Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

"seisused" - 422 õppematerjali

seisused – Rüütelvennad(vormiriietus valge mantel musta ristiga),poolvennad (käsitöölised-pagarid,sepad jm),preestervennad(toimetasid vajalikke kiriklikke kombetalitusi).Maapäev-otsus asuda Eesti maa ja rahva täieliku iseseisvumise poole(maanõukogu).Jüriöö ülestõus – 1343-1345 a. Plaaniti kukutada taanlaste ja sakslaste võim,kuna talurahva olukord halvenes, koormiste kasv ja uute mõisate asutamine.
thumbnail
4
docx

Keskaja seisused

mis sulas hiljem alamaadli sekka. Ka need rüütlid, kes vallutasid 13. Sajandil Eestit, pärinesid suurelt osalt just ministeriialide hulgast. Üheks aadliku rahuaegseks ülesandeks oli kohtumõistmine. Talupoegade üle kohtupidamise usaldas ta sageli oma asemikule, kuid kõrgema astme kohtu istungitel, näiteks senjööri või Inglismaa krahvkonna kohtus, osales ta isiklikult. Aadlikultuur etendas tähtsat rolli kogu keskaegses kultuuris ning teised seisused proovisid aadlist eeskuju võtta nii eluviisi kui ka kommete poolest.

Ajalugu → Ajalugu
16 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Rooma ühiskond ja seisused

naisest sai avalikkuses tuntud inimene. Rooma ühiskonnas oli väga tähtsal kohal avalikud mängud. Roomlastele meeldisid verised vaatemängud e. elukutseliste galdiaatorite võitlused. vabariigi ajal korraldasid Roomlased võistlusi usulistel tähtpäevadel, keisririigi ajal aga jäi usuline külg sootuks varju ja gladiaatorite võtlusest said lihtsalt suurejoonelised vaatemängud, nii ülemkihi kui ka rahvamasside lõbustamiseks. Rooma seisused. Rooma ühiskond oli seisuslik. Oli ülemkiht ja oli alamkiht. Ülemkihti kuulusid: Kõige kõrgemal oli keiser. Keisrile järgnes senaatoriseisus, ja senaatoriseisusele järgnes ratasanikuseisus. Alamkihti kuulusid aga: Vabad meged, nendele järgnesid vabakslastud ja viimased olid orjad. Senaatoriseisuse moodustasid rooma riigi üliku, senaatoriperekonnad. Algselt oli see Rooma linnriigi aristokraatia, kuid keisririigi ajal tõusid senaatoriteks ka esamlt

Ajalugu → Ajalugu
46 allalaadimist
thumbnail
6
doc

Rooma ühiskond ja seisused

Rooma ühiskond ja seisused . Ühiskond Rooma oli seisulik ühiskond, mis oli paljuski ära määratud seadustega. Ehkki juba hilise vabariigi ajal ei määranud inimese seisundit kuulumine patriitside või plebeide hulka, oli seisuslik päritolu ülioluline. Ühiskonnaliikmed ei olnud võrdsed, rikastel kodanikel olid oma sõltlased ­ kliendid, kelle nad andsid maad ja raha ning vastutasuks toetas klient teda sõjaretkedel ning hääletas nii nagu patroon seda soovis.

Ajalugu → Ajalugu
74 allalaadimist
thumbnail
15
pptx

Feodaalkord, pärisorjuse kujunemine. Keskaja seisused

Feodaalkord, pärisorjuse kujunemine. Keskaja seisused Kolm seisust Keskaegne ühiskond jagunes kolmeks peamiseks seisuseks. Vaimulikud, kes kõigi eest palvetasid. Sõjamehed, kes kõiki kaitsesid. Töötegijad, kes kõiki oma tootva tööga ülal pidasid. Sellist ühiskonnakorraldust peeti Jumala poolt seatuks. Muutke teksti laade Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Feodaalkord Senjööri (isanda) ja vasalli (sõjamehest sõltlase) suhe, mille käigus andis senjöör vasallile maad vasalli väeteenistuse vastu. Feodaalkord kujunes välja kõrgkeskaja alguseks XI sajandil. Feood Vasallile antud maad hakati nimetama lääniks (saksa k Lehn ­ laen) ehk feoodiks ja selle valdajat vastavalt kas läänimeheks või feodaaliks. Kuigi läänid olid antud vasallidele ainult kasutada, muutus aja jooksul tavaliseks, et neid isalt pojale pärand...

Ajalugu → Ajalugu
34 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Tänapäeva Eesti- ja Keskaegse ühiskonna seisuste sarnasused

Tänapäeva Eesti- ja Keskaegse ühiskonna seisuste sarnasused Keskaegne ühiskond jagunes kolmeks seisuseks : 1. Vaimulikud ­ need kes palvetavad. 2. Aadlikud ja rüütlid ­ need kes sõdivadc. 3. Talupojad, käsitöölised ja kaupmehed ­ need kes töötavad. Võrreldes keskaegset ühiskonda ja meie tänapäeva Eestit, siis kindlasti on üks sarnasus demokraatlik valitsemisvõim (feodaalne hierarhia, keskajal) erinevates valdkondades. Alustagem meie riigi valitsemis viisist ja lõpetades selle kasvõi tänapäeva kooli/töö süsteemiga, kus kõige ülemusel astemel on siis valitsejad ja kõige alumisel on nn rüütlid ehk meie mõistes lihttöölised. Näiteks: Mina töötan Hedonis, kelle üks omanik on Margus Kangur. Hedon ise on tütar firma ning meie maja tegevdirektor on Sari Sopanen, kelle ülemus on Margus. Sari ise on meie maja juhtide ülemus, näiteks hotellijuht Signe Reimets on tema alluvuses ja täidab vastavalt olukorrale tema soove. Hotelli juhi Sig...

Eesti keel → Eesti kirjanduse ajalugu II
6 allalaadimist
thumbnail
3
doc

10.nda klassi ajaloo õpiku Vana-Rooma osa kontrolltöö kordamine.

1. Etruskid. 2. Rooma linna tekkimine. 3. Vabariiklik kord. 4. Rooma varane ühiskond. 5. Muutused ühiskonnas vabariigi ajal. 6. Rooma võim vallutatud maades. 7. Kodusõjad ja vabariigi lõpp. 8. Rooma sõjavägi. 9. Varane keisririik, riigikorraldus. 10. Rooma õigus. 11. Rooma seisused. 12. Orjad ja vabakslastud. 13. Perekond ja kasvatus. 14. Kristlus ja riik. 15. Rõivastus ja toit. 16. Rooma religioon. 1. Etruskide, kelle asustus paiknes Apenniini poolsaare loodeosas - Etruurias, päritolu on tundmatu, kuigi pärimuse järgi peetakse neid Väike-Aasiast tulnuteks. Nad olid head ehitusmeistrid, kaupmehed, meresõitjad, neil kujunes 12 suuremat linnriiki ning nad uskusid palju jumalaid, häid ja kurje vaime ning väga oluline koht oli ennustuskunstil

Ajalugu → Ajalugu
78 allalaadimist
thumbnail
30
ppt

Varauusaeg

Varauusaeg Kertu Puur Kehtna Põhikool 2014 EUROOPA UUSAJA HAKUL Eriti raske oli 17. saj. esimene pool. Vaheldumisi olid sõda, katk ja näljahädad. Kriisi tegi veelgi hullemaks järsk kliima jahenemine. Külm kliima ja niiskus tõid kaasa viljaikaldusi. HAIGUSED Sõdade ajal levis katk, mis põhjustas paljude inimeste enneaegset surma. Katkust saadi jagu aga teised nakkushaigused jäid: rõuged, tüüfus, düsenteeria ja tuberkoloos. Eriti kõrge oli väikelaste ja imikute suremus. Inimeste keskmine eluiga oli haiguste tõttu u 30-40 aastat. PEREKOND Tavaliselt abiellusid tüdrukud 12-aastaselt ja poisid 14-aastaselt. Abikaasa võeti kogu eluks. Aadlike jaoks oli ülitähtis abikaasa võrdne staatus. Enamus ameteid pidasid mehed. Naised pidid täitma pereema kohustusi SEISUSLIK ÜHISKOND Oli kolm seisust: vaimulikud, aadlikud ja lihtrahvas. ...

