op kunst silmaga mängib: 1.16 vahelduv kontrast - (kui üks värv on ümbritsetud mingi teise värviga) 1.17 põhiliselt hele värv - (kõigepealt vaadatakse üht värvi, siis teist või fikseeritakse vaatepunkt värvidele kordamööda) 1.18 järjestikune kontrast või pöördkontrast - (heledus ja tumedus sulavad justkui ühte, kuid samas säilitavad oma algse tooni) VIIES SLAID - KUUES SLAID - SEITSMES SLAID - KAHEKSAS SLAID - ÜHEKSAS SLAID (TEKSTI TÕLGE) 1.19 Raamid sellel maalil kujutavad merekarpe rannal. Sissepole jäävad veekeerised, hõljuv udu, päikesepaiste, taevas, kivid (mis lained pudelikildudest voolinud on) KÜMNES SLAID (TEKSTI TÕLGE) 1
vaatepunkt on piiramatu. Kõiketeadev jutustaja võib oma teadmisi jagada erineval määral: ta võib loos toimunut selgitada, arutada ja analüüsida või vastupidi, ta võib piirduda vaid sündmuste kiretu esitamisega. Sageli esitab kõiketeadev jutustaja tegelaste lühiiseloomustusi, võtab mõnesse lausesse kokku tegelase olulisemad iseloomujooned. Selline jutustaja suudab tavaliselt ka tegelaste mõtteid lugeda. Kõiketeadva jutustaja romaani vaatepunkt on sestap tavaliselt liikuv. 22.2.Ebausaldusväärne jutustaja On selline, kes paneb kahtlema. Nt vahendatakse ainult jutustaja teadvust, väljaspool seda olev on puudu (tegelikkus). Või nt jutustaja teadlik eksitamine. Või oli klassikaline raamjutustus ja lõpus selgub, et tegelikult oli jutustaja ebausaldusväärne. Tavaliselt on ebausaldusväärse jutustaja tüübid: hull, kelm, kloun, narr jne. Hullu võetakse nigunii teistmoodi ja sellepärast saab sageli avada
See lihtsustab looduses mõõdetud peilingute ja nurkade kandmist kaardile. Kaldajoonte ja saarte konfiguratsioon kaardil vastab nende konfiguratsioonile looduses. See teeb laeva asukoha äratundmise hõlpsamaks. Merkaatori projektsioon 2 Nime on saanud Hollandi kartograaf Gerhard Kremeri (Mercator) järgi , kes kohandas silindrilise projektsiooni meresõidukõlblikuks 1569. Aastal. Maakera puutb silindri sisepinnaga kokku ekvaatoril Vaatepunkt ühtib Maa keskpunktiga Meridiaanid on projekteeritud silindri sisepinnale ja õgvendatud paralleelseteks sirgeteks. Merkaatori projektsioon 3 Meridiaanide õgvendamisel venivad paralleelid välja võrdselt sec ja saavad ekvaatoriga ühepikkuseks. Mida lähemal poolusele , seda pikem on venitus. Paralleelide venitus viib tasakaalust välja projektsiooni võrdnurksuse ja ümar saar muutub ellipsiks. Vastukaaluks venitatakse ka meridiaanid pikemaks võrdeliselt sec. Ka
„Kindlameelne prints“ „Nähtamatu daam“ „Suur maailmateater“ Loomingut läbivad jooned: Kasutab allegooriat ehk inimeste asemel on ideed: Tagasihoidlikkus, Rikas, Vaene. Maailm on näitelava, kuhu Autor asetab tegelased. Tegelastel ei ole võimalik oma rolli muuta, aga neil on valida, kas teha head või halba (nt: kas uskuda jumalat või mitte). eksistentsiaalne vaatepunkt. Surmatantsu motiiv – surm maksab kätte maapealse ülekohtu eest. 8. Klassitsistlik tragöödia: tunnused, jooned, autorid. Autorid: Corneille, Jean Racine Tunnused: Kolme ühtsuse nõue ehk ajaühtsus – tegevus laval võtab sama kaua aega kui reaalselt vaataja jaoks kohaühtsus – tegevus toimub ühe ruumi piires tegevusühtsus – laval ei saa toimuda midagi muud, kui saab toimuda selles aegruumis. 9
Ajaloo arutluse hindamisjuhend Arutlust hinnatakse hindamiskriteeriumide alusel 25 punktiga 2p töö struktuur vastab arutluse nõuetele: 0p esitatud on ainult teemaarendus, töö ei ole struktureeritud; 1p töö on struktureeritud, kuid ülesehituses puudub tervik ja loogika (puudub kas sissejuhatus või kokkuvõte); 2p ülesehitus on üldnõuetele vastav (sissejuhatus, teemaarendus, kokkuvõte). 7p töö vastab üldiselt teemale, õpilane esitab ülevaatliku kirjelduse, põhiseisukohad: 1p ajaline määratlus; 1p ajalooline taust (perioodi ülevaade, hinnang); 5p kirjutatakse lahti märksõnadena/alateemadena vastavalt konkreetsele teemale. 1p teema element 1p teema element 1p teema element ...
4 punkti konkreetsed näited/faktoloogia: 0p esinevad tõsised faktivead, näited ei ole teemakohased; 1p esitatud on mõni üksik juhuslik fakt, mõned eksimused; 2p esitatud on mõned teemaga seostatud faktid; 3p esitatud on piisavalt fakte teema toetuseks; 4p näidete valik on põhjendatud, ilmneb õpilase lugemus. 4 punkti isiklik suhtumine ja järeldused: 0p isiklik vaatepunkt puudub, järeldused ei ole teemakohased; 1p oma arvamus (ilma põhjenduseta); 2p isiklikku hinnangut toetavad teemakohased lihtsad järeldused; 3p järeldustele tuginev isiklik hinnang on kinnitatud näidetega; 4p järeldused tulenevad analüüsist, on põhjendatud ja argumenteeritud, ilmneb eruditsioon. 2 punkti isiku- ja kohanimede õigekiri, stiil: 0p ebakorrektne stiil, tõsised kirjavead;
Luuletuse ülesehitusel jäljen. Geom. kujundeid. Esindajad : Guillaume Apollinair, Johannes Barbarus, Aleksander Suuman. Ekspressionism(ld k võimendus, ilme) Algas saksamaal kujutavas kunstis impresionismi vastandina. Kaks fasi 1) 1911-1914 oluline luule, keskne allakäigu ja surma teema 2)1914-1920(25) põhirõhk draamal, keskne upotistlik sotsiaal-poliitiline meelestatus. Iseloomustab: Vastuhakk realismile teemas ja stiilis., sünge meelestatus.Isiklik vaatepunkt enamasti millestk. Sügav. Häirit. Või tugeva agressiive emotsionaalse pingega. E. Enne sõda: *tugev elamuste väljendamine*poeet kui prohvet,katastroofi ennustaja*usk uude põlvkonda*suhe maailmaga traagil. Palju eneset.*oluline alateadvus, intuitsioon. E. p sõda: *kaastunne ja süütunne toimuba pärast*üleskutse aktiivsusele,vastupanule,eneseohverdusele*sisult enamasti sõjavastane-mure inimese saatuse pärast. Vorm: püüab ol. Max originaalne. Kirjandusse ilmusid
kella kaheksa paiku hommikueinet tõi, jäi seekord tulemata. Seda ei olnud veel kunagi juhtunud. K. ootas pisut aega ja nägi oma voodist, et vastasmajas elav vanaeit teda kuidagi hoopis erakordse uudishimuga silmitses, siis aga, ühtaegu kummastust ja nälga tundes kõlistas ta kella. Aja voolamine on tekstis segi paisatud, sündmuste loomulik kronoloogia lõhutud. Aeg voolab subjektiivselt, pindtekst on fragmentaarne ja lähedane kaosele. Vaatepunkt muutub. Kaob jutustaja kõiketeadmine ning kindel ja ühene sotsiaalne ja moraalne hinnang oma tegelastele. Kasutatakse jutustajaid, kes on osa romaani tegevusest, kogevad jutustatavat isiklikust, spetsiifilisest ja piiratud vaatepunktist (näit. Faulkneri Hälin ja raev: Benji (idioot), Quentin suitsiidne), Jason (piiratud, jõhker-asjalik); V. Woolf Mrs. Dalloway (Clarissa ja Septimus Smith); J. Joyce Ulysses: Leopold Bloom ja Stephen Daedalus);
