.. Intervjuu kuldreeglid: · Ära karda vaikust · Üks küsimus korraga · Väldi võõrsõnu ja pikki lauseid · Kerged ja rasked küsimused läbisegi · Kui vassib mine edasi ja tule hiljem tagasi Valim on juhumeetod, suvaliselt valitud objektid(telefoniintervjuu grupid), tunnused peavad olema varem fikseeritud, tuleb vahendada lisamuutujaid(ei arvestada eriti nõrku ja väga tugevaid). Kvalitatiivsete meetodite ja statistika omavaheline seos või seosetus Mis on sotsiogramm ja kuidas seda vormistada? 2.rühm Argisotsioloogia on analüüsioskus. Paarivõrdlusmeetod on... Eksperimendi võimalikud vead on: · Õige hüpotees, halb töö · Tahtlikud ja tahtmatud vead · Juhuslikud ja süstematilised · Vea mõju oleneb objektide hulgast Mis on reiting ja kuidas seda uurida/vormistada? Ankeet võeti kasutusele 19. sajandi lõpus. Kvantitatiivne meetod. Fookusgrupi intervjuu trumbid ja puudused võrreldes süvaintervjuuga
1. Eesmärgi sidusus ehk soov pingutada grupi ühiste eesmärkide täitmise nimel. 2. Sotsiaalne sidusus iseloomustab seda, kuivõrd hästi grupi liikmed omavahel läbi saavad ning üksteise seltsi naudivad. Küsimustikud Grupiliikmete omavaheliste suhete määramiseks on: 1.Grupisisese kliima määramine (Francis & Young, 1979) 2. Grupi keskkonna küsimustik (Carron, Brawley, Widmeyer, 1985) 3.Sotsiogrammi koostamine. Levinud sidususe hindamise meetodiks on sotsiogramm, mis iseloomustab grupi liikmete omavahelisi suhteid. Grupi tegelik tulemuslikkus sõltub sellest, kui suured on protsessi kaod võrreldes potentsiaalse tulemuslikkusega. Grupitöö tõhususe ehk grupi tegeliku tulemuslikkuse määrab kaks tegurit: 1. Grupi potentsiaalne tulemuslikkus ehk see, kui suur on iga grupi liikme individuaalne potentsiaal. See peegeldab individuaalseid võimeid ja oskusi, mis on treeningugrupi töö seisukohalt olulised (näiteks suhtlemisoskused
1. Eesmärgi sidusus ehk soov pingutada grupi ühiste eesmärkide täitmise nimel. 2. Sotsiaalne sidusus iseloomustab seda, kuivõrd hästi grupi liikmed omavahel läbi saavad ning üksteise seltsi naudivad. Küsimustikud Grupiliikmete omavaheliste suhete määramiseks on: 1.Grupisisese kliima määramine (Francis & Young, 1979) 2. Grupi keskkonna küsimustik (Carron, Brawley, Widmeyer, 1985) 3.Sotsiogrammi koostamine. Levinud sidususe hindamise meetodiks on sotsiogramm, mis iseloomustab grupi liikmete omavahelisi suhteid. Grupi tegelik tulemuslikkus sõltub sellest, kui suured on protsessi kaod võrreldes potentsiaalse tulemuslikkusega. Grupitöö tõhususe ehk grupi tegeliku tulemuslikkuse määrab kaks tegurit: 1. Grupi potentsiaalne tulemuslikkus ehk see, kui suur on iga grupi liikme individuaalne potentsiaal. See peegeldab individuaalseid võimeid ja oskusi, mis on treeningugrupi töö seisukohalt olulised (näiteks suhtlemisoskused
Masslow püramiid Herzbergi teooria Familism Harlow eksperiment Soma kuubikute juhtum Piitsa ja präänikuga ei motiveeri 18poole, ,,lolli õpilase" fenomen Emotsionaalsed-ratsionaalsed Dünaamiline-stabiilne Rollid-ametid Liimete vajaduste rahuldamine- kauslikkus v ühiskonnale vajalikud teenused Personaalsus-positsioon Autoritaarne-formaased õigused Suund alt üles-ülalt alla Sotsiaalsed normid- ametlikud sanktsioonid Sotsiogramm-organisatsiooni struktuur Suhted tekivad spontaalselt- ettekirjutatud tööjuhendiga Vastastikune tõmme-lojaalsus Sõltuvalt erinevatest isikuomadustest on erinev ka rolli täitmine ja mõistmine Rolliootus-isiksus(rollsita rusaamine+rolli vastuvõtmine ja loodumine:temperament, intellekt, motiivid, hoiakud, kogemused)-rolli täimine Rolli täitmiseks kasutatakse latentset teadmist, mis avaldub oludetõttu, mitteisiksuse omadustest tulenevalt. Põhirollide omandmaine lapsepõlves- sullivan