Ajalugu → Ajalugu
28 allalaadimist
thumbnail
6
docx

Ajalugu Keskaeg

Kõrgkeskaeg – jõukuse kasv, lääne – eurooplaste vallutusretked itta, lõunasse ja põhja, linnade uus esiletõus. Hiliskeskaeg – katkuepideemia, kapitalistliku ühiskonna aluste välja kujunemine. 3. Mõiste keskaeg Keskaeg tekkis 476 aastal, peale Rooma keisri Romulus Augustuse troonilt maha tõukamist. Lõppes 1517. Saksamaal toimuva reformatsiooni tõttu. Keskaja inimesed olid optimistlikud, nende elu oli rajatud kindlustundele. 4. Seisused keskajal Seisused vaimulikud, feodaalid, talupojad. Vaimulikud – paavst, kardinalid, peapiiskopid, piiskopid, preestrid, mungad ja nunnad. Riia peapiiskop – Saare–Lääne piiskopkond ja Tartu piiskopkond. Vaimulike ülesandeks oli palvetada ja kõigi inimeste hingeõnnistuse eest hoolt kanda. Feodaalid, nende ülesandeks oli kõigi ühiskonnaliikmete kaitsmine. Nad korraldasid ka rüütliturniire. Talupojad, nende ülesandeks oli vaimulike ja feodaalide ülevalpidamine ja toitmine

Ajalugu → Ajalugu
5 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Vana-Kreeka ja Vana-Rooma ühiskonnakorraldus

peremehele. (+)Orjade vabakslaskmine polnud roomas sugugi haruldane. Seda võis teha ka lihtsalt heast südamest ja tänutäheks orja ustava teenistuse eest.(+) Samas sai rooma kodaniku ori vabaks laskmise läbi kohe ka ise rooma kodanikuks.(+) Vabakslastud tegid enamasti innukalt tööd , et koguda jõukust , võita tunnustust ja sel viisil oma senisest orjaseisusest võimalikult eemalduda. Nii mõnestki vabakslastust sai väga rikas ja mõjukas inimene.(+) Seisused Perekond Orjad Kokku Vana-Rooma +++---- ++--- +++++--- 10+ ; 10- =0 Vana-Kreeka ++++--- ++----- +++----- 9+ ; 13- =-4 Kokkuvõtteks oleks olnud parem elada Vana-Roomas, nii seisuste, perekonna kui ka orjade koha pealt. Vana-Kreeka ühiskonnakorraldus oli kehvem nagu sai loetud ja ka tabelist näha. Greete Liht 10B

Ajalugu → Ajalugu
125 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Rooma

kasuisa nime, millest sai tiitel keiser. 3.Rooma sõjavägi: peamine väeüksus leegion -u 5000 meest. põhijõuks raskerelvastusega jalaväelased. külgedelt kaitses ratsavägi, mis käis ka luurel ja jälitas vaenlasi. leegion rivistus väiksemate ristkülikena, mis asetsesid nagu malelaual ruudud. kasutati katapulte, müürilõhkujaid, piiramistorne. õpiti sõjaväe laagreid kiiresti muldvalli ja palktaraga kindlustama. keisririigi armee koosnes 25-st leegionist. 5.Rooma seisused: 1. kõrgeimal astmel senatiaristokraatia - senaatorid olid suurmaaomanikud. neid võis ära tunda vaöget rüüd e. toogat ehtiva purpurpunase triibu järgi. 2. Ratsanikuseisus - rikkad ja mõjukad kodanikud, kes said endale ratsahobuse osta. hiljem lihtsalt teatava jõukusega. Tegelesid kaubandusega, olid kohtunikud ja rahandusega tegelevad ametniud. 3. linnade käsitöölised, talupojad ja rentnikud- pidevalt suurenes proletaaride hulk

Ajalugu → Ajalugu
24 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Keskaeg ja varauusaeg konspekt

BÜTSANTSI KIRIK JA KULTUUR 1054. aastal leidis aset suur kirikulõhe ehk skisma. Ristiusu kirik jagunes kaheks: läänekirik e. Roomakatoliku kirik ja idakirik e. Kreekakatoliku kirik. Roomakatolik = katoliku ja kreekakatoliku = õigeusu. Erinevused lääne- ja idakiriku vahel: Läänes püha vaim lähtub isast ja pojast, idas ainult isast. Läänes kehtis tsölibaat, idas ainult kõrgvaimulikel. Läänes ristimärgitegemine viie sõrmega, idas kolmega. Ilmalikud inimesed said läänes armulaual ainult leiba (osa kristuse ihust), idakirikus said ilmalikud nii leiba kui veini. Läänes toimusid jumalateenistused ainult ladina keeles, idas kohalikus keeles. Paavst ja patriarh panid end vastastikku kirikuvande alla ehk kuulutati et kumbki pole ristiusu kiriku liige, see tõigi kaasa kirikulõhe. Bütsans on antiikkultuuri järjepidevuse säilitaja, sest jätkati umbes samalaadset õpetamist kui oli toimunud antiikajal, kuid seda kohandati, kuid oluliseim ikkagi see et...

Ajalugu → Ajalugu
29 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Keskaeg

Maksud ja koormised oli kindlaks määratud ja olid seotud maaga,mitte talupoja isikuga. Maad ei saanud vabalt osta,müüa ega pantida Mõisahärrus maa oli mõisniku eraomand. Mõisamaa jag kahte ossa: mõisamaa(kus asus mõisa majapidamine ja mida hariti mõisateo korras) ja talumaa(kuulus ka mõisnikule,kuid kus asusid talumajapidamised ja millel lasusid koormised,peamine neist teorent) ori- pole varandust pärisori- võib olla varan,aga oli sunnismaine. Seisused: vaimulikud,aadlikud,töötegijad Ristiusu kiriku kujunemine- Constantinus Suur andis kristlastele 313. a Milano ediktiga usuvabaduse. 381 kuulutati kristlus Rooma riigiusuks. 4 saj hakkas preesterkond arenema omaette seisuseks. Kujunes kiriklik ametiastmestik­hierarhia. *Peapiiskopkonda juhtis piiskop * kirikukihelkonda juhtis preester e presbüter . Piiskopi kogunesid 2x aastas kirikukogule e sinodile,et otsustada oma piirkonna kirikuasju. Kogu üldkiriku kõrgeim võim

