Poliitilised ideoloogiad Ideoloogia mõiste ja roll Ideoloogia – korrastatud ideekogum, mis propageerib kindlaid väärtusi Mittepoliitilised ideoloogiad: budism, feminism, asketism, sürrealism Poliitilised ideoloogiad: liberalism, konservatism, sotsiaaldemokraatia, jt Poliitilised ideoloogiad Pakuvad oma nägemuse ideaalsest ühiskonnast Seletab, kuidas: korraldada majandust ja sotsiaalseid suhteid; Kaasata rahvast valitsemisesse; Lahendada toimetuleku ja võrdsuse küsimusi Liberalism Indiviivi vabadus Vabaturumajandus Konkurents
populaarseks 1970ndatel aastatel, mil kiire tööstuskasv tõi loodushoiu probleemid selgelt nähtavale. Ideoloogia on korrastatud ideedekogum, mis propageerib kindlaid väärtusi. Seega pole ideoloogia erapooletu seletusviis, vaid peab ühtesid nähtusi ja suhteid soovitavateks, teisi aga taunib. Kõik ideoloogiad pole seotud valitsemise ja ühiskonnakorraldusega, seega ei ole iga ideoloogia poliitiline. Selliste mittepoliitiliste ideoloogiate näiteks on budism, feminism, asketism, sürrealism. Poliitilised ideoloogiad, millele tugineb erakondade ja sotsiaalsete liikumiste tegevus, annavad hinnangu eksisteerivale poliitikale ning pakuvad oma nägemuse ideaalsest ühiskonnakorraldusest. Poliitiline ideoloogia seletab, kuidas võiks korraldada majandust ja sotsiaalseid suhteid, kaasata rahvast valitsemisse, lahendada toimetuleku ja võrdsuse küsimusi. Need ideoloogiad, mis pooldavad pigem erasektorit ja sotsiaalseid erisusi, on parempoolsed
Digambara suund on rangem; selle mungad ei kanna üldse rõivaid ja nende tõekspidamiste järgi ei saa naised jõuda vabanemiseni. · Nii nagu budismis, puudub ka dzainismis loova jumala mõiste ning vaimne tee kulgeb tirthankarade eeskuju järgides. Dzainismi põhieesmärgiks on *hinge (skr jva) vabastamine sinna kogunenud teoviljast. Iga hing suudab vabaneda, sest on loomult puhas. Dzainismi mungad järgivad *viit suurt tõotust ning munkade asketism on tihti üsna äärmuslik. Neile on oluline paastumine, mille abil nad loodavad saada üle *ihadest. Kuigi dzainismis on põhirõhk munklusel, ühendab nii munki kui ka ilmalikke *vägivaldsusetuse järgimine, kuid mungad rakendavad seda rangemalt ja järjekindlamalt. · Vägivaldsusetuse aluseks on *kaastundlik suhtumine kõikidesse elusolenditesse ning dzainism nõuab oma järgijatelt ka vegetariaanlust. Äärmuslikumad dzainistid ei söö
Renessanss · XIV saj muutus maailmavaade · Tähelepanu keskpunkti sattus inimene · Otsiti eeskuju antiikajast · Renessanss taassünd, humanism inimlik · Sai alguse Itaaliast, · XVI saj levis üle kogu Euroopa · Jõukus oli moes. Rajati uhkeid paleesid. · Linna kaunitsamiseks telliti kuntsinkelt maale ja skulptuure. · Haridus oli tähtis · Ei usutud elusse peale surma · Hakati hindama inimese keha ja hingeharmoonilits tervikut · Inimsese nähti looduse osa ja teda käsitati Jumala loomingu tippsaavutusena · Usuti inimvõimetesse, hinnati isikupära aga rõhutatud enam inimsese tühisust · Ideaalseks sai igakülgne õnnelik inimene, kes saab elus hästi hakkama ja kellest on kasu teistelegi · Idealiseeriti antiikunimeste ilmalikku ellusuhtumist ja nautivat elulaadi · Kritiseeriti antiikõpetust ja keskaegsete kirjameesti töid. · Kunstis kujutati rohkem in...
KLASSITSISM 18.saj.II pool -19.saj. algus I osa Uus ideoloogia Classicus lad k reeglipärane, eeskujulik Klassika paremik, millest on lähtunud järeltulijad Antiiki hakatakse pidama ideaalseks klassikaliseks. Klassitsism nimetus antiigiihaluse järgi. Ideoloogia uuest ratsionalistlikust maailmakäsitlusest ülistab inimmõistust. Usutakse Jumalat, kes on maailma loonud, kuid ei sega end selle arengusse. SÜNDMUSED EUROOPAS Revolutsiooni valmistavad ette filosoofid- valgustajad : Rousseau, Voltaire, Diderot Suur Prantsuse revolutsioon 1789-1794; Troonilt kukutatakse Louis XVI. Napoleni sõjad 1799-1814 TÄHTSAD TEGIJAD - VALGUSTAJAD Voltaire Robespierre Diderot VANA EUROOPA LÕPP "Inimese ja kodaniku õiguste deklaratsioon" (1789), kus valgustajad: Pöördusid ühiskonna seisusliku korra vastu Seisid hariduse ja loodusteaduste arengu eest Rääkisid inimeste loomupäras...
Nendes teostes ilmnes Botticelli osavus ja meisterlikkus tervikliku kompositsiooni loomisel, kuigi need pole ta parimad tööd, sest Botticelli õige ala oli ikkagi tahvelmaal. 1482. aastal pöördub Botticelli tagasi Firenzesse, kus Lorenzo Medici tellib temalt seeria freskosid ning 1483.-1484. aastal loob Botticelli oma surematu fresko ,,Venuse sünd". Pärast kunstnike patrooni Medici surma muutub Botticelli tööde stiil lõlikult. Ta viimase loomeperioodi töid iseloomustavad asketism ja värvide lakoonilisus. Selle perioodi üks tuntumaid töid on ,,Mahajäetu" (1495-1500), mis kujutab suletud väravaga kivimüüri ääres trepiastmel istuvat nutvat naist. Kasvav usuline traagika Botticelli loomingus saavutab haripunkti kahes monumentaalses Kristuse ristilt võtmist kujutavas maalis, kus Kristuse elutut keha ümbritsevate lähikondlaste kujud on lausa hingelõhestavas leinas. Pärast 1500. aastat võtab Sandro harva pintsli kätte
reeglit ptuurimisel Vaatle ja märka kõike Uuri pt rohkem kui haigust Hinda ausalt Abista loomulikult Naised ei olnud väärtustatud Haigete põetamine jäi arsti Õpilastele e meestele Hippokratese (460-377 ema) ajal ratsionaalse meditsiini domineerimine ilma teadliku õenduseta Arsti abiline, mitte eraldiseisev ametimees Ämmaemand ja amm olid aktsepteeritud ametid Ristiusu läbimurre Kristliku maailma sünd Usk jumalasse- asketism ja altruism, väetite eest hoolitsemine oli jumalale meelepärane tegevus Kristluse ja kirikute arengu tugev mõju hooldustegevusele Haigete hooldamine kodus- piisas halastusest, armastusest ja ohvrimeelsusest, teadmised ja oskused teisejärgulised Haigete eest hoolitsemist ei õpetatud Tugev sotsiaalne kihistumine, abivajajate hulk väga suur Kirikute juures hooldusasutused ööpäevase valvega Kloostrite rajamine(300-400 a m.a.j), hooldusega hakkasid tegelema diakonissid
Ideoloogiad: Poliitiline ideoloogia-maailmavaade, korrastatud ideede süsteem, mis propageerib mingeid kindlaid väärtusi. On seotud võimu ja valitsemise küsimustega; esindab vaid ühte ühiskonna seletamise ja tõlgendamise viisi, peab seda ainuõigeks; asub mingil kindlal positsioonil, pole neutraalne. Mittepoliitiline ideoloogia-korrastatud ideedesüsteem, mis pole seotud võimu ja valitsemisega (budism, romantism, feminism, asketism, ökologism). Liberalism- keskne mõte on vabadus, individualism (tähtsad on üksikisiku huvid, üksikisikute omavaheline konkurents on edasiviiv jõud ning aitab ühiskonnal areneda). Kõikidele inimestele on sünnipäraselt antud võrdsed õigused ja vabadused ning ühiskonda ei tohiks jaotada nt soo või rahvuse põhjal. Majanduses on vaba ettevõtlus, konkurents, avatud turg ja riikliku regulatsiooni minimaalsus. Sotsiaalsed
