Kordamisküsimused 3. kursuse 2. kontrolltööks (11. klass) 1. Autoritaarsete ja totalitaarsete riikide tunnusjooned. Oskad välja tuua, mille poolest on totalitaarsed riigid autoritaarsetest riikidest karmimad. Lisaks näited konkreetsetest riikidest (näit. NSVL või Saksamaa). Autoritaarne riik Totalitaarne riik Võim on koondatud ühele isikule Võim koondatud ühele juhile ja või väiksele rühmale. tema sõltlastele. Erakondade tegevus on piiratud Kontrollitakse inimeste elu. või puudub. Valitseb hirmuvalitsus
iseseisvumine, naised said valimisõiguse, sõjast põhjustatud areng meditsiinis. USA- majanduskriis, organiseeritud kuritegevus, demokraatia. Prantsusmaa- sõjavõlad, finantsprobleemid, Ruhri piirkonna okupeerimine, erimeelsused teiste antaadiriikidega, julgeoleku kasvatamine, vastastikuse abistamise leping Nõukogude Liiduga, Müncheni kokkulepe. 3. Mussolini Itaalia, Stalini Nõukogude Liit, Hitleri Saksamaa totalitaarsed diktatuurid, iseloomulikud jooned. Itaalia: Benito Mussolini tuli võimule 1922. aastal Itaalias ähvarduste teel, kõige tähtsam oli rahvus ning tahtis taastada riigi korra ja muuta Itaalia sama võimsaks, kui oli olnud Rooma impeerium. Saksamaa: Adolf Hitler tuli võimule 1933. aastal Saksamaal demokraatlike valimiste teel, kõige tähtsam oli rass ning tahtis kehtestada uue korra, mis pidi kõrvaldama demokraatia, kommunismi, juutluse ja teised ,,õõnestavad tegurid". Venemaa: 1917
vähem kui 5% parlamenti ei pääse. 7. 1930. aastail oli Euroopas tekkinud olukord, mis soodustas diktatuuride võimulepääsu. Kus demokraatia oli nõrk, seal asendus, see diktatuuriga. 1939. aastal valitses diktatuur enamikes riikides. Uutest riikidest suutis vaid Tsehhoslovakkia ja Soome kuni 1939. aastani säilitada demokraatia. Kuid Euroopas oli ka riike, kus demokraatlikku korda peaaegu üldse ei tuntud. Autoritaarsed ja totalitaarsed diktatuurid Autoritaarses riigis on kogu võim koondunud ühe isiku või väikese rühma kätte, seadusi muudavad valitsejad oma suva järgi, rahval ei ole mingit võimalust osaleda riigi juhtimises. Enamikku Euroopa diktatuure võib pidada just sellisteks. Nende hulka kuulub ka Eesti, kus Konstantin Päts sooritas 1934. aastal sõjaväelise riigipöörde. Totalitaarset diktatuuri iseloomustavad lisaksvõimu koondumisega ühe isiku või
2. Pettumine Versailles`i süsteemis 3. Pettumine demokraatias. 4. Majanduslikud raskused. Parlamentaarsest demokraatiast kõrvale kaldunud riigid jagatakse 2 rühma: 1. Autoritaarsed riigid - riigis on enamik võimust koondatud ühe isiku või isikute väikese rühma kätte. 1 partei, erakond. Rahval puudub otsene võimalus oma juhtide otsuseid mõjutada. Tähtsaks peetakse konservatiivseid väärtusi ega propageerita vägivalda 2. Totalitaarsed riigid- riigikorralduse puhul iseloomustab lisaks võimu koondumisele ühe juhi ja tema sõltlaste kätte ka kontroll inimeste mõtteavalduste ning tegevuse, tegelikult kogu nende elu üle. Massirepressioonide abil loodud hirmuõhkkonna tõttu võib totalitaarset diktatuuri nimetada ka hirmuvalitsuseks. Totalitaarse riigikorralduse puhul on kindlasti tegemist diktatuuriga. ( Hitleri diktatuur Saksamaal ( Gestapo ) ,Stalini diktatuur NSV Liidus ( Tsekaa ) )
dem. lõheneb (mensevikud ja bolsevikud) Oktoobrirevolutsioon- 1917 oktoober. Enamlased kasutasid ära madalale langenud Ajutise Valitsuse autoriteeeti ja kavandasid riigipööret. 25.okt võeti Petrograd oma võimu alla, võimu ülemineku enamlastele vormistati 26.okt.moodustati Rahvakomissaride Nõukogu, esimeheks Lenin. Võeti vastu rahu- ja maadekreet (sõdivate riikide vahel rahu, talupoegadele maad). Autoritaarsed ja totalitaarsed diktatuurid maailmas Itaalia- juhiks Benito Mussolini, fasism. 1922. sai Mussolini peaministriks, kehtestati ühepareiline süsteem. Mussolinil piiramatu võim, salapolitsei, koonduslaagrid. Intensiivne propaganda. Saksamaa- juht Adolf Hitler, natsid. Hitler üritas 1923 võimu haarata, pandi vangi. 10 aastat hiljem nimetati kantsleriks, diktator/füürer. Algas riiklik meelsusjärelvalve, rassilise puhtuse tagamine, telvastatud rühmitus SS. Venemaa- jugt Jossif Stalin, kommunism