Ajalugu → Ajalugu
34 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Kõrg- ja hiliskeskaeg

paavsti püüdlusest haarata enda kätte maailma juhtohjad. Peale rekonista jäi palju noori sõdalasi üle kes olid seiklustehimulised ja neid oli hea ära kasutada. 8. Ristisõdade tulemused ja tagajärjed. Ristisõdasid oli kokku üheksa ja kord võideti, kord kaotati, aga mingit edu sellest ei tulnud. Jeruusalemm "Püha maa" jäi vallutamatta ja kogu Lääne-Euroopale oli see täielik ebaõnnestumine. 9. Keskaja seisused ja nende ülesanded. 1.Vaimulikkond- kelle ülesandeks oli kõigi eest jumala teenimine. 2.Aadel- kelle õlul oli kõigi kaitsmine. 3.Talupojad- kes pidid oma tööga kogu ühiskonda toitma. 10. Miks tekkis keskajal palgasõjavägi? Talupoiad olid tavaliselt ilma suure sõjalise oskusetta ja parem oli maksta, kui sõtta minna. Pealegi oli palju neid vaesunud rüütleid, kes oma maa kaotanud ja ei osanud teha midagi muud peale sõdimise. 11

Ajalugu → Ajalugu
32 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Talupoegade elu Eestis keskajal

Tallinna Mustamäe Gümnaasium Talupoegade elu Eestis keskajal Õpilane : Sandra Verrevmägi Tallinn 2010 Keskaja ühiskond jagunes kolmeks peamiseks seisuseks: vaimulikud, feodaalid ja talupojad. Oma seisuse üle nurisemist ei peetud jumalale meelepäraseks. Kogu maa kuulus kirikule või feodaalidele. Seda harisid aga talupojad. Talupojad pidid oma tööga feodaale ja vaimulike ülal pidama. Talupojad pidid kandma koormisi ehk täitma kindlaks määratud kohustusi oma isanda heaks. Feodaalid hakkasid rajama mõisaid ja suuremate feodaalide maadel oli mõisaid palju. Põllumaa jagunes mõisapõldudeks ja talupoegadele jagatud maaks. Talupoegadel tuli teha mõisategu (harida mõisa põlde, mille saak kuulus feodaalile). Lisaks sellele pidid nad töötama ka oma põllul, et tasuda loonusrenti (pidid andma feodaalile osa oma saagist, tegema mõisa jaoks heina ja varuma küttepuid). Nad pidid maksma ka ...

Ajalugu → Ajalugu
59 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Varane keisririik, hiline keisririik

Looduslikud tingimused: Sarnasused:1)suhtlesid ja liikusid mööda merd 2)asuvad poolsaarel 3)on ümbritsetud merega. Erinevused:1)Itaalia on vähem mägine ja põlluharimiseks sobilikku maad on rohkem 2)Itaalia rannajoon on vähem liigendatud 3)Itaalia geog. terviklikkus lõi aluse ühtse riigi tekkeks Kuningate aeg, varane vabariik, tõus suurvõimuks, vabariigi langus, varane keisririik 1)Kuningate aeg: 753 rooma asutamine, 753-510 kuningate aega roomas, 6.saj. rooma oli etruski soost kuningate võimu all, etruski kultuuri õitseaeg, 7 kuningat 3 viimast etruskid 2)Varane vabariik:roomalsed kukutasid viimase kuninga Tarquinius Superbuse, rooma vabanes etruskide võimu alt, kehtestati vabariik, rooma tõusis latiini linnade juhiks, Sürakuusa kreeklased purustasid etruski laevastiku, 387 gallide sissetung rooma ja haned päästsid rooma 3)Tõus suurvõimuks: 1 ja 2 Puunia sõda, suur võit Makedoonia vägede üle, 3 Puunia sõda, Kartaago vallutamine, 146 lan...

Ajalugu → Ajalugu
6 allalaadimist
thumbnail
3
docx

Ajalugu 11. klass

1. Väikeriigid (maaisandad Eesti alal) lk 51-52 + 58 2. Talurahva olukord lk 52-53 3. Linnade teke lk 55 4. Jüriöö ülestõus lk 55-56 5. Seisused ja maapäevad lk 61-62 6. Talurahva sotsiaalne koosseis ja õiguslik seisund lk 64,66,67 7. Gildid ja vennaskonnad lk 71,73 8. Ordud ja kloostrid lk 78 9. Reformatsioon ehk usuvahetus Eesti alal lk 80-81 VASTUSED: 1. Riia piiskop ja Mõõgavendade ordu oli leppinud kokku, et vallutatud aladest jääb piiskopile 2/3 ja Mo-le 1/3. Mo aga suutis tugevaima sõjalise jõuna pidevalt oma piire laiendada. 1222 eestlaste ülestõus,

Ajalugu → Ajalugu
30 allalaadimist
thumbnail
10
docx

Kordamine üleminekueksamiks

 Rahamajanduse levikut, selle kasvavat ülekaalu naturaalmajanduse üle. Naturaalmajandus- Elamiseks vajalik toodetakse ühe majapidamisüksuse (perekond, kogukond, mõis) piires ning ka tarbitakse selle institutsiooni siseselt. Selle süsteemi puhul paigutatakse ressursse ümber läbi otsese vahetuse või jagamise. Tootja varustab ennast ise kõige tarvilikuga. 6) Keskaja seisused 3-seisuseline mudel. 1) Vaimulikud (need kes palvetavad) 2) Sõjamehed ehk rüütlid (need kes sõdivad) 3) Talupojad (need kes töötavad) 4) Kodanlus ja töölisklass Vaimulike seisus – esimene seisus. Täiendas, koolitas end teiste arvelt. Vaimulike ordude kaudu oli ühiskondlik tõus võimalik- pärisorja lapsest võis saada paavst. Vaimulikkonnal kujunes oma hierarhia – paavst, kardinalid, piiskopid ja mungad. Aadliseisus- teine seisus

Ajalugu → 10.klassi ajalugu
0 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Rüütlid - kirjeldus, referaadi sarnane

Rüütliseisus Rüütliseisuse ehk aadelkonna moodustasid kõik feodaalid, alates keisrist ja lõpetades väikerüütlitega. Nad olid elukutselised sõjamehed ja nende ülesandeks oli kogu ühiskonna kaitsmine. Rüütlite seisus kujunes Lääne-Euroopas välja 10. ­ 11. sajandil suurfeodaalide kaaskonda kuulunud vabadest sõjasulastest, kes teenete või vapruse eest rüütliks löödi. Rüütliseisus kujunes paralleelselt feodaalsuhetega. Aadlikud olid vabad mehed, keda sidusid omavahel vasalliteedisidemed. Aadel jaotus kõrgaadliks, kuhu kuulusid suurfeodaalid (hertsogid, parunid ja krahvid) ja alamaadliks. Rüütliseisus oli feodaalhierarhia madalaim aste, mis 12. ­ 13. sajandil muutus päritavaks suletud seisuseks. Kõik feodaalid, alates keisrist ja lõpetades väikerüütlitega, moodustasid rüütliseisuse ehk aadli. Seisusekaaslastena olid nad üksteisega võrdsed. Kuningal ja suurfeodaalidel oli muidugi palju rohkem võimu kui väikerüütlitel, kuid sellest hoolimata ...