impordi- või ekspordikvoot) või lubatud tootmismaht (tootmiskvoot); b) poliitikas: volikogusse või parlamenti pääsemiseks vajalik valijahäälte piirmäär Valmiste 4 perioodi: · ETTEVALMISTAV periood · VALIMISKAMPAANIA periood · HÄÄLETAMINE · HÄÄLTE LUGEMINE Ideoloogia korrastunud ideekogum, mis propageerib kindlaid väärtusi · Iga ideoloogia ei ole poliitiline (budism, feminism, asketism jne.) · Poliitiline ideoloogia seletab, kuidas võiks korraldada majandust ja sotsiaalseid suhteid, kaasata rahvast valitsemisse, lahendada toimetulekut ja võrduse küsimusi (erakonnad, sotsiaalsed liikumised) Erakond ehk Partei ühesugust poliitilist ideoloogiat pooldavate inimeste organisatsioon, mille põhieesmärk on huvide realiseerimine riigivõimu kasutades · Totalitaarne riik Demokraatlik riik
Kordamine 1. Mis on ühiskond? Selgitage oma sõnadega. Ühiskond on kollektiivsel indentiteedil põhinev inimsuhtlus. 2. Millised on ühiskonna sektorid ja tooge igaühe kohta institutsiooniline näide. 1) VALITSEMINE: Vabariigi Presidendi Kantselei; Harju maavalitsus 2) KODANIKUÜHISKOND: Eesti Ajalooõpetajate Selts; SA Pärnu Haigla 3) RIIGIETTEVÕTLUS: Eesti Energia, Eesti Pank 4) ERAETTEVÕTLUS: Nordea Pank, Kirjastus Avita 3. Kas ühiskond moodustab riigi või riik ühiskonna? Põhjendage vastust. Ühiskond moodustab riigi. Riik on ühiskonna üks võimalikest vormidest. Riik võib alati ammenduda, muutuda või isegi kaduda. 4. Mis vahe on sotsiaal- ja liberaalriigil? Sotsiaalriik on paks, liberaalriik aga õhuke 5. Mis vahe on õhukesel ja paksul riigil ÕHUKE: riik ei sekku; suhtumine, et üldine nõudmine-pakkumine juhivad majandust, justkui nähtamatu käega ja riigi sekkumine pole vajalik; riik tagab vaid üldise korra üh...
kombinatsioon : 42,195m v) jooksudest (sh. Relvisjooks) 46,150m õ) maadlusest ja rusikavõitlusest v) kaarikusõidust ja ratsutamisest SPORDIAJALOO KT nr. 3 Keskaja kehakultuur 1.Spordiajaloo kursusel loetaske keskaja algust 14. Renessanssi-aega iseloomustavaks tähistavaks sündmuseks: märksõnaks on · Rooma riigi jagunemist · Asketism · Lääne-Rooma riigi langemist · Humanism · Ida-Rooma riigi langemist · Dualism 2. Varast keskaega iseloomustavaks 15.jesuiitide ordu asutajaks oli(1534a.) märksõnaks on oli: · Humanism · Erasmus Rotterdamist · Atletism · Hyronymos Mercurialis
ahastuse ja meeleheite kujutamisega, joonte ja värvide ilu taandub. 1490. aastal valmistas Botticelli rea illustratsioone Dante ,,Jumaliku komöödia" jaoks. Pärast kunstimetseen Medici surma (1492) ja Savonarola hukkumist (1498) muutub Botticelli tööde stiil lõplikult. Kunstnik loobub humanistlike teemade käsitlemist ning varasemast platilisest ja poeetilisest käekirjast. Ta viimase loomeperioodi töid iseloomustavad asketism ja värvide lakoonilisus. Üks tuntumaid töid on ,,Mahajäetud" (1495-1500). Kasvav usuline traagika Botticelli loomingus saavutab haripunkti kahes monumentaalses kristuse ristilt võtmist kujutavas maalis, kus Kristuse elutut keha ümbritsevate lähikondlaste kujud on lausa hingelõhestavas leinas. Samuti muutub Botticelli käekiri mehisemaks. Figuuride kaalutu õhulisus asendub konkreetse, üldiste plaanidega,