Arvamusliider, teades oma rolli, hakkab kanaleid rohkem jälgima. Gruppide funktsioonid - et inimesest saaks sotsiaalne olend (1. rühm perekond, youtube: feral child metsik laps. Tekkivad rollid, kindlustunne.) - rühmas toimides on inimese töö tagajärjed efektiivsemad. Kui suur peaks olema rühm, et efektiivsus kasvaks? Esmane grupp kuni üheksa inimest (kui rühm on liiga suur, tekkivad kommunikatsiooniprobleemid). Sotsiogramm illustreerimiseks. Organisatsioon - rühm, mis on eesmärgipäraselt organiseeritud. - kollektiivse tegevuse struktuur, mis tekkib pideva kollektiivse tegevuse kordamisel ühiste eesmärkide saavutamiseks. Organisatsiooni baasmudel: Eesmärgid (alguses hägused, aja jooksul kinnistuvad) --> Koostöö korraldus (reeglid, kes missugust tasu koostöö eest saab, mis juhtub, kui eesmärki ei saavutata) --> Kontroll (kas ikka saavutame need eesmärgid
2. Alkoholi tarbimine X on kahjulik 3. Mõõdukas alkoholi X tarbimine on kasulik On oluline, et väited ühilduksid küsimusega- väited ühetüübilised + lähevad vastustega kokku. Flechen skaala- vastusevariandid esitatakse nägudega. Tulemus protsentides: Ujumisoskus Mehed Naised Jah 45 % 48 % Ei 55 % 52 % Reiting (sotsiogramm)- sisuliselt pingerida. nt. Õpilaste omavahelised suhted- kelle kutsuksid sünnipäevale (kui võiksid kutsuda ükskõik keda) Mai Juku Kai Sotsiaalsus Mai X - - 2- Juku + X + 2+ Kai + - X 1-; 1+ Populaarsus 2+ 2- 1+ 21-09-2006 Vaatlus (passiivne ja aktiivne ehk teaduslik)
hindamisel. 4.10. Mis tähendus on terminil «kontrollgrupp» sotsioloogia teoorias? (Soovi korral võid lisada ka selle termini erineva tähenduse eksperimentaalse uurimistöö kontekstis). Kontrollgrupp on grupitüüp, kuhu isik ei pruugi kuuluda, kuid mis ikkagi mõjutab tema identiteeti, norme ja väärtusi. Etalon või standard, millega saab mõõta enese staatust ja rollikäitumist, olles või olemata ise selle grupi liige. 4.11. Kuidas näeb välja sotsiogramm ja kuidas seda tõlgendada? (Vastamiseks palun joonista üks näitlik sotsiogramm ja kommenteeri seda põgusalt). Sotsiogramm on grupistruktuuri uurimiseks kasutatav abivahend, graafiline väljund, mis identifitseerib grupi uurimisel grupisisese inimestevaheliste suhete võrgustiku. Sotsiogramm, mis kirjeldab õpilaste eelistusi kaaslase valikul, kellega vaba aega veeta. Kahe otsaga nooled märgivad vastastikuseid valikuid, ühe otsaga näitavad suunda valijalt valitule. 4.12
• Enesekriitiline anketeerija teab küsitlusmeetodi piire ja nõrkusi SOTSIOMEETRIA • Jacob Moreno, 1950datel • Idee: väike grupp kui ühiskonna algrakk • Igas grupis liider/liidrid, suhtevõrgustik, tõrjutud • Grupisuhted peidetud, aga mõjusad • Soov leida protseduur grupisuhete mõõtmiseks SOTSIOMEETRILINE KÜSIMUSTIK • Positiivsed valikud: sünnipäev, matkama, rühmatööd tegema… • Negatiivsed valikud • Sotsiogramm: suhtevõrgustik, liikmete positsioonid VÄÄRTUS JA KASUTUSALAD • Tunnustusvajadus ja kuulumistunne • Kasutusalad: nõustamine, kasvatusprotsess, mõjustamine…. • Kriitika: tänane ühiskond heterogeensem, vahetu grupisurve väiksem • Palju kuuluvusgruppe, grupivahetus EKSPERIMENT • Reaktsiooni/käitumise mõõtmine eksperimentaatori poolt etteantud stiimulitele • Laboratoorne eksperiment: katseisikud teadlikud, keskkond erinev igapäevasest
TA TÕI VÄLJA 3 PÕHILIIKI TESTE: 1. Sotsiomeetriline valikutest- väljendatakse oma verbaalselt suhtumist grupikaaslastesse 2. Sotsiomeetriline tegevustest- partnerit tuleb valida reaalses situatsioonis 3. Sotsiomeetriline pertseptiivtest- mõõdab inimese enda ettekujutust suhetest grupis. TULEMUSTE INTERPRETEERIMINE: 1.Sotsiomaatriks A B C A X - + B + X C + X 2. Sotsiogramm A B C 3 Indeksid. N. Emotsionaalse ekspansiivsuse indeks- kui palju sai valikuid. HALL, Edward Võttis 60.-ndate alguses kasutusele termini "prokseemika" (sõnast proximity - tähendus i.k.). Prokseemika on teadus inimese ruumilisest käitumisest.
grupikaaslastesse 2. Sotsiomeetriline tegevustest- partnerit tuleb valida reaalses situatsioonis 3. Sotsiomeetriline pertseptiivtest- mõõdab inimese enda ettekujutust suhetest grupis. Tulemuste interpreteerimine: Kalle Küttis 2011 33 Isiksuse- ja sotsiaalpsühholoogia 1.Sotsiomaatriks A B C A X - + B + X C + X 2. Sotsiogramm A B C 3 Indeksid. N. Emotsionaalse ekspansiivsuse indeks- kui palju sai valikuid. Edu Teile! Kohtumiseni eksamil! Kalle Küttis 2011 34
5. Kontrolli- Füüsilised või Vallandamise ja madalamale mehhanismid sotsiaalsed sanktsioonid tööle viimise oht 6. Suhtlemine a) kanalid Mitteametlik infovõrk Ametlikud kanalid b) võrgustikud Ebaselgelt määratletud, Selgelt määratletud, järgivad läbivad tavapäraseid ametliku suhtlemise suundi suhtlemisvõrgustikke 7. Skeem Sotsiogramm Organisatsiooniskeem 8. Muud küsimused a) keda liikmeks Ainult neid, keda Kõik töögrupi liikmed võetakse aktsepteeritakse b) omavahelised suhted Tekivad spontaanselt Ametijuhendiga ette nähtud c) liider Kujuneb grupi liikmete Määratakse organisatsioonist hulgast d) ühistegevuse baas Isiksuse tunnused ja Töökohustused või
Sotsiomeetria on protseduur, millegi üritatakse neid väikeseid gruppe mõõta ehk sotsiomeetriline test. Nt oleme 6.klassi lapsed ja tahetakse teada, kes kellega suhtlem jne. Sotsiomeetriline test koosneb kahte tõõpi küsimustest Nt sul tuleb varsti sünnipäev, pane kirja, keda sa sinna kutsuksid. Pane kirja need, keda sa ei tahaks kindlasti enda sünnipäevale kutsuda. Ja siis joonistatakse välja sotsiogramm. Näostnäkku suhtlemine on tähtis. Liider ja juht Erinevus: juhtimine sisaldab võimupositsiooni, liider toetub isiklikule mõjule ja autoriteedile. Võivad kattuda, võivad mitte kattuda. Warren Bennis (1989): liidri ja juhi erinevused: Managers focus on systems; leaders focus on people. Managers administer; leaders innovate. Managers ask how and when; leaders ask what and why.
Moreno: "there is a deep discrepancy between the official and the secret behavior of group members". Moreno advocates that before any "social program" can be proposed, the sociometrist has to "take into account the actual constitution of the group." – Tegelik ja illusoorne väike grupp – Grupinormid, grupikuuluvus kui väärtus – Sotsiomeetriline test – Liider väikeses grupis – Grupi mõjutamine liidri kaudu Sotsiogramm Liider ja juht Erinevus: juhtimine sisaldab võimupositsiooni, liider toetub isiklikule mõjule ja autoriteedile. Võivad kattuda, võivad mitte kattuda. Warren Bennis (1989): liidri ja juhi erinevused: – Managers focus on systems; leaders focus on people. – Managers administer; leaders innovate. – Managers ask how and when; leaders ask what and why. – Managers do things right; leaders do the right things.
· Kontrollgrupid etalon või standard, millega saab mõõta enese staatust ja rollikäitumist, olles või olemata selle grupi liige. Kontrollgrupp on grupp, kuhu inimene püüdleb või kellega end samastab meelsasti. Grupistruktuur · Grupp eeldab, et selle liikmed tunnustavad ühiseid norme ja väärtusi · Grupisidemete tugevdamine ühiste tegevuste, sõpruse, normide ja väärtuste kaudu · Igal inimesel on vajadus konsensuse järele · Sotsiogramm graafiline väljund, mis identifitseerib grupi uurimisel grupisisese inimestevahelise suhete võrgustiku 7.1.6. Grupistruktuur · Grupi suurus mõjutab suhteid ja grupis kättesaadavaid rolle ja staatuseid · Diaad kahe inimesega grupp, mida iseloomustab intiimsus ja väga laialdane informatsiooni vahetus, võimalus saavutada väga sügav grupikuuluvus, samas suurim konfliktivõimalus, ühisvastutus
annaabi.ee 