Ajalugu → Ajalugu
19 allalaadimist
thumbnail
5
docx

Tänapäeva Prantsusmaa kujunemine

Mida kujutab endast seisuste ühiskond? Millised olid seisused Prantsusmaal Vana Korra ajal? Kas oli võimalik minna ühest seisusest teise? Kuidas sai võimalikuks üleminek seisuste ühiskonnast klassiühiskonda? Kas Euroopas esineb veel märke seisuste ühiskonnast? Kas sotsiaalne ebavõrdsus kaasaegsetes ühiskondades on märk seisuste või klassiühiskonnast? Inimesed on jaotatud oma seisuse või ühiskonna positsiooni põhjal kolmeks seisuseks. Ühiskonna seisusesse kuulumine oli enamasti pärilik v.a vaimulikel. See jagunes vaimulikuks,

Ajalugu → Ajalugu
16 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Mille poolest erineb Eesti keskaeg Lääne-Euroopa omast?

Mille poolest erineb Eesti keskaeg Lääne-Euroopa omast? Keskajal toimus palju erinevaid protsesse, alustades pärisorjastamisest ning lõpetades linnade tekkimisega. Hoolimata sellest et Eesti oli oma arenguga maas Lääne-Euroopast siis protsesside sisu oli ikkagi samasugune. Vahe oli vaid protsesside ajalises toimumises. Lääne-Euroopa keskaeg algas Rooma riigi kaheks jagunemisega 395 aastal. Eestis algas keskaeg üle 800 aasta hiljem, 1227 aastal, Saaremaa alistumisega muistses vabadusvõitluses. Kui Lääne-Euroopas tekkis lääniaadel juba aegu varem siis Eesti lääniaadel hakkas kujunema pärast Stensby lepingu vastuvõtmist. Rajati linnuseid, maa jagunes läänideks, lääne omasid senjöörid ning läänistatud maid kasutasid vasallid. Lääne-Euroopas oli kogu protsess kujult sama. Linnuste ning mõisate ehitamise materjalid ja stiilid olid küll erinevad, kuid läänidesüsteem oli valitsev ka seal. (?) Keskaja alguses kasvas Lääne-Euro...

Ajalugu → Ajalugu
35 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Rooma

SEISUSED MOODUSTASID RIIGI ÜLIKUD,SENAATORIPEREKONN AD.RATSANIKUD RIKKAD JA MÕJUKAD ROOMLASED. VÄLJASPOOL SENAATORISEISUST. LIHTRAHVAS GLADIAATORID ELUKUTSELID VÕITLEJAD KES VÕITLESID TAVALISELT AMFITEATRITES NEIST TUNTUM COLOSSEUM . ROOMLASTELE MEELDIS VAATATA KA HOBUKAARIKUTE VÕIDUSÕITE HIPODROOMIL.. ROOMAST SAI VABARIIGI LÕPUL VAHEMERE SURIM LINN.. FOORUM KUI LINNA KOGU IMPEERIUMI SÜMBOOLNE KESKUS OMANDAS PIDULIKU VÄLISILME.. KÕIGI JUMALATE TEMPEL PANTEON.. AVALIKUD SAUNAD TERMID.. KORRUSELAMUD OLID ODAVAD, VAREM PUUST , SIIS KIVIST ÜÜRIMAJAD VAESEMA ELANIKKONNA, SEALHULGAS PROLETAARLASTE MAJUTAMISEKS. AKVEDUKTID MONUMENTAALSED VEEJUHTMED.. IGA ASI VÕI ELUSOLEND LOODUSES OLI NENDE MEELEST HINGESTATUD, IGALÜHEL OLI MINGI JÕUD MIDA NIM NUUMENIKS.. LAARID ESIVANEMATE HINGED. IGAL PEREKONNAL OLI MAOKUJULINE KAITSEVAIM GEENIUS KES EDENDAS SOOJÄTKAMIST,PEREKONNA PÜSIMINE.. ENNUSTAJAD PREESTRID AUGURID.CICERO KOLM ,STIILI, NN MADALAT STIILI...

Ajalugu → Ajalugu
5 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Vana-Rooma küsimused ja vastused

Itaalikud ­ latiinid, sabiinid, samniidid. Kreeklased ­ kolooniad asusid Taras ja Sürakuusas. Etruskid. 3. Kuidas kujunes rooma linn? Aja jooksul hakkasid karjuste ja maaharijate asulad ühinema ­ neist kujunesid algsed keskused. Tekkis tiberi vasakule kaldale, kujunemine kestis mitu sajandit. Legendi järgi linna rajajaks Romulus. 4. Milline on levinud nimetratsioon Roomas? Eesnimi Gaius, sugukonnanimi Julius, lisanimi Caesar 5. Millised olid rooma seisused? Senaatoriaristokraatia ­ patriitside perekonnast. Ratsanikuseisus ­ edukad kaupmehed, suurmaaomanikud. Lihtrahvas ­ e proletariaadid, käsitöölised ja talupojad. Kliendid ­ teenisi patroone. Orjad ­ kõnelevad tööriistad. 6. Isel. Rooma perekonda, rõivastust, toitu ja elamuid, võrdle kreekaga. Perekond ­ mehekeskne, naine truu, pidulikel üritustel naine mehe kõrval, mehe otsustada laste kasvatamine

Ajalugu → Ajalugu
45 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Rooma riigikorraldus

Iseloomusta Rooma riigikorraldust . (Peab ära tundma, millisel perioodil mingi sündmus oli, st peaks teadma, millal mingi periood oli. ) Kuningate aeg - 753-509 eKr. Riigi eesotsas seitse kuningat, Vabariigi aeg - 510 - 30 eKr. Kuninga asemel sai võimukandjaks kaks valitavat konsulit, kes juhatasid sõjaväge. Reaalse ohu korral anti võim kuni 6 kuuks diktaatorile. Iseloomustab seda aega patriitsida ja plebeide vaheline võitlus. 287. eKr kaotati need seisused ja üsna pea asendus nobliteediga, kes hoidis reaalselt poliitilist võimu enda käes. Keisririigi aeg - 30 või 27 eKr ­ 284 pKr. Juhtimine koondunud ühe inimese kätte. Senaatoreid, kogukondi tuli aina juurde. Kaotati kodakondsusega kaasnevad eelised. 2. lk.156-159 Ühiskond Iseseisvalt: seisused endale selgeks teha(4 seisust). Ülemkiht: Keiser, senaatoriseisus, ratsanikuseisus. Alamkiht: Vabad mehed, vabakslastud, orjad a. Kes oli Roomas kodanik.