Friedrich Wilhelm Nietzsche Tallinn 2008 Sisukord: lk 1 : Sissejuhatus lk 2 : Elu ja looming lk 3 : Elu ja looming lk 4 : Vaated lk 5 : Vaated lk 6 : Vaated lk 7 : Vaated lk 8 : Kokkuvõte lk 9 : Arvamus lk 10: Kasutatud kirjandus Sissejuhatus: Referaadi eesmärgiks on uurida Friedrich Nietzsche elu ja loomingut ning tutvuda tema filosoofiliste vaadete ja tõekespidamistega. Eraldi eesmärgiks on ka referaadi koostamise tulemusena laiendada maailmavaadet ja omandada teisi vaatenurki maailmaasjdele lähenemiseks. Nietzschet võib tõlgendada õigesti ja võib tõlgendada valesti. Kõige kuulsam valesti tõlgendaja oli kahtlemata kolmandat "Reich'i" juhtinud Adolf Hitler kelle täitumatuks unistuseks oli üliinimeste rassi loomine. Üliinimese teooriaga oli lähemalt tutvunud ka Jokela koolimõrvar. Nietzsche näol on tegemist kahtlemata äärmusliku individualismiga ja kui ta ka räägib hulkadest mõtleb ta aga ainult ...
1.Poliitilised ideoloogiad (lk 49-53) 2.Ideoloogiaga seotud peamised heaolu reziimid/mudelid (lk 54-56) 3.Parteid (lk 81-83) 4.Eesti Vabariik kui unitaarriik ja KOV Eestis (paljundus, pt 14 põhiseadus) 5.Vabad valimised (lk 64-73) 1)Ideoloogia on korrastatud ideekogum, mis propageerib kindlaid väärtusi. Ideoloogia peab ühtesi nähtusi ja suhteid soovitatavateks, teisi aga taunib. Iga ideoloogia ei ole poliitiline, nt budism, feminism, asketism, surrealism. Poliitiline ideoloogia on ideoloogia, mis annab aluse erakonnategevusele. Partei e erakond-kindla ülesehituse, liikmeskonna, ideoloogiaga poliitiline organisatsioon, mille eesmärk on oma seisukohtade elluviimiseks valimiste kaudu võimule pääsemine. Need ideoloogiad, mis pooldavad pigem erasektorit ja sotsiaalseid erisusi, on parempoolsed. Need, aga, mis tähtsustavad avalikku sektorit ja võrdsust ühiskonnas, on vasakpoolsed. Vasakpoolsus
· ??vande all kiriklikke toiminguid läbi ei viidud (nt jumalateenistus, pulmad, ei maetud kiriklikult) · Augustinus (IV V saj) traktaat ,,Jumalariigist" (,,De evitate Dei"): 2 riiki 1. ,,maine riik" ja 2. ,,jumalariik" 1. aluseks väline võim, ilmalike asjade eest hoolitsemine; 2. kujutab endast usklike ja vagade inimeste vaimset ühendust. On eeskujuks ja normiks ,,maisele riigile". Siit on pärit asketism ükskõiksus igasuguste maiste hüvede vastu ja alistumine igasugusele maisele võimule. · Kunstidest kõige tähtsamad maalikunst ja arhitektuur · kogu kunst oli mõeldud jumala ülistamiseks vahendaja jumala ja inimese vahel · kõiges hakati otsima varjatud tähendust, sümbolit, peidetud sisu · Näit ,,Jeruusalemma" 4 tõlgendamise tasandit (1 otsene, 3 allegoorilist) o ajalooline mõiste (juutide linn) o Kristuse kirik (kristlik kirik)
· kõik ristitud(Kristuse ihu); · kristlike koguduste struktuuri üldnimetus (organisatsioon); · hoone, kuhu kogudus jumalateenistuste pidamiseks koguneb. katoliiklik kirik roomakatoliku kirik, katoliikluse kohaselt ainuõndsakstegev püha asutus ning Jumalariigi nähtav kehastus Maa peal. Sinod - kirikukogu, mis koguneb tavaliselt arutama kiriku doktriini või juhtimise küsimusi. Esialgu tähendas piiskoppide kogunemist. Askees ehk asketism usuliste ja vaimsete eesmärkide, sealhulgas mõnikord ka üleloomulike (võimete), saavutamisega seotud eluviis. Eremiitlus eluviis; eemaldutakse jumala teenimiseks, usuliste veendumuste tõttu või mõtisklemiseks tsivilisatsioonist. Eraklus tagasitõmbumine ilmalikust elust. Klooster munkade või nunnade kogukonna elupaigaks olev kinnine hoonestu. Abt katoliku mungakloostri ülem Ketser usust kõrvale kalduja, väärusuline.
Ühiskond · Inimeste olemasolu viis. · Koosneb inimestes, ei saa olla inimest ühiskonnata. Ühiskond suurte inimhulkade korrastatud eluviis. Ühiskonna struktuur ja kujunemine · Ürgkari ellujäämiseks oli vaja koos tegtseda(hetkevajadustest sõltuv võim) · Sugukond võimusuhted püsivamad(elukorraldus põhines veresugulusel) · Territoriaalne kogukond tööjaotus perekondlike sidemete tähtsuse vähenemine, territoorium rolli kasv. Riik · Võimu ja valitsemisasutuste süsteem, mis kehtestab suveräänse jurisdiktsiooni kindlal territooriumil, teostades võimu alaliste institutsioonide kaudu a) Lepinguteooria b) Orgaaniline teooria a) Võimuteooria · Territoorium · Elanikkond · Suveräänsus Poliitika ressursside jagamine, õigusnormide kehtestamine ning konfliktide lahendamine võimu omavate institutsioonide poolt oma taotluste elluviimise eesmärgil. Ühiskonnaelu tasandid · P...
Maailma usundid Kordamisküsimused eksamiks 1. Defineerige, mis on religioon? Mingile kultuurile, etnosele või sotsiaalsele rühmitusele omane tõekspidamiste, ettekujutuste, müütide ja riituste süsteem, mille siduvaks elemendiks on usk üleloomulikesse olenditesse, kellest tuntakse end sõltuvat ja keda tuleb religioosselt austada, kummardada ja teenida. 2. Defineerige, mis on usk? Religiooni ja usundi keskmes asuv keerukas psühholoogiline nähtus – hoiak, mis kujutab endast konkreetset suhtumist väärtusobjekti ja selle suhtumise läbielamist. U indiviidi hoiakuna on alandlik, leplik ja koordineeruda tahtev suhtumine üleloomulikku. (Defineeritud erinevalt). Kõnekeeles on usk religiooni sünonüüm. (veendumus mingi jumaliku vm. üleloomuliku võimu olemasolus, samuti ka sellega kaasnevate mõistete õigsuses ja talituste mõjus). 3. Defineerige, mis on müüt religiooniteaduse ...
mõjutustest. Algas 17.sajandil, kõrgaeg oli 18. sajand ning ulatus ka veel 19. sajandisse. 2.Valgustajate põhiseisukohad teadmiste ainus allikas on mõistus, kahelda tuleb kõiges, peamine kriteerium on inimmõistus, vana kord ja maailmakäsitus mõistusevastane, ideaaliks ratsionalistlik maailmakäsitus, ideed muudavad maailma, ideede mõistmine eeldab haridust ja teadmisi, eeskujuks loodus, esiplaanil inimene oma vajaduste ja kirgedega, kristlik asketism. Uskusid lakkamatusse protsessi. Kõik, mis tuleb, on parem. Pöörasid tähelepanu inimõigustele. 3.Voltaire, Montesquieu, Rousseau käsitlused ideaalsest riigikorrast Voltaire' jaoks oli ideaalne riigikord valgustatud absolutism, (valitseja liit filosoofiaga). Montesquieu jaoks oli ideaalne riigikord konstitutsiooniline monarhia, seadusandlik, täidesaatev ja kohtuvõim 1 2
AJALOO ARVESTUS TH 2009/2010 1. Sissejuhatus keskaega(mõiste, piirid, tunnused, perioodid) Mõiste võeti kasutusele 15. sajani Itaalia humanistide poolt: periood antiikaja ja selle taassünni vahel. Nende jaoks pime ja tühi perioon. Keskaeg ajavahemik antiikja uusaja vahel, üleminek Rooma maailmariigilt uusaja riikide süsteemile, üleminek klassikaliselt vaimselt kultuurist nüüdisaja rahvuskultuurile. Tunnused: 1. esiplaanile kerkivad uued rahvad: germaanlased, slaavlased 2. Vahemere rannikult ajaloo raskuskese liigub põhja poole, Galliasse 3. Antiikkultuur asnedub kristliku kultuuriga 4. paavstide ja keisrite võimuvõitlus 5. feodaalkord, läänikordühiskonna korraldus, kus maa on läänistatud, seda harivad sõlutmatud talupojah ja ÜK on range seisuslik hierarhia ajaline piiritlemine: algus: 476 viimane LäRo keiser kukutatakse lõpp: 1492 Col...
- varakapitalistlike suhete kujunemine: manufaktuurid. Iseloomulikud jooned: - ilmalikkus - humanism - antiikkultuuri taassünd Kiriklik maailmavaade Uus humanistlik maailmavaade Mailmavaate keskmes oli Jumal ja Maailmavaate keskmses oli inimese peamine ülesanne oli inimene kõigi oma vajaduste ja Jumala teenimine. huvidega. Oli oluline asketism (maistest Oli oluline maise elu kui ka kehalistest rõõmudest loobumine kehaliste vajaduste õndsuse nimel). väärtustamine. Eneseteostusele ei pööratud Oli just oluline enseteostus ja ka mingit tähelepanu, sest kui enda mitmekülgne arendamine. inimene oleks tahtnud ennast Humanistliku maailmavaate puhul
1. Mis on sotsioloogia? (Mida sotsioloogia uurib?) Sotsioloogia on teadus, mis uurib sotsiaalsete gruppide, inimese ja ühiskonna vahelisi seoseid. Sotsioloogia on teadus, mis uurib inimest kui kaaslast, grupi ja ühiskonna liiget. 2. Mille poolest erinevad omavahel psühholoogia ja sotsioloogia, kuigi mõlema uurimisobjektiks on inimene ja tema käitumine? Sotsioloogia vs ajalugu. Psühholoogia erineb sotsioloogiast, kuna keskendub ainult indiviidist tulenevatele teguritele. Samuti erinevus selles, kuidas uuritakse: psühholoogias tehakse eksperimente, sotsioloogias uuritakse inimest tema loomulikus keskkonnas, situatsioonis. Sotsioloogia nn leiutati 19.sajandil, mil mõned teadlased hakkasid läbi viima Inglismaal ja mujal Euroopas uusi uurimusi Enesetappude uurimus: selgus, et suitsiidide tase püsis aastaid stabiilsena olles mõnes piirkonnas äärmiselt kõrge ning teises tunduvalt madalam Tekkis küsimus, ...
Eksamiküsimused ja vastused Sotsioloogia alused 1. Mis on sotsioloogia? (Mida sotsioloogia uurib?) Sotsioloogia on teadus, mis uurib inimsuhete mustreid ja protsesse. Sotsioloogia eesmärgiks on uurida sotsiaalseid jõude, mis meie igapäevast elu mõjutavad: poliitika, haridus, suurfirmad jne. Kuidas ja mil moel nad seda teevad? 2. Mille poolest erinevad omavahel psühholoogia ja sotsioloogia, kuigi mõlema uurimisobjektiks on inimene ja tema käitumine? Sotsioloogia vs ajalugu. Psühholoogias tehakse eksperimente, sotsioloogias uuritakse inimest tema loomulikus keskkonnas, situatsioonis. Ajalooline vaatenurk ajaloo uurimine selgitamaks industriaalühiskonna kujunemist ja arengut 3. Mida tähendab sotsioloogiline kujutlus? Peter Bergeri käsitlus? Näidisülesanne: mida võib laiemas plaanis tähendada nt hammaste pesemine, tassi kohvi joomine vms. Eksamil on vaja tuua näide teistsuguse igapäevase tegevuse või nähtuse kohta. Sotsiolo...
3. Uute varakapitalistlike suhete kujunemine uutlaadi ettevõttete (manufaktuuride) teke Iseloomulikud jooned: 1. Ilmalikkus 2. Humanism 3. Antiikkultuuri taassünd Kiriklik maailmavaade Uus humanistlik maailmavaade Mailmavaate keskmes oli Jumal ja inimese Maailmavaate keskmses oli inimene kõigi oma peamine ülesanne oli Jumala teenimine. vajaduste ja huvidega. Oli oluline asketism (maistest kehalistest Oli oluline maise elu kui ka kehaliste vajaduste rõõmudest loobumine õndsuse nimel). väärtustamine. Eneseteostusele ei pööratud mingit tähelepanu, Oli just oluline enseteostus ja ka enda mitmekülgne sest kui inimene oleks tahtnud ennast teoastada, arendamine. Humanistliku maailmavaate puhul oli siis seda peeti eksimuseks Jumala loodud ideaaliks universaalinimene (nt Leonardo da
Ühiskonna valitsemine Valitsemine: riigi kui terviku juhtimine Haldamine: ametkondade ja kohalike omavalitsuste tegevus parlamendi ja valitsuse otsuste elluviimisel. Põhiküsimused : Kes valitseb? Rahvas. Erakondade ja survegruppide kaudu, valimiste ja rahvahääletuse abil. Kuidas valitsetakse? Niiviisi, nagu määrab valitsemiskord (diktatuur - piiramatu võim; põhiseaduslik - piiratud võim) Demokraatlik valitsemiskord ( põhiseaduslik valitsemiskord) Valitsemiskord, milles põhiseadusele kuulub tähtsaim roll Iseloomulikud jooned: 1. tugineb põhiseadusele 2. võimude lahusus (peab takistama võimu koondumist kitsa isikute grupi kätte) 3. kodanikuvabaduste ja õiguste tagamine 4. regulaarsed vabad valimised Põhiseadus: riigi tähtsaim õigusakt, võib olla ühe dokumendina (Eesti), või dokumentide kogum (Suurbritannia) Demokraatliku valitsemise põhivormid: Presidentalism President on nii valitsuse juht kui riigipea,...
Spordiajaloo kt konspekt I KONTROLLTÖÖ Spordiajalugu kui teadus: ajalugu teadus, mis uurib ühiskonna arenemist ja selle seaduspärasusi spordiajalugu ajaloo haru, mis keskendub spordiajaloo uurimisele (kehaliste harjutuste kasutuselevõtu põhjusi ja arengut jms.) kehakultuur ühiskonna kultuuri ja inimeste sotsiaalse suhtlemise koostisosa; hõlmab ühiskonna saavutusi spordiga seotud aladel sport mänguline, valdavalt võistlusliku ja kehalise iseloomuga tegevus kehaline kasvatus kasvatusprotsessi osa, mis on suunatud liigutusvilumuste kujundamisele, kehaliste võimete arendamisele ja spordialaste teadmiste omandamisele Spordiajaloo allikad: ainelised(igasugused esemed); etnograafilised (tavad, kombed); lingvistilised(väljandid, suuline pärimus); rahvaluule; kirjalikud; audio-visuaalsed Uurimismeetodid: rekonstrueerimine; tüpologiseerimine(tüüpide alusel liigitamine); periodiseerimine; kirjeldamine; intui...
rohkem ja saada veelgi rohkem kasumit. Kapital suureneb ja suurenevad ka investeeringud ning nii kuni lõpmatuseni. Heategevusel ja annetustel seejuures olulist kohta ei ole, sest need vaid takistaksid vaesematel inimestel täita oma tööalast kohustust Jumala ees. 3 Millenarianism - usk Kristuse taastulekusse ja tuhandeaastasse rahuriiki. Messianism - usk Messia (päästja, lunastaja) tulekusse. Mõlema puhul ootavad usklikud jumalikku elukorraldust maa peal. 4 Asketism enesepiiramine, meeleliste ihade ja soovide mahasurumine eetilistel või usulistel kaalutlustel; relig enesesalgamist ja kehaliste tungide vastu võitlemist kui teed täiusele ja jumalusega suhtlemise poole propageeriv usuline kõlblusõpetus 53 Vabakirikud, usuvabadus ja ühiskond: Sissejuhatus poliitilisse filosoofiasse * A. Kilp * KUS 2010
förrutnelse, förnedring,. Natten = spännande, Stagnelius tidigaste diktning anslöt sig till vår gustavianska diktning (Oxenstierna, Lidner med flera) och antikens latinska skalder. Han besjöng liksom dessa "dygden" och den klippfaste stoikern och samtidigt även nöjet, vällusten; som ram kring scenerna av njutning och kärlek valde han med förkärlek idylliska situationer och landskap. Under de tydliga påverkningarna visar sig här hans slitning mellan religiöst färgad asketism och starkt utpräglad sinnlighet. En rik romantisk diktning uppstod i skiftande former, vilka Stagnelius under sina läroår med oavlåtlig arbetsflit tillägnat sig. Ypperst är kanske hans romanser, i vilka stilens musikaliska välklang och stämningens dunkla behag försinnligar en yppig, av starka svallningar upprörd känslovärld. Sagornas och myternas gestalter lämnar ofta symbolerna: älvorna, fiskaren, Näcken, Endymion med flera.
Weber aga: Marx on näidanud ühte seost majanduse ja inimeste teadvuse vahel, mina näidan teist => st. teooriad pole 11ga vastuolus, vaid 11st täiendavad . ,,muna ja kana" * aga ütleb ka, et pärast esialgset prot. eetika levimist on kapitalism juba organiseerunud institutsioonidena selliselt, et ,,võidukas kapitalism" enam ei vaja eetikat enda toeks. St., on loodud juba materiaalne reaalsus mis enam ei sõltu mõtteviisidest: ,,Pärast seda, kui asketism vormis ümber maailma ja hakkas ennast maailmas teostama, on selle maailma hüved saavutanud ikka suurema, ja lõpuks halastamatu võimu inimeste üle, nagu mitte kunagi varem ajaloo käigus. Tänaseks on too vaim - kas lõplikult, kes teab? - puurist juba põgenenud. Aga võidukas kapitalism, tuginedes mehaanilisele alusele, ei vaja enam selle toetust. Idee inimese kutsumusest hiilib meie elu ümber surnud religioossete uskumuste varjuna..." 14. KOOSKONNAD, KODANIKEÜHISKOND,
SOTSIOLOOGIA LOENGUKONSPEKTID Sisukord 1. Sotsioloogia alused........................................................................................................4 1.1. Mis on sotsioloogia?...............................................................................................4 1.2. Sotsiaalsed institutsioonid...................................................................................... 6 1.3. Sotsiaalsed faktid....................................................................................................7 1.4. Sotsioloogiline kujutlus..........................................................................................7 1.5. Sotsioloogia ja teadus............................................................................................. 8 1.6. Sotsioloogia funktsioonid.....................................................................................11 1.6.1. Kokkuvõte.......
Sissejuhatus Majanduspoliitika loengukonspekti käesolev variant on pärit 2015. aasta kevadest. Selle alusel lugesin ma õppeainet TTP0010 “Majanduspoliitika” TTÜ majandusteaduskonna bakalaureuse õppekava üliõpilastele 2015/2016. õppeaasta sügissemestri teisel poolel. Kahtlemata muutub Eesti majanduslik ja sotsiaalne olukord väga kiiresti ning seetõttu peab paratamatult muutuma ka majanduspoliitika loengukursus. Kuid käesolev loengukonspekt on loodetavasti siiski õppematerjalina kasutatav ka lähiaastatel. Peaaegu kõik, mis loengukonspektis kirjas, on varem juba kusagil öeldud. Õppematerjali puhul ei tohiks see aga olla puudus – tekst püüab edasi anda olemasolevaid teadmisi. See loengukonspekt ei pretendeeri õppematerjalina mitte mingil juhul teaduslikule uudsusele ja selles on vähe viiteid. Loengukonspekti koostamisel on kasutatud paljusid erineva struktuuri ja kontseptsiooniga majanduspoliitika õpikuid, majanduspo...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
