Sotsioloogia ja sotsiaalantropoloogia (0)

SOTSIOLOOGIA KONSPEKT
Sotsioloogia õpik
Oska võrrelda sotsioloogiat ja sotsiaalantropoloogiat.
Sotsioloogia uurib inimeste käitumist grupis , hõlmates nii kollektiivseid jõude kui ka viisi, kuidas inimene iseseisvalt näeb oma kogemusi ( enesepeegeldust).
Sotsiaalantropoloogia uurib mittekaasaegseid ühiskondivõi selles eristuvaid alagruppe.
Antropoloogid sekkuvad intensiivselt uuritavate inimeste argiellu, jälgides kogukonda ja nende elumalli.
Sotsiologia uurib inimtegevuse produkte:

• uskumused ja väärtused
  
• suguelu ja peresuhted (pereelu reguleerivad reeglid)
  
• haridus , tervis jne.
  

Oska selgitada, mis on: sotsioloogiline kujutlus , sotsiaalsed faktid ( Durkheim ).
Sotsioloogiline kujutlus- põhineb isikliku ja ühiskondliku kogemuse käsitluse erinevusel
Isiklikud kogemused- eraasjad piirduvad elu igapäevaste aspektidega
Ühiskondlikud kogemused- asjaolud , mis asuvad inimese isikliku elu kontrolli alt väljas kuid mõjutavad igapäevast elu( majandustsüklid, sõjad, hariduspoliitika jne)
Sotsioloogiline kujutlus juhib tähelepanu kolmele küsimusele:

Kuidas lahterdatakse tegevusi ühiskonnas

Kus asub see ühiskond inimajaloos

Milliseid mehi ja naisi see ühiskond toodab
Oska nimetada sotsioloogia olulisi koolkondi , tea nende koolkondade keskseid autoreid, oska sõnastada neile iseloomulikke tunnuseid, kirjeldada nende koolkondade olulisi erinevusi
Keskendu järgnevatele autoritele, koolkondadele ja kontseptsioonidele:
Sotsiaalsed faktid( E.Durkheim)
Durkheim viitab sotsiaalsele struktuurile, mitte üksikindiviidide kehale ja vaimule
Durkheim arvas , et seletavaks faktoriks inimeste erinevas käitumises on sotsiaalse integratsioon ühiskonnas( uuris enesetappude arvu euroopas)
Sotsiaalsed faktid kui indiviidide gruppi kirjeldav karakteristikuid, mis tuleneb indiviidide isiklikust käitumisest.
Durkheimi põhiseisukoht: Sotsiaalsed sidemed on väärtused,mis loovad ühtsustunde, kuid ei varjuta täielikult indiviidi. Sellised sidemed on nt. Abielu, vanemlikkus ,tööhõive.
Sotsioloogia tekkis ühel ajaloohtekel vastusena vajadusele teatud tüüpi teadmiste järele.
Comte – sotsioloogia rajaja moodustas sõna sotsioloogia
Teadmiste sotsioloogia on kõik see, mida me tahame teada, uurime ise sotsiaalne produkt, mille vormib mõtlejate ajalooline kontekst.
socius – kaaslane
logos- mõistus
Comte
Uuris ühiskonna ja grupielu teaduslikust vaatenurgast.
Teadus võib olla väärtuste vaba ja objektiivne siis seda nim. Positivismiks-sedasama objektiivsuse ideaali rikkusid aga sageli ka Comte ise samuti ka teised mõtlejad, kes eeldasid et nende enda väärtused kujutavad endast igavest ja ajatut tõekriteeriumi.
Uues intellektuaalses voolus oli rõhk asetatud individuaalsele vabadusele ja majanduslikule õiglusele.
K. Marx : majandusliku sektori tähtsus, baasi ja pealisehituse kontseptsioon , konflikti roll ajaloo kujundamisel, väärteadvus;
K.Marx -
Teda kohutas tavaliste töötajate viletsad elu – ja töötingimused tohutu ebavõrdsus nende väheste vahel, kes kontrollisid võimu nii asutustes kui poliitilist võimu. Marx arendas välja ajaloo- ja ühiskonnateooria, mis on mõjutanud sotsioloogiat
Nii Durkheim kui ka Marx arendasid mudeli- kuidas erinevad sotsiaalse tegevuse valdkonnad mõjutavad teineteist ja moodustavad koos teatud liiki ühiskonna.
Sidemete otsimine hariduse, usu, poliitika, majanduse ja perekonnakorralduses.
Marx nimetas majandussüsteemi kõige baasiks ja teisi valdkondi ( perekonnamustrid, poliitilist organiseeritust, uskumused,haridussüsteem – pealisehituseks, mis toetab ja säilitab jaotust eliidi ja masside vahel ühiskonnas.
Konflikti roll ajaloo kujundamisel
Majandussüsteemis toimub pidev võitlus tootmisvahendite omanike ja mitteomanike vahel. Marx ennustab, et konflikte lõppe enne kui kaob vahe omanike ja mitte- omanike vahel. Ta ütles, et inimesed teevad ajalugu kuid mitte alati nii nagu nad seda on kavatsenud.
Väärteadvus – kui ideetulva kontrollib väike ring rikkaid inimesi, käsutavad meediat - teiste informatsiooniallikate puudumisel võib inimesel välja areneda väärteadvus.
Weber : Verstehen meetod;
Struktuur- funktsionalistlik teooria: T. Parsons,R. Mertoni keskastme teooriad
funktsionalismi kriitika.
Milles seisneb konfliktiteooria erinevus struktuurfunktsionalismist, milles sarnasus struktuurfunktsionalismiga?
Max Weber
Weber on öelnud, et kui teadus avalikustab loodusseadused hävineb osa eksistentsi imest ja müstikast ( Weberi maailmapaljastus)
Tehnoloogia ja kaasaegsed organisatsioonid võivad muutuda inimestele uut tüüpi vanglaks teraspuurid- kus pole maagiat, mis aitas inimestel säilida minevikus.
Me peame mõistma sotsiaalset tegelikkust nende seisukohalt, kes seda kogevad.
Mõistmine( verstehen) võime kujutleda maailma sellisena nagu teda võiksid näha teised inimesed , ning mõista protsesse mille kaudu teised inimesed mõtestavad, seda mis nendega juhtub
Struktuur- Funktsionalistlik teooria( T.Parsons)

• Sotsiaalne süsteemon tervik, mis koosneb osadest, millest igaüks täidab oma olulist ülesannet. terviku säilitamiseks ( nt. Funktsionalismi analüüsi rakendades tööjaotust mehe ja naise vahel pidades vajalikuks perekonna stabiilsuse ja sotsiaalse korra säilitamiseks)
  
• Põhihuviks on sotsiaalse tegelikkuse kahe tasandi terviku( ühiskond ja mingi grupp) ja selle osade (sotsiaalse tegevuse valdkonnad, grupi liikmed)vahel.
  
• Funktsionalismi keskseks küsimuseks on : milline on ühiskonna iga segmendi konkreetne roll, kuidas ta aitab kaasa ühiskonna säilimisele tervikuna .
  
• Struktuur- funktsionalistlik idee on , et gruppi või ühiskonda hoiab koos harmoonia või tasakaal osade vahel, mida nim. Funktsionaalseteks suheteks
  
• Grupi sisene sotsiaalne kord toetub liikmete vahel sõlmitud väärusleppele
  

Väärtused – grupis valitsevad arusaamad heast ja soovitavast, millestjuhindutakse õigete otsuste langetamisel
Väärtuskonsensus- viitab grupi liikmete vahelisele kokkuleppele grupi eesmärkide ja nende saavutamiseks valitava õige tee osas.
R. Merton
R.Merton – tegi mitu korda teoreetilisi täpsustusi strukturaal- funktsionalistlikkusse lähenemisse esimene neist on vahetegemine avalike ja varjatud funktsioonide vahel.
Avalik
Keskastme teooria , – kujutab endast funktsionaalanalüüsi rakendusi piiratud valimi suhtes
R. Merton jälgib sotsiaalse struktuuri ette aimatavat mõju inimkäitumisele reegleid, mis kehtivad süsteemile tervikuna peavad kehtima selle üksikute osade suhtes, inimeste suhtes
Funktsionalismi kriitika
Funktsionalismi analüüs on liiga abstraktne liiga kaugel individuaalse kogemuse tasandist

Katse seletada kõike õheainsa mudeliga ei võimalda saada infot konkreetsest sotsiaalsest probleemist

Funktsionalismi teoorial on kalduvus koondada tähelepanu süsteemis valitsevate harmooniale stabiilsusele,sotsiaalsele korrale- süsteemis olevaid ebakõlasid /konflikte nähakse ajutiste probleemidena samas välistatakse võimalust, et kogu süsteem on vigane

Funktsionalismi analüüs ei jälgi muutusi läbi aegade ( iga konkreetse ajaloolise tausta )
Konfliktiteooria
Huvi keskendub otseselt korratusele, kokkuleppe puudumisele, avalikule vaenulikkusele indiviidide ja gruppide vahel ühiskonnas – harmoonia puudumine süsteemi ja selle osade vahel.
Sotsioloogid uurivad konfliktiteooria seisukohast :

Ühiskonnas tekkivaid pingekoldeid

Konfliktide kontrollimise tehnikaid

Viise kuidas võimu omavaid ühiskonna liikmed säilitavad ja suurendavadoma mõju sotsiaalse elu erivaldkondade ülekaasa arvatud valitsevad ideed ja väärtused
Erinevus Struktuur – funktsionalistliku teooriaga
nt seal kus strukt.funkts. seletaks politsei vägivalda korra taastamise vajadusega märgiks konfliktiteoreetik, et selline vägivald on suunatud ühiskonnas vähe võimu omavate liikmete vastu
Sarnasus Struktuur – funktsionalistliku teooriaga
Mõlemad mudelid jagavad seisukohta, et ühiskonna sotsiaalset ülesehitust tuleb vaadelda väga abstraktsel tasandil
Kaasaegne ühiskond või otsivad üldisi reegleid sotsiaalsete süsteemide olemuse kohta
Mikro - ja makrotasandi sotsioloogia erinevus.
mikrosotsioloogia- rõhuasetus väiksematele ja vähem abstraktsetele analüüsiühikuutele
makrosotsioloogia – makrotasandi uuringud liikudes sotsiaalse struktuuri üldiselt mudelilt igapäevakäitumise juurde
Sümboolne interaktsionism
Peamised küsimused on:

inimesed mõtlevad ja suhtlevad teineteisega sümbolite abi, mille tähendusi igapäevases inimestevahelises läbikäimises pidevalt kujundatakse

Asjaolu,et inimesed peavad oma sotsiaalsest loomusest lähtuvalt elama ühiskonnas gruppides
Sümboolse interaktsiooni paradigma - kuidas mõistavad inimesed oma maailma, mõjutavad teineteist ja määratlevad seda, kes nad on ning mida nad ühiskonnas teevad

• Maailm tuleb filtreerida läbi individuaalse mõistuse kaudu ja taasmõtestada valikute ehk tahte läbi.
  
• Need sotsiaalsed mustrid, mida arvame seisvat meist väljaspool ja piiravad meie käitumist on ise inimestevaheliste interaktsiooni tulemus
  
• Sümboolse -interaktsionistliku paradigma juures alluvad sotsiaalse korra reeglid alati muutustele ja muutmisele
  
• Sotsiaalse elu jälgimisel säilib ebakindluse ja püsimatuse element; inimesed ei ole lihtsad süsteemi strukturaalsetele nõudmistele reageerivad vaid pigem tähenduste aktiivsed loojad
  

Sotsiaalse tegevuse kultuuriline kontekst
Keel ja taju: Sapir -Whorfi hüpotees – oska selgitada, milles see hüpotees seisneb.
Hüpotees: Inimesed ei ela ainult objektiivses maailmas vaid on suuresti selles ühiskonnas valitsevaks väljendusvahendiks saanud keele meelevallas. Reaalne maailm on suures osas alateadlikult üles ehitatud grupi keelelistele harjumustele.
Hüpotees seisneb selles, et kuidas erinevate ühiskondade liikmed tajuvad selliseid maailma aspekte nagu aeg, ruum, värv
Võõra keele õppimine tähendab sisenemist teistsugusesse eluviisi, teise reaalsuse tajumise viisi.
Inimesed on kohanemisvõimelised, mis laseb neil õppida teisi keeli ja aru saada teistest kultuuridest ega sunni piirduma ainult ühe maailmavaatega.
Etnotsentrism ja kultuurirelativism.
Etnotsentrism- uskumust, et oma kultuur on ainuõige ja hea ning teiste kultuuride üle saab otsustada oma kultuuri standardite alusel
kultuurirelativism. - arusaama, et maailma tuleb mõista nii, nagu teda näevad teiste ühiskondade liikmed
Normid ja väärtused

• Käitumisreeglid on iga grupi traditsioonide osa ja neid nimetatakse sotsiaalseteks normideks
  
• Käitumisreeglid on ettekirjutised, mis kirjeldavad sobivat käitumis, aga ka keelud, mis määravad ühiskonnale vastuvõetamatu käitumise ehk TABU .
  
• Tavadeks nimetatakse tunnustatud käitumisnorme, mis antakse edasi põlvkonnalt järgmisele
  
• Kõik normid jõustatakse sanktsioonide abil. Sanktsioonid võivad olla nii positiivsed kui ka negatiivsed
  Positiivsed sanktsioonid mõjutavad inimest normijärgset käitumist kordama , negatiivsed, aga annavad teada normi vastu
  
• Moraalinormid – nim neid tavasid, mis reguleerivad valdkonda kuuluvat käitumist
  
• Seadusteks – nimetatakse norme, mis reguleerivad ühiskonnale kõige olulisemad sotsiaalse tegevuse valdkondade ja mis kehtivad võrdselt kõigi ühiskonna liikmete jaoks
  
• Ühiskonna kehtivad normid on tuletatud kehtivatest arusaamadest hea ja halva , õige ja väära kohta neid arusaamu kutsutakse Väärtusteks.
  
• Rituaalid – on kultuurist tulenevad meetodid inimlike tungidega ja rahutust tekitavate sündmustega kohanemiseks. Avalike tseremooniaid, millega tähistatakse mõne isiku positsiooni muutumist ühiskonnas tuntakse siirderituaalidena
  
• Ühiskonna alagruppide liikmed kaitsevad end ühiskonna mõjude eest grupile piire luues ja neid tugevdades( nt erialasõnavara)
  

Sotsiaalne struktuur, grupid ja interaktsioon ¸ühiskonnas
Mis on sotsiaalne süsteem?
Sotsiaalne süsteem – kujutab endast grupis kehtivat tervikuks liidetud sotsiaalsete staatuste Sotsiaalne süsteem on ühiskonna sotsiaalne struktuur on inimeste kategooriate vaheliste domineerimissuhete süsteem( peegeldab tootmise sotsiaalseid suhteid tööandja – töövõtja vahel)
Staatus, omistatud ja omandatud staatus.
Staatus – staatus esindab inimese positsiooni ühiskonnas , sotsiaalses süsteemis staatused on sotsiaalsete süsteemide alusmaterjal
Staatusevaldaja. - isik, kes omab teatud staatust vaadeldaval ajamomendil
Omistatud staatused – muutumatud tunnused,need on sageli seotud ühiskondliku positsooniga, mis on omistatud sõltumata inimese soovist või tehtavast pingutusest
Omandandatud staatused – saadud valikute tulemusena teenete või pingutuste abil. nt. Abikaasaks olemine on isikliku valiku tulemusena saavutatud staatus ühiskonnas.
Roll, rolliootused, rollikonflikt .
Roll – Staatusele vastavate, sobilike käitumiste / tegevuste eeskirja nimetatakse rolliks
Rollikogum – Rollid on organiseerinud rollikogumitesse, mis keskenduvad spetsiifilisele staatusele
Ühiskonna ootusi rollile vastava käitumise osas nimetatakse rolliootusteks
Rollikonflikt – kindla ja fikseerunud rolliga isikult oodatakse käitumist, mis on omane sellele rollile. Mõnikord satuvad ühe staatusega kaasnevad rollikohustused vastuollu teise poolt nõutavaga selline olukord loobki rollikonflikti.
Milles seisneb sotsiaalse situatsiooni määratlemine (W.I. Thomas järgi)?
Sotsiaalse situatsiooni määratlemine – inimene määratleb ja tõlgendab sotsiaalset konteksti, millest ta asub, et hinnata oma huvisid ja valida kontekstile vastav suhtumine ja käitumine
Anoomia mõiste (Durkheim)
Emile Durheimi arvates on anoomia normituse seisund ühiskonnas väheneb toimimisega seotud normide järgimin, kaovad üldtunnustatud normid
Selgita erinevust: Kogukond (die Gemeinschaft ) ja ¸ühiskond (die Gesellschaft)
Kogukond – kogukonnas tunnevad inimesed üksteist paljudepõlvkondade jooksul ning nad on omavahel mitteametlikult seotud
Ühiskond – ühiskonnas on inimestevahelised suhted rohkem ärilised ja piiratumad, sotsiaalsed sidemed on vabatahtlikud rajatud teatud eesmärgi saavutamise soovist tulenevalt omakasule ja inimesi iseloomustab instrumentaalne käitumine
In- ja Out-grupid
In- grupid – nimetatakse emaseid ja teiseseid gruppe, kuhu meie kuulume
Out- grupid – suunatud vaenulikkusele hulk on seotud In- grupi sees valitseva läheduse astmega
Sotsiaalne mina
Sotsialiseerumine – mida see mõiste tähendab?
Sotsialiseerumine – on eluaegne protsess, mille käigus inimene omandab kultuuri, sama protsessi läbi õpib inimene tundma ennast, oma sotsiaalset mina areneb välja arusaam, kes ta on ja milline ta on . Õppimise protsess on seega ka sotsialiseerumine.
Konformsus ja hälbimine
Kuidas tekivad normid?

• Normid kujunevad läbi sotsiaalse interaktsiooni ja kujutavad endast läbirääkimiste tulemusena kujunenud tegelikkust, mis vormib inimeste taju ja käitumist
  
• Isegi sellistes olukordaes kus, ei ole kehtestatud käitumisnorme,on grupil kombeks kehtestada oma normid ning seeläbi vähendada ebakindlust ja pakkuda käitumisele kindlaid juhiseid
  

Millised on hälbelisuse sotsiaalsed funktsioonid (Durkheim, Erikson )?
Durkheim arvas, et hälbimist ei tuleks pidada destruktiivseks(hävitavaks, purustavaks), sest ta on tegelikult vajalik ühiskonna heaoluks. Durkheim rõhutas, et kuritegevus on iga ühiskonna vajalik osa, kuna see liidab ühiskonda.Hälbivate inimeste kindlaks tegemise ja karistamise läbi liituvad ülejäänud ühiskonna liikmed ühise moraalisüsteemiga, mis omakorda kujundab ja tugevdab nende uskumusi.

• Hälbelisuse sotsiaalsed funktsioonid on grupi liitmine ja piiride märkimine(Durkheim)
  

Ka Erikson pakkus välja, et:

• Inimesed õpivad neid piire vastuseisu kaudu, katsetades aktsepteeritava käitumise piire ja tehes need enda jaoks kindlaks
  

Formaalne ja mitteformaalne sotsiaalne kontroll – milles seisneb erinevus?
Formaalne (ametlik)sotsiaalne kontroll- spetsiaalset rolli täitvad inimesed, kelle ülesandeks on normide rakendamine meie ühiskonnas on formaalseteks agentideks vaimuhaiglate personal, politsei ning tihti ka sotsiaaltöötajad. Need inimesed püüavad
Mitteformaalne( mitteametlik )sotsiaalne kontroll – sisaldab endast tähtsate inimeste laitust ja kiitust
Elliot Currie on selgitanud kahte tüüpi formaalse kontrolli süsteemi: karistavat ja piiravat.'
Karistava süsteemi ametlikel sotiaalse kontrolli agentidel on võim kindlaks määrata ja karistada paljude lubamatute käitumisaktide eest
Piirava sotsiaalse kontrolli süsteemi korral kindlalt paigas eraellu sekkumise , lubamise piirid ja laiem üldise hälbivuse lubamine ühiskonnas
Oska kirjeldada anoomia kontseptsiooni rakendamist hälbelisusele (vt. Lk 94-95)
Anoomia – on korra puudumine ühiskonnas või indiviidides, mille puhul käitumist reguleerivad normid on nõrgad , puudulikud või omavahel konfliktis
Kui ühiskonnas on üldiselt eesmärgiks rikkus ja edu, aga madala sotsiaalse staatusegainimestele ei anta jätkuvalt süstemaatilisi õigusjärgseid võimalusi eesmärkide saavutamiseks
Nii kuritegelik kui seaduskuulekas käitumine saavad alguse sotsiaasetest suhetest ja inimese sotsiaalsest kultuurilisest keskkonnast
Konfliktiteoreetiline käsitlus hälbelisusest (lk 95-96)

• Konfliktiteooriast lähtuvalt on sotsiaalne harmoonia võimatu enamikes kaasaegsetes ühiskondades. Konflikti juured peituvad võimu omavate ja võimuta kodanike vahel.
  
• Konfliktiteoreetikud keskenduvad hälbekäitumise makrosotsiaalsetele seletustele
  
• Õiguskaisesüsteemist arvasid konfliktiteoreetikud, et haldusaparaat on suunatud süsteemile potentsiaalselt probleeme tekitavate inimeste vastu, kelleks on üldjuhul vaesed, vähemuste liikmed ja kõik teised, kes on vastu status quo legitiimsusele
  

Sildistamise teooria – milles see seisneb?
Keskendub sotsiaalsete määratluste kujundamisele ja rakendamisele, sildistamise teooria määratleb teatud käitumist hälbelisena
Hälbelisus ei ole käitumisakti enese omadus vaid, selle külge kleebitud silt kuikellegi käitumine sildistatakse hälbeks võib muutuda ennast võimendavaks ja tõugata inimese käitumist veel enam hälbelisuse suunas.
Hälbelisus on hinnang, mida teised inimesed võivad anda sinu käitumisele ja olemusele
Stigma – mida see mõiste hälbekäitumise sotsioloogias tähendab?
Stigma – ehk moraalse halvustamise märk, pannakse ühiskonna ootustele normidele mitte vastavate käitumusega inimestele – seda märki kandad inimesed vaadatakse kui häbistatuid
Kuna mittehälbeliste inimestega suhtlemine on muutunud sedavõrd valuliseks, hakkab hälbeline vältima nende seltskonda ja moodustab koos teiste stigmatiseeritutega uue omataolise grupi.
Sellist gruppi, kus grupile omane maailmavaade toetab ja säilitab stigmatiseeritud käitumist ning aitab seda säilitada nimetatakse hälbeliseks SUBKULTUURIKS.
Hälbelises subkultuuris elavad inimesed võivad pühenduda mitte enda muutmisele vaid hoopis ühiskonna väärtuste ümberkujundamisele.
Seksuaalsused
Võrdle strukturaal- funktsionalistlikku, konfliktiteoreetilist ja sümboolse interaktsionalismi perspektiivi.
Seksuaalne identiteet – tähendab inimese enesemääratlust mehe või naisena, sellega kaasnevate kultuuriliste maskuliinsete või feminiinsete tunnuste omamist
Strukturaal- funktsinalistlik perspektiiv - on seksuaalsus võimas kirg , mille juured on bioloogilised
Legitiimse seksuaalse vahekora lubamine ainult abielus olevate inimeste vahel perekondade moodustamisekslaste arvu kasvatavana.Selliseid norme võimendatakse sellega,et abielulisest heteroseksuaalsusest kõrvalekaldumisi sildistatakse haigeteks ja pahelisteks või normaalset perkonnaelu lõhkuvateks
Sümboolne interaktsionalistlik perspektiiv- sugutungi mudel asendub sellisega, kus seksuaalset käitumist käsitletakse inimestevahelise sotsiaalse suhtlusena seksuaalrollidelt seksuaalse identiteedini.
Konfliktitereetiline perspektiiv- lähtub samuti tungi/ sotsialiseerumise mudelist, kuid keskendub sellele, kes määrab normid.Tavad ja seadused,mis piiravad lubatud seksuaalset käitumist,on võimulolijate käes sotsiaalse kontrolli vahenditeks ühiskonnakihtide üle, kellel on vähem võimu nt. Naised ja vähemused
Sotsiaalsed erinevused ja ebavõrdsus
Mis on sotsiaalne kihistumine (vt. Kihistumise olemus, lk 111)?
Kõikides ühiskondades eksisteerib kolm eriti kõrgelt hinnatud ressurssi:

võim – võime oma tahet teistele peale suruda'

prestiiž – lugupeetavus, teiste inimeste austus

omand – vara (majanduslikd)
Sotsiaalseks hierarhiaks nimetatakse kõrgest madalamani järjestatud sotsiaalsete staatuste kogumit
Võrdle funktsionalistlikku ja konfliktiteoreetilist perspektiivi (Marx, Gramsci ja Bourdieu).
Funktsionalistide käsitlus:

• Funktsionalistid usuvad,et kihistussüsteemide iseloomu saab põhjendada inimloomuste ja kollektiivseid vajadusi käsitlevate teooriatega.Kõikide inimeste võimed ei ole ühesugused , mõnel on on neid rohkem teisel vähem.
  
• Kui oskused on populatsioonis ebavõrdselt siison oskuste valdajate huvides kasutada oma oskusi kõigi inimeste hüvanguks vastukaaluks väärivad nad suuremat tasu võrreldes nendega,kes neid oskusi ei oma.
  
• Funktsionalistid usuvad, et see toodab talentide hierarhia , ehk nende inimeste valitsemise, kellel on rohkem võimeid sellist olukorda nimetatakse meritokraatiaks
  

Konfliktiteoreetiline käsitlus:

• ühiskonnas eksisteerivate gruppide võitlus väheste ressursside pärast, selles võitluses on mõnel grupil juba algusest peale eelis – need kes on võimul teevad ka reeglid, mida teised peavad järgima
  

ühtlustatud nägemus
Funktsionalistlikku teooria – kihistussüsteemide juurte ja nende süsteemide tekkimise selgitamine
Konfliktiteooria selgitab kontrollimehhanisme, millega kihistumist ühiskonnas säilitatakse
Weberi käsitlus võimust
VÕIM- on sotsiaalne ressurrs, mis on peaaegu igas suhtes, grupis ja ühiskonnas ebavõrdselt jaotatatud
Alati leidub keegi, kellel on vähem sõnaõigust
Autoriteet – viitab võimule, mis käib kaasas kindla sotsiaalse staatusega( president , politsei, lapsevanem )
Mõjuvõim – inimese võimet veenda teisi järgima tema tahet ning see põhineb peamistel isiklikel omadustel ja vähem sotsiaalsel staatusel
Prestiiži ja omandi seosed sotsiaalse kihistumisega
prestiiž.- austaatus
omand- põhineb inimese sissetulekust , elukutse prestiižist ja inimese poolt omandatud hariduse kombinatsioonil
Sotsiaalne klass: selgita, milles seisneb klassiteadlikkus?
Klassiteadlikkus- tähendab mõistmist, et sissetulek, elukutse, prestiiži ja eluviisi erinevused määravad ära inimese klassikuuluvuse.Klassikuuluvuse määrajad on: haridus, sissetulek töökoht
Klassiteadvus – tekib kui klassiteadlikkus muutub inimese enesemääratluse, poliitiliste eelistuste keskset mõjuavaldavaks teguriks
Inimesed näevad oma klassihuve vastasseisvatena teiste klassihuvidele
Sotsiaalne mobiilsus: kasti- ja klassis¸süteemi erinevus
Kastisüsteemi korral – on inimese koht sotsiaalses statifikatsioonisüsteemis paika pandudinimese sünnimomendil
Klassisüsteem – põhineb paraleelselt nii omandatud kui ka omistatud staatusel
Vanemate ja laste staatuste võrdlemisel räägime me põlvkondadevahelisest mobiilsusest
Kui räägitakse sellest, kust inimene alustab ja kus ta lõpetab on tegu põlvkonnasisese mobiilsusega
Strukturaalne mobiilsus– mida see kontseptsioon tähistab?
Strukturaalne mobiilsus– viitab ühiskonnatasandi faktorile, mis mõjutavad mobiilsuse taset ühiskonnas tervikuna
Staatuse sümbolid- on sotsiaalse staatuse väljaspoole suunatud märgid mille abil inimesed kujundavad teistele endast jäävat muljet
Ühiskonna sooline kihistumine
sooline kihistumine – inimese sotsiaalse väärtuse hindamistnende bioloogilise soo alusel, mis viib võimu prestiiži ja omandi ebavõrdsele jagunemisele ühiskonnas
Sugude hierarhia- milles meessugu asetseb kõrgemal ja naisugu madalamal astmel
Bioloogiline ja sotsiaalne sugu
Mees ja naine kirjeldavad inimese bioloogilist sugu
Feminiinsus ja Maskuliinsus on inimeste sotsiaalselt konstrueeritud sood
Mehelikkus ja naiselikkus on omistatud tunnused
Sotsiaalne sugu – sotsiaalse klassiga sarnane ühiskonna struktuurne muutuja soo sotsioloogiline ja bioloogiline pool on omavahel läbi põimunud ja mõjutavad teineteist
Funktsionalistlik ja konfliktiteoreetiline perspektiiv soolisele kihistumisele
Funktsionalistlik perspektiiv- sugudevaheline ebavõrdsus ühiskonnas, grupi ellujäämiseks vajalike ülesannete jagunemist sugude vahel tugevus meestele hoolitsus naistele kusjuures esimesele pannakse avalikkuse silmis rohkem rõhku
Funtsionalistid imetlevad kuidas mehed ja naised üksteist täiendavad .
Konfliktiteooria- ühiskondlik tööjaotus ja sellest tulenev ebavõrdsus sotsiaalselt konstrueeritud ja mitte loodusest tulenev
Ebavõrdsus sooliselt tulenevalt:

• erinev juurdepääs tootmisvahenditele ja toodetele /teenustele rõhutab
  
• võimu rolli või jõu kasutamine
  

Sooidentiteedi sotsialiseerimine
Sooline stereotüpiseerimine algab lapseootusega enne lapse sündi selle protsessi lõppprodukt on inimene, kes sobib feminiinsuse ja maskuliinsuse kultuuriliste definitsioonidega
Väga varases nooruses muutub laps enda sotsialiseerimise agendiks tal arenevad soolise käitumise motivatsioonid ja spetsiifilised oskused
Muutused meeste elus
Teadlaste keskel on kujunenud üldiselt tunnustatud arusaam, et mehed peaksid rohkem tegelema laste kasvatamisega samuti peaks suurenema meeste poolt tehtavate kodutööde hulk!!!
Perekonna ajaloolised alused

• Inimestel bioloogilised ja kultuurilised omadused, mis muudavad perekonna moodustamise võimalikuks ja vajalikuks
  
• Vajadus lapsi sünnijärgselt hooldada
  
• Sugudel baseeruv tööjaotus
  
• aastaringne sugutung
  
• naiste poolt koostööaltimate meeste eelistamine
  

Perekonna ajaloolised alused: verepilastuskeeld ja vahetusfaktor, erinevad seletused perekonna ja verepilastustabu tekkele: LÈvi- Strauss ja Malinowski , funktsionalistlikud ja konfliktiteoreetilised seletused, retsiprooksus ehk vastastikususe printsiip.
Verepilastuskeeld- kellel võib kellega olla seksuaalsuhe, abielu ja lapsed ( veresugulastega ei tohi neid asju teha)
Osades riikides on verepilastus lubatud, seal toimib see majanduslikul eesmärgil, et varandus ei läheks suguvõsast välja
C.L.Strauss – pruutide ja peigmeeste vahetus omas sotsiaalset tähendust mis liitis perekonnad ühte ning on aluseks kõigile kaasaegsetele vahetustele ühiskonnas
Kingitus – kohustab saajat samaväärset tagastama andjale
Malinowski-
abielu eesmärgiks on ühiskonnas määrata üks mees vastutavaks naise ja ta laste kaitsmisele ning aidata kaasa nende paigutamisse sotsiaalsesse süsteemi isa ei pea olema ilmtingimata bioloogiline tähtis on sotsiaalne isa kes vastutab abielu või mõne muu avaliku akti toimumise eest

• Funktsionalist - näeb, et verepilastuskeelust, pruudi /peigmehe vahetusest, sotsiaalse isa käsitlusest tõuseb tulu gruppidele ja indiviididele tulusaajateks on enamasti perekonnapead
  
• Konfliktiteoreetikute arvates – näitab ühiskonnas valitsev retsiprooksus ,mida funktsionalistid peavad kogu sotsiaalse elu aluseks – erinevust ühiskonnas majandusliku ja poliitilise võimu omavate inimeste vahel.
  

Retsiprookus - erinevust ühiskonnas majandusliku ja poliitilise võimu omavate inimeste vahel.
Mõisted:
monogaamia – peremudel kus korraga lubatud 1 abikaasa
polügaamia,- peremudel kus lubatud mitu abikaasat
polügüünia, - lubatud mitut naist omada
polüandria – lubatud mitut meest omada
patrilokaalsus (ehk virilokaalsus) mehe perekond
matrilokaalsus (ehk uksorilokaalsus)naise perekond
patriarhaat - Androkraatia on valitsemisvorm, kus valitsejad on peamiselt (tavaliselt vanemad Gerontokraatia ) mehed perekonnast. Sõna patriarhaat kasutatakse (näiteks antropoloogias ja feminismis) selleks, et viidata olukorrale, kus meestel on peamine vastutus mingi kogukonna heaolu eest ja nad teostavad seda läbi oma esindatuse erinevates valitsusasutustes.
laiendatud perekonna süsteem – sugulust või põlvnemisgruppi nim laiendatud perekonnaks
tuumikperekond – on üksus mis koosneb abielupaarist ja nende alaealistest lastest
Kaasaegne perekond ja selle erinevused traditsioonilisest.
Homo- ja heterogaamia
kKaasaegsetes perekondades:

• Abiellutakse armastuse pärast mitte vanemate valiku alusel või jõukuse suurendamise eesmärgiga
  
• käiakse kohtamas- kohtamisrituaalid
  

Homogaamia – kaasa valitakse endaga sarnasest rassist usust rahvusest sarnase haridustaseme ja ellu suhtumisega
Heterogaamsed – kaasad erinevad rassi usu rahvuse hariduse poolest
Perekonnatsükkel, vanemaiga, lahutamine
perekonnatsükkel- kaasaeg on toonud palju muudatusi perekonnasündmuste ajastamisse millal abielutakse, millal sünnivad perekonda lapsed tühja pesa aeg abielu lahutus uuesti abiellumine
Kaasajal abiellutakse pärast lühikest tutvust ohtrate seksuaalkogemustega saadakse lapsed kui need kooli siis ema tööle, kui lapsed peast välja siis saavad vanemad kahekesi elada st kahekesi olekut nim. Tühja pesa aeg
vanemaiga – viivitus abiellumisega, pikk haridustee, naiste tööhõive, laste kasvatamise kallidus eostamisvastaste vahendite kättesaadavus see kõik on viinud vanemaea kõrgemasse vanusesse ja laste arv perekonnas on kõvasti kahanenud
lahutamine- lahutuste arv on tõusev trend kaasaegses ühiskonnas
Majandussüsteemid ja töö organiseerimineühiskonnas
Kaupade ja teenuste jaotamine: kula , retsiprooksuse (ehk vastastikususe) reegel

• Kaubad ja teenused on toodetud ; peab iga ühiskond välja töötama reeglid ressursside jaotamiseks
  
• Kula- ühel saarel kasvanud vilju ja valmistatud käsitööd vahetatakse teise saare kaupade vastu nii saavad kõik eluks vajaliku toidu ja tarbeesemed
  

retsiprookuse reegel – kingituse saaja annab samaväärse andjale tagasi
Tööjaotus ühiskonnas – tööprotsessi kui terviiku jagamist eri osadeks millest igaüht teeb kindel selleks ettevalmistatud inimene või grupp inimesi
Võõrandumine (Marx)
Marxi arvates viib industriaalühiskonna tööjaotust/ korraldust võõrandumise tekkele võõrandumine tähendab tunnet et inimene on ära lõigatud oma töö tulemustest inimestest ja lõpuks iseendast
Industrialismi keskne sots. struktuur on vabrik .
Weberi käsitlus võimust
VÕIM- on sotsiaalne ressurrs, mis on peaaegu igas suhtes, grupis ja ühiskonnas ebavõrdselt jaotatatud
Alati leidub keegi, kellel on vähem sõnaõigust
Korporatiivne võim – suurfirmad ehk ärieliit, kelle käes on parimad võimalused kasumi teenimiseks
Legitiimse domineerimise kolm vormi
Traditsiooniline domineerimine – rajaneb harjumuse ja kommete jõul ning grupi tavade aktsepteerimisel
nt patriarhaat meeste võim
Karismaatiline domineerimine – põhineb juhi erakordsetel võimetel või tema ideede erakordsusel
Legaalne domineerimine- valitseja ja valitsetava vahelistel umbisikulistel sidemetel
Juhi võim on piiratud seadustega, mis kehtivad kõigi võimukandjate suhtes olenemata isiklikest või sotsiaalsetest staatustest
Lojaalsuse kindlustamine rituaalide ja ühendavate sümbolite abil - Valitsev grupp muutub sotsiaalse lojaalsuse keskmeks ta määrab reegleid ja kehtestab need Lojaalsust sellele suuremale kogule luuakse ja kindlustatakse rituaalide ja muude sümbolita abil
Riik
Riik – on ühiskonna poliitiline organisatsioon , institutsioonide organisatsiooniline kogummis valitseb ja kaitseb oma territooriumi
Funktsionalism ja heaoluriigi kontseptsioon - industraliseerumine viib kaasaegsetes ühiskondades lõpuks niisuguse sots.poliitikani mille tulemusena ühiskond jõuab heaoluriiki vaatamata teistele erinevustele
Ebavõrdsuse vähendamise programme on võimalik võtta heaolu riigi mõiste alla
Totalitaarsete ja demokraatlike režiimide erinevus

• totalitaarsed režiimid – püüavad reguleerida ühiskonna ja selle liikmete elu kõiki aspekte kaasa arvatud religioon ja eraelu
  
• Totalitaarse režiimi liidrid nimetatakse diktaatoriteks ja nad võivad olla kas tsiviilisikud või usutegelased.Võimu absoluutne omamine mida nad säilitavad opositsiooni represseerides
  

Demokraatlik režiim :

• olemas legitiimne opositsioon
  
• kodanikuvabadus sõnavabadus
  
• avaliku arvamusega manipuleerimine
  
• propaganda
  

Oligarhia raudne seadus - Oligarhia tähendab väheste valitsemist, otsustajad on eluliselt huvitatud sellest et neil oleks õigus hakkavad toetuse võitmiseks informatsiooni ja inimestega manipuleerimiseks
Võimueliidi mudeli ( Mills ) ja selle kriitika pluralistliku mudeli näitel

• Ühes sektoris tehtud otsused mõjutavad teistes sektoris tehtavaid otsuseid sarnane klassikuuluvuse ja sotsialiseerumisi tulemusena on neil ühesugune arusaam sellest mis on õiglane ja hea
  
• Pluralistlik mudel – arvavad , et ettekujutus võimuliidust lihtsustab liigselt tegelikkust lähtub eeldusest et juhid on liiga sarnased ja alahindab konflikti – allikaid valitseva klassi sees ärihuvid võivad olla väga erinevad
  
• Pluralismi põhiväiteks on massiühiskonna huvide mitmekesisus tagab selle, et mitte ükski grupp ei saa kontrollida otsuste tegemist süsteemis
  

Haridus
Hariduse avalikud ja varjatud funktsioonid, varjatud õppekava
Avalikud funtsioonid :

• kultuuri edasi andmine
  
• edasi antav kultuur on värvitu
  
• status quod säilitav
  
• konflikte ja eriarvamusi ühiskonnas summutav
  
• ebavõrdsust isiku eraprobleemina esitav
  
• Koolid toimivad lisaks hariduse andmisele immigrantide kohandajatena ühiskonda
  
• Täiskasvanute staatuste harjutamine :konformsuse heade tööharjumuste ja kõrgema staatusega inimeste austamise kohta
  
• traditsiooniliste perekonna rollide täitmist
  
• töörollideks sotsialiseerimist saab vaadata nii üldise kui erilisena .
  

Hariduse varjatud funtsioonid:

• igal manifestil on ka tunnustamata tagajärgi
  
• õppekava välist õppetegevust
  
• vanemate austamine
  
• etnotsenrism
  
• õppida ennast tundma
  
• alluma ülematele
  
• uskuma, et süsteem on õiglane
  

Funktsionalistlike ja konfliktiteoreetiliste hariduslike vaatenurkade erinevused

• soodustada koolide konkurentsi sellega, et eraldavad paremad õpilased vähem võimekamad loovad intelligentsihierarhia ehk pälvokraatia, mis põhineb indiviidi kaasasündinud talendil
  

Konflikti teooria esindajad:

• koolid sorteerivad õpilasi võitjateks ja kaotajateks- soo ja sotsiaalse klassi alusel
  
• Haridussüsteem taastoodab ebavõrdsust
  
• usk pälvokraatilisse valikusse paneb edutud inimesed süüdistama ainult iseenast
  
• heakskiidetud kultur teeb kõik selleks, et tunnustada ebaseaduslikuks kõik muud tunnetusviisid
  
• Vastupidiselt alamkihtide vaestele vanematele kelle lapsed õpivad koos keskklassi lastega suudavad viimaste vanemad kindlustada oma lastele privileege
  

Uskumuste süsteemid
uskumuste süsteem – arusaamiste kogumit elu põhiväärtustest ja elu mõttest
Religioon – uskumuste süsteem mis põhineb arusaamisel et jumalik jõud juhib saatust ja suunab inimese ebamaise suunas
Durkheim ja Weber usust
Durheim- arvas :

• kõikide uskumuste süsteemidel olenemata nende vormist ja sisust sama objektiivne tähtsus ja nad täidavad kõikjal sama funtsiooni .
  
• Ei ole olemas religiooni, mis oleksid väärad, kõik nad omal moel
  
• Religioon on eraldiseisvatele ja keelatud pühadele asjadele suunatud uskumuste ja tavade ühendatud süsteem mis koondab ühteainsasse moraalikogukonda kõiki neid kes neist ustavalt kinni peavad
  

Weberit huvitas :

• uskumuste süsteemide tekkimine vähem, teda huvitasid peamiselt seosed ideede ja tegude vahel
  
• Sotsioloogid ei sea kahtluse alla ühegi uskumuste süsteemi tõde kõik on õiged nendele kes usuvad
  
• Paljud religioonid teenivad nn mahajahutamise funktsiooni pehmendades viha ebaõigluse vastukaaluks
  

K. Marx – religioon on valuvaigisti massidele kes uinutatakse uskuma,et nende elamistingimused on jumalast seatud ning inimene ei saa neid muuta
marsism kui ilmalik ideoloogia – ilma jumalikele jõududele viitamata sisaldab marksism kõiki ususüsteemide elemente ajaloo seletust käitumisjuhiseid olevikus ja õigluse lõpliku võidu nägemust – inimkogemuse tähendus asub ajaloos mitte milleski üleloomulikkus
marksism sai alguse revolutsioonilise kutsega teha lõpp inimeste represseerimisele traditsiooniliste religioonide poolt samas muutus ta totalitaarsete riikide ametlikuks IDEOLOOGIAKS .
Uskumuste süsteemide funktsioonid: avalikud ja varjatud.

• Avalikud funktsioonid on mõte aidata inimestel toime tulla elu tundmatute aspektidega
  tseremooniad – armulaud, laulatus jne
  
• Varjatud funktsioonid on tugevatel traditsioonidel annavad grupiühtsuse vahetu kogemuse
  

Püha (sakraalne) – see sisaldab pühasid jumalikke müstilisi üleloomulike jõude
ilmalik (profaanne) – arusaadav mõistetav
Moderniseerumine – sotsiaalsete muutuste allikaks
sekulariseerumine – üleminekut tradits. Ühiskonnalt kaasaegsele iseloomustab ka ilmalikustamine
Erinevalt kõhklematust usust ja keskendumisest järgmisele maailmale on põhitähelepanu koondunud sellele maailmale mõistusele teadusele tehnoloogiale
Popkultuur
Popkultuur massiühiskonnas: võrdle funktsionalistlikku ja konfliktiteoreetilist käsitlust.
Funtsionalistlikud vaatenurgad :

• Popkultuur toetab sotsiaalset korda pakkudes meelelahutust indiviididele tugevdades sotsiaalseid süsteeme
  
• Popkultuur ekspressiivne väljund mis tasakaalustab instrumentaalsete kohustuste nõudmisi
  
• Popkultuur võib veel ühel viisil toetada valitsevat väärtussüsteemi- tööeetika rajaneb osaliselt usaldamatusel nalja ja mängude vastu
  
• Massikultuur – popkultuuri elemendid mida levitavad massiteabevahendid
  
• Popkultuur on ühine enamikule ühiskonna liikmetele
  

Konfliktiteoreetiline vaatenurk:

• kontrolli küsimus kultuurihegemoonia tekkimise ja popkultuuri tootmise üle
  
• Popkultuuri elemendid ei ole spontaansedosad inimesed peavad otsustama mida ja kellele toota
  
• Kes otsustab popkultuuris mis on hea ja tõeline
  
• võimalus kasutada popkultuuri astuda vastu võimul olevale korrale