Ajalugu → Ajalugu
7 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Arutlus Suur Prantsusmaa revolutsioon

aastate ajavahemikus ehk 18.sajandil. See revolutsioon oli väga põhjalik murrang ühiskonna arengus. Kuid siiski tõi Prantsusmaa revolutsioon endaga kaasa nii head kui ka halba. Miks algas revolutsioon ja milliseid muudatusi elus tõi see endaga kaasa? Suur Prantsuse revolutsioon algas seetõttu, et feodaalkord takistas kapitalistliku korra arengut ja oli väga halb rahvahulkade olukord ning rahulolematus valitseva korraga. Sellel ajal oli valitsejaks Louis XVI. Olid erinevad seisused, mis olid välja kujunenud inimeste rahakottide järgi. Esimese ja Teise seisuse inimesed ei pidanud maksma makse, kuid kõik Kolmanda seisuse inimesed pidid maksma, sinna kuulusid näiteks: pankurid, kaupmehed, käsitöölised. Väga palju oli inimesi, kes kuulusin Kolmandasse seisusesse või isegi alla poole Kolmandat seisusesse. Seetõttu kujunes majanduses finantskriis, kuna inimesed ei suutnud sellele pingele vastu pidada ja makse maksta. Siis otsustati proovida erinevaid meetodeid,

Ajalugu → Ajalugu
14 allalaadimist
thumbnail
3
docx

Saksa keisririik ja poliitilised õpetused

Saksa keisririik ja poliitilised õpetused TV 4/5 Konservatism ­ 1789 Ühiskondlikud muutused: Seisused ei või olla võrdsed ja muutusi ei tohi teha madalamad seisused. Võim: Võim kuulus kuningale/absolutistlikule valitsejale. Kirik: Ristiusu taastamine, usu säilitamine, austus kiriku vastu. Rahvas: Taheti võrdsust kõikide inimeste vahel. TV 1/6 Rahvuslus ­ 19. Sajandi algul Rahvas: Hakkas isamaast rohkem hoolima Riik: Sai tugevamaks ning võimsamaks Võim: ? Kultuur: ? TV 7/9 Liberalism ­ 17. Sajand Ühiskondlikud muutused: Kodanikud oleksid seaduste ees võrdsed. Võim: Monarhia, rahva valitud valitseja, võimude lahususe teoorial vabariik.

Ajalugu → Ajalugu
4 allalaadimist
thumbnail
6
docx

Saksa keisririik ja poliitilised õpetused

Saksa keisririik ja poliitilised õpetused TV 4/5 Konservatism – 1789 Ühiskondlikud muutused: Seisused ei või olla võrdsed ja muutusi ei tohi teha madalamad seisused. Võim: Võim kuulus kuningale/absolutistlikule valitsejale. Kirik: Ristiusu taastamine, usu säilitamine, austus kiriku vastu. Rahvas: Taheti võrdsust kõikide inimeste vahel. TV 1/6 Rahvuslus – 19. Sajandi algul Rahvas: Hakkas isamaast rohkem hoolima Riik: Sai tugevamaks ning võimsamaks Võim: ? Kultuur: ? TV 7/9 Liberalism – 17. Sajand Ühiskondlikud muutused: Kodanikud oleksid seaduste ees võrdsed. Võim: Monarhia, rahva valitud valitseja, võimude lahususe teoorial vabariik.

Ajalugu → Ajalugu
12 allalaadimist
thumbnail
4
odt

Muutused Eesti ühiskonnas esiaja lõpust kohanemiseni keskaja ühiskonnaga

Ristisõja lõppedes hakati ristisõdadega vallutatud regiooni nimetama Liivimaaks. Keskajale kohaselt tulid nüüd maad jagada ning Liivimaale üritasid käppa peale saada piiskopid, Saksa ordu ning Taani kuningas. Loogiline oleks, et nii mitmete jõududega maal toimub killustumine. Kuid tegelikult, mingi side jäi maakondade vahel alles ning eestlased suutsid võimuvahetust ära kasutada Jüriöö ülestõusu näol. Liivimaal tekkis ka peale sõdu läänikord ning esile kerkisid seisused. Seisuste tekkimine oli suur edasiminek keskaega. Muinasajal ei olnud rikkusel ja võimul nii suur tähtsus, kuid keskajal oli võimuga tagatud ka hea eluolu. 14. sajandi keskpaigast korraldati ka iga-aastaseid linnadepäevi, kus arutati tähtsaid kaubandusega seotud küsimusi ning maapäevi, kus said kokku maaisandad ja erinevad seisused. Tähtsaim muutus, mis minu arvates ühiskonda edasi viis, oli linnade teke. Kommunikatsioon,

Ajalugu → Ajalugu
9 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Keskaja mõisted jms(10. klass)

*Domeen ­ kuninga maavaldus *Lään ­ Vasallide väeteenistuse eest kasutamiseks antud maatükk, koos seal elavate talupoegadega *Benefits- pärandamisõiguseta *Feood ­ pärandamisõigusega 1. Feodaalide asetus tähtsuse järgi. Tipus kuningas, alamal astmel väikerüütlid. Hõlmas ainult teist seisust Feodaal e. Läänimees ­ Feoodi e. Lääni omanik *Senjöör ­ suurfeodaal kes läänistas maad *Vasall ­ feodaal, kellele läänistati maad *Investituur ­ Toiming mille käigus vandus tulevane vasall oma isandale truudust. Senjöör andis talle vastutasuks lääni. *Immuniteedikiri ­ Valitsejakiri, millega ta osa riigivõimu ülesannetest andis üle oma vasallile. Vasalliteedisuhted ­ vasalli ja senjöör suhted. Vasall andis end senjööri kaitse alla, senjöör andis talle maatükki koos seal elavata talupoegadega. Vasallil oli õigus ja kohustus senjöörile nõu anda. Vasall kohustus 40 päeva sõjaväes olema. Vasall pidi senjööri lunar...

Ajalugu → Ajalugu
44 allalaadimist
thumbnail
9
ppt

Prantsuse revolutsioon

Pärnsalu 8.c REVOLUTSIOONI TEKKE PÕHJUSED Esiteks valgustusest tingitud despoootia ja riigi juhtimisega halvasti hakkama saava absoluutse monarhia kriitika. Teiseks sõjaline ebaedu ning sellega kaasnevad kaotused ja kulutused ning majanduskriisi. Kolmandaks seisuste ebavõrdsus ja kuninga priiskav eluviis. Valitseva kuningapaari saamatust riigi ja enese maine kujundamisel ning nende täielikku ükskõiksust selles suhtes. Seisuste ebavõrtsus Seisused Prantsusmaal Ühiskond jagunes kolmeks seisuseks: 1) I seisus, mille moodustasid vaimulikud (1%) 2) II seisus, mille moodustasid aadlikud (2%) 3) III seisus, kuhu kuulus ülejäänud rahvas (97%) I seisus II seisus III seisus Vaimulike ja aadlikke käes olid kõik tähtsamad riigiametid, 1/3 maavaldustest ja nad ei pidanud makse III seisuse õlgadele langes maksukoorem

Ajalugu → Ajalugu
87 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Varakeskaegse Euroopa areng 5-11.saj

Maailma nähti väga must-valgelt ja valida oli ainult taeva ja põrgu vahel. Kõik kartsid põrgusse sattumist ja seega palvetati tihti ja usk mõjutas suurelt igapäevaelu. Tähtsaim usuline tegelane on paavst, kelle nimi on lähtunud Rooma piiskopi ametit, algselt tal teiste piiskoppide üle võimu ei olnud. Aastal 756. moodustati Pippinilt kingituseks saadud aladel Paavstiriik, kus paavstile kuulus ka ilmalik võim. Ühiskonnastruktuur ehk seisused jagunesid kolmeks: Vaimulikud, aadlikud ja linnakodanikud. Seisused oli üks feodaaltsivilisatsiooni tunnusteist tähtsamaid. Kõrgemail kohal olid vaimulikud, sest nendele kuulus jumala arm ja nad olid selle edastajad rahvale ja terve keskaeg seisneski Jumalas. Tähtsuselt teine oli aadlikud, kes olid rikkad kes olid talupoegade isandad. Kolmas seisus-talupojad. Talupojad olid ja on alati halvas olukorras olnud, nad pevad oma isand tööd tegema ja on alati seotud kellegagi

Ajalugu → Ajalugu
5 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Ajalugu, valgustus, absolutism

1.Mis on esinduskogu (nt generaalstaadid)? (konsp) Generaalstaadid ehk prantsuse seisuste esinduskogu. 1614 saatis Louis XIII nad laiali kaheks aastaks. 2.Seisused ja nende roll Prantsusmaal (lk 38-40) Kõik seisused on võrdsed. 3.Absolutism Prantsusmaal, näited kuningatest ja kardinalidest (lk 38-45) Kogu võim oli ühel inimesel ­ kuningal. Seni oli valitseja võimu piiranud seisuste esinduskogu, kuid see kaotas absolutismi ajal tähtsuse. Kuningas polnud kohustatud kellelegi aru andma. Louis XIII, Louis XIV, kardinal Richelieu(Louis XIII usaldusisik ja Prantsusmaa tegelik vaitseja) 4.Absolutismi kolm sammast - sõjavägi, ametnikud, majandus (konsp.)

Ajalugu → Ajalugu
9 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Antiikkultuuri säilimine keskajal

teaduskool. Sellel ajal hakkas liikuma ringi ka katk ning rahvasterändega hakkas see kõvasti levima. Areng Euroopas peatus ning võib öelda, et antiikkultuurile oli see tõesti lõpp. Rahvas ei hoidnud kinni enam Homerose eeposte jumalatest vaid hakkas tuge otsima vaimulikelt ja tekkinud haldustühikut hakkas täitma katolik kirik. Usu vahetus on väga suur tegur ning pole ka ime, et kultuuris hakkasid puhuma uued tuuled. Kui varem olid seisused üsna puudunud, rahvas oli üsna võrdne, eristusid ainult sõdalased ja kuningad (inimese väärtuse kujundas pigem vanus kui päritolu), siis keskajal kujunesid tugevalt välja seisused, need olid aadlikud, vaimulikud ja lihtrahvas. Kui varem oli keskendutud mitmetele jumalatele, siis nüüd keskenduti katoliku kiriku järgi vaid ühele Jumalale, keda kujutati maailma loojana. Eeposte asemel oli kultuuri aluseks piibel. Ka kunstis hakati kujutama enamjaolt piiblis seisvaid sündmusi

Filosoofia → Filosoofia
9 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Ühiskond ja eluolu keskajal

· Läänimees ehk feodaal( vasall, kes on endale saanud feoodi) · Pärusvalduste teke · Feodaalne killustus Majandus · Naturaalmajandus · Kaubandus · Mõisad ja talud Turusuhete areng · Linnade areng, mis hoogustas kaubandust · Spetsialiseerumine · Loonusrendi asendumine raharendiga · Talupoegade liikuvuse suurenemine · Talupoegade vabaks ostmine Seisused · Vaimulikud · Sõjamehed · Töötegijad Pärisorjus · Talupoegade sõltuvus feodaalist · Sunnismaisus · Õigusemõistmine isanda kätes · Oluline faktor feodaalkorra tekkimisel Talupere igapäevaelu · Elati koos kogukonnana · Majad valmistati käepärasest materjalist · Leibkonna suurus varieerus · Toidulaud oli üsna ühekülgne · Laste rakendamine talutöödel · Koormiste kandmine

Ajalugu → Ajalugu
41 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Rooma

Suurendati ratsaväe usuliste rituaalide läbiviija. *Diktaator rahvatribuunina oli tal vetoõigus osatähtsust. Vabariik-riigikorraldus, kus kõigi magistraatide otsuste üle. kõrgemad võimuomanikud valitakse Seisused, ühiskonna Seisused: patriitsid- tegelesid Kaotatakse seisuslik vahe ja Kodanikkond hakkas keisririigi Ühiskond muutus senisest valitsemisega, plebeid- plebeid saavad kodanikuõigused. ajal kasvama. Kodakondsust rangemalt seisuslikuks. 2 struktuur lihtrahvast. Sõjaväekorraldus, kus vabad jagati keisririigis nii põhiseisust: auväärsed ja

Ajalugu → Ajalugu
27 allalaadimist
thumbnail
3
docx

Rooma keisririik

aktiivne, ladina kultuur Ida: (Kreeka, Väike-Aasia, Süüria, Egiptus) jõukamad, suuremad linnad ja aktiivsem kaubandus, levis kreeka keel ja kultuur ÜHISKOND JA ELUOLU Paljudes piirkondades kujunesid ulatuslikud , orjatööl põhinevad suurmaavaldused- latifundiumid. Algul läks nende toodang peamiselt müügiks, kuid hiljem muutusid need üha enam isemajandavateks suurmõisateks, kus kõik, mis toodeti, ka tarbiti ise. Seisused keisririigis Ülemkihi moodustasid seisused 1.) Senatiaristrokraatia, see moodustus senaatorite baasil. Neile kuulusid tähtsaimad riigiamaetid ja paljud neist olid ka provintside asevalitsejad. Neil olid ka suured maavaldused. 2.) ratsanikud, nad olid teatud varandusliku positsiooni saavutanud roomlased, sest nad suutsid osta endale ratsahobuse ja teenida ratsanikuna sõjaväes. Ka neil olid suured maavaldused, nad tegelesid sageli ka kaubandusega ja finantsasjadega.

Ajalugu → Ajalugu
9 allalaadimist
thumbnail
10
docx

Prantsuse revolutsioon

Prantsuse revolutsioon 1. Revolutsiooni algus (Bastille’i vallutamine) • 14. juuli 1789 Bastille’ vallutamine • Vana korra likvideerimine • “Inimese ja kodaniku õiguste deklaratsioon” 2. Revolutsiooni põhjused • Rahulolematus kuningavõimuga • Kriisid ühiskonnas • Raske majanduslik olukord • Kõrgemad seisused ei saanud ja alamseisus ei tahtnud elada vanaviisi • Generaalstaatide kokkukutsumine 5. mail 1789 • Rahvuskogu ja Asutav Kogu 3. Louis XVI iseloomustus, hukkamine • Ei sobinud valitsejaks • Abiellus Maria Antoinett’iga • Heatahtlik, otsustusvõimetu • Õukonna elu kaotas tähtsuse • Ei suutnud probleeme lahendada • Prantsuse rahvas vihkas teda • Nõrk valitseja, kes ei suutnud midagi teha, tõstis makse ja viis riigi halba majanduslikku olukorda

Ajalugu → Ajalugu
57 allalaadimist
thumbnail
4
docx

Vana-Liivimaa valitsemine

Intriigid Kodusõjad Seisused 14.saj hakkasid maaisandate kõrval suurt rolli mängima Läänimehed ja linnad Rüütelkonnad ­ vasallide ühinemine territoriaalselt Linnadepäevad Maapäevad Küsimused 1. Kes oli Liivimaa tugevaim relvastatud jõud? Liivi ordu 2. Kes oli Liivimaal kõrgeim vaimulik? Liivi ordu meister, Riia peapiiskop 3. Selgita, milles seisnes rõivastustüli. 4. Mis otsused tehti 1397.a Danzigi kongressil? Pärandamisõigus 5. Mis seisused oli esindatud maapäeval ja mis küsimusi seal arutati? Lahendati välispoliitisi küsimusi 6. Miks ei kujunenud maapäevast Liivimaad ühendavat jõudu? Konsensusele ei jõutud 7. Kes olid Liivimaa ohtlikumad välisvaenlased? Venemaa, Taani, Poola, Rootsi, Norra 8. Miks muutus välisoht 15.saj suuremaks? Taani kuningas oli ennast kuulutanud Põhja-Eesti hertogiks. 9. Kes olid ja millega on ajalukku läinud Diedrich Damerow ja Wolter von Plettenberg?