3. Lugejakeskne lähenemine eeldab, et kirjandusteos valmib lugeja kaasabil, teosel pole valmistähendust, seda võib tõlgendada mitmel viisil. Proosateksti analüüsitasandid Tekstisisesed tasandid: Fiktsionaalne maailm, selle algus ja lõpp Narratiiv Teema, motiiv (peamotiivid, kõrvalmotiivid) Kujund (sümbolid), pealkiri, moto Probleemistik Lugu, faabula, süžee, sündmus, episood Justustaja, vaatepunkt Tegelased Miljöö, tegevusaeg ja –paigad Kompositsioon Keelekasutus, stiil Ideestik sõnum Tekstivälised tasandid: Autori individuaalsus Autori biograafia Autori maailmavaade Mõjud Suund, vool, žanrilisus, koolmkond, rühmitus Koht ajatus, rühmituses, traditsioonis, rahvuskirjanduses Ideaalne vastuvõtja (mudellugeja) – R. Barthes
arutlus on analüüsiva iseloomuga: võrdlus, seosed probleem on lõplikult välja arendatud: analüüs, põhjendused 4 punkti konkreetsed näited/faktoloogia 0p esinevad tõsised faktivead, näited ei ole teemakohased 1p esitatud on mõni üksik juhuslik fakt, mõned eksimused 2p esitatud on mõned teemaga seostatud faktid 3p esitatud on piisavalt fakte teema toetuseks 4p näidete valik on põhjendatud, ilmneb õpilase lugemus 4 punkti isiklik suhtumine ja järeldused 0p isiklik vaatepunkt puudub, järeldused ei ole teemakohased 1p oma arvamus (ilma põhjenduseta) 2p isiklikku hinnangut toetavad teemakohased lihtsad järeldused 3p järeldustele tuginev isiklik hinnang on kinnitatud näidetega 4p järeldused tulenevad analüüsist, on põhjendatud ja argumenteeritud, ilmneb eruditsioon 2 punkti isiku- ja kohanimede õigekiri, stiil 0p ebakorrektne stiil, tõsised kirjavead 1p esineb üksikuid eksimusi või ebakorrektsust, töö on üldsõnaline (släng jms.)
ise täitma, rakendavad kujutlusvõimet. Avatud teos lugeja mõttevabadus on suur Suletud teos lugejat suunab tekstuaalne autor Tihti põimitakse teose peateemasse ka alltekst teine varjatum idee. Teos ja tekst Teose mõistmisel ja nautimisele on väga suur roll autori sõnakasutused stiil, sõnaleiud, väljendusoskus. Selline analüüsimine on luule juures tähtis. Proosas mängib suuremat rolli kirjandusteose maailm tegelastele kaasa elamine. Kirjandusteose vaatepunkt Romaani tegevus avaldub lugejale alati mingist vaatepunktist paigast, kust teose sündmustikku nähakse. Sündmustikku edastab jutustaja Mina-jutustus on tavaliselt piiratud vaateväljaga jutustus see jätab avamata teiste tegelaste siseelu. Taoline jutustus kasutab sisemonoloogi, mis on tingitud mingile küsimusele vastuse leidmisest ning areneb sisemisest loogikast lähtudes. Teine meetod on teadvuse vool tegelase mõtted edastatakse hüplikena.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