1918.aasta valimisreformiga suurendati valimisõguslike isikuta arv pea kolmekordseks.Välispollitikas oli Suurbritannia sunnitud järiest rohkem tegelema impeeriumi rahvastu iseseisvuspüüetega. Prantusmaa:Sõja tulemusena liitis võitjariik Prantsusmaa endaga suure tööstusliku potentsiaaliga piirkonnad,mis andsid majanduse arengule tugeva tõuke.Majandust elavdasid ka võimsad investeeringud sõjas purustatud alade ülesehitamisse.Prantsusmaa muutus tööstusriigiks. 3. Mille poolest totalitaarsed režiimid 1920.-1930. aastatel sarnanesid, mille poolest erinesid? Sarnanesid:Mõlemad režiimid soovivad riigi üle oma võimu ja head oma riigile Erinesid:1930 aastal Valitses Hitler.1920 aastail valitsesid Demokraadid.1920 aastal sooviti riiki puhastada 4. Kuidas õnnestus Mussolinil tõusta Itaalia liidriks? 1921.aasta valimistel olid fašistid edukad,kuigi enamust parlamendis ei saavutanud.Mussoliini korraldas oma mustades särkides toetajatega marsi Rooma ja see mõjus 1922.aastal
Edu saavutavad need, kes lubavad võimule saades elu parandada. Supiköök USAs majanduskriisi ajal Diktatuuride tekkepõhjused III 5) Terav riigisisene võitlus • Valimiskünnise puudumine, erakondade paljusus, • otsuste tegemine praktiliselt võimatu, • demokraatia traditsiooni puudumine (nt Eesti). “Meie viimane lootus: Hitler” „Naised! Päästke saksa perekonnad - hääletage Adolf Hitleri poolt!“ Autoritaarsed ja totalitaarsed riigid • Parlamentaarsest demokraatiast kõrvale kaldunud riigid võib jagada kahte rühma: autoritaarsed ja totalitaarsed. Autoritaarsed riigid • Enamik võimust koondatud ühe isiku või isikute väikese rühma kätte. • Poliitiliste erakondade tegevus on kas lõpetatud või piiratud. • Rahval puudub võimalus oma juhtide otsuseid mõjutada. • Ei propageerita vägivalda kui universaalset lahendust. Totalitaarsed riigid
võimaluste ülistamise käigus võrdsuse osatähtsuse langus lihtsalt ära kannatada. Demokraatia on tänapäevases maailmas väga levind, sest vabadus on üks elu alus ning selle olemasolu peetakse üldiselt palju loomulikumaks ja tähtsamaks kui võrdsust. Juba ammustest aegadest peale on vaieldud võrdsuse tähtsuse üle ning see on ühiskonnas mänginud kõikvõimalikke erinevaid rolle, selle osatähtsuse langusest on haaranud kinni aga oma tegelikku olemust varjavad totalitaarsed riigid. Nende vaheline erinevus võrdsuse osas tuli kõige võimsamalt välja eelmisel sajandil väldanud Külma sõja ajal. Kommunism oli püüdis hoolega võrdsust rõhutada, isegi kõige austatumad tegelased NL olid üldiselt riietatud lihtrahva sarnaselt. Kulakud olid tagakiusatud ja nende vastu võideldi ühiselt, nii varjasid ka rikkamad ennast vaese riietuse taha. Võrdsus oli selle kõige juures vaid näiline, kuid
Diktatuuride erinevused ja sarnasused 1920. aastatel Diktatuur on autokraatlik valitsemisvorm, milles juhil ehk diktaatoril on piiramatu võim otsuste tegemisel. Parlamentaarsest demokraatiast kõrvale kaldunud riigid võib jagada kahte rühma: autoritaarsed ja totalitaarsed. Totalitaarses riigikorralduses on võim koondunud ühe juhi ja tema sõltlaste kätte, inimesi hoitakse pideva hirmu all ning kontrollitakse kogu nende elu. Totalitaarsed diktatuuri reziimid olid näiteks Hitleri-aegsel Saksamaal, Stalini-aegses Nõukogude Liidus ja Itaalias. Diktatuuride tekke põhjused olid enamasti ühesugused. Paljud rahvad lootsid, et demokraatlik riigikorraldus toob kaasa kiire ühiskonna arengu ja õitsengu, kuid see jäi tulemata. Seejärel
Demokraatlik valitsemine Mis on demokraatia? · Sõna demokraatia tuleneb kreeka keelest. Demos-rahvas, kratos-võim. · Kuidas toimis demokraatia Vana-Kreekas? Demokraatia on valitsemisvorm, mille tunnuseks on kodanikkonna osalemine poliitikas, võimude lahusus ja tasakaalustatus, seaduse ülimuslikkus ning inim- ja kodanikuõiguste austamine. Demokraatlikus riigis on kõrgeima võimu kandjaks RAHVAS! Demokraatia liigid 1) OTSENE DEMOKRAATIA Rahva vahetu osalemine otsustamisel Nt: Vana-Kreekas kogunesid kõik täiskasvanud linnakodanikud rahvakoosolekule ja hääletamiseks tõstsid kätt. Tänapäeval on otsese demokraatia vormiks REFERENDUM ehk RAHVAHÄÄLETU Nt: Kas Eesti peaks astuma Euroopa Liitu või mitte? 2) ESINDUSDEMOKRAATIA Rahvas teostab võimu valitud esindajate kaudu. Kõik tänapäeva demokraatlikud riigid on esindusdemokraatiad! Nt Rahvas valib oma esindajad Riigikokku, kohalikku omavalitsus...
Viljandi hendatud Kutsekeskool Referaat Diktaktuur Autor: Mihkel Laansoo Juhendaja: Olev Teder 2013 Sisukord * Diktaktuur * Diktatuuride liigitus * Autoritaarne diktatuur * Totalitaarne diktatuur * Diktaktuur euroopas Diktaktuur Diktatuur on autokraatlik valitsemisvorm, milles juhil ehk diktaatoril on piiramatu võim otsuste tegemisel. Mitte millegagi piiratud, seadustega kitsendamata, jõule toetuv võim. Diktatuuris puudub valitsuse vahetamise demokraatlik võimalus ning valitseja(te)l sageli puudub vastutus oma tegude moraalsetele ja eetilistele tagajärgede eest. Opositsiooni ja teisitimõtlejate maha surumiseks võid...
Diktatuurid Lääne-Euroopas Tööleht õpiku Lähiajalugu I 13. peatüki juurde I Nimeta diktatuuride kujunemise põhjusi I maailmasõja järgses Euroopas! * * * * II Mille poolest erinevad autoritaarsed ja totalitaarsed diktatuurid? III Miks kujunes Itaalias soodne pinnas diktatuuri tekkeks? * * * IV Mis olid Itaalia fasistide ja Mussolini õpetuse põhiseisukohad? * * V Kuidas sai Mussolini võimule? VI Iseloomusta Mussolini diktatuuri! * * * * VII Loe lk 89 rohelise kasti seest läbi Hitleri elulugu. Kuidas sai Hitlerist NSDAP juht? VIII Uuri lk 89 olevat tabelit valimistulemuste kohta Saksa Riigipäeva valimistel ja vasta küsimustele! 1) Kas NSDAP saavutas 1932. a
lähtudes.)Sellest võib kujuneda elitaardemokraatia ehk võim läheb väikese grupi poliitikute kätte. 3. Osalusdemokraatia (Rõhub sellele, et kodanikkond kaasataks otsustusprotsessi.) Mittedemokraatlikud reziimid ehk diktatuur: o Autoritaarsed (põhineb ühel isikul ja pärast tema surma võib diktatuur kukkuda) o Totalitaarsed (võim on mingi aparaadi käes ja haaratud on kõik eluvaldkonnad nt. Nõukogude Liit) 1 · Tunnused 1. Juhikultus (nt. Türgi ata Türk) 2. Antiparlamentarism (parlament võib olla, aga seal ei tehta tegelikku poliitikat) 3. Juhtpartei 4. Domineeriv ideoloogia 5
temal - Konstitutsiooniline monarhia – valitseja peab kinni põhiseadusest ja juhib riiki koos parlamendiga - Vabariik – riigivalitsemisvorm, kus kõrgemad riigivõimuorganid on valitavad või need moodustab parlament - Siirderiik – üleminekuriik, läheb diktatuurist demokraatiasse - Siirdeperiood – periood, mille jooksul toimub totalitaarse ühiskonna kujundamine demokraatlikuks - Autoritaarsed riigid – diktatuuri tunnustega riik - Totalitaarsed riigid - diktatuuri tunnustega riik kuid rikuti ka inimõigusi - Võimude lahusus – võim on lahutatud. Võim kuulub erinevate ühenduste kätte - Seadusandlik võim – ülesanne on seaduste vastu võtmine ja organiks on parlament - Täidesaatev võim – ülesanne on seadusi täide viimine ja organiks on Vabariigi valitus - Kohtu võim – ülesanne on õigust mõista ja organiks on kohus - Parlametaarne demokraatia – demokraatia vorm, kus parlament ja valitsus on
hoopis keelustatud, piirati kodanikuvabadusi ning inimõigusi. Lihtinimese eeskujuks pidi olema juht, keda tuli igati imetleda. Juhti tuli igal võimalusel ülistada ( juhikultus ). Geeniusest juht pidi kõigist paremini teadma, mida rahvas vajab, ning iga tema otsus kuulutati ainuõigeks. Allutamaks rahvast oma tahtele, hirmutati teda pidevalt ümbritsevate vaenlastega. Loodi võimsad sala - ja julgeolekuteenistused. Kaart õp. lk. 44 millised riigid olid autoritaarsed, millised totalitaarsed Autoritaarsed riigid: Portugal, Hispaania, Eesti, Läti, Leedu, Poola, Austria, Ungari, Rumeenia, Jugoslaavia, Bulgaaria, Albaania, Kreeka, Türgi. Totalitaarsed riigid: natsionaalsotsialistlik Saksamaa, kommunistlik Nõukogude Liit. FASISTLIK ITAALIA Milliseid probleeme tõi Itaaliale I maailmasõda? Mitusada tuhat inimest sai rindel surma. Sõjakulud olid küll tunduvalt väiksemad, kui Atlandi juhtivatel riikidel, kuid mahajäänud Itaalia majanduse jaoks osutus ka see üleliia
Isolatsionism- ei sekkutud Euroopa konfliktidesse 3. Diktatuurid Lääne-Euroopas Diktatuuride tekke põhjused Uued valijad (kergesti manipuleeritavad, rahulolematud, kogenematud), pettumine Versailles´ süsteemis (toetati juhte, kes lubasid ebaõigluse heastada), pettumine demokraatias (võimuvõitlus, ebastabiilsus, igatsus kõva käe järele), majanduslikud raskused (majanduskriis, lubati elujärje kiiret paranemist) Autoritaarsed ja totalitaarsed diktatuurid (näited) Autoritaarsed: enamik võimust koondunud ühe isiku kätte, erakondade tegevus on lõpetatud/piiratud, rahval puudub otsene võimalus oma juhtide otsuseid mõjutada, tähtsad konservatiivsed väärtused, ei propageeri vägivalda, ei nim. diktaktuuriks Totalitaarsed: võimu koondamine ühe juhi ja tema sõltlaste kätte, kontroll inimeste mõtteavalduste ning kogu nende elu üle, hirmuvalitsus, pidevalt rikutakse inimõigusi, kõrgeim seadus diktaatori suva, nt
Totalitaarsete riikide kunst Marilyn,Anette ja Siret • 1930.aastail taganes avangardistlik kunst. • Saksamaal ja Nõukogude liidus kunsti mitmekesisus ei säilinud. • Totalitaarsed riigid keelasid avangardistliku kunsti. (Isegi selle loomise). • Lubati ainult kasutada akadeismi ja realismi; sotsialistlik realism, idealiseeritud klassitsism. Saksamaa ja NSVL • Suurte juhtide ülistamine. • Revolutsioonisündmused ja sõjalised võidud. • Ideaalkangelased. • Töö ülistamine. • Massiline propaganda. Teemad • Avangardistivastane võitlus avalik • Ainulubatud on kunst, mis toetub traditsioonidele, tõstab aaria rassi väärikust
tuumaelektrijaamad on plahvatanud ning tekitanud palju kahjustusi suurel maa-alal. Siiski püüeldakse edukalt jaamade ohutuse poole. Näiteks Euroopa Liidu riikides pole tuumaelektri tootja seadmetes toimunud ühtegi avariid. Samuti on probleemne radioaktiivsete jäätmete lagundamine. Täpsemalt öeldes pole kohta, kus neid ladustada, misjärel nad reostavad keskkonad. Planeet Maa vaatevinklist on suurimaks ohuks aga tuuma- ja vesinikpommid, mida omavad paljud totalitaarsed riigid: seega pole maailma turvalisus kuigi kindel. Ka minu arvates on viimane probleem väga tõsine, et riigid üritavad seda likvideerida erinevate lepete ja koostöödega. Seega võib tuumaenergia kasulikkus või kahjulikkus tekitada inimestes erinevaid mõtteid. Minu arvates on ta aga maailma elektrienergias tugevalt kanda kinnitanud ega lahku enne uraanivarude lõppemist. Tuntud keskkonnateadlikkuse arengu liider järeldab, et kui me
Oma eesmärkide saavutamiseks saatsid diktaatorid kõhklemata miljoneid inimesi sõtta või vangilaagritesse surema. Vangistamised , küüditamised ja mahalaskmised muutusid diktaatorlikes riikides igapäevaseks asjaks. 1930. aastate lõpuks oli enamikus Euroopa riikides kehtestatud diktatuur. Diktatuuride iseloomulikeks joonteks olid inimõiguste rikkumine ja inimeste pidev hirmu all hoidmine. Diktatuure jagatakse autoritaarseteks ja totalitaarseteks. Enamik Euroopa riike olid autoritaarsed. Totalitaarsed riigid olid Saksamaa ja Nõukogude Liit. Venemaal kehtestati diktatuur 1917. aasta sügisel, kui võimu haarasid kommunistid Vladimir Lenini (1870-1924) juhtimisel. Pärast Lenini surma sai riigijuhik Jossif Stalin(1878-1953). Riigis loodi vangilaagrid, kuhu saadeti miljoneid inimesi. Suurt tähelepanu hakati pöörama riigi sõjalisele võimsusele. Stalini välispoliitiliseks eesmärgiks oli NSV liidu mõjuvõimu laiendamine ning kommunismi ülemaailmne võit.
Mis rolli mängis ülemaailmne majanduskriis maailmamajanduses kahe maailmasõija vahel? Kuna sõjategevus toimus suuremalt jaolt Euroopas ja mitte Ameerikas, siis olid Ameerika kahjud sõja tagajärjel minimaalsed. Tänu sellele said Ameerika Ühendriigid endale maailma juhtiva tööstusriigi positsiooni. Seoses ületootmisega aga puhkes 1929.a. suur ülemaailme majanduskriis . Aastatel 1928-29 elavnes USA-s aktsiatega tehtavad tehingud börsil. 29.okt.1929.a. toimus aga krahh New Yorgi börsil. Väärtpaberite hinnad kukkusid järsult. Kriis haaras kogu ameerika majandust ning levis hiljem kogu üle maailma. Tuhanded ettevõtted läksid pankrotti, paljud tehased ja vabrikud suleti. Massiliselt vallandati töölisi, alandati kaupade hinda, vähendati tootmist. Algas suur ülemaailmne majanduskriis. Majanduskriisil oli mitmeid põhjusi: 1) maailmamajanduse kohanematus; 2) kaupade ületootmine: kaupu toodeti rohkem, kui inimesed su...
seisus) 2.POLIITILINE kuningas kutsus kokku seisuste generaalstaadid(valijakogud) 3.RAHANDUSLIK kuninga pillav eluviis 4.MAJANDUSLIK oli vaja uusi makse kehtestada, nõuti makse ka esimesele ja teiseseisusele. Kuidas olukord lahenes Suur Prantsuse toimus 17891799 Prantsusmaal. Selle käigus kukutati Prantsusmaal kuningavõim ning feodaalkord. Tegemist on maailma tuntuima revolutsiooniga, millest võtsid eeskuju nii 19. sajandi revolutsionäärid kui ka 20. sajandi totalitaarsed reziimid. Kuidas oleks võinud olukorda teisiti lahendada? Et revolutsiooni ei oleks tekkinud, oleks pidanud sõdadele vähem raha kulutama, Makse oleks pidanud maksma kõik seisused. Kuningapere oleks pidanud kokkuhoidlikumalt elama
Üks tähtsaid kohti riigi rikkuse mõõtmiseks, on ka maavara. Näiteks Venemaa, kus on tohutult palju erinevat maavara, kuid kes ei tooda seda, vaid müüb ainult toorainet ja sellega, ei saa nad sellist rahalist sissetulekut. Kui aga Venemaa toodaks oma riigi maavarast valmis toodangut , tuleks sellega palju rohkem raha sisse ekspordist. Seepärast teebki riigi rikkaks see, kui palju riik toodab ja suudab leida võimalusi oma riigi rikkust hinnata ja sellega teenida. Minu arvates ei saa totalitaarsed riigid rikkad olla, sest kui riigi rikkus on rahvas, siis on see võimalik ka ainult demokraatliku riigi puhul. See tähendab seda, et totalitaarses riigis tekivad oligarhid, kes omavad raha ja tänu sellele ka võimu, kuid demokraatlikus riigist seda ei ole. Et riik saaks rahva rikkust tõsta ja ühtlasi ka riigi rikkust tõsta on vaja aga soodustada ettevõttlust. Rikkaks saab ainult see riik, kes loob võimalusi raha tekitamiseks.
"Kuidas Prantsusmaa (1789-1815) mõjutas Euroopat ja maailma " Aastatel 17891799 toimus Prantsuse kodanlik revolutsioon ehk Suur Prantsuse revolutsioon. Tegemist on maailma tuntuima revolutsiooniga, millest võtsid eeskuju nii 20. sajandi totalitaarsed reziimid kui ka 19. sajandi revolutsionäärid. Kukutati feodaalkord ning kuningavõim. Aastatel 1789-1815 toimunud teod andsid alust paljude põhjalike muutuste läbiviimiseks, sooviti uuendusi kaasa haarati sellesse kogu maailm. 14. juulil 1789 Bastille' vallutamine, selle kindlusvangla maatasa lõhkumine ning järgnenud massiliikumine suunas tavatinimeste mõttemaailma peagi eitama kõike, mis pärit varasemast minevikust
1918.aasta valimisreformiga suurendati valimisõguslike isikuta arv pea kolmekordseks.Välispollitikas oli Suurbritannia sunnitud järiest rohkem tegelema impeeriumi rahvastu iseseisvuspüüetega. Prantusmaa:Sõja tulemusena liitis võitjariik Prantsusmaa endaga suure tööstusliku potentsiaaliga piirkonnad,mis andsid majanduse arengule tugeva tõuke.Majandust elavdasid ka võimsad investeeringud sõjas purustatud alade ülesehitamisse.Prantsusmaa muutus tööstusriigiks. 3. Mille poolest totalitaarsed režiimid 1920.-1930. aastatel sarnanesid, mille poolest erinesid? Sarnanesid:Mõlemad režiimid soovivad riigi üle oma võimu ja head oma riigile Erinesid:1930 aastal Valitses Hitler.1920 aastail valitsesid Demokraadid.1920 aastal sooviti riiki puhastada 4. Kuidas õnnestus Mussolinil tõusta Itaalia liidriks? 1921.aasta valimistel olid fašistid edukad,kuigi enamust parlamendis ei saavutanud.Mussoliini korraldas oma mustades särkides toetajatega marsi Rooma ja see mõjus 1922.aastal
Diktatuuri iseloomulikuks jooneks on inimõiguste rikkumine ja inimeste pidev hirmu all hoidmine. Diktatuur jagatakse autoritaalseks ja totalitaarseks. Autoritaalses riigis on riigis kogu võim koondunud ühe isiku või väikese rühma kätte, rahval ei ole võimalusi osaleda riigi juhtimises, seadusi muudavad valitsejad oma suva järgi. Totalitaarses riigis lisandub sellele kontroll inimeste üle. Enamik Euroopa diktatuure olid autoritaalsed. Tüüpilised totalitaarsed riigid olid Saksamaa ja Nõukogude Liit (Venemaa). Venemaal kehtestati diktatuur 1917. aasta sügisel, kui võimu haarasid enamlased ehk kommunistid Vladimir Lenini juhtimisel. Riiki hakati nimetama Nõukogude Venemaaks ning hiljem Nõukogude Liiduks. Pärast Lenini surma sai riigijuhuks Jossif Stalin, kelle valitsemise ajal muutus diktatuur eriti jõhkraks ja julmaks. Riigis loodi vangilaagrid, kuhu saadeti miljoneid süütuid inimesi
Diktatuuride sisepoliitika teravnemine oli paljuski seotud majandus- ja demokraatia kriisiga. Enne diktatuure võimul olnud valitsus ei suutnud rahuldada rahva vajadusi ning rahvas hakkas tahtma riigi etteotsa tugevat juhti, kes lahendaks kõik probleemid. Hitlerile, Mussolinile ja Stalinile tähendas see enamuse toetust. Ka ulatuslik propaganda mõjutas elanikkonda piisavalt palju, et just neid valida. Olgugi et mitmed riigid said omale totalitaarsed valitsejad, oli ka neid, mis jätkasid demokraatlikku teed. Nende hulka kuulusid näiteks Ameerika Ühendriigid, Inglismaa ja Prantsusmaa. Ka neid mõjutas nii majanduskriis kui üldine sõjajärgne olukord, kuid kõigis nendes jäi demokraatia püsima, kuna traditsioon oli juba tugevalt juurdunud ja poliitilised erakonnad olid piisavalt arenenud. See on paratamatu, et diktatuurid tekkisid, kuna aeg ja olukord oli selleks piisavalt sobiv
Stalin ja sport Seos sport ja propaganda kuivõrd on totalitaarsed süsteemid sporti ära kasutanud oma huvides? Stalin eriline spordimees ei olnud. Arusaadav, sest tol ajal ei olnud kerge riiki juhtida. Informatsiooni jagas Artjom Sergejev. Artjomi isa hukkub traagiliselt uue vaguni testimisel. Stalin teatas, et võtab oma sõbra poja enda juurde elama. Seega on kasupoeg näinud Stalinit koduses keskkonnas. Stalin kutsus teda hüüdnimega ,,Domik". Artjom Sergejev suri 2008. Stalinil oli käsi vigastatud, aga kui seda poleks teadnud, siis ei oleks aru saand
teaks mida teha ja kuidas majanduslikest raskustest välja tulla. Loodeti, et tugevakäeline karm valitsemine ehk diktatuur suudab taastada riigis korra ning muuta elu paremaks. Säärasest soodsast diktatuuri loomisvõimalusest, riikides kus polnud välja kujunenud demokraatlikke traditsioone haarasid kinni paljud juba tolleks hetkeks totalitaarseteks riikideks väljakujunenud riigid. Endistest monarhiatest olid kujunenud totalitaarsed riigid : Kommunistlik Venemaa, Fasistlik Itaalia, Natsionaalsotsialistlik Saksamaa. Kõrvalt vaadatuna tundus ainsa lahendusena kehtestada diktatuur. Totalitaarse diktatuuriga riikides oli kontroll inimeste mõtteavalduste üle, karm inimõiguste rikkumine, pidev hirmutamine ja vägivalla kasutamine rahva suhtes. Loomulikult säärane riigikord valitses ainult suurriikides, kes võisid seda endalelubada. Uutes, endistes demokraatlikes
Viimased sajandid on perioodikale olnud eriti soodsad. Kõikide eluvaldkondade jaoks võime leida oma väljaande, sageli on neid mitu. Nii on olemas ajakirjad loodusest, inimestest ja poliitikast - igaüks võib leida midagi oma maitsele. Rahva jaoks on see üks odavaimaid meelelahutuse ning eneseharimise viise. Ometi võivad sel meediumil olla ka omad varjuküljed. Ajakirjandust ei ole just kuigi raske enda tahtele allutada. Kõik valitsused, olgu need keskaegsed või tänapäevased, totalitaarsed, autoritaarsed või demokraatlikud, on kasutanud selle võimu muuta ja suunata rahva meelsust. Eesti vaikiva ajastu võimuorganid nõudsid isamaalisust ning valitsuse positiivses valguses näitamist. Nõukogude kord lubas meediasse võimalikult vähe infot välismaa kohta ning lõi illusiooni kommunismi perfektsusest. Isegi praegune "vaba" ühiskond ei salli täielikku infovabadust ja kriitikat. Nii üks või teine ajaleht on tegelikult mõne partei
Suur Prantsuse Revolutsioon Suur Prantsuse revolutsioon ehk Prantsuse kodanlik revolutsioon (Lne- Euroopa ajaloolises traditsioonis ja alates 1991. aastast ha enam ka Eestis nimetatud lihtsalt Prantsuse revolutsiooniks) toimus 17891799 Prantsusmaal. Selle kigus kukutati Prantsusmaal kuningavim ning feodaalkord. Tegemist on maailma tuntuima revolutsiooniga, millest vtsid eeskuju nii 19. sajandi revolutsionrid kui ka 20. sajandi totalitaarsed reiimid. Feodaalkord oli laostunud, vastuolud helt poolt eesigustatud vaimulike ning aadlike ja teiselt poolt juka kodanluse vahel olid teravad. Kolmas seisus - kodanlus, talupojad ja tlised - moodustas rahvastikust 97%. Ebannestunud sjad, toretsevalt elav ja ebapopulaarne kuningavim ning valgustusajastu ideed phjustasid riigis ha suuremat rahuolematust. Nimest ja olemusest Prantsuse revolutsiooni nime ja olemusega on tnapeva uurijate arvates tsiseid probleeme
KORDAMINE MAAILM KAHE SÕJA VAHEL Teemad 11-14, 17. 3.Versailles' rahuleping-1919 1.Rapallo leping-1922 4.Locarno konverents-1925 2.Suur depresioon- 1929 5.Hilteri võimuletulek-1933 Patsifismiajastu ehk rahuarmastus (1919-1929): demokraatia levik: Demokraatia-valitsemisviis, kodanikkonna osalemine poliitikas, võimude lahusus ja tasakaalustatus, õigusriik, inim- ja kodanikuõigused. ,,Vanad" demokraatiad- Valimisõiguse laienemine, traditsioonid, stabiilne parteipoliitiline maastik(Inglismaa). Nt. Inglismaa, Prantsusmaa ,,Noored"demokraatiad- Äärmuslikult liberaalne põhiseadus, palju erakondi ja poliitiline ,,lehma kauplemine", üliliberaalsed valimisseadused, valimiskünnis puudus. Nt. Soome, Eesti, Läti, Leedu, Poola. Demokraatlikud- Inglismaa, Prantsusmaa, Soome, Eesti, Läti, Leedu, Poola, Island, Iirimaa, Belgia, Holland, Tsehhoslovakkia, Rootsi, Norra, Taani diktatuuri levik: Diktatuur- autokraatl...
· Pildid:chac-mool tolteegi skulptuur; tolteegi sõdalasekujulised samab Quetzalcoatli püramiidil Tulas, u 900- 1150; Chichen-Itza suur tempel Vana-Mehhiko skulptuurikunst 1)Skemaatiline, tinglikud sümboolsed lahendused (enamasti kõik jumalakujud) 2)Tõetruud, looduslähedased(inimeste kujud) · Peamine huviorbiit näguväljendusrikas, individualiseeritud, sageli karm ilme · Keha lihtsustatud, abitu · Üldistatus, monumentaalsus Maailmavaade · Totalitaarsed riigid, ainuvalitseja kätes alamate elu · Ei usutud hinge surematust, inimohvrid(maajadel, asteekidel) · Elu mõte ,,lilled ja laulud" Inkade kultuur · Tänapäeva Peruu aladel, pealinn Cuzo (13.saj) · Linnad müüridega kaitstud, ümbruskonna põlluharijad maksustatud · elukorraldus praktilisem kui vanadel mehhiklastel, usk tagasihoidlikum · suurepärased sillutatud teed, niisutussüsteemid osavad ehitajad
Välispoliitikas tehti isolatsionismi poliitikat-eurooma konfliktidesse mittesukkumine Diktatuuride tekke põhjused-uued valijad(kogenematud),pettumine demokraatias, majanduslikud raskused, pettumine Versailles süsteemis Autoritaarsed rigid-võim koondunud ühe isiku v väikese rühma kätte, erakondade tegevus lõpetatud, rahavl puudub võimalus oma juhtide otsuseid muuta, tähtsad olid tagasihoidlike väärtusi, ei propageerita vägivalda Totalitaarsed rigid-võim koondunud ühe juhi kätte, juhikultus, kontrollitakse inimeste tegevust, massipressioonid, rikutakse inimõigusi Fasistlik Itaalia-pettusid Versailles süsteemis-ei tunnustatud Itaalia panust, majandusraskused Venemaal kehtestati kommunistlik diktatuur relvastatud riigipöördega NSVL-1922 ühendati VNFSV, Ukraina NSV, Valgevene NSV ja Taga-Kaukaasia NFSV NSVL-ks. , 1936 jaotati Taga-Kaukaasia NFSV Armeenia, Gruusia ja Aserbaidzaani
Mille poolest sarnanesid ja erinesid Natsi Saksamaa ja NSV Liit? 1929. aastal alanud majanduskriisi mõjust ei pääsenud NSV Liit ega ka Saksamaa.NSV Liitu majanduskriis otseselt ei mõjutanud, kuid näljahädast polnud ka neil pääsu.Saksamaal algas majanduskriis palju varem ning seetõttu sai Saksamaa selles rohkem kannatada.Rahva pettumine võimus oli peamiseks põhjuseks, miks kujunesid totalitaarsed diktatuurid. Kuna Natsi Saksamaa ega ka Nõukogude Liit polnud rahul Esimese maailmasõja tulemustega ja Versaille süsteemiga oli mõlemate riikide majandus allutatud relvatööstusele.Peaeesmärgiks sai mõlematele riikidele ettevalmistumine uueks sõjaks.Seda tõestasid kulutused relvade tootmisele.Natsi Saksamaal oli kulutuste suuruseks 12 miljardit US dollarit ja Nõukogude Liidus 8 miljardit US dollarit. Enne majanduskriisi puhkemist võttis Nõukogude juhtkond eesotsas J.Staliniga vastu
Riigi põhitunnused: rahvas, territoorium, avalik suveräänne võim (e. iseseisev). Riik- organiseeritud inimeste kogu, kes elab kindlal maa-alal ja on seotud ühise avalik- õigusliku võimuga. Riigivõimu iseloomu järgi eristatakse riike demokraatlikeks riikideks ning diktatuurideks. 1)Demokraatlik riik- õigusriik, kus kõrgeima võimu kandjaks on rahvas, kes teostab seda läbi vabade ja regulaarsete valimiste. Riigivõim toimib seadustest lähtuvalt. Demokraatlikus riigis austatakse inim- ja kodanikuõiguseid (Eesti, Prantsusmaa, USA). 2)Diktatuuride liigitamine: 2.1)Autoritaarsed diktatuurid- isiku või mõne grupi ebademokraatlik valitsemine. Võimul püsimiseks piiratakse inim- ja kodanikuvabadusi (Venemaa, Eesti 1934-1940). 2.2)Totalitaarsed diktatuurid- diktaatori või mõne grupi hirmuvalitsus, kus riigivõim kontrollib täielikult kõiki eluvaldkondi. Võim kasutab massiliselt vägivalda sise- ja välisvaenlaste suhtes ning on mingi kindla ideoloogia ...
Börsikrahh ei olnud Suure Depressiooni põhjus. Majanduskriisi põhjused · Ületootmiskriis · Struktuurne kriis · Majanduse riikliku regulatsiooni puudumine · Euroopa majanduse nõrkus · USA impordi-poliitika(sisse tuua kallis) · USA immigratsiooni-poliitika Suur ülemaailmne majanduskriis. Suur depressioon 1929-1933 Kriisist väljumiseks kasutati kahte teed: - riik teeb reforme st . sekkub osaliselt majandusse (USA) - riik sekkub täielikult: totalitaarsed riigid (Itaalia, Saksamaa) Uus kurss ehk New Deal · Uue presidendi Fr. D. Roosevelti kriisist väljumise kava · Oma poliitika kujundamisel lähtus president Roosevelt 1930. aastatel välja töötatud uuest majandusteooriast. Selle autroriks oli Briti majandusteadlane JOHN MAYNARD KEYNES (1883-1946), kelle Ameerika ajakiri Time valis 1999. aastal XX sajandi kümne kõige geniaalsema inimese hulka. · J.M
3. Tooge näiteid erinevate sotsiaalsete gruppide vastandlikest ootustest ja huvidest revolutsiooni ajal. Rojalistid pooldasid kuningavõimu , jakobiinid olid kuningavastased Zirondiinid ootasid revolutsioonilõppu, jakobiinid selle süvenemist 4. Kuidas mõjutasid prantsuse revolutsiooni järgmisi eluvaldkondi: Riigivalitsemine ja seadusandlus Kuna tegemist oli maailma tuntuma revolutsiooniga, võtsid sellest eeskuju teised 19 saj revolutsionäärid ja 20 saj totalitaarsed reziimid Sutav kogu sai õigesti seadusi välja anda Võeti vastu „inimse ja kodaniku õiguste diklaratsioon“, mis on aluseks tänapäeval kehtivatele õigustele. Kultuur Hävitati kultuuriväärtusi Kultuuriväärtuste kaitseks loodi organisatsioone ja kunstimuuseu, samuti raamatukogudee võrk. Lourre muuseum Ühiskondlikud suhted Kaoati seisuslikud eesõigused
2. Miks totalitaarsete reziimidega riikides ei lubatud viljeleda abstraktset kunsti? Mis eesmärk kummalgi(realism, abstraktsionism) suunal oli? Totalitaarsete reziimidega riikides ei lubatud viljeleda abstraktset kunsti, sest abstraktne kunst oli tavaliselt individualistlik ning uuendusmeelne. Kuid need kaks asja ei olnud totalitaarses reziimis teretulnud ning seetõttu ei lubatud ka abstraktset kunsti viljelda. Individualistlik lähenemine kunstis oli keelatud kuna totalitaarsed reziimid tahtsid allutada kogu ühiskonda ühtsetele ideedele ning muuta inimeste mõtlemisviisi võimalikult sarnaseks ning kontrollitavaks. Propaganda näol taheti luua ainult üks ühtne kunstistiil, mis ülistaks reziimi juhte. Realismi eesmärk oli kujutada elu sellisena nagu see päriselt oli. Kuid iga erineva voolu seisukohast oli elu kujutamine ikka natukene erinev. Realism kujutaski elu sellisena, milline nägi välja töölisrahva elu. Impressionism kujutas elu sellest
Demokraatia laienemine peale I maailmasõda: · lagunesid suured monarhiad Venemaa, Austria-Ungari, Saksamaa · uute riikide hulgas rohkem Vabariike kui monarhiaid · laienes sisemine demokraatia- laienes valimisõigus naistele Uus-Meremaa 1893, Austraalia 1902, Soome 1906, Eesti 1919 Demokraatia kriisi põhjused: · demokraatlike traditsioonide nõrkus · liiga palju väikseid erakondi parlamendis · majanduskriisid · teatud juhtide populaarsus Demokraatlikud parempoolsed: · liberaalid igasugused vabadused, reformid · konservatiivid traditsioonid, vanad väärtused, olid suutelised muutuma vasakpoolsed: · sotsialistid ja sotsiaaldemokraadid tööliskassi hvide eest seisjad Mittedemokraatlikud vasakpoolsed: · kommunistid klassi...
Inglismaa ja Prantsusmaa osatähtsus langes. 6.Miks nimetatakse Teist maailmasõda totalitaarseks sõjaks? Sest see sõda hõlmas tervet maailma. 7.Mille poolest sarnanes Saksamaa ja NSV liidu käitumine vallutatud aladel? Too näiteid Nad tapsid , küüditasid ja vangistasid inimesi oma vallutatud aladelt. Nt. 14.juunil 1941.aastal korraldasid Nõukogude võimumehed Baltimaades suurküüditamise. Millest oli nende riikide sarnane käitumine tingitud? Mõlemad riigid olid totalitaarsed riigid, eesotsas olid julmad diktaatorid. Ja mõlemad riigid soovisid oma maa alasid suurendada. 8.Mida tõi kaasa antisemitismi muutmine natsiliku Saksamaa ametlikuks poliitikaks? Too näiteid Juute okupeeriti kõikjal. Neid hävitati mitmel viisil. Esialgu eraldati neid getodesse. Siis hakkati tapma kohapeal ja hiljem saadeti neid surmalaagritesse. Saksamaa tahtis hävitada Euroopas kõik juudid. Tapeti palju mehi, naisi ja lapsi, kelle ainuke süü oli see , et nad olid süninud juutidena.
Prantsusmaa revolutsioon sai alguse eelkõige kuninga hooletust käitumisest, sest kuningakoja toretseva ja luksusliku elustiili taustal halvenes aga kiiresti riigi üldine majanduslik olukord ning elanikkonna elatustase langes. Selle revolutsiooni käigus kukutati Prantsusmaal kuningavõim ning feodaalkord. Tegemist on maailma tuntuima revolutsiooniga, millest võtsid eeskuju nii 19. sajandi revolutsionäärid kui ka 20. sajandi totalitaarsed reziimid. Kriis, mis Prantsusmaal aset leidis, oli paljude muutuste alustalaks. Toimuma hakkasid suured ümberkorraldused. Asutav Kogu sai õiguse seadusi välja anda. Talupojad vabastati teotööst ning kaotati ka kirkukümnis. Ameerika Ühendriikide iseseisvusdeklaratsiooni eeskujul võeti vastu ,,Inimese ja kodaniku õiguste deklaratsioon", mis tugines kõigi inimeste võrdõiguslikkusele ja vabadusele. See leidis Euroopas laialdast vastukaja ja oli hiljem
vlja tuua, karmikelised valitsused lubasid kik paremaks muuta ja rahvas uskus neid. 5. Terav riigisisene vimuvitlus - poliitiliste erakondade omavaheline uhkustamine ei meeldinud rahvale 6. Valimisknnise puudumine - hiris erakondade paljusus,raskendus seaduste rakendamine. Diktaatorid kasutasid parlamendis seda olukorda ra igustades diktaktuuri ja nii mjutasid ka rahvast.Rakendati seadus - parlamenti psemiseks peab olema vhemalt 5% hltest(valimisknnis) Autoritaalsed ja totalitaarsed diktaktuurid 1. autoritaalne diktaktuur - vim on he isiku vi vikse rhma ksutuses, rahva igused puuduvad 2. totalitaalne diktaktuur - vim on he isiku vi vikse rhma ksutuses, inimesteiguste kuritarvitamine, kditamine ja surmalaagrid. kik peab olema kindlalt reeglite kohaselt ( Saksamaa ja Nukogude riik, mjutas paljusid euroopa riike ) Diktaktuuride iseloomulikud jooned 1. kehtis juhikultuse phimte 2. heparteissteem 3. ideoloogia ainuiguslik seisund 4. piirati kodanikuvabadusi ja inimigusi 5
Diktatuurid Euroopas- sarnased ja erinevad jooned Diktatuur on majanduslikult valitseva klassi poliitiline võim teiste klasside üle. Lihtsamalt öeldes valitsemisvorm, kus võimul on 1 partei. Lähtutakse ühest ideoloogiast, valitseb isikukultus. Teisitimõtlejate suhtes rakendatakse vägivalda. Diktatuuri võib jaotada kaheks erinevaks grupiks: autoritaarsed ja totalitaarsed. Autoritaarse riigi võim on koondunud ühe isiku või väikese grupi inimeste kätte. Rahval puudub õigus valitsemisel osaleda ja oma juhtide otsuseid mõjutada. Totalitaarse riigi võim kuulub ühele parteile. Majandus on riigi kontrolli all ja suur võim sala- ja julgeolekuorganitel. Kontrollitakse inimeste elu, nt mõtteavaldusi, tegusid ja valdkondi..Valitseb hirmuvalitsus, inimõigused rikutakse ja kõrgeimaks seaduseks on diktaatori suva.
Sajandivahetus: rahvuslus; Marxi töölisliikumine; naisliikumine; linnastumine; vastandati tsivilisatsioone, rasse, rahvusi ja klasse, uut vanaga; sotsiaaldarvinism; Nietzsche üliinimeseteooria; juudivaenulikkus; naturalism; ilu väärtustamine/ tegelase sisemonoloog; huvi psühholoogilisel reaalsusel; subjektiivsete tajuelamuste registreerimine; luules sümbolism. I MS: dadaism (kasvas välja sürrealism); irratsionalism; ekspressionism; biheiviorism (inspiratsiooni sai E.Hemingway); konservatiivsed liikumised. Sõdadevaheline aeg: 1920ndad olid meelelahutuse ja massitarbimise aeg; jazz; kino; totalitaarsed liikumised- valitses ühiskonnas deemonlikud jõud, inimesel ja inimlikkusel on raske ellu jääda(,,m&m"). II MS: EL sünd; kirjandus ja kunst sotsialistlikule liistule; eksistentsialism- inimolu küsimus maailmas; absurd- maailm arusaamatu, elu mõttetu ja sihitu; inimene peab ise oma otsuste ja tegevusega elule mõtte andma; rock'n'roll. 1960......
Ajalugu ,,Diktatuurid Euroopas", ,,Kommunistlik Venemaa", ,,Fasistlik Itaalia" 1. Autoritaarsed riigid Hispaania, Portugal, Eesti, Läti, Poola, Kreeka, Austria. Totalitaarsed riigid Itaalia, Saksamaa, Nõukogude Liit 2. Nimeta ja kirjelda diktatuurile iseloomulikke jooni · Lihtinimese eeskujuks oli juht, keda tuli igati imetleda. Saksamaal oli selleks näiteks Führer Adolf Hitler, Itaalias duce Benito Mussolini. Juhti tuli igal võimalusel ülistada. · Allutamaks rahvast oma tahtele, hirmutati neid vaenlastega. Näiteks Natsi-Saksamaal kiusati taga juute. · Valitsevale korrale vastupanu mahasurumiseks loodi sala-ja julgeolekuteenistused. Näiteks Saksamaal GESTAPO ja Nõukogude Liidus GPU. · Iseloomulik oli ka inimeste meelsuse pidev töötlemine ehk propaganda. Saksamaal haridus- ja propagandaministeerium eesotsas J....
nende elanike ees seisnud raskeid probleeme . Kogu maailmas oli majanduskriis ja inimesed pettusid demokraatias ning demokraatlike ideede mõjuvõim langes järsult . Inimesed vajasid uut, karmikäelist juhti, kes suudaks riigi majanduse jälle tõusule aidata. 1939.aastal valitses diktatuur enamikus Euroopa riikides . Ainult vähesed riigid suutsid säilitada demokraatia oma riigis . Tekkisid autoritaarsed ja totalitaarsed diktatuurid . Sõjajärgsetel aastatel oli Itaalia siseriiklik olukord üsna keeruline . Keskvalitsus oli nõrk . Olid koalitsioonivalitsused , tänu millele oli raske otsuseid langetada . Halbades tingimustes tekkis väike rühmitus , kuhu kuuluvaid inimesi hakati kutsuma fasistideks . Mõne aja pärast muutus see rühmitus Rahvuslikuks Fasistlikuks Parteiks , mille etteotsa sai Benito Mussolini .
Mussolini. Peagi oli Mussolinil sadu tuhandeid toetajaid. Paljude arvates oli just tema see, kes suudab Itaalias korra jalule seada ja majanduse madalseisust välja tuua. Mussolini lubas ka, et Itaalia saab sama võimsaks, kui oli olnud Rooma impeerium. Samal ajal oli Venemaa majanduslikult ning sõjaliselt tugevnenud. Nõukogude Liit hakkas mõtlema uutele vallutustele. 1922. aastal moodustati Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit (NSVL), millal võeti kasutusele ka totalitaarne süsteem. Totalitaarsed reziimid on olnud eranditult agressiivsed ja territoriaalsele laienemisele suunatud. Pärast Saksa keisririigi langust kehtestatud demokraatlikul Weimari vabariigil oli palju mõjukaid vastaseid. Ohvitserkond, ametnikud, suurmaaomanikud ja töösturud olid avalikult demokraatia vastu. Nad süüdistasid Weimari vabariiki kõikides Saksamaad tabanud hädades. Kaotatud sõda, võitjate üleolev suhtumine sakslastesse, pettumus Versailles' süsteemis,
osaleda riigi juhtimises. Diktatuurid jaotatakse autoritaarseteks ja totalitaarseteks. Autoritaarsed diktatuurid piirduvad võimu koondamisega liidri või kitsa rühma kätte ning puudutavad muid eluvaldkondi vähe. Autoritaarsed olid 1920.-1930. aastail enamikud Euroopa diktatuurid. Totalitaarseid diktatuure iseloomustavad lisaks eelnevale ka kontroll inimeste mõtteavalduste ja väljendamisvõimaluste üle ning sageli toimub inimõiguste rikkumine. Totalitaarsed riigid olid natsionaalsotsialistlik Saksamaa, Nõukogude Liit ja fastlik Itaalia. Esimene maailmasõda tekitas Itaaliale suuri raskusi. Sõja algaastail oli Antant Itaaliale hulgaliselt uusi valdusi lubanud, kuid sõja lõpuks unustati need. Itaallastesse suhtuti üleolevalt ja see solvas paljusid. Inimesed tahtsid Itaalia muuta tugevaks suurriigiks. Sõjajärgsetel aastatel muutus siseriiklik kord üha keerulisemaks.
suur. Kui aga maailma valitseks liberalism, poleks relvadele enam nõudlust, sest vägivald pole kunagi lahendus. Liberalismi kodumaaks loetakse Inglismaad, mille riigikord ja majandussüsteem sarnanesid 18-19. sajand kõige rohkem liberaalsetele tunnustele. Edasi levis liberalism Ameerika Ühendriikidesse ning seejärel muudesse Euroopa riikidesse. Liberalismi hiilgeaeg jääb siiski 18-19. sajandi lõppu. 19. sajandi teisel poolel levima hakanud sotsialistlikud, natsionalistlikud, totalitaarsed ehk kokkuvõttes vasakpoolsemad valitsemisreziimid, tõrjusid liberalismi lihtsalt nurka. Politoloogia tundides on palju juttu tulnud demokraatiast ja üldse parempoolsetest riikide valitsemisreziimidest. Liberalismi võib väga hästi lugeda tänapäevase demokraatia eelkäijaks, sest maailmast pole kusagile veel kadunud kapitalism. Tänapäeva kapitalistlikud riigid ei oskaks enam selle peale mõeldagi, mis saaks siis, kui kaotada ära eraomand ja muuta
diktaatoril on piiramatu võim otsuste tegemisel. See on mitte millegagi piiratud, seadustega kitsendamata, jõule toetuv võim. 5. Autoritarism- riigi või organisatsiooni valitsemise vorm, kus võimul olijad otsustavad valitsetavate küsimuste üle ilma, et need, kelle üle valitsetakse saaksid oma arvamust avaldada. 6. Totalitarism- poliitiline süsteem, kus riik ei tunne võimu piire ning püüab reguleerida nii avaliku kui ka eraelu igat aspekti. [1] Totalitaarsed režiimid püsivad võimul laiahaardelise propaganda abil, mida levitab riigi poolt kontrollitav massimeedia. Võimul on ainult üks partei, teised parteid on keelatud. Võimul oleva ainupartei tegevust iseloomustavad poliitilised repressioonid, isikukultus, kontroll majanduse üle, sõnavabaduse puudumine või selle piiramine, järelevalve rahva üle ja laiaulatusliku terrori kasutamine. 7. Ideoloogia- kogum ideid (mõtteid, plaane, hinnanguid,
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