Ajalugu → Ajalugu
29 allalaadimist
thumbnail
4
odt

Sparta ja Ateena tabel

Ateena Sparta Asukoht • Kesk-Kreeka • Lõuna-Kreeka • Atika maakond • Lakoonika maakond • Messeenia maakond Elanikud • Kodanikud : vabad • Kodanikud : spartiaadid meessoost • Mittekodanikud : põliselanikud(talupojad, perioigid, heloodid käsitöölised, meremehed) • Mittekodanikud : naised, orjad, metoigid Linn • Kitsad ja kõverad • Koosnes neljast suurest tänavad kindlustamata külast. • Majad põletamata tellistest • Otse tänavale avanevad töökojad ja poeruumid • Enamasti ühe- või kahekordsed kivivundamendi...

Ajalugu → Ajalugu
64 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Suur prantsuse revulutsioon

öeldud loosung, mis pidi lihtrahvale näitama, et oma maa eest on vaja võideda, selle alusel liitusid paljud sõjaväega ja aitasid sõdida · ´´ rahu hurtsikutele, sõda paleedele´´ - tähendas seda , et anti välja dekreet, neile kes soovivad hirmuvalitsejat kukutada. Seega kuulutati sõda ainult paleedele ehk kõrgematel positsioonidel asuvatele inimestele. SPR-i puhkemis põhjused- ühiskondlik poliitiline kriis ( seisused ) , majanduskriis ( kun priiskav elu, sõjad, ikaldus) , kuningas nägi ainukes võimalusena I ja II seisuse maksustamise kaotati seisuslikud õigused, võrdsustati kõigi seisuste maksustamine ja pääs riigiametisse, talupojad vabastatu teotööst, kaotatai kiriku kümnis, deklaratsioon, põhiseadus bastille vallutamist 1789 rahva poolt, lõpuks 9. nov 1799 napoleoni tungi seadusandlikusse korpusse Miks kehtestati jakobiinid diktaktuuri? Kuidas see lõppes

Ajalugu → Ajalugu
31 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Rüütlielu keskajal

Keskaeg Ristiusk on üles ehitatud mõttele, et eksisteerib vaid üks jumal ­ Jehoova. Seisused: Vaimulikud Feodaalid (rüütlid) Rüütliks saamine: rüütlil pidi olema kohane kasvatus ja sõjaline treening. Alustas 7-aastaselt teenistust paazina mõnes aadliperes, kus ta õppis käitumist. 15-aastaselt sai temast kannupoiss ­ rüütli relvakandja ja saatja, ning õppis ise ka võitlusvõtteid. Umbes 20-aastasel sai temast rüütel. Tseremoonial pidi ta eelmise öö veetma palvetades ja oma relvi valvates. Tseremoonial pidi lausuma tõotuse ning talle löödi mõõgaga lapiti pähe. Pidi olema aadliperekonnast pärit ning vanemad seaduslikus abielus. Relvastus: peamised ründerelvad olid piik ja mõõk, amb, pikkvibu. Kaitserelvastus tugevnes võeti kasutusele kahekäemõõgad, sõjakirved ja nuiad. Hiljem hakati kandma rõngassärki, kiivrit, kilpi. Ajaviide: pidustused, ballid. Päeval käidi jahil, peeti turniire. Elamu: Linnused. Ehitati kiviehitisi. Linnuste suuru...

Ajalugu → Ajalugu
57 allalaadimist
thumbnail
7
ppt

Absolutismiajastu Euroopas

Mis on absolutism? Absolutism ­ riigivorm, milles kõrgeim võim kuulub piiramatult ühele isikule. 17.-18. sajandil loobusid valitsejad seisuste esinduskogusid kokku kutsumast, andes nüüd seadusi välja ainuisikuliselt. Arusaam, et kuningad vastutavad üksnes Jumala ees, võimaldas neile küll piiramatu võimu, kuid kohustas see ka järgime kristlikke norme ja tavasid. Ametnikkond Kuningavõimu tugevnemine kärpis suurfeodaalide võimu. Absolutismiajastu ametnikkond kujunes väikeaadlike ja linnakodanike hulgast. Selline ametnike valik võimaldas silmas pidada inimeste tegelikke võimeid. Sõjavägi Keskaja lõpul ja varauusaja algul oli Euroopas valdavaks palgasõjavägi, mis kutsuti kokku sõja korral. 17. sajandil loodi alalised sõjaväed, mis koosnesid esialgu palgasõduritest. Hiljem hakati üle minema sõjaväekohustusele. Seisused absolutismiajastul Seisuslik kord jäi püsima. Vaimulikud, kes moodustasid esimese seisuse, ning aadlikud, keda ...

Ajalugu → Ajalugu
29 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Prantsuse revolutsiooni positiivsed ja negatiivsed tulemused

Revolutsioon on riigipööre, valitsuse vahetumine ja riigikorra muutmine. Riigpööre algab tavaliselt sellepärast, et inimesed ei ole riigikorraga rahul, näiteks puudub võrdsus, igale ühele ei jagu toitu jne. Revolutsioon Prantsusmaal algas 1789 aastal ja lõppes 1799 aastal ehk kestis 10 aastat. Püüan anda ülevaate, mida Prantsuse revolutsioon kaasa tõi. Positiivseteks tulemusteks oli see, et kaotati kuninga absoluutne monarhia ja tekkis vabariik. Kaotati seisused ja inimesed olid nüüdsest võrdsed ja vabad. Talupoegadest said maaomanikud ja riigis tekkis rahvustunne. Valgustusideede levikuga hakati väärtustama inimese mõistust ja põhinema katsetel. Vähenes kirikumõju ja hakati haridust tähtsustama. Negatiivseteks tulemusteks oli see, et oli palju vägivalda ja rahva ülestõusu, kus tapeti väga paljusid inimesi, isegi kuningas hukati hirmasa tapamasinaga nimega giljotiin. Hävitati poliitilisi vastaseid

Ajalugu → Ajalugu
118 allalaadimist
thumbnail
39
pptx

Rootsi 1719 - 1772

sest Rootsi kuningaks pretendeeris ka tema ja Karl XII õepoeg Holstein- Gottorpi Karl Friedrich. Pfalzi Ulrika Eleonora (1719-1720) ­ põhiseadus Põhiseaduse kohaselt läks võim Riiginõukogu (valitsus) ja seisuste kätte ehk mindi kaugemale olukorrast, mis valitses enne 1680. aastat. Valitseja pidi olulisemates küsimustes lähtuma Riiginõukogu otsustest. Riiginõukogu sõltus seisustest, sest seisused hakkasid valima riiginõunikku (peaminister). Pfalzi Ulrika Eleonora (1719-1720) ­ põhiseadus 4 Riigipäeva seisust: Aadlid ja kõrgem rüütelkond. 0,5% elanikkonnast, 1000 esindajat. Õigus osaleda oli iga aadlikul. Kirikuõpetajad. Piiskopid ja piiskopkondadest kindel arv õpetajaid. 1% elanikkonnast, 50 esindajat. Kodanikud. Rootsi ja Soome linnade esindajad. 2% elanikkonnast ja 90 esindajat. Talupojad. Üle 90%, 150 esindajat. Igast kreisist üks esindaja.

