Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

"jugoslaavia" - 501 õppematerjali

jugoslaavia – nimetus kasutusel aastats 1929. Kuna maailnasõja võitsid demokraatlikud suurriigid (USA), valisid demokraatia tee ka kõik uued tekkinud riigid.
thumbnail
3
pdf

Endine Jugoslaavia Vabariik - Makedoonia

Rahvastiku ja majanduse arengutaseme iselomustus. 1. Rahvastiku vanuseline struktuur. Rahvastiku vanuseline struktuur Enamus riigis elavates inimestest on 15-64 aastased(69%). 65 aastaseid ja vanemaid 11% 0-14 65 on11% ning kuni 14 aastaseid on 20%. 20% aastased aastased ja Tõenäoliselt hakkab rahva hulk riigis vanemad kasvama, kuna kuni 14 aastasi on rohkem, kui 15-64 üle 64 aastasi. aastased...

Geograafia
6 allalaadimist
thumbnail
10
pptx

Jugoslaavia Sotsialistlik Föderaalne Vabariik

Jugoslaavia Sotsialistlik Föderaalne Vabariik Koostajad: Jugoslaavia Sotsialistlik Föderaalne Vabariik Jugoslaavia Sotsialistlik Föderatiivne Vabariik oli Jugoslaavia riik Teise maailmasõja lõpust (1945), kuni see 1992. aastal Jugoslaavia sõdade ajal ametlikult laiali lagunes. See oli kommunistlik riik, mis koosnes tänapäeva Bosnia ja Hertsegoviinast, Horvaatiast, Makedooniast, Montenegrost, Serbiast ja Sloveeniast. Serbia ja Montenegro, ametlikult Jugoslaavia Föderatiivne Vabariik, mida rahvusvaheline üldsus kunagi ei tunnustanud kui Jugoslaavia Sotsialistliku Föderatiivse Vabariigi järeltulijat. 1941-44 Teise maailmasõja ajal okupeerivad Jugoslaavia Saksamaa ja Itaalia väed; aktiivsed on kommunistlikud partisanid, keda juhib Josip Broz Tito. 1945 Jugoslaavia Sotsialistliku Föderatiivse Rahvavabariigi väljakuulutamine (koosneb 6 vabariigist). Toimub sovetiseerimine. 1948 NSV Liidu ­ Jugoslaavia tüli, mis viib suhete katkestamiseni Moskvaga...

Ajalugu
16 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Balkani tragöödia ehk Jugoslaavia kriis

Balkani tragöödia ehk Jugoslaavia kriis Jugoslaavia: · Jugoslaavia nime kandis perioodil 1918-2003 Balkani poolsaarel eksisteerinud liitriik. · Liitriigi ametlikke nimesid on olnud mitmeid. Näiteks: Jugoslaavia Kuningriik (1929-1941) ja Jugoslaavia Föderatiivne Rahvavabariik (1946-1943) · Sinna alla kuulusid: Bosnia ja Hertsegoviina, Horvaatia, Makedoonia, Montenegro, Serbia (kuhu kuulusid veel Kosovo ja Vojvodina) ja Sloveenia. Tragöödia algus: · 1989. aastal tahtis mitu Jugoslaavia osariiki iseseisvaks saada. · Liitriigi lagunemine muutus paratamatuks, kuna Serbias (Jugoslaavia tuumikus) tuli võimule endine kommunistlik liider Slobodan Milosevic, kes võimu säilitamiseks mängis marurahvuslikel tunnetel....

Ajalugu
34 allalaadimist
thumbnail
21
pptx

Balkani tragöödia ehk Jugoslaavia kriis

ciee.org/highschool/host-schools/lessonplans/images/mapyugoslavia479x484.gif Jugoslaavia Jugoslaavia nime kandis perioodil 1918-2003 Balkani poolsaarel eksisteerinud liitriik. Liitriigi ametlikke nimesid on olnud mitmeid. Näiteks: Jugoslaavia Kuningriik (1929-1941) ja Jugoslaavia Föderatiivne Rahvavabariik (1946-1943) Sinna alla kuulusid: Bosnia ja Hertsegoviina, Horvaatia, Makedoonia, Montenegro, Serbia (kuhu kuulusid veel Kosovo ja Vojvodina) ja Sloveenia. Tragöödia algus 1989. aastal tahtis mitu Jugoslaavia osariiki iseseisvaks saada. Liitriigi lagunemine muutus paratamatuks, kuna Serbias (Jugoslaavia tuumikus) tuli võimule endine kommunistlik liider Slobodan Milosevic, kes võimu säilitamiseks mängis marurahvuslikel tunnetel....

Ajalugu
31 allalaadimist
thumbnail
1
docx

JUGOSLAAVIA LAGUNEMINE

JUGOSLAAVIA LAGUNEMINE · Josip Broz Tito ­ Jugoslaavia juht · Rahvaste ja uskude tohutu segu · Usk määras rahvuse · Slobodan Milosevic ­ Serbia juht · Franjo Tudjman ­ Horvaati juht · Alija Izetbegovic ­ Bosnia juht · Sloveenia: o Kuulutas end iseseisvaks 25.06.1991 o Järgnes 10-päevane sõda Suutis iseseisvust kaitsta o Hukkunuid alla 100 · Horvaatia: o Kuulutas end iseseisvaks 25.06.1991 o Järgnes 1991-1995 kestnud sõda horvaatide ja serblaste vahel Horvaadid said võidu Suur osa serblasi lahkus Horvaatiast Tekkis etniliselt puhas Horvaatia riik · Bosnia ja Hertsegoviina: o Kuulutas end iseseisvaks 03.03.1992 o Algas 1992-1995 kestnud sõda bosnia moslemite, horvaatide ja serblaste vahel o 1995 Srebrenica massimõrv, suurim massimörv pärast IIMS o 1995 Dayto...

Ajalugu
25 allalaadimist
thumbnail
14
pptx

Jugoslaavia lagunemine

Jugoslaavia lagunemine • Pärast kommunistide võitu teises maailmasõjas moodustati kuuest vabariigist Jugoslaavia Sotsialistlik Föderaalne vabariik. • Lisaks moodustus Serbias kaks iseseisvat provintsi: Vojvodina ja Kosovo. • Jugoslaaviat hakkas juhtima Josip Bronz Tito. • Tito surm 1980. aastal nõrgestas föderaalset valitsust, sest enam ei suudetud tegeleda poliitiliste probleemidega. • 1987 aastal tuli Serbias võimule Slobodan Miloševic, ja läbi mitmete populistlike sammude sai ta oma kontrolli alla Kosovo, Vojvodina ja Montenegro. • 1990...

Ajalugu
12 allalaadimist
thumbnail
9
pptx

Jugoslaavia sõjad 1991-2001

Jugoslaavia sõjad 1991- 2001 Üldandmed Leidis aset 1991-2001 Rahvuslikud konfliktid endise Jugoslaavia Föderatiivse Sotsialistliku Vabariigi aladel Koosnes eraldiseisvatest militaarsetest konfliktidest, mis toimusid ja mõjutasid enamikke endiseid Jugoslaavia vabariike Sõjad Kümnepäevane sõda ehk Sloveenia iseseisvussõda (1991) Horvaatia iseseisvussõda (1991-1995) Bosnia sõda (1992-1995) Kosovo sõda (1998-1999) Presevo oru ülestõus (1999-2001) Makedoonia ülestõus (2001) Põhjused Etniline mitmekesisus ­ Jugoslaavia koosnes kuuest vabariigist, kus oli viis rahvust, neli keelt ja kolm usku...

Ajalugu
24 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Balkani riikide lühiajalugu

aastal ning nimetati Jugoslaavia Demokraatlikuks Föderatsiooniks. See moodustati endise Jugoslaavia kuningriigi jäänustest. 1946. aastal muudeti see Jugoslaavia Föderaatiivseks Rahvavabariigiks ja 1963. aastal Jugoslaavia Sotsialistlikuks Föderatiivseks Vabariigiks. Jugoslaavia Sotsialistlik Föderatiivne Vabariik kehtis Teise Maailmasõja lõpust aastani 1992, millal see Jugoslaavia sõdade ajal ametlikult laiali lagunes. See oli kommunistlik riik, mis koosnes tänapäeva Bosnia ja Hertsegoviinast, Horvaatiast, Makedooniast, Montenegrost, Serbiast ja Sloveeniast. 1992. aastal kaks järele jäänud riiki moodustasid liidu, Serbia ja Montenegro, ametlikult Jugoslaavia Föderatiivne Vabariik, mida rahvusvaheline üldsus kunagi ei tunnustanud kui Jugoslaavia Sotsialistliku Föderatiivse Vabariigi järeltulijat. Üldkirjeldus...

Ajalugu
11 allalaadimist
thumbnail
15
doc

Sõda Balkanil

1 Tallinna 21. Keskkool Referaat Kerli Mandre 12B Tallinn, 1999 2 Alates 1991. aastast tänase päevani on Jugoslaavia konfliktiderohkeim piirkond Euroopas. Paljudele tundub ta ehk kauge, tundmatu. Meile näib, et see sõda on meist eemal ja õigupoolest meisse ei puutugi, kuid kui hakata mõtlema, siis jõuame järeldusele, et ega see sõda meist nii kauge olegi ­ toimub ta ju siinsamas Euroopas. Ja seda enam on minu arvates täiesti mõistmatu, kuidas 21. sajandi künnisel asuvas Euroopas, kus on moodustatud...

Ajalugu
97 allalaadimist
thumbnail
8
rtf

Referaat Josip Broz Titost.

Carl Robert Jakobsoni nimeline gümnaasium J. Tito Referaat Viljandi 2009 Sissejuhatus Josip Broz Tito elas aastatel 1892 ­ 1980 ja oli Jugoslaavia kommunistlik poliitik. Ta valitses Jugoslaavia riiki aastast 1943 kuni oma surmani aastal 1980. Josip Broz Tito Noorus Josip Broz Tito sündis 1892. aastal regioonis nimega Kumrovec, mille asemel on tänapäeval Horvaatia. Ta oli Franjo ja Marija Brozi seitsmes laps. Ta isa oli horvaatlane, aga ta ema oli sloveenlane. Kui Josip oli mõned noorusaastad elanud oma vanaisaga Podsreda külas, läks ta 1900. aastal põhikooli Kumrovecis...

Ajalugu
14 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Sõjajärgne maailm (pärast IIMS)

(kommunistlike võimuhaaramiskatsete vastu) Harry Truman- USA president, demokraat, võimekas ning kaugelenägev poliitik. George Marshall- USA riigisekretär Marshalli plaan- 1947- ulatuslik abiandmisplaan sõjas kannatada saanud Euroopa riikidele. Loodeti parandada Euroopa majanduse olukorda ning nõrgestada kommunistide mõju. Stalin keelas selle Nõukogude mõjusvääris, kuid Jugoslaavia ignoreeris keeldu. Berliini blokaad- 1948- NL lõikas Lääne-Berliini ära välismaailmast. (elektrist, kütusest, toiduainetest), et linna alistuma sundida ning seda endaga liita. USA tagas õhusilla abil Lääne- Berliini varustamise ning NSVL oli sunnitud 324 päeva pärast blokaadi lõpetama. Külm sõda- Algas pärast Berliini blokaadi. Lääne demokraatia ja kommunistliku totalitarismi vastasseis, mis hõlmas kõiki eluvaldkondi. Puudus otsene sõjategevus, kuid oma üleolekut...

Ajalugu
170 allalaadimist
thumbnail
2
doc

MAAILM 20. SAJANDI LÕPUL JA 21. SAJANDI ALGUL

aastatel tõi kaasa olulisi muutusi Euroopas. Lagunes Nõukogude Liit, mis tagas paljude riikide iseseisvumise või taasiseseisvumise. 1989. sai Poolas peaministriks mittekommunist, langes Berliini müür, Tsehhoslovakkias toimus sametrevolutsioon, Ungaris, Bulgaarias nign Rumeenias võimuvahetus. Aasta hiljem ühinesid Ida- ja Lääne-Saksamaa, moodustades ühtse Saksamaa. Lagunes Jugoslaavia ning tekkisid eraldi riigid Sloveenia, Horvaatia, Bosnia-Hertsogovina ja Makedoonia. 1992. aastal toimus Tsehhoslovakkias sametlahutus, mille tagajärjel tekkisid uued riigid Tsehhi ja Slovakkia. See kõik äratas lootust, et on võimalik luua uus maailmakord, kus inimesed ei pea tundma pidevat hirmu ning valitseb demokraatia. Usuti, et tülid suudetakse lahendada vägivallata, kuid peagi selgus, et need lootused on olnud asjatud. Suureks probleemiks kujunes terrorism...

Ajalugu
155 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Üliriigid

Voznessenski. Võimuvõitluses kasutati kõikvõimalikke vahendeid. Enamasti lõppes asi vastase füüsilise hävitamisega. Samal ajal süvenes Stalini umbusk vana kaardiväe suhtes, mistõttu toimus teatavaid ümberkorraldusi parteiladvikus. Tegelik võim koondus peale Stalini veel Malenkovi, Beria, Bulganini ja Hrustsovi kätte. SOTSIALISMILEER. 1950. aastate algul oli kommunistide võimu all juba 13 riiki. Neist asetsesid 9 Euroopas (NSV Liit, Poola, Jugoslaavia , Rumeenia, Saksa DV, Tsehhoslovakkia, Ungari, Bulgaaria ja Albaania) ja 4 Aasias (Hiina, Põhja-Vietnam, Põhja-Korea ja Mongoolia). Algul nimetasid nad endid (välja arvatud NSV Liit) rahvademokraatiamaadeks, 1950. a. peale aga sotsialismimaadeks. Kõik need riigid järgisid Moskva joont. Erandi moodustas üksnes Jugoslaavia. Nimelt ajas Jugoslaavia riigipea J. B. Tito iseseisvat sise-ja välispoliitikat. Tal küpses idee...

Ajalugu
27 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Külm Sõda

Külm sõda kolmandas maailmas - kuidas avaldus? too näiteid. Üliriikide konkurents Kolmandas Maailmas tõi kohalikele rahvastale kaasa traagilisi tagajärgi. Püüdes erinevaid riike oma mõjule allutada,toetati vajaduse korral ka kõige verisemaid diktaatoreid ja õhutati vastupanuliikumisi teise üliriigi mõjualustes maades. Mis valdkondades lisaks sõjale käis võistlus USA ja NSVL vahel? Konkurents tugevnes alates teadusest ja tehnikast ning lõpetades spordi ja popmuusikaga.Kosmoses käimine. Nimeta 2 NSVL tugipunkti+miks need? Angola- Moskva-meelne rühmituse loomine. Etioopia- osutas majanduslikku ja sõjalist abi,mille toel Etioopia ründas oma naabrit Somaaliat. USA,HIINA SUHTED- USA üritas muuta kahepoolset maailma kolmepoolseks.1972a külastas Pekingit USA president Nixon,kes kinnitas, et Hiina ja USA hakkavad looma uut ja paremat maailma. HIINA,NSVL SUHTED- NSVL tundis end sissepiiratuna. Kommunism pääses võimule 1975 Vietnamis, 1970ndate...

Ajalugu
44 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Külm Sõda

Kestis 1945 ­ 1990, lõppedes Saksamaa ühinemisega. Külma sõja tunnused on võidurelvastumine ja pidev tuumasõja oht (tekib 5 tuumariiki: USA, NSVL, Inglismaa, Prantsusmaa ja Hiina), kahepooluselise maailma tekkimine (USA, lääneriigid ja Jaapan vs. NSVL ja teised kommunistlikud riigid (SDV, Poola, Ungari, Bulgaaria, Rumeenia, Tsehhoslovakkia, Jugoslaavia , Albaania, Hiina, Mongoolia, Põhja-Korea, Laos, Vietnam, Kuuba)), kriisid ja sõjad, raudne eesriie (lõhe kahe maailma vahel), uued sõjalis-poliitilised liidud. Arengumaad on endised kolooniad, mis on saavutanud iseseisvuse. Kolmanda maailma (umbes 100 riiki) moodustasid peamiselt arengumaad, kes ei tahtnud liituda ei esimese- ega teise maailmaga, kuigi mõlemad soovisid uusi liitlasi. NATO (Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon) on 1949. aastal...

Ajalugu
290 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Sotsialistlik maailmasüsteem

Ande Andekas-Lammutaja Ajalugu ­ Sotsialistlik maailmasüsteem 1917 tekkis Nõukogude Venemaa. 1922 loodi NSVL. 1929 tekkis Mongoolia RV. Pärast sõda tekkisid Saksa DV, Poola RV, Ungari RV, Tsehhoslovakkia RV, Rumeenia RV, Bulgaaria RV, Jugoslaavia RV, Albaania RV, Hiina RV, Vietnam, Põhja-Korea, Laos ja Kuuba. Sotsialistlike riikide arengu sarnased jooned on, et kõikides riikides valitses kommunistlik ideoloogia, oli ühe partei võim ja isikukultus, parteijuht oli ka riigijuht, julgeolekuorganitel (KGB) oli eriline roll riigi juhtimises, plaani- ja käsumajandus, majandus oli valdavalt riigistatud. kõrge sõjaväestatus. Arngu erinevused seisnesid selles, et ainult NSVL-is oli võimustruktuuriks nõukogude võim...

Ajalugu
220 allalaadimist
thumbnail
32
doc

Rassid, rahvad ja usundid

Keskajal määretleti ennast eelkõige usu kaudu. Haritud eurooplase ideaaliks oli ladina ja kreeka keelse antiik kultuuri taassünd. Hiljem kujunes aadli kultuuri tunnuseks prantsuse keel. Rahvusluse ja rahvusriikluse ideoloogia esilekerkimine toimus euroopas 18.-19. sajandil. Leiti, et parimad tingimused vaimseks ja ühiskondlikuks on loodud siis, kui riik ja rahvus kattuvad (Tsehhoslovakkia, Jugoslaavia jne. on lagunenud). Riigi ja rahvus piirid ei saa ka tulevikus täielikult kattuda. See tõttu jääb rahvuslike õiguste küsimus ka edaspidi päevakorda vähemusrahvuste probleem. Vähemus rahvustena vaadeldakse selliseid etnilisi gruppe, kes arvulises vähemuses olles elavad mingi riigi territooriumi osal põliselt (nt. saamid Norras, sibula-venelased Eestis Peipsi ääres jne.). Hõim - väike algelise kultuuriga etnos. Hõimuliikumised põhinevad rahvaste sugulusel...

Ühiskonnaõpetus
477 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Ajajoon terve maailm

märts 1991 Balti riigid boikoteerivad üleliidulist referendumit auguat 1991 Riigipöördekatse NSV Liidus 20. august 1991 Eesti iseseisvuse taastamine 21. august 1991 Läti iseseisvuse taastamine 6. september 1991 NSV Liit tunnustab Eesti Vabariigi iseseisvust detsember 1991 NSV Liidu lagunemine 1991 1992 Jugoslaavia lagunemine 20. juuni 1992 Eesti läheb üle oma rahale 1992 1995 Bosnia kriis 1992 Bill Clinton saab USA presidendiks 1992 Hindade vabakslaskmine Venemaal 1992 Maastrichti leping 1992 Tsehhoslovakkia ,,sametlahutus" 28. juuni 1992 Eesti põhiseaduse vastuvõtmine 20. september 1992 Toimuvad presidendi ja Riigikogu valimised 5...

Ajalugu
165 allalaadimist
thumbnail
12
doc

II MAAILMASÕDA (1939-1945)

18. detsember 1940 1941 Hitler allkirjastas "Barbarossa plaani". 6. aprill 1941 Saksamaa tungis kallale Jugoslaaviale ja Kreekale. 18. aprill 1941 29. aprill 1941 Jugoslaavia lõplikult okkupeeritud. Mandri-Kreeka lõplikult okupeeritud. 22. juuni 1941 6. detsember 1941 Saksamaa tungis kallale NSV Liidule, ennetades nii Punaarmee alustas Moskva all vastupealetungi, vallutades Nõukogude vägede kallaletungi Saksamaale. 1942. a. kevadeks sakslastelt tagasi 150 000 km 2. Moskva all...

Ajalugu
1055 allalaadimist
thumbnail
30
ppt

Holocaust

Kuuest miljonist inimesest tapeti: 4,5 milj Venemaa, Poola ja Baltimaade juutidest, 750 tuhat Ungari ja Rumeenia, 290 tuhat Saksamaa ja Austria, 105 tuhat Hollandi, 90 tuhat Prantsusmaa ja 54 tuhat Kreeka juuti. Holocaust oli sisuliselt genotsiid, mis on süstemaatiline inimeste hävitamine sõltuvalt ohvrite religioonist, rassist, etnilisest kuuluvusest, rahvusest ja seksuaalsetest eelistustest. Juutidega koos hävitati 910 miljonit mustlast, slaavlast, homo seksuaali ja vaimselt alaarenenud inimest. Holocausti käik 1933 Jaanuar Hitler nimetatakse Saksamaa kantsleriks. Märts Rajatakse Saksamaa esimene koonduslaager Dachau Aprill Algavad juutide vastased aktsioonid. Holocausti käik 1935 September kehtestatakse juutide vastase...

Ajalugu
77 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun