……..8 Kokkuvõte……. …………………………………………………………………………………… ………9 Kasutatud allikad…….. ……………………………………………………………………………….10 SISSEJUHATUS Igal inimesel on taju, tähelepanu, mälu, tunded, mõtlemine ja kõnevõime. Taju on tähtis, kuna see määrab kuidas isik tajub ümbritsevat maailma, teisi inimesi ning iseennast. tähelepanu on aga lahutamatult seotud tunnetamisega (taju, mälu, mõtlemine) emotsioonide ja motivatsiooniga. . Mälu on aga tihedalt seotud närvisüsteemiga ning mäluta meie aistingud ja tajud kaoksid juba tekkimisel jäljetult. Emotsioon ehk tunne on aga organismi seisund millega kaasnevad märgatavad kehalised muutused. Mõeldes inimene aga tunnetab sihipäraselt asjade ja nähtuste omadusi ja seoseid, loob uusi mõisteid ja arusaamu ning püüab näha ette sündmuste arengut. Kõne
● Kordumine 5. Tähelepanu mõjutavad tegurid ● Temperatuur ● Müra ● Tunded ● Alkohol ● Magamatus ● Ärevus ● Rahustid ● Narkootilised ained ● Motivatsioon ● Tervisest ● Välisärritaja vastavus ootustele 6.Tähelepanu Psüühilise tegevuse suunamine ja keskendamine objektile, millel on isiku jaoks püsiv või situatiivne tähtsus. Seotud lahutamatult tunnetamisega ( taju, mälu, mõtlemine), emotsioonide ja motivatsioooniga. Tähelepanu hõlmab nii tunnetusprotsessi kui ka tegevuse regulatsioonimehhanismi. 6.1 Mis on tähelepanu ? ● Tähelepanu kui valik infotöötluses ● tähelepanu kui protsess, kui seisund psüühilise tegevuse lahutamatu eeldus ● Tähelepanu eeldab keskendatust ● Tähelepanu aitab objekte teadvustatult tajuda Kokkuvõte
siseselt, vaid neid on peetud mõnesid maailma totalitaarsete reziimide liidreid oluliselt mõjutanuks ja isegi sütitanuks. Gustave Le Bon'i märkimisväärsete ideede hulka kuuluvad rassi ja temperamendierinevuste omasus geograafiast tulenevalt ja rassilise paremuse idee ning teooria, et indiviidi mõtlemisvõime ja teadvus lahustuvad grupis ning individuaalse teadvuse asemele asub hulga tahe. Hulga tahe domineerib niivõrd, et koosmõjus grupi tunnetamisega ja individuaalse vastutuse näilise puudumisega on isikud hulgas valmis end palju teravamalt ja hukatuslikumalt ohtu seadma ja hävitavaid tegusid korda saatma, kui üksi ja organiseerumata. Viimastega tegelebki ,,Hulkade psühholoogia". ,,Hulkade psühholoogia pöörab tähelepanu sotsiaalpsühholoogia uurimisküsimusele selle kohta, kuidas üksikisikute käitumist ja mõtlemist mõjutab grupi liikmeks olemine ja kuidas
ehk originaali toormaterjalist. Tegemist on originaali täiendamisega teksti elegantsemaks muutmise teel; stiiliharjutusega, mille tulemuseks võib olla aga liigne ilustamine. 5. Kvalitatiivne vaesustamine ehk originaalteksti sõnade ja väljendite asendatakse puudulike vastetega sihtkeeles. Eeskätt peab Berman siinkohal silmas kõlalist vaesust ja ka sõnakuju, mis mõlemad seostuvad mingil moel sõna olemuse ja tunnetamisega. 6. Kvantitatiivne vaesustamine Siinkohal viidatakse puudulikule sõnavarale või sõnade mitmetähenduslikkuse kadumisele. Selline teksti vaesustamine toimub käsikäes tõlke laiendamisega, kus sõna mitmetähenduslikkuse kadumist püütakse kompenseerida suurema tekstimassiiviga. Tulemuseks on aga vaesem ja originaalist tuntavalt pikem tõlketekst. 7. Rütmi lõhkumine Kuigi luule on selles osas rohkem haavatav kui proosa, võib ka
kohtuotsused. o Islamimaades peetakse kogu õigust jumala poolt antuks, tähtsaim õiguse allikas on jumalasõna koraan. · Peamine küsimus õigusallikatega seoses on nende tunnustatus millised allikad on aktsepteeritavad. · Teine oluline küsimus õigusallikatega seoses on nende prioriteetsus mida tuleb vaidluse korral eelistada. · Õiguse teke on seotud ühiskondlike vajaduste tunnetamisega traditsioonilised sotsiaalse reguleerimise vahendid tava ja moraal ei saa enam hakkama inimtegevuse suunamisega ja kujundamisega. · Tuleb luua sotsiaalsed institutsioonid sotsiaalsete vajaduste rahuldamiseks üheks on õigus nt. täidesaatev võim ja kohtuvõim. Õigus saab alguse olukorras, kus sotsiaalsete suhetes puudub vajalik kindlus ja ettenähtavus.
1 · Teadvuse poolt eredalt ja selges vormis haaratud objekt(William James) · Tähelepanu kui valik infotöötlus · Tähelepanu kui protsess,kui seisund · Tähelepanu eeldab keskendatust. Tähelepanu · Tähelepanu on psüühilise tegevuse suunamine ja kontsentreerimine mingile objektile,millel on inimese jaoks kas situatiivne või püsiv tähendus. · Tähelepanu on lahutamatult seotud tunnetamisega (taju,mälu,mõtlemine),emotsioonide ja motivatsiooniga. Tähelepanu omadused · Tähelepanu maht Objektide hulk,mida jõuab haarata mingi aja jooksul. · Tähelepanu jaotuvus Kaks või enam tegevust sooritatakse samaaegselt. · Tähelepanu koondamine Matemaatika ülesanne-telereklaam · Tähelepanu püsivus 15-20min Huvitav/ebahuvitav · Tähelepanu ümberlülitavus Intensiivsemad signaalid Bioloogilised stiimulid Ootamatud signaalid Korduv/korrapärane-korrapäratu
omavad paigad, on kirglikule avastajale asendamatud investeerijad tõelise elamuse saamiseks. On kaheldav, et keegi, kes kunagi on osa saanud Egiptuse ilust ja imepärast (seda nii püramiidide, laiuva kõrbe kui ka vanima senitegutseva kristliku Püha Katariina kloostri näol, kus Piibli sõnade kohaselt sai Mooses Jumalalt 10 legendaarset käsku), suudab rahulduda kõigest selle piirkonna vaatamisväärsuste hingematva võimsuse tunnetamisega. Erinevate rahvaste kombed ja elu-olu on kirjeldamatult huvipakkuv, mis ekstreemsematel juhtudel võib kaasa tuua kultuurisoki. Kuigi selliste emotsioonide esilekutsumiseks on tarvis raskekaallasest hoiupõrsast, on asjaarmastajate jaoks siht kogeda midagi enneolematult võimsat suurem kui ihnus säilitada summasid sihipäratu tuleviku jaoks. Investeerimisvõimalusi iseendasse on kultuuri näol mitmeid. Üheks eredamaks
.............................................................11 9. Kasutatud allikad..............................................................12 10. Lisad.......................................................... ..................13 Sissejuhatus Igal inimesel on taju, tähelepanu, mälu, tunded, mõtlemine ja kõnevõime. Taju on tähtis, kuna see määrab kuidas isik tajub ümbritsevat maailma, teisi inimesi ning iseennast. tähelepanu on aga lahutamatult seotud tunnetamisega (taju, mälu, mõtlemine) emotsioonide ja motivatsiooniga. . Mälu on aga tihedalt seotud närvisüsteemiga ning mäluta meie aistingud ja tajud kaoksid juba tekkimisel jäljetult. Emotsioon ehk tunne on aga organismi seisund millega kaasnevad märgatavad kehalised muutused. Mõeldes inimene aga tunnetab sihipäraselt asjade ja nähtuste omadusi ja seoseid, loob uusi mõisteid ja arusaamu ning püüab näha ette sündmuste arengut. Kõne põhiliseks eesmärgiks on aga info vahetamine ja vastu
Jesuiidid panid aluse lõunaeestikeelsele kiriklikule kirjandusele ning ilmselt ka lõunaeesti kirjakeelele. 3.1583.aastal asutati Tartus jesuiitide gümnaasium 4.Tõlkide seminar valmistatakse ette preestrikutseks kandidaate Vene aeg: Pietistid Hernhuutlased Ratsionalistid · Elavdasid usuelu · Pidasid tähtsaks · Pastoritest valgustajad religiooni sügavama usuvagadust, kõlblust, andsid jutlustes tunnetamisega ja sotsiaalset võrdsust ja näpunäiteid ja lähendasid usku vennaarmastust. elutarkusi. rahvale. · Rajasid kogudusi ja · Kritiseeriti pärisorjust. · Pastori jutlus "pani" palvemaju endavalitud · Johann Georg Eisen koguduse nutma. kogudusevanematega. töötas välja mitmeid · Ühiskonnahädad · Hävitati ehteid, pille, agraarprojekte,
Kasvamine on eelkõige füüsiline areng – keha välismõõtude (kasvu, kaalu) ja elunditesuurenemine. Küpsemine seostub väljakujunemisega, täiuslikkuse saavutamisega. Küpsemine võib olla nii füüsiline, vaimne kui sotsiaalne. Liikumine on lapsele üks meeldivamaid tegevusi. Samas on liikumine üks keerukamatest tegevustest, millega laps peab toime tulema. Oma keha tunnetamine on kehalise minapildi kujunemise seisukohast äärmiselt vajalik. Kui laps ei tule oma keha tunnetamisega hästi toime, siis ilmnevad raskused ka igapäevatoimingutega hakkamasaamisel. Kui laps ei tunneta oma keha ja selle liikumisvõimalusi, siis võib sama laps olla küllalt kohmakas ja liikuda ebakindlalt. (Luuri, 2013) Väga oluline on lapse motoorika õigeaegne areng, sest see tagab lülisamba normaalse arengu ja mõjutab ka lapse vaimset arengut. Et kindlustada kasvu- ja arengutingimusi lapse vanusele vastavalt, on vaja tunda arengu seaduspärasusi ja vanuselisi iseärasusi
paljudest eludest“). Kogumikust on välja valitud neli lühijuttu: „Epitaaf patrioodile“, „Maailmalõpp Hiiumaal“, „Vaenulik õnn“ ja „Pagendatu kodu“. Valiku printsiibiks oli Balti- temaatika. Mainitud juttudes tuleb ilmsiks Schaperi mõnus soe huumor, millel ei puudu küll nõrk irooniavarjund ja muie, ent mis pole väga sarkastiline, isegi mitte koomiline. „Maailmalõpp Hiiumaal“ puhul võlub Schaper lugejat esiti oma suurepärase Baltimaade rahvaste tundmise ja tunnetamisega ning olenemata tihedalt lugudesse pikitud kohanimedest on tegu valdavalt lugudega, mis sünnivad inimeses eneses. Tegemist ei ole pelgalt ajaloolise sissevaatega, vaid teos suudab puht informatiivsuse kõrval pakkuda ka psühholoogiliselt ja esteetiliselt köitvat sisu. Edzard Schaperi maailmalõpulood toimuvad Paldiskis, Hiiumaal, Kostromas, Peterburis, Kretingas ja Jenisseiskis. See sündmuspaikade varieerumine seab jutustatavad lood mugavalt hoomatavatesse perspektiividesse
1) Keeleline e lingvistiline – seondub keelekasutusega (kirjanikel, kõnelejatel hästi arenenud) 2) Loogilis-matemaatiline – eriti oluline mitmesuguste abstraktsete probleemide ning matemaatika- ja loogikaülesannete lahendamisel (matemaatikud, füüsikud). 3) Ruumialane – tähendab head ruumitaju ja ruumis orienteerumise võimet (muistsed meresõitjad, arhitektid, kunstnikud). 4) Kehalis-kinesteetiline – on seotud oma keha tunnetamisega ja kasutamise ning liigutuste tajumisega (tippsportlased). 5) Muusikaline – hõlmab nii muusika mängimist kui ka loomist ja kuulamist. Aegade jooksul on muusikalist intelligentsust kõrgelt hinnatud, seda on peetud olulisemaks kui kas või loogilis-matemaatilist võimekust. 6) Isikukohane ehk personaalne intelligentsus – jaguneb omakorda kaheks. Interpersonaalne intelligentsus iseloomustab neid, kes tajuvad ja mõistavad
- Praktilised emotsioonid on seotud sooviga saavutada edu töös, õppimises, teha rohkem ja paremini ja väljenduvad rahulduses tehtud tööst - Romantilised emotsioonid - püüd ebahariliku, tundmatu poole, ebatavalisi, imelise ootus - Gnostilised emotsioonid püüd midagi mõista, aru saada, tungida nähtuste olemusse, väljendub: imestus, arusaamatus, tõe avastamise rõõmus - Esteetilised emotsioonid ilusa tunnetamisega seotud - Eetilised emotsioonid kõlbelise tunnetamisega seotud - Hedonistlikud emotsioonid seotud kehalise ja hingelise mugavuse taotlustega, elu nautimisega, näiteks rõõm heast söögist jms - Omandamise ja kogumisega seotud emotsioonid huvi kogumise, asjade kollektsioneerimise vastu, mis ei rahulda otsest praktilist vajadust. 2) Mittespetsiifilised emotsioonid peegeldavad inimese üldseisundeid
annab vabaduse kogeda edu ja sellest kasvab soov ennast arendada. Kui saavutad edu tunne sellest rõõmu, see annab enesekindlust ja tekitab edasiliikumise tunde. Edu visaliseerimine- Tõstab motivatsiooni, eriti kogenud ronijatel, kelle areng toimub palju aeglasemalt kui algajatel. 1 Hirmud Ronimisega seotud hirmud: kukkumine, teatud marsuudid jne. Enese mina tunnetamisega seoutud hirmud: - Hirm edu saavutamise ees (seotud negatiivse minapildiga, mis on saadud mõne emotsionaalse trauma läbi) Mõned tunnused: - kardab riskida ja areneda - Väga enesekriitiline - Pole väärt edu saavutama - Pealtnäha enesekindel ja üleolev, mis on kaitsekiip ennast alavääristavale suhtumisel - Hindab kaljude raskuskategooriad alla
Tõhusa eneseväljenduse reeglid Sõnum peab olema otsekohene Esimene nõue: mitte eeldada, et inimesed teavad, mida tuntakse, tahetakse või vajatakse. Otsekohene suhtlemine välistab oletused. Samuti on ohtlik kolmanda osapoole kaudu suhelda, sest sõnum võib olla moonutatud või ei taheta seda lihtsalt kuulata. Sõnum tuleb edastada kohe Kui ollakse haavunud, vihane või on tekkinud vajadus midagi muuta võib vestluse edasilükkamine vaid negatiivseid tundeid süvendada ning sellest saab krooniline ärritaja. Hakatakse end väljendama edaspidi passiivsel-agressiivsel moel (vihjed, kaudne negatiivne käitumine), mille põhjused pole mõistetavad. Kohesel suhtlemisel on kaks positiivset poolt, kohene suhtlemine Sõnum peab olema selge Selge sõnum on mõtete, tunnete, vajaduste, tähelepanekute täielik ja täpne peegeldus. Selget sõnumit saab edastada siis, kui ollakse oma tunnetest teadlik. Seda, mida nähakse ja kuuldakse, on lihtene oma tunnetega segi ajad...
(lk60) õigluse ja erapooletuse teooria järgi püüavad alluvad otsustada hüvitussüsteemi õigluse üle nende poolt sisestatud energia tulemusena saadavat väljundit teiste omadega. Oluline on inimese enda panus tööl aktiivsus, teadmised, oskused. Ning hüved, mida töökoht vastu pakub. Antud ettevõttes hetkel ei ole olukorda, kus alluv tunnetaks õiglust. Tööpanus/oskused/teadmised ei võrdu saadava hüvega (ka palk). Pigem on antud olukord seotud alahüvitise tunnetamisega. Loogiliselt peaks alahüvitise tunnetamine igas inimeses tekitama nö sisepinge, mis paneks tööle motivatsiooni ebaõiglusele lõpp teha, et veel paremini tööd teha ehk siis juhatja märkab ja saab tunnustust ning palka juurde vms. Malibuu töölised tunnetavad alahüvitust, kuid motivatsiooni neil ei teki. Sest nad teavad, et ükskõik kui palju pingutada nagunii ei näe seda keegi. Võiks öelda pigem, et antud ettevõttes
Spordi osatähtsus meie rahva elus kasvab. Kui võistlussport on meil juba ammu omandanud suure populaarsuse, siis rahvasport oli kaua aega jäänud tagaplaanile. Viimastel aastatel on toimunud oluline nihe paremuse poole. Tervisesport on kogunud järjest enam populaarsust, näiteks suusatamine, jooks, jalgrattasõit. Ühe universaalsem ja populaarsem spordiala on tennis, mida harrastatakse nii tervisespordi kui tippspordi tasemel. Võistlusspordina loetakse seda üheks raskemaks ja tehniliselt keerulisemaks spordialaks. Et saada tõeliseks meistriks kulub keskmiselt kümme aastat ning alustama peab noorelt. Tervisespordina ei tunne tennis aga vanusepiire, seda võib mängida alati, kusjuures pole üldse oluline, kui vanalt mängima hakatakse ühe suvega omandatakse põhioskused tennisest ning suudetakse oma lõbuks mängida. Seega tennis on mäng, nagu öeldakse, kaheksandast kuni kaheksakümnenda eluaastani. Tennis arendab kiirust osavust kui k...
arengu tõus, sidevahendite arendamine, raadio leiutis. Elutase tõus võtteldes eelmiste aegade - tööstusühiskonna kultuur areng ja tõus. Seoses sellega hakkas ka muutma inimese vajadus kunstis ning kunsti filosoofia ja sesos sellega ka esteetika, nagu kunsti tundmine. Muutused ühiskonnas tõid uued mõtted. 17. Millist rolli mängib esteetikas Denis Diderot? Diderot käsitleb kunstiloomingu nagu tegevust, mis on sarnane teaduse tunnetamisega. Suurt erinevust teaduse ja kunsti vahel ta ei leia. Ilu kunstis omab sama põhja, mis tõde filosofias. Diderot püüab leida tasakaalu tegelikkuse ja ideaali vahel ja lõpuks nõustub ideaaliga. Diderot otsib ilu objektiivset baasi ja püüas teha kunsti demokraatlikuks. Ta tahtis, et tavalised inimesed oleksid kunstnikud ja kujutasid sama tavaliste inimeste elukorda. Diderot teatas, et tavalised inimesed on tegelikud moraalsete ja esteetiliste väärtuste kandjad
· Tegutses väikeste vahedega ka Tallinnas ja Pärnu Pärnus kuni Põhjasõjani 1700. a. Vaimuelu Vene aja algul 1. Luteri kirik a. Valitsev kirik ka Vene ajal. b. Usuvoolud ja liikumised: Pietistid Hernhuutlased Ratsionalistid · Elavdasid usuelu · Pidasid tähtsaks · Pastoritest religiooni sügavama usuvagadust, kõlblust, valgustajad andsid tunnetamisega ja sotsiaalset võrdsust ja jutlustes näpunäiteid lähendasid usku vennaarmastust. ja elutarkusi. rahvale. · Rajasid kogudusi ja · Kritiseeriti · Pastori jutlus "pani" palvemaju endavalitud pärisorjust. koguduse nutma. kogudusevanematega. · J. G. Eisen Torma · Ühiskonnahädad · Hävitati ehteid, pille, pastor puuvilja-
[1;117] 5 2) Loogilis-matemaatiline eriti oluline mitmesuguste abstraktsete probleemide ning Matemaatika- ja loogikaülesannete lahendamisel (matemaatikud, füüsikud).[1;117] 3) Ruumialane tähendab head ruumitaju ja ruumis orienteerumise võimet (muistsed meresõitjad, arhitektid, kunstnikud).[1;117] 4) Kehalis-kinesteetiline on seotud oma keha tunnetamisega ja kasutamise ning liigutuste tajumisega (tippsportlased).[1;117] 5) Muusikaline hõlmab nii muusika mängimist kui ka loomist ja kuulamist. Aegade jooksul on muusikalist intelligentsust kõrgelt hinnatud, seda on peetud olulisemaks kui kas või loogilis-matemaatilist võimekust.[1;117] 6) Isikukohane ehk personaalne intelligentsus jaguneb omakorda kaheks. Interpersonaalne (isikutevaheline) intelligentsus iseloomustab neid, kes
1. Keeleline e lingvistiline seondub keelekasutusega (kirjanikel, kõne- ja keelemeestel hästi arenenud). 2. Loogilis-matemaatiline eriti oluline mitmesuguste abstraktsete probleemide ning Matemaatika- ja loogikaülesannete lahendamisel (matemaatikud, füüsikud). 3. Ruumialane tähendab head ruumitaju ja ruumis orienteerumise võimet (muistsed meresõitjad, arhitektid, kunstnikud). 4. Kehalis-kinesteetiline on seotud oma keha tunnetamisega ja kasutamise ning liigutuste tajumisega (tippsportlased). 5. Muusikaline hõlmab nii muusika mängimist kui ka loomist ja kuulamist. Aegade jooksul on muusikalist intelligentsust kõrgelt hinnatud, seda on peetud olulisemaks kui kas või loogilis-matemaatilist võimekust. 6. Intrapersonaalne intelligentsus on võime mõista oma emotsioone, temperamenti, motivatsiooni ja kavatsusi. Ennast õpivad lapsed tundma teiste inimeste kaudu. 7
Ent loobudes idealistlikust kujutlusest, nagu ei sõltuks inimese tahe motiividest, ei eita Spinoza selle põhjal inimese vabaduse võimalikkust. Vabadus on paratamatuse tunnetamine, s.t. täpne ja selge kujutlus sellest, mis on paratamatu. See dialektiline idee on materialistliku filosoofia suur saavutus. Spinoza õpetusest järeldus, et eri inimeste jaoks on olemas erisugused vabadusastmed. Spinoza piirab vabaduse ainult paratamatuse tunnetamisega ja paratamatusega nõustumisega. Ta ei mõista materiaalse praktika osa vabaduse realiseerimises. Vabadus on tal ainult mõistuse võim tunnete üle, meeleliste afektide ületamine tunnetusega , teadmistejanuga. Sest mõttest on Spinoza seisukoha järgi vaba ainult elupraktikast eemaldunud mõttetark, kelle elu peasisuks on "intellektuaalne armastus jumala vastu", s.t. looduse tunnetamise kirg. Niisugune arusaamine vabadusest on abstraktne,
Seetõttu kõik mida keegi näib on tõsi. 2. Sokrates Sokrates (469-399 eKr) usus, et elumõte seisneb tõde otsmiseks, kõik muu ei ole tähtis. Isegi tema elulaad kinnitas seda seisukoht. Teda ei huvitanud raha ja auhinnad. Sokrates veetis suurema osa oma ajast tänavatel kus ta rääkis ja arutas inimestega. Pidevalt kivistades oma keha pikkade jalutuskäikude ja harjutustega. Sofistide ilukõnele vastandas Sokrates tõelise ilukõne, mis on seotud tõe tunnetamisega ja seetõttu kättesaadav vaid filosoofile. Filosoofia eesmärki nägi Sokrates inimese täiustumises. Õige toimimine tuleneb õigest teadmisest. Järelikult on üldine voorus tunnetatav. Õige teadmise eeldus on aga enesetunnetus. Eriti tähtis on teada oma teadmatuse taset. (Prits 2002: 8) Sokratese dialoogi skeem kui õppimise õpetamise viis on kasutusel ka tänapäeval mitmetes vormides. (Krips 2010: 164) 3. Platon
teha rohkem ja paremini ja väljenduvad rahulduses tehtud tööst. Romantilised emotsioonid: püüd ebahariliku, tundmatu poole, ebatavalise, imelise ootus Gnostilised emotsioonid: püüd midagi mõista, aru saada, tungida nähtuste olemusse, väljendub: Imestus, arusaamatus, tõe avastamise rõõmus Esteetilised emotsioonid: ilusa tunnetamisega seotud Eetilised emotsioonid: kõlbelise tunnetamisega seotud. Hedonistlikud emotsioonid: seotud kehalise ja hingelise mugavuse taotlusega, elu nautimisega näiteks rõõm heast söögist jms. Omandamise ja kogunemisega seotud emotsioonid huvi kogumise, asjade kolektsioneerimisega, mis ei rahulda otsest praktilist vajadust. o Mittespetsiifilised emotsioonid peegeldavad inimese ületundeid
väikeste kiiresti liikuvate energialaengute ahelaist. Voolav helendus järgib nende loodud kontuure. 1., 3., 5. ja 7. on kindla struktuuriga, 2., 4. ja 6. liikuvad. Välja iga keha on erinev ja tal on oma eriline funktsioon. Iga aurakeha on seotud ühe kindla põhitshakraga. Esimene, füüsilisele kehale lähim keha, on seotud juurtshakraga. Energiavälja esimene keha ja esimene tshakra on mõlemad seotud keha füüsilise funktsioneerimisega ja selle tunnetamisega, s.o. füüsilise valu ja heaolu tundega. Juurtshakra värvus on punane Teine keha ja teine tshakra on seotud peamiselt inimese emotsioonidega. Nende kaudu toimivad meie tunded ja emotsionaalne elu. Naba- ehk seksuaaltshakra värvus on punakasoranz 5 Kolmas keha ja tshakra ehk päikesepõimik on seotud mõistusliku eluga, tavapärase, lineaarse mõtlemisega. Päikesepõimiku värvus on kollane.
k) "principum" ld.k- alge substants- alge üldine nimetus. Otsida kõigi ühist tunnust. Alge liigid: a) monism ühe algne käsitlusm Thales: "alge on vesi", Anaximenes-"alge on O2".b)dualism kahe alge käsitlus- keha ja hing, materj. ja vaimne(mentaalne), sisu ja vorm. c)pluralism mitme alge käsitlus. Empedokles- 4 juure käsitlus- juured: maa, õhk, tuli, vesi. Demokritos- aatomi õpetus, jagamatu. "Maailm koosneb atomostest väikestest jagamatutest osadest". II TASAND on seotud tunnetamisega, on olemas tunnetusõpetus e groseoloogia.(olemesega seotud oseoloogia). On vaja tunnetada, et saada teadmisi. Teada-episteme, epistemoloogiline tasandi on teine, seotud tunnet. probleemiga, teadmised tulenevad tunnet-st. Tunnused (kuidas maailma tunnetada)(6): 1) Meeleline tunnetamine e sensuaalne t., tegemist piiratud tunnetus (iseloom). Esindaja on L.Feuerbach 19.saj klassik, suri 1872- "Tunnen järelikult olen olemas"-> "Sentio ergo sum", "Inimene on see, mida ta sööb". 2) Kogemuslik t
FÜÜSILISES ARENGUS esimesed muutused ( esimesed kortsud, juuste hõrenemine, esimesed terviseprobleemid ). ENESETEADVUSE ARENG kulgeb kolmes suunas: - nõrgeneb e juurtetus - tugevneb - jäigastub (egoism) 35. eluaastat nim sageli elu keskpunktiks. Siia kuulub nn ,,jalgade mahasaamine", inimene on juba midagi olulist saavutanud. Selles vanuses hinnatakse sageli ümber seniseid väärtusi, mis on seotud oma jõu ja võimete tunnetamisega. Meestel võib see n olla võim, raha, seksuaalsuhted. PARTNERLUSE piirid on muutunud: abielu, vabaabielu, suhete kolm- või nelinurgad, pereväärtuste erinev mõistmine. ROLLID on sageli konfliktis- meestele on oluline eduelamus, abikaasa või isa roll ei ole esmatähtis. Naistel võivad põrkuda kokku ema- ja nn karjäärinaise roll. Rahunemisperioodi hilistel 30-tel , kui inimesed on konkreetsetes rollides sisse
TEEMA 1 PSÜHHOLOOGIA AINE, MEETODID, PRINTSIIBID, STRUKTUUR Psühholoogia teadus, mis käsitleb psüühika olemust, avaldumisvorme, toimise seaduspärasusi ning selle osa looduses ja ühiskonnas Eelteaduslik levinuim, vanim. Koosneb rangelt süstematiseerimata praktiliste teadmiste ja käibetõdede kogumist inimese hingeelu, käitumise, inimtüüpide ja inimestevaheliste suhete kohta Filosoofiline - tekkis koos filosoofiaga, kuna paljud filosoofia kesksed probleemid on tihedasti seotud psühholoogia uurimisainega. Süstematiseeritud ja range loogiline ülesehitus. Teaduslik kõige hilisema tekkeajaga. Teadmiste suur usaldusväärsus, mille tagavad mõistete täpne defineerimine ja mõistete loogiliselt mittevastuoluliste süsteemide kasutus, nähtuste võimalikult objektiivne ja range mõõtmine ja uurimistulemuste korratavus sõltumatute uurijate poolt ning eri aegadel juhul kui eeltingimused on samad Teoreetiline nii metoodiliselt kui sisuliselt rakendu...
teadlastelt. Eelkõige seetõttu, et need võimekused ei ole mõõdetavad ja seetõttu ei saa me väita, kas need ikka on üksteisest sõltumatud või erinevad. Howard Gardner väitis, et ei ole olemas ühte üldvõimekust, vaid suisa 9 üksteisest erinevat intelligentsust. Nendeks on: lingvistiline ehk keeleline loogilis-matemaatiline muusikalis-rütmiline visuaal-ruumiline kehalis-kinesteetiline interpersonaalne ehk teiste inimeste tunnetamisega seonduv intrapersonaalne ehk enesetunnetamisega seonduv naturalistlik ehk looduslik-loomulik eksistentsiaalne 121. Millest koosneb emotsionaalne intelligentsus? Emotsionaalne intelligentsus ehk EQ koosneb 5 võimest: enda emotsioonide äratundmine enda emotsioonide kontrollimine enda motiveerimine teiste inimeste emotsioonide äratundmine võime luua ja hoida suhteid
2. Dualism (duo) dualistlik lähenemine. See on kahe alge käsitlus. Enimlevinud- keha ja hing; sisu ja vorm; materiaalne ja vaimne ehk mentaalne. Nähtused ja asjad koosnevad kahest asjast. 3. Pluralism pluralistid, mitme alge käsitlus, vähemalt 3. Empedokles temal oli nelja juure käsitlus, et maailm koosnes neljast juurest maast, õhust, tulest ja veest. 2. Teine tasand on seotud TUNNETAMISEGA tunnetusõpetus ehk gnoseoloogia. Tunnetamise eesmärgiks on teadmised, et saada teadmisi. Seetõttu nim seda tasandit ka epistemoloogiliseks tasandiks (episteme teadmine). Erinevad tunnetamise võimalused: 1. tunnetada meeleliselt ehk sensuaalselt (näen, kuulen, kompan). Esindajaks 19 saj saksa klassik L.A.Feuerbach. Tema lause on SENTIO ERGO SUM tunnen, järelikult olen olemas
esinemist. Mõtete kontrolli oskus. Visualiseerimine olukorras, kus veel ei suudeta oma ku- jutlusi kontrollida, võib viia halva esinemise või vigase soorituse visualiseeri- miseni. Moraalne küpsus. Tuleb vältida olukorda, et visualiseerimine muudab sportlase põhjendamatult liiga enesekindlaks või ülbeks ja upsakaks. Enesekindlus. Halva esinemise visualiseerimine võib enesekindlusele halvasti mõ- juda. Samad kujutluspildid, mis on seotud võistlustel jõu ja pingutuste suuruse tunnetamisega, parandavad sportlikku enesekindlust. Inimese sisemaailm. Visualiseerimise mõju sõltub sportlase individuaalsetest omadustest. Näiteks võib mõni sportlane tajuda olümpiamängude kuldmedali kaelariputamist mitte motiveerivalt, vaid hoopis hirmutavalt, sest see sisaldab survet võita. Reaalse ja kujutletava ajaline vastavus. Visualiseerimisega tegeleb teadvustama- tult iga sportlane, kes mõtleb oma esinemisele. Risk tekib
Psühholoogia alused 1.Psühholoogia aine, meetodid, printsiibid ja struktuur Psühholoogia aine Psühholoogia on õpetus hingeelu nähtustest ja käitumisest. Pärineb kreeka keelest psyche (hing) ja logos (õpetus). Psüühika (kr.k psychikos-hingeline, vaimne.Ingl k. mental , sõnast mind) väljendub objektiivse tegelikkuse tunnetamise võimes. Kõige tõenäolisemalt on ta närvisüsteemi ja aju tegevuse tulemus, selle funktsioon. Lisaks tegelikkuse tunnetusfunktsioonile mõistetakse psüühika all ka hingelaadi, hingeelu, isikupäraseid hingeelulisi nähtusi. Represetatsioonid-psüühilised esindused(vahendavad informatsiooni psüühikasse) Subjektiivselt ilmneb psüühika aistingute, tajude, kujutluste ,mõtete, emotsioonide jms vormis. Objektiivselt väljendub psüühika inimese tegevuses,kõnes, miimikas, tegevuse resultaadis jms. Psüühiline tegelikkuspeegelus tekib välis-või sisekeskkonna ärritajate mõjutamisel meeleorganeile ja see on alati subjektiivne;...
Psühholoogia alused 1.Psühholoogia aine, meetodid, printsiibid ja struktuur Psühholoogia aine Psühholoogia on õpetus hingeelu nähtustest ja käitumisest. Pärineb kreeka keelest psyche (hing) ja logos (õpetus). Psüühika (kr.k psychikos-hingeline, vaimne.Ingl k. mental , sõnast mind) väljendub objektiivse tegelikkuse tunnetamise võimes. Kõige tõenäolisemalt on ta närvisüsteemi ja aju tegevuse tulemus, selle funktsioon. Lisaks tegelikkuse tunnetusfunktsioonile mõistetakse psüühika all ka hingelaadi, hingeelu, isikupäraseid hingeelulisi nähtusi. Represetatsioonid-psüühilised esindused(vahendavad informatsiooni psüühikasse) Subjektiivselt ilmneb psüühika aistingute, tajude, kujutluste ,mõtete, emotsioonide jms vormis. Objektiivselt väljendub psüühika inimese tegevuses,kõnes, miimikas, tegevuse resultaadis jms. Psüühiline tegelikkuspeegelus tekib välis-või sisekeskkonna ärritajate mõjutamisel meeleorganeile ja see on alati subjektiivne; igas...
· Ülev võib olla: loodus, jumala kohalolu arhailise ajastu kunstiteoses ja rituaalides (Hegel), traagilise kangelase moraalne vaprus (Schiller), kunstiteos (Beethoveni 9. Sümf), inimese kangelasteod looduse alistamisel (NSVL näitel) · Marxismi jaoks ülev inimese käitumine, mis loob humaansema ühiskonna ILUS · Esteetika põhimõiste, abstraktne mõiste, mis on tihedalt seotud inimeseks olemise põhiküsimustega, tegelikkuse meelelise aluse tunnetamisega · Filosoofia põhimõiste, ilu mõistmisega tegeleb filosoofia haru esteetika, kuid ilu on ka üks metafüüsika, kosmoloogia ja teoloogia mõiste · Esteetika uurib: millised on ilu kriteeriumid, millistest väärtushinnangutest nad sõltuvad, kuidas inimesed ilu tajuvad ja vastu võtavad, kuidas ilu mõiste on aja jooksul muutunudjne · Väärtushinnanguline mõiste, mille me omistame tajutavale objektile (isikule,
id, vaid temas on veel midagi - ego autonoomsed funktsioonid, mil on kaasasündinud juured. Mina tärkab iseendast, mitte miskist. (3) Vastandlike tendentside kokkusobitamine. Selle sünteesiva funktsiooniga on tegelenud selfi-psühholoogid (G. Klein, H. Kohut) ja nad ei pea self’i enam ego osaks, vaid eraldi psüühikaosaks, millel on integreeriv funktsioon. Egos endaski on vastandlikke tendentse. Ego on uuudishimulik, ta tegeleb mitte üksnes enese tunnetamisega, vaid tahaks teada sedagi, mis miskis on. Seesugune eesmärk satub ilmselt vastuollu mina põhieesmärgiga - miskit kontrolli all hoida ja selle sisu avaldumist takistada. Mina kaitsemehhanismid noppis S. Freudi teostest välja A. Freud ja sai neid 9 (Das Ich und die Abwehrmechanismen, 1936). 11 Tartu Ülikooli psühholoogia osakond, Maie Kreegipuu 2004 ©
Kõrgemad tunnused on jaotatavad kolme põhigruppi: 1. kõlbelised tundmused – tekivad inimestevahelises suhtlemises. Arengu käigus omandatud kõlblusnormid saavad aluseks väga erinevatele ja sügavatele tundmustele. 2. intellektuaalsed tundmused – seonduvad inimese vaimse tegevusega. Need tekivad probleemidele lahendusi otsides, asju seletada püüdes, mõteldes, fantaseerides jne. 3. esteetilised tundmused – on seotud ilu ja harmoonia tunnetamisega. Korrapära, graatsilisus, erakordsus Tahteprotsessid ja tahteomadused; teadlikkus. Valetamise ja (eba)siiruse avastamine Tahe on teadlik eneseregulatsioon, mille aluseks on suunatud psüühiline aktiivsus. Tegemist on inimese lisamotivatsiooni allikaga, millest ammutatakse lisajõudu eesmärgi täitmiseks. Inimese tegevus võib seega olla kas tahteline või impulsiivne (kus inimene tegutseb esmase ajendi põhjal
praktika ↔ Praktiline (dogmaatiline) Õteatud jurisprudents ↔ Jur. meetodiõpetus ↔ Üldine õpetus Õteadusest/Õe teooria ↔ Lingvistika, Õlingivistiga ↔ Sotsioloogia, Õlik sotsioloogia ↔ Filosoofia (Õe, riigi ja sotsiaalne filosoofia), Õe loogika. 1. 2. Õiuse tunnetusviisidest I. 2.1. Õe filosoofia kui Õe tunnetusviis Hea ja õiglase Õe järgi on ikka ja alati küsitud. Õ f tegeleb juriidil põhimõttel küsimustega. Nende põhimõtteliste küsimuste tunnetamisega, nende üle diskuteerimisega, küsimustele vastuste leidmisega. Õ f-ga tegeleja peab omama süstemaatilisi teadmisi nii Õest kui filosoofiast. Ajalooliselt kasvasid üksikteadused välja filos-st. f-t on väga raske määratleda. F põhiküsimused on jaotatud 3 probl-ringiks: kas õ on olemise komponent? –millest lähtuvalt saan ma kinnitada, et olen tegelikkusest aru saanud? – tõdemus, et pimesi ei saa usaldada riigi poolt loodud pos õ, 20 saj kurvad näited
2) Varusüsteemide (backup systems) olemasolu teatava funktsiooni täitmiseks. Reaalsema pildi rakuliste protsesside toimumise kohta annab erinevate in vitro meetodite kombineeritud kasutamine ja nende kombineerimine omakorda in vivo meetoditega. 10. Väliskeskkonna signaali rakku ülekandumisel osalevad komponendid. Tooge mõni näide. Lisaks rakusiseselt tunnetatavatele stiimulitele on neid, mida tunnetatakse rakupinnal. Sel juhul on tegemist väliskeskkonna otsese tunnetamisega spetsiifiliste transmembraansete retseptorite abil, mis kannavad signaali rakku. Vastavat protsessi nimetatakse signaalseks transduktsiooniks. Tavaliselt toimub signaali ülekandumine kahekomponendilise süsteemi abil. Stiimuliteks, mida tunnetatakse kahekomponendiliste süsteemide abil, on näiteks pH, osmolaarsus, kemoatraktandid ja repellandid (eemaletõukajad), taimepatogeenide puhul taime pinnal kahjustatud kohtades sisalduvad signaalmolekulid.
TERVE NAINE KONSPEKT ÕE- JA FÜSIOTERAAPIA ERIALA I KURSUSE TUDENGITELE KOOSTAJA: DR. PILLE VAAS TARTU TERVISHOIU KÕRGKOOL TARTU 2006 1 Sisukord: 1. Naise elukaar. Naise eluperioodide iseloomustus 2. Naise reproduktiivanatoomia ja -füsioloogia 3. Seksuaalfüsioloogia 4. Seksuaalne ja reproduktiivne tervis. Pereplaneerimine ja kontratseptsioon 5. Raseduse füsioloogia 6. Raseduse diagnoosimine 7. Raseduse kulu jälgimine 8. Normaalne sünnitus 9. Vastsündinu 10.Sünnitusjärgne periood 2 I Naise elukaar. Naise eluperioodide iseloomustus. Naise eluperioodid jagunevad järgmiselt: 1. Lapseiga: sünnist kuni suguküpsusperioodi saabumiseni 2. Sugulise küpsemise periood: 10.-16.eluaasta, saabub esimene menstruatsioon 3. Suguküpsusperiood: fertiilne- e. reprodu...
arenenum võimalus tulemuste kujunemise seaduspärasuste modelleerimiseks. Tuleb lahendada rida probleeme: mudelitüübi valik (determineeritud vs stohhastiline); mudeli analüütilise kuju valik; mudeli sisuline tõlgenamine. 186. Selgitage determineerituse ja stohhastilisuse olemust seoste tunnetamisel, sh modelleerimisel. - Determineeritus ja stohhastilisus kujutavad endast nähtuste tunnetamisega seotud kategooriaid, mis iseloomustavad tunnetuse täielikkust. Tuues ühed nähtused välja tulemustena ja teised nende kujunemist mõjutavate teguritena, on nende seos äärmise täielikkusega tunnetatud, kui on võimalik kirjeldada ühelt poolt tegurnäitajate ja teiselt poole tulemusnäitajate väärtuste ühest vastavust. Mõnede tegurite mittetunnetamine toob kaasa määramatuse tulemusnäitaja muutumise tunnetamisel
robustne. Jääb mulje, et Visnapuu naudib valu. Palju küünilisi kirjeldusi ja irooniat. ,,Käoorvik" 1920. Vastukaaluks ,,Hõbedastele kuljustele". Eelkõige sisaldab armastus- ja loodusluulet. Sõnakasutuses palju kujundlikkust. Sisult on 20-nda aasta kogud kardinaalselt erinevad. Nende kogudega ületas Visnapuu uusromantilise piiri, luule muutus järjest realistlikumaks. Helged toonid asendusid sünguse ja 24 jõuetuse tunnetamisega. ,,Ränikivi", ,,Maarjamaa laulud" 1925. Temaatiliselt keskendub isamaaluulele. Luule on realistlikum. See toob esialgu masendusmeeleolud. Selgelt näha alistumist saatusele. Autor otsib tasakaalu endas, ümbritsevas ei leia. Tahaks nagu jõuda kompromissile enda ja ühiskonna vahel. Surmamotiiv, Eesti ühiskonna hädad, vaevad tihedamalt sees. ,,Puuslikud" (kratid) - lõhestatus autoris jätkub. Sisemine kriis tuleb mõttega, et ebajumalad
Me saaksime tajudes informatsiooni rohkem kui mitte tajudes. Analoogina toome välja näiteks galaktika ja mingisuguse suvalise niidu või põllu väl- ja vahelise seose. Kui inimene asub niidu väljal, mis on kaugelt ümbritsetud puudega ( metsaga ), siis tajub ta selle suurust ja enda ruumiosa selles. Inimene tunnetab niidu välja suurust ainuüksi oma vaateväljaga. Ta oskab ka hinnata oma osa selles või ruumilist ulatust selles, enda väiksust võrreldes niidu suurusega. Galaktika tunnetamisega on täpselt samad lood. Seda peaks kogema samamoodi nagu niiduvälja, mis on metsaga ümbritsetud. See aisting inimese teadvuses ( peaajus ) peaks olema mõlemal juhul samaväärne. Loomulikult peaks seda ise nägema, et ettekujutada galaktika kogu ruu- milist ulatust kosmoses. Kui vaadata seda tohutut objekti oma enda ihusilmadega tulebki selline ais- ting ette. Aga selline taju võiks tulla ka ilma seda ise reaalselt nägemata inimese kujutlustes.
Me saaksime tajudes informatsiooni rohkem kui mitte tajudes. Analoogina toome välja näiteks galaktika ja mingisuguse suvalise niidu või põllu väl- ja vahelise seose. Kui inimene asub niidu väljal, mis on kaugelt ümbritsetud puudega ( metsaga ), siis tajub ta selle suurust ja enda ruumiosa selles. Inimene tunnetab niidu välja suurust ainuüksi oma vaateväljaga. Ta oskab ka hinnata oma osa selles või ruumilist ulatust selles, enda väiksust võrreldes niidu suurusega. Galaktika tunnetamisega on täpselt samad lood. Seda peaks kogema samamoodi nagu niiduvälja, mis on metsaga ümbritsetud. See aisting inimese teadvuses ( peaajus ) peaks olema mõlemal juhul samaväärne. Loomulikult peaks seda ise nägema, et ettekujutada galaktika kogu ruu- milist ulatust kosmoses. Kui vaadata seda tohutut objekti oma enda ihusilmadega tulebki selline ais- ting ette. Aga selline taju võiks tulla ka ilma seda ise reaalselt nägemata inimese kujutlustes.
Me saaksime tajudes informatsiooni rohkem kui mitte tajudes. Analoogina toome välja näiteks galaktika ja mingisuguse suvalise niidu või põllu väl- ja vahelise seose. Kui inimene asub niidu väljal, mis on kaugelt ümbritsetud puudega ( metsaga ), siis tajub ta selle suurust ja enda ruumiosa selles. Inimene tunnetab niidu välja suurust ainuüksi oma vaateväljaga. Ta oskab ka hinnata oma osa selles või ruumilist ulatust selles, enda väiksust võrreldes niidu suurusega. Galaktika tunnetamisega on täpselt samad lood. Seda peaks kogema samamoodi nagu niiduvälja, mis on metsaga ümbritsetud. See aisting inimese teadvuses ( peaajus ) peaks olema mõlemal juhul samaväärne. Loomulikult peaks seda ise nägema, et ettekujutada galaktika kogu ruu- milist ulatust kosmoses. Kui vaadata seda tohutut objekti oma enda ihusilmadega tulebki selline ais- ting ette. Aga selline taju võiks tulla ka ilma seda ise reaalselt nägemata – inimese kujutlustes.
raja geenid avalduvad või mitte. Stiimulite mõjul võidakse sünteesida väikeseid signaalmolekule nagu näiteks cAMP, ppGpp või homoseriin laktoon, mis mõjutavad transkriptsiooni kas otseselt või interakteerudes transkriptsioonifaktoritega. Signaalne transduktsioon Lisaks rakusiseselt tunnetatavatele stiimulitele on neid, mida tunnetatakse rakupinnal. Sel juhul on tegemist väliskeskkonna otsese tunnetamisega spetsiifiliste transmembraansete retseptorite abil, mis kannavad signaali rakku. Vastavat protsessi nimetatakse signaalseks transduktsiooniks. Tavaliselt toimub signaali ülekandumine kahekomponendilise süsteemi abil. Stiimuliteks, mida tunnetatakse kahekomponendiliste süsteemide abil, on näiteks pH, osmolaarsus, kemoatraktandid ja repellandid (eemaletõukajad), taimepatogeenide puhul taime pinnal kahjustatud kohtades sisalduvad signaalmolekulid.
kõrgetasemelised oskustöölised. Klassiteadlikkus ja klassikuuluvuse määramine. Klassiteadlikkus tähendab mõistmist, et sissetuleku, elukutse prestiizi ja eluviisi erinevused määravad inimese klassikuuluvuse. Kas inimesed ise oskavad oma klassikuuluvust määratleda? Mitmete uuringute andmetel oskavad küll. See kinnitab Weberi arusaama klassist kui staatusgrupist, mis saab alguse ühistest majanduslikest huvidest ja lõpeb ühise kogukonna tunnetamisega. Oma klassikuuluvuse määratlemisel kasutavad vastajad üldiselt standardseid objektiivseid muutujaid: haridus, sissetulek, töökoht, lisaks ka tootmise sotsiaalsete suhete mitmeid karakteristikuid prestiiz, vaimne või füüsiline koormus. 19.1.11. Sotsiaalne mobiilsus... ... tähendab inimeste ja gruppide liikumist stratifikatsioonisüsteemi sees. Uuritakse kuivõrd on võimalik ühiskonnas ületada staatuste vahelisi piire. Võrreldes kasti- ja
seadeid; need vähesed, mis sõjatulest pääsesid, on nüüdseks valdavalt aeg hävitanud 248 . Seega on bilanss kurb – säilinud on üks lugu (“Sind”) 249 helikandjal ja mõned seaded V. Ojakääru erakogus, mida on liiga vähe, et nende analüüsi kaudu objektiivset arvamust kujundada. Tuleb uskuda V. Ojakääru hinnangut, kes P. Veebeli seadeid ise mänginuna kinnitab, et Veebel valdas suurepäraselt džässorkestrile arranžeerimist ja ka džässi tunnetamisega oli kõik korras (Ojakäär 2000: 329). Seda väidet kinnitab fakt, et Veebeli seadeid kasutasid meeleldi teisedki orkestrid: neid oli nii Viljandi-kontserdi kui ka L. Tautsi Tartu-kontserdi kavades. Tema seadetele annab oma kontserdiarvustuses kiitva hinnangu ka Revalsche Zeitung’i muusika- kriitik Kr. 250 Nagu The Murphy Band’i mehed mainisid, olid põhiliseks džässitunnetuse õppimisvahendiks raadio kõrval heliplaadid. See 20 aastat varem suure tehnikaimena tundunud nähtus oli 1930.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