Ajalugu → Ajalugu
9 allalaadimist
thumbnail
1
odt

Rooma - ühiskond ja eluolu

ROOMA ÜHISKOND JA ELUOLU 1. Kultuurid : Kreeka kultuur Etruskite kultuur 2. Üks osa võttis hea meelega teiste maade kultuureüle. Teine osa roomlasi avaldas sellele teravat vastuseisu. Kardeti muistsete rooma vooruste hääbumist kreeklaste ja idamaalaste halva mõju tõttu. 3. Tähtsamad seisused : · Senaatorid -> valitses koos kuningaga riiki. · Ratsanikuseisus -> rikkad ja mõjukad inimesed. Sõja korral teenisid nad ratsaväes. · Käsitöölised -> tegelesid käsitööga. · Talupojad -> harisid maad, hiljem teenisid sõjaväes. · Proletaarid -> Käisid rahvakoosolekutel. · Orjad -> Tegelesid põllumajandusega, kaevandustes tegutsesid, olid majateenijad, oskustöölised ja isegi arstide ning õpetajatena. 4

Ajalugu → Ajalugu
10 allalaadimist
thumbnail
12
doc

Vana-Rooma referaat 10. klass

KOOL Vana-Rooma Referaat Koostas: Sinu Nimi Klass: Juhendaja: Õpetaja Nimi Tartus, 2009 Sisukord Sisukord.................................................................................................................................. 2 Sissejuhatus............................................................................................................................ 3 Kronoloogia............................................................................................................................. 3 Rooma linna algus.................................................................................................................. 4 Rooma linna teke................................................................................................................. 5 Kuningate aeg Roomas...............................

Ajalugu → Ajalugu
118 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Mis on keskaeg kokkuvõte

reformatsioon, läänekristluse lõhenemine jm. Feodaaltsivilisatsioon 1. Katoliiklus- ideoloogia- katoliiklaseks olemine oli vältimatu ja esmane tingimus. Kristlased olid vaenulikud muhameedlaste, paganate, ketserite jt. vastu. 2. Feodalism- ühiskonda korraldav normistik, mis reguleeris kahe vaba inimese, läänisanda ja vasalli suhteid. Seisused jagunesid: 1. Vaimulikud ( oratores) 2. aadlikud (bellatores) 3. lihtrahvas (laboratores) Keskaeg oli ligi tuhandeaastane periood, mis pani aluse läänemaailmale. Keskaeg lõppes 16 saj, Ameerika avastamisega( 1492) ja Martin Lutheri usu levitamisega(1517).

Ajalugu → Ajalugu
292 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Aadel

Aadel Aadel kui seisus Inimeste jaotumine seisustesse (esiteks vaimulikkond, teiseks aadlid & kolmandaks talupojad) >>> Jumala ees olid kõik võrdsed, kuigi tegelikult erinesid seisused õiguste & kohustuste poolest; aadliseisus kujunes paralleelselt feodaalsuhetega >>> aadlikud ­ vabad mehed, keda sidusid omavahelised vasalliteedisidemed; sõdijad >>> eristati kõrg- ning alamaadlit; kõrgaadlid ­ kuningad & muud suurfeodaalid: hertsogid, parunid, krahvid; alamaadlid ­ rüütlid >>> ministeriaalid ehk kuningat teenivad mittevabad mehed; aadliseisus kujunes paljudele eeskujuks. Linnused Aadlilinnuste rajamine sai hoo 9

Ajalugu → Ajalugu
22 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Kas inflatsioon on parem kui deflatsioon? - lühikirjand

ESSEE Kas inflatsioon on parem kui deflatsioon? Kui seda küsimust küsida kümne inimese käest, siis tuleks erinevaid vastuseid või ei tuleks üldse ühtegi vastust. Tänapäeva Eesti riigi juures on inimeste seisused väga erinevad, kuna meie riigis on palju töötuid. Kindlasti meie riigile on parem inflatsioon. Kuna inflatsiooni tähendab lühendatult- raha ostujõud langeb ja hinnad tõusevad. Riik teenib kasu suurelt osalt, riigis olevate firmade pealt. Kui hinnad, aga peaks tõusma, toob see suurt kahju kuna turule tuleb, siis uusi pakkujaid ja me ei pruugi kindlad olla, et see kaup on kvaliteetne . Seevastu tarbijale ei ole inflatsioon aga hea. Teenused ja kaupade

Majandus → Mikro ja makroökonoomika
16 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Keskaeg - pöördepunkt eesti ajaloos

pärisorjastatud ja sunnismaised. Suurimaks katseks taastada muistne eestlaste iseseisvus oli Jüriöö ülestõus (1343-1345). Keskajal (13-14.saj.) kujunesid Eesti alale linnad (9 tk), mis olid käsitöö ja kaubanduse keskusteks. Eesti linnad (Tallinn, Tartu, Viljandi ja Uus-Pärnu) osalesid hansakubanduses Venemaa ja Lääne-Euroopa vahel. Omavaheliste pingete leevendamiseks ja välissuhete parandamiseks pidasid Vana-Liivimaa seisused (Liivi ordu, piiskopid, vasallid ja linnade esindajad) alates 15.sajandi algusest maapäevi. Valitsevateks ehitus- ja kunstistiilideks olid romaani stiil (kuni 13.sajandi lõpuni) ja gooti stiil (13.sajandi lõpp-16.sajand). 1520-ndatel aastatel jõudis Eesti alale usupuhastus, mille tulemusena jäi Eesti ala kuni 17.sajandi alguseni usuliselt jagatuks ,½ olid katoliiklased ja ½ luterlased. Usupuhastuse tulemusena pandi alus eestikeelsele

Ajalugu → Ajalugu
58 allalaadimist
thumbnail
2
odt

Keskaja inimene- tema igapäevaelu

linn).Läänisuhted vormistati vasalli ja senjööri kokkuleppega ehk investituuriga(vasallilepinguga), mis Lääne-Euroopas kinnitati erilise kombetalituse ja truudusvande andmisega senjöörile. Vasallilepinguga kohustati vasallil osa võtma teatud arvu ratsa ja jalaväelastega senjööri sõjakäikudest, osa võtma senjööri kohtuistungitest, andma rahalist abi jms. Senjöör kohustus kaitsma vasalli, tema maadvaldust ja vara. Sellises ühiskonnas olid kõik seisused omavahel tihedalt seotud ning olid sõltuvad alluvuses olevate inimste tööst. Järelikult üks ei oleks saanud ilma teiseta mitte kuidagi hakkama. Seisus, mis kujunes paralellseslt feodaalsuhetega oli aadliseisus. Aadlikud olid vabad mehed nn vabadhärrad., keda sidusid vasalliteedisidemed. Aadel jaotus kaheks suuremaks osaks: kõrgaadel ja alamaadel. Kõrgaadlite hulka kuulusid kuningas, hertsogid, parunid ja krahvid ning alamaadlisse põhiliselt rüütlid

Ajalugu → Ajalugu
29 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun