20-aastaselt otsustas ta õppida maalimist kohalikus ülikoolis Pärast Turini Ülikooli lõpetamist kolis ta Roomasse ning abiellus Elisa Marcucciga Roomas elades töötas illustraatorina ning tegeles portreede joonistamisega Tema tööd olid eluajal esitletud paljudel suurtel näitustel nii Itaalias kui ka teistes Euroopa riikides Balla oli üks futuristide liikumise asutajatest ning õpetajaks kunstnikele nagu Umberto Boccioni ja Gino Severeni Futuristid püüavad fikseerida liikumismotiive ning kujutada ühekorraga asju, mida on nähtud üksteise järel Algselt mõjutasid Balla stiili Georges Seurat ja pointillism Futuristliku stiili peamiseks mõjutajaks oli Filippo Tommaso Marionetti Balla püüdis oma töödel kujutada valgust, liikumist ning kiirust Masinaajastu võidukäik Samal maalil olevad üksteisele järgnevad liikumismomendid ''Dynamism of a Dog on a Leash'' (1912) ''Speed of a
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS EHITUSVIIMISTLUS V-13 Katre Kepp Tegevuskava ruumi renoveerimiseks Juhendaja: Ingrid Kruusla Pärnumaa 2013 Sissejuhatus Kirjutan siin sellest kuidas toa probleemest kohta ära fikseerida, milliseid asju kasutatakse ja mis järjekorras töö käib. Probleemseks toaks valsin ma isa kodus oleva suure toa kus on vesi laest läbi imbunud ja kuhu on ka tekkinud veel hallitus. Kuna neil on plaan nii kui nii toas täis remont teha siis kirjutan kõigest sellest. Tööde tegemise järjekord · Tuba tühjendada · Vajalikud töövahendid · Hallitus seene eemaldamine · Vana tapeet maha võtta · Koristamine · Pahteldamine · Hallitus kaitse
LUUMURRUD 1. Kinnine luumurd: - välised kehakatted on terved; - jäseme tugev valu; jäseme kuju muutus, turse, verevalum; - jäseme ebanormaalne liikuvus Esmaaabi: - Vaigistada valu ( tuua välja soki seisundist) - Teha LAHAS ( fikseerida alatai mõlemad naaberliigesed! ) - Hoiduda liigsetest liigutustest - Lahas ei tohi hõõruda nahka ( lamatiste oht) NB! Lahase puudumisel võib fikseerida näiteks käe kere külge, jala teise jala külge - Katta soojalt - Anda juua - Kutsuda kiirabi 2. Lahtine luumurd: - nahk on vigastatud; - veri jookseb; haavast näha luude otsi; - jäseme tugev valu, turse, kuju muutus, - ebanormaalne liikuvus,verevalum NB!OHT! haava võib sattuda võõrkehi, tolmu, jne! KINNIOLEVAID RIIDETRÜKKE MITTE REBIDA! (jäta nii nagu on, sest võib tekkida verejooks!) Esmaabi: - Vaigista valu(too välja soki seisundist)
Liblikmutter (Wing) Kasutatakse kiirühenduste kohtades Kübarmutter (Cap ja Acorn) Kasutatakse selleks et nähtav ühendus oleks ilusam Kraega kuuskant mutter (Flange) - kasutatakse seal kus poldi auk on ovaalne või suurem Nelikant mutter (Square) Kasutatakse kuskile pessa pannes Koonus mutter (Prevalling torque lock) kasutatakse Jätkumutter (Coupling) kasutatakse poldi või keermelati jätkamiseks Kroonmutter (Slotted ja Castle) kasutatakse kohtades kus on vaja splindiga fikseerida mutter Seibid Vedruseib (Spring washers) kasutatakse tavalise kuuskant mutri fikseerimiseks Tavaline seib (Plain washer) kasutatakse igal pool mutri või poldi all Sisemine ja välimine hammasseib (Internal, external teeth shakeproof) kasutatakse seal kus on vibratsioon Lai seib (Fender washer) kasutatakse seal kus poldi pea jääb augu suhtes väikseks Poldid
Näiteks olid nad huvitatud füüsikute teooriatest valguse kohta. Impressionistid leidsid, et esemeid ei tule maalida sellisena, nagu teame neid olevat, vaid sellistena, nagu me neid näeme. Impressionistid leidsid, et kestvaid olukordi looduses on maalida raske, koguni võimatu, sest valguse ja atmosfääri pideva muutumise tõttu muutub lõpmatult ka loodusobjektide nähtav välimus. Seega saab kunstnik kujutada ainult mööduvaid olukordi, fikseerida tajutud muljeid kogu nende juhuslikkuses. Kunstnik võib maalida õieti ainult valgust ja õhku, mis ümbritsevad loodusobjekte ja neile alati uue ilme annavad. Miks pöörasid impressionistid suurt tähelepanu valgusele ja õhule? Et me näeme kõike ainult tänu valgusele ja läbi õhu, tuleb ka pildis kõike kujutada valguse ja õhu kaudu. Üht ja sama objekti tajub inimese silm erinevas valguses erinevalt ja seetõttu võib samast motiivist maalida palju erinevaid pilte
ühte katseklaasi mõõta 6 cm3 Na2S2O3 lahust, teise 4 cm3 Na2S2O3 lahust ja 2 cm3 destilleeritud vett, kolmandasse 3 cm3 Na2S2O3 lahust ja 3 cm3 vett, neljandasse 2 cm3 Na2S2O3 lahust ning 4 cm3 vett. Katses mõõta aega lahuste kokkuvalamise momendist kuni hetkeni, mil lahus on muutunud häguseks. Selleks võtta esimene paar, valada lahused ühte katseklaasi kokku, sulgeda katseklaas korgiga ning segada katseklaasi kiiresti paar korda ümber pöörates. Samal momendil fikseerida kella või stopperiga katse algus ning, kui tekib hägu, katse lõpp. Samamoodi toimida teise, kolmanda ja neljanda paariga. Et aega kokku hoida, võib ülejäänud paarid omavahel kokku valada enam-vähem korraga, kiiresti kõik läbi segada, käivitada kell ning oodata hägu tekkimist algul teises, siis kolmandas ja lõpuks neljandas paaris, milles on Na2S2O3 kontsentratsioon kõige väiksem. Mõõdetud ajavahemikud fikseerida tabelis. Katse 2 Reaktsioonikiiruse sõltuvus temperatuurist
1. Katseklaasi mõõta 6 cm3 Na2S2O3 lahust 2. Katseklaasi 4 cm3 Na2S2O3 ja 2 cm3 destilleeritud vett 3. Katseklaais 3 cm3 Na2S2O3 lahust ja 3 cm3 vett 4. Katseklaasi 2 cm3 Na2S2O3 ja 4 cm3 vett Katses mõõta aega lahuste kokkuvalamise momendist kuni hetkeni, mil lahus on muutunud häguseks. Selleks võtta esimene paar, valada lahused ühte katseklaasi kokku, sulgeda korgiga ning segada katseklaasi kiiresti paar korda ümber pöörastes. Samal monendil fikseerida kella või stopperiga katse algus ning, kui tekib hägu, katse lõpp. Samamoodi toimida kõikide katseklaasidega. Et aega kokku hoida võib ülejäänud paarid omavahel kokku valada enam- vähem korraga, kiiresti kõik läbi segada, käivitada kell ning ootama jääda hägu tekkimist algusest teises, siis kolmandas ja lõpuks neljandas katseklaasi paaris, milles on Na2S2O3 kontsentratsioon kõige väiksem. Mõõdetud ajavahemikud fikseerida. Katseandmed.
Seejärel täita vormkast täiteseguga ning tihendada tambitsa tömbi ot- saga, liikudes spiraali mööda vormkasti servadest sissepoole. Kui vormkast on täis, eemaldada üleliigne segu, et saada kasti peale horisontaalne pind. Gaasiläbilaskvuse parandamiseks torgata nõelaga segusse ventilatsioonikanalid, mis ei tohi ulatuda mudelini. Pöörata vorm ümber, siluda kahe vormi eralduspinda ning katta see kuiva liivaga. Nüüd asetada alumisele vormkastile ülemine ning fikseerida juhtvarrastega. Paigutada õigele kohale räbupüüdel, tõusukanal ning püstkanal. Seejärel täita ning tihendada vorm seguga. Püstkanali juurde lõigata valulehter, torgata nõelaga ka sellesse vormipoolde ventilatsioonikanalid ning võtta välja püstkanali, tõusukanali ning räbupüüdli mudelid. Seejärel lõigata alumisse vormipoolde toitekanal, ni- isutada vormisegu mudeli ümber ja eemaldada mudel vormist. Vajadusel korrigeerida mudeli eemaldamisel tekkinud kahjustusi vormis. 3
Na2S2O3 lahust, teise 4 cm3 Na2S2O3 lahust ja 2 cm3 destilleeritud vett, kolmandasse 3 cm3 Na2S2O3 lahust ja 3 cm3 vett, neljandasse 2 cm3 Na2S2O3 lahust ning 4 cm3 vett. Katses mõõta aega lahuste kokkuvalamise momendist kuni hetkeni, mil lahus on muutunud häguseks. Selleks võtta esimene paar, valada lahused ühte katseklaasi kokku, sulgeda katseklaas korgiga ning segada katseklaasi kiiresti paar korda ümber pöörates. Samal momendil fikseerida kella või stopperiga katse algus ning, kui tekib hägu, katse lõpp. Samamoodi toimida teise, kolmanda ja neljanda paariga. Et aega kokku hoida, võib ülejäänud paarid omavahel kokku valada enam-vähem korraga, kiiresti kõik läbi segada, käivitada kell ning oodata hägu tekkimist algul teises, siis kolmandas ja lõpuks neljandas paaris, milles on Na2S2O3 kontsentratsioon kõige väiksem. Mõõdetud ajavahemikud fikseerida.
· baromeeter Kasutatud ained: · CO2 Kasutatud uurimismeetodid Alustuseks tuli kaaluda kuiv korgiga kolb tehnilisel kaalul. Märgiti korgi alumise serva asukoht kolvil. Seejärel tuli balloonist kolbi juhtida 7-8 minuti minuti vältel süsinikdioksiidi. Pärast seda kolb sulgeda ning uuesti kaaluda. Seejärel juhiti sinna veel süsinikdioksiidi (umbes 2 minutit) ning kaaluti uuesti. Et määrata kolvi mahtu, oli vaja see täita veega ja mõõta vee maht mõõtesilindri abil. Fikseerida õhutemperatuur ja õhurõhk laboris. Katseandmed: Mass (kolb + kork + õhk kolvis) m1 = 147,19 g Mass ( kolb + kork + CO2 kolvis) m2 = 147,35 g Kolvi maht ( õhu maht, CO2 maht) V = 320 ml = 0,320 dm3 Õhutemperatuur t0 = 22C = 295,15 K Õhurõhk P = 100 300 Pa Katseandmete töötlus ja tulemuste analüüs 1. Õhu (CO2) maht kolvis normaaltingimustel
· Teise 4 ml Na2S2O3 lahust ja 2 ml destilleeritud vett, · Kolmandasse 3 ml Na2S2O3 lahust ja 3 ml vett, · Neljandasse 2 ml Na2S2O3 lahust ning 4 ml vett. 5. Mõõta aega lahuste kokkuvalamise momendist kuni hetkeni, mil lahus on muutunud häguseks. 6. Tuleb võtta esimene paar, valada lahused ühte katseklaasi kokku, sulgeda katseklaas korgiga ning segada katseklaasi kiiresti paar korda ümber pöörates. Samal momendil fikseerida kella või stopperiga katse algus ning, kui tekib hägu, katse lõpp. 7. Seda korrata ka teiste paaridega. Aja kokkuhoiu mõttes võib nad ka samal ajal kokku segada ning koos aega mõõta. 8. Mõõdetud ajavahemikud fikseerida ning täita tabel. Katse2: 1. Katseklaasid pesta hoolikalt 2. Võtta neli paari katseklaase ning need märgistada. 3. Üks katseklaas igast paarist täita 4 ml väävelhappelahusega, teine 4 ml Na 2S2O3 lahusega. 4
võimaldab luksmeetrit kasutada nii sise- kui ka välitingimustes Puudused: · uuematel ning põhjalikemaid luksmeetreid on võimalik ühendada arvutiga ning saada mõõtetulemuste kohene väljatrükk · mõõtes tuleb jälgida, et anduri mõõteosale ei satuks mõõtetulemust mõjutavaid objekte, nt tolm, vesi jms. · kuna antud mõõteriistal on automaatne nullimine, kaob mõõtetulemus peagi ekraanilt, nii et tulemus tuleb koheselt fikseerida · mõõtmise hetkel anduri liigutamine häirib luksmeetri tööd ja sellega seoses tulemuse täpsus kannatab 5) Kokkuvõte Tegu on üpriski konkurentsivõimelise luksmeetriga arvestades tema hinna ja kvaliteedi suhet. Tegu ei ole küll tehnika viimase sõnaga, kuid mõõteriista täpsusklass, lai mõõtediapasoon, hõlbus käsitsemine ja väiksed mõõtmed ning hind (u 1000 EEK) teevad temast suhteliselt odava tööriista
10, 11). Pilt 8 Pilt 9 Tööergonoomika konspekt Maie Timm Pilt 10 Pilt 11 · Asetada patsiendi allpool asuva jala pahkluu alla kokku volditud või rullitud käterätt või lina (pilt 12, 13). Pilt 12 Pilt 13 · Fikseerida patsiendi tallad sääre suhtes 90 kraadise nurga all sääreluu suhtes (pilt 14, 15, 16, 17). Pilt 14 Pilt 15 Tööergonoomika konspekt Maie Timm Pilt 16 Pilt 17 Külili asendi toestus: (pilt 18, 19) Pilt 18 Pilt 19 · Asetada patsiendile tekk pele. 12.6
neljandasse 2 cm Na S O lahust ning 4 cm vett. 2 2 3 3 Katses mõõta aega lahuste kokkuvalamise momendist kuni hetkeni, mil lahus on muutunud häguseks. Selleks võtta esimene paar, valada lahused ühte katseklaasi kokku, sulgeda katseklaas korgiga ning segada katseklaasi kiiresti paar korda ümber pöörates. Samal momendil fikseerida kella või stopperiga katse algus ning, kui tekib hägu, katse lõpp. Samamoodi toimida teise, kolmanda ja neljanda paariga. Et aega kokku hoida, võib ülejäänud paarid omavahel kokku valada enam-vähem korraga, kiiresti kõik läbi segada, käivitada kell ning oodata hägu tekkimist algul teises, siis kolmandas ja lõpuks neljandas paaris, milles on Na S O kontsentratsioon 2 2 3 kõige väiksem
Na 2 S2 O3 kolmandasse 3 cm³ lahust ja 3 cm³ vett Katses mõõta aega lahuste kokkuvalamise momendist kuni hetkeni, mil lahus on muutunud häguseks. Selleks võtta esimene paar, valada lahused ühte katseklaasi kokku, sulgeda katseklaas korgiga ning segada katseklaasi kiiresti paar korda ümber pöörates. Samal momendil fikseerida kella või stopperiga katse algus. Toimub Na 2 S2 O3+ H 2 S O4 → Na2 S O4 + H 2 O+S ↓ reaktsioon: . Kui tekib hägu, katse lõpp. Samamoodi toimida teise, kolmanda ja neljanda paariga. Mõõdetud ajavahemikud fikseerida Katseandmed: Reaktsioonikiiruse sõltuvus kontsentratsioonist Katseklaasid Na2 S2 O3 H2O Na 2 S2 O3 suhtel Aeg τ Reaktsioonikiiru
g/cm3, arvutada selle ruumala. Mõõtsilindrisse (100 mL) valada 90 mL destilleeritud vett. Fikseerida vee nivoo asend ja temperatuur silindris. Puistata sool silindrisse nii, et see ei satuks seintele, ning segada klaaspulgaga soola täieliku lahustumiseni. · m(NaCl)=20g p=2,16 g/cm³ 20 = = 9,26³ 2,16 · Kui lahus omandab esialgse temperatuuri, fikseerida vedeliku ruumala. V(vesi)=90mL t=21°C V(vesi+sool)=88mL t=20°C-21°C · Kas Vlahus = Vvesi +Vsool ? Ei · Selgitada toimunud nähtust Lahustina oli vesi. Sool lagunes ionideks, kui see oli lahustunud vees. Toimus dissotsiatsiooni. Katse 5. Kahte katseklaasi valada 5 mL destilleeritud vett ja mõõta selle temperatuur. Ühte katseklaasi lisada 3 g ammooniumnitraati (NH4NO3) ja teise niisama palju naatriumsulfitit (Na2SO3)
Stromboli vulkaan Vulkaanipurse on vulkaanilise materjali tungimine maapinnast kõrgemale läbi avause, mida nimetatakse vulkaaniks Aktiivselt tegutsevaiks ehk purskavaiks loetakse vulkaane, mille kraatrist paiskub välja auru, laavat või püroklastilist materjali. Praegu tegutsevaks loetakse ka vulkaani, mis hetkel midagi kraatrist välja ei paiska, kuid tegi seda mõned tunnid või päevad tagasi. Vulkaanipurske lõppemise aja saab fikseerida alles tagantjärgi. Umbes kümme protsenti vulkaanipursetest kestab vähem kui üks päev, kuid on ka vulkaane, mis on olnud püsivalt aktiivsed juba tuhandeid aastaid. Vulkaanipursete mediaankestuseks on seitse nädalat. Praegu tegutsevaks ei loeta vulkaani, mille aktiivsusest annavad aimu vaid vlkaani nõlvadel olevad fumaroolid. Seega pole igasugune vulkaani tegevus veel piisav, et seda vulkaanipurskeks nimetada. Stromboli on vulkaan, mis moodustab samanimelise saare Türreeni meres.
Kolvi kaelale teha viltpliiatsiga märge korgi alumise serva kohale. Juhtida 7- 8 minuti vältel kolbi süsinikdioksiidi. Panna kolvile kork peale ja kaaluda uuesti. Juhtida kolbi 1- 2 minuti vältel täiendavalt süsinikdioksiidi, sulgeda kolb korgiga ning kaaluda veelkord. Kolvi täitmist jätkata konstantse massi saavutamiseni. Kolvi mahu (seega ka temas sisalduva gaasi mahu) määramiseks täita kolb märgini toatemperatuuril oleva veega ja vee maht mõõta mõõtesilindri abil. Fikseerida katse sooritamise momendil õhutemperatuur ja õhurõhk laboris. Arvutada õhu mass kolvis. Arvutada katsetulemuste järgi CO2 molaarmass ning võrrelda seda tegelikuga. Leida süstemaatiline ja suhteline viga. CaCO3 + 2HCl => CaCl2 + CO2 + H2O Katsetulemused mass m1 (kolb + kork + õhk kolvis) m1 = 144,64 g mass m2 (kolb + kork + CO2 kolvis) m2 = 144,84 g kolvi maht (õhu maht, CO2 maht) V = 322 ml = 0,322 dm3 õhutemperatuur t° = 21 °C = 294 K õhurõhk P = 100100 Pa
maalisid endist viisi nelja seina vahel, säilitasid looduses maalida on raske, koguni võimatu, sest tumeda koloriidi ja tardunud loodusekäsitluse; valguse ja atmosfääri pideva muutumise tõttu neil puudus ka eriline huvi valguse ja õhu vastu. muutub lõpmatult ka loodusobjektide nähtav Säärane maalimisviis ei rahuldanud enam välimus. Kunstnik võib järelikult kujutada ainult põlvkonda, kes järgnes Courbet'le. Hakkas mööduvaid olukorda, fikseerida puhtmaaliliselt tärkama igatsus heledama ja õhulisema tajutud muljeid loodusest kogu nende käsitlusviisi järele, huvi selle vastu, mis juhuslikkusest, silmapilksuses ja looduses on mööduvat, dünaamilist, kerget ja mitmekesisuses; kunstnik võib maalida õieti kirgast. Sellest igatsusest sündis XIX sajandi ainult valgus ja õhku, mis ümbritsevad viimasel veerandil IMPRESSIONISM loodusobjekte ja neile alati uue ilme annavad.
TTÜ keemiainstituut Anorgaanilise keemia õppetool YKI0020 Keemia alused Laboratoorne töö nr. Töö pealkiri: Õpperühm: Õppejõud: Töö teostanud: Protokoll esitatud: Protokoll arvestatud: Eksperimentaalne töö nr. 1 Süsinikdioksiidi molaarmassi määramine Töö ülesanne ja eesmärk. Gaaside saamine laboratooriumis, seosed gaasiliste ainete mahu, temperatuuri ja rõhu vahel, gaasiliste ainete molaarmassi leidmine. Sissejuhatus. = 22,4 /mol Clapeyroni võrrand: P V = R T Gaasi suhteline tihedus: D = = = V0 Kasutatud mõõteseadmed, töövahendid ja kemikaalid. Töövahendid: CO2 balloon, 300 ml korgiga varustatud seisukolb, tehnilised kaalud, 250 ml mõõtesilinder, termomeeter, barometer. Kasutatud ai...
territooriumil, sest liturgilisi laule oli väga palju ja erinevaid, mis koormas lauljate mälu. Vajati viisi, et olulised laulud kirja panna. Esimesed märgid meloodia kirjapanekuks olid neumad, mis tulid kasutusele alles 7. saj., kuid valdavalt kasutati 8. - 9. sajandil. Neumasid märgiti punktikeste ja tingmärkidega teksti kohale. Tekstikirja abil võis vanu viise meelde tuletada. Noodikõrgust ei olnud neumade abil veel võimalik täpselt fikseerida, sest neumade abil tähistat rütmi ja meloodia liikumise suunda. Esimene noodijoon tuli kasutusele 10. saj., see oli punane ja määras kindlaks FA-noodi, kuid üsna pea oli noodijoonte arv väga erinev (1-10) ja seega üsna raske viisist selgust saada, sest kasutati ka palju nn. kobarneumasid. Heli kõrgusi märkisid ainult noodijooned. 11. saj. jõuti 4 noodijooneni, mis olid värvilised. Seoses mitmehäälsuse tekkimisega tekkis
rõhk 100 000 Pa (0,987 atm; 750 mm Hg). Avogadro seadus kõikide gaaside võrdsed ruumalad sisaldavad ühesugusel temperatuuril ja rõhul võrdse arvu molekule (või väärisgaaside korral aatomeid). Kui normaaltingimustel on 1,0 mooli gaasi maht ehk molaarruumala Vm=22,4 dm3/mol, siis standardtingimustel: Sooritades arvutusi gaasidega ja kasutades kirjandust, tuleb hoolega jälgida ja enda töödes alati fikseerida, kas tegu on gaasi mahuga normaal- või standardtingimusel. Ideaalgaaside võrrandites tuleb kasutada temperatuuriühikutena kelvinit, mitte Celsiuse kraade. Põhilised ideaalgaaside seadused Boyle´i seadus - konstantsel temperatuuril on kindla koguse gaasi maht pöördvõrdelises seoses rõhuga: Charles'i seadus konstantsel rõhul on kindla koguse gaasi maht võrdelises sõltuvuses temperatuuriga: Ülaltoodud valemist saab tuletada, et
juhul, kui töö ei vasta kokkulepitud lepingutingimustele. Välja arvatud juhul, kui tehtud tööd ei ole võimalik sihtotstarbeliselt kasutada ja üleantav töö ei vasta keskmisele kvaliteedile. Kui tellija võtab töövõtjalt puudustega töö vastu, võib ta kohaldada töövõtja suhtes õiguskaitsevahendeid, muuhulgas keelduda töö vastuvõtmisest VÕS §111 alusel. Puudused tuleb fikseerida ning ka fikseerida nende puuduste avastamise hetke, sest sellest hetkest alates saab esitada pretensiooni (mõistliku aja jooksul = 30 päeva). Kui tellija jätab tehtud töö töövõtjalt vastuvõtmata, satub ta töövõtja suhtes vastuvõtuviivitusse. Tellija vastuvõtuviivitusse sattumine annab aga töövõtjale õiguse kohaldada tellija suhtes õiguskaitsevahendeid, kuna tellija on omapoolseid kohustusi rikkunud (N: nõuda tellijalt kahju hüvitamist, mis tekkis asja säilitamisega). 5
käsitlusele läheneb ta alles oma elu lõpul. Tema varasemad tööd on realismilaadis. Siiski ilmneb tema loomingus juba algusest peale omapärane joon. Noori impressioniste vaimustas Manet` kaasaegsus, aga ka uudne maalimisviis, milles oli loobutud tuhmidest varjudest. Manet kasutas heledate ja tumedate pildiosade julgeid vastandusi, mis andsid kujundile enneolematu intensiivsuse. Nõnda sai Manet impressionistide eeskujuks. Manet` peasiht on kujutada valgusest üleujutatud vorme, fikseerida lõuendile valguse ja õhu lõpmatut varieerumist. Tema hilisemate töödes hakkavad kaduma heledate ja tumedate osade kontrastid, kaovad tugevad kontuurid, varjud muutuvad heledamaks, maalitehnika vabamaks, skitseerivamaks, näiliselt ,,lohakaks". Teoseid: ,,Eine murul" (1863), ,,Olympia" (1863), ,,Argenteuil" (1874), ,,Baar Folies- Bergcre`is" (1882). 2) CLAUDE MONET (1840 1926) Kõige järjekindlam impressionist ja keskne kuju impressionistide seas. Claude Monet on
katseseadme hermeetilisust. Metallitükk mähkida märja filterpaberi sisse. Katseklaasi valada 5-6 ml 10%-list soolhappelahust. Liigutada bürette üles-alla, et nivood mõlemad büretis oleksid samal tasemel, märkida näit ühelt büretilt. Metallitükk kukutada happesse ja reaktsiooni lõppedes lasta eraldunud vesinikul jahtuda. Liigutada bürette üles-alla, et vee nivood oleks ühes tasapinnas ja lugeda samalt büretilt uus näit. Fikseerida õhurõhk ja õhutemperatuur laboris. Arvutada reaktsioonivõrrandit aluseks võttes eraldunud vesiniku mahu järgi metallitüki mass. 5. Katseandmed Vee nivoo büretil enne reaktsiooni V1 = 15 ml Vee nivoo peale reaktsiooni V2 = 20,8 ml Eraldunud vesiniku maht V = | V2 V1 | = 20,8 ml 15 ml = 5,8 ml = 0,0058 dm3 Gaasi rõhk büretis (võrdub õhurõhuga kui vee nivood on samas tasapinnas) Püld = 100400 Pa Temperatuur t° = 21 °C = 273,15 + 21 = 294,15 K
Eesti Kirjanduse Seltsi keelekonverentsid Kuigi 20.sajandi alguseks oli eesti kirjakeel mnevtta htlustunud, tunnistasid palju keelemehed, et kirjakeele seisukord on kahetsusvrne. 1907.aastal asutatud Eesti Kirjandus Seltsi pealesandeks saigi arendada eesti kirjakeelt. Otsustati korraldada suur kirjakeele kongress, kuhu tuleksid kokku esindajad kigist Eesti valdadest, et hletamise tulemusel fikseerida kirjakeele normid. Paraku ji aga plaanitud kongress ra, selle asemel korraldati 1908. aastal Eestimaa Rahvahariduse Seltsi JA EKS koostl Tapal hine keelekorralduslik kongress, mida hiljem hakatigi kutsuma Tapa keelekonverentsiks. Sellel kongessil otsustati eelistada pikki vokaale sellistes snades nagu hl, pstma, rm(mitte heal, peastma, rem). Snade hea ja pea(h,p) le oli kestnud vaidlus juba mitmeid aastaid, kui lahendust ei leidnud see ka siis. EKS
hinnatakse ning võrreldakse hinnangut tabelis 8.5. tooduganing otsustatakse, milline materjalidest on tarbe-, konstruktsiooni- või eriplast. Täiendatakse tabelit 8.2.Tiheduse määramiseks valemi (8.1) järgi kasutatakse kaalumismeetodit,mis on suhteliselt kiire ja lihtne ning omab ka piisavattäpsust. Tiheduse määramine mahu ja massi järgi: 1) kõigepealt määratakse katsekeha kaal, g; 2) seejärel katsekeha ruumala veega täidetud mensuuri abil, cm3. Selleks fikseerida veega täidetud mensuuri algnäit. Asetataksekatsekeha traadist konksu otsa silindrisse, uputatakse katsekeha täielikult traadi abil. Määratakse mõõteskaalalt vee mahu muutus. Valemi (8.2) järgi arvutatakse katsekeha tihedus. Arvutatud tihedusi võrreldakse tabelis 8.5 toodud andmetega ning selle põhjal tehakse lõplik otsus, millistest polümeeridest on katsekehad valmistatud. Täidetakse tabel 8.3. Plastide kõvadusteim Mõõta antud plastide kõvadus Rockwelli meetodil.
asjaajamine on seotud otse minu tulevikku ametikohaga. Raamatupidaja koostab palju avaldusi, deklaratsioone ja kirju, mida ta peab tegema korrektselt vastavalt reeglitele. Iga dokument omab oma väärtust, infot adressaat, millest kirjutatakse,pealkiri,kuupäev,allkirjad, kiri sisu, kes kirjutab, kellele , lisamärge ja pitsatid. Ettevõttes peab olema kõik vajalikke dokumente, millest ilma firma ei saa oma tegevust pidada ja on kasulik kehtestada kindlad nõuded ning fikseerida need asjaajamiskorras või ettevõtte kvaliteedikäsiraamatus. Dokumendihaldus organiseerib firma elu. Vajalikke dokumentide puudus ja ebakorrektne vormistamine võib põhjustada firmas segadusi, seal hulgas trahvid, äripartneritelt sanktsionid,kuni täelikku firma sulgemiseni-pankrotini. Näiteks , firmale A on vaja esitada tähtajaks deklaratsiooni , aga seoses sellega, et puuduvad dokumendid( arved, tsekid, jne) see on võimatu. Seda võiks vältida, kui firmas oleks korrektne asjaajamine.
ühte katseklaasi mõõta 6 cm3 Na2S2O3 lahust, teise 4 cm3 Na2S2O3 lahust ja 2 cm3 destilleeritud vett, kolmandasse 3 cm3 Na2S2O3 lahust ja 3 cm3 vett, neljandasse 2 cm3 Na2S2O3 lahust ning 4 cm3 vett. Katses mõõta aega lahuste kokkuvalamise momendist kuni hetkeni, mil lahus on muutunud häguseks. Selleks võtta esimene paar, valada lahused ühte katseklaasi kokku, sulgeda katseklaas korgiga ning segada katseklaasi kiiresti paar korda ümber pöörates. Samal momendil fikseerida kella või stopperiga katse algus ning, kui tekib hägu, katse lõpp. Samamoodi toimida teise, kolmanda ja neljanda paariga. Et aega kokku hoida, võib ülejäänud paarid omavahel kokku valada enam-vähem korraga, kiiresti kõik läbi segada, käivitada kell ning oodata hägu tekkimist algul teises, siis kolmandas ja lõpuks neljandas paaris, milles on Na2S2O3 kontsentratsioon kõige väiksem. Mõõdetud ajavahemikud fikseerida tabelis 3.1 Tabel 3
Eksperimentaalne töö nr. 1 Süsinikdioksiidi molaarmassi määramine Töö eesmärk: Gaaside saamine laboratooriumis, seosed gaasiliste ainete mahu, temperatuuri ja rõhu vahel, gaasiliste ainete molaarmassi leidmine. Töövahendid: CO2 balloon, 300 ml korgiga varustatud seisukolb, tehnilised kaalud, 250 ml mõõtesilinder, termomeeter, baromeeter. Kasutatud ained: CO2, õhk, vesi Töö käik: Kaaluda tehnilisel kaalul korgiga varustatud ~300 ml kuiv kolb(mass m 1). Kolvi kaelale teha viltpliiatsiga märge korgi alumise serva kohale. Balloonist juhtida 7-8 minuti vältel kolbi süsinikdioksiidi. Tulebi jälgida, et vooliku ots ulatuks peaaegu kolvi põhjani, aga ei oleks tihedalt vastu põhja. Muidu võib juhtuda, et kogu CO2 väljub voolikukimbu teistest harudest. Seejärel tuleb kolb sulgeda kiiresti korgiga ja kaaluda uuesti samal kaalul. Et katse tulemused oleksid täpsed juhtida kolbi 1-2 minuti vältel täiendavalt süsinikdioksiidi, kolb sulgeda k...
Tallinna Tehnikaülikool 2011 Katse 1. Süsinikdioksiidi molaarmassi määramine Töö eesmärk Gaaside saamine laboratooriumis, seosed gaasiliste ainete mahu, temperatuuri ja rõhu vahel, gaasiliste ainete molaarmassi leidmine. Töövahendid Kippi aparaat või CO2 balloon, 300 ml korgiga varustatud seisukolb, tehnilised kaalud, 250 ml mõõtesilinder, termomeeter, baromeeter. Töö käik Kaaluda tehnilistel kaaludel korgiga varustatud ~300 ml kuiv kolb (mass m1). Kolvi kaelale teha viltpliiatsiga märge korgi alumise serva kohale. Juhtida balloonist 7...8 minuti vältel kolbi süsinikdioksiidi. Jälgida, et vooliku ots ulatuks peaaegu kolvi põhjani, aga ei oleks tihedalt vastu põhja. Muidu võib juhtuda, et kogu CO 2 väljub voolikukimbu teistest harudest. Kolb sulgeda kiiresti korgiga ja kaaluda uuesti. Juhtida kolbi 1...2 minuti vältel täiendavalt süsinikdioksiidi, sulgeda kol...
katseklaasi mõõta 6 cm 3 Na2S2O3 lahust, teise 4 cm3 Na2S2O3 lahust ja 2 cm3 destilleeritud vett, kolmandasse 3 cm3 Na2S2O3 lahust ja 3 cm3 vett, neljandasse 2 cm3 Na2S2O3 lahust ning 4 cm3 vett. Katses mõõta aega lahuste kokkuvalamise momendist kuni hetkeni, mil lahus on muutunud häguseks. Selleks võtta esimene paar, valada lahused ühte katseklaasi kokku, sulgeda katseklaas korgiga ning segada katseklaasi kiiresti paar korda ümber pöörates. Samal momendil fikseerida kella või stopperiga katse algus ning, kui tekib hägu, katse lõpp. Samamoodi toimida teise, kolmanda ja neljanda paariga. Katse-klaaside Na2S2O3 maht H2O maht cm3 Na2S2O3 Aeg min Reaktsiooni- paar cm3 suhteline kiirus v=1/ min 1
TRAGÖÖDIA VÕRUS: SÜÜTU NALI VIIS POISID ELUKS AJAKS TRELLIDE TAHA 17.05.2011 Teisipäeval kella kolme paiku leidis juhuslik möödakäija Võrus Juudi pargist, vanema mehe söestunud surnukeha. Esmaspäeva varahommikul kell piinamises, mis tõi ohvrile kaasa 6.58 sai häirekeskus teate, et Võru surma. Teisipäevasel kohtuistungil Juudi pargist leiti mehe söestunud mõistis kohus poistele eluaegse surnukeha. Kohale saabunud vanglakaristuse. kiirabil , ei jäänud muud üle, kui fikseerida surmaaeg ja saata laip Koolidirektor ja klassijuhataja on siiani juhtunust sokeeritud. Mati sõbrad ajalehele intervjuud ekspertiisi. Juhtumi uurimise Direktor ei suuda uskuda, et poisid andmas. e...
"Linnautoopia" räägib põlvkonna utoopiatest, igatsusest dünaamilise kaasaegse keskkonna järele. "Avantpop" Kiwa näituseks valminud maalisari vildikamaalid . 1969. aasta detsembrikuus toimus Tallinnas kohvikus Pegasus näitus, mille plakatil oli Leonhard Lapin kujutanud Campbelli supipurki .Näituse nimi "SOUP 69" ja näituse eestvedajad Leonhard Lapin, Ando Keskküla ja Andres Tolts said popkunsti märgiks ja sünonüümiks aastateks. Nähtuse lõppu on raskem fikseerida. Leonhard Lapin "SOUP 69" (1969) Aastatel 19721973, kui popideedest vaimustunud üliõpilastest iseseisvad kunstnikud said, vaibus kollektiivne mäslemine ja olulisemaks osutusid individuaalsed otsingud, kuid just siis hakkas popkujund tasapisi mõjutama vanemate kolleegide loomingut ning vallutama ka rakenduslikumaid sfääre trükiste (raamatud, ajakirjad, plakatid) kujundust, teatrikujundust, jõudes 1974. aastaks animafilmini. Popkunst oli tulnud, et jääda.
Töö käik Peale tühja kolvi kaalumist juhtida sellesse 7-8 minuti vältel süsinikdioksiidi. Seejärel sulgeda kolb kiiresti korgiga ja kaaluda taas kolb. Korrata katset, kuid seekord juhtida süsinikdioksiidi kolbi 1-2 minutit. Kui kahel katsel mõõdutud masside vahe on vahemikus 0,17 - 0,22g võib korgi kolbilt maha võtta ja täita kolb veega ning mõõtesilindri abil määrata kolvi ruumala. Lõpetuseks fikseerida õhutemperatuur ja õhurõhk. Katsetulemused: Mass m1 (kolb+kork+õhk kolvis) m1=138,82 g Mass m2 (kolb+kork+CO2 kolvis) m2=138,95 g Kolvi maht (õhu maht, CO2 maht) V=0,318 dm3 Õhutemperatuur t=20 °C Õhurõhk P=103300 Pa Katseandmete töötlus ja tulemuste analüüs: Gaasi maht kolvis normaaltingimustel P * V * T0 103300 * 0,318 * 273
Kasutatud ained: CO2 - süsinikdioksiid Töö käik Peale tühja kolvi kaalumist juhtida sellesse 7-8 minuti vältel süsinikdioksiidi. Seejärel sulgeda kolb kiiresti korgiga ja kaaluda taas kolb. Korrata katset, kuid seekord juhtida süsinikdioksiidi kolbi 1-2 minutit. Kui kahel katsel mõõdutud masside vahe on vahemikus 0,17 - 0,22g võib korgi kolbilt maha võtta ja täita kolb veega ning mõõtesilindri abil määrata kolvi ruumala. Lõpetuseks fikseerida õhutemperatuur ja õhurõhk. Katsetulemused: Mass m1 (kolb+kork+õhk kolvis) m1=138,82 g Mass m2 (kolb+kork+CO2 kolvis) m2=138,95 g Kolvi maht (õhu maht, CO2 maht) V=0,318 dm3 Õhutemperatuur t=20 °C Õhurõhk P=103300 Pa Katseandmete töötlus ja tulemuste analüüs: Gaasi maht kolvis normaaltingimustel P *V * T0 103300 * 0,318 * 273
• kellele isikukaitsevahend väljastati; • töötaja allkiri isikukaitsevahendi vastuvõtmise kohta; • isikukaitsevahendi kasutamise tähtaeg. Ühekordseks kasutamiseks mõeldud isikukaitsevahendite väljastamisel suure pakendina (nt 50 tolmumaskist koosnev pakk) on aktsepteeritav isikukaitsevahendite arvestuses üksnes esmase tolmumaski väljastamise fikseerimine. Iga järgneva tolmumaski väljavõtmist suuremast pakist eraldi fikseerida ei ole vaja. Näiteks märgitakse arvestusse, et lihvimistsehhi väljastati 23. aprillil 2015 üks pakk (20 tk) tolmumaske. Pildid Pildid Kasutatud allikad http://www.ohutus.ee/index.php?id=10658 https://www.riigiteataja.ee/akt/33837 http://tooelu.ee/et/Tookeskkond/tookeskkonna_korraldus/isikukaitsevahendi d/isikukaitsevahendite-kasutamise-kord http://tooelu.ee/et/Tookeskkond/tookeskkonna_korraldus/isikukaitsevahendid/
kaaluda veelkord. Kolvi täitmist jätkata konstantse massi (mass m2) saavutamiseni. (Masside m2 ja m1 vahe on tavaliselt vahemikus 0.17 0.22 g). 5. Kolvimahu (seega ka temas sisalduva gaasimahu)määramiseks täita kolbmärgini toatemperatuuril oleva veega ja mõõta vee maht 250 cm3 mõõtsilindri abil. Kuna kogu vesi korraga mõõtsilindrisse ei mahu, mõõta kolvis oleva vee maht kahes jaos ja tulemused liita. 6. Fikseerida termomeetri ja baromeetri abil õhutemperatuur ja õhurõhk laboris katse sooritamise momendil. Järeldus Kasutatud kirjandus PDF fail: Laboratoorne töö 4. Süsinikdioksiidi molaarmassi määramine
2) Otsusta, milliste võtete abil on võimalik tulemuseni jõuda. 3) Kirjuta uurimusele sissejuhatus, milles põhjendad probleemi valikut ning tutvustad lühidalt, kuidas kavatsed töö korraldada. Materjali kogumise võtted * Intervjuu ehk inimeste küsitlemine. Mitme inimese puhul kasutada samu küsimusi. * Küsitlusleht. Küsitlus lühike, küsimused arusaadavad, vastusevariandid või oma sõnad. * Vaatlus. Alati tuleb fikseerida vaatluse aeg ja koht ning selle osalised. * Uuritavate tekstide eesmärgistatud lugemine. Tuleb kindlaks teha millele tekstides tähelepanu pöörata. Kasutatud kirjanduse nimekiri RAAMATUD: märgitakse töö autor, ilmumisaasta, teose pealkiri, ilmumiskoht ja kirjastus. Aastaarv võib olla ka rea lõpus. AJALEHE JA AJAKIRJA ARTIKLID: märgitakse töö autor, artikli pealkiri, ajakirjandusväljaanne, artikli ilmumisaeg, ajakirja puhul leheküljenumbrid.
klaasi nr HCl maht 10 4 1 0,5 - - - - - mL KOH maht - - - - - 1 3 6 10 VeemL maht - 6 9 9,5 10 9 7 4 - mL Mõõtsin saadud lahuste pH pH-meetriga. Selleks asetasin pH-meetri elektroodi mõõdetavasse lahusesse ning lasin masinal näidu fikseerida. Iga mõõtmise järel loputasin elektroodi destilleeritud veega ning kuivatasin paberiga, alles mõõtsin järgmise lahuse pH. Mõõtsin ka lahuste optilise tiheduse D fotoelektriliselt, kasutades filtrit =364 nm. Mõõtmiseks kasutasin kolorimeetrit, kus võrreldakse valgusvoogu F0, mis on läbinud kontrolllahuse (destilleeritud vee) ja valgusvoogu F, mis on läbinud uuritava lahuse. Kolorimeetri lülitasin vooluvõrku ja lasin soojeneda. Kontrollisin seadme nullseisu.
paksust vineeri tükki , mis olid selle kasti alusteks. Vineeri tükk , mis kuulus nagu uks, seest poolt on välja lõigatud väiksem tükk ja selle asemele asendatud õhuke vineer, kuhu oli põletusmasinaga välja põletatud ühe kuulsa piiritus joogi firma Jack Daniel’s ja seejärel lakkiga kaetud. Vineerid , mis kuulusid nagu seinad olid teine-teis külge fikseeritud väikeste rööbastega .Uksele on ise tehtud lukk kahest naelast ,et ust võiks fikseerida, ning korralikult kinni panna. Kast on seest ilustatud peeglitega ja dioot lambiga põhjal ,et valgustada ilusasti pudeleid.
Verejooksu peatamiseks tuleb suruda tugevalt steriilse lapiga haavale 10-20 minuti jooksul (väga tugeva verejooksu puhul võib ka lihtsalt käega haavale suruda, kuid seda ainult juhul kui kiiresti ei ole steriilset lappi võtta). Kannatanu peab panema lamama. Jalad põlvedest kõverdatult või tõstetult kõrgemale. Vigastatud jäse tõsta samuti kõrgemale. Kui haava on sattunud võõrkehad, siis neid ei tohi iseseisvalt eemaldada. vaid tuleb sidemega fikseerida. Võimalusel võib panna külma. Edasi tuleb oodata kiirabi saabumist. Põrutuste ja nikastuste puhul kehtib 3K reegel. 3K reegel ehk külm, kõrgemale, kompressioon - kannatanud koht siduda kinni, peale panna külma ning hoida jäset kõrgemal. Nihestuse korral tuleb kannatanu panna istuma või lamama. Nihestunud liigesega jäse lahastatakse asendis (sundasendis), millesse see on jäänud. Liigesele asetatud side tehakse märjaks külma veega või pannakse sellele jääkott
Elektronida käitumise kirjeldamiseks tuli luua uus füüsika teooria, mis kannab nimetust kvantmehaanika- kirjeldatakse elektronide liikumist laine funkts. abil. Laine funtks. võimaldab leida tõenäosuse, et elektron viibib antud ajahetkel antud ruumipunktis, täpset asukohta ei ole täpslet öelda. Kvantmehaanika võrrandiks, mis sisaldab laine puntki nim.Schrödingeri võrrandiks Mikromaailma täpsuspiirangud: a=h/mv, p=h/x, E=hf. Osutub, et mikromaailmus ei ole võimalike korraga täpselt fikseerida 1)osakese energiat ja aja hetkel 2)osaline impulssi ja kordinaate. Heizenbergo järeldustest avaldub, et meile tuntud energia ja impulssi seadus kehtivad ainult ligikaudselt. Heaks näiteks energia jäävuse seaduse lühiajalisest näiteks on minimaalsed tunneliefekt. Weizenbergi määramatuse seostest järeldub ka tunneliefekti nähtus, kus ületab kitsaid tõkkeid, kuigi tal selle tõkke ületamiseks energiat ei tohiks jätkuda.
POLAARKOORDINAADID, KOMPLEKSARVU TRIGONOMEETRILINE KUJU Tasandi punktide kirjeldamiseks võib kasutada lisaks komplekstasandile ka polaarkoordinaate. Selleks fikseerida tasandile punktist O väljuv kiir. Tasandi punkti X kirjeldamiseks saab samuti kasutada kahe reaalarvu: ρ – punktide O ja X vaheline kaugus – polaarraadius – moodul ρ=| z|=√ z ´z = √ x + y 2 2
Pilt 8 Pilt 9 Tööergonoomika konspekt 2 Maie Timm Pilt 10 Pilt 11 · Asetada väike rull pahkluu alla, et ära hoida kandade rõhumiskahjustusi (pilt 12, 13). Pilt 12 Pilt 13 · Jala dorsofleksiooni säilitamiseks fikseerida jalatallad sääre suhtes 90 kraadise nurga all (pilt 14, 15, 16). Pilt 14 Pilt 15 Tööergonoomika konspekt 3 Maie Timm Pilt 16 · Asetada padjad sissepoole pööratud küünarvarte alla ja käsi haaramisasendisse (pilt 17, 18, 19, 20, 21, 22).
hüdraulilise või pneumaatilise mehhanismi abil 3) raputusmasinad, mis tihendavad vormisegu vormkasti raputamisega 4) seguheitjaid kasutatakse suurte vormide ja kärnide valmistamisel vormkastide seguga täitmiseks ning segu tihendamiseks. 5) Pneumaatilised pressmasinad on valutööstuses laialt kasutatavad, sest nad võimaldavad vormimist automatiseerida. Töötavad suruõhuga rõhul 5....7 atü. Valamisoperatsioon Valamiseks tuleb vorm (mudelplaadid ) kokku panna ning fikseerida. Valamisel tuleb ka jälgida, et püst- kanal oleks kogu valamise ajal ühtlaselt täidetud. Valamise võib lõpetada alles siis, kui tõusukanal on täitunud. Pärast valamist... vorm avada. Ettevaatust! Värskelt valatud valand on kuum! Kvaliteedi kontroll Kontrollis tuleb jälgida, et ei ole tekkinud kahanemistühikuid, gaasipoore ega ebakvaliteetselt valmi- statud vormist tingitud defekte.
kaaluda veelkord. Kolvi täitmist jätkata konstantse massi (mass m2) saavutamiseni. (Masside m2 ja m1 vahe on tavaliselt vahemikus 0.17 0.22 g). 5. Kolvimahu (seega ka temas sisalduva gaasimahu)määramiseks täita kolbmärgini toatemperatuuril oleva veega ja mõõta vee maht 250 cm3 mõõtsilindri abil. Kuna kogu vesi korraga mõõtsilindrisse ei mahu, mõõta kolvis oleva vee maht kahes jaos ja tulemused liita. 6. Fikseerida termomeetri ja baromeetri abil õhutemperatuur ja õhurõhk laboris katse sooritamise momendil. Katse andmed: mass m1 (kolb + kork + õhk kolvis)- 139,35 [g] mass m2 (kolb + kork + CO2 kolvis)- 139,56 [g] kolvi maht (õhu maht, CO2 maht)- 0,316 [dm3] õhutemperatuur- 26 [C ] õhurõhk 101000 [Pa] Katse arvutused: 1) V0= = 0,29[dm³] 2) P0= =1,29 [g] mõhk= 1,29*0,29=0,3741 [g] 3) m= 139,35-0,3741=138,98[g] mco2= 139,56-138,8=0,58 [g]
kaalul. Et katse tulemused oleksid täpsed juhtida kolbi 1-2 minuti vältel täiendavalt süsinikdioksiidi, kolb sulgeda korgiga ning kaaluda veekord. Kolvi täitmist jätkata konstantse massi (mass m 2) saavutamiseni. (Masside m2 ja m1 vahe on tavaliselt vahemikus 0,17 0,22 g.) Kolvi mahu (seega ka temas sisalduva gaasi mahu) määramiseks tuleb täita kolb märgini toatemperatuuril oleva veega ja vee maht mõõta mõõtesilindri abil. Fikseerida katse sooritamise momendil termomeetri ja baromeetri abil õhutemperatuur ja õhurõhk laboris. Katsetulemused Mass m1 (kolb + kork + õhk kolvis) m1 = 144,85 g Mass m2 (kolb + kork + CO2 kolvis) m2 = 144,85 + 0,17 = 145,02 g Kolvi maht (õhu maht, CO2 maht) V = 314 ml = 0,314 l Õhutemperatuur T = 293,15 K Õhurõhk P = 101,3 KPa = 101 300 Pa
Eksperimentaalne töö nr. 1 Süsinikdioksiidi molaarmassi määramine Töö eesmärk: Gaaside saamine laboratooriumis, seosed gaasiliste ainete mahu, temperatuuri ja rõhu vahel, gaasiliste ainete molaarmassi leidmine. Töövahendid: CO2 balloon, 300 ml korgiga varustatud seisukolb, tehnilised kaalud, 250 ml mõõtesilinder, termomeeter, baromeeter. Kasutatud ained: CO2, õhk, vesi Töö käik: Kaaluda tehnilistel kaaludel korgiga varustatud ~300 ml kuiv kolb (mass m1). Kolvi kaelale teha viltpliiatsiga märge korgi alumise serva kohale. Juhtida balloonist 7...8 minuti vältel kolbi süsinikdioksiidi. Jälgida, et vooliku ots ulatuks peaaegu kolvi põhjani, aga ei oleks tihedalt vastu põhja. Muidu võib juhtuda, et kogu CO 2 väljub voolikukimbu teistest harudest. Kolb sulgeda kiiresti korgiga ja kaaluda uuesti. Juhtida kolbi 1...2 minuti vältel täiendavalt süsinikdioksiidi, sulgeda kolb korgiga ning kaaluda veelkord. Kolvi täitmist jätkata konstants...
Eksperimentaalne töö 1 Süsinikdioksiidi molaarmassi määramine. Töö eesmärk Gaaside saamine laboratooriumis, seosed gaasiliste ainete mahu, temperatuuri ja rõhu vahel, gaasiliste ainete molaarmassi leidmine. Kasutatavad ained Süsihappegaas (CO) Töövahendid Kippi aparaat või CO2 balloon, 300 ml korgiga varustatud seisukolb, tehnilised kaalud, 250 ml mõõtesilinder, termomeeter, baromeeter. Sissejuhatus Erinevalt tahketest ainetest ja vedelikest sõltub gaaside maht oluliselt temperatuurist ning rõhust. Gaasiliste ainete mahtu väljendatakse tavaliselt kokkuleppelistel nn normaaltingimustel: temperatuur 273,15 K (0 °C) rõhk 101 325 Pa (1,0 atm; 760 mm Hg) Avogadro seadus. Kõikide gaaside võrdsed ruumalad sisaldavad ühesugusel temperatuuril ja rõhul võrdse arvu molekule (või väärisgaaside korral aatomeid). Ideaalgaaside võrrandites tuleb kasutada temperatuuriühikuna kelvinit, mitte ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